Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/306

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise

kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu (VVm_AEK_EIS_EN.pdf)

2. Määruse eelnõu seletuskiri (VVm_AEK_EIS_SK.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Kalurite Liit, Eesti

Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalaliit, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete

ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Hiiukala, MTÜ Liivi Lahe,

Kalanduskogu, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Võrtsjärve

Kalanduspiirkond, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Läänemaa

Rannakalanduse Selts.

Epp Meremaa

6256223 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.xxxx nr

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92

„Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 61 lõigete 81 ja 9 alusel.

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruses nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete

esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või 2“;

2) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „püügitoimingu ja lossimise“ tekstiosaga

„püügitoimingu, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo“;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) määruse 4. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „otsemüügi“ sõnaga „tarbijalemüügi“;

6) paragrahvi 23 pealkirjas asendatakse sõna „turustamine“ sõnaga „müük“;

7) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kaalutud kala ja veetaime kohta esitatud andmetes märgitud kogus võib sama kala ja veetaime

kohta enne koguse kaalumist esitatud andmetes märgitud hinnangulisest kogusest olla kuni

kümme protsenti suurem või väiksem järgmistel juhtudel:“;

8) paragrahvi 29 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kaalutud kala ja veetaime kohta esitatud andmetes märgitud kogus võib sama kala ja veetaime

kohta enne koguse kaalumist esitatud andmetes märgitud hinnangulisest kogusest olla kuni 20

protsenti suurem või väiksem järgmistel juhtudel:“.

Kristen Michal

Peaminister

EELNÕU

10.04.2025

2

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92

„Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise

kalapüügiga seotud andmete esitamise kord” muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrust nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete

esitamise kord” (edaspidi andmete esitamise korra määrus).

Eelnõu on välja töötatud kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 61 lõigete 81 ja 9 alusel. KPS § 61

lõige 81 võimaldab Vabariigi Valitsusele kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed

Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt. KPS § 61 lõige 9 alusel kehtestab

Vabariigi Valitsus kalapüügiga seotud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja

ja vajaduse korral ka esitaja.

Eelnõuga täpsustatakse andmete esitamise korda tehniliste rikete korral. Selleks, et kaluri

infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi PERK) püsiva rikke korral saaks andmed esitada

Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel ning Põllumajandus- ja Toiduamet sisestaks esitatud

andmed kutselise kalapüügi registrisse. Tehakse parandus andmete esitajat puudutavas sättes ning

parandatakse terminite kasutust otse lõpptarbijale kala või veetaime müümisel. Kummagi

muudatusega sisulist muudatust ei kaasne. Lihtsustatakse kalapüügiga seotud andmete esitamist

ning kaotatakse ära nõue esitada mõrrapüügil PERK-is mõrra asukoha koordinaate ning esitada

PERK-is lossimisraportit kui saaki ei saadud. Samuti muudetakse selgemaks andmete lubatava

erinevuse arvestamise aluste sõnastus. Muudatused vähendavad ettevõtete halduskoormust ning

tagavad parema vastavuse Euroopa Liidu õigusaktidele, eelkõige mis puudutab esitatavate

andmete kvaliteedi tagamist. Andmete kvaliteedi parandamine aitab tagada operatiivsemat

ülevaadet kalavarude kasutusest, mistõttu aitab eelnõu täita kalavarude jätkusuutliku

majandamise ning halduskoormuse vähendamise eesmärke.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna kutselise kalapüügi korralduse nõunik Epp Meremaa ([email protected], 625

6223). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson ([email protected], 56 26 7065) ning eelnõu

keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698 3427).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise

kalapüügiga seotud andmete esitamise kord” redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

22.06.2024, 10.

Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

KAVAND

10.04.2025

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse andmete esitamise korra määruse § 3 lõike 2 sõnastust.

