Teenistuse korraldamine

EELNÕU

10.04.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1

„Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva,

laskekõlbmatu relva ja laskemoona

markeerimise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 731 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste

osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste osade,

akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse arv „0,06“ arvuga „0,0762“;

2) määruse normitehnilise märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, millega nähakse ette tulirelvade ja nende oluliste

osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade

omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 15, 17.01.2019, lk 18–21), muudetud

rakendusdirektiiviga (EL) 2024/325 (ELT L, 2024/325, 22.01.2024);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse

kontrolli kohta (ELT L 115, 06.04.2021, lk 1–25).“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 22. juulil 2025. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1

„Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona

markeerimise nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste osade,

akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ (edaspidi määrus

nr 1) muutmine on tingitud vajadusest tagada selle kooskõla Euroopa Liidu (edaspidi EL)

õigusega.

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni 19. jaanuaril 2024. aastal vastu

võetud rakendusdirektiiv (EL) 2024/3251 (edaspidi rakendusdirektiiv (EL) 2024/325), millega

muudeti varasema rakendusdirektiivi (EL) 2019/682 nõudeid tulirelvade ja nende oluliste osade

märgistuse miinimumsügavuse osas.

Rakendusdirektiivi (EL) 2024/325 kohaselt peab tulirelvade ja nende oluliste osade

markeeringu miinimumsügavus olema vähemalt 0,0762 mm. Praegu kehtiva määruse nr 1 § 7

lõike 1 kohaselt on see nõue vähemalt 0,06 mm. Eelnõuga viiakse määruse nr 1 vastav säte

kooskõlla EL õigusega, asendades miinimumsügavuse nõude uue väärtusega 0,0762 mm.

Muudatusega tagatakse, et riigisisene regulatsioon vastab EL-i õigusaktidele, ja ühtlustatakse

relvamärgistuse nõuded kõigi liikmesriikide vahel. Määruse muudatus võimaldab viia Eesti

õiguse kooskõlla EL-i regulatsiooniga ning mõjutab eeskätt relvatootjaid ja importijaid, kellel

tuleb kohandada oma tootmisprotsesse ja tarnijate kontrolli. Muudatus on kavandatud jõustuma

22. juulil 2025. aastal.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud rakendusdirektiiviga (EL) 2024/325, millega muudetakse rakendusdirektiivi

(EL) 2019/68 tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuse miinimumsügavuse osas.

Eelnõu järgi muudetakse määruse nr 1 redaktsiooni, mis jõustus 7. jaanuaril 2019. aastal ja on

avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 26.

1 Komisjoni 19. jaanuari 2024. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2024/325, millega muudetakse rakendusdirektiivi

(EL) 2019/68 tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuse miinimumsügavuse osas. – ELT L, 2024/325,

22.1.2024. 2 Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, millega nähakse ette tulirelvade ja nende

oluliste osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta. – ELT L 15, 17.1.2019, lk 18–21.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eesti Vabariigil on kohustus võtta EL-i direktiivid ja rakendusdirektiivid siseriiklikku õigusesse

üle vastavalt EL-i toimimise lepingu artiklile 288. Rakendusdirektiivi (EL) 2024/325

ülevõtmine on vajalik, et tagada õigusselgus ja vältida võimalikke vastuolusid EL-i õigusega.

Määrus nr 1 on kehtestatud vastavalt relvaseaduse § 731 lõikele 4, milles volitatakse Vabariigi

Valitsust kehtestama nõuded tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu

relva ja laskemoona markeerimise kohta. Eelnõuga tehtav muudatus on tehnilist laadi ega

muuda oluliselt kehtivat regulatsiooni, vaid täpsustab märgistuse sügavusnõuet kooskõlas EL-i

õigusega.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse määruse nr 1 § 7 lõikes 1 arv „0,06“ arvuga „0,0762“.

Muudatuse vajadus tuleneb rakendusdirektiivi (EL) 2019/28 muudatusest, milles nähakse ette

markeeringu uue miinimumsügavusena 0,0762 mm, ja Eesti õigus peab olema sellega

kooskõlas.

Rakendusdirektiivis (EL) 2019/68 on sätestatud tulirelvade ja nende oluliste osade

märgistamise minimaalsed tehnilised nõuded, et suurendada tulirelvade ja nende oluliste osade

jälgitavust ning hõlbustada nende vaba liikumist. Rakendusdirektiivi seniste tehniliste nõuete

hulgas ei olnud märgistuse miinimumsügavuse nõuet. EL-i tasandil leiti, et on vaja lisada

miinimumsügavuse nõue, tagamaks ettevõtjatele ja tulirelvade kasutajatele võrdsed tingimused

ning hõlbustamaks kaubandust EL-i siseturul. Nõude kehtestamise vajadust põhjendati ka

vajadusega joonduda tsiviilkasutuses olevate tulirelvade ekspordi jaoks kõige olulisemate

turgude (USA ja Kanada) standardite järgi. Leiti, et mõistlik on vastu võtta tehniline nõue,

millega nähti ette märgistuse miinimumsügavus 0,0762 mm. Ekspertide hinnangul on

0,0762 mm sügavus tehniliselt teostatav ega ohusta tulirelvade ja nende oluliste osade

vastupidavust.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2021/5553 artikli 4 lõikega 1 kohaldatakse markeeringu

sügavusnõuet tulirelvade ja nende oluliste osade suhtes üksnes siis, kui need lastakse alates

22. juulist 2025. aastal esimest korda turule. See tähendab, et uut nõuet ei kohaldata kaubale,

mille ettevõtja on enne seda kuupäeva teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtnud. Samuti

ei kaasne uue nõude kehtestamisega otsest mõju relvaomanikele, kuna muudatus ei puuduta

olemasolevaid tulirelvi ega nende kasutamist.

Eelnõu § 1 punktis 2 muudetakse määruse nr 1 viidet Euroopa Liidu õigusaktidele, sest seni

kehtinud viide on aegunud. Kehtiv määrus tugineb nüüdseks kehtetuks tunnistatud

direktiividele 91/477/EMÜ, 2008/51/EÜ ja 2017/853. Praegu reguleeritakse seda valdkonda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/555, milles käsitletakse relvade

omandamise ja valduse kontrolli ning mis on vastavate direktiivide kodifitseeritud versioon.

Lisaks tuleb normitehnilises viites nimetada komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, milles

sätestatakse tehnilised nõuded tulirelvade ja nende oluliste osade märgistamiseks. Seda

direktiivi on hiljem muudetud rakendusdirektiiviga (EL) 2024/325.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse

kontrolli kohta – ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine 22. juulil 2025. aastal. See tähtaeg tuleneb

rakendusdirektiivi (EL) 2024/325 artiklist 2, milles nähakse ette, et liikmesriigid jõustavad

direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juulil 2025. aastal.

Liikmesriigid peavad edastama kõnealuste normide teksti viivitamata Euroopa Komisjonile.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas rakendusdirektiiviga (EL) 2024/325, millega muudetakse

rakendusdirektiivis (EL) 2019/68 sätestatud tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuse

miinimumsügavust.

4. Määruse mõjud

Võrreldes kehtiva määrusega ei kaasne eelnõuga olulist õiguslikku muudatust ega mõju.

Tegemist on peamiselt normitehnilise täpsustusega, milles kajastatakse ajakohastatud viiteid

EL-i õigusaktidele ning täpsustatakse tehnilisi nõudeid relvade ja nende oluliste osade

markeerimisele. Määruse rakendamine ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, infotehnoloogia ja

infoühiskonna regionaalarengut ega välissuhtlust. Mõju on hinnatav peamiselt kolmes

valdkonnas: majandus, siseturvalisus ja riigiasutuste töökorraldus.

4.1. Mõju majandusele

Sihtrühmad: tulirelvade ja nende oluliste osade valmistajad, ümberehitajad ning importijad.

