Otsus

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

72-25/289225

16.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 vaidlustus

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kontsessioonilepingu sõlmimise

menetluses „Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) kasutusse

andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber

289225) menetluse kehtetuks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87,

esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Kristina

Brandt-Kure

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 vaidlustusmenetluse kulud

nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi Hankija) viib läbi kontsessioonilepingu sõlmimise

menetlust „Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse

korraldamiseks“ (viitenumber 289225) (edaspidi Kontsessioon).

2. 19.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija

14.03.2025 korralduse nr T-24-1/25/25 kehtetuks tunnistamise nõudes.

2 (9)

3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/72, 73, 74 menetlusosalistele, et

vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks

otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 31.03.2025 ja neile vastamiseks 03.04.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87, põhjendab vaidlustust

järgmiselt.

4.1. 26.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/18 tegi Hankija mh järgmised otsused:

a) jätta kõrvaldamata ühispakkujad Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla

Linnamäe 87 (otsuse p 1.1);

b) kvalifitseerida ühispakkujad Varuosaabi OÜ ja PVParkla Linnamäe 87

(otsuse p 2.1);

c) tunnistada Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 esitatud

pakkumus vastavaks (otsuse p 4.1); ja

d) tunnistada edukaks ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla

Linnamäe 87 esitatud pakkumus, mis sai pakkumuste

hindamiskriteeriumide kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte

ja oli seega majanduslikult soodsaim pakkumus (otsuse p 5).

14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/25 (lisa 2) tunnistas Hankija Kontsessiooni menetluse

kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 ja riigihanke alusdokumendi (edaspidi RHAD) p 7.2 alusel,

korralduse p-s 2 tunnistas Hankija samal põhjusel ka kehtetuks oma varasemad otsuses.

Vaidlustaja on seisukohal, et Kontsessiooni menetluse kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud

vajadust ei esinenud.

4.2. Käesoleval juhul sellist asjaolu, mis ei võimalda Kontsessiooni menetlusega jätkata või

eesmärki saavutada, ei esine.

4.2.1. Riigihangete registri kohaselt ei ületa Kontsessiooni eeldatav maksumus riigihanke

piirmäära ning sõlmitava kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on 100 000 eurot (lisa 3).

Seega sai Hankija lähtuda RHS § 16 lg 1 alusel lihthankemenetluse korrast.

Vaidlustaja edukaks tunnistatud ühispakkumuse maksumus oli 6100,00 eurot (lisa 4, vt

edukaks tunnistamise otsuse lisa 5 punktisummade koondtabel). See tähendab, et selle alusel

on kontsessioonilepingu tegelik maksumus kokku 48*6100 = 292 800 eurot. Kohaldatavad

menetlusreeglid kontsessioonilepingu sõlmimiseks ei muutu, sest ka kontsessioonilepingu

tegelik maksumus (so 292 800 eurot) jääb alla riigihanke piirmäära, so 300 000 eurot (RHS §

14 lg 2 p 3). Seega, sõltumata sellest, et kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku

maksumuse vahe oli enam kui 20%, ei muutuks sellest kohaldatavad menetlusreeglid ning

jätkuvalt on kohaldatavad RHS § 16 lg-s 1 toodud menetlusreeglid.

3 (9)

RHS § 23 lg-l 5 on tähenduses üksnes olukorras, kus kontsessioonilepingu eeldatava

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on 20% või suurem ning tegelikust maksumusest

lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel erinevaid

menetlusreegleid. Kuna aga kontsessioonilepingu tegelik maksumus ei too käesoleval juhul

kaasa teistsuguseid menetlusreegleid, sest ka tegelik maksumus jäi alla kontsessioonilepingu

riigihanke piirmäära (RHS § 14 lg 2 p 3), siis ei esinenud ka tegelikku vajadust Kontsessiooni

menetlust kehtetuks tunnistada. Pelgalt maksumuste enam kui 20%-line ja suurem erinevus ei

too automaatselt kaasa Kontsessiooni menetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadust

ega õigusta seda.