Andmete esitamise korra määruse § 3 lõikes 2 viidatakse sama paragrahvi lõike 1 punktile 2, mis

oli aga kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2024. a määrusega nr 39 „Vabariigi

Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise

kord” muutmine”. Seega tuleb viide kehtetule sättele § 3 lõike 2 tekstist välja jätta. Andmete

esitamise korra määruse § 3 kontekstis on andmete esitamise õigus ja kohustus kalapüügiloa

omanikul. Kalapüügiloa omanikul on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 13 lõikele 1 õigus

kasutada andmete esitamiseks esindajat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 8. peatükis

määratletakse esindamist kui tehingu sooritamist esindaja kaudu. Seega puudub vajadus

reguleerida kõnealuse määrusega esindusõigust, kuna sellesisulised sätted sisalduvad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse 8. peatükis ning haldusmenetluse seaduse §-s 13.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse andmete esitamise korra määruse § 8 lõiget 2, mille sisuks on

reguleerida andmete esitamist PERK-i püsiva rikke korral. Kehtivas sõnastuses on §-s 8 ette

nähtud kaks võimalust tehnilise rikke puhul toimimiseks. Kalalaeva infotehnoloogilise

kliendirakenduse (edaspidi ERS) rikke korral on võimalik esitada kalalaeva kalapüügiloa alusel

toimunud püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed Põllumajandus- ja

Toiduametile e-posti teel. Ka kaluri kalapüügi loa alusel kogutud püügireisi, püügitoimingu ja

lossimise andmete esitamisel on võimalus esitada PERK-i rikke puhul Põllumajandus- ja

Toiduametile e-posti teel. Nimetatud juhtudel sisestab Põllumajandus- ja Toiduamet ise esitatud

andmed kutselise kalapüügi registrisse. Paraku ei ole andmete esitamise korra määruses ette

nähtud alternatiivset andmete esitamise meetodit puhuks kui ülevõtmise, esmamüügi ja veo

andmeid ei õnnestu PERK-i kaudu esitada PERK-i rikke tõttu. Seetõttu muudetakse eelnõuga

andmete esitamise korra määruse § 8 lõike 2 sõnastust selliselt, et lisaks püügireisi,

püügitoimingu ja lossimise andmetele saab PERK-i püsiva rikke korral Põllumajandus- ja

Toiduametile e-posti teel esitada ka ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed. Põllumajandus- ja

Toiduamet sisestab esitatud andmed kutselise kalapüügi registrisse.

Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks andmete esitamise korra määruse § 11 lõike 1

punkt 5. Kehtiva sätte kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel esitada PERK-i kaudu veekogul

olles või hiljemalt pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist püügivahendite püügile

asetamise puhul viivitamata raportis „Tegevused püügivahenditega” püügile asetatud mõrra,

mõrrajada või kastmõrra avaveepoolse või kaldapoolse lipu tähistuse koordinaadid. Edaspidi

mõrdade püügile asetamise koordinaate PERK-i kaudu esitama ei pea. Sätte kehtetuks

tunnistamise eesmärk on vähendada kalurite halduskoormust ja lihtsustada andmete esitamist

PERK-i kaudu.

Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 2, mille kohaselt tuleb esitada PERK-is

raport „Lossimine” ka siis kui püügireisi püügitoimingu käigus saaki ei saadud. Nimetatud nõue

on segadust tekitav nende jaoks, kes püügireisi käigus püügivahendeid ei nõudnud või saaki ei

saanud. Ka on kehtiva määruse §-s 13 sätestatud, et raporti „Sadamasse saabumine”

kinnitamisega PERK-is lõppeb püügireis. Lossimisraport peaks olema kohustuslik vaid neile, kes

saaki lossida kavatsevad. Muudatus lihtsustab ja vähendab halduskoormust kaluritele.

Eelnõu punktidega 5 ja 6 parandatakse terminite kasutust. Andmete esitamise korra määruse

neljanda peatüki pealkirjas on kasutatud terminit „otsemüük“, paraku antud termini tähendust ei

ava Eesti ega Euroopa Liidu õiguskord. Otsemüügi all oli mõeldud olukorda, kus kala püüdnud

või veetaime kogunud isik müüb kala vahetult tarbijale. Sisuliselt on tegemist tarbijalemüügiga.

