Ettepanekud
| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/25/141-4 |
| Registreeritud | 16.04.2025 |
| Sünkroonitud | 17.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
| Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
| Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | I.M |
| Saabumis/saatmisviis | I.M |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
INDREK MERAS
PNOEE-38009184222
2025-04-16 05:45:10
KAITSEMINISTEERIUM
[email protected]
Meie 16.04.2025
Ettepanekud kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala ja kavandatava kaitseväe laskemoonaladude kohta
Käesolevaga esitame Tõstamaa jahiseltsi ettepanekud ja seisukohad kaitsetööstuspargi (KTP) riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala ja kaitseväe laskemoonalao edasiste planeerimistegevuste kavandamiseks. Kavandatav KTP ja laskemoonaladu jäävad täies ulatuses Tõstamaa jahipiirkonda (Lisa 1) ja mõjutavad seetõttu oluliselt ka sellel alal jahindustegevuste korraldamist ja ulukihoolet. Avaldame, et ka jahipidamine, mis on küll hobi tegevus, kannab samuti riigikaitselisi väärtuseid ning on oluline osa elanikkonna julgeoleku kasvatamisest ja tagamisest (sh toidujulgeolek). Tõstamaa jahiseltsi liikmeskonda kuulub väga palju kaitseliidu liikmeid ja jahiselts üleüldiselt pooldab nimetatud KTP ja kaitseväe laskemoonaladude rajamist, küll aga oleme selgelt seisukohal, et seda tuleb teha läbimõeldult ja võimalikult väikeste kahjudega ümbritsevale keskkonnale ja elanikonnale. Selleks anname allpool edasiste planeerimistegevuste kavandamiseks omapoolse sisendi.
1. Ettepanek loomade vaba liikumisega arvestamiseks
Kavandatud kaitsetööstuspark (ka laskemoonaladu) asub Pärnu maakonnaplaneeringu ja koostatava Pärnu linna üldplaneering 2035+ mõistes rohevõrgustiku alal. Mõlema planeeringu puhul on kaitsetööstuspark konfliktis nendes toodud nõuetega, mis puudutavad tarastamise vältimist ja maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Sellele vastuolule on viidatud ka kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruandes. Kavandatav kaitsetööstuspargi ala on valdavalt kaetud metsamaaga ja see moodustab Tõstamaa jahipiirkonna territooriumil loomade elupaigast väga olulise osa sh jääb olulistele loomade liikumisteedele, mille kaudu uluksõralised liiguvad Nätsi-Võlla rabamasiivi äärt mööda Audru metskond 20 ja seda ümbritsevasse piirkonna suurimasse metsamassiivi ja vastupidi (vt Lisa 2). Toome välja, et KTP eriplaneeringu KSH loomastiku uuring on jätnud sellega täielikult arvestamata. Ühelt poolt on KSH uuringus küll mööndud, et Pärnu 1 ala osa ulatuslikust rohevõrgustiku tugialast, mis pakub elupaiku paljudele Eestis levinud suurulukitele, nii uluksõralistele kui ka kiskjatele, samuti väikeulukitele ja eeldatavasti ka muule metsaelupaikade loomastikule, kuid sellele vaatamata on uuringu lõpuosas jõutud järeldusele, et kuigi KTP rajamine ei ole tegevusena rohevõrgu eesmärke toetav ei katkesta see tegevus rohevõrgu funktsioone ega toimimist. Uuringus on loomastiku andmete analüüsimiseks kasutatud loodusvaatluste andmebaasi PlutoF mille andmed on toodud piirkonnas uluksõraliste osas pehmelt öelda puudulikud. Uuring on jätnud täies ulatuses arvestamata jahimeeste poolt kogutavate seire ja küttimisandmetega, mis on kättesaadavad JAHIS infosüsteemist (vt ka Lisa 4). Hoiatame, et selliste andmetega arvestamata jätmine on väga ohtlik, kuna planeeringu koostajal lasub Planeerimisseaduse (PlanS) mõistes kohustus selgitada välja võimalikud välistavad tegurid ja seda eriti juhul, kui soovitakse planeeringu kiirendatud korras kehtestamist PlanS § 27 1 lg 1 alusel. Toodud eriplaneeringusse on juba nagunii kirjutatud sisse konflikt rohevõrgustikuga, sellele lisaks eelpool nimetatud oluliste avalikult saadaolevate andmetega arvestamata jätmine võib luua KTP vastastele argumendi planeeringu vaidlustamiseks PlanS tuleneva välistavate tegurite väljaselgitamise kohustuse hooletu täitmise alusel.
