Kiri

Üksikelamu Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald,

Pärnu maakond katastri nr: 21303:005:0024

FASSAADIDE REKONSTRUEERIMINE

Staadium: Eelprojekt

Arhitektuur

Tuleohutus

SELETUSKIRI JA JOONISED Töö nr 24-09

Arhitekt: Allan Strus

Arhitekt: Anna Ardassova

Omanik / Tellija: Eraisik 15.01.2025

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ L.Koidula 15-4, TALLINN 10125

Tel: + 372 56 58 568 Muinsuskaitseameti tegevusluba E135/2004-P

MTR EP10634912-0001 [email protected] www.aballanstrus.ee

Tallinn 2025

PROJEKTI KOOSSEIS:

A SELETUSKIRI...........................................................................................................................................4

1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................4 1.1. ÜLDIST.........................................................................................................................................4 1.2. Olemasoleva üksikelamu kirjeldus.............................................................................................4

2. ALUSMATERJAL.....................................................................................................................................5 2.1 Uuringud..........................................................................................................................................5 2.2 Normdokumendid.........................................................................................................................5 2.3 Üldised nõuded ja juhised............................................................................................................5

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS......................................................................................................6 3.1. Hoone tehnilised näitajad............................................................................................................6 3.2. Projekti eesmärk............................................................................................................................6 3.3 Üldised nõuded..............................................................................................................................7

4. Lammutustööd............................................................................................................................................7 4.1. Lammutustööde läbi viimine......................................................................................................7 4.2. Jäätmekäitlus..................................................................................................................................8 4.3. Jäätmekäitluskava..........................................................................................................................9

5. Konstruktiivne lahendus.........................................................................................................................10 5.1 Vundamendid...............................................................................................................................10 5.2 Sokkel.............................................................................................................................................10 5.3 Välisseinad.....................................................................................................................................11 5.4 Siseseinad......................................................................................................................................12 5.5 Põrandad.......................................................................................................................................12 5.6 Vahelaed........................................................................................................................................12 5.7 Katused ........................................................................................................................................12 5.8 Avatäited.......................................................................................................................................13 5.9 Korsten..........................................................................................................................................13 5.10 Trepid..........................................................................................................................................13 5.11 Nõuded piirdekonstruktsioonidele.........................................................................................13

6. VÄLISVIIMISTLUS...............................................................................................................................14

7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS..................................................................................................15 7.1 Vertikaalplaneerimine ja haljastus.............................................................................................15 7.2 Piirded ja väravad ........................................................................................................................15 7.3 Muud .............................................................................................................................................15

8. TULEOHUTUS.......................................................................................................................................16 8.1 Kasutatud normdokumendid....................................................................................................16 8.2 Hoone kasutusviis ja inimeste arv.............................................................................................16 8.3 Hoone tuleohutusklass, tuleohuklass ja tulepüsivus..............................................................16 8.4 Tuletõkkesektsioonid..................................................................................................................16 8.5 Tuletundlikkus..............................................................................................................................17 8.6 Evakuatsioon................................................................................................................................17 8.7 Suitsu eemaldamine.....................................................................................................................17 8.8 Tehnosüsteemide tuleohutus.....................................................................................................17 8.9 Tuleohutuspaigaldis.....................................................................................................................17 8.10 Kütteseadmete tuleohutus, lõõrid ja korstnad.....................................................................18 8.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele...................................................................................18 8.12 Väline tulekustutusvesi..............................................................................................................18 8.13 Piksekaitse...................................................................................................................................20

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 2/18

9. KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................................................................20

10. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON....................................................................................20

11. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDIS.................................................................................20

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 3/18

A SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS

1.1. ÜLDIST

Einaste kinnistul Treimani külas Häädemeeste vallas paikneb 20. sajandi alguses ehitatud puitelamu ja mitmed abihooned.

Kinnistul asuvad hooned EHR-i andmete kohaselt: Elamu (EHR kood 1030373259), eh alune pind 96 m2, 1965.a. Kelder (EHR kood 103037327), eh alune pind 25 m2, 1938.a. Laut-kuur (EHR kood 103037328), eh alune pind 55,0 m2, 1918.a. Suvemaja (EHR kood 120820415) Einaste /4, eh.alune pind 20,0 m2, 2016.a. Suvemaja (EHR kood 120820170) Einaste /1, eh.alune pind 20,0 m2, 2016.a. Suvemaja (EHR kood 120820218) Einaste /2, eh.alune pind 20,0 m2, 2016.a. Suvemaja (EHR kood 120820342) Einaste /3, eh.alune pind 20,0 m2, 2016.a. Saun-garaaz (EHR kood 103037329), eh.alune pind 73,0 m2, 1918.a.

Saun-garaazi kohta on arhitekt Anu Muuk'i poolt 2017.a. koostatud ümberehitusprojekt, vastavalt millele on ümberehitatava abihoone ehitusalune pind 136,0 m2.

Käesoleva projekti eesmärk on anda lahendus fassaadide korrastamiseks ning elamu välispiirete soojapidavuse parandamiseks. Projekt käsitleb üksnes olemasoleva elamu fassaadide ja katuse ümberehitamisega seonduvaid küsimusi andes juhised ja lahendused ümberehitustööde läbi viimiseks. Tehnosüsteemide kaasajastamiseks tuleb koostada tehnosüsteemide projektid. Hoone asukoht jääb samaks, vundamendi gabariite ega välisvõrke ei muudeta. Maapinna vertikaalplaneeringut kinnistul ei muudeta, kaevetöid ette nähtud ei ole.

1.2. Olemasoleva üksikelamu kirjeldus

Olemasolev elamu on kahe maapealse korrusega palk- ja puitsõrestikseintega ehitis. Elamut on hiljem (ilmselt 1960-tel aastatel) laiendatud ning sellele on lisatud serviti silikaattelisest

(85x120x250mm) välisvooder. Välisvooder on toetatud esialgsele vundamendile, st välisvoodri ladumiseks ei ole vundamendikonstruktsiooni muudetud ega laiendatud. Esimese korruse põrand on puittaladel põrand, alt ventileeritud. Vahelaed on puittaladel vahelaed, vaheseinad on puitsõrestikseinad. Avatäited on 1960-test pärit kaheraamsed aknad ja puituksed.