4.2.2. Arvestades RHAD p 7.2 alapunktides toodud loetelude sisu, ei esine käesoleval juhul

mitte ühtegi seal viidatud alust. Lisaks ei saa Hankija piirduda pelgalt RHAD-le viitamisega,

vaid peab ka oma otsused põhjendama ja faktiliste asjaoludega siduma. Arvestades, et

Vaidlustaja ei tea, millist konkreetset RHAD p 7.2 alapunkti Hankija silmas peab, ei saa

Vaidlustaja täiendavalt eeltoodut kommenteerida, kuid on veendunud, et ühtegi alust ei

esinenud.

4.2.3. Antud olukorras annab Kontsessiooni menetluse kehtetuks tunnistamine pärast

pakkumuste laekumist ning avamist ja ka Vaidlustaja ühispakkumuse edukaks tunnistamist

Hankijale võimaluse tulemustega manipuleerida. Kuna Hankija pole väitnud, et

kontsessioonilepingu sõlmimise vajadus on ära langenud, soovib Hankija eeldatavasti sama

hanke uuesti läbi viia. See omakorda kahjustab oluliselt läbipaistvuse, pakkujate võrdse

kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet.

4.3. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.3.1. Hankija vastusest ei selgu mille alusel ja kuidas on Hankija leidnud väidetava

kontsessioonääri kogutulu. Hankija on küll viidanud nn prognoosile, kuid millel Hankija

prognoos põhineb, jääb arusaamatuks. Lisaks, isegi kui neist numbritest oleks võimalik

lähtuda, siis summa 40 eurot/kuus on sisaldab käibemaksu, ilmselgelt tuleb aga käibemaks nn

tulust maha arvestada. Ka RHS § 23 lg 1 sätestab, et kõik RHS-s nimetatud eeldatavad

maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning

eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed arvestatakse käibemaksuta.

On ilmne, et isegi Hankija prognoosi järgi ei ole Vaidlustaja kogutulu selline, nagu Hankija

tabelis on toodud.

4.3.2. Hankija jätab arvestamata RHS § 26 lg-st 1 tuleneva asjaolu, et kontsessioonilepingu

eeldatav maksumus tuleb arvestada Hankija enda poolt RHAD-s sätestatud objektiivse

meetodi alusel. RHAD1 p 2.2 sätestab, et kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on

määratud selle alusel, mis on parkimisteenuse korraldamisest saadav võimalik tulu ning mis

on teenuse osutaja lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel. Puudub igasugune

põhjus, miks RHS § 23 lg 5 alusel kontsessioonilepingu tegelikku maksumust ei peaks sel

juhul samade põhimõtete järgi arvestama.

Pakkuja poolt Hankijale makstav nn üüritasu on ilmselgelt pakkuja lepinguliste kohustuste

kulu parkimisplatsi haldamisel, mis tuleb RHAD p-s 2.2 toodut silmas pidades kontsessionääri

kogutulust maha arvestada. Vastasel juhul puuduks RHAD p-il 2.2 sisu. Samuti tuleb maha

1 Riigihangete 289201, 289225 ja 289226 alusdokumendid on selles osas identsed

4 (9)

arvestada pakkuja igakuised kulud objekti kohta, mis on kokku summas [---]2.

4.3.3. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hankija ise on kinnitanud, et läbirääkimised olid

võimalikud, kuid neist ta loobus. Seega on Hankija omaks võtnud, et rikkus enda poolt

kehtestatud lihthankemenetluse korda. Mis veelgi olulisem, Hankija on läbirääkimiste

pidamisest loobunud ka vääradel kaalutlustel, võrreldes omavahel pakkumuse maksumust (s.o

Hankijale makstavat tasu) ja kontsessioonilepingu eeldatavat maksumust. Need ei ole

omavahel aga võrreldavad (nagu Hankija ise on selgitanud). Seega loobus Hankija ka

läbirääkimiste pidamisest valedel kaalutlustel.

5. Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija tunnistas 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/25 kehtetuks Kontsessiooni

menetluse, kuna kontsessioonilepingu eeldatava ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui

20%.