Eeltoodust tulenevalt on ülimalt oluline järgmistes planeerimisetappides näha ette meetmed loomastiku osas kaasnevate mõjude vähendamiseks. Kaitsetööstuspargi eriplaneeringu rahvakoosolekutel on räägitud palju vajadusest toodud territooriumi piiramiseks taraga. Mõistame, et see tegevus on julgeoleku kaalutlustel kahtlemata vajalik, kuid kutsume planeeringu koostajat ülesse tegema seda mõistlikult ja läbimõeldult, et tagada maksimaalselt loomade vaba liikumine ja nende elupaiga terviklikkus. Võimalusel rajada taraga piiratud territooriumid kaitsetööstuspargi sees üksnes vahetult tootmis või laohoonete ümber selliselt, et oleks tagatud loomadele vabaks liikumiseks koridorid läbi kaitsetööstuspargi planeeringuala. Kogu toodud territooriumi piiramine taraga ei oleks kindlasti vastuvõetav lahendus. Lisaks palume kaitsetööstuspargi alal kõrghaljastus maksimaalselt säilitada. Palume arvestada samade meetmetega ka kaitseväe ladude kavandamisel.
2. Ettepanek läbipääsude tagamiseks
Lisaks loomade väljakujunenud liikumisteedele ei ole vähemoluline inimeste vaba liikumine. Kavandatava kaitsetööstuspargi territooriumi läbib kolm RMK teed milleks on Suurmetsa tee ja Porilaane-Kivimäe tee. Kõik toodud teed on vajalikud jahipidamise korraldamiseks sh juurdepääsuks ümbritsevate riigimetsa kui ka erametsa kinnistutele, ning mida kasutatavad ka kohalikud elanikud rekreatsiooniks ja oma metsamaade majandamiseks. Erilise tähtsusega on Suurmetsa tee, mis on piirkonda jääva suure metsamassiivi põhja-lõuna suunaline ainuke läbipääs ja mille sulgemine tähendaks ümbersõiduks minimaalselt rohkem kui kümne kilomeetrite pikkust ringi.
Eelpool toodust tulenevalt teeme ettepaneku KTP territooriumile jäävatel olemasolevatel teedel liikumist mitte piirata või alternatiivselt rajada läbipääsuks uued teed. Samast põhimõttest palume lähduda ka kaitseväe ladude kavandamisel, mille täpset asukohta ja hõlmatud teid pole meile veel avaldatud.
3. Ettepanek mürast tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks.
Kui algselt räägiti kaitsetööstuspargi planeerimisel, et lõhkeaine katsetusi selle territooriumil ei kavandata teha ja nende läbiviimiseks minnakse polügoonile, siis tänaseks esitletud variandis on kavandatud kaitsetööstuspargi territooriumile ka lõhkeainete testimise ala. See on kahtlemata kõige suurema mõjuga kaitsetööstuspargi osa, mille negatiivne mõju selgelt ületab planeeritava territooriumi piire ning mõjub negatiivselt kogu ümberkaudse suure metsamassiivi loomastikule ja linnustikule. Mõju ulatusse jääb nii vääriselupaiku kui ka Nätsi-Võlla- ja Tõhela-Ermistu looduskaitsealad (Lisa 3). Jahimeestena me teame hästi kui ärevaks ja kartlikuks muutuvad loomad natukese aja pärast peale jahihooaja algust, vahe on aga selles, et meie „paugud“ on kordades väiksemad. Üsna naiivne oleks arvata, et siinkohal mõjusid ei ole või, et mõju on vähene.
