Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (Vinni valla tuuleala nr 3)

1

Lisa 1. Vinni valla potentsiaalse tuulepargi ala TU3 loodusuuringute lähteülesanded ja metoodika

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 2

1. Linnustiku uuring .................................................................................................................................. 4

2. Nahkhiirte uuring ................................................................................................................................. 6

3. Taimestiku/koosluste uuring ................................................................................................................ 7

4. Lendorava uuring ................................................................................................................................. 7

2

Sissejuhatus

Käesoleva loodusuuringute lähteülesande põhialuse koostas Lemma OÜ augustis 2024. Algset

lähteülesannet täiendati lähtuvalt reaalsete uuringute läbi viijatelt (Eesti Ornitoloogiaühing

(linnustik), Rewild OÜ (nahkhiired), OÜ More than crafts (lendorav), Metsaruum OÜ (taimestik))

laekunud metoodilistest ettepanekutest. Lähteülesanne on koostatud linnustiku-, nahkhiirte,

taimestiku ja lendorava uuringu läbiviimiseks. Uuringud on vajalikud Vinni valda TU3 alale

tuulepargi planeerimiseks. TU3 tuulepargi ala asukoha eelvalik tehti Vinni valla üldplaneeringuga

(kehtestatud 2024).

Lähteülesandes käsitletud uuringuala hõlmab 500 m raadiust ala potentsiaalsete kavandatava

tuulepargiala ümbruses lähtudes Maismaalinnustiku analüüsi1 uuringuala ulatuse soovitusest

(Joonis 1).

Joonis 1. Uuringuala paiknemine.

1 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne

3

Keskkonnaagentuur on koostanud töö „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“2. Nimetatud töö kaardistab tuuleenergeetika

arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt

nelja klassi. Arvestatakse nii inimasustusest, taristust kui looduskeskkonnast tulenevaid

teadaolevaid kitsendusi. Analüüsi alusel on uuringualasse jääv ala suures osas oranž ala

(mittesobiv), kuid esineb ka kollaseid (osaliselt sobiv) ja rohelisi (sobiv) alasid (Tõrge! Ei leia

viiteallikat.).

Joonis 2. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ala sobilikkuse hinnang tuuleenergia alana. Roheline –

sobiv, kollane – osaliselt sobiv, oranž – mittesobiv, punane – välistatud.

2 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade- alade-tuvastamine

4

1. Linnustiku uuring

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.04.2025 seisuga jääb uuringualale, sh

500 m puhvrisse:

• III kaitsekategooria liigi hiireviu elupaik KLO9132131. Elupaik registreeritud 2023 a.

Tegu oli asustatud pesaga kasel, pesas üks poeg.

• III kaitsekategooria liigi herilasviu elupaik KLO9130772. Elupaik on registreeritud 2022

a. Tegu oli pesaga kuusel, asustatud (vanalind lahkus pesast, kui läheneti).

Teadaolevalt ala hõlmavana linnustiku uuringuid ei ole teostatud.

Maismaalinnustiku analüüsi3 alusel esineb uuringuala puhul kattuvust:

• Ala põhjaosas metsise tsooniga 1 – tegu võib olla elupaiga sobivuse andmetel metsise

elupaigaga.

• Ala põhjaosas esineb vähesel määral kattuvust ka väike-konnakotka tsoon 1 alaga – antud

elupaigad on kajastatud aga ka maismaalinnustiku analüüsi erisuse kihil, tegu on

pikaajaliselt asustamata elupaikadega.

• Metsise tsooniga 2 – metsise modelleeritud elupaiku ümbritsev puhverala.

• Vähesel määral esineb kattuvus soolindude ja laanepüü tsooniga 2.

• Tsoon 3 aladest esineb kattuvust järgmiste liikidega: metsis, laanepüü, teder, kaljukotkas,

must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur-laukhani, soolinnud, rohunepp.

