Urge külas päikesepargi detailplaneeringu algatamiseks seisukohtade küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori juuni 2025 nr

Urge külas päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Solar Light OÜ (12489578) juhatuse liige Heino Hõbeoja esitas Tori Vallavalitsusele taotluse

Tori vallas Urge külas kinnistute nr 15234250, 3430506 (planeeringualasse ei ole kaasatud

kinnistu nr 3430506 koosseisu kuuluv Pulli kergliiklustee L2 katastriüksus, kat. tunnus

80901:001:0109) ja 3430406 koosseisu kuuluvate katastriüksustele detailplaneeringu

koostamise algatamiseks. Planeeringuala pindala on ligikaudu 150250 m2.

Detailplaneeringu ala hõlmab järgmisi Tori vallas Urge külas asuvaid kinnistuid:

1) Kinnistu 15234250:

• Lageda tee 10 (73001:008:1873), pindala 4878 m2, üldkasutatav maa;

• Lageda tee 12 (73001:008:1875), pindala 5221 m2, elamumaa;

• Lageda tee 14 (73001:008:1877), pindala 5354 m2, elamumaa;

• Lageda tee 16 (73001:008:1879), pindala 5198 m2, elamumaa;

• Lageda tee 18 (73001:008:1881), pindala 5184 m2, elamumaa;

• Lageda tee 20 (73001:008:1883), pindala 5074 m2, elamumaa;

• Lageda tee 22 (73001:008:1885), pindala 5132 m2, elamumaa;

• Lageda tee 24 (73001:008:1887), pindala 4995 m2, elamumaa;

• Lageda tee 25 (73001:008:1888), pindala 1267 m2, elamumaa;

• Lageda tee 26 (73001:008:1889), pindala 14473 m2, elamumaa;

• Lageda tee 27 (73001:008:1890), pindala 2728 m2, elamumaa;

• Luha tee 7 (73001:008:1897), pindala 4964 m2, elamumaa;

• Luha tee 9 (73001:008:1899), pindala 2694 m2, elamumaa;

• Luha tee 11 (73001:008:1901), pindala 3103 m2, elamumaa;

• Leete tee 1 (73001:008:1912), pindala 4795 m2, elamumaa.

2) kinnistu 343506:

• Lageda tee 1 (73001:008:1864), pindala 1133 m2, elamumaa;

• Lageda tee 2 (73001:008:1865), pindala 1004 m2, elamumaa;

• Lageda tee 3 (73001:008:1866), pindala 1121 m2, elamumaa;

• Lageda tee 4 (73001:008:1867), pindala 1007 m2, elamumaa;

• Lageda tee 5 (73001:008:1868), pindala 1121 m2, elamumaa;

• Lageda tee 6 (73001:008:1869), pindala 1000 m2, elamumaa;

• Lageda tee 7 (73001:008:1870), pindala 1174 m2, elamumaa;

• Lageda tee 8 (73001:008:1871), pindala 1003 m2, elamumaa;

• Lageda tee 9 (73001:008:1872), pindala 1089 m2, elamumaa;

• Lageda tee 11 (73001:008:1874), pindala 1118 m2, elamumaa;

• Lageda tee 13 (73001:008:1876), pindala 1003 m2, elamumaa;

• Lageda tee 15 (73001:008:1878), pindala 1080 m2, elamumaa;

• Lageda tee 17 (73001:008:1880), pindala 1072 m2, elamumaa;

• Lageda tee 19 (73001:008:1882), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Lageda tee 21 (73001:008:1884), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Lageda tee 23 (73001:008:1886), pindala 1055 m2, elamumaa;

• Luha tee 1 (73001:008:1891), pindala 45 m2, tootmismaa;

• Luha tee 2 (73001:008:1892), pindala 1030 m2, elamumaa;

• Luha tee 3 (73001:008:1893), pindala 1895 m2, elamumaa;

• Luha tee 4 (73001:008:1894), pindala 1053 m2, elamumaa;

• Luha tee 5 (73001:008:1895), pindala 2039 m2, elamumaa;

• Luha tee 6 (73001:008:1896), pindala 1039 m2, elamumaa;

• Luha tee 8 (73001:008:1898), pindala 1090 m2, elamumaa;

• Luha tee 10 (73001:008:1900), pindala 1283 m2, elamumaa;

• Luha tee 12 (73001:008:1902), pindala 1067 m2, elamumaa;

• Luha tee 14 (73001:008:1903), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Luha tee 16 (73001:008:1904), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Luha tee 18 (73001:008:1905), pindala 1056 m2, elamumaa;

• Voore põik 1 (73001:008:1906), pindala 1111 m2, elamumaa;

• Voore põik 2 (73001:008:1907), pindala 1167 m2, elamumaa;

• Voore põik 3 (73001:008:1908), pindala 1111 m2, elamumaa;

• Voore põik 4 (73001:008:1909), pindala 1178 m2, elamumaa;

• Voore põik 5 (73001:008:1910), pindala 1069 m2, elamumaa;

• Voore põik 6 (73001:008:1911), pindala 1321 m2, elamumaa;

• Leete tee 2 (73001:008:1913), pindala 1755 m2, elamumaa;

• Leete tee 3 (73001:008:1914), pindala 1738 m2, elamumaa;

• Leete tee 4 (73001:008:1915), pindala 1097 m2, elamumaa;

• Leete tee 6 (73001:008:1916), pindala 1147 m2, elamumaa;

• Lageda tee (80901:001:0108), pindala 14838 m2, transpordimaa;

3) kinnistu 3430406:

• Luite tee (73001:007:0285), pindala 785 m2, transpordimaa;

• Luite tee 1 (73001:007:0286), pindala 4313 m2, elamumaa;

• Luite tee 2 (73001:007:0287), pindala 4197 m2, elamumaa;

• Luite tee 3 (73001:007:0288), pindala 5876 m2, elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita planeeringualal asuvad katastriüksused

ning moodustada kaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega

krunti, anda kruntidele ehitusõigus päikesepaneelide jt elektrienergia tootmiseks ja

jaotamiseks vajalike ehitiste (sh. alajaam) paigaldamiseks.

Detailplaneeringuga haaratav maa-ala asub Tori vallas paikneva Urge küla lõunaosas, kahel

pool 19275 Urge-Sindi teed. Planeeringualal paiknevate katastriüksuste sihtotstarve on

valdavalt elamumaa. Ala koosseisus on ka üks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ning kaks

transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust. Ehitisregistri andmetel katastriüksustel hooneid ei

asu. Alal paiknevad kaks päikeseelektrijaama:

• Lageda Päikeseelektrijaam, ehitisregistri kood 220859800. Ehitis asub mitmel

katastriüksusel (Lageda tee // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 7 // 9 // Luha tee 10

// 12 // 14 // 16 //18 // 6 // 8);

• Urge päikeseelektrijaam, ehitisregistri kood 220859927. Ehitis asub mitmel

katastriüksusel (Lageda tee // 1 // 3 // 5 // Leete tee 1 // 2 // 3 // 4 // 6 // Luha tee 1 // 10

// 12 // 14 // 16 // 2 // 3 // 4 // 5 // 6 // 8 // Voore põik 1 // 2 // 3 // 4 // 5 // 6).

Urge-Sindi maanteest lääne poole jäävale planeeringuala osale on juurdepääs nimetatud

maanteelt ning lõuna pool asuvalt avalikult teelt Urge tee (katastri tunnus 73001:001:1460).

Maanteest ida poole jäävale planeeringuala osale on juurdepääs Alajaama teelt (Sindialajaam,

katastri tunnus 73001:007:0045), Urge-Sindi maantee ning Alajaama tee ristmiku lähedal.

Planeeringualal kehtib Põlendiku ja Künnioja kinnistute detailplaneering (planID 19312,

kehtestatud Sauga Vallavolikogu 23.02.2009 otsusega nr 5). Planeeringu eesmärk on

olemasolevate kinnistute jagamine 58-ks elamumaa, kaheks transpordimaa, üheks tootmismaa

ja üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks, maaüksustele ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete määramine ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede planeerimine.

Käesolevaks ajaks on detailplaneeringu lahenduse kohased krundid moodustatud. Ehitusõigust

realiseerima asutud ei ole.

Alale on käesolevaks hetkeks rajatud päikesepark, mille rajamiseks on vald andnud välja

kahed projekteerimistingimused, kui ajutise ehitise ehitamiseks. Projekteerimistingimused on

antud Sauga Vallavalitsuse 21. juuni 2017 korraldusega nr 321 ja Tori Vallavalitsuse 19.

detsembri 2018 korraldusega nr 1016. Ehitusload päikeseelektrijaama ehitamiseks on antud

Tori Vallavalitsuse 13. juuni 2018 korraldusega nr 501 ja 12. juuni 2019 korraldusega nr 457.

Kasutusluba päikeseelektrijaama kasutamiseks on antud Tori Vallavalitsuse 30. juuli 2019

korraldusega nr 575. Päikesepargi laiendusele (ehitusluba 12.06.2019) kasutusluba antud ei

ole.