Seega asendatakse andmete esitamise korra määruse neljanda peatüki pealkirjas sõna „otsemüük”

sõnaga „tarbijalemüük”. Lisaks andmete esitamise korra määruse § 23 pealkirjas on kasutatud

terminit „turustamine“, mis võib olla eksitav, mistõttu asendatakse see sõnaga „müük“. Tegemist

on õigusselguse eesmärki täitva muudatusega, kuna õigusaktides tuleb kasutada kehtivas õiguses

ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.

Eelnõu punktidega 7 ja 8 muudetakse § 29 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavate lauseosade sõnastust.

Kehtiva määruse § 29 lõigete 1 ja 2 sõnastusest ei ole selgelt aru saada, kuidas tuleb hinnangulise

koguse ja kaalutud koguse erinevus leida. Hinnangulise ja kaalutud koguse lubatud erinevus

leitakse hinnangulise ja kaalutud koguse vahe jagamisel hinnangulise kogusega. Sama

arvutusloogika on ka komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112,

30.04.2011, lk 1–153), artikli 51 lõikes 1, milles sätestatakse, kuidas leida andmete lubatavat

erinevust lossitud või inspekteeritud koguste võrdlemisel pardal hoitava saagi kilogrammides

väljendatud hinnanguliste kogustega. Kuna praktikas on juba eelnõus toodava täpsustuse kohane

lähenemine kasutusel, siis tegemist ei ole sisulise muudatusega. Küll aga teeb muudatus andmete

lubatava erinevuse arvestamise põhimõtted selgemaks kõigi asjaosaliste jaoks. Sama

arvutusloogika on kasutusel nii merel kui siseveekogudel. Näide 1: kui püügireisil on kalaliigi x

hinnanguline kogus 100 kg ning andmete lubatav erinevus on kuni kümme protsenti, siis võib

kaalutud kogus jääda vahemikku 90-110 kg. Näide 2: kui püügireisil on kalaliigi x hinnanguline

kogus 100 kg ning kaalutud kogus 80 kg, siis erineb hinnanguline kogus kaalutud kogusest 20

protsenti.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu tugineb järgmistele Euroopa ühist

kalanduspoliitikat reguleerivatele õigusaktidele: nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega

luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks,

muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005,

(EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007,

(EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk

1–50) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika

eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk

1–153).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendumisega lihtsustub andmete esitamine PERK-i kaudu. Ära kaotatakse liigselt

koormav nõue esitada mõrdade püügile asetamisel mõrdade asukoha koordinaadid. Vastava

ettepaneku tegid kalanduspiirkondade esindusorganisatsioonid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile 28. jaanuaril 2025. a. Mõrrakoordinaatide nõude praktiline

rakendamine PERK-is on osutunud keeruliseks, mida rohkem mõrdu kasutajal on, seda

aeganõudvam andmete sisestamine on ning suureneb ka veaoht andmete esitamisel. Mõrdade

asukoha koordinaatide märkimise kohustus on siseriiklik nõue, mis on sisse viidud

järelevalvevajaduse põhjendusel. Praktikas aga ei ole senini Keskkonnaamet järelevalves

mõrrakoordinaate laialdaselt kasutanud. Peamiselt kasutatakse mõrrakoordinaate Peipsi järvel

selgitamaks välja märgistamata või kulunud märgistusega mõrdade omanikke ning

lisaelemendina koos mootorsõidukite GPS jälgimisega, millist püügivahendit nõudmas käidi. Ka

on seni olnud probleemiks esitatud andmete kvaliteet. Enne andmete elektroonilisele esitamisele

üleminekut märgiti mõrrakoordinaadid paberpüügipäeviku pöördele. Perioodi 1. juuli -31.