Vinni valla üldplaneeringu kohaselt tuleb TU3 ala puhul (linnustikuga seonduv):

• Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse välja

töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU4 alaga ning selgitada

välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusalaga kattuvus ning sellest

tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Samuti uurida

piirkonna väike-konnakotka pesitsust ja toitumisalade paiknemist, seades vajadusel

vastavad tingimused tuulikute rajamiseks.

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja

varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte

üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada

metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline

ilm, tuulegeneraatorite seiskamist.

Läbiviidava linnustiku uuringu eesmärgid on:

1. Kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja

kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta.

2. Eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm

ehitamist oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm),

vältida muu olulise mõju avaldumist.

3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne

5

3. Saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide modelleerimiseks (kui see otsustatakse mõju

hindamisel läbi viia).

4. Uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik

a. planeeringu KSH käigus hinnata tuuleparkide (erinevate alternatiivide) rajamise

mõju linnustikule;

b. viia vajadusel samu meetodeid kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.

Uuringu metoodika:

Eelnevast lähtuvalt on kavandatud linnustiku uuring, mis sisaldab:

• Linnustiku punktvaatlused (täpsem metoodika kirjeldus Maismaalinnustiku analüüs ptk

5.1.1): kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala(de) õhuruumi kasutavad linnud.

Registreeritakse kõik liigid (sh nii metsa kui avamaastiku liigid), eelistähelepanu all on aga

kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, sookurg,

hanelised jt. Loendused toimuvad kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st.

Maht: Kevadel (märts-mai) ja sügisel (september-november) igas punktis vähemalt 36

tundi loendust. Suvel (juuni, juuli, august) igas punktis vähemalt 18 tundi loendust.

• Haudelinnustiku inventuur – teostatakse:

o suurte raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes;

o rähnide pesitsusterritooriumite kaardistamine. Peibutamine valgeselg-kirjurähni ja

hallpea-rähni salvestisega metsaalal määratud punktides;

o kanakulli peibutamine nn rähnipunktides, positiivse tulemuse puhul pesade

otsimine ja hilisem pesitsustulemuse kontrollimine;

o kakkude peibutamine händkaku ja värbkaku salvestisega metsaalal ette määratud

punktides;

o laanepüü peibutamine nn rähnipunktidest;

o metsalindude transektloendused;

o jõe- ja luhalindude seire.

Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013 juhendist4, sh suurte

raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus;

pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel.

Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest

oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, fikseeritakse

kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada.

• Metsise ja tedre seire – inventuuri käigus otsitakse metsise ja tedre tegevusjälgi ning

antakse hinnang ala olulisuse kohta metsise ja/või elupaigana. Metsise ja tedre mänguala

leidmisel viiakse läbi mängude seire lähtuvalt metoodikast:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid

4 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24

6

• Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku seire – inventuuri käigus kaardistatakse

linnuliigid, kes kasutavad põllumajandusmaastikku rändepeatus-, toitumis- või

pesitsusalana. Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013

juhendist5.

Linnustiku uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste

liikide leiukohtade/elupaikade andmed kaardikihtidena. Jäädvustada ja tellijale üle anda tuleb ka

peibutuspunktide, punktvaatluspunktide ja röövlindude pesade otsingu transektide andmed.

2. Nahkhiirte uuring

Nahkhiirte registreeritud elupaiku EELISe andmebaasi alusel uuringualasse ei jää. Uuringuala ei

läbi ka nahkhiirte jaoks eelduslikke olulisi toitumisveekogusid. Samas on tegu metsaalaga, mis

võib olla oluline nahkhiirte elupaigana.

Nahkhiirte uuringu ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi

koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada

nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil.

Uuring koosneb kahest osast. Esiteks toimub kaardianalüüs ja seejärel nahkhiirte loendus.