Planeeringualal kehtib Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.

detsembri 2016 otsusega nr 97). Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgi tiheasustusalal,

olemasoleval väikeelamute maa-alal (EV) ning väikeses osas perspektiivse virgestusrajatise

maa-alal (P).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse

juhtotstarvete osas.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid (koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878):

• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

• piiriülene mõju ja katastroofid.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Lähtudes Urge küla päikesepargi detailplaneeringu

kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik

järgnevatel põhjustel:

• elamualade arendamisest loobumist ja alale päikesepaneelide paigaldamine ei ole esile

toonud olulisi negatiivseid mõju eelduseid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra,

vibratsiooni, valguse, soojus, lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms

väärtusi/tegureid;

• puudub negatiivne (ebasoodne) mõju Suuroja kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamisele, ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadus, samas kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

1) Planeeringu algatamise puhul – planeerimisprotsessi perioodil (vähemalt kuni

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetluseni) on soovitatav planeeringu alal,

planeeringu käigus, koguda andmeid päikeseelektrijaama alalt leitud surnud lindude

kohta süsteemselt (min kord kuus, vähemalt veebruar - oktoober), soovitavalt koostöös

ornitoloogiga (dokumenteerides leiud võimalusel liigi täpsusega, koos leiu L-EST

koordinaatidega);

2) Planeeringu algatamise puhul – planeeringu dokumentatsiooni soovitatav lisada, et

päikeseparki ümbritseva piirdeaia ja maapinna vahele jäetaks min 20 cm ruum või

jäetakse aeda ulukiavad (20x20 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde

võib selleks sobivatesse kohtadesse (kooskõlastatult nt Transpordiametiga) istutada ka

kohalikke ronitaimi;

3) Hiljemalt planeeringu läbiviimise ja soovitud eesmärkidel kehtestamise järgselt -

üldise soovitustena (vastava tegevusvaldkonna üldpraktikate kujundamiseks) -

soovitav on päikesepargi ala niita kuni kaks korda aastas (paneelide eest 1-2 m laiust

riba sagedamini, vastavalt vajadusele), lindude pesitsemise (paneelide vahelisel

niidetaval alal) tuvastamisel mitte enne juuli keskpaika. Kogu ala niitmist ajatada

võimalusel mõne nädalase perioodi sisse, et varem niidetud alal jõuaksid taimed enne

teise poole niitmist õitsema hakata. Aastate lõikes roteerida alasid, kus niitmist üldse ei

teostata, et tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohtade ning

varjevõimaluste mitmekesisuse suurenemist.

• ei tuvastatud detailplaneeringu alal ega selle vahetus ümbruses kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid ning seoses sellega ei tuvastatud

olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa

täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid ekspertuuringuid ja anda hinnanguid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Kliimaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt,

Päästeametilt ning Maa- ja Ruumiametilt.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 ning Solar Light OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse Tori

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Urge külas päikesepargi rajamiseks

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu

lisa.

3. Jätta Urge küla päikesepargi detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja Maa- ja Ruumiameti veebilehel

(https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline-

planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla

veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja

omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu

koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa 1 „Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu .. juuni 2025 otsuse nr ... juurde

Urge küla päikesepargi detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustamis korraldaja: Tori Vallavalitsus

Planeerimiskonsultant: Ferrysan OÜ

Huvitatud isik: Solar Light OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 03.04.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

1.1 Üldosa, sh ajalooline taust, protsessi kujunemise kokkuvõte ..................................... 5

1.2 Olemasoleva tegevusega seotud kavandatava planeeringu lühikirjeldus .................... 7

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 10

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ..... 11

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 19

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 20

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 21

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 24

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 24

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 24

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27

4 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Pärnu

maakonnas, Tori vallas, Urge külas päikeseelektrijaam. DP kava järgse lahenduse koostamise

eesmärk on liita planeeringualal asuvad katastriüksused ning moodustada kaks elektrienergia

tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti. Planeeringut koostatakse, kuivõrd enne

päikesepargi rajamist (vastaval alal, koos energia jaotamist võimaldavate rajatistega) andis vald

maaomanikule teada, et kuni ei ole planeerimismenetlust (sobiva sihtotstarbe määramiseks)

läbitud, seni on tegemist ajutiste ehitistega (EhS § 3 lg 4). Käesolevaks hetkeks on vajadus

ilmne (ajutise ehitise staatuse lõpetamise vajaduse osas), seega toimub juba teostatud ehitiste

tarbeks planeerimisprotsess mh maaüksuste moodustamiseks ning vooluveekogude kalda

ehituskeeluvööndis tegutsemise võimalikkuse analüüsimiseks.

Tegevuse huvitatud isik on Solar Light OÜ ja planeerimiskonsultant Ferrysan OÜ ning

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja,

planeerimiskonsultandi ja kohaliku omavalitsuse poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsest materjalist. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus

kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu

algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas (enne 2017. a haldusreformi

Sauga vallas), Urge külas päikeseelektrijaama (asukoht esitatud joonisel 1.1) planeeringukava.

DP kava järgse lahenduse koostamise eesmärk on liita planeeringualal asuvad katastriüksused

(esitatud planeeringu algatamisettepaneku seletuskirjas, tabelis 1 (Ferrysan OÜ, 2024)) ning

moodustada kaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti.

Planeeringut koostatakse, kuivõrd enne päikesepargi rajamist (vastaval alal, koos energia

jaotamist võimaldavate rajatistega) andis vald maaomanikule teada, et kuni ei ole

planeerimismenetlust (sobiva sihtotstarbe määramiseks) läbitud, seni on tegemist ajutiste

ehitistega (EhS § 3 lg 4). Käesolevaks hetkeks on vajadus ilmne (ajutise ehitise staatuse

lõpetamise vajaduse osas), seega toimub juba teostatud ehitiste tarbeks planeerimisprotsess mh

maaüksuste moodustamiseks ning vooluveekogude kalda ehituskeeluvööndis tegutsemise

võimalikkuse analüüsimiseks. Planeeringuala pindala on ligikaudu 150250 m² (L-EST

koordinaadid Maa- ja Ruumiametist – 6476567, 538568). Varasemalt oli planeeritud sinna

elamumaad (vt ptk 1.1) koos transpordimaadega.

Joonis 1.1. Päikesepargi asendiplaan esialgse DP kava alusel (ühtib välja ehitatud päikesepargiga).

Allikas: Ferrysan OÜ, 2024 (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025).

1.1 Üldosa, sh ajalooline taust, protsessi kujunemise kokkuvõte

Käesoleva planeeringu kava täpsem ülevaade on antud ptk 1.2. Käesolevevas ptk-s esitatakse

koondteave analüüsitavatel maa-aladel varem toimunust. Teabe alusallikas mh kohaliku

omavalitsuse esindaja - planeerimisspetsialist (Piret Kallas).

Nüüdse päikesepargi alal kehtib Põlendiku ja Künnoja kinnistute detailplaneering (kehtestatud

Sauga Vallavolikogu 23.02.09. a otsusega nr 5). Toonase detailplaneeringu eesmärgiks oli

jagada Põlendiku ja Künnioja kinnistud 58 krundiks (nendest 54 elamumaa krunti) ning

määrata kruntidele hoonestusalad, ehitusõigus ja hoonestustingimused. Elamumaad ja neid

6 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

teenindavad maaüksused oleksid asendanud varasemalt maatulundusmaa (valdavalt haritav

maa) sihtotstarvet kandnud maaüksuseid. Planeeringu kehtestamise järgselt jaotati küll ala

määratud kinnistuteks, kuid taristut ja hoonestust välja arendama ei asutud (mh muutus ka ala

omanik).

Uus omanik soovis rajada antud alale päikeseparki (PEJ) ja kohalik omavalitsus andis välja

selle rajamiseks kahed (joonis 1.2) projekteerimistingimused (21.06.2017 (ptk 1.2); 19.12.2018

(ptk 1.2, põhimõtteliselt (va vooluveekogu kalda ehituskeeluvöönd))), kui ajutiste ehitiste

ehitamiseks. Ehitusload PEJ ehitamiseks on antud Tori Vallavalitsuse 13.06.2018 korraldusega

nr 501 (projekteerimise tingimused 2017) ja 12.06.2019 korraldusega nr 457 (projekteerimise

tingimused 2018). Kasutusluba PEJ kasutamiseks on antud Tori Vallavalitsuse 30.07.2019

korraldusega nr 575 (projekteerimise tingimused 2017). Päikesepargi laiendusele

(projekteerimise tingimused 2018) kasutusluba antud ei ole (mh ehitised ehitatud

vooluveekogu kalda ehituskeeluvööndisse, kuhu varem tingimusi ei väljastatud).

Joonis 1.2. Päikesepargi varasemate projekteerimistingimustega kaetud ehitusalad. Allikas: Piret Kallas

(Tori Vallavalitsus, planeerimisspetsialist), 2025.

7 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1.2 Olemasoleva tegevusega seotud kavandatava planeeringu

lühikirjeldus

DP kava järgse lahenduse koostamise eesmärk on liita planeeringualal asuvad katastriüksused

ning moodustada kaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti

(joonis 1.3). Planeeringut koostatakse, kuivõrd enne päikesepargi rajamist (vastaval alal, koos

energia jaotamist võimaldavate rajatistega) andis vald maaomanikule teada, et kuni ei ole

planeerimismenetlust (sobiva sihtotstarbe määramiseks) läbitud, seni on tegemist ajutiste

ehitistega (EhS § 3 lg 4). Käesolevaks hetkeks on vajadus ilmne (ajutise ehitise staatuse

lõpetamise vajaduse osas), seega toimub juba teostatud ehitiste tarbeks planeerimisprotsess mh

maaüksuste moodustamiseks ning vooluveekogude kalda ehituskeeluvööndis tegutsemise

võimalikkuse analüüsimiseks. Päikesepargi planeeringu algatamisel on teadaolevalt

kaasatavateks isikuteks (kooskõlastamise faasis) eelnevast tulenevalt Keskkonnaamet ning ka

Transpordiamet (avalikult kasutatava teekaitsevööndi hõivatuse tõttu, sh

projekteerimistingimustes (ptk 1.1) sätestatud alast laiemal ala, vähemalt ühe päikesepaneeli

rea puhul). Eraldi tuleb Keskkonnaametiga läbida ka LKS § 40 lg 5 järgne menetlusetapp.