5.2. Vaidlustaja tõlgendab RHS § 23 lg-t 5 ning kontsessioonilepingu maksumuse määramise

reegleid valesti. Vaidlustaja viitab üksnes Hankijale makstavale summale, mitte oma

tegelikule kogutulule. Kontsessioonilepingu maksumus võrdub kogu kontsessionääri tuluga,

mitte üksnes Hankijale makstava tasuga. RHS § 23 lg 2 p-ist 3 ja RHS § 26 lg 2 p-ist 2

tulenevalt arvestatakse kontsessioonilepingu maksumusena kogu kontsessionääri tulu,

sealhulgas tulu lõpptarbijatelt.

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes RHS § 23 lg 5 kommentaari p-is 21

märgitakse järgmist: „RHS § 23 lg 5 sätestab sisuliselt hankija kohustuse enne

kontsessioonilepingu sõlmimist kontrollida, ega kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse

ja tegeliku maksumuse vahel ei ole liiga suurt erinevust, mis võinuks tingida riigihanke

korraldamisel vale menetlusreeglistiku valiku. Kuna hankijal ei pruugi olla

kontsessioonilepingu alusel teenitava tulu hindamiseks ning RHS § 23 lg 2 p 3 ja § 26 järgi

kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramiseks täpseid andmeid, võib just

kontsessioonilepingu puhul osutuda tegelik maksumus hankija püüdlustest hoolimata

eeldatavast oluliselt suuremaks.“

Käesoleval juhul kontrollis Hankija enne lepingute sõlmimist, kas kontsessioonilepingu

tegelik maksumus vastab eeldatava maksumuse alusel valitud menetlusreeglitele. Kontrolli

tulemusel ilmnes, et tegelik maksumus ei vastanud nimetatud reeglitele.

5.3. Hankija loobus läbirääkimiste pidamisest, kuna esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne, et

hinna alandamine läbirääkimiste tulemusena ei kõrvalda üle 20% ulatuvat erinevust eeldatava

maksumuse ja pakkumuse maksumuse vahel.

5.4. Hankija hindas konservatiivselt seda, kui palju B-kategooria sõiduautosid võiks parklasse

parkima mahtuda ning jõudis järeldusele, et kontsessioonilepingu maksumus koos kasutajatelt

saadava tasuga ületab igal juhul piirmäära.

Allolevas tabelis on toodud parklast teenitav võimaliku tulu prognoos, arvestades

konservatiivselt võimalikke parkimiskohtade arvu (sõltuvalt parkimisviisist võib kohti olla

rohkem). Tabelit koostades on lähtutud eeldusest, et parkimistasu ühes kuus on B- kategooria

2 Vaidlustaja ärisaladus

5 (9)

sõidukil Lasnamäe linnaosas 40 eurot kuus. 40 eurot kuus on praegu riigihanke viitenumber

289201 (Paasiku 1) parklas B-kategooria sõiduki parkimistasu vt Lisa 2 foto.

Tabel 1 ühe B-kategooria sõiduki parkimistasu 40 eurot kuus ning 480 eurot aastas:

Parkla Kohtade

arv

50% täituvus

(48 kuud)

80% täituvus

(48 kuud)

100% täituvus

(48 kuud)

Riigihange

289225

(Läänemere

tee 87a)

Pakkumus

292 800 €

1) 263 251 520 € 403 200 € 504 960 €

Tabelis toodud andmete põhjal on alust eeldada, et pakkuja arvestas parkla täitumisega

vähemalt 80% ulatuses nelja aasta jooksul. Samuti on võimalik, et pakkuja kavandas

parkimiskorralduse viisil, mis võimaldas parklasse mahutada rohkem sõidukeid, kui on

eeldanud arvutuste tegemisel tabelis.

80% täituvuse korral ületab kontsessioonilepingu alusel teenitav kogusumma piirmäära. Kui

parkla täituvus oleks ainult 50% nelja aasta jooksul siis ei suudaks pakkuja teenida summat,

mida ta oli valmis Hankijale maksma. Selleks, et pakkuja eeldatavalt teeniks nii palju, et

maksta Hankijale väljapakutud kontsessioonitasu peaks parklate täituvus sõltuvalt parklast

olema 51-60% ning sellisel juhul ei teeniks Vaidlustaja kasumit. Olukorras, kus Vaidlustajal

on varasem kogemus riigihanke viitenumber 289201 (Paasiku 1) parkla opereerimisel ei ole

eluliselt usutav, et Vaidlustaja teeks pakkumuse, kust ta kasumit ei teeni. Seetõttu ei oleks

menetlusreeglite rikkumist olnud kuidagi võimalik kõrvaldada läbirääkimistega.