Kaardianalüüsil kasutatakse Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja

vooluveekogude kohta. Samuti kasutatakse Metsaregistri andmeid potentsiaalselt sobilike alade

puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning

vaadeldakse ka viimase 10 a raie alasid. Kaardianalüüsi alusel määratakse nahkhiirte jaoks

potentsiaalselt väärtuslikud elupaigad ja toitumisalad. Kaardianalüüsi alusel valitakse sobilikud

loenduspunktid välitöödeks.

Nahkhiirte detektorloendus viiakse läbi perioodil mai–september, mis hõlmab kevadrännet,

poegimisaega, noorloomade lennuvõimestumist ja sügisrännet. Täpne vaatlusperioodi ajastus

sõltub ilmast jm prognoosimatutest asjaoludest. Ultraheli-automaatdetektorid paigutatakse

maastikus uurimisalal ca 4–8 kohas nahkhiirte potentsiaalsetesse elupaikadesse, kattes vaatlustega

kogu uuritava ala ulatuse. Täpne detektorite paigutus otsustatakse enne välitööd kaardianalüüsiga.

Nahkhiirte möödalennud (ultrahelihäälitsused) registreeritakse igas vaatluskohas vähemalt

nädalase perioodi jooksul, seejärel paigutatakse detektor järgmisesse vaatluskohta. Detektorid

paigutatakse puuvõrade kohale nii, et vaatlused toimuksid võimalikult täpselt selles ruumiosas,

kus tuulikute mõju nahkhiirtele on eeldatavasti kõige suurem (kokkupõrke oht labadega) ning

ühtlasi salvestiste müratase madalam. Osades vaatluskohtades teostatakse võrdlusvaatlused võrade

all maapinna lähedal.

Töö tulemusena selgitatakse nahkhiirte liigiline koosseis, levik ja suhteline arvukus, elupaikade ja

koondumiskohtade paiknemine ning asurkondade jaoks vajalikud tingimused planeeringualal.

5 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24

7

Antakse suunised nahkhiirte võtmeelupaikade ja asurkondade säilitamiseks tuuleenergeetika

planeerimisel ja arendamisel ning tehakse seireettepanek.

Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja tundlike alade paiknemise

andmed kaardikihina.

3. Taimestiku/koosluste uuring

Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaime-, seene- ja samblikuliikide

leiukohad tuulealal. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse

leiukoht. Eeskätt pööratakse tähelepanu tuulikute potentsiaalsetele asukohtadele ning võimalikele

ligipääsuteede/ platside asukohtadele ehk potentsiaalselt raadatavale alale ja sellest 100 m

raadiusesse jäävatele aladele.

Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilse väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade

tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide vähemalt C

esinduslikkusele vastavad kooslused.

Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste liikide

leiukohtade ning väärtuslike koosluste esinemisalade andmed antakse üle kaardikihina.

4. Lendorava uuring

Vinni valla üldplaneeringu seletuskirjas on määratud, et TU3 tuuleala puhul tuleb tuulepargi

edasisel kavandamisel arvestada piirkonna lendorava elupaikade ja võimalike liikumiskoridoride

säilimisega. EELIS andmetel (15.04.2025 seisuga) TU3 alal lendorava elupaigad puuduvad.

Lähim teadaolev lendorava elupaik jääb alast u 0,7 km ida suunas. EELIS lendorava elupaikade

paiknemist arvestades jääb TU3 ala lendorava Eestis teadaoleva leviala piirile. Osaliselt on

uuringuala lendoravale sobilikke metsaeraldisi kontrollitud ka RMK tellitud lendorava seire käigus

2024 aastal ja lendoravaid ei leitud. TU3 alal seega lendorava elupaikade või oluliste

liikumiskoridoride esinemine on pigem vähetõenäoline.

Uuringu läbiviimine on antud alal seega asjakohane kahes etapis. Esimeses etapis tuleb kaardistada

ala kohta olemasolevate metsa takseerandmete alusel, kas alal võib esineda lendoravale sobilikke

elupaiku, mida ei ole juba RMK seire käigus inventeeritud. Sobilikuks elupaigaks võib pidada üle

60 aastast haaba või kaske sisaldavaid metsaeraldisi.