Joonis 1.3. Päikesepargi paiknemine (POS 1 ja POS 2), koos vooluveekogumi ehituskeeluvööndiga.

Allikas: Ferrysan OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Seniste ehitiste (2 PEJ, kuid nimetatud edaspidi ka kui päikesepark) pikaajalisuse

tagamiseks planeeritakse seega kaks 100% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise

maa sihtotstarbega krunti (katastriüksuse sihtotstarve – tootmismaa; Sauga valla

üldplaneeringus (vt ka ptk 2.1) nimetatud ka kui tehnoehitiste maa). Planeeringu kava alal

(kus asuvad rajatud päikesepargid) paiknevate katasriüksuste sihtotstarve on valdavalt

elamumaa. Planeeringu kava ala koosseisus on ka üks üldkasutatav maa, üks tootmismaa ning

kaks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust (planeeringu menetluses muudetaks siis

teadaolevalt kokku kaheks tootmismaaks (joonis 1.4)). POS 1 ja POS 2 on erineval pool Urge-

Sindi teed.

8 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kõrghaljastus kasvab ala lääneosas, Suuroja ääres. Varasema päikesepargi rajamisega aladel

korrastati ning tasandati (va säilinud kraavid) ehitusaladel maastik/maapind. Päikesepaneelide

kandekonstruktsioonid on ankurdatud pinnasesse vundamendivaiadega, paneelide all on

säilinud looduslik maapind. Paneelide asetus ning kõrgus (maapinnast minimaalselt 0,5 m)

võimaldab maapinna hooldust (niitmine, lume koristamine jm). Päikeseelektrijaam töötab

iseseisvalt ning ei vaja igapäevast opereerimist (hooldusel järgitakse seadmete jms tootjate

juhendeid). Hooldustegevuse teostamiseks ei ole alale eraldi parkimiskohti kavandada. POS 1-

l paikneb ka väljast teenindatav alajaam.

Planeeritavale alale säilivad väljaehitatud juurdepääsud 19275 Urge-Sindi teelt. Urge-Sindi

maanteest lääne poole jäävale planeeringuala osale on juurdepääs nimetatud maanteelt ning

lõuna pool asuvalt avalikult teelt Urge tee (kat. tunnus 73001:001:1460). Maanteest ida poole

jäävale planeeringuala osale on juurdepääs Alajaama teelt (Sindi alajaam, kat. tunnus

73001:007:0045), Urge-Sindi maantee ning Alajaama tee ristmiku lähedal. Juurdepääs Suuroja

oja kallasrajale on võimalik Urge-Sindi maanteelt ning avalikult teelt Urge teelt.

Päikeseparkide (jäävad tulevaste kruntide välispiirist vähemalt 4 m krundi sügavusse) ala

soovitakse piirata aiaga (võrkaed, keevis vms), mille kõrgus on kuni 2 m.

DP kava alusel toimiks pikaajaline päikesepark (varasemad projekteerimistingimuste järgi

ehitatud võimsus 500 kW; hilisemate projekteerimistingimuste järgi ehitatud võimsus kuni 900

kW; võimsused vastavalt 2018. ja 2019. a PEJ projektidele) võrguühendusega elektritootmise

lahendust, kus elektrienergia suunatakse börsihinnaga elektrivõrku. „Kohalike omavalitsuste

tuule- ja päikeseenergia käsiraamatu“ (M. Rehema jt, 2020) kohaselt on sellise päikesepargi

puhul tegu elektritootmisrajatisega. Vooluveekogu (Suuroja, vt ka ptk 2) ehituskeeluvööndisse

(EKV-sse) on lubatud tehnovõrk- ja rajatis paigaldada kui see on asjakohaselt planeeritud.

Kuna tegemist on elektritootmisrajatisega (planeeringu algatamise taotluse dokumentatsioonis

ekslikult nimetatud tehnorajatiseks), siis on vaja vooluveekogu kalda ehituskeeluvööndit

vähendada. Päikesepargi paneelid ja nendega seotud rajatised (va tulevased aiad) jäävad hetkel

maksimaalselt ja ümardatult 25-49 m kaugusele veekogumist. St ehituskeeluvööndi osas tuleb

DP menetluses (selle algatamisel) analüüsida selle vähendamist ca 1 - 25 m (ümardatult)

ulatuses (täpne ulatus selgub planeeringu käigus).

9 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.4. Päikesepargi paiknemine vooluveekogumi ehituskeeluvööndis (mõõtjooned illustratiivsed).

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

10 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (26.02.2025.

a)) ning Maa- ja Ruumiameti teaberakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tori vallas, Urge külas. Urge külas oli 140 elanikku seisuga

01.02.25 (Tori valla kodulehekülg, 2025). Käesolevas töös käsitletav päikesepark piirneb

maatulundus-, transpordi-, elamu-, ja tootmismaadega ning sihtotstarbeta maaga (vt joonis 2.1

ja tabel 2.1). Päikeseelektrijaam lähimale päikesepaneelidele lähim elukondlik hoone on ca 62

m kaugusel Urge tee 14. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena

linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa- ja Ruumiamet, 2025; antud kaugused

linnulennult): edelas ca 100 m on Urge raamatukogu. Piirneval Urge-Sindi teel (19275;

kõrvalmaantee) ei ole vastavas tsoonis liiklusõnnetusi olnud (Transpordiamet).

Joonis 2.1. DP kava ala (punane joon - ehitiste/rajatiste piir, eeldatava aia sees) ja ümbruskonna

kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

11 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (DP kava ala) naabrusalaga sisuliselt seostuvad katastriüksused, vt

ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Sepasalu 96220,0 73001:007:0092 Maatulundus 100%

2 19275 Urge-Sindi tee 11544,0 73001:007:0063 Transport 100%

3 Oido 21218,0 73001:008:0693 Transport 100%

4 Pulliniidu 16741,0 80901:001:0127 Maatulundus 100%

5 Pulli kergliiklustee L2 162,0 80901:001:0109 Transport 100%

6 Pulli kergliiklustee L3 1840,0 80901:001:0128 Transport 100%

7 Urge tee 14 6657,0 73001:008:0064 Elamu 100%

8 Urge tee 12a 3275,0 80901:001:0554 Sihtotstarbeta 100%

9 Urge tee 10 9588,0 73001:008:0558 Elamu 100%

10 Kalde 31957,0 73001:008:1008 Maatulundus 100%

11 Lilleste 33672,0 80901:001:1184 Maatulundus 100%

12 Urgeoja 31972,0 80901:001:1185 Maatulundus 100%

13 Suuroja 390735,0 73001:007:0275 Maatulundus 100%

14 Sindi alajaam 97508,0 73001:007:0045 Tootmine 85% / transport 15%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

DP kava ala asus varasemalt Sauga vallas. Sauga valla üldplaneering (ÜP, 2016) - eesmärk

valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine. DP kava ala paikneb üldplaneeringu järgi

tiheasustusalal (joonis 2.2), olemasoleval väikeelamute maa-alal (EV) ning väikeses osas

perspektiivse virgestusrajatise maa-alal (P), tulenevalt 2009. a kehtestatud Sauga Vallavolikogu

detailplaneeringust (vt ptk 1.1). Vastavas tsoonis ei asu rohevõrgustikku, väärtuslikku maastiku

ega ka väärtuslikku põllumajandusmaad (Pärnu maakonna planeeringu (2018) seda ei

muutnud). DP kava ala kõrval, idanurgas, määratletud perspektiivne tootmis maa-ala (T).

Joonis 2.2. DP kava ala (OÜ Ferrysan, 2024) ja väljavõte Sauga valla üldplaneeringust (2016).

12 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sauga valla alla kuuluvaid alasid korrigeeriti haldusreformi (2017) raames. Omavalitsuse

piiri muutuse tõttu on hakatud (alates 2018. a) koostama uut Tori valla üldplaneeringut

(menetlus pooleli), mille tarbeks on koostatud ka mitmeid sisendanalüüse. Üheks

vastavaks dokumendiks oli töö „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine“ (Consultare OÜ, 2023), mis täpsustas

2018. a maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku (mitte käesolevas DP kava alas).

Ettevõtlusuuring „Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa

vallas“ (OÜ Hendrikson & Ko, 2020) käsitles omavalitsuste eri piirkondade

ettevõtluskeskkonna potentsiaali, järgmise 10–15 aasta perspektiivis. Piirkonna majanduse

arengusuundadeks on (OÜ Hendrikson & Ko, 2020):

 biomajandus st majandus, mis põhineb puhtal tehnoloogial, taastuvatel

loodusressurssidel ja taaskasutusel ning loodusressursside väärindamisel;

 IKT, tervisetehnoloogia ja -teenused;

 teadmistemahukas/energiamahukas tootmine/ettevõtlus;

 puhkemajandus (seni on turismi pakkumine pigem vähearenenud).

Tori valla koostatava üldplaneeringu maakasutusfunktsioone pole veel avalikult täpsemalt

paika pandud, kuid kogutud andmed ei näita vastuolu käesoleva tegevuse (ptk 1.2) võimaliku

menetlusega.

Taastuvenergia arendamise/kasutamise soodustamise ideed on kandnud juba 2017. a loodud

dokumendid (Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Energiamajanduse arengukava

aastani 2030) ja 2019. a dokument Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030.

