OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Kuressaare Haigla Sihtasutus 16.04.2025 nr 11.2-1/25/1848 [email protected]

Aia tn 25

Kuressaare linn

93815, Saare maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“

raames otsuse Sihtasutusele Saaremaa Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „SA Kuressaare

Haigla psühhoaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja

vastavate ruumide väljaehitamine” (projekti nr 2014-2020.15.02.21-0006; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554) läbiviimisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 7120 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47, § 48 lõiked 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) § 2 lõiked 1 ja 2, § 21 lõige 1, § 221 lg 1 punkt 4, § 228 ja tervise- ja tööministri

14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri

investeeringud“ toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus) punkt 7.9.1, samuti toetuse

saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 3-5.

STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-

i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks SA Kuressaare Haigla, kes on avalik-õiguslik

juriidiline isik RHS § 5 lg 2 p 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is

sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

1. Toetuse saaja on hankes nr 250554 määranud valesti eeldatava maksumuse

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 250554 (hanketeade avaldati

riigihangete registris 23.05.2022) pakkumuste esitamise tähtajaga 15.06.2022 kell 11:00.

Hankemenetluse tulemusel sõlmitieduka pakkujaga Pihla Grupp OÜ (edaspidi töövõtja)

13.07.2022 ehitustöövõtuleping nr 07-250554 (edaspidi hankeleping) maksumusega 345 398,90

eurot.

Rakendusüksus tuvastas hanke kontrolli käigus, et toetuse saaja on eeldatava maksumuse

seadmisel eksinud ning seatud eeldatav maksumus ei vasta esitatud pakkumuste maksumustele.

Rakendusüksus on seisukohal, ebakorrektne eeldatava maksumuse määramine ei ole kooskõlas

RHS § 23 lõike 2 punktis 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on 17.02.2023 selgitanud, et „hankemenetlus korraldati teadmisega, et ehitustööde

eeldatav maksumus on 100 000 €. Kuna ehitustööd ei olnud keerulised ja pakkumused olid väga

lähedased, siis hankija leidis et uue hankemenetluse korraldamine ei ole põhjendatud.“.

Toetuse saaja on 30.08.2024 esitatud vaides selgitanud:

„Esiteks: hankelepingu täitmise kohaga tutvus kolm pakkujat. Olemasoleva olukorraga tutvutakse

üldjuhul vähemalt nädal enne pakkumuse esitamist, et oleks piisav aeg pakkumuse koostamiseks.

Objektiga tutvumise taotlusi oli 3. Täiendavaid taotlusi ja küsimusi riigihankes, selles osas ei

esitatud.

Teiseks: oleks uue hankemenetluse korraldamine võtnud aega vähemalt 2 kuud ja see oleks

seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi.

Kolmandaks: olid kõik kolm (3) pakkumust väga sarnaste maksumustega (vahe 5%), mis näitab,

et lähteülesanne oli arusaadav ja parema pakkumuse saamine ebatõenäoline.

Neljandaks: ehitushinnad tõusid kevadel 2022 märgatavalt ning uus pakkumus oleks tulnud veel

kallim.

Kokkuvõttes: arvestades asjaolusid ei ole toetuse saaja rikkunud ühtegi riigihangete korraldamise

üldpõhimõtet. Sanktsioneerida toetuse saajat ainult selle eest, et hanke eeldatav maksumus on

valesti arvestatud, on ebaproportsionaalne. Kolm puuduvat päeva ei olnud hankemenetluse

tulemuses olulised.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Riigihangete seaduse § 23 lg 2 p 1 kohaselt tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Sellest sättest

tulenevalt vastustab hankija selle eest, et riigihanke eeldatav maksumus hõlmaks kõiki

hankelepingu alusel tehtavaid töid. Seega on hankija kohustus mõista hankelepingu objekti ulatust

ja sisu.

Vastavalt RHS §-le 77 ja §-le 88 määratleb hankija riigihanke eseme ning mis tingimustel tuleb

hankeleping täita. Oma eesmärgi saavutamiseks koostab hankija riigihanke alusdokumendid.

Järelikult on üksnes hankija pädevuses otsustada, milliseid töid ning missuguse kvaliteediga ta

soovib osta.