Ka olukorras, kus pakkuja maksaks Hankijale vähem aga lõppkasutajate tasudest teeniks

riigihanke piirmäära ületava summa, oleks tegemist menetlusreeglite olulise rikkumisega.

5.5. Asjaolu, et Hankija viitas Kontsessiooni menetluse kehtetuks tunnistamisel RHAD p-ile

7.2., mitte mõnele selle alapunktile, ei muuda otsust Vaidlustaja jaoks arusaamatuks.

Korraldustest ilmneb üheselt, et kehtetuks tunnistamise põhjuseks on menetlusreeglite

rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil.

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande § 23 lg 5 kommentaari punktis 22 märgitakse

viitega seaduse seletuskirjale (RHS eelnõu 450 SE I, lk 44), et olukorras, kus

kontsessioonilepingu eeldatava ja tegeliku maksumuse vahe on 20% või enam ning tegeliku

maksumuse põhjal oleks tulnud kohaldada teistsuguseid menetlusreegleid, tuleb riigihange

RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistada. See nõue kehtib sõltumata sellest, kas Hankija

on eksinud eeldatava maksumuse määramise reeglite vastu või mitte, kuna Hankijal puudub

sellises olukorras kaalutlusõigus.

5.6. Hankija täiendav seisukoht.

5.6.1. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et tabelis, milles Hankija arvestas eeldatavaid tulusid,

ei ole 40-euroselt kuutasult käibemaksu maha arvatud. Hankija lähtus võimaliku lepingulise

käibe arvestamisel Vaidlustaja parklas oleva sildi andmetest. See, kas sildil märgitud summale

6 (9)

lisandub käibemaks, sõltub sellest, kas parklat opereerib käibemaksukohustuslane või mitte.

Keskmine kuutasu B-kategooria sõidukile Lasnamäe linnaosas sarnastes parklates jääb

vahemikku 40–50 eurot.

Vaidlustaja arvestused kinnitavad, et ka juhul, kui eeldada, et parkimistasu 40 eurot kuus

sisaldab käibemaksu (22% määras), ületab kontsessioonilepingu maksumus siiski

menetlusliigi piirmäära. Seega oli Kontsessiooni kehtetuks tunnistamine õiguspärane.

Arvestades kontsessioonilepingu alusel makstava tasu suurust, ei ole eluliselt usutav, et

Vaidlustaja eeldaks parkla täitumist 50% ulatuses 48 kuu jooksul ning maksaks samal ajal

Hankijale parkla kasutamise eest peale.

Isegi juhul, kui parkla opereerimise perioodi käivet arvestada alates maist 2025 - mille korral

jääb 48 kuu sisse rohkem kuid kõrgema, 24% käibemaksumääraga – ning see vähendab

kontsessioonilepingu maksumust, ületaks lepingu maksumus siiski menetlusliigi piirmäära.

Ühe B-kategooria sõiduki parkimistasu 40 eurot kuus käibemaksuga (arvestades lepingu

perioodiks mai 2025- mai 2029, mille jooksul tõuseb käibemaks 24%ni):

Parkla Kohtade

arv

50% täituvus

(48 kuud)

80% täituvus

(48 kuud)

100% täituvus

(48 kuud)

Riigihange 289225

(Läänemere tee 87a)

Pakkumus

292 800 €

263 202 2977,26€ 325 383,40€ 407 503,97€

5.6.2. Vaidlustaja on jõudnud väärale järeldusele, et kontsessioonilepingu maksumus tähendab

Vaidlustaja poolt lepingust teenitavat tulu.

RHS § 26 lg 1 kohaselt on Hankija avaldanud kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse

määramiseks kasutatava meetodi RHAD-s järgmiselt: „Kontsessioonilepingu (edaspidi ka

leping) eeldatav maksumus on määratud selle alusel, mis on parkimisteenuse korraldamisest

saadav võimalik tulu ning mis on teenuse osutaja lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi

haldamisel.“ See tähendab, et Hankija on kooskõlas RHS § 26 lg 2 ette näinud, et

kontsessioonilepingu maksumuse määramisel võetakse arvesse kogu käive.