Elamul on lainelistest eterniitplaatidest katusekate, teise korruse vintskappide välisseinad on kaetud tasapinnaliste tsementplaatidega. Hoone üldseisukord on hea, silikaattelistest välisvoodris esineb peamiselt akende kohal pragusid. Katuse läbijookse jm niiskuskahjustusi ei ole paikvaatlusel tuvastatud. Hoones on ahjuküte, korstnapits katusest kõrgemal on hiljuti uuesti laotud. Elamu on ühendatud kohaliku veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrguga. Vihmaveesüsteemid on rahuldavas seisukorras. Siseviimistlus on heas korras.

Tehnosüsteemid on amortiseerunud, käesoleva projekti ptk-d 9-11 esitavad tehnosüsteemide uuendamise üldise perspektiivse kirjelduse. Tehnosüsteemide kaasajastamiseks tuleb koostada eraldi projektid.

Hoone ei ole ehitis- ega arhitektuurimälestis. Hoone on kasutusel.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 4/18

2. ALUSMATERJAL

2.1 Uuringud

Paikvaatlused ja mõõdistused objektil august 2024.

2.2 Normdokumendid

Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt:

- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele - Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele Projekteeritav hoone vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese

elule, tervisele, varale ning keskkonnale. Kasutatud normdokumendid, mis määravad ehitusprojekti koosseisu, sisu ja detailsust:

 „Tuleohutuse seadus“, 01.01.2025, RT I, 29.06.2024, 7;

 „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“, 18.02.2015, RT I, 30.06.2020, 26;

 „Ehitusseadustik“, 01.01.2025, RT I, 04.12.2024, 4;

 EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

 EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

 EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

 EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

 EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

 Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded", RT I, 23.02.2021, 13;

 Siseministri määrus nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord", 22.01.2024, RT I 19.01.2024.

2.3 Üldised nõuded ja juhised

Ehitustööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, määrusi, eeskirju ja asjaomaste ametiisikute ettekirjutusi, samuti materjalide ja seadmete tarnijate paigaldusjuhiseid ja -eeskirju ning tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010 II klassi nõuetele, Sisetööde RYL 2013 nõuetele. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ning vastama kehtivaile normidele ja standarditele.

Kõiki käesoleva projekti jooniseid ja seletuskirja osi tuleb vaadata koos, kõik nõuded kehtivad samaaegselt üksteist täiendades või täpsustades. Samuti kehtivad samaaegselt kõik tehnosüsteemide projektid ja konstruktiivse osa projekt.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 5/18

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

3.1. Hoone tehnilised näitajad

Töö nimetus: Üksikelamu fassaadide rekonstrueerimine

Hoone nimetus: Kasutamise otstarve: Kavandatav eluiga: Korruselisus: Tulepüsivusklass:

Ühepereelamu Üksikelamu (11101) 50 aastat 0/2 TP3

Kinnistu andmed: aadress:

katastritunnus: krundi sihtotsatarve:

krundi pindala:

Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pänumaa 21303:005:0024 Elamumaa 100% 3011 m²

Omanik/tellija: Eraisik

Käsitletav elamu Muud ol.olevad hooned Kokku Ehitisealune pind 106,5 m² 296 m² 402,5 m² Täisehituse % 13,4% Parkimiskohtade arv 2

HOONE ÜLDANDMED Kasutusotstarve: üksikelamu (11101) Hoone eluiga: 50 aastat Maapeasete korruste arv: 2 Maa-aluste korruste arv: 0 Tulepüsivusklass: TP3

Ehitisealune pind: 106,5 m² Hoone maht: 650 m³ Kõrgus: 9,0 m Pikkus: 11,0 m Laius: 9,6 m Sügavus: 0 m

3.2. Projekti eesmärk

Tellija soov on parandada olemasoleva elamu välisseinte ja pööningu vahelae soojapidavust, likvideerida kohati pragunenud ja varisemisohtlik fassaadi tellisvooder ning uuendada asendada eterniitkate püsivama valtsplekist katusekattega. Hoone kõrgust ei suurendata, ehitusalune pindala ja hoone maht suureneb vaid vähesel määral lisandunud välisseinte soojustuse paksuse arvelt.

Aknad ja välisuksed asendatakse uutega, kuid akende ja uste avade suurusi ei muudeta. Uus välisvooder on nii horisontaalselt kui vertikaalselt paiknev puitvooder.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 6/18

3.3 Üldised nõuded

Tulenevalt asjaolust, et elamu on kasutuses ning selle siseruumide viimistlus on suhteliselt heas seisukorras, tuleb käesoleva projektiga ette nähtud fassaadide ja katuste rekonstrueerimise tööd läbi viia selliselt, et hoone siseviimistlust ei kahjustataks ning et seda ei oleks tarvis fassaadide rekonstrueerimise tõttu uuendada. See tingimus ei kehti avatäidete (aknad ja välisuksed) asendamisel uutega, mille puhul tuleb siiski akende- ja välisuste paled ka siseruumides rekonstrueerida.

Eeltoodud tingimuse täitmiseks tuleb rekonstrueerimistööd läbi viia üksnes hoonele väljastpoolt lähenedes ning välisseinte kandvad karkassipostid ning palkseinad ja nendest seespool asuvad viimistluskihid säilitatakse vigastamatult. Katusekonstruktsiooni vahetamine on soovitav teostada ajutise telgi all.

Ehitustööde teostamisel tuleb jälgida, et nii säilitatavad kui uued konstruktsioonid oleksid ehitusperioodil kaitstud ilmastiku mõjude eest. Jälgida, et silikaattellistest välisvoodri ning selle taga oleva laudise eemaldamisel oleks tagatud puitsõrestikseinte stabiilsus. Kuna sõrestikkonstruktsioonis välisseina postide samm ning diagonaalide olemasolu ei ole käesoleva projekti koostamise hetkel üheselt teada, tuleb arvestada vajadusega lisada olemasolevate sõrestiku postide vahele diagonaalsidemeid ja sõrestiku poste. Rekonstrueerimistööde hinnapakkumise ja töövõtulepingu koostamisel näha ette metoodika ettenägematutes olukordades toimimiseks, võimalike ettenägematute kulutuste katmiseks ja/või kokku leppimiseks tellijaga.