Avalduv mõju ja mõju ulatus:

Kavandatav muudatus mõjutab ettevõtteid, kes tegelevad tulirelvade ja nende oluliste osade

markeerimise või importimisega. Majandustegevuse registri andmetel on potentsiaalselt

puudutatud ettevõtteid 73, kuid aktiivselt tegeleb selle tegevusega hinnanguliselt kuni 10

ettevõtet. See moodustab väga väikese osa kogu ettevõtlussektorist Eestis (alla 0,01%), mistõttu

on mõju ulatus väike.

Tulirelvade ja nende oluliste osade markeerimisega tegelevatel ettevõtetel tekib kavandatava

muudatuse järel vajadus kontrollida, kas olemasolevad märgistamisseadmed suudavad täita uut

miinimumsügavuse nõuet (0,0762 mm). Vajaduse korral tuleb neil võtta ette

märgistamisseadmete kalibreerimine või uuendamine. Seega võib markeeringu sügavuse

muutumine tekitada vajaduse kohandada tootmisprotsesse vastavalt uuele miinimumsügavuse

nõudele, mis võib nõuda investeeringuid täpsematesse graveerimis- ja märgistusseadmetesse.

Sellega seoses võib suureneda tootmiskulu, kuid mõju lõpphinnale on minimaalne, sest

tegemist on suhteliselt väikese tehnilise muudatusega. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju

tulirelvade tootjatele ja importijatele, kuna miinimumsügavuse muutus on väike ning

nüüdisaegsed märgistamistehnoloogiad võimaldavad tagada nõutava sügavuse ilma suurte

lisakuludeta. Tulirelvade ja nende oluliste osade importijad peavad veenduma, et nende tarnijad

väljaspool Eestit täidavad uued nõuded. Markeerijatele ja importijatele võivad seega tekkida

lühiajalised kohanemiskulud, kuid pikas perspektiivis on nende mõju minimaalne.

Kuna Eestis ei ole suurt relvatööstust, puutuvad markeerijad markeerimistöödega kokku pigem

harva. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on Eestis ligikaudu 24 000 relvaomanikku,

kelle valduses on umbes 60 000 tulirelva. Markeerimisvajadus võib tekkida ka juhul, kui relv

muudetakse jäädavalt laskekõlbmatuks. Selliseid juhtumeid on Eestis keskmiselt 85 aastas,

moodustades relvade koguarvust alla 1%. Seega on ka sellega seotud mõju väikese sageduse

ja ulatusega.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

Määruse rakendamine ei kahjusta ettevõtluskeskkonda. Kohanemiskulud on väikesed ja sektori

elujõulisust, turupotentsiaali ega nõudlust see ei mõjuta. Muudatus võib soodustada Eesti

relvatööstuse toodete vastavust rahvusvahelistele standarditele, parandades nende

ekspordivõimekust, ning seeläbi omada mõõdukat positiivset mõju majandusele.

4.2. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühmad: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI), Kaitsepolitseiamet (edaspidi

KAPO), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), PPA.

Avalduv mõju ja mõju ulatus:

Tulirelvade ja nende oluliste osade täpsem markeerimine aitab kaasa turvalisuse tagamisele,

kuna relvade identifitseerimine muutub usaldusväärsemaks ja väheneb võimalus markeeringute

manipuleerimiseks.

Uued tulirelvad, mis turule tulevad, vastavad kõrgematele markeerimisstandarditele, mis

võivad parandada tulirelvade ja nende oluliste osade identifitseerimist ning vähendada kuritegelikku relvakaubandust, relvade ebaseaduslikku ringlust ja nende väärkasutust. Täpsem

ja sügavam markeering muudab relvade jälgitavuse usaldusväärsemaks, raskendades

seerianumbrite võltsimist või eemaldamist. See omakorda aitab õiguskaitseasutustel tõhusamalt

relvi jälgida ja tuvastada, vähendades võimalust, et relvad satuvad ebaseaduslikesse kätesse või

jäävad kuritegude uurimisel tuvastamatuks.