Riigihangete seaduse seletuskiri: „Harv ei ole praktikas tõusetuv probleem, kus riigihanke

eeldatav maksumus on määratud napilt alla riigihanke või rahvusvahelise piirmäära ning hankija

on kasutanud hankemenetluse läbiviimisel alla selle piirmäära jäävaid reegleid, pakkumused

esitatakse aga üle vastavapiirmäära. Sellisel juhul peaks hankija kriitilisel pilgul üle vaatama,

kuidas riigihanke eeldatav maksumus määrati ning selle õigsuses vähimagi kahtluse tekkimisel

pigem hankemenetluse kehtetuks tunnistama (või juhul, kui kõik pakkumused esitati üle riigihanke

eeldatava maksumuse, on võimalik need korraga tagasi lükata) ning uue riigihanke korraldama.

Kui hankija suudab põhjendada, et tema riigihanke eeldatava maksumuse määramine oli õige ning

suurema maksumusega pakkumused esitati mingite väliste faktorite mõjul (näiteks pakkujate

omavaheline kokkulepe), ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankelepingu sõlmimisel

kohustuslik.“. Jättes kõik pakkumused tagasi lükkamata, võttis toetuse saaja sellega teadliku riski

võimaliku tagasinõude osas.

Hankija peab määratlema õige ja asjakohase turu ja selgitama välja sellele vastava

hinnataseme. Vajadusel saab hankija korraldada RHS § 10 järgi turu-uuringu. Riigihanke eeldatav

maksumus võib olla määratud kindlaks ka asjatundja arvamusele, sarnase hanke varasema

läbiviija kogemusele või vastava valdkonna ettevõtjate andmetele tuginedes.

Kui kõik esitatud pakkumused on seatud eeldatavat maksumust oluliselt ületavad, peaks hankija

määratud eeldatava maksumuse kriitilisel pilgul üle vaatama – kui hankijal tekib kahtlus eeldatava

maksumuse määramise õigsuses ja asjakohasuses, tuleks kaaluda RHS § 73 lg 3 p 6 järgi

hankemenetluse kehtetuks tunnistamist või § 116 lg 1 p 1 järgi kõigi pakkumuste tagasi lükkamist

ning uue riigihanke korraldamist. Kui aga hankija veendub, et eeldatava maksumuse määramine

toimus hoolikalt kõiki asjaolusid arvesse võttes ja kaaludes, siis ei pruugi hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks ega kõigi pakkumuste tagasi lükkamiseks vajadust olla.

Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna (edaspidi RORO) korduma kippuvate küsimuste

rubriigis on käsitletud olukorda, kus kõik pakkumused ületavad riigihankes seatud eeldatavat

maksumust. RORO käitluse järgi tuleks hinnata, kas menetluse jätkamine on võimalik. Selleks

tuleb hankijal selgitada välja, kas eeldatav maksumus on määratud õigesti. Olukorras, kus kõigi

pakkumuste maksumused ületavad oluliselt hankelepingu eeldatavat maksumust, on äärmiselt

tõenäoline, et hankija on eksinud eeldatava maksumuse määramisel. Samas juhul, kui hankija on

lähtunud riigihanke eeldatava maksumuse määramisel RHS-is sätestatust, sh järginud § 23 lg-id 3

ja 8 ning suudab objektiivselt tõendada, et on määranud riigihanke eeldatava maksumuse õigesti

(näiteks lähtus hankija eeldatava maksumuse määramisel eelnevalt läbi viidud turu-uuringust),

võiks menetluse jätkamine olla lubatud.

Toetuse saaja edastatud informatsiooni põhjal ei nähtu, et eelnevalt oleks läbi viidud turu-uuring

või võetud aluseks asjatundjate arvamust.

Rakendusüksus tegi RORO-le antud asjaolude pinnalt päringu ning RORO vastas järgnevalt:

„Päringus kirjeldatust jääb aga mulje, et riigihanke eeldatav maksumus määrati väiksema mahu

tööde pealt võrreldes riigihanke menetluses avaldatuga. Kuna riigihanke alusdokumentides

avaldatav tööde maht kuulub täielikult hankija kontrolli alla, siis enda koostatud dokumentide sisu

mittemõistmine ei ole objektiivne põhjus, mis vabandaks riigihanke eeldatava maksumuse valesti

määramist.“

Tulenevalt sellest, et toetuse saaja on ebakorrektselt seadnud eeldatava maksumuse, on ka

pakkumuste esitamise tähtaeg vastuolus seaduses sätestatuga. RHS § 93 lg 1 punkti 3 kohaselt ei

või avatud hankemenetluses ehitustööde hankelepingu puhul pakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui 25 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav

maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Käesoleval juhul oli riigihanke

eeldatav maksumus 100 000 eurot, kuid kolm pakkumust, mis esitati, olid kõik rohkem kui kolm

korda kõrgemad. Seega oli toetuse saaja seadnud eeldatava maksumuse ebakorrektselt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 3 koosmõjus hakkab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