Eelpool toodust tulenevalt palume jätta lõhkamise ala kaitsetööstuspargi territooriumile planeerimata (nii nagu sellest algselt räägiti) või alternatiivselt planeerida see kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat (kinnine või poolkinnine punker), et viia müra mõjud miinimumi. See ettepanek teenib selgelt ka mõjualale jäävate elamute huve, eriti lähimate külade (Soomra ja Ermistu) osas, mille lähimad elamumaad on kavandatavast lõhkamise alast alla 2 km kaugusel.
4. Ettepanek kasutusest välja mineva jahimaa ning selle ümber oleva jahimaa boniteedi languse kompenseerimiseks.
Kaitsetööstuspargi alale jääval territooriumil metsamaa kasutuse muutmine tootmismaaks, loomade vaba liikumise osaline tõkestamine ja võimaliku lõhkamiste ala kavandamine, kõik need tegurid nii koosmõjus kui ka eraldi selgelt mõjutavad Tõstamaa jahipiirkonna terviklikkust ja kvaliteeti, millel on otsene negatiivne mõju jahipidamisele sh mittetulundusühingu sissetulekutele. Kavandatava kaitsetööstuspargi asukoht ja seda ümbritsev mets on Tõstamaa jahiseltsi jaoks üks olulisemaid põdrajahi piirkondi (suur osa ülejäänud jahipiirkonnast selleks ei sobi), moodustades KTP alla ja selle vahetusse lähedusse jääva territooriumiga vähemalt 1/3 põdra küttimismahust (Lisa 4). Toome välja, et põdraliha müük moodustab vähemalt 90% MTÜ tulust, mille vahendeid kasutatakse jahimaja ülalpidamiseks ning jahindustegevuse korraldamisega seotud jooksvate kulude katteks sh lisasööda ostuks, soolakivide soetamiseks jm jahimaa hooldusega seotud tegevusteks. Toodud tulude vähenemine inflatsiooni olukorras seab jahiseltsi majanduslikult keerulisse olukorda.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kasutusest välja mineva jahimaa ning selle ümber oleva jahimaa boniteedi languse kompenseerimiseks alloleva arvutuse alusel:
1. Tõstamaa jahiseltsi põdraliha müügitulu on aastate lõikes keskmiselt 20 000 €/aastas. Küttimismahu prognoositav vähenemine on 1/3. 20 000 x 1/3 = 7 000 €/aastas
2. Tõstamaa jahiselts on teinud hiljuti investeeringu uue ulukite esmatöötluskoha ehitamiseks, et parendada ulukiliha käitlemise tingimusi. Esmatöötluskoha investeering on tehtud arvestades olemasolevat küttimismahtu ning jahiseltsil on jäänud selle osas teha veel arvestatav osa laenu tagasimakseid. Ehitatud käitluskoha investeeringu suurus oli ümardades 200 000 €, millest 20 000 € moodustas PRIA toetus. 180 000 x 1/3 = 60 000 €/ühekordse maksena
Ennem lõplikku KTP planeeringu ja laskemoonaladude kavandi väljatöötamist soovime kindlasti planeeringu koostaja ja teiste asjaosalistega kohtuda, et ülaltoodud küsimused ühiselt läbi arutada ja leida neile kõigile osapooltele vastuvõetavad lahendused.
Tõstamaa jahiseltsi juhatuse nimel,
Indrek Meras
Tõstamaa jahiseltsi esimees
MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit
Lisa 1. Kavandatava kaitsetööstuspargi ja kaitseväe laskemoonaladude asukoht Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 2. Uluksõraliste liikumissuunad Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 3. Eriplaneeringu mürakaart Pärnu 1.
Lisa 4. Põdra küttimistulemuste väljavõte 2020-2025 aasta.