Elupaigaks sobilikel eraldistel tuleb teostada lendorava inventuur. Töö käigus on vaja inventeerida

lumeta või vähese lumega perioodil (sobivaim aeg on märtsi algus kuni mai lõpp, kuid lumevaesel

talvel sobivad ka talvekuud) inventeerimiseks määratud eraldised ja otsida neilt lendorava

väljaheiteid vastavalt lendorava seire läbiviimise juhendile https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/6530169/general-info

Kõik puud, mille all leitakse lendorava väljaheiteid, tuleb GPS punktina fikseerida. Igale punktile

tuleb lisada märkusena väljeheidete hulga arvuline hinnang. Inventuuri käigus tuleb jäädvustada

ka GPS-track. Andmed esitada tellijale eelistatult shapefailina (või mapinfo failina) kasutades

8

EELIS andmevormi. Uurijal on kohustus lendorava pesapuu leidmisele esitada leiukoha andmed

otse ka Keskkonnaametile (lähtudes looduskaitseseaduses esitatud kohustusest).

Lisaks digitaalsetele kihtidele tuleb inventuuri tulemused vormistada lühida lendorava inventuuri

aruandena. Aruanne tuleb esitada elektrooniliselt *.docx failiformaadis ja peab sisaldama

lühikokkuvõtet inventuuri teostamisest – kes teostas, millisel ajal viidi läbi välitööd, kui suures

ulatuses, millised olid tulemused ja millised on soovitused lendorava elupaikadega arvestamiseks

edasisel tuulepargi kavandamisel (juhul kui neid leiti).

Uuringute ajakava: kõik kirjeldatud uuringud on kavandatud läbi viia 2025. aastal. Välitööd

kavandatakse perioodile märts-september 2025. Uuringute aruanded valmivad 2025 aasta

neljandas kvartalis.

1

Lisa 1. Vinni valla potentsiaalse tuulepargi ala TU3 loodusuuringute lähteülesanded ja metoodika

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 2

1. Linnustiku uuring .................................................................................................................................. 4

2. Nahkhiirte uuring ................................................................................................................................. 6

3. Taimestiku/koosluste uuring ................................................................................................................ 7

4. Lendorava uuring ................................................................................................................................. 7

2

Sissejuhatus

Käesoleva loodusuuringute lähteülesande põhialuse koostas Lemma OÜ augustis 2024. Algset

lähteülesannet täiendati lähtuvalt reaalsete uuringute läbi viijatelt (Eesti Ornitoloogiaühing

(linnustik), Rewild OÜ (nahkhiired), OÜ More than crafts (lendorav), Metsaruum OÜ (taimestik))

laekunud metoodilistest ettepanekutest. Lähteülesanne on koostatud linnustiku-, nahkhiirte,

taimestiku ja lendorava uuringu läbiviimiseks. Uuringud on vajalikud Vinni valda TU3 alale

tuulepargi planeerimiseks. TU3 tuulepargi ala asukoha eelvalik tehti Vinni valla üldplaneeringuga

(kehtestatud 2024).

Lähteülesandes käsitletud uuringuala hõlmab 500 m raadiust ala potentsiaalsete kavandatava

tuulepargiala ümbruses lähtudes Maismaalinnustiku analüüsi1 uuringuala ulatuse soovitusest

(Joonis 1).

Joonis 1. Uuringuala paiknemine.

1 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne

3

Keskkonnaagentuur on koostanud töö „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“2. Nimetatud töö kaardistab tuuleenergeetika

arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt

nelja klassi. Arvestatakse nii inimasustusest, taristust kui looduskeskkonnast tulenevaid

teadaolevaid kitsendusi. Analüüsi alusel on uuringualasse jääv ala suures osas oranž ala

(mittesobiv), kuid esineb ka kollaseid (osaliselt sobiv) ja rohelisi (sobiv) alasid (Tõrge! Ei leia

viiteallikat.).