Pärnumaa Arenduskeskus SA-s valmis Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL MTÜ) algatatud

arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” (2022). Arengustrateegias väljendub omavalitsuste ja

nende kaudu kogu ühiskonna tahe tagada tulevikus maakonna parem konkurentsivõime nutika

ja targa töö ning kiire, tasakaalustatud ja kestliku arengu abil. Muu hulgas on välja toodud

vajadus üleminekuks süsteemsele taastuvenergia lahendustele. Pärnumaa kliimakava 2030

(2022) toob kliimavisiooniks: „Pärnumaa - uue energia maakond“. Suurendada taastuvenergia

ressursside kasutamist lokaalsete tootmisseadmetega (päikesepaneelid). Tori valla

arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2024) – välja on mh toodud valla

pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nendega seotud tegevused. Arengukavas käsitletavatest

teemadest haagivad enim DP kavaga järgnevad (refereeritult):

1. Kaasaegse, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning avaliku ruumi arendamine;

2. Keskkonnahoidliku toimimise kujundamine;

3. Tugeva ettevõtluse kujunemise toetamine ning haldusvõimeka valla arendamine.

Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel; eelnõu seisuga

13.11.2024) eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030

sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti

energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente

kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku

tagamisel. Arengukava hõlmab energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele elektri- ja

soojusenergia tootmisele üleminekuga seotud tegevusi. Eesti on võtnud eesmärgiks minna

aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele majandusmudelile. 2022. a moodustas taastuvenergia

lõpptarbimisest 38,5 % ja kasutatud energiaallikatest 25%. 2022. a energeetikasektori heide oli

seejuures 6,9 mln tonni CO2 ekvivalenti. Alates 2030. aastast toodetakse 100% Eesti aastasest

sisemaisest elektritarbimise kogusest taastuvatest allikatest. Selleks peab Eestis hinnanguliselt

olema mh 1500 MW päikeseparke. Aastaks 2035 on Eestis hinnanguliselt 1600 MW

13 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

päikeseelektrijaamu (812 MW 2024). 2040. aasta lõpuks on elektri- ja soojuse tootmine CO2

neutraalne.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Suuroja

(VEE1145000; vt ka ptk 2.2), mis on 16,5 km pikk (Keskkonnaportaal, 2025). Veekogu kuulub

osaliste lõikudena (vt ka ptk 2.2) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III,

06.11.2018, 1). Suuroja hea seisund tagatud pärast 2027 (st hea seisundi saavutamise tähtaja

pikendamine). Meetmete rakendamine veninud tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse

kulukuse tõttu. Koormused – põllumaa kuivendus, metsakuivendus, põllumajandustegevuse

tõttu pinnaveele avalduv koormus mitmesuguste ainete vette leostumise tõttu haritavalt maalt,

süvendamine. Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad:

 Veekeskkonda säästvate eesvoolude hoiutööde tegemine metsamaal;

 Veekeskkonda säästvad eesvoolude hoiutööd põllumajandusmaal.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Tegevusala muldkate (joonis 2.3) ̶ peamiselt on kahkjad leetunud gleimullad (LPG) ja

leetunud gleimullad (LkG), vähesel määral lammi gleimullad (AG). Maa- ja Ruumiameti

(2025) järgselt on arendusala kõige ülemise pinnakatte kihis (va muld) savi (purdsete, valdava

terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) ja

peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või

jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust; 1:50 000 kaardistuse alusel). Tegemist on

suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga (1:50 000 kaardistuse alusel).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal

maaparandussüsteeme (joonis 2.4). DP kava alal piirneb lõunast 6114500010060 „Metsaküla-

Kase“ maaparandussüsteemiga (ehitise kood 001; ehitise kasutuselevõtt 1973 a.). DP kava alal

piirneb idast ja põhjast üle teede 6114500010090 „Metsaküla-Kase“ maaparandussüsteemiga

(ehitise kood 001; ehitise kasutuselevõtt 1973 a.). Suurojja suubub eesvool „Kõduküla I“

(6114500010050; ehitise kood 004) lääne suunal. Suuroja kalda ehituskeeluvööndi kõlvikulist

maakasutust 2019. a (päikeseparkide rajamise eelselt) ilmestab joonis 2.5 (joonise kohaselt

jääb tegevuse alale ehituskeeluvööndisse peamiselt rohumaa/harviku kõlvik). Üldiselt POS1

peamine kõlvik 2019. a (enne päikeseparkide teket) oli põllumaa ja POS2 peamine kõlvik oli

rohumaa harvikuga.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja

lähiümbruses (ca 300 m) maardlaid, ega ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Samuti ei asu

vastavas raadiuses pärandniite (Maa- ja Ruumiamet, 2025). DP kava ala piirnev lõunast

põllumassiividega nr. 53847652978; 53847663524 ja 53847654780. DP kava alast põhjast üle

teede on põllumassiivi nr. 53847688980.

14 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. Kavandatava tegevuse piirkond (punane joon - ehitiste/rajatiste piir, eeldatava aia sees) ja

ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet (2025).

Joonis 2.4. Kavandatud tegevuse piirkond (punane joon - ehitiste/rajatiste piir, eeldatava aia sees) ja

maaparandusehitised (pruuniga tähistatud). Alus: Maa- ja Ruumiamet (2025).

15 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.5. Päikesepargi ala 2019 a (punasega - ehitiste/rajatiste piir, eeldatava aia sees) ja

vooluveekogu ehituskeeluvöönd. Alus mh: Maa- ja Ruumiamet (põhikaart 2019), 2025.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja

lähiümbruses (ca 300 m) kultuurimälestisi. DP kava alal ei ole pärandkultuuri objekte, st

objektid (joonis 2.6) jäävad edela suunda (liikudes lõunast läände):

 ca 150 m kaugusel Urge raamatukogu maja (objekt hästi või väga hästi säilinud);

 ca 160 m kaugusel Küünoja talukoht (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%);

 ca 190 m kaugusel Pärnu-Kuiaru tee (objekt hästi või väga hästi säilinud);

 ca 100 m kaugusel Urge talukoht (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%).

16 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.6. Pärandkultuuri objektid DP kava ala ümbruses. Alus: Maa- ja Ruumiamet (2025).

EELIS (26.02.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast (300 m) välja

vääriselupaigad ning muud kaitsealused liigid. Teiselpool Suuroja on läänes Natura elupaik

6450 (lamminiidud; esinduslikus C), mis ei asu Natura alal. Looduskaitselistest aspektidest

saab välja tuua, et DP kava ala ega selle ümbrus ei asu Natura 2000 võrgustikus ega muudel

looduskaitselistel aladel. DP kava alast ca 1 km kaugusel asub lähim siseriiklik kaitseala Pärnu

jõe hoiuala (KLO2000293) ja rahvusvaheline kaitseala Pärnu jõe loodusala (RAH0000027;

EE0040345).

17 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Ptk-s analüüsitakse juba rajatud päikesepargi maakasutust reguleeriva menetluse algatamise

eelselt pikaajaliselt (vt ptk 1.2) soovitava maakasutuse sobivust vastavas paikkonnas.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Täiendavalt tuuakse siinkohal esile, et käesolevas eelhinnangus analüüsitud tegevus ei ole

üheselt seotud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ lävenditega. Seega ptk 3.6 võtab kokku

KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse

(algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP ala Pärnu maakonnas, Tori vallas, Urge külas. Planeeringuala ei

paikne rohevõrgustikus, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumajandusmaal lähtuvalt

Pärnu maakonna planeeringust ja Sauga valla üldplaneeringust (DP kava ala asus varem

Sauga vallas). Planeeringuala ei asu maaparandussüsteemil (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgi tiheasustusalal, olemasoleval väikeelamute maa-

alal (EV) ning väikeses osas perspektiivse virgestusrajatise maa-alal (P). Üldplaneeringus oli

18 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

vastav maakasutus määratud 2009. a detailplaneeringu alusel. Toonase planeeringu

kehtestamise järgselt jaotati küll ala määratud kinnistuteks, kuid taristut ja hoonestust välja

arendama ei asutud (mh muutus ka ala omanik).

Urge küla ei jää piirkonna suurimast tõmbekeskusest (Pärnu linn) küll väga kaugele, kuid siiski

oli perioodil 2009…2019. a (päikesepargi esimese etapi kasutusluba) elukondliku kinnisvara

või nendega seotud planeeringualade pakkumised vastavates asupaikades (Pärnu linnale või

muudele väiksematele tõmbekeskustele lähemal) atraktiivsemad, kui 2009. a välja pakutud

(planeering, elamumaade kasutuselevõtuks) maa-ala. Ptk 2.1 kirjeldatud strateegilised

dokumendid (mh koostatav Tori valla üldplaneering ning selle ideekorje analüüsimine) ei ole

näidanud, et elamumaade asemele päikesepargi rajamine vähendaks olulisel määral

elukondliku kinnisvara kasutusele võtu eelduseid/võimalusi. Pigem toetavad kõrgemad

strateegilised dokumendid taastuvenergia kasutuselevõttu vastavate piiranguvabade

(väärtuslikud maastikud jms) alade peal (mh lähikonna elamud vähemalt 60 m ja kaugemal).

Päikeseelektrijaama kõrval paikneb ka perspektiivne tootmis maa-ala (T). Taastuvenergeetika

areng soodustab energiamahuka ettevõtluse arengut lähipiirkonnas lähtudes

ettevõtlusuuringust (OÜ Hendrikson & Ko, 2020).