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande RHS § 26 kommentaari p-is 5 märgitakse

järgmist: „RHS § 26 lg 2 sätestab loetelu asjaoludest, mida tuleb kontsessioonilepingu

eeldatava maksumuse määramisel silmas pidada.…Eeldatava maksumuse hulka tuleb arvata

kogu kontsessioonilepingu täitmisega seonduv käive, mis hõlmab nii teenuste või ehitise

kasutajate makstavaid tasusid ja trahve (p 2), hankija või muu avalik-õigusliku isiku tehtavaid

makseid (p 3), kolmandate isikute antavaid toetuseid (p 4), vara müügist saadavat tulu (p 5)

kui ka pakkujatele ja taotlejatele makstavaid auhindasid ja osalemistasusid (p 7). Lisaks tuleb

arvata eeldatava maksumuse hulka üleantavate asjade ja osutatavate teenuste maksumus (p

6)… “

Vaidlustaja väited kontsessioonilepingu maksumuse kohta on väärad, sest

kontsessioonilepingu alusel parklas parkivate sõidukite omanikelt saadud tasu on teenuse

osutamisega seotud käive. Ei RHAD ega RHS § 26 näe ette, et teenuse osutamise kulud ja

7 (9)

Hankijale makstav tasu tuleks kontsessioonilepingu maksumusest maha arvata. Teenuse

osutamisest saadud tasudest maksab Vaidlustaja hankijale tasu kontsessioonilepingu alusel.

5.6.3. Eelnevast tulenevalt on alusetud Vaidlustaja väited, et Hankija eksis, kui ei pidanud

läbirääkimisi. Menetlusliigi piirmäära ületamisel oleks Kontsessiooni menetlus tulnud

kehtetuks tunnistada läbirääkimiste pidamise järel. Seega ei oleks läbirääkimised viinud

teistsuguse tulemuseni.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Kontsessiooni üldandmete kohaselt Lepingu ese on kontsessiooni andja poolt tasu eest

Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) kinnisasja osa (registri number 27127501, katastritunnus

(78401:101:0333) pinnaga 7447,05 m2 (valitseja Lasnamäe Linnaosa Valitsus) kasutusse

andmine kontsessionäärile valvega avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos

kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega.

Teenuste kontsessiooni piirmäärad on järgmised (RHS § 14):

• lihthange - 60 000 eurot;

• riigihange - 300 000 eurot;

• rahvusvaheline -5 538 000 eurot.

Riigihangete registri andmetel on Hankija Kontsessiooni tulemusena sõlmitava

kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks määranud 100 000 eurot. Sellest eeldatavast

maksumusest lähtuvalt on tegemist alla riigihanke piirmäära (300 000 eurot) jääva

menetlusega ja Hankija on Kontsessiooni läbi viinud lihthankemenetlusena (RHS § 16 lg 1).

7. Hankija on oma 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/25 tunnistanud Kontsessiooni

menetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 ja RHAD p-i 7.2. alusel kehtetuks põhjendusel, et

kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui 20%

ning tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu

sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Riigihangete seaduse § 23 lg 5 sätestab, et kui

kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti

suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks

kontsessioonilepingu maksumus (edaspidi Otsus).

Seega on Hankija Otsuses asunud kokkuvõtlikult seisukohale, et lähtuvalt esitatud

pakkumustest oleks lihthankemenetluse läbiviimise asemel pidanud läbi viima teise

menetluse, sest kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga

või ületab seda.

Vaidlus menetlusosaliste vahel on selles, kas:

1) Hankija on Otsust tehes lähtunud õigest Vaidlustaja (kelle pakkumus on edukaks

tunnistatud) tegelikust maksumusest;

2) Hankija oleks pidanud enne Otsust alustama ja pidama läbirääkimisi.

8. Vaidlustaja esitas pakkumuses maksumuse 6100 eurot. Kuna kontsessioonileping

sõlmitakse neljaks aastaks, siis on Hankijale makstav summa kokku 48X6100=292 800 eurot.

RHS § 23 lg 5 kohaselt kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu

8 (9)

sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse

kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus.

