Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 26.03.2025 nr 10-11/765 - 1

Meie 16.04.2025 nr 9.3-4/25/2312-2

Veerenni tn 20 / 20a / Tatari tn 47 /

Veerenni 22 / Herne tn 1 kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse seisukoht

Küsisite Terviseametilt (edaspidi amet) tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 seisukohta Veerenni tn 20 / 20a / Tatari tn 47

/ Veerenni 22 / Herne tn 1 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua Veerenni asumisse inimsõbralik ja mitmekesine

kvartal, mis soodustab avaliku ruumi aktiivset kasutamist. Planeeringus nähakse ette

ligipääsetav tänavaruum, avalikult kasutatav park ning ehitusõigus elu-, äri- ja ühiskondlike

hoonete rajamiseks, sealhulgas koolieelse lasteasutuse funktsioon Veerenni 20 kinnistul.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane

liiklusala juhtotstarve kesklinna segahoonestusala juhtotstarbeks käsitletava planeeringuala

ulatuses.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 ja lõigete 3-5 alusel ning

leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Kuna ala jääb Tallinna strateegilise

mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, hinnatakse ala müraolukorda,

juhindudes keskkonnaministri 03. oktoobri 2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kuna

planeeritava ala läheduses paikneb lennukoridor tuleks mürauuringu raames hinnata

ka lennuliikluse poolt põhjustatud müratasemeid. Lähtudes hindamise tulemustest

arvestatakse hoone projekteerimisel müra leevendusmeetmetega ja tagatakse, et müra

tase siseruumides ei ületaks normtasemeid“ Amet nõustub, et liiklusest tingitud müra

hindamiseks planeeritaval alal on mürauuringu koostamine vajalik. Vajadusel tuleb

kavandada leevendavaid meetmeid. Amet juhib tähelepanu, et lisaks siseruumide

müratasemete tagamisele vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” toodule, tuleb tagada müratasemete vastavus ka planeeritava ala

2 / 3

välisõhus vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) toodule.

 Mürauuringus tuleb hinnata ka maksimaalseid müratasemeid, eriti lennuliikluse puhul.

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida,

et need asuksid elamualadest võimalikult kaugel. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.“ Käesoleva

planeeringuga kavandatakse muuhulgas ka koolieelse lasteasutuse funktsiooni Veerenni

20 kinnistul. Juhime tähelepanu, et sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” § 2 p 23 on välja toodud müratundlikud hooned, millele

kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid. Eeltoodu alla kuuluvad ka laste- ja

õppeasutused. Seega tehnoseadmete paigutamisel tuleb need suunata müratundlikest

hoonetest ja -aladest võimalikult kaugele vältimaks mürahäiringute tekkimist.

 Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, muuta liiklusala

juhtotstarve kesklinna segahoonestusala juhtotstarbeks. Arvestades, et planeeringualale

kavandatakse koolieelset lasteasutust, tuleks ameti hinnangul pöörata olulist tähelepanu ka

maakasutuse juhtotstarvetele vastavate mürakategooriate määramisel.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Kavandada ajutiseks peatumiseks

võimalused kvartalit ääristavatele tänavatele (st kaupade laadimiseks,

sõidujagamisteenuste kasutamiseks jne), mis võivad olla hooajaliselt paindlikult

kasutatavad (väliterrass, parkimik, rattaparkla jne);“ Ameti poole on pöördutud seoses

kaupade laadimisega tekkinud mürahäiringutega, mis leiavad aset peamiselt hommikuti.

Seega palub amet planeerida kaupade laadimise asukohta müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele vältimaks võimalike häiringute teket. Arvestada, et äri- ja

kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust.

 Ehitisregistrist ametile kättesaadava info põhjal paiknevad planeeritava ala lähiümbruses

Tatari 64 kinnistul trükikoja hoone, paberiladu, kompressorihoone ja külmajaam; Tatari 58

kinnistul adminhoone-tootmishoone; Tatari 56b kinnistul garaaž, Lõuna tn 9 on püstitamisel

autode selvepesula. Edasises planeerimises palub amet hinnata või kirjeldada eelnimetatude

müra ja vibratsiooni mõju planeeritavale alale. Planeeritavale alale levivad tööstusmüra

tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 sätestatud normtasemeid. Maksimaalne

müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile

kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Naabruses asuvatel kinnistutel on teada

kõrged radooni sisaldused pinnaseõhus. Soovituslik on hoonete projekteerimisel lähtuda

standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt

radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia

vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“.

Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele.“

Amet juhib tähelepanu, et eeltoodud standard EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" on tänaseks kehtetu. Edaspidi

juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid tuleks teostada

planeeritaval alal radoonitasemete mõõtmised.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Tagamaks piisav insolatsioon nii

olemasolevates planeeringuala ümbritsevates hoonetes kui ka kavandatava hoone

eluruumides tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia insolatsioonianalüüs

vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.“ Amet

nõustub, et edasises planeerimises tuleb teostada insolatsioonianalüüs. Arvestada, et

viidatud standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“

3 / 3

on alates 31.12.2021 kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Kehtivas standardis näeb insolatsiooni

soovitus ette, et ruumid (nii eluruumid kui ka lasteasutuste ruumid) peaksid saama otsest

päikesevalgust minimaalselt 1,5h.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]