4. Lammutustööd

4.1. Lammutustööde läbi viimine

Lammutustööde alla kvalifitseeruvad järgmised tööoperatsioonid: * silikaattellistest välisvoodri ning tsementplaatidest vintskappide välisvoodri eemaldamine; * sõrestikkonstruktsioonis välisseintelt ja vintskappide külgseintelt välimise laudise/

tuuletõkkeplaatidest kihtide ning saepurust soojustuse eemaldamine kuni vahelae tasapindadeni, st kogu korruse kõrguses;

* räästa- ja viilulaudade, akende piirdelaudade eemaldamine; * eterniitplaatidest katusekatte ning liite-, harja- ja neeluplekkide eemaldamine; * pööningu vahelaest saepuru/termoliidist täidise eemaldamine; * esimese ja teise korruse vahelaest saepuru/termoliidist täidise eemaldamine välisseinte ja

püstandseinte vahelisel alal;

Lammutustöid tuleb teostada turvaliselt piiratud ja valvatud krundil. Ehitusprahi teisaldamine toimub kinnistule paigutatud ehitusjäätmete konteineritesse. Teisaldatav ja väljakaevatav pinnas jm ehitusjäätmed utiliseerida vastavalt kehtivatele jäätmekäitluse eeskirjadele.

Ohtlike jäätmete konteinerid ehitusplatsil peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, s.h. vedamiseks, üle isikule/firmale kellel puudub vastavaks tegevuseks luba. Lammutustööde tegija kasutagu kõiki võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks ehitusplatsil.

Tuleb tagada keskkonnatingimuste säilimine lammutustööde ajal. Tuleb välistada ehitusmasinatest võimalike kütte- ja määrdeainete sattumine pinnasesse.

Puistematerjalide koormad peavad olema kaetud koormakattega. Kasutatavate masinate ja transpordivahendite müratase ei tohi ületada tavaliste ehitusmasinate mürataset. Tööde käigus tuleb minimeerida vibratsioon ja välistada selle mõju kõrval asuvatele hoonetele. Tööde käigus tuleb välistada mistahes tehnoloogilistest põhjustest samal ning naaberkinnistutel asuvatele hoonetele samaaegselt või hiljem tekkida võivad kahjud.

Tööde teostamisel tuleb tagada elamukvartali öörahu vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele ja avaliku korra eeskirjadele.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 7/18

Ehitusperioodil tekkivate jäätmetekäitlemine tuleb lahendada vastavalt kehtivale Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale, 21.12.2022 nr 20.

Lammutustööd teostada vastavalt normidekohastele tuleohutusnõuetele. NB! Tellisvoodri taga asuvad aastakümnete jooksul kuivanud palkidest seinad ja saepurutäidisega puitsõrestikseinad. Tellisvoodri eemaldamisel ja teistel lammutustöödel ei tohi kasutada abrasiivlõike(kettaid) ega muid sädemeid tekitavaid meetodeid.

Lammutustöid tuleb teostada nii, et need ei kujutaks ohtu kolmandatele isikutele ega tööde teostajaile. Objekt tuleb piirata selliselt, et oleks välistatud kõrvaliste isikute sattumine objektile.

Lammutustööde järjekord on järgmine. * eemaldatakse silikaattelistest välisvooder koos hoovipoolse varikatusega; NB! Hoone

põhjapoolses nurgas olev 38x38 cm ristlõikega silikaattellistest post on tõenäoliselt kandev ja säilitatakse.

* eemaldatakse palk- ja puitsõrestikseinal asuvad võimalikud tuuletõkkekihid ja laudised; * eemaldatakse välisseinte soojustuskihid; * eemaldatakse teise korruse vintskappide tsementplaatidest välisvooder, tuuletõkke- ja

soojustuskihid; * eemaldatakse katusekate, liite- jm plekid; * olemasolevad avatäited eemaldatakse alles vahetult enne uute avatäidete paigaldamist;

Tehnovõrgud säilitatakse, nende sisendid tähistatakse ja vajadusel kaitstakse lammutus- ja ehitustööde ajaks.

Enne lammutustöödega alustamist peavad olema lahendatud tehnoloogilised meetmed müra ja tolmu vähendamiseks. Tuleb tagada kõnni- ja sõidutee heakord ja puhtus lammutustööde teostamise ajal.

4.2. Jäätmekäitlus

Lammutamise tulemusel tekivad põhiliselt järgmised jäätmed:

 kivijäätmed (silikaattelistest välisvooder)

 puidujäätmed (välisseina laudis, katuse aluslaudis, piirde-, räästa, viilu- ja tuulekastide laudis)

 soojustusmaterjal (saepurutäidis välisseintes ja pööningu vahelaes)

 klaasjäätmed (aknad)

 eterniit (katusekate)

 plekk (liite- ja veeplekid jms)

Jäätmed tuleb nende tekke kohas liigiti sorteerida vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Tolmukoguse minimeerimiseks tuleb lammutustööde käigus, jäätmete sorteerimisel ja transpordil lammutatavad konstruktsioonid niisutada, jäätmed katta koormakatetega jne. Jäätmed tuleb utiliseerida ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevates ettevõtetes. Kõigepealt tuleb eemaldada ohtlikke aineid sisaldavad ehitusmaterjalid ja anda üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete hulka kuulub eterniit.

4.3. Jäätmekäitluskava

Jäätmekogused on määratud Arhitektibüroo Allan Strus OÜ poolt punktis 5.2. kirjeldatud lammutustööde kohta. Uute konstruktsioonide ehitamise ning uute materjalidega seotud jäätmekogused

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 8/18

sõltuvad suurel määral ehitustööde töövõtjast ning ei ole seetõttu loetud alljärgneva tabeli 1 mahtude hulka. Nende jäätmete koguste määramiseks ning jäätmete käitlemiseks tuleb jäätmekava koostada töövõtjal. Projektis esitatud mahud on hinnangulised ja kuuluvad üle vaatamisele vastavalt tööde käigus selgunud tegelikele mahtudele. Jäätmekoguste määramise aluseks on võetud hoone inventariseerimisjoonised ja vaatlused objektil. Jäätmekogused on antud materjalikogustena konstruktsioonis. Töövõtjal lasub kohustus kontrollida jäätmekoguseid täiendavalt objektil.