292 800 eurot on üle 20% suurem eeldatavast maksumusest, seega tuleb välja selgitada

kontsessioonilepingu maksumus (mis on ühtlasi ka eeldatavaks maksumusest, millest

lähtuvalt peab Hankija läbiviidava menetluse otsustama).

9. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et RHS § 23 lg 2 p-ist 3 ja RHS § 26 lg-st 2

tulenevalt tuleb kontsessioonilepingu maksumuses arvesse võtta kogu kontsessionääri tulu,

sealhulgas tulu lõpptarbijatelt. RHS ei näe ette, et teenuse osutamise kulud ja Hankijale

makstav tasu tuleks kontsessioonilepingu maksumusest maha arvata.

Vaidlustuskomisjon leiab, et maksumuse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda parkla vähemalt

80%-lisest täituvusest, sest on ebatõenäoline, et Vaidlustaja arvestas 50%-lise täituvusega,

kuna see ei võimalda tal maksta Hankijale isegi pakkumuses esitatud summat.

Vaidlust pole selles, et parkla tasu ühe koha kohta on 40 eurot kuus, st 480 eurot aastas. Kui

eeldada, et need summad sisaldavad käibemaksu, siis lähtudes täna kehtivast 22%-sest

käibemaksust on need tasud ilma käibemaksuta vastavalt 31,2 eurot ja 374,4 eurot.

Kui parklas on kohti 263 ja need on kõik täidetud, siis on kontsessioonilepingu maksumuseks

393 868,8 eurot. Kui aga täituvus on 80% (210 kohta), siis on maksumuseks 314 496 eurot.

Mõlemal juhul ületavad kontsessioonilepingu maksumused riigihanke piirmäära (300 000

eurot) ja õige on Otsuses tehtud järeldus, et oleks pidanud kohaldama teisi menetlusreegleid.

10. „Lihthankemenetluse kord“ p-i 6.1. kohaselt vajadusel peab hankija pakkujatega esitatud

pakkumuste osas läbirääkimisi.

Läbi räägitakse:

6.1.1. parkla tehniliste lahenduste üle (piirdeaed, markeerimise lahendused, valve teostamise

viisid jne).

6.1.2. pakkumuse maksumuse üle.

Seega - läbi sai rääkida ainult „Lihthankemenetluse kord“ p-ides 6.1.1. ja 6.1.2. nimetatud

asjaolude üle.

Selleks, et RHS § 23 lg-st 5 ei peaks lähtuma, peaks esitatud maksumusi alandama oluliselt,

mistõttu nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga, et juba esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne,

et hinna alandamine läbirääkimiste tulemusena ei kõrvalda üle 20% ulatuvat erinevust

eeldatava maksumuse ja pakkumuste maksumuste vahel.

Pealegi ei kohusta „Lihthankemenetluse kord“ p 6.1. Hankijat läbirääkimisi pidama.

11. RHS § 73 lg 3 p 6 sätestab kaks alternatiivset õiguslikku alust hankemenetluse

lõppemiseks hankija otsusega kehtetuks tunnistamise kaudu, millest teise alternatiivi kohaselt

lõppeb hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse

korral omal algatusel.

9 (9)

„Lihthankemenetluse kord“ p-is 7.2. on lahtine loetelu asjaoludest, milliste esinemisel

Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel lihthankemenetluse kehtetuks

tunnistada.

Tallinna Ringkonnakohus on 16.10.2024 otsuses 3-24-2008 (otsusele esitatud

kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse) p-is 14. märkinud, et õigusdogmaatikas on

„põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks jagatud sisu

poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (i) hankija vigadest tingitud vajadus; (ii)

hankija vajaduse muutumine; (iii) hankija võimaluste muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi

saavutamise võimatus; (v) vähene konkurents.

Käesoleval juhul on tegemist Hankija veaga Kontsessiooni eeldatava maksumuse ja sellest

tuleneva menetluskorra kindlaks määramisel. Selle vea parandamise ainsaks võimaluseks on

Kontsessiooni menetluse kehtetuks tunnistamine.

12. Eeltoodu alusel jääb Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Otsus Kontsessiooni

menetluse kehtetuks tunnistamise kohta rahuldamata.

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei ole esitanud taotlust kulude väljamõistmiseks.

Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets