| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/25/6236-1 |
| Registreeritud | 16.04.2025 |
| Sünkroonitud | 17.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU (16.04.2025)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtuvalt Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 11.03.2025 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 8, 10, 11, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 18 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 24
otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) keskkonnaloa taotluse menetluse raames. 1.2. Anda Elektrilevi OÜ-le vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-523890 merepõhja süvendamiseks mahus 8598 m³, süvenduspinnase paigutamiseks mahus 8598 m³ ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 164.55 m³ Pammana – Emmaste vahel Väinamere põhjas. Vee erikasutus teostatakse vanade elektriülekandekaablite demonteerimisel ja uue merekaabli paigaldamisel. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 01.08.2025 kuni 14.03.2027. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-523890 töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17), nagu kirjas korralduse ptk 3.3.
1.4. Keskkonnaluba nr KL-523890 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr KL-523890 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.5. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) on 11.03.2025 esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse.
Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.03.2025 taotlusena nr T-KL/1028009 (taotlus), menetluse nr M-131548 all. Keskkonnaluba taotletakse merepõhja süvendamiseks, süvenduspinnase paigutamiseks ning tahkete ainete paigutamiseks Pammana – Emmaste vahel Väinamere põhjas. Töid kavandatakse vanade elektriülekandekaablite demonteerimisel ja uue merekaabli paigaldamisel. Taotluse kohaselt kavandatakse merepõhja süvendamist kaablikraavi kaevamisel mahus 6 504 m³, süvendustöid vana 35K55 merekaabli demontaažil mahus 2 094 m³. Paigutatava uue kaabli maht on 164.55 m³. Kogu süvendamisel saadud pinnas paigutatakse merepõhja kaablikraavide täiteks. Taotluse kohaselt ei teostata töid perioodil 15.03-31.07. Keskkonnaluba taotletakse kaheks aastaks. Töid teostatakse vastavalt AS Connecto Eesti tööle nr IP5961 „Pammana – Emmaste 35 kV merekaabli vahetamine. Tööprojekt“. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1). 2.2. Keskkonnaloa taotluse menetluse algatamisest teavitamine 2.2.1. Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse KOTKAS kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsetele kohaliku omavalitsuse üksusetele teadmiseks (KeÜS § 43 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Ettenähtud aja jooksul arvamusi ei avaldatud. 2.2.2. Loa andja teavitas 13.03.2025 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKAS 13.03.2025 kirjana nr DM-131548-2) ning küsis Saaremaa Vallavalitsuse ja Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKAS 13.03.2025 kirjana nr DM-131548-3). 2.2.3. Loa andja teavitas 13.03.2025 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 07.05.2024 otsusega nr 1-7/24-143 algatanud hoonestusloa menetluse ning jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise. Otsuses leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. TTJA on andnud 03.06.2024 otsusega nr 1-7/24-169 hoonestusloa merepõhja koormamiseks merekaablitega. Asjaolud oluliselt muutunud ei ole, kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. 2.2.4. Loa andja teavitas 13.03.2025 puudutatud isikuid taotluse esitamisest kirjaga nr DM- 131548-4 (KeÜS § 46 lg 1 p 1).
2.2.5. Taotlusele esitas ettepanekuid ja vastuväiteid Saaremaa Vallavalitsus ja Hiiumaa Vallavalitsus. Saaremaa Vallavalitsus tõi oma 09.04.2025 kirjas (registreeritud KOTKAS 10.04.2025 kirjana nr DM-131548-5) välja, et planeeritavad tegevused ei ole vastuolus kehtivate planeeringutega, peab vajalikuks taotluses näidatud tööde tegemist ja ei esita antud menetluses täiendavaid tingimusi ja ettepanekuid loa taotluse või keskkonnamõjude eelhinnangu muutmiseks. Hiiumaa Vallavalitsus tõi oma 09.04.2025 kirjas (registreeritud KOTKAS 14.04.2025 kirjana nr DM-131548-6) välja, et neil puuduvad vastuväited vee erikasutuse keskkonnaloa andmiseks. Siiski tuuakse välja, et kaabli demonteerimisel ning kaablikraavi süvendamisel tuleks vältida ning võimalusel vähendada mõju kaablikraavi ümbritsevale merepõhjale. Keskkonnaamet nõustub tähelepanekuga ja sõnastab vastava leevendusmeetme (vt p 3.3.3.). 2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Loa andja teavitas XX.04.2025 keskkonnaloa nr KL-523890 ja selle andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2, § 46, § 49 lg 1). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati.
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja p 2). 3.1.2. Planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS§ 11 lg 3, § 6 lg 1), seega keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole kohustuslik ja KMH- d ei algatata KMH vajadust põhjendamata. 3.1.3. Teatud juhtudel tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele asjakohase eelhindamise tulemused (KeHJS § 6 lg 2, KeHJS § 11 lg 4, KeHJS § 6¹). Planeeritakse süvendamist mahus 8598 m³ merekaabli paigaldamisel. Paigaldatav kaabel ja
demonteeritavad kaablid jäävad kogu ulatuses Väinamere hoiualale ja Pammana hoiualale[1],
mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku[2] Väinamere linnualana, Väinamere loodusalana ja Pammana loodusalana. Kavandatud tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 ala kaitse- eesmärgiga. Seega kavandatav tegevus kuulub tegevuste hulka, mille puhul peab koostama eelhinnangu (KeHJS § 6 lg 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6, 7², § 15 p 8). 3.1.4. TTJA on 07.05.2024 otsusega nr 1-7/24-143 algatanud hoonestusloa menetluse ning jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise. Tuginedes Hendrikson & Ko tööle nr 23004600 „Pammana-Emmaste merekaabli asendamise KMH eelhinnang“ (eelhinnang)[3] leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Koosatud eelhinnangus käsitleti mh vee erikasutust ja kaitsvaid loodusobjekte (vt p 3.2.8.). Taotluse kohaselt ei ole tegevus võrreldes hoonestusloas käsitletuga muutunud. 3.1.5. Keskkonnaamet on seisukohal, et viidatud dokumendid ja nendes toodud asjaolud on jätkuvalt kehtivad ning tegevusega ei kaasne eelduslikult negatiivset mõju Väinamere hoiualale, Pammana hoiualale, Väinamere linnu- ja loodusalale ning Pammana ja Raudrahu loodusalale looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2 tähenduses, kui tegevuse läbiviimisel arvestatakse hoonestusloas ja sellele koostatud KMH eelhinnangus toodud keskkonnameetmeid:
kavandatud tegevuste läbiviimist tuleb vältida perioodil 15. märtsist 31. juulini (pesitsusrahu periood katab ka räime kudemisperioodi); riknenud kaablid tuleb utiliseerida ja anda need üle vastavaid keskkonnalube omavale jäätmekäitlejale; ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit; tagada tuleb töökorras tehnika kasutamine ning vältida naftasaaduste jm kemikaalide lekkeid.
Nimetatud keskkonnameetmed on välja toodud ka koostatud tööprojekti ptk-s 4 „Keskkonnakaitselised tingimused ehitustööde teostamisel“ ja ka keskkonnaloa taotluses. Kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on KeHJS § 11 lg 2³ alusel jäetud keskkonnamõju hindamine algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse kaalumata (KeHJS § 11 lg 24). Lähtudes eeltoodust jätab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise vajalikkuse uuesti kaalumata. KMH läbiviimine ei ole vajalik. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, kui toimub kaadamine ja tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist (veeseadus (VeeS) § 187 p 8, 10,11). Otsuse p 1.2. kohaselt antakse vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-523890 merepõhja süvendamiseks mahus 8598 m³, süvenduspinnase paigutamiseks mahus 8598 m³ ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 164.55 m³ Pammana – Emmaste vahel Väinamere põhjas. Keskkonnaluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud veekaabelliini
ehitamiseks ja kasutamiseks (vt p 3.3.7). 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba taotleti kaheks aastaks, 1.08.2025-31.07.2025. Taotluse kohaselt tehakse vee erikasutusega seotud tööd perioodil 15.03-31.07. Taotlusele lisatud ajagraafiku kohaselt on tööd kavas ellu viia 2025 aastal. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega 01.08.2025 kuni 14.03.2027. 3.2.3. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Merepõhja koormamiseks kaablitega on antud hoonestusluba (vt p 2.2.3.). Lisaks on taotlusele lisatud maaomanike nõusolekud töödeks maismaal. Puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8-11, KeÜS § 52). 3.2.4. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Ehituskeeld ei laiene maakaabelliinidele (LKS § 38 lg 4 p 8). Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist (KeÜS § 55). Eesti Mereala planeering (kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146, 12. mai 2022) otseselt olemasolevaid kaablikoridore ei käsitle, kuid planeeringu seletuskirjas tuuakse välja, et AS Elering on kavandamas perspektiivseid merekaabelliine suuremate saarte varustuskindluse parandamiseks. Kaablite kavandamine ja rajamine on lubatud arvestades planeeringus antud suuniseid ja tingimusi. Saare maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/94) arvestab, et tehnilist taristut, sh elektrivarustust arendatakse arvestades eelkõige ettevõtjate vajadusi, sh tagatakse saarte elektrivarustuskindlus. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et kavas on uue Leisi-Käina-Kärdla 110 kV liini ehitamine Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmiseks lähtuvalt 2014. aastal läbiviidud uuringust. Saare maakonnaplaneeringu kohaselt paigaldatakse Pammana – Emmaste lahutuspunktide vahele kahe vanema 35 kV merekaabelliini asemele üks uus 110 kV valmidusega 35 kV merekaabel. Hiiu maakonnaplaneering (kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/114) käsitleb Pammana - Emmaste 35(110) kV nimipingega merekaabelliini väljaehitamist. Planeering toob välja, et Hiiumaa elektrivõrgu arendamisel on kolm peamist suunda, mille tulemusel on võimalik rajada eraldi mastidel sõltumatu 110 kV toitering Leisi – Emmaste – Käina – Kärdla – Lauka – Emmaste – Leisi. Leisi valla üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 01.08.2002 määrusega nr 25) toob välja, et Leisist väljuvad kaks 35 kV liini, üks Kärlale ja teine Hiiumaale, lisaks on planeeringu seletuskirjas nimetatud ära elektriliinide kaitsetsoonid, kuid merekaablitega seoses täpsemaid tingimusi planeering ei sea. Kuni Hiiumaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib merekaabli Hiiumaa poolse osa alal Emmaste valla üldplaneering (kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr
39). Hiiumaa-Saaremaa vahelise 35 kV merekaabli asukoht on märgitud Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonisele. Planeeringu seletuskiri toob välja, et elekter tuleb Hiiumaale Saaremaalt kahe merealuse 35 kV kaabli kaudu, mis tulevad maale Rannaküla külas ja edasi on paigaldatud mööda mereranda Käina suunas. Täpsemalt planeering kaablite teemat ei käsitle. Hiiumaa valla üldplaneering on hetkel veel kehtestamata, eelnõu on avalikul arutelul ja täiendamisel. Ära on märgitud uue elektrivarustuse 110 kV liini vajadus. Saaremaa valla üldplaneering on hetkel koostamisel. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtivate planeeringutega. Täpsema planeeringu kehtestamiseks vajadus puudub. Puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks (KeÜS § 55). 3.2.5. Vee erikasutus toimub Väinameres, täpsemalt Soela väinas (VEE3332000). Soela väin kuulub Kassari-Õunaku lahe rannikuveekogumi (EE_14) koosseisu. Veekogumite koondseisundiinfo[4] kohaselt on Kassari-Õunaku lahe ökoloogiline seisund hinnatud seisuga 2023 heaks. Keemiline seisund hinnati 2023. seisuga halvaks järgmiste näitajate tõttu: PBDE ja Hg kalas, Cd settes. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg, Cd))[5]. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui tegevus võib sead ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[6] kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine elustikus põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on bromodifenüüleetrid (PBDE) prioriteetsed ohtlikud ained, mida Eestis ei toodeta, kuid kuna väikesed sisaldused toodetes on endiselt lubatud, võib neid ka Eestis tööstustes kasutatavates pooltoodetes ja materjalides leiduda. PBDE peamised allikad on põlevkivitööstuse jäätmed (u 7,5 kg/a), liiklusvahendite kulumine, reoveesetted (0,3 kg/a), vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi, tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Seega kavandatav tegevus PBDE piirnormide ületamist elustikus ei põhjusta.
Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise, erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed (11652 kg/a), mineraalne fosforväetis (kuni 534 kg/a), soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist) (492 kg/a), kodumajapidamiste ahjud ja katlad (197 kg/a), reoveesettega pinnasesse (34 kg/a), tööstuslikud ahjud (18 kg/a), põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine (u 13 kg/a), tubaka põletamine ja ilutulestik (11 kg/a), olmejäätmete lahtine põletamine (11 kg/a) ja autopesulad (kuni 8 kg/a). Seega kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist settes ei põhjusta. Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Olemasoleva teabe kohaselt pinnas reostunud ei ole, piirkonnas puuduvad potentsiaalsed reostusobjektid. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi[7] p 6.3. b ja c kohaselt (pinnas koosneb peaaegu eranditult liivast, kruusast või kivist; märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas. Arvestades süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette. Arvestades süvendamise mahtu, ei ole tõenäoline, et setetest paisatakse vette toitaineid määral, mis võiks põhjustada täiendavat olulist pelaagilist primaarproduktsiooni ja seeläbi mõjutada veekogumi seisundit. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha tugeva tuulega, amortiseerunud kaablid tuleb utiliseerimiseks üle anda vastavaid keskkonnalube omavale jäätmekäitlejale, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket, avariide korral tuleb koheselt reageerida (vt p 3.3.2, 3.3.4., 3.3.5). Teostades töid vastavalt keskkonnaloas toodud nõuetele ja tingimustele (vt p 3.3.), jäävad vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas loodusliku muutlikkuse piiridesse, muutused on ajutised ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.2.6. Eesti Merestrateegia[8] põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks on merestrateegia kohaselt mh tööd, mis toovad kaasa merepõhja kao, mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. 2024. a HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendis soovitatakse võimalikult vältida süvendatava materjali kaadamist kaadamiskohtadesse ning kasutada pinnas kasulikult
(HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.2.1). Kaablikaeviku alal merepõhja loomulik elustik kaob. Häiringuala on mõnevõrra suurem, selleks on ala, kuhu kandub heljum. HELCOM on toonud välja[9], et kaablite puhul on merepõhja kadu 1,5 m laiune ala kaabli ümber. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti[10]. Eelhinnangu kohaselt on kavandatava kaevise sügavus n 1-1,5 m ja kaeviku laius ca 1 m, kaablitrassi pikkus 5,190 km. Seega on kahe trassi lõikes (eemaldatava kaabli ja uue kaabli kaevik) merepõhja kadu 15 570 m². Kaevetööd teostatakse alal, kuhu on varasemalt kaablid juba paigaldatud. Seega ei ole tegemist täielikult puutumata merepõhjaga. Taotluse kohaselt kasutatakse süvenduspinnase kaevikute tagasitäiteks. TÜ Eesti Mereinstituut on 2007 aastal koostanud eksperthinnangu „Pammane- Emmaste vahelduvvoolu elektrikaabli paigaldamine Soela väina“ (eksperthinnang)[11] kohaselt ei kaasne kaabli paigaldamisega merepõhjale olulist negatiivset mõju, tänu väga aktiivsetele hüdrodünaamilistele protsessidele taastuvad põhjaloomastiku kooslused peale kaabli paigaldamist. Siiski leitakse eksperthinnangus, et ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt, tuleb kaabli paigaldamisel püüda võimalikult minimeerida kaabli süvistamisega mõjutatava merepõhja pindala. Seega on oluline kasutada vastavat töökorraldust, et mõjutatava merepõhja ulatust minimeerida (vt p 3.3.3). Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele[12]. Kuna süvendatava pinnase osakaal on Soela väina mastaape arvestades pigem tühine, pinnaseks on liiv ja krusa-veeris, siis settub heljum kiiresti ning muutused on ajutised. Heljumi mõju on võimalik vähendada veelgi, kui töid ei tehta tugeva tuulega (vt p 3.3.2). Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha olulist merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule ei ole oluline. 3.2.7. Kavandatavate töödega kaasneb müra ja heljumi teke ning levik, mis võib häirida vee elustikku kui ka linde. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud (LKS § 55 lg 6). Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal
(LKS § 55 lg 6¹). Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev
larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega[13]. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Taotluse kohaselt ei tehta töid 15.03-31.07, seega on mõju kalastikule vähene. Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Meede fikseeritakse keskkonnaloas töökorraldusliku nõudena (vt p 3.3.1). Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise
kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l[14]. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-85 dB
müra juures muutusid linnud valvsaks, 90 -95 dB juures juba lahkusid pesalt[15]. Eriti ohtlik on
pesapoegadele pidev müra[16]. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute
tsoon suurusjärku sadakond meetrit[17]. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m
laiust puhverala[18]. Taotluse kohaselt ei tehta töid 15.03-31.07, seega on mõju linnustikule vähene. Meede fikseeritakse keskkonnaloas töökorraldusliku nõudena (vt p 3.3.1). 3.2.8. Kaabelliini trass on jagatud kolmeks lõiguks: maakaabelliin Saaremaal, merekaabel Soela väinas, maakaabelliin Hiiumaal. Veekaabelliini pikkus Soela väinas on veepiirist veepiirini ca 5239 m, Pammana maapealse osa trassi pikkus 211 m ja Emmastes 385 m. Keskkonnaamet on varasemalt andnud nõusolekud ehituslubade andmiseks nimetatud kolmel lõigul oma 20.11.2024 kirjadega[19] ning 22.01.2025 kirjaga[20]. Paigaldatav kaabel ja demonteeritavad kaablid jäävad kogu ulatuses Väinamere hoiualale ja
Pammana hoiualale[21], mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku[22] Väinamere linnualana, Väinamere loodusalana ja Pammana loodusalana.
Kavandatud tööde asukohas merealal on teostatud mereelupaigatüüpide modelleerimine [23], mis annab mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosuse mingis rannikumere piirkonnas. Modelleerimise tulemused näitavad, et selles piirkonnas esinevad mereelupaigatüüpidest peamiselt veealused liivamadalad (Natura kood 1110), aga vähesel määral ka liivased ja mudased pagurannad (1140) ning karid (1170). Mereala on oluline lindude peatus- ja toitumisalana. Maismaal on kaablitrassi Saaremaale jäävas osas registreeritud Pammana hoiuala kaitse- eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) esinemine. Lisaks jäävad Saaremaal tööde piirkonda hoiuala kaitse-
eesmärgiks seatud linnuliigi punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaigad. Kaablitrassi Hiiumaale jäävas osas on registreeritud Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste rannaniidud (1630*) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) esinemine. Tööde piirkonda Hiiumaal jäävad hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide liivatülli (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaigad. Nii Hiiumaale kui Saaremaale jäävad alad on olulised rändlindude peatuspaigana. Hoiualadel kehtib LKS §-des 14, 32 ja 33 sätestatud kaitsekord. LKS § 14 lg 1 p‑de 6 ja 8 kohaselt ei või hoiualal ilma hoiuala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ja anda ehitusluba. LKS § 33 lg 1 p 2 kohaselt peab esitama hoiuala valitsejale teatise, kui kavandatakse loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist. Hoiualadel tegevuste lubamisel lähtub Keskkonnaamet tegevuse mõjust hoiuala kaitse- eesmärkidele. LKS § 32 lg 2 sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Keskkonnaamet ei nõustu kaitstavatele kooslustele ja liikide kasvukohtadesse ega nende lähedusse ehitamisega, kui see tegevus võib kahjustada kooslusi ja liikide kasvukohti LKS § 3 lg 1 ja 2 ning § 32 lg 2 tähenduses. LKS § 14 lg 3 ja LKS § 33 lg 5 kohaselt võib hoiuala valitseja kooskõlastamist vajavate tegevuste kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta hoiuala kaitse eesmärgi saavutamist või hoiuala seisundit. TTJA koostatud eelhinnangus sisalduvas Natura eelhinnangus jõuti järelduseni, et taotluses kirjeldatud viisil kavandatud tegevuste elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Väinamere linnu- ja loodusalale ning Pammana ja Raudrahu loodusalale ja nende kaitse-eesmärkidele. Sellest tulenevalt puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Keskkonnaamet, olles tutvunud hoonestusloa taotluse materjalidega ja KMH eelhinnanguga,
nõustus[24], et seal toodud keskkonnameetmed on asjakohased ja piisavad. Keskkonnaamet nõustus, et tegevuse elluviimisel taotluses kirjeldatud viisil ja eelhinnangus toodud keskkonnameetmete rakendamisel oluline keskkonnamõju puudub ning KMH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet on seisukohal, et viidatud dokumendid ja nendes toodud asjaolud on jätkuvalt kehtivad ning tegevusega ei kaasne eelduslikult negatiivset mõju Väinamere hoiualale, Pammana hoiualale, Väinamere linnu- ja loodusalale ning Pammana ja Raudrahu loodusalale LKS § 32 lg 2 tähenduses, kui tegevuse läbiviimisel arvestatakse hoonestusloas ja sellele koostatud KMH eelhinnangus toodud keskkonnameetmeid.
3.2.9. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Eksperthinnangu kohaselt kaabli paigaldamine rannikupiirkonnas hüdrodünaamilisi protsesse ei mõjuta ja rannaprotsessid tööde tulemusel ei muutu. Seega merel toimuvad tööd rannakooslusi ei mõjuta. Siiski jätkub kaabli paigutamine maismaal Saaremaal kui ka Hiiumaal. Tööd tuleb korraldada Pammana hoiualal Saaremaa valla territooriumil ja Väinamere hoiualal Hiiumaa valla territooriumil viisil, et ei tooks kaasa negatiivset mõju kaitsealustele objektidele. Vastavad nõuded on Keskkonnaamet seadnud maakaablite ehituslubadele, kuid rõhutab nende olulisust ka nüüd, arvestades tööde kompleksust (vt p 3.3.9). 3.2.10. Veealusel mälestisel on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (muinsuskaitseseadus § 52 lg 6). Hoonestusloa andmise otsuses on TTJA välja toodud, et hoonestusloa taotluse esemeks olevate merekaablite 35K56 ja 35K59 kaitsevööndis laevavrakke ei asu. Siiski, arheoloogilise leiu (näiteks veesõiduki jäänused) ilmnemisel ehitustööde käigus tuleb sellega arvestada (vt p 3.3.8). 3.2.11. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8), kaadamisega kaasneb keskkonnaoht, kaadamiseks on olemas sobilikumad alternatiivid (VeeS § 192 lg 3 p 9, 10) või on olemas muud keskkonnaloast keeldumise alused (KeÜS § 52). Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja eelhinnangust seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud meetmed (vt ptk 3.3.). Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja rakendatavaid meetmeid, puudub kavandataval tegevusel oluline mõju vee kvaliteedile, vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8, KeÜS § 52). Keskkonnaamet lähtus loa andmisel ja meetmete seadmisel taotlusest. Seega, tuleb tööde korraldamisel lähtuda taotlusest (vt p 3.3.6). 3.3. Keskkonnaloale nõuete seadmine Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded ja tingimused.
3.3.1. Kavandatava tegevuse läbiviimist tuleb vältida ajavahemikus 15.03-31.07, et tagada lindude pesitsusrahu ja räimedele rahulik kudemisperiood. 3.3.2. Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 3.3.3. Kaabli paigaldamisel peab minimeerima mõjusid väljaspoole vahetut kaablikanalit jäävale merepõhjale. Selleks tuleb väljaväljakaevatud setted paigutada pikki kaablikraavi võimalikult kompaktselt ning vältida liigset setete üle põhja laiali puistamist. Pärast kaabli paigaldamist tuleb täita ja tasandada kaevik sama väljakaevatud materjaliga. Merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist väheneda. 3.3.4. Amortiseerunud kaablid tuleb utiliseerimiseks üle anda vastavaid keskkonnalube omavale jäätmekäitlejale. 3.3.5. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 3.3.6. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.3.7. Keskkonnaluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud veekaabelliini ehitamiseks ja kasutamiseks. 3.3.8. Arheoloogilise leiu (näiteks veesõiduki jäänused) ilmnemisel ehitustööde käigus tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja § 60 tulenevalt tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametit. 3.3.9. Merekaabli paigaldamisel ja tööde korraldamisel tuleb silmas pidada ka asjaolusid mere- maismaa joonel Pammana hoiualal Saaremaa valla territooriumil ja Väinamere hoiualal Hiiumaa valla territooriumil: * Töid Pammana hoiualal ja Väinamere hoiualal on lubatud teha 1. augustist 14. märtsini; * Enne kaablikraavi kaevamist tuleb murukamar mätastena eemaldada ning seejärel vahetult peale kraavi täitmist asetada mättad tagasi oma kohale; * Kaablitrass tuleb jätta looduslikule taastumisele, muruseemne külvamine hoiualal on keelatud; * Vältida tuleb mootorsõidukitega liigset sõitmist kaitstavatel kooslustel, töid teostada külmunud või kuiva pinnasega; * Tööde teostamisel kasutatavat ja võimalikku ülejäävat pinnast mitte planeerida hoiualale. 3.4. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega tuleb aruanne esitada mere süvendamisel, merre tahkete ainete ja kaadamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ ja Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“ [2] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ [3] Kättesaadav taotluse T-KL/1028009 lisas 16. [4] Veekogumite koondseisund 2023.xlsx, k ä t t e s a a d a v : https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo (15.04.2025) [5] Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (15.04.2025). [6] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. [7]HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (15.04.2025). [8] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m (15.04.2025). [9] HOLAS 3 Physical loss, 2023. Kättesaadav: https://metadata.helcom.fi/geonetwork/srv/eng/catalog.search#/metadata/495da2c3-700c-4d0d- 83be-584c01dc2124 (15.04.2025). [10]Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (15.04.2025). [11] TÜ Eesti Mereinstituut, 2007. Pammane-Emmaste vahelduvvoolu elektrikaabli paigaldamine Soela väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang. Reg. Nr. 74001073. Kättesaadav taotluse T-KL/1028009 lisas 4. [12] TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. [13] OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. [14] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR.
Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf (15.04.2025). [15] Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. [16] Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long- term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. [17] Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-0067. [18] Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. [19] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.11.2024 kirja nr 6- 2/24/23430-2 ja kirja nr 7-9/24/23331-2 all. [20] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.01.2025 kirja nr 6-2/25/951- 2. [21] Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ ja Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“. [22] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. [23] Modelleerimine on teostatud TÜ Eesti Mereinstituudi poolt 2005-2007. a ja 2015. a välitööandmete alusel. [24] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.02.2024 kiri nr 6- 2/23/21085-4 all.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond
EELNÕU 16.04.2025
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-523890
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Elektrilevi OÜ
Registrikood / Isikukood
11050857
Tegevuskoha andmed
Nimetus Pannama-Emmaste LP vahelise merekaabli asendamine
Aadress Kalju, Rannaküla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Katastritunnus(ed) 20501:001:0304
Territoriaalkood EHAK
6801
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soela väina idaosa (VEE3301000), Soela väin (VEE3332000), Väinameri (VEE3300000).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Vee erikasutus;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
2/8
Veekogu nimetus Soela väin
Veekogu kood VEE3332000
Pinnaveekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_14
Süvendamise koht Meri
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6506176, Y: 416675
X: 6506111, Y: 416662
X: 6506077, Y: 416656
X: 6506006, Y: 416641
X: 6505928, Y: 416628
X: 6505858, Y: 416614
X: 6505787, Y: 416603
X: 6505732, Y: 416586
X: 6505601, Y: 416567
X: 6505381, Y: 416517
X: 6505145, Y: 416472
X: 6504910, Y: 416421
X: 6504631, Y: 416369
X: 6503711, Y: 416184
X: 6503089, Y: 416070
X: 6502752, Y: 415996
X: 6502467, Y: 415938
X: 6502109, Y: 415858
X: 6501959, Y: 415831
X: 6501785, Y: 415804
X: 6501727, Y: 415797
X: 6501722, Y: 415795
X: 6501717, Y: 415792
X: 6501660, Y: 415749
X: 6501609, Y: 415706
X: 6501506, Y: 415626
X: 6501354, Y: 415514
X: 6501185, Y: 415389
X: 6501175, Y: 415381
X: 6501166, Y: 415375
X: 6501166, Y: 415374
3/8
X: 6501175, Y: 415380
X: 6501186, Y: 415388
X: 6501206, Y: 415403
X: 6501355, Y: 415513
X: 6501507, Y: 415626
X: 6501609, Y: 415705
X: 6501660, Y: 415748
X: 6501718, Y: 415792
X: 6501723, Y: 415794
X: 6501728, Y: 415796
X: 6501785, Y: 415803
X: 6501959, Y: 415830
X: 6502109, Y: 415857
X: 6502467, Y: 415937
X: 6502753, Y: 415995
X: 6503090, Y: 416069
X: 6503711, Y: 416183
X: 6504631, Y: 416368
X: 6504910, Y: 416420
X: 6505145, Y: 416471
X: 6505381, Y: 416516
X: 6505601, Y: 416566
X: 6505732, Y: 416585
X: 6505788, Y: 416602
X: 6505859, Y: 416613
X: 6505928, Y: 416627
X: 6506006, Y: 416640
X: 6506078, Y: 416655
X: 6506112, Y: 416661
X: 6506175, Y: 416674
X: 6506175, Y: 416674
X: 6506176, Y: 416675
L-EST koordinaadid
Süvendamise vajaduse põhjendus Tööd teostatakse avatud kaeviku meetodil: 1. Merepõhja süvendamine 35K56 vana merekaabli kaablikaeviku avamisel ja olemasoleva 35K56 kaabli kaeviku süvendamine, uue L35056K merekaabli paigaldamiseks. Merekaabel paigutatakse kogu ulatuses põhja pinnasesse 1,0-1,5 meetri sügavusele. 2. Merepõhja süvendamine vana 35K55 kaabli demonteerimisel. Kahe trassi lõikes (eemaldatava kaabli ja uue kaabli kaevik) merepõhja kadu 15 570 m².
Süvendamisviis Pontoonidel või parvel asetsev ekskavaator.
Süvenduspinnase iseloomustus Kruusa-veeriseid, liiv, vähene orgaaniline sete.
4/8
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
Süvenduspinnas 35K56 kaabli eemaldamine ja uue paigaldamisel liiv 80 %, kruusa- veerised kuni 20% 6 504
Süvenduspinnas 35K55 kaabli eemaldamisel liiv 80 %, kruusa- veerised kuni 20% 2 094
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Tegemist on loodusliku puhta pinnasega
täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. b ja c kohaselt (pinnas koosneb peaaegu eranditult liivast, kruusast või kivist; märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas:https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Soela väin
Veekogu kood VEE3332000
Pinnaveekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_14
Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri
Kaadamisala nimetus Tegevusega piirnev mereala.
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6501153, Y: 415296
X: 6501916, Y: 415733
X: 6506225, Y: 416585
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik paigutamine kaablikraavid täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).Süvendamiseks väljakaevatud pinnas ladustatakse kaeviku kõrvale, et tööde järgnevas etapis täita sellega süvendatud kaevis.
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Ehitusel (construction)
Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³
Süvenduspinnas 35K56 kaabli eemaldamine ja uue paigaldamisel liiv 80 %, kruusa- veerised kuni 20% 6 504
Süvenduspinnas 35K55 kaabli eemaldamisel liiv 80 %, kruusa- veerised kuni 20% 2 094
Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Tegemist on loodusliku puhta pinnasega
täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. b ja c kohaselt (pinnas koosneb peaaegu eranditult liivast, kruusast või kivist; märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas:https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)
5/8
Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.
Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded
Veekogu nimetus Soela väin
Veekogu kood VEE3332000
Pinnaveekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_14
Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri
Kaadamisala nimetus
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6501153, Y: 415296
X: 6501916, Y: 415733
X: 6506225, Y: 416585
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine (veeseadus § 187 p 10), paigutatakse L35056K uus merekaabel.
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Merekaabel ujutatakse täispikkuses pargaselt/laevalt merele.
Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik
Omadused Maht, m³
Merekaabel Terastraadiga soomustatud 35 (110) kV merekaabel (3 XLPE plastisolatsiooniga vasksoont + 2x 48-kiulist metallivaba fiiberoptilist sidekaablit - Prysmian HXYLMKPJJ-W/96F 3x300 110kV)
164.55
Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.
Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus 6/8
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed
1) Kavandatava tegevuse läbiviimist tuleb vältida ajavahemikus 15.03-31.07, et tagada lindude pesitsusrahu ja räimedele rahulik kudemisperiood. 2) Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 3) Kaabli paigaldamisel peab minimeerima mõjusid väljaspoole vahetut kaablikanalit jäävale merepõhjale. Selleks tuleb väljaväljakaevatud setted paigutada pikki kaablikraavi võimalikult kompaktselt ning vältida liigset setete üle põhja laiali puistamist. 4) Pärast kaabli paigaldamist tuleb täita ja tasandada kaevik sama väljakaevatud materjaliga. 5) Merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist väheneda. 6) Amortiseerunud kaablid tuleb utiliseerimiseks üle anda vastavaid keskkonnalube omavale jäätmekäitlejale.
Pidev
2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.
Pidev
3. Toimingud avarii korral Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Pidev
4. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud veekaabelliini ehitamiseks ja kasutamiseks.
Pidev
5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Arheoloogilise leiu (näiteks veesõiduki jäänused) ilmnemisel ehitustööde käigus tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja § 60 tulenevalt tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametit.
Olukorra tekkimisel
6. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Merekaabli paigaldamisel ja tööde korraldamisel tuleb silmas pidada ka asjaolusid mere-maismaa joonel Pammana hoiualal Saaremaa valla territooriumil ja Väinamere hoiualal Hiiumaa valla territooriumil: 1) Töid Pammana hoiualal ja Väinamere hoiualal on lubatud teha 1. augustist 14. märtsini; 2) Enne kaablikraavi kaevamist tuleb murukamar mätastena eemaldada ning seejärel vahetult peale kraavi täitmist asetada mättad tagasi oma kohale; 3) Kaablitrass tuleb jätta looduslikule taastumisele, muruseemne külvamine hoiualal on keelatud; 4) Vältida tuleb mootorsõidukitega liigset sõitmist kaitstavatel kooslustel, töid teostada külmunud või kuiva pinnasega; 5) Tööde teostamisel kasutatavat ja võimalikku ülejäävat pinnast mitte planeerida hoiualale.
Pidev
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.
2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.
Vajadusel
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
7/8
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
8/8