Vastus

MAJANDUS- JA KORRUPTSIOONIKURITEGUDE RINGKONNAPROKURATUUR

Lubja 4 / 10115 TALLINN / 694 4260 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Harry Raudvere

[email protected]

Teie: 28.03.2025 nr Meie: 16.04.2025 nr RP-6-4/25/781-2

Vastus selgitustaotlusele

31.03.2025 registreeriti prokuratuuris Teie pöördumine, kus avaldate pettumust, et politsei

lõpetas Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse väärteoasjas

221024000006. Prokuratuurilt küsite nõu, et kuidas sellises olukorras edasi käituda.

Alustuseks selgitan Teile, et vastavalt prokuratuuriseaduse § 1 lg-le 1 on prokuratuur Justiits-

ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja

avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust,

tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab

muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Eeltoodud kirjeldusest nähtuvalt ei tegele

prokuratuur politsei poolt läbi viidava väärteomenetluse üle järelevalve teostamisega.

Väärteomenetluste läbiviimisel pole prokuratuuril seadusejärgset rolli ja prokurör sellesse

sekkuda ei saa.

Mõistan, et väärteomenetluse tulemus võib teis rahulolematust tekitada, kuid menetluse

läbiviimise ja selle lõpetamise õigus on väärteomenetluse läbiviija ehk antud juhul

Keskkriminaalpolitsei Korruptsioonikuritegude büroo pädevuses. Väärteomenetluse

lõpetamise vaidlustamine toimub VTMS 10.peatüki 3.jao 6.jaotises märgitud korras.

Vaidlustamine on võimalik üksnes seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Vaidlustamise tähtaja

möödumisel lõpetamise otsus jõustub.

VTMS § 29 lg 1 p 3 alusel ei alustata (uut) väärteomenetlust kui isiku suhtes on sama teo kohta

tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Sama põhimõte kehtib ka kriminaalmenetluses

(Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 199 lg 1 p 5). Seda põhimõtet tuntakse õiguskorras

ne bis in idem-põhimõttena, mis on kirja pandud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 23.

Kokkuvõtvalt selgitan, et süüteomenetluste (nii väärteo-kui kriminaalmenetluste) läbiviimine

on reguleeritud Eesti Vabariigis vastava seadusega (VTMS ja KrMS) ning neid viivad läbi

vastavat pädevust omavad ametiasutused. Menetlusosalised ja teatud juhtudel ka

menetlusvälised isikud saavad oma õigusi realiseerida (sealhulgas esitada erinevaid kaebusi)

seaduses ettenähtud korras. Nii väärteomenetlus kui ka kriminaalmenetlus ning neis tehtavad

otsused alluvad kohtulikule kontrollile. Samas tuleb silmas pidada, et kohtuliku kontrolli saab

taotleda (nt kaebuse esitamisega) üksnes seaduses ette nähtud korras ja tähtaja jooksul.

Te viitate oma selgitustaotluses, et meie riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.

Nõustun sellega täiel määral ning minu poolt eelnevalt selgitatud menetlusotsuste tegemine,

nende vaidlustamine ja jõustumine tuginevad nendele samadele väärtustele ehk menetlusi

viiakse läbi, otsuseid tehakse ja nende peale saab kaevata üksnes seaduses ette nähtud korras.

2 (2)

Kui tehtud otsused on jõustunud, siis tuleb neid aktsepteerida, olenemata sellest kuidas me

neisse isiklikult suhtume. Muul moel, kui seaduses ette nähtud korras, väärteomenetluses tehtud

otsuseid vaidlustada ning neid ümber vaadata ei ole võimalik. Nagu ma eelnevalt selgitasin, siis

prokuratuur ei teosta politsei üle järelevalvet väärteomenetlustes, vaid üksnes

kriminaalmenetlustes.

Korruptsioonikuritegude büroo on oma vastustes selgitanud, et juhul kui Teil on põhjendatud

kahtlused väärteomenetlust läbi viinud politseiametnike ebaseadusliku tegevuse kohta, on Teil

võimalus pöörduda Politsei-ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo poole. Lisaks on võimalik

esitada kuriteoteade prokuratuurile. Kuriteoteate esitamisega seonduvalt rõhutan, et

kuriteoteatena KrMS § 195 tähenduses ei saa käsitada üksnes kellegi subjektiivsele

siseveendumusele tuginevat teavet. Kriminaalmenetluse alustamiseks või mittealustamiseks on

nõutav, et teates sisalduksid nii teadaolevad kuriteole viitavad elulised asjaolud, kui ka

põhjendused, miks arvate, et toime on pandud mõni karistusseadustiku eriosas nimetatud tegu.

Seejuures on vajalik rõhutada õigusriigile omast põhimõtet, et kriminaalmenetluse alustamine

ei saa põhineda oletustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirle Melk

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

juhtivprokurör