Joonis 2. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ala sobilikkuse hinnang tuuleenergia alana. Roheline –

sobiv, kollane – osaliselt sobiv, oranž – mittesobiv, punane – välistatud.

2 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade- alade-tuvastamine

4

1. Linnustiku uuring

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.04.2025 seisuga jääb uuringualale, sh

500 m puhvrisse:

• III kaitsekategooria liigi hiireviu elupaik KLO9132131. Elupaik registreeritud 2023 a.

Tegu oli asustatud pesaga kasel, pesas üks poeg.

• III kaitsekategooria liigi herilasviu elupaik KLO9130772. Elupaik on registreeritud 2022

a. Tegu oli pesaga kuusel, asustatud (vanalind lahkus pesast, kui läheneti).

Teadaolevalt ala hõlmavana linnustiku uuringuid ei ole teostatud.

Maismaalinnustiku analüüsi3 alusel esineb uuringuala puhul kattuvust:

• Ala põhjaosas metsise tsooniga 1 – tegu võib olla elupaiga sobivuse andmetel metsise

elupaigaga.

• Ala põhjaosas esineb vähesel määral kattuvust ka väike-konnakotka tsoon 1 alaga – antud

elupaigad on kajastatud aga ka maismaalinnustiku analüüsi erisuse kihil, tegu on

pikaajaliselt asustamata elupaikadega.

• Metsise tsooniga 2 – metsise modelleeritud elupaiku ümbritsev puhverala.

• Vähesel määral esineb kattuvus soolindude ja laanepüü tsooniga 2.

• Tsoon 3 aladest esineb kattuvust järgmiste liikidega: metsis, laanepüü, teder, kaljukotkas,

must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur-laukhani, soolinnud, rohunepp.

Vinni valla üldplaneeringu kohaselt tuleb TU3 ala puhul (linnustikuga seonduv):

• Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse välja

töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU4 alaga ning selgitada

välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusalaga kattuvus ning sellest

tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Samuti uurida

piirkonna väike-konnakotka pesitsust ja toitumisalade paiknemist, seades vajadusel

vastavad tingimused tuulikute rajamiseks.

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja

varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte

üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada

metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline

ilm, tuulegeneraatorite seiskamist.

Läbiviidava linnustiku uuringu eesmärgid on:

1. Kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja

kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta.

2. Eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm

ehitamist oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm),

vältida muu olulise mõju avaldumist.

3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne

5

3. Saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide modelleerimiseks (kui see otsustatakse mõju

hindamisel läbi viia).

4. Uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik

a. planeeringu KSH käigus hinnata tuuleparkide (erinevate alternatiivide) rajamise

mõju linnustikule;

b. viia vajadusel samu meetodeid kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.

Uuringu metoodika:

Eelnevast lähtuvalt on kavandatud linnustiku uuring, mis sisaldab:

• Linnustiku punktvaatlused (täpsem metoodika kirjeldus Maismaalinnustiku analüüs ptk

5.1.1): kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala(de) õhuruumi kasutavad linnud.

Registreeritakse kõik liigid (sh nii metsa kui avamaastiku liigid), eelistähelepanu all on aga

kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, sookurg,

hanelised jt. Loendused toimuvad kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st.

Maht: Kevadel (märts-mai) ja sügisel (september-november) igas punktis vähemalt 36

tundi loendust. Suvel (juuni, juuli, august) igas punktis vähemalt 18 tundi loendust.