Tabel 1. OBJEKTIL EELDATAVASTI TEKKIVAD JÄÄTMED:

Kogus Ühik Isik, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatav käitluskoht

Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms)

17 01 07 (välisvooder)

11,5 m³ Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Töötlemata puit 17 02 01(katuse alusaudis)

3 m³ Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale

Klaas 17 02 02 (avatäited)

30 m² Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Värvitud, immutatud või lakitud puit

17 02 04* (avatäited)

2 m³ Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Metall 17 04 05 (liite-, harja- ja

aknaplekid, vihmaveerennid jms)

0.2 t Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Ehitus-lammutussegapraht 17 09 04

(pööningu lae soojustus / täidis, aknapalede viimistluskihid )

9 m³ Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Ehitus-lammutussegapraht 17 09 04 (2. k. sõrestikseinte

soojustus/ täidis)

7 m³ Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Ohtlikud jäätmed liikide kaupa:

Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

17 06 05* (katuse eterniitplaadid,

vintskappide välisvoodri plaadid)

167

20

m² katusekate

m² vintskapi

küljed

Vastavate jäätmete käitlusluba omav ettevõte

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 9/18

5. Konstruktiivne lahendus

5.1 Vundamendid

Olemasoleva hoonemahu vundamendid on looduskivist ning krohvitud pinnaga. Fassaadide ja katuse rekonstrueerimisega ei kasva koormus vundamentidele, pigem väheneb. Vundamendid säilitatakse olemasoleval kujul ilma lisasoojustust ja hüdroisolatsiooni rajamata. (Vt ka p.5.3.)

Küll aga tuleb hoolitseda selle eest, et vundamendis olevad esimese korruse põranda ja maapinna vahelise ruumi ventileerimiseks ette nähtud ventilatsiooniavad oleksid vabad ja soojal aastaajal (ligikaudu öökülmade lõppemisest kuni nende saabumiseni) avatud. Vundamendi ventilatsiooniavadena toimivad praegu ca 50 mm läbimõõduga keraamilised torud. Nende summaarne ristlõikepindala ei ole piisav kogu esimese korruse põranda all oleva ruumi ventileerimiseks, seetõttu tuleb sokli seintesse puurida täiendavad 100 mm diameetriga ventilatsiooniavad vaadetel näidatud kohtades olemasolevate ventilatsioonitorudega samal kõrgusel. Veenduda, et oleks tagatud põrandaaluse ruumi ventileerimiseks vajalik õhu liikumine läbi maja kogu hoone laiuses, st et oleksid olemas ning avatud ventilatsiooniavad ka keskmiste seinte all olevas vundamendis. Kõik ventilatsioonitorud soklis tuleb varustada näriliste- ja putukavõrguga ning reguleeritavate klappidega.

5.2 Sokkel

Sokli välispind on krohvitud. Sokli välispind ei ole kõrgemaloleva seina välispinnaga paralleelne. Kohati on sokli väliskülg tellisvoodri välispinnaga peaaegu ühel joonel, kuid hoone juures on kohti, kus sokkel ulatub välisseina välispinnast ettepoole. Puudub sillutisriba hoone perimeetril.

Sokli välispind puhastatakse, kuid sokli välispinda ei krohvita ega värvita. Sokli ümber rajatakse sillutiskividest sokliriba kaldega hoonest eemale kaitsmaks soklit sade- ja lumesulamisvee jm liigniiskuse eest.

Soovitav on jätta soliriba pealispinna ja sokli külge katva krohvikihi vahele ca 40 mm laiune krohvimata riba vähendamaks kapillaarniiskuse tõusu krohvitud pinnale. Selleks tuleb sokli olemasolev krohvipind ca 40 mm kõrgusel planeeritavast sillutisribast ära lõigata.

Välistreppide sokli moodustavad monoliitbetoonist treppide külgseinad. Betoonpindu ei krohvita ega värvita, kuid need tuleb puhastada nt survepesu või liivapritsi tehnoloogia abil.

5.3 Välisseinad Elamu välisseintelt eemaldatakse kõik välimised viimistlus- jm kihid kuni palkide välispinnani.

Sõrestikseintel eemaldatakse sõrestikseintelt kõik viimistlus- ja soojustuskihid kuni sõrestikupostide sisepinnal oleva (papi)kihini, kuid viimane säilitatakse ilma vigastusteta.

Kõik mädaniku- ja niiskuskahjustustega palgid, postid, vööd, diagonaalid jm elemendid tuleb asendada või kahjustatud kohad proteesida. Palkseina palkide alumised 3 rida ja sõrestiku postide ja diagonaalide alumised osad ca 0,5 m kõrguses ja alumine puitvöö tuleb immutada puidukaitsevahendiga, nt Boracol või samaväärne.

Palkseinas paigaldatakse palkseina välispinnale uued 45x145 mm ristlõikega sõrestikupostid sammuga max 600 mm. Uued postid kinnitatakse naelutusnurgikutega 90x90x65x2,5 mm, sammuga 600 mm. Uute sõrestikupostide välispind rihtida ühele joonele. Postid toetada sügavimmutatud alusvööle ristlõikega 95x145mm. Alusvöö eraldatakse vundamendi kivikonstruktsioonidest rullmaterjalist hüdroisolatsiooniga. Sõrestikupostide vahe täidetakse märgpaigalduse meetodil tselluvillaga, nt Steico või analoog. Postide välisküljele kinnitatakse tuuletõkkeplaadiks 30 mm paksune Paroc Cortex või analoog tuuletõkkekiht ja 25x50 mm ristlõikega distantsliistud. Distantsliistudele kinnitatakse esimese korruse ulatuses horisontaalne peensaetud pinnaga kuusepuu voodrilaudis UYV 21x145mm.

Akna- ja ukseavade kõrvale paigaldatakse kogu seina kõrguses 45x145 mm ristlõikega sõrestikupostid. Muudes seinte lõikudes paigaldada uued (täiendavad) postid selliselt, et uute sõrestikupostide samm ei ületaks 600 mm.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 10/18

Sõrestikseintes (teise korruse otsaseinad) paigaldatakse olemasolevate sõrestikupostide kõrvale (aknapalede piirkonnas) ja vahele uued sõrestikupostid ristlõikega 45x245mm selliselt, et nende samm ei ületaks 600 mm. Sõrestikupostide vahe täidetakse märgpaigalduse meetodil tselluvillaga, nt Steico või analoog. Postide välisküljele kinnitatakse tuuletõkkeplaadiks 30 mm paksune Paroc Cortex või analoog tuuletõkkekiht ja 25x50 mm ristlõikega vertikaalsed distantsliistud ning nendele 25x100 mm ristlõikega horisontaalsed distantsliistud.

Fassaad viimistletakse peensaetud pinnaga höövellaudadest SH 21x145 mm püstlaudisega, millede liitekohad kaetakse 21x45 mm peensaetud pinnaga püstliistudega.