Tulirelvade ja nende markeeringu vastavust seaduse nõuetele kontrollivad PPA rutiinse

järelevalve käigus ning MTA relvade piiriülesel liikumisel. Kui tuvastatakse, et tulirelv või

selle oluline osa ei ole nõuetekohaselt märgistatud, võib PPA või KAPO vastavalt pädevusele

alustada väärteomenetlust või raskematel juhtudel kriminaalmenetlust (nt kui tuvastatakse

tahtlik ebaseaduslik tegevus, nagu markeeringu võltsimine või eemaldamine). Süüteomenetluse

käigus hindab markeeringu sügavust ekspertiisi käigus EKEI. Aastas jõuab ekspertiisi ligikaudu

300 relva. Markeerimisnõuete rikkumisi ei ole seni tuvastatud.

Muutus ei nõua ametnike täiendkoolitust, küll aga tuleb tagada teavitamine uuest nõudest. Kuna

tööprotsessid ega õiguskaitseasutuste ülesanded sisuliselt ei muutu, on rakendamine sujuv.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

Määruse rakendamisel on positiivne mõju, tagades relvade parema jälgitavuse,

õiguskaitseasutuste tõhusama töö ja võimaliku ebaseadusliku relvakaubanduse vähenemise.

Negatiivne mõju puudub.

4.3. Mõju riigiasutuste töökoormusele

Sihtrühmad: EKEI, Justiits- ja Digiminsteeriumi vanglate osakond ning vanglad, Kaitseliit,

Kaitsevägi, KAPO, Keskkonnaamet, MTA, PPA, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia,

Välisluureamet.

Määruse muudatustega ei kaasne ametiasutuste ülesannete või töökorralduse sisulist muutust.

Ametiasutuste ülesanne on tagada, et nende ametirelvad vastaksid seaduses ettenähtud

nõuetele, sealhulgas määruses nr 1 esitatud markeerimisnõuetele. Markeerimisnõudeid tuleb

kontrollida teenistusrelvade importimisel, parandamisel, ümbertegemisel ja tsiviilkäibesse

võõrandamisel. Ametirelvi soetatakse enamasti relvastuse uuendamisel, üldjuhul paar korda

mõne aasta vältel ja enamasti relvakaupmehe vahendusel, kes vastutab nõuetekohase

markeeringu eest. Seega on muudatuse mõju ulatus ja sagedus ametiasutustele väike.

PPA ülesanne on tagada, et kõik Eestis toodetavad, imporditavad ja turule lastavad tulirelvad

ning nende olulised osad oleksid korrektselt märgistatud vastavalt kehtivatele nõuetele. PPA

kontrollib tulirelvade märgistuse nõuetelevastavust osana relvade registreerimisprotsessist. Kui

tulirelv või selle oluline osa esitatakse registreerimiseks, kontrollivad PPA ametnikud

pisteliselt, kas markeering vastab kehtestatud sügavus- ja loetavusnõuetele. Kui markeering

nõuetele ei vasta (nt sügavus on ebapiisav või markeering on loetamatu), võib PPA nõuda

markeeringu parandamist enne registreerimist.

PPA teeb relvade müügi, valmistamise ja parandamisega tegelevate isikute üle teostatava

järelevalve käigus regulaarseid ja pistelisi kontrolle veendumaks, et relvad ja nende olulised

osad vastavad nõuetele ning nende märgistus on korrektne. Näiteks relva parandaja, kes

paigaldab tulirelvale uue olulise osa, peab tagama, et see on nõuetekohaselt märgistatud. PPA

võib kontrolli käigus tuvastada, kas relva parandaja järgib kehtivaid märgistamisnõudeid.