Teadmiseks:
Tõstamaa osavallakogu ja Audru osavallakogu
[email protected]
RKIK
[email protected]
[email protected]
Meie 16.04.2025
Ettepanekud kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala ja kavandatava kaitseväe laskemoonaladude kohta
Käesolevaga esitame Tõstamaa jahiseltsi ettepanekud ja seisukohad kaitsetööstuspargi (KTP) riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala ja kaitseväe laskemoonalao edasiste planeerimistegevuste kavandamiseks. Kavandatav KTP ja laskemoonaladu jäävad täies ulatuses Tõstamaa jahipiirkonda (Lisa 1) ja mõjutavad seetõttu oluliselt ka sellel alal jahindustegevuste korraldamist ja ulukihoolet. Avaldame, et ka jahipidamine, mis on küll hobi tegevus, kannab samuti riigikaitselisi väärtuseid ning on oluline osa elanikkonna julgeoleku kasvatamisest ja tagamisest (sh toidujulgeolek). Tõstamaa jahiseltsi liikmeskonda kuulub väga palju kaitseliidu liikmeid ja jahiselts üleüldiselt pooldab nimetatud KTP ja kaitseväe laskemoonaladude rajamist, küll aga oleme selgelt seisukohal, et seda tuleb teha läbimõeldult ja võimalikult väikeste kahjudega ümbritsevale keskkonnale ja elanikonnale. Selleks anname allpool edasiste planeerimistegevuste kavandamiseks omapoolse sisendi.
1. Ettepanek loomade vaba liikumisega arvestamiseks
Kavandatud kaitsetööstuspark (ka laskemoonaladu) asub Pärnu maakonnaplaneeringu ja koostatava Pärnu linna üldplaneering 2035+ mõistes rohevõrgustiku alal. Mõlema planeeringu puhul on kaitsetööstuspark konfliktis nendes toodud nõuetega, mis puudutavad tarastamise vältimist ja maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Sellele vastuolule on viidatud ka kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruandes. Kavandatav kaitsetööstuspargi ala on valdavalt kaetud metsamaaga ja see moodustab Tõstamaa jahipiirkonna territooriumil loomade elupaigast väga olulise osa sh jääb olulistele loomade liikumisteedele, mille kaudu uluksõralised liiguvad Nätsi-Võlla rabamasiivi äärt mööda Audru metskond 20 ja seda ümbritsevasse piirkonna suurimasse metsamassiivi ja vastupidi (vt Lisa 2). Toome välja, et KTP eriplaneeringu KSH loomastiku uuring on jätnud sellega täielikult arvestamata. Ühelt poolt on KSH uuringus küll mööndud, et Pärnu 1 ala osa ulatuslikust rohevõrgustiku tugialast, mis pakub elupaiku paljudele Eestis levinud suurulukitele, nii uluksõralistele kui ka kiskjatele, samuti väikeulukitele ja eeldatavasti ka muule metsaelupaikade loomastikule, kuid sellele vaatamata on uuringu lõpuosas jõutud järeldusele, et kuigi KTP rajamine ei ole tegevusena rohevõrgu eesmärke toetav ei katkesta see tegevus rohevõrgu funktsioone ega toimimist. Uuringus on loomastiku andmete analüüsimiseks kasutatud loodusvaatluste andmebaasi PlutoF mille andmed on toodud piirkonnas uluksõraliste osas pehmelt öelda puudulikud. Uuring on jätnud täies ulatuses arvestamata jahimeeste poolt kogutavate seire ja küttimisandmetega, mis on kättesaadavad JAHIS infosüsteemist (vt ka Lisa 4). Hoiatame, et selliste andmetega arvestamata jätmine on väga ohtlik, kuna planeeringu koostajal lasub Planeerimisseaduse (PlanS) mõistes kohustus selgitada välja võimalikud välistavad tegurid ja seda eriti juhul, kui soovitakse planeeringu kiirendatud korras kehtestamist PlanS § 27 1 lg 1 alusel. Toodud eriplaneeringusse on juba nagunii kirjutatud sisse konflikt rohevõrgustikuga, sellele lisaks eelpool nimetatud oluliste avalikult saadaolevate andmetega arvestamata jätmine võib luua KTP vastastele argumendi planeeringu vaidlustamiseks PlanS tuleneva välistavate tegurite väljaselgitamise kohustuse hooletu täitmise alusel.