NB! Vertikaalse laudvoodri paigaldamist alustada lõuna- ja põhjapoolsel seinal sümmeetriliselt katuseharja alt.

Tuulutusvahe välisseina alaosas sulgeda kuumtsingitud metallist näriliste- ja putukavõrguga silmaga 3x3x0,8mm.

Teise korruse vintskappide välisseinte sõrestikupostide välispinnale lisatakse 45x145 mm ristlõikega sõrestikupostid selliselt, et nende samm ei ületaks 600 mm. Uute ja olemasolevate sõrestikupostide vahe täidetakse märgpaigalduse meetodil tselluvillaga, nt Steico või analoog. Postide välisküljele kinnitatakse tuuletõkkeplaadiks 30 mm paksune Paroc Cortex või analoog tuuletõkkekiht ja 25x50 mm ristlõikega vertikaalsed distantsliistud. Distantsliistudele kinnitatakse horisontaalne peensaetud pinnaga kuusepuu voodrilaudis UYV 21x145mm.

Teise korruse vintskappide välisseinad vintskappide seinte ja katuse lõikejoonest madalamal tuleb soojustada kuni 1.-2. korruse vahelae tasapinnani. Selleks lisatakse sõrestikupostide välispinnale 45x145 mm ristlõikega sõrestikupostid selliselt, et nende samm ei ületaks 600 mm. Uute ja olemasolevate sõrestikupostide vahe täidetakse märgpaigalduse meetodil tselluvillaga, nt Steico või analoog. Postide välisküljele kinnitatakse tuuletõkkeplaadiks 30 mm paksune Paroc Cortex või analoog tuuletõkkekiht ja panipaigana kasutatavates katusealustes tsementkiudplaadid distantsiistudel (SS-1).

Pööningukorruse otsaseintel lisatakse sõrestikupostide välispinnale 45x145 mm ristlõikega sõrestikupostid selliselt, et nende samm ei ületaks 600 mm. Postide välisküljele kinnitatakse tuuletõkkeplaadiks 30 mm paksune Paroc Cortex või analoog tuuletõkkekiht ja 25x50 mm ristlõikega vertikaalsed distantsliistud ning nendele 25x100 mm ristlõikega horisontaalsed distantsliistud. Fassaad viimistletakse peensaetud pinnaga höövellaudadest SH 21x145 mm püstlaudisega, millede liitekohad kaetakse 21x45 mm peensaetud pinnaga püstliistudega.

5.4 Siseseinad

Olemasolevad siseseinad säilivad muutmata kujul.

5.5 Põrandad

Esimese korruse põrandad on alt tuulutatavad puittaladel põrandad, mis säilivad muutmata kujul.

5.6 Vahelaed

1.-2. korruse vahelaed on puittaladel vahelaed, mis säilivad muutmata kujul välja arvatud teisel korrusel külmade katusealuste panipaikadena kasutatavas osades. Nendes kohtades tuleb olemasolevate vahelaetalade vahelt eemaldada seal olev saepurust soojustus (säilitades siiski mustlae laudise) ning asendada see talade vahele paigaldatava puistevillast soojustuse ning taladele peale lisatavate 45x145 mm laakide ning puistevillaga nende vahel. Panipaikade põrand tuleb viimistleda tuuletõkeplaatide ning puitlaudisega (VL-2).

Teise ja pööningukorruse vahelagi on puittaladel vahelagi, soojustatud ca 120 - 150 mm paksuse saepuru ja liivtäidisega.

Olemasolev soojustus tuleb eemaldada kuni nn musta lae laudise pealispinnani. Viimane säilitatakse ning selle paigaldatakse soojustuseks 400mm paksune puistevilla kiht (VL-1).

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 11/18

NB! Jälgida, et oleks tagatud telliskorstna tuleohutuse nõuetele vastav läbiviik pööningu vahelaest (vt AR-6-05).

Pööningu luugist kuni otsaseinteni rajatase pööningule min 1m laiune laudadest käigutee. Pääsuks pööningul katuseluugini tuleb pööningule rajatavalt käiguteelt kuni luugini paigaldada kohtkindel redel.

5.7 Katused

Olemasoleva hoone põhimahu katuse kalle on 50°, vintskappidel ca 30°. Sarikate ristlõige on nii hoone põhimahul kui katuse vintskappidel ca 80x130 mm, sarikate samm ca 1100mm. Sarikate peal on hetkel 25-28mm paksune hõre laudis ning sellel lainelistest eterniitplatidest katusekate.

Olemasolevad sarikad säilitatakse koos pööningul olevate pennidega. Sarikate peale kinnitatakse aluskate. NB! Juhul kui rekonstrueerimistööde käigus soovitakse tagada võimalus hoone pööningukorruse ruumide katuslage perspektiivselt soojustada ja kasutusele võtta, oleks otstarbekas kaaluda vähemalt soojustada soovitava pööningukorruse ulatuses kasutada katuse aluskatteks nn "hingavat" aluskatet, nt Ruukki 175FIX või analoog.

Aluskatte peale kinnitatakse 45x95mm ristlõikega distantsliistud. Distantsliistud tuleb, tingituna vanade sarikate olukorrast ja paigalduse täpsusest, rihtida/kiiluda ühte tasapinda selliselt, et aluskatte ja laudise vahel säiliks min 95mm kõrgune tuulutusvahe. Räästa tsoonis jätta katusekonstruktsiooni tuulutamiseks min 20 mm laiune tuulutusvahe kogu räästa pikkuses. Tuulutusvahe sulgeda kuumtsingitud metallist näriliste- ja putukavõrguga silmaga 3x3x0,8mm.

Distantsliistudele paigaldatakse aluslaudis ristlõikega 28x100mm, s=200mm, räästaste, neelude ja viilude tsoonis ning korstna ümber tiheda laudisena.

Katusekatteks on 0,6 mm paksune topeltvaltsitud plekk, tsingikihi paksusega min 0,02 mm. Katusekonstruktsiooni tuulutus on lahendatud nn harjatuulutuse kaudu (vt AR-7-02). Tuulutada

tuleb ka aluskattest allapoole jäävat pööninguruumi. Selleks paigaldatakse pööningu otsaseintele fassaadiaudisega samas toonis 100x200 mm putukavõrguga varustatud ventilatsioonirestid.

Välisuste kohale paigaldatakse lumetõkked.