• Haudelinnustiku inventuur – teostatakse:

o suurte raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes;

o rähnide pesitsusterritooriumite kaardistamine. Peibutamine valgeselg-kirjurähni ja

hallpea-rähni salvestisega metsaalal määratud punktides;

o kanakulli peibutamine nn rähnipunktides, positiivse tulemuse puhul pesade

otsimine ja hilisem pesitsustulemuse kontrollimine;

o kakkude peibutamine händkaku ja värbkaku salvestisega metsaalal ette määratud

punktides;

o laanepüü peibutamine nn rähnipunktidest;

o metsalindude transektloendused;

o jõe- ja luhalindude seire.

Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013 juhendist4, sh suurte

raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus;

pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel.

Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest

oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, fikseeritakse

kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada.

• Metsise ja tedre seire – inventuuri käigus otsitakse metsise ja tedre tegevusjälgi ning

antakse hinnang ala olulisuse kohta metsise ja/või elupaigana. Metsise ja tedre mänguala

leidmisel viiakse läbi mängude seire lähtuvalt metoodikast:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid

4 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24

6

• Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku seire – inventuuri käigus kaardistatakse

linnuliigid, kes kasutavad põllumajandusmaastikku rändepeatus-, toitumis- või

pesitsusalana. Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013

juhendist5.

Linnustiku uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste

liikide leiukohtade/elupaikade andmed kaardikihtidena. Jäädvustada ja tellijale üle anda tuleb ka

peibutuspunktide, punktvaatluspunktide ja röövlindude pesade otsingu transektide andmed.

2. Nahkhiirte uuring

Nahkhiirte registreeritud elupaiku EELISe andmebaasi alusel uuringualasse ei jää. Uuringuala ei

läbi ka nahkhiirte jaoks eelduslikke olulisi toitumisveekogusid. Samas on tegu metsaalaga, mis

võib olla oluline nahkhiirte elupaigana.

Nahkhiirte uuringu ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi

koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada

nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil.

Uuring koosneb kahest osast. Esiteks toimub kaardianalüüs ja seejärel nahkhiirte loendus.

Kaardianalüüsil kasutatakse Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja

vooluveekogude kohta. Samuti kasutatakse Metsaregistri andmeid potentsiaalselt sobilike alade

puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning

vaadeldakse ka viimase 10 a raie alasid. Kaardianalüüsi alusel määratakse nahkhiirte jaoks

potentsiaalselt väärtuslikud elupaigad ja toitumisalad. Kaardianalüüsi alusel valitakse sobilikud

loenduspunktid välitöödeks.

Nahkhiirte detektorloendus viiakse läbi perioodil mai–september, mis hõlmab kevadrännet,

poegimisaega, noorloomade lennuvõimestumist ja sügisrännet. Täpne vaatlusperioodi ajastus

sõltub ilmast jm prognoosimatutest asjaoludest. Ultraheli-automaatdetektorid paigutatakse

maastikus uurimisalal ca 4–8 kohas nahkhiirte potentsiaalsetesse elupaikadesse, kattes vaatlustega

kogu uuritava ala ulatuse. Täpne detektorite paigutus otsustatakse enne välitööd kaardianalüüsiga.

Nahkhiirte möödalennud (ultrahelihäälitsused) registreeritakse igas vaatluskohas vähemalt

nädalase perioodi jooksul, seejärel paigutatakse detektor järgmisesse vaatluskohta. Detektorid

paigutatakse puuvõrade kohale nii, et vaatlused toimuksid võimalikult täpselt selles ruumiosas,

kus tuulikute mõju nahkhiirtele on eeldatavasti kõige suurem (kokkupõrke oht labadega) ning

ühtlasi salvestiste müratase madalam. Osades vaatluskohtades teostatakse võrdlusvaatlused võrade

all maapinna lähedal.

Töö tulemusena selgitatakse nahkhiirte liigiline koosseis, levik ja suhteline arvukus, elupaikade ja

koondumiskohtade paiknemine ning asurkondade jaoks vajalikud tingimused planeeringualal.

5 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24

7

Antakse suunised nahkhiirte võtmeelupaikade ja asurkondade säilitamiseks tuuleenergeetika

planeerimisel ja arendamisel ning tehakse seireettepanek.

Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja tundlike alade paiknemise

andmed kaardikihina.

3. Taimestiku/koosluste uuring

Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaime-, seene- ja samblikuliikide

leiukohad tuulealal. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse

leiukoht. Eeskätt pööratakse tähelepanu tuulikute potentsiaalsetele asukohtadele ning võimalikele

ligipääsuteede/ platside asukohtadele ehk potentsiaalselt raadatavale alale ja sellest 100 m

raadiusesse jäävatele aladele.

Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilse väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade

tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide vähemalt C

esinduslikkusele vastavad kooslused.

Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste liikide

leiukohtade ning väärtuslike koosluste esinemisalade andmed antakse üle kaardikihina.

4. Lendorava uuring

Vinni valla üldplaneeringu seletuskirjas on määratud, et TU3 tuuleala puhul tuleb tuulepargi

edasisel kavandamisel arvestada piirkonna lendorava elupaikade ja võimalike liikumiskoridoride

säilimisega. EELIS andmetel (15.04.2025 seisuga) TU3 alal lendorava elupaigad puuduvad.

Lähim teadaolev lendorava elupaik jääb alast u 0,7 km ida suunas. EELIS lendorava elupaikade

paiknemist arvestades jääb TU3 ala lendorava Eestis teadaoleva leviala piirile. Osaliselt on

uuringuala lendoravale sobilikke metsaeraldisi kontrollitud ka RMK tellitud lendorava seire käigus

2024 aastal ja lendoravaid ei leitud. TU3 alal seega lendorava elupaikade või oluliste

liikumiskoridoride esinemine on pigem vähetõenäoline.

Uuringu läbiviimine on antud alal seega asjakohane kahes etapis. Esimeses etapis tuleb kaardistada

ala kohta olemasolevate metsa takseerandmete alusel, kas alal võib esineda lendoravale sobilikke

elupaiku, mida ei ole juba RMK seire käigus inventeeritud. Sobilikuks elupaigaks võib pidada üle

60 aastast haaba või kaske sisaldavaid metsaeraldisi.

Elupaigaks sobilikel eraldistel tuleb teostada lendorava inventuur. Töö käigus on vaja inventeerida

lumeta või vähese lumega perioodil (sobivaim aeg on märtsi algus kuni mai lõpp, kuid lumevaesel

talvel sobivad ka talvekuud) inventeerimiseks määratud eraldised ja otsida neilt lendorava

väljaheiteid vastavalt lendorava seire läbiviimise juhendile https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/6530169/general-info

Kõik puud, mille all leitakse lendorava väljaheiteid, tuleb GPS punktina fikseerida. Igale punktile

tuleb lisada märkusena väljeheidete hulga arvuline hinnang. Inventuuri käigus tuleb jäädvustada

ka GPS-track. Andmed esitada tellijale eelistatult shapefailina (või mapinfo failina) kasutades

8

EELIS andmevormi. Uurijal on kohustus lendorava pesapuu leidmisele esitada leiukoha andmed

otse ka Keskkonnaametile (lähtudes looduskaitseseaduses esitatud kohustusest).

Lisaks digitaalsetele kihtidele tuleb inventuuri tulemused vormistada lühida lendorava inventuuri

aruandena. Aruanne tuleb esitada elektrooniliselt *.docx failiformaadis ja peab sisaldama

lühikokkuvõtet inventuuri teostamisest – kes teostas, millisel ajal viidi läbi välitööd, kui suures

ulatuses, millised olid tulemused ja millised on soovitused lendorava elupaikadega arvestamiseks

edasisel tuulepargi kavandamisel (juhul kui neid leiti).

Uuringute ajakava: kõik kirjeldatud uuringud on kavandatud läbi viia 2025. aastal. Välitööd

kavandatakse perioodile märts-september 2025. Uuringute aruanded valmivad 2025 aasta

neljandas kvartalis.