Eeltoodust tulenevalt on ülimalt oluline järgmistes planeerimisetappides näha ette meetmed loomastiku osas kaasnevate mõjude vähendamiseks. Kaitsetööstuspargi eriplaneeringu rahvakoosolekutel on räägitud palju vajadusest toodud territooriumi piiramiseks taraga. Mõistame, et see tegevus on julgeoleku kaalutlustel kahtlemata vajalik, kuid kutsume planeeringu koostajat ülesse tegema seda mõistlikult ja läbimõeldult, et tagada maksimaalselt loomade vaba liikumine ja nende elupaiga terviklikkus. Võimalusel rajada taraga piiratud territooriumid kaitsetööstuspargi sees üksnes vahetult tootmis või laohoonete ümber selliselt, et oleks tagatud loomadele vabaks liikumiseks koridorid läbi kaitsetööstuspargi planeeringuala. Kogu toodud territooriumi piiramine taraga ei oleks kindlasti vastuvõetav lahendus. Lisaks palume kaitsetööstuspargi alal kõrghaljastus maksimaalselt säilitada. Palume arvestada samade meetmetega ka kaitseväe ladude kavandamisel.
2. Ettepanek läbipääsude tagamiseks
Lisaks loomade väljakujunenud liikumisteedele ei ole vähemoluline inimeste vaba liikumine. Kavandatava kaitsetööstuspargi territooriumi läbib kolm RMK teed milleks on Suurmetsa tee ja Porilaane-Kivimäe tee. Kõik toodud teed on vajalikud jahipidamise korraldamiseks sh juurdepääsuks ümbritsevate riigimetsa kui ka erametsa kinnistutele, ning mida kasutatavad ka kohalikud elanikud rekreatsiooniks ja oma metsamaade majandamiseks. Erilise tähtsusega on Suurmetsa tee, mis on piirkonda jääva suure metsamassiivi põhja-lõuna suunaline ainuke läbipääs ja mille sulgemine tähendaks ümbersõiduks minimaalselt rohkem kui kümne kilomeetrite pikkust ringi.
Eelpool toodust tulenevalt teeme ettepaneku KTP territooriumile jäävatel olemasolevatel teedel liikumist mitte piirata või alternatiivselt rajada läbipääsuks uued teed. Samast põhimõttest palume lähduda ka kaitseväe ladude kavandamisel, mille täpset asukohta ja hõlmatud teid pole meile veel avaldatud.
3. Ettepanek mürast tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks.
Kui algselt räägiti kaitsetööstuspargi planeerimisel, et lõhkeaine katsetusi selle territooriumil ei kavandata teha ja nende läbiviimiseks minnakse polügoonile, siis tänaseks esitletud variandis on kavandatud kaitsetööstuspargi territooriumile ka lõhkeainete testimise ala. See on kahtlemata kõige suurema mõjuga kaitsetööstuspargi osa, mille negatiivne mõju selgelt ületab planeeritava territooriumi piire ning mõjub negatiivselt kogu ümberkaudse suure metsamassiivi loomastikule ja linnustikule. Mõju ulatusse jääb nii vääriselupaiku kui ka Nätsi-Võlla- ja Tõhela-Ermistu looduskaitsealad (Lisa 3). Jahimeestena me teame hästi kui ärevaks ja kartlikuks muutuvad loomad natukese aja pärast peale jahihooaja algust, vahe on aga selles, et meie „paugud“ on kordades väiksemad. Üsna naiivne oleks arvata, et siinkohal mõjusid ei ole või, et mõju on vähene.