5.8 Avatäited

Uued aknad olemasoleva hoonemahu esimese ja teise korruse ulatuses tehakse üheraamsete sissepoole pöörd-kaldavanevate (välja arvatud tänavapoolne ümmargune mitteavatav aken) raamidega uute puitakendena, klaasituna 3x (4+9+4+9+4 mm) paketiga.

Prossipulgad on klaaspaketti läbivad. Aknad varustada tuulutusklappidega (nt Biobe) ja mikrotuulutuse võimalusega.

Akende maksimaalne lubatud U-väärtus on 1,0 W/(m2K), G väärtus on 0,5. Välisuksed hoone lääne- ja idapoolsel fassaadil tehakse värvitud ja 2x (4+9+4 mm)

klaaspaketiga varustatud väljapoole avanevate soojustatud puitustena. Välisuste maksimaalne lubatud U- väärtus on 1,0 W/(m2K)

Siseuksed on olemasolevad. Lukkude ja suluste tüübid ja viimistlus lahendada eraldi projektiga. Katuseluuk pääsuks katusele on min 600x800 mm ava mõõtmetega plekist luuk. Kuna

katusekonstruktsiooni paksus suureneb, kuid katuseharja kõrgus ei muutu, tuleb uus katuseluuk paigaldada madalama kaldega vintskapi katuse idapoolsele tahule.

5.9 Korsten

Olemasolev telliskorsten säilitatakse. NB! Pädeva isiku (kutsetunnistusega korstnapühkija vm pädeva eksperdi) poolt tuleb siiski kontrollida korstna seisukorda ja selle vastavust kehtivaile eeskirjadele. Korsten tuleb pealt katta vihmamütsiga.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 12/18

NB! Jälgida, et oleks tagatud telliskorstna tuleohutuse nõuetele vastav läbiviik pööningu vahelaest (vt AR-6-05).

5.10 Trepid

Esimese ja teise korruse vahel on puidust põskpuudega ja puitastmetega olemasolev sisetrepp. Välistrepid peaukse ja veranda välisukse ees on olemasolevad monoliitbetoonist trepid.

5.11 Nõuded piirdekonstruktsioonidele

5.11.1 Heliisolatsiooninõuded

Hoone väliskonstruktsioonid valitakse ja ehitatakse selliselt, et oleksid tagatud kõik heliisolatsiooni nõuded.

Käesolev fassaadide rekonstrueerimise projekt ei sisalda siseseinte ja vahelagede konstruktsioonide muudatusi või ümberehitamist, välja arvatud pööningu vahelae ning 2. korruse panipaikade vahelae soojustamine. Seetõttu ei käsitleta nende tarindite õhu- ja löögimüra isolatsiooni võimet.

5.11.2 Radoonikaitse

Vastavalt Eesti radooniriski kaardile asub kinnistu normaalse radooniriski piirkonnas, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Radoonikaitseks tuleks rakendada standardis EVS 840:2023 Juhiseid radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodud võtteid.

Standardis toodud soovitusi ja nõudeid ei ole siiski võimalik teostada, kuna tegemist on rekonstrueeritava hoonega, millel on alt tuulutatav esimese korruse põrand ning kus ei ole ilma välis- ja siseseinu eemaldamata võimalik rajada hermeetilist ühendust põrandaaluse ja seinakonstruktsioonde alla jääva hüdroisolatsiooni- ning radoonitõkkekihi vahele. Sellest lähtuvalt tuleb radoonitõrje lahendada piisava põrandaaluse ruumi ventileerimise ning sundventilatsioonina hoones.

5.11.3 Siseviimistlusmaterjalidele esitatavad nõuded

Töövõtja on kohustatud järgima materjalide tarnijate paigaldus- ja kasutusjuhendeid. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele.

5.12 Energiatõhusus

Vastavalt Ehitusseadustiku par 63 lg 4 loetakse oluliseks rekonstrueerimiseks ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.

Arvestades, et kavandatavad fassaadide rekonstrueerimise tööd ei sisalda hoone kandekonstruktsioonide (sh. vahelagede, vundamentide, katuse kandekonstruktsioonide muutmist), põrandate, seinte ega lagede siseviimistluse, territooriumi planeerimise ega heakorrastuse, hoonesiseste ega hooneväliste kommunikatsioonide rajamist ega ümberehitamist, võib-eeldada, et kavandatud töid ei saa käsitleda hoone olulise rekonstrueerimisena. Seetõttu puudub vajadus kontrollimaks hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 13/18

6. VÄLISVIIMISTLUS Sokkel planeeritavast maapinnast madalamal - säilitada olemasoleval kujul ilma täiendava

(uue) hüdro- ja soojusisolatsioonita. Olemasolev sokkel planeeritud maapinnast kõrgemal - puhastada, säilitada olemasoleval

kujul. Krohvipind lõpetada hoone ümber rajatavast sokliriba pealispinnast ca 40 mm kõrgemal. Sokli veeplekk -halikassinine, võimalikult sarnane välisvoodri toonile, lõplik veepleki toon

täpsustada peale puitvoodri värvinäidise valmimist. Välisvoodri laudis - seina põhitoon hallikassinine, Teknos T7035, värvitud Teknos Nordica

mati majavärviga. Viilu- ja räästalauad, akende ja uste piirdeliistud- valge, Teknos T7001, värvitud Teknos

Nordica mati majavärviga. Katusekate, peaukse varikatuse kate, vihmaveetorud, korstna vihmamüts - valtsplekk,

tumehall RR23. Aknad – murtud valges toonis T7001 (või RAL9010) puitraamidega aknad. Välisuksed – ookerkollases toonis Teknos T7097 värvitud puituksed. Korstnapits – punane savitellis. Akende veeplekid, lipuvarda hoidja - murtud valge, RAL 9010. Välistrepid peauste ees - olemasolev betoonpind. Sokliriba hoone perimeetril - savipunastest kõnniteekividest (nt Wienerberger Penter

punasekirju 250x60x52mm, kare) 50 cm laiune, kaldega hoonest eemale.

NB! Kõikide värvitoonide ja viimistlusmaterjalide osas tuleb enne lõplike viimistlustoonide valimist teha värvinäidised ja kooskõlastada need tellijaga.

7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

7.1 Vertikaalplaneerimine ja haljastus

Olemasolev maapind on kaldega kirde suunas. Maapinna kõrguseid ei muudeta. Sadevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul, sadevee sattumist naaberkinnistutele ei ole karta.

Haljastus lahendatakse eraldi projektiga.

7.2 Piirded ja väravad

Olemasolevaid piirdeid ja väravaid ei muudeta.