detsember 2024. a kohta PERK-i kaudu esitatud mõrrakoordinaatide analüüs näitas, et suur osa

koordinaatidest ei ole märgitud õigesti. Näiteks: asukoht sisemaal või kalurite püügipiirkondadest

oluliselt kaugematel veealadel või vastupidi liiga kaldaääres. Muudatustel on positiivne mõju

kutselistele kaluritele, vähendades nende halduskoormust ja andmete esitamisega seotud

kohustusi. Koordinaatide esitamise nõude kaotamine puudutab kaluri kalapüügiloa omanikke,

kellel on mõrra kalapüügiõigus. Iga mõrra kohta tuleb sisestada koordinaadid ning seejärel ka iga

mõrra kohta eraldi tegevused (püügile asetamine, nõudmine) ning eraldi kalakogused märkida.

Seega, mida rohkem mõrdu on vees, seda kauem võtab püügiandmete sisestamine aega.

Ligikaudu 1400 kaluri kalapüügiloa omanikust 76 protsendil on mõrra püügiõigus, seejuures 30

protsendil on viie või enama mõrra püügiõigus. Mõrrakoordinaatide esitamise nõude kaotamine

lihtsustab ka Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kuna väheneb töödeldavate andmete maht ja

menetlusaeg, mis on seotud mõrrakoordinaatide esitamisega seotud PERK tõrgete või

andmesisestusvigade lahendamisega. Kalanduse järelevalve aspektist tähendab

mõrrakoordinaatide esitamise nõude kaotamine Keskkonnaameti jaoks ühe elemendi kaotamist,

mida kasutada kutselise kalapüügi järelevalves. Samas on Keskkonnaametil võimalik vajadusel

leida sama eesmärgi täitmiseks muid, tänapäevasemaid ja ka täpsemaid ning vähem kalurit

koormavaid tehnoloogilisi lahendusi. Jätkuvalt on üheks võimaluseks PERK-i allesjäävate

funktsionaalsuste parem ära kasutamine – püügiandmete elektroonne esitamine võimaldab

püügireise paremini, sisuliselt reaalajas, monitoorida ja vajadusel tegevust veekogul või lossimist

kontrollida.

Samuti lihtsustub ja muutub loogilisemaks PERK-i kaudu andmete esitamine nende jaoks, kes

püügireisi käigus saaki ei saanud ning kellel seetõttu ei ole ka midagi lossida. Eelnõu kohaselt

sellisel juhul „Lossimine“ raportit esitama ei pea. Andmete esitamise korra määruse §-s 13 on

sätestatud, et raporti „Sadamasse saabumine” kinnitamisega PERK-is lõppeb püügireis. Samas

seab andmete esitamise korra määruse § 14 lõige 2 kohustuse esitada lossimisraport ka juhul kui

saaki pole saadud. Kui saaki ei ole, siis pole ka lossimisdeklaratsioonis midagi raporteerida,

praegu peavad andmete esitajad sellisel juhul esitama lossimisdeklaratsiooni, kus kalakogused on

puudu. Muud andmed sisuliselt kattuvad „Sadamasse saabumine” raportiga (sadam, kuupäev ja

kellaaeg) ning mõlemad raportid tuleb esitada alles pärast maaletuleku kohta saabumist. Eelnõu

muudatus puudutab positiivselt kõiki kaluri kalapüügiloa alusel püüdjaid, sest praktikas võib

igaühel ette tulla olukordi, kus kas käidi ainult püügivahendeid püügile asetamas või käidi küll

nõudmas, kuid saaki ei saadud, või muul põhjusel nõudmiseni ei jõutud. Samuti puudutab

muudatus Põllumajandus- ja Toiduametit, kelle ametnikud praegu peavad nõustama ja abistama

andmete esitajaid, kes on unustanud nn tühja lossimisdeklaratsiooni esitada.