Tolli- ja piirivalveametnikud koostöös PPA-ga teevad pistelisi kontrolle Eestisse imporditud

tulirelvade ja nende oluliste osade üle. Seega mõjutab kavandatav muudatus vähesel määral ka

MTA-d. Näiteks kui relvakaupmees impordib välisriigist tulirelvi, võib nii PPA kui ka MTA

nõuda dokumente, mis tõendavad, et markeering on tehtud vastavalt EL-i nõuetele. Kahtluse

korral edastatakse relvad kontrolliks ekspertiisi EKEI-sse.

PPA ja MTA halduskoormus muutub kavandatava muudatusega väga vähe, kuna juba praegu

teostab PPA järelevalvet markeerimisnõuete täitmise üle ning MTA kontrollib Eestisse

imporditud tulirelvadel ja nende olulistel osadel markeeringu olemasolu. Ainus praktiline

muudatus on vajadus teavitada ametnikke uuest miinimummarkeeringu sügavuse nõudest ja

sellest tulenevatest tehnilistest aspektidest. Kuna markeerimisprotsessi olemus ega

kontrollimeetodid ei muutu, ei ole täiendkoolitusi ega uusi tööprotsesse vaja rakendada. Seega

on muudatuse rakendamise halduskoormus väga väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

Määruse rakendamisel on positiivne mõju, sest see tagab relvade parema jälgitavuse.

Negatiivne mõju puudub, kuna relvade ja nende oluliste osade markeerimise järelevalve toimub

juba praegu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab teavitustegevust ning võimalike sisemiste juhendite

ajakohastamist, kuid ei too kaasa märkimisväärseid lisakulusid ega tulusid riigile ega

ettevõtjatele.

Markeerimissügavuse muutmisega seonduvalt on vaja uuest nõudest teavitada relvade ja

tulirelva oluliste osade importijaid, markeerijaid ja ümberehitajaid, samuti ametirelvi käitlevaid

ametiasutusi ning järelevalveasutusi. Relvade käitlemisega seotud ettevõtteid teavitab

muudatusest PPA kui nende tegevuse üle järelevalvet teostav asutus. Teavitustegevus viiakse

läbi olemasolevate kanalite kaudu ja see ei too PPA-le kaasa täiendavat rahalist kulu.

Muudatuse tõttu ei teki vajadust täiendkoolituste järele, kuna markeerimisprotsess ega

järelevalvemenetlused sisuliselt ei muutu. Vajalik võib olla ametkondade sisemiste

juhendmaterjalide ja protseduurireeglite ajakohastamine, mis toimub tavapäraste tööprotsesside

raames.

Markeeringu sügavuse muutmine ei too riigieelarvesse lisakulu. Eeldatavasti ei kaasne

markeeringu sügavuse muutmisega märkimisväärset kulu ka markeerimisega tegelevatele

ettevõtetele. Ettevõtetel, kes markeerivad tulirelvi, tuleb kontrollida, kas olemasolevad

märgistamisseadmed suudavad tagada nõutava miinimumsügavuse (0,0762 mm). Vajaduse

korral tuleb seadmed kalibreerida või uuendada. See võib tähendada ühekordseid

kohanemiskulusid, kuid kuna muudatus on tehniliselt väike, jäävad kulud üldjuhul mõõdukaks

ja ei mõjuta oluliselt toodete lõpphinda ega ettevõtete konkurentsivõimet.

Kuigi määrusest ei tulene otseseid rahalisi tulusid, võib see kaasa tuua kaudset kasu, näiteks:

 parandada Eesti relvatööstuse vastavust rahvusvahelistele standarditele;

 toetada sektori usaldusväärsust ja ekspordivõimekust;

 suurendada siseturvalisust relvade parema jälgitavuse kaudu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 22. juulil 2025. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks EKEI-le, Kaitsepolitseiametile, PPA-le,

Päästeametile ja Sisekaitseakadeemiale.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

16.04.2025 nr 1-6/3132-1

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. aasta

määruse nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste

osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja

laskemoona markeerimise nõuded“ muutmine

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asutustele arvamuse

andmiseks Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. a määruse nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste

osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ muutmise

määruse eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/share/home.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Sisekaitseakadeemia