7.3 Muud

Lipuvarda hoidja Läänepoolsele fassaadile paigaldatakse lipuvarda hoidja. Välisvalgustid Valgustite asukohad on määratud fassaadijoonistel. Valgustite tüüp valitakse hiljem tellija poolt.

8. TULEOHUTUS

8.1 Kasutatud normdokumendid

 „Tuleohutuse seadus“, 01.01.2025, RT I, 29.06.2024, 7;

 EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

 EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

 EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 14/18

 Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded", RT I, 23.02.2021, 13;

 Siseministri määrus nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord", 22.01.2024, RT I 19.01.2024;

 Siseministri määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded";  Tulekaitsetööd teha Tarindi RYL 2000 65. osale vastavalt.

8.2 Hoone kasutusviis ja inimeste arv

Hoone kasutusviis: I kasutusviis – üksikelamu. Kasutusotstarve: üksikelamu (11101). Korruste arv: Hoone on kahe maapealse korrusega elamu. Hoone kõrgus projekteeritud keskmisest maapinna

kõrgusest hoone ümber on 9 m. Inimeste arvu piirang: I kasutusviisiga hoonel: piiranguta. Tuleohutuskujad: Hoone asub nii samal kui naaberkinnistutel asuvatest hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.

8.3 Hoone tuleohutusklass, tuleohuklass ja tulepüsivus

Tuleohutusklass: TP3. Põlemiskoormused on valdavalt alla 600 MJ/m2.

Tuleohuklass: Tulenevalt hoone kasutusviisist (I) pole tuleohuklassi määramine vajalik. Tulekaitsetase: Tulenevalt hoone kasutusviisist (I) pole tulekaitsetaseme määramine vajalik. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus: TP3 hoones üldiselt normeerimata.

8.4 Tuletõkkesektsioonid

Hoone erinevaid ruume ega osi eraldi tuletõkkesekstioonideks ei jagata.

8.5 Tuletundlikkus

Tuletundlikkus on üldiselt käsitletud TP3 tulepüsivusklassile hoonele kohaldatavate nõuetega, st välisseinte välispinnale ning tuulutusvahe välispinnale tavapärasest kõrgemaid nõudeid ei esitata.

Seinte ja lagede (v.a. tehn. ruum) pinnakihi tuletundlikkus: D-s2,d2. Põrandate (v.a. tehn. ruum) pinnakihi tuletundlikkus: I kasutusviisil eluruumide põrandatele nõue puudub. Tehnoruumi tuletundlikkus: Seinad ja lagi – B-s1,d0; põrand – DFL-s1. Välisseinte välispinna tuletundlikkus, sh tuulutusvahe välispind: D,d2. Välisseinte tuulutusvahe sisepind: nõue puudub

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 15/18

Välisseina soojustussüsteem: D,d0 Katusekatte tuletundlikkus: BROOF (t2) Kaablite tuletundlikkus – Dca-s2,d2,a2

8.6 Evakuatsioon

8.6.1 Evakuatsiooniväljapääsud

Evakuatsioon hoone kõikidelt korrustelt on tagatud läbi avatavate uste ja vajadusel hädaväljapääsuna kasutatavate akende. Evakuatsioonitee pikkus ei ületa 30 m.

8.6.2 Juurdepääs katusele ja pööningule, avatäited

Pääs katusele toimub pööningult min 600x800 mm ava mõõtmetega katuseluugi kaudu. Pääs pööningule toimub teise korruse trepihalli laes oleva olemasoleva pööninguluugi ja teisaldatava redeli abil. Elamul on üks suitsulõõriga korsten. Korstna puhastamiseks paigaldatakse katusele kohtkindel katuseredel, katuseastmed ja tööplatvorm.

8.7 Suitsu eemaldamine

Suitsu eemaldamine hoonest toimub käsitsi avatavate akende ja uste kaudu. (Lahendusviis 1, käivitustase 1.) Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m.

8.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Tuletõkketarindeid läbivad tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid varustatakse tuletõkkeklappide või -mansettidega, läbiviigud (sh. kaablite) tihendatakse selleks ette nähtud tihendusmaterjalidega nii, et tarindi tulepüsivus ei väheneks.

8.9 Tuleohutuspaigaldis

Tulenevalt hoone mahust ja kasutusviisist ei ole hoonesse ette nähtud sisemist tulekustutussüsteemi. Hoone igasse eluruumi, mis on uksega suletav, tuleb paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsioon suitsu- ning temperatuurianduritega või suitsuandur ning küttekoldega ruumi vingugaasiandur.

Küttekolletega ruumidesse tuleb paigaldada ka vingugaasiandurid. Soovituslik on hoonesse paigaldada ka vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga kantav

tulekustuti. Ühes kantava tulekustutiga võiks hoones olla ka tulekustustekk, nt. köögis.

8.10 Kütteseadmete tuleohutus, lõõrid ja korstnad

Elamul on 120 mm paksusest korstnatellistest korsten, millega on ühendatud ahjud ja esimese korruse köögis paiknev puuküttega pliit. Korsten on laotud 65x120x250 mm mõõtmetega korstnatellistest. Tulenevalt korstnaga liidetud küttekollete liigist ja korstna tüübist võib korstna lugeda vastavaks klassile T400.

Korsten eraldatakse süttivatest konstruktsioonidest tulekindla kivivillaga erikaaluga min 100kg/m³, töötemperatuuriga min 600ºC ja paksusega min 200 mm selliselt, et oleks välistatud vahelae soojustamiseks kasutatava puistevilla kokkupuude korstna välispinnaga. Vt. korstna läbiviigu lahendus, joonis AR-6-05.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 16/18

Suitsulõõrina võib kasutada ainult suitsulõõriks märgitud korstnalõõre. Suitsulõõr varustatakse puhastusluukiga vastavalt kütteseadmete standardile – 812-3:2018. Korstnapits tuleb katta vihmamütsiga.

Küttekollete suu ees peab olema kiviplaat või plekk-kate, mille mõõtmed on uksega kolde puhul min 100mm ukseavast kummalegi poole ja min 400mm kolde ees ning ukseta kolde puhul min 150mm koldeavast kummalegi poole ja 750mm selle ette esiservast mõõdetuna. Pliit on müüritud küttekolle. Selle tuleohutusnõuete täitmisel tuleb järgida p. 8.1. viidatud standardeid jt normdokumente.