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2) ei näita, et soovitava tegevuse

elluviimise/tegevusega jätkamise tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või

sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu). DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi

arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid

vahendeid juba ellu viidud lahenduse haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse

korrektseks elluviimiseks/jätkamiseks teadaolevalt takistavaks teguriks. DP (selle algatamisel

ja korrektsel menetlemisel) loob aluse pika-ajalise ja funktsionaalselt vastavasse asupaika

sobiva maakasutuse jätkamiseks (mh ajutised ehitised vormistatavad püsivateks).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist

ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt väärtuslik maastike ja rohevõrgustikega

seonduvad) kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist (ptk 1 baasil) arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute

senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus.

DP kava tegevuste eeldatav jätkumine aitab mh täita Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030,

Energiamajanduse arengukava aastani 2030, Energiamajanduse arengukava aastani

(ENMAK) 2035 ja Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 eesmärke. Seoseid

planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk

3.1 esitatud teabes. DP loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vt ptk 1.2) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks/jätkamiseks vajalikke

tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

19 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas

kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike

eesmärkidega/võimalustega paikkonnas laiemalt, neid kahjustamata). Käesoleva DP

menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab

mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse

pikaajaline toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Planeeringu menetluse ettevalmistamine on ellu kutsutud tulenevalt eesmärgist muuta juba

rajatud päikeseparkide ala (vt ptk 1.2) ajutised ehitised pikaajalisteks ehitisteks. DP kava

ümbruse maakasutus ja maastik ei ole sellised, millele vastavad juba rajatud ehitised oleksid

olulist negatiivset mõju avaldanud, toetudes mh ptk 2 ning 3.1 ja 3.2.

Kõrghaljastus kasvab ala lääneosas, Suuroja ääres. Varasema päikesepargi rajamisega aladel

korrastati ning tasandati (va säilinud kraavid) ehitusaladel maapind. Päikesepaneelide

kandekonstruktsioonid on ankurdatud pinnasesse vundamendivaiadega, paneelide all on

säilinud looduslik maapind. Paneelide asetus ning kõrgus (maapinnast minimaalselt 0,5 m)

võimaldab maapinna hooldust (niitmine, lume koristamine jm). Tegevus ei avaldanud mullale

ja pinnasele olulist negatiivset mõju. Paneelide konstruktsioonide hooldus ja vajadusel

20 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ümberpaigutamine (planeeringu kehtestamise järgselt, kui esineb selleks asjakohane vajadus)

ei oma samuti mullale ja pinnasele olulisi negatiivsete mõjude eeldusi, tulenevalt ka kasutusel

olevate konstruktsioonide tehnilistest lahendustest. Kuna ei toimu ka kasvukihi koorimist ega

eemaldamist, siis ei ole tõenäolised ka vähesed negatiivsed mõjud mullale/pinnasele.

Tegemist on olemasoleva päikeseelektrijaamaga, mille edasine haldus (vt ka ptk 1.2) heitmeid

keskkonda ei tekita. Puuduvad seosed märgalade, põhjavee ja merekeskkonna mõjutamiste

(eelkõige negatiivsel moel) eeldustega. Planeeringuala külgneb Suurojaga (VEE1145000),

mille koormuseid (põllumaa kuivendus, metsakuivendus, põllumajandustegevus,

süvendamine, vt ptk 2.1) kavandatav tegevuse (elektri tootmine) jätkumine vastavas asukohas

ei põhjusta. Puuduvad seosed maaparandusega, kuid ptk 1.2 ja 2.2 alusel on planeeringu käigus

vaja taotleda vooluveekogumi ehituskeeluvööndi vähendamist, kui tegevust soovitakse

jätkuvalt ellu viia praeguses kalda ehituskeeluvööndis. Vastavat temaatikat on avatud ka ptk

3.5.3.

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia

kasutamise vajadus, mis läbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja

kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile

avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju

laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja

ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul)

kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1).

Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas

soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna

päikeseenergia osakaalu suurendamine/hoidmine vähendab vajadust energiatootmisel

fossiilsete kütuste kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud.

Tabel 3.1. Erinevate elektri tootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate

kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse suhtes.

Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)

Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega

180–220 g/kWh)

Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja

ladustamisega 140–160 g/kWh)

Biomass -

Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh

Tuuleenergia 8-20 g/kWh

Tuumaenergia 8-45 g/kWh

Hüdroenergia 3-7 g/kWh

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ala (asub tiheasustusalal, vt ptk 2), kuhu päikesepargid (2 tk, vt ptk 1.1 ja 1.2) on rajatud ja

mille alale kavandatakse planeerimismenetlust (parkide pikaajalise halduse võimaldamiseks)

oli varasemalt reserveeritud elamumaadeks, koos neid teenindavate maadega (mh transport ja

rekreatsioon). Elamualade arendamisest loobumist ja sellega seonduvaid mõju eeldusi on

21 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

avatud juba vähemalt ptk 3.1. Ptk 3.5.1, 3.5.4 ja 3.5.5 ei ole esile toodud olulisi negatiivseid

mõju eelduseid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus, lõhna ja

kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid. Tavapäraselt ei kujuta

päikesepaneelid ohtu ka maanteeliikluse sujuvale korraldusele ning hetkel ei ole vähemalt

avalikes registrites märkeid ohutegurite reaalsele avaldumisele (nt õnnetuste esinemise näol).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Ala, kuhu päikesepargid (2 tk, vt ptk 1.1 ja 1.2) on rajatud ja mille alale kavandatakse

planeerimismenetlust (vastavate parkide pikaajalise halduse võimaldamiseks) oli varasemalt

reserveeritud elamumaadeks, koos neid teenindavate maadega (mh transport ja rekreatsioon).

Elamualade arendamisest loobumist ja sellega seonduvaid mõju eeldusi on avatud juba

vähemalt ptk 3.1. Ptk 2.1 ja 2.2 ei ole fikseeritud juba rajatud päikesepargi alal selliseid

väärtuseid või tundlike alasid (va vooluveekogu kalda tsoon, esitatud allpool), mis peaksid

muutma pikaajalise päikesepargi haldamise kavasid vastavas asupaigas. Mh puuduvad olulised

seosed vääriselupaikade, kultuuripärandi, maardlate või varasema intensiivse maakasutusega,

mis siis asjakohaseid eelduseid peaksid muutma. Siiski tuuakse siinkohal välja, et

päikeseparkide (jäävad tulevaste kruntide välispiirist vähemalt 4 m krundi sügavusse) ala

soovitakse piirata aiaga (võrkaed, keevis vms, mille kõrgus on kuni 2 m), mis seondub ka

alljärgneva veekogu kalda ehituskeeluvööndi eelanalüüsiga. Võrkaed sobitub ka kohaliku

omavalitsuse ÜP-s toodud tingimustega, kus on öeldud, et sellist lahendust võib asendada

läbipaistmatu aiaga vaid juhul kui see on vajalik müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.

Vastavaid asjaolusid siinkohal aga ei esine (st eraldi meedet selle kohta ei sätestata, lähtudes

ka ptk 1.2 kirjeldatud kavadest).

Ptk 1.2 sisaldab ka teavet ala hoolduse (mh niitmine) korralduse osas. Asjakohane

teemavaldkonna osas võib üldiste soovitustena (vastava tegevusvaldkonna üldpraktikate

kujundamiseks) tuua välja järgnevat. 2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“. Antud töö kohased soovitused seoses ala niitmisega on järgmised:

Liiga sage niitmine vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate organismide

mitmekesisust (Blaydes et al. 2021). Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide

varjutamisele ka paksu kulukihi, mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib

üksikute kõrgemakasvuliste liikide vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka

tuleohtu (Solar Energy UK 2022). Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest

niita üks või kaks korda aastas (kui ei kasutata lisaks karjatamist). …. Kui taimed kipuvad

päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m laiust riba sagedamini,

vastavalt vajadusele (Blaydes et al. 2021). Kuna PEJ alad võivad olla olulised alad maas

pesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast (BirdLife... 2015,

Pettersson et al. 2022). Kõrgekasvulise taimestikuga aladel võib taimestiku mitmekesisuse

taastamiseks, madala taimestiku loomiseks ja edasise hooldusvajaduse vähendamiseks niita

esialgu soovitud tulemuse saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja augustis) ning

edaspidi, kui taimestik enam nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel aladel on eriti

oluline niite eemaldamine. Niitmisel on alati hea jätta mõned alad niitmata, et tagada

putukatele ja teistele loomadele toitumiskohad ning varjevõimalused (Biesmeijer et al. 2020).

Näiteks on hea niita ala kahes osas mõne nädalase vahega, nii et varem niidetud alal jõuavad

22 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata (Raab 2015). Seega soovitav on päikesepargi

ala niita kuni kaks korda aastas (paneelide eest 1-2 m laiust riba sagedamini, vastavalt

vajadusele), lindude pesitsemise (paneelide vahelisel niidetaval alal) tuvastamisel mitte enne

juuli keskpaika. Kogu ala niitmist ajatada võimalusel mõne nädalase perioodi sisse, et varem

niidetud alal jõuaksid taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata. Aastate lõikes roteerida

alasid, kus niitmist üldse ei teostata, et tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohtade

ning varjevõimaluste mitmekesisuse suurenemist.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Vooluveekogu

kalda ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1.2 on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist

analüüsida üldistatult 1-25 m ulatuses. Projekteerimistingimustega lubatud ehitusala

päikesepaneelide paigaldamiseks oli kuni Suuroja kalda ehituskeeluvööndini (EKV). Hetkel

paiknevad päikesepaneelid ka EKV-s. Suuroja kalda EKV on 50 m. Seega on EKV

vähendamise taotlemise vajadus olemas, ptk 1.2 baasil. Järgnevalt on esitatud

looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (kalda kaitse eesmärkide suhestumine kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära

arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise eelanalüüs.

Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse

osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine on seotud taimestiku ja loomastikuga (sh

linnud). Suuroja kalda ehituskeeluvööndi kõlvikulist maakasutust 2019. a (päikeseparkide

rajamise eelselt) ilmestab ptk 2.2 joonis 2.5 (joonise kohaselt jääb tegevuse alale

ehituskeeluvööndisse peamiselt rohumaa/harviku kõlvik). Varasema päikesepargi rajamisega

aladel korrastati ning tasandati (va säilinud kraavid) ehitusaladel maapind. Päikesepaneelide

kandekonstruktsioonid on ankurdatud pinnasesse vundamendivaiadega, paneelide all on

säilinud looduslik maapind. Paneelide asetus ning kõrgus (maapinnast minimaalselt 0,5 m)

võimaldab maapinna hooldust (niitmine, lume koristamine jm). Seega jätkuvalt oleks

ehituskeeluvööndis (päikesepargi säilimisel selles tsoonis) tagatud rohumaaga seonduv

maastik ehk sobilik elupaik ka piirkonnas esinevatele liikidele. Paneelide all (vähem valgust)

väheneb ka taimestiku biomass ja liigirikkus (A. Armstrong; N.J. Ostle and J. Whitaker, 2016),

kuid vastavas asukohas (puuduvad looduskaitselised kooslused) ja ulatuses (mh paneelide

vahelised teeninduskoridorid) ei saaks seda asjaolu pidada kalda kaitse eesmärkide üldiste

põhimõtetega vastuolus olevaks (looduskoolsute mõjutamise kontekstis).

Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist,

seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla

veeloomad. Analüüsitava ja väljaehitatud päikesepargi alal ei ole hoolduse käigus tuvastatud

hukkunud linde. Kuna Eesti aladelt on selle alast informatsiooni vähe, siis võiks planeeringu

alal, planeeringu käigus (planeeringu menetluse algatamisel, sõltumatult ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemisest), koguda andmeid päikeseelektrijaama alalt leitud surnud lindude

kohta süsteemselt (min kord kuus, vähemalt veebruar - oktoober), soovitavalt koostöös

ornitoloogiga (dokumenteerides leiud võimalusel liigi täpsusega, koos leiu L-EST

koordinaatidega).

Päikesepaneelide ala piiratakse 2 m kõrguse taraga. Kuigi tegemist ei ole rohevõrgustiku

tsooniga, siis edasises planeerimisprotsessis (planeeringu algatamisel) ning sõltumatult

ehituskeeluvööndi vähendamise otsusest tagada, et ulukitest pääseb tara alt või vahelt läbi mh

23 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

halljänes, punarebane, mäger ja kährikkoer, kes neil aladel võivad liikuda. Selleks tavapäraselt

jäetakse aia ja maapinna vahele min 20 cm ruum või jäetakse aeda ulukiavad (20x20 cm (ca 10

m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks sobivatesse kohtadesse (kooskõlastatult

nt Transpordiametiga) istutada ka kohalikke ronitaimi.

Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamisele. Eespool toodud üldised suunised (loetletud ka ptk lõpus) kehtiksid alale ka

ilma kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajaduseta.

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2025) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (päikesepargi

alal) ca 13 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane. Kavandatava tegevuse

käigus on ala tasandatud, kuid säilinud on kraavid. Reljeefi ei ole muudetud määral, mis seaks

ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju

reljeefile.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ planeeringualal asuvad katastriüksused kavandatakse liita

ning moodustada kaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti.

Kõlvikuliselt asus enne 2019. a maa-alal rohumaa /harvik (vt ka teemaplokk „Kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine“, mis küll tänasel põhikaardil on asendunud tehislikku

maakasutust näitava „tootmisõu“ kõlvikuga, samas on paneelide vahel ja all säilinud rohumaa.

Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringuala piirneb kõrvalmaanteega 19275 Urge-

Sindi teega (kus pole liiklusõnnetusi olnud). Päikeseelektrijaam ei vaja ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniehitisi. DP kava ala on elektriga seotud kitsendused (mh elektriõhuliin 1-20 kV

(keskpingeliin)). Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui ka vajalikud

tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid rajatisi ei ole

või täiendavalt juurde ei kavandata. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus

tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda. Kokkuvõttes

puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest ja selle

suhestumisest oja kaldavööndisse.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – Suuroja kallasrada mööda on võimalik liikuda.

Kallasrajale on võimalik pääseda Urge-Sindi maanteelt ja Urge teelt. Kokkuvõttes puudub

negatiivne (ebasoodne) mõju vabale liikumisele ja juurdepääsule.

Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi

juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse

tulevasel lubamisel eeldada. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab

olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4)

põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku

seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik

omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase

taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas

24 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Planeeringu algatamise puhul – planeerimisprotsessi perioodil (vähemalt kuni

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetluseni) on soovitatav planeeringu alal,

planeeringu käigus, koguda andmeid päikeseelektrijaama alalt leitud surnud lindude

kohta süsteemselt (min kord kuus, vähemalt veebruar - oktoober), soovitavalt koostöös

ornitoloogiga (dokumenteerides leiud võimalusel liigi täpsusega, koos leiu L-EST

koordinaatidega).

 Planeeringu algatamise puhul – planeeringu dokumentatsiooni soovitatav lisada, et

päikeseparki ümbritseva piirdeaia ja maapinna vahele jäetaks min 20 cm ruum või

jäetakse aeda ulukiavad (20x20 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib

selleks sobivatesse kohtadesse (kooskõlastatult nt Transpordiametiga) istutada ka

kohalikke ronitaimi.

 Hiljemalt planeeringu läbiviimise ja soovitud eesmärkidel kehtestamise järgselt - üldise

soovitustena (vastava tegevusvaldkonna üldpraktikate kujundamiseks) - soovitav on

päikesepargi ala niita kuni kaks korda aastas (paneelide eest 1-2 m laiust riba

sagedamini, vastavalt vajadusele), lindude pesitsemise (paneelide vahelisel niidetaval

alal) tuvastamisel mitte enne juuli keskpaika. Kogu ala niitmist ajatada võimalusel

mõne nädalase perioodi sisse, et varem niidetud alal jõuaksid taimed enne teise poole

niitmist õitsema hakata. Aastate lõikes roteerida alasid, kus niitmist üldse ei teostata, et

tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohtade ning varjevõimaluste

mitmekesisuse suurenemist.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Töö käigus (ptk 1 - 2) ei tuvastatud DP alal ega selle vahetus ümbruses kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 ̶ 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.3 välja toodud

tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem

kokkupuutekoht planeeritaval vooluveekogude kallastega seonduvalt Keskkonnaametiga.

25 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis

(selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud

tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tori Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tori Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Pärnu maakonnas,

Tori vallas, Urge külas päikeseelektrijaam. DP kava järgse lahenduse koostamise eesmärk on

liita planeeringualal asuvad katastriüksused ning moodustada kaks elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti. Planeeringut koostatakse, kuivõrd enne

päikesepargi rajamist (vastaval alal, koos energia jaotamist võimaldavate rajatistega) andis vald

maaomanikule teada, et kuni ei ole planeerimismenetlust (sobiva sihtotstarbe määramiseks)

läbitud, seni on tegemist ajutiste ehitistega (EhS § 3 lg 4). Käesolevaks hetkeks on vajadus

ilmne (ajutise ehitise staatuse lõpetamise vajaduse osas), seega toimub juba teostatud ehitiste

tarbeks planeerimisprotsess mh maaüksuste moodustamiseks ning vooluveekogude kalda

ehituskeeluvööndis tegutsemise võimalikkuse analüüsimiseks.

Juhindudes DP kavast (ptk 1.2) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1.1 ja

2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.3

välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem

kokkupuutekoht planeeritaval vooluveekogude kallastega seonduvalt Keskkonnaametiga.

Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis

(selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud

tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tori Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tori Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Urge küla päikesepargi DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” Pärnumaa Arenduskeskuses ja Pärnumaa

Omavalitsuste Liit, 2022.

 Assessing the life cycle environmental impacts of windpower: A review of present

knowledge and research needs. Renewable and Sustainable Energy Reviews 16, 5994–

6006. Arvesen, A. & Hertwich, E.G., 2012.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (26.02.2025).

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017).

 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019).

 Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel; eelnõu seisuga

13.11.2024).

 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017).

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 11.06.2024, 7).

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/ viimati alla laetud 17.02.2025.

 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. M. Rehema; K. Nõges; K.

Kirsimaa ja K. Suik (www.sei.org/tallinn) Tallinn, 2020.

 Lageda päikeseelektrijaam maaraamil (Töö nr: 07018-E) AS ELEVÄLI, 2018.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (https://maaruum.ee/), 2025.

 Pärnu maakonna planeering. Pärnu Maavalitsus, 2018.

 Pärnumaa kliimakava 2030. Pärnumaa Omavalitsuste Liit, 2022.

 Sauga Päikeseelektrijaama laiendus 900kW (A/B) (Töö nr NRG-19/05) Energy Team

OÜ, 2019.

 Sauga valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, 2016.

 Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon

cycling. Armstrong A.; Ostle, N.J. and Whitaker, J., 2016.

 Sunly Solar Holding OÜ Valga valla päikeseelektrijaama KMH EH ja maastikuanalüüs.

Alkranel OÜ ja AB Artes Terrae OÜ, 2023-2024.

 Takkis, K.; Helm, A. (2023) Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed.

 Tori valla arengukava aastani 2030. Tori vald, 2024.

 Tori valla kodulehekülg (https://www.torivald.ee/uldinfo), 2025.

 Urge küla päikesepargi detailplaneering. Algatamisettepanek. OÜ Ferrysan, 2024.