Vastavalt riigihangete registrile oli pakkumuste esitamise tähtajaks hanketeates märgitud

15.06.2022 kell 11:00. Hanketeade oli avaldatud 23.05.2022 kell 15:00 ehk pakkumuste

esitamiseks jäi aega 22 päeva, mis on vähem kui seaduses sätestatud absoluutne miinimum (25

päeva).

Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas konkurentsi

efektiivse ärakasutamise põhimõtet RHS § 3 p 3 tähenduses. Turul olemasoleva konkurentsi

ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse riigihankes osaleda ja arendab

seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema

vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks

potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja korral teinud samuti pakkumuse. Riigihanke

alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise võis potentsiaalselt

hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel.

Rakendusüksuse hinnangul on seaduses sätestatust lühema tähtaja seadmine oluline rikkumine

RHS § 23 lg 2 punkti 1 mõistes.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 2%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei

ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring

ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja ja

korrektse eeldatava maksumuse. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne

pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja või ebarealistlikult madala eeldatava

maksumuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal

tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 punktis 4 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

avatud hankemenetluses riigihanke pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust vähem kui

30% lühem. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.05.2024 otsuse nr 3-22-833 punktides 27–28

selgitanud, et üldjuhul tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis vastab rikkumise

rahalisele suurusele; proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni juhul, kui selle ulatus ei

kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks.

Rakendusüksusel ei ole ühendmääruse alusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel

kaalutlusõigust ja ühendmäärus ei näe 5% määra vähendamise võimalust sellisel juhul ette ka

erandina. Antud juhul tuleb ühendmääruse § 221 lg 1 p 4 jätta vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013

art 143 lõikega 2 kohaldamata. Proportsionaalse korrektsiooni üle otsustamisel tuleb määruse nr

1303/2013 art 143 lõike 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta eeskirjade eiramise olemust ja keerukust

ning eelarvele tekitatud rahalist kahju. Selleks, et finantskorrektsiooni otsus vastaks

proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju

liidu eelarvele (määruse nr 1303/2013 põhjendus 72). Proportsionaalseks saab pidada

finantskorrektsiooni vaid juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida

saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks.

Ühendmääruse § 21 lõige 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud veel pakkujaid, küll on olemas, kuid väike. Usutav on,

et RHS nõuete rikkumisega tekitatud kahju EL eelarvele sai olla väike ning kahju EL eelarvele ei

ületanud 2%. Sellest tulenevalt peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada rikkumisele 2%

suurust finantskorrektsiooni.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

3. Hanke nr 250554 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 250554 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud

tegevuse nr 2 „Psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine ja magnetresonantstomograafi seotamine“

raames kokku summas 356 000 eurot.

Riigihanke nr 250554 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa

2%

3 65 091,72 eurot 1 301,83 eurot

4 125 280,00 eurot 2 505,60 eurot

5 165 628,28 eurot 3 312,57 eurot

Kokku 356 000,00 eurot 7 120,00 eurot

Toetuse saaja on hanke nr 250554 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuluridadel 3–5 kokku

summas 356 000 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus kuluridadel 3–5 hankega

nr 250554 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 7 120 eurot, millest toetus moodustab 7 120 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava

haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused resolutsiooni ning vähendab

mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

4. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 12.03.2025 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 26.03.2025.

Toetuse saaja finantskorrektsiooni otsuse eelnõu peale omapoolseid vastuväiteid ei esitanud.

5. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 7 120 eurot, millest toetus moodustab 7 120 eurot;

2. vähendada kuluridadel nr 3–5 kulusid hankega nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 2%

võrra;

3. Muuta tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu

arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused punkti

1.2.4 alljärgnevalt:

„1.2.4. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse

summa (REACT-EU ERF) 1 332 880 eurot.

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS § 71 ja § 75 kohaselt vaie Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks

pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]