Eelpool toodust tulenevalt palume jätta lõhkamise ala kaitsetööstuspargi territooriumile planeerimata (nii nagu sellest algselt räägiti) või alternatiivselt planeerida see kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat (kinnine või poolkinnine punker), et viia müra mõjud miinimumi. See ettepanek teenib selgelt ka mõjualale jäävate elamute huve, eriti lähimate külade (Soomra ja Ermistu) osas, mille lähimad elamumaad on kavandatavast lõhkamise alast alla 2 km kaugusel.
4. Ettepanek kasutusest välja mineva jahimaa ning selle ümber oleva jahimaa boniteedi languse kompenseerimiseks.
Kaitsetööstuspargi alale jääval territooriumil metsamaa kasutuse muutmine tootmismaaks, loomade vaba liikumise osaline tõkestamine ja võimaliku lõhkamiste ala kavandamine, kõik need tegurid nii koosmõjus kui ka eraldi selgelt mõjutavad Tõstamaa jahipiirkonna terviklikkust ja kvaliteeti, millel on otsene negatiivne mõju jahipidamisele sh mittetulundusühingu sissetulekutele. Kavandatava kaitsetööstuspargi asukoht ja seda ümbritsev mets on Tõstamaa jahiseltsi jaoks üks olulisemaid põdrajahi piirkondi (suur osa ülejäänud jahipiirkonnast selleks ei sobi), moodustades KTP alla ja selle vahetusse lähedusse jääva territooriumiga vähemalt 1/3 põdra küttimismahust (Lisa 4). Toome välja, et põdraliha müük moodustab vähemalt 90% MTÜ tulust, mille vahendeid kasutatakse jahimaja ülalpidamiseks ning jahindustegevuse korraldamisega seotud jooksvate kulude katteks sh lisasööda ostuks, soolakivide soetamiseks jm jahimaa hooldusega seotud tegevusteks. Toodud tulude vähenemine inflatsiooni olukorras seab jahiseltsi majanduslikult keerulisse olukorda.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kasutusest välja mineva jahimaa ning selle ümber oleva jahimaa boniteedi languse kompenseerimiseks alloleva arvutuse alusel:
1. Tõstamaa jahiseltsi põdraliha müügitulu on aastate lõikes keskmiselt 20 000 €/aastas. Küttimismahu prognoositav vähenemine on 1/3. 20 000 x 1/3 = 7 000 €/aastas
2. Tõstamaa jahiselts on teinud hiljuti investeeringu uue ulukite esmatöötluskoha ehitamiseks, et parendada ulukiliha käitlemise tingimusi. Esmatöötluskoha investeering on tehtud arvestades olemasolevat küttimismahtu ning jahiseltsil on jäänud selle osas teha veel arvestatav osa laenu tagasimakseid. Ehitatud käitluskoha investeeringu suurus oli ümardades 200 000 €, millest 20 000 € moodustas PRIA toetus. 180 000 x 1/3 = 60 000 €/ühekordse maksena
Ennem lõplikku KTP planeeringu ja laskemoonaladude kavandi väljatöötamist soovime kindlasti planeeringu koostaja ja teiste asjaosalistega kohtuda, et ülaltoodud küsimused ühiselt läbi arutada ja leida neile kõigile osapooltele vastuvõetavad lahendused.
Tõstamaa jahiseltsi juhatuse nimel,
Indrek Meras
Tõstamaa jahiseltsi esimees
MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit
Lisa 1. Kavandatava kaitsetööstuspargi ja kaitseväe laskemoonaladude asukoht Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 2. Uluksõraliste liikumissuunad Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 3. Eriplaneeringu mürakaart Pärnu 1.
Lisa 4. Põdra küttimistulemuste väljavõte 2020-2025 aasta.
Teadmiseks:
Tõstamaa osavallakogu ja Audru osavallakogu
[email protected]
RKIK
[email protected]
Lisa 1. Kavandatava kaitsetööstuspargi ja kaitseväe laskemoonaladude asukoht Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 2. Uluksõraliste liikumissuunad Tõstamaa jahipiirkonnas.
Lisa 4. Tõstamaa jahipiirkonna põdra küttimistulemuste ja liiklusõnnetuste väljavõte 2020-2025.