TEHNOEHITISE MAA-ALA

PLANEERINGUALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK LEPPEMÄRGID

KEHTIV ÜLDPLANEERING LEPPEMÄRGID

09.12.2024 a. Lisa 3DP 21-24

Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla

1:20 000

Urge küla päikesepargi detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

algatamine

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

SAUGA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK

Solar Light OÜ

LÄHTESEISUKOHAD

Tori vallas Urge külas kinnistute nr 15234250, 3430506 (planeeringualasse ei ole kaasatud

kinnistu nr 3430506 koosseisu kuuluv Pulli kergliiklustee L2 katastriüksus, kat. tunnus

80901:001:0109) ja 3430406 koosseisu kuuluvate katastriüksustele detailplaneeringu

koostamiseks.

Joonis 1. Detailplaneeringu asukohaskeem

ÜLDOSA

Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust:

Detailplaneeringu ala hõlmab järgmisi Tori vallas Urge külas asuvaid kinnistuid:

1) Kinnistu 15234250:

• Lageda tee 10 (73001:008:1873), pindala 4878 m2, üldkasutatav maa;

• Lageda tee 12 (73001:008:1875), pindala 5221 m2, elamumaa;

• Lageda tee 14 (73001:008:1877), pindala 5354 m2, elamumaa;

• Lageda tee 16 (73001:008:1879), pindala 5198 m2, elamumaa;

• Lageda tee 18 (73001:008:1881), pindala 5184 m2, elamumaa;

• Lageda tee 20 (73001:008:1883), pindala 5074 m2, elamumaa;

• Lageda tee 22 (73001:008:1885), pindala 5132 m2, elamumaa;

• Lageda tee 24 (73001:008:1887), pindala 4995 m2, elamumaa;

• Lageda tee 25 (73001:008:1888), pindala 1267 m2, elamumaa;

• Lageda tee 26 (73001:008:1889), pindala 14473 m2, elamumaa;

• Lageda tee 27 (73001:008:1890), pindala 2728 m2, elamumaa;

• Luha tee 7 (73001:008:1897), pindala 4964 m2, elamumaa;

• Luha tee 9 (73001:008:1899), pindala 2694 m2, elamumaa;

• Luha tee 11 (73001:008:1901), pindala 3103 m2, elamumaa;

• Leete tee 1 (73001:008:1912), pindala 4795 m2, elamumaa.

2) kinnistu 343506:

• Lageda tee 1 (73001:008:1864), pindala 1133 m2, elamumaa;

• Lageda tee 2 (73001:008:1865), pindala 1004 m2, elamumaa;

• Lageda tee 3 (73001:008:1866), pindala 1121 m2, elamumaa;

• Lageda tee 4 (73001:008:1867), pindala 1007 m2, elamumaa;

• Lageda tee 5 (73001:008:1868), pindala 1121 m2, elamumaa;

• Lageda tee 6 (73001:008:1869), pindala 1000 m2, elamumaa;

• Lageda tee 7 (73001:008:1870), pindala 1174 m2, elamumaa;

• Lageda tee 8 (73001:008:1871), pindala 1003 m2, elamumaa;

• Lageda tee 9 (73001:008:1872), pindala 1089 m2, elamumaa;

• Lageda tee 11 (73001:008:1874), pindala 1118 m2, elamumaa;

• Lageda tee 13 (73001:008:1876), pindala 1003 m2, elamumaa;

• Lageda tee 15 (73001:008:1878), pindala 1080 m2, elamumaa;

• Lageda tee 17 (73001:008:1880), pindala 1072 m2, elamumaa;

• Lageda tee 19 (73001:008:1882), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Lageda tee 21 (73001:008:1884), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Lageda tee 23 (73001:008:1886), pindala 1055 m2, elamumaa;

• Luha tee 1 (73001:008:1891), pindala 45 m2, tootmismaa;

• Luha tee 2 (73001:008:1892), pindala 1030 m2, elamumaa;

• Luha tee 3 (73001:008:1893), pindala 1895 m2, elamumaa;

• Luha tee 4 (73001:008:1894), pindala 1053 m2, elamumaa;

• Luha tee 5 (73001:008:1895), pindala 2039 m2, elamumaa;

• Luha tee 6 (73001:008:1896), pindala 1039 m2, elamumaa;

• Luha tee 8 (73001:008:1898), pindala 1090 m2, elamumaa;

• Luha tee 10 (73001:008:1900), pindala 1283 m2, elamumaa;

• Luha tee 12 (73001:008:1902), pindala 1067 m2, elamumaa;

• Luha tee 14 (73001:008:1903), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Luha tee 16 (73001:008:1904), pindala 1068 m2, elamumaa;

• Luha tee 18 (73001:008:1905), pindala 1056 m2, elamumaa;

• Voore põik 1 (73001:008:1906), pindala 1111 m2, elamumaa;

• Voore põik 2 (73001:008:1907), pindala 1167 m2, elamumaa;

• Voore põik 3 (73001:008:1908), pindala 1111 m2, elamumaa;

• Voore põik 4 (73001:008:1909), pindala 1178 m2, elamumaa;

• Voore põik 5 (73001:008:1910), pindala 1069 m2, elamumaa;

• Voore põik 6 (73001:008:1911), pindala 1321 m2, elamumaa;

• Leete tee 2 (73001:008:1913), pindala 1755 m2, elamumaa;

• Leete tee 3 (73001:008:1914), pindala 1738 m2, elamumaa;

• Leete tee 4 (73001:008:1915), pindala 1097 m2, elamumaa;

• Leete tee 6 (73001:008:1916), pindala 1147 m2, elamumaa;

• Lageda tee (80901:001:0108), pindala 14838 m2, transpordimaa;

3) kinnistu 3430406:

• Luite tee (73001:007:0285), pindala 785 m2, transpordimaa;

• Luite tee 1 (73001:007:0286), pindala 4313 m2, elamumaa;

• Luite tee 2 (73001:007:0287), pindala 4197 m2, elamumaa;

• Luite tee 3 (73001:007:0288), pindala 5876 m2, elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita planeeringualal asuvad katastriüksused ning

moodustada kaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa sihtotstarbega krunti, anda

kruntidele ehitusõigus päikesepaneelide jt elektrienergia tootmiseks ja jaotamiseks vajalike

ehitiste (sh. alajaam) paigaldamiseks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse

juhtotstarvete osas.

Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid

(koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878):

• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh

oht keskkonnale);

• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

• piiriülene mõju ja katastroofid.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Detailplaneeringuga haaratav maa-ala asub Tori vallas paikneva Urge küla lõunaosas, kahel pool

19275 Urge-Sindi teed

HOONESTUS JA HALJASTUS

Planeeringualal paiknevate katastriüksuste sihtotstarve on valdavalt elamumaa. Ala koosseisus

on ka üks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ning kaks transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksust. Ehitisregistri andmetel katastriüksustel hooneid ei asu. Alal paiknevad kaks

päikeseelektrijaama:

• Lageda Päikeseelektrijaam, ehitisregistri kood 220859800. Ehitis asub mitmel

katastriüksusel (Lageda tee // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 7 // 9 // Luha tee 10 // 12 //

14 // 16 //18 // 6 // 8);

• päikeseelektrijaam, ehitisregistri kood 220859927. Ehitis asub mitmel katastriüksusel

(Lageda tee // 1 // 3 // 5 // Leete tee 1 // 2 // 3 // 4 // 6 // Luha tee 1 // 10 // 12 // 14 // 16 // 2 //

3 // 4 // 5 // 6 // 8 // Voore põik 1 // 2 // 3 // 4 // 5 // 6).

Alale rajatud päikesepargi rajamiseks on vald andnud välja kahed projekteerimistingimused, kui

ajutise ehitise ehitamiseks. Projekteerimistingimused on antud Sauga Vallavalitsuse 21. juuni

2017 korraldusega nr 321 ja Tori Vallavalitsuse 19. detsembri 2018 korraldusega nr 1016.

Ehitusload päikeseelektrijaama ehitamiseks on antud Tori Vallavalitsuse 13. juuni 2018

korraldusega nr 501 ja 12. juuni 2019 korraldusega nr 457. Kasutusluba päikeseelektrijaama

kasutamiseks on antud Tori Vallavalitsuse 30. juuli 2019 korraldusega nr 575. Päikesepargi

laiendusele (ehitusluba 12.06.2019) kasutusluba antud ei ole.

Planeeringuala on valdavalt rohumaa (endine põllumaa). Kõlvikuliselt on tegemist õuemaaga.

Kõrghaljastus kasvab ala lääneosas, Suuroja ääres. Planeeringuala keskosas ja maantee servas

kulgevad kraavid. Urge-Sindi maanteest lääne poole jäävale planeeringuala osale on juurdepääs

nimetatud maanteelt ning lõuna pool asuvalt avalikult teelt Urge tee (katastri tunnus

73001:001:1460). Maanteest ida poole jäävale planeeringuala osale on juurdepääs Alajaama teelt

(Sindialajaam, katastri tunnus 73001:007:0045), Urge-Sindi maantee ning Alajaama tee ristmiku

lähedal. Juurdepääs Suuroja oja kallasrajale on võimalik Urge-Sindi maanteelt ning avalikult

teelt Urge tee. Kuna planeeringualal säilib valdavalt looduslik maapind, on tagatud sademevee

imbumine pinnasesse.