Pliit ja ahjud on müüritud küttekolded. Nende tuleohutusnõuete täitmisel tuleb järgida p. 8.1. viidatud standardeid jt normdokumente.

8.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskonna auto pääseb kinnistuni Rannametsa-Ikla 19331 teelt.

8.12 Väline tulekustutusvesi

Hoone paikneb tiheasustuse alal. Hoonele vajalik kustutusvee hulk on 10 l/s. Välise kustutusvee allikaks on vastavat Häädemeeste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2018- 2030 (OÜ Alkranel, töö nr 01-03-2018-ÜVK) kolm Treimani külla rajatavat tuletõrjevee mahutit a 2x50m3. Lähim nimetatud planeeritavatest mahutitest on kavandatud käsitletavast hoonest ca 110 m kaugusele põhja poole Rannametsa-Ikla tee äärde Orajõe metskonna kinnistule kat nr-ga 21303:005:0119. Vt skeem 1 ja 2.

Skeem 1 - Treimani küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni üldskeem, OÜ Alkranel, töö nr 01-03-2018-ÜVK.

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 17/18

Skeem 2 - kavandatud tuletõrjeveemahutite asukoht ja kaugus käsitletavast objektist.

8.13 Piksekaitse

Kuna projekteeritud hoone on I kasutusviisiga hoone, mille kõrgeim ehitise osa ei ulatu ümbruskonna hoonestusest enam kui 15m kõrgemale, pole piksekaitse paigaldamine nõutav.

9. KÜTE JA VENTILATSIOON Elamu kütteallikaks on ahjuküte. Perspektiivse õhk-õhk soojuspumba väliselemendi asukoht on märgitud fassaadijoonisel. Hoones on loomulik õhuvahetus väljatõmbega niisketest ja märgadest ruumidest ning köögist.

Kompensatsiooniõhk juhitakse eluruumidesse läbi aknalengides olevate reguleeritavate tuulutuspilude.

10. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistul on ühendatud ÜVK võrkudega. Sadevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendust ei muudeta.

11. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDIS Kinnistul on kehtiv elektrienergia võrguteenuse leping. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldise muudatus (välisvalgustite paigaldamiseks, perspektiivse

soojuspumba välisosa toide, vihmaveerennide ja -torude sulatuskaablid jms) lahendatakse eraldi projektiga.

Projekti koostamisel osalesid: arhitekt: Allan Strus arhitekt: Anna Ardassova

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ Elamu, Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Fassaadide rekonstrueerimise arhitektuurne eelprojekt, töö nr 24-09, 15.01.2025 18/18

KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD:

Hoone maht

Korruselisus

KRUNDI SUURUS 3011 m²

2

650 m³

Kõrgus

Pikkus

Laius 9,6 m

11,0 m

9,0 m

Tulepüsivusklass TP3

Ehitisealune pind

ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD:

EHITISEALUNE PIND KINNISTUL KOKKU:

KRUNDI SIHTOTSTARVE Elamumaa 100%

106,5 m²

KATASTRI TUNNUS 21303:005:0024

Kasutusotstarve üksikelamu

TÄISEHITUSE % 13,4 %

REKONSTRUEERITAV ELAMU

SAUN-GARAAŽ (2017.a abihoone ümberehituse projekt, TELOR

EHITUSED OÜ, töö nr 17006)

LAUT-KUUR (EHR-i andmetel)

KELDER (EHR-i andmetel)

106,5 m²

136 m²

55 m²

25 m²

SUVEMAJAD (EHR-i andmetel) 80 m²

V olemasolev kanalisatsioonitorustik

olemasolev el. maakaabel

olemasolev veetorustik

K E

likvideeritud objekt

TINGMÄRGID:

Einaste kinnistu piir

proj. kivisillutis äärekiviga h=0

olemasolev hoone

olemasolev rekonstrueeritav hoone

1 Rekonstrueeritav eluhoone reg nr. 103037325

EKSPLIKATSIOON:

2 Olemasolev abihoone (laut-kuur)

3 Olemasolev abihoone (saun-garaaž)

4 Ol.olevad suvemajad

5 Ol.olev kelder

IK LA

- R

AN N

AM ET

SA -

PÄ R

N U

V

V

V

V

K

K

EL

EL EL

K

V

K K

V

V

1

2

4

4

4

4

5

3

9.6

11 .0

EL Anna Ardassova

Töö nr:

Joonise nimetus:

Kuupäev:

Arhitekt:

Projekti osa:

Objekt:

Projekteerija:

Ehitise liik:

Tellija:

Allan Strus L.KOIDULA 15-4, TALLINN 10125

tel. (+372) 601 4295; [email protected]

MTR EP10634912-0001

ARHITEKTIBÜROO

ALLAN STRUS OÜ Allkiri:

Allkiri:

Elamu Einaste, Treimani küla,

Fassaadide rekonstrueerimine

24-09 EP Töö staadium:

Projekteerija:

Mõõtkava:Joonise nr:

Arhitektuur

Arhitektibüroo Allan Strus OÜ

A S

Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Eraisik

15.01.2025

AR-4-01 1:500

Asendiplaan

MÄRKUSED: - Käesoleva projekti eesmärk on anda lahendus fassaadide korrastamiseks ning elamu välispiirete soojapidavuse parandamiseks. - Hoone asukoht jääb samaks, vundamendi gabariite ega välisvõrke ei muudeta. - Maapinna vertikaalplaneeringut kinnistul ei muudeta, kaevetöid ette nähtud ei ole. - Tehnosüsteemide kaasajastamiseks tuleb koostada tehnosüsteemide projektid.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

86502, Pärnu maakond,

Häädemeeste vald, Uulu küla

Teie 07.04.2025

Meie 16.04.2025 nr 7.1-2/25/5641-2

Einaste kinnistu ehitusteatise

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Häädemeeste valla

Treimanni küla Einaste kinnistu ehitusteatise eelnõu (menetlus nr 484139).

Kinnistu (21303:005:0024) asub riigitee nr 19331 Rannametsa-Ikla tee km 25,06-25,10

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood nr 103037325) fassaadide rekonstrueerimiseks.

Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu. Einaste, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu

maakond“ OSAÜHING ARHITEKTIBÜROO ALLAN STRUS, töö 24-09 eelprojekt.

Transpordiametilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja kooskõlastame ehitusteatise ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 2409_EP_AR-4-01_asendiplaan

2. 2409_EP_AR-3-01_seletuskir

Rita Źereen

5120275, [email protected]