Alternatiivse andmete esitamise viisi võimaldamine PERK-i püsiva rikke korral võib küll

lühiajaliselt suurendada Põllumajandus- ja Toiduameti koormust andmete sisestamisel, kuid

vähendab samavõrra ettevõtete koormust, kes muidu peavad tegema tarbetuid korduvaid katsetusi

andmete PERK-i sisestamiseks olukorras, kus on tegelikult selge, et PERK-i kaudu andmete

esitamine, kas ei õnnestu üldse või õnnestub vigaselt. Sellises olukorras suureneb ka

Põllumajandus- ja Toiduameti koormus, kes peab vigaselt sisestatud andmeid kontrollima ja

parandama. Ka annab alternatiivse andmete esitamise võimaluse olemasolu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile piisavalt aega PERK-i püsiva rikke põhjuste väljaselgitamiseks ja

tõrgete kõrvaldamiseks. Muudatus puudutab kõiki ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmete

esitajaid, keda 2024. a andmetel oli vastavalt 156, 142 ja 10.

Andmete lubatava erinevuse arvutamiskäigu täpsustamine eelnõus ei ole sisuline muudatus, kuna

praktikas lähtutakse sellest loogikast juba praegu nii merel kui ka siseveekogudel ning sama

lähenemine tuleneb ka merekalapüügil otsekohalduvast nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009

ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011. Samuti pole eelnõu punktide 1, 5 ja 6 puhul

tegemist sisuliste muudatustega, vaid kannavad eesmärki muuta määruse sõnastus täpsemaks ja

selgemaks.

Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut ning rahvusvahelisi suhteid, ühtlasi puudub

mõju regionaalarengule ning sotsiaalmajanduslik ja demograafiline mõju. Vähene positiivne

mõju kaasneb mõrrakoordinaatide ja lausalise lossimisdeklaratsiooni esitamise nõude

ärakaotamisega ettevõtete tegevusele ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Ettevõtete jaoks

väheneb PERK-is tehtavate toimingute arv ning Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks

andmesisestusvigade- ja tõrgete lahendamise juhtude arv. Halduskoormust ettevõtetele vähendab

ka alternatiivse andmete esitamise viisi võimaldamine PERK-i püsiva rikke korral. Andmete

kvaliteedi parandamine aitab tagada operatiivsemat ülevaadet kalavarude kasutusest, mis

kaudselt avaldab positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõus kavandatud muudatuste rakendamine ei too kaasa olulisi lisakulutusi riigiasutustele ega

kaluritele. Muudatused vähendavad riigi halduskoormust, mis muidu kuluksid liigsete andmete

kogumisele ja töötlemisele. Lisaks väheneb andmekogumise ja aruandluse koormus kaluritele,

mis omakorda võib suurendada nende tegevuse efektiivsust ja kasumlikkust. Kokkuvõttes aitab

eelnõu tagada paindlikuma, tõhusama ja vähem koormava andmete esitamise korra kutselises

kalapüügis, parandades samal ajal andmete kvaliteeti.

Seoses mõrrakoordinaatide kaotamise ja lossimisraporti esitamise tingimuslikuks muutmisega on

vajalik teha vastavad muudatused ka PERK-i rakenduses ning kutselise kalapüügi registris.

Nende tööde rahaline maht on umbes 5000 eurot ning need kulud kaetakse 90 protsendi ulatuses

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme

„Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest ning 10 protsendi ulatuses Eesti

riigieelarvest. Raha arendusteks on taotluse esitamisega meetme taotlusvooru raames 2025. a

alguses arvestatud ning arvestatud on ka riigieelarvelise osa katmisega.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2

määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui

seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Põllumajandus- ja Toiduameti ning Keskkonnameti

esindajatega. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile,

Keskkonnaametile ja järgmistele kutselise kalapüügi esindusorganisatsioonidele: Eesti Kalurite

Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Piirkonna

Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ

Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Liivi

Lahe Kalanduskogu, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ning MTÜ

Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

___________________________________________________________________________