PIIRANGUD

1) Suuroja kalda piiranguvöönd (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalagaveekogu) – 100

m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist;

2) Suuroja kalda ehituskeeluvöönd – 50 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu veepiirist

3) Suuroja kalda veekaitsevöönd – 10 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu veepiirist;

4) kallasrada – 4 m;

5) avalikult kasutatava tee (19275 Urge-Sindi tee) kaitsevöönd – 30 m;

6) 1-20 kV elektriõhuliinide (keskpingeliinid) kaitsevööndid – 10 m mõlemal pool liini telge.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Planeeringualal kehtib Põlendiku ja Künnioja kinnistute detailplaneering (planID 19312,

kehtestatud Sauga Vallavolikogu 23.02.2009 otsusega nr 5). Planeeringu eesmärk on

olemasolevate kinnistute jagamine 58-ks elamumaa, kaheks transpordimaa, üheks tootmismaa ja

üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks, maaüksustele ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete määramine ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede planeerimine.

Käesolevaks ajaks on detailplaneeringu lahenduse kohased krundid moodustatud. Ehitusõigust

realiseerima asutud ei ole.

Planeeringualal kehtib Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.detsembri

2016 otsusega nr 97). Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgi tiheasustusalal, olemasoleval

väikeelamute maa-alal (EV) ning väikeses osas perspektiivse virgestusrajatise maa-alal (P).

Joonis 2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringust.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringuala ulatuses Sauga valla

üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbeks tehnoehitise maa-ala (OT). Detailplaneeringu

lahenduse koostamise aluseks võetakse üldplaneeringus esitatud tingimused tehnoehitise maa-

alale.

Üldised kasutamis- ja ehitustingimused tehnorajatise maa-alal (Sauga valla üldplaneering p. 3 4

19):

• Maa-ala juhtotstarve on tehnorajatisemaa.

• Kui uue rajatisega kaasnevad kahjulikud mõjud, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel

näha ette meetmed nende mõjude leevendamiseks.

Üldplaneeringu järgi ei asu planeeringuala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alal ning

Pärnu maakonna planeeringust nähtub, et tegemist ei ole ka väärtusliku põllumajandusmaaga,

seega planeeringualale päikesepargi rajamisega (olemasoleva päikesepargi alaliselt kasutusele

võtmisega) välditakse võimalust, et selleks otstarbeks võetakse kasutusele kõrge väärtusega ala

mingis teises piirkonnas.

Uute tehnoehitiste maa-ala kavandamisel tuleb arvestada rajatistega kaasneda võiva mõjuga

ümbritsevale keskkonnale. Samuti tuleb ümbritsevate alade arendamisel võtta arvesse vajadust

tehnorajatisele ligi pääseda ning neid nõuetekohaselt hooldada.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise

võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel

põhjustel:

• elamualade arendamisest loobumist ja alale päikesepaneelide paigaldamine ei ole esile

toonud olulisi negatiivseid mõju eelduseid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra,

vibratsiooni, valguse, soojus, lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms

väärtusi/tegureid;

• puudub negatiivne (ebasoodne) mõju Suuroja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisele,

ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadus, samas

kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

1) Planeeringu algatamise puhul – planeerimisprotsessi perioodil (vähemalt kuni

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetluseni) on soovitatav planeeringu alal,

planeeringu käigus, koguda andmeid päikeseelektrijaama alalt leitud surnud lindude kohta

süsteemselt (min kord kuus, vähemalt veebruar - oktoober), soovitavalt koostöös

ornitoloogiga (dokumenteerides leiud võimalusel liigi täpsusega, koos leiu L-EST

koordinaatidega);

2) Planeeringu algatamise puhul – planeeringu dokumentatsiooni soovitatav lisada, et

päikeseparki ümbritseva piirdeaia ja maapinna vahele jäetaks min 20 cm ruum või jäetakse

aeda ulukiavad (20x20 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks

sobivatesse kohtadesse (kooskõlastatult nt Transpordiametiga) istutada ka kohalikke

ronitaimi;

3) Hiljemalt planeeringu läbiviimise ja soovitud eesmärkidel kehtestamise järgselt - üldise

soovitustena (vastava tegevusvaldkonna üldpraktikate kujundamiseks) - soovitav on

päikesepargi ala niita kuni kaks korda aastas (paneelide eest 1-2 m laiust riba sagedamini,

vastavalt vajadusele), lindude pesitsemise (paneelide vahelisel niidetaval alal) tuvastamisel

mitte enne juuli keskpaika. Kogu ala niitmist ajatada võimalusel mõne nädalase perioodi

sisse, et varem niidetud alal jõuaksid taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata.

Aastate lõikes roteerida alasid, kus niitmist üldse ei teostata, et tagada putukatele ja teistele

loomadele toitumiskohtade ning varjevõimaluste mitmekesisuse suurenemist.

• ei tuvastatud detailplaneeringu alal ega selle vahetus ümbruses kaitstavaid loodusobjekte

ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid ning seoses sellega ei tuvastatud olulise negatiivse

mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse

keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata planeeringualal asuvatele kinnistutele ehitusõigus päikesepaneelide

paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kavandatav tegevus ei tohi

olla kõrval asuvate elamualade suhtes häiriva mõjuga.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (vibratsioon,

õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena kavandada vajadusel meetmed häiringute leevendamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

• Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

• Riigimaanteega külgneval alal tuleb lähtuda Transpordiameti poolt väljastatavatest

tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest.

• Seadustada Riigitee km 0,445 ristumiskoht. Selleks tuleb küsida Transpordiameti nõuded

ja koostada teeprojekt.

• Likvideerida alajaama tee ristmiku sisse rajatud mahasõit ning rajada Transpordiameti

poolt kooskõlastatud asukohta. Liiklusväliseks tegevuseks teekaitsevööndis või teemaal

on vaja teeomaniku luba. Loa saamiseks tuleb Transpordiameti liikluskorralduse

osakonnale esitada täidetud taotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada liiklusväliseks

tegevuseks soovitud ala või koha kaardiväljavõte.

• Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

• Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

• Elektriga liitumiste osas küsida vajadusel Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringuga tuleb kindlaks määrata ehitistevahelised ohutud kaugused (vt.

salvestusjaamade tuleohutusnõuded) ja kaitsevööndite ulatus.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu ning vajadusel servituutide asukohad.

• Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada seadmetest

tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks.

• Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.

• Planeerida Urge küla kompaktselt asustatud ala eluhoonete poolsele päikesepargi

piirialale kõrgema taimestikuga haljastust.

• Võtta arvesse Elurikkuse Agentuuri OÜ ning Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töö-

rühma koostöös valminud uuringu raportis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leeven-

dusmeetmed“ https://landscape.ut.ee/wp-content/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaa-

mad_moju_loodusele_isbn.pdf toodud põhimõtteid ja järeldusi.

• Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik

niidukooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblika-

tele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajami-

seks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid9, mille täpsemal valikul on asjakohane

konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil

kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvaja-

dus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise

põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui 10.

juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poolloo-

duslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on

praegu.

• Planeerimisprotsessi perioodil (vähemalt kuni ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse

menetluseni) on soovitatav planeeringu alal, planeeringu käigus, koguda andmeid päike-

seelektrijaama alalt leitud surnud lindude kohta süsteemselt (min kord kuus, vähemalt

veebruar - oktoober), soovitavalt koostöös ornitoloogiga (dokumenteerides leiud võima-

lusel liigi täpsusega, koos leiu L-EST koordinaatidega).

• Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

• Päikesepargi ala piirata aiaga, mille kõrgus on kuni 2 m. Piirde tüübid täpsustada planee-

ringu käigus.

• Päikeseparki ümbritseva piirdeaia ja maapinna vahele jäetaks min 20 cm ruum või jäe-

takse aeda ulukiavad (20x20 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib sel-

leks sobivatesse kohtadesse (kooskõlastatult nt Transpordiametiga) istutada ka kohalikke

ronitaimi.

• Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.

• Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus.

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu.

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal iga avaliku väljapaneku

tarbeks.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üks

eksemplaris digitaalselt.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED:

• Kliimaministeerium

• Maa- ja Ruumiamet

• Päästeamet

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

KAASAMINE

• Elektrilevi OÜ

• Elering AS

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud:

Sepasalu 73001:007:0092

19275 Urge-Sindi tee 73001:007:0063

Oido 73001:008:0693

Pulliniidu 80901:001:0127

Pulli kergliiklustee L2 80901:001:0109

Pulli kergliiklustee L3 80901:001:0128

Urge tee 14 73001:008:0064

Urge tee 12a 80901:001:0554

Urge tee 10 73001:008:0558

Kalde 73001:008:1008

Lilleste 80901:001:1184

Urgeoja 80901:001:1185

Suuroja 73001:007:0275

Sindi alajaam 73001:007:0045

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemise käigus.

AJAKAVA

• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kuni kaks kuud

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Kalev Mitt

taastuvenergeetika projektijuht

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 16.04.2025 nr 6-2.1/1078

Urge külas päikesepargi detailplaneeringu koostamine

Algatamisel on Tori vallas Urge külas kinnistute nr 15234250, 3430506

(planeeringualasse ei ole kaasatud kinnistu nr 3430506 koosseisu kuuluv Pulli

kergliiklustee L2 katastriüksus, kat. tunnus 80901:001:0109) ja 3430406 koosseisu

kuuluvate katastriüksustele detailplaneeringu koostamine.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Urge külas päikesepargi detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Teile Urge külas päikesepargi

detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 16. maiks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisad: Urge külas päikesepargi detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad,

otsuse eelnõu, asukohaskeem, KSH eelhinnang, üldplaneeringu muudatuse ettepanek.

Esitatud: Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet, Keskkonnaamet

Transpordiamet.

Kalev Mitt

taastuvenergeetika projektijuht

5143377, [email protected]