Jaago ja Aksli maaüksuste detailplaneering

7-126-3 16.04.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SILVER RIISALO PNOEE-37608310221 2025-04-17 04:21:50

Jaago ja Aksli DP_LS.pdf

Lisa 1

Saku Vallavolikogu ....2025

otsusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli maaüksustel

I LÄHTEANDMED

1.1 Lepingu täpne nimetus selgub;

1.2 Saku Vallavolikogu 20.04.2023 a. otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.5 Planeerimisseadus (PlanS);

1.6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

1.8 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja

Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW

võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,

rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine

100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete,

seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise valmidust.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.

Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada

gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa

alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on

iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla

territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud

eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt

soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond. Ettevõtluse

soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi), on

hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus. Hoonestus peab

järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Planeeringuga hõlmatav ala on planeeritud muuta äri-

ja tootmisettevõtte maa-alaks, mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja

pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike

teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,

tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on

keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%, pindala 93 865 m2)

ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2) maaüksustest.

3.3 Planeeringuala piirneb Kõrnumaa (71901:001:0995), Servami (71901:001:0949), Tallinna-

Rapla raudtee 920 (71901:001:0950), Tallinna-Rapla raudtee 930 (71901:001:0957), Tallinna-

Rapla raudtee 970 (71901:001:0956), Kivi-Põllu (71901:001:0955), Kivi-Masti

(71814:001:0227), Mõisamaa (71801:001:2236), Silohoidla (71814:001:0216), Viimsi

metskond 46 (71901:001:0127) ja Jaago akupank (71901:001:0856) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 37,7 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga, enamjaolt rohumaa.

3.6 Planeeringuala on hoonestamata. Saku Vallavalitsuse 02.07.2024. a korraldusega nr 459 on

antud projekteerimistingimused päikeseelektrijaama ehitusporjekti koostamiseks Aksli

kinnistule.

3.7 Planeeringualal on kitsendusteks Jaagu soone kalda ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd ja

veekaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd

ning Rail Baltic raudtee trassi koridor.

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Lillemäe teelt.

3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide

selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.

4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda

skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.

4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja

kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete

kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja

kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise

võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,

tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja

juhtotstarbed.

4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede

nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,

dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid

vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number

ja koostamise kuupäev.

4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja

hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,

vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku

ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus

ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta

ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning

maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,

olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi

tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste

põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis

kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel

sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva

vee hulga suurenemise.

4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,

kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.

4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning

lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-

ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile

tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna

ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,

et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja

planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone

asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.

4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele ja põhjendada üldplaneeringu

muutmise vajadust.

4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus

esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala

ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka

absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded

paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,

samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja

ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või

hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;

nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse

põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete

lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus

planeeritaval maa-alal.

4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse

jne planeerimise põhimõtted.

4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates

peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.

4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringus väljatoodud äri- ja tootmisettevõtte

maa-ala tingimustele, Saku valla kliima- ja energiakavale jt loetletud standarditele ja

alusdokumentidele.

4.15 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.16 Analüüsida planeeringus kavandatavate kõrgemate mahtude nähtavust asulatest ja teedelt ning

hinnata kavandatava muudatuse visuaalset mõju. Leida kõrgemate rajatiste ja hoonemahtude

jaoks võimalikult häiringuvaba asukoht.

4.17 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

4.18 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.19 Kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase

raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa alevikust ja Kurtna külast.

4.20 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada

tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.21 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,

parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

4.22 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude

ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

4.23 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning

vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta

4.24 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.25 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

4.26 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid (nt mõju elukeskkonnale, elanikkonna turvalisusele, visuaalset reostust,

võimalikku mõju elanike kinnisvarale jms). Selleks tuleb kaasata keskkonnamõju strateegilise

hindamise meeskonda asjakohaste mõjude hindamisega seotud ekspert.

4.27 Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul arvestada ka olemasolevatest Kiisa alajaamast,

avariielektrijaamadest, akupangast ja juhtimiskeskusest ning kavandatavast päikesepargist

tuleneva kumulatiivse mõjuga.

4.28 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.29 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

4.30 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest, sealhulgas vaated Kiisa alevikust ja

Kurtna külast.

4.31 Kui detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasata  PlanS  § 127 lõigetes 1–3 ja Vabariigi Valitsuse

17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutusi ja isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, sh naaberkinnisasjade omanikud,

Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Terviseamet, Transpordiamet jt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

5.3 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.4 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,

võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

5.5 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut, lisada detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

5.6 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .

5.7 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.8 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ .

5.9 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.10 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.11 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostasid:

Kristina Suits

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2424

kristina.suits@sakuvald.ee

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 671 2421

maigi.tenisson@sakuvald.ee

Anu Raun

Saku Vallavalitsuse arhitekt-planeerija

tel 671 2422

anu.raun@sakuvald.ee

Jaago ja Aksli DP_algeelnou.pdf

SAKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ja

lähteseisukohtade andmine

EELNÕU

Saku 2025 nr

Otsus tehakse planeerimisseaduse (PlanS) § 124, § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõike 1 punkti 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 31 punkti 3, §

31¹ ,§ 33 lõike 1 punkti 2,§ 34 lõigete 1 ja 2,§ 35 lõigete 1, 2, 5 ja 6 ning Saku Vallavolikogu

18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 2

punkti 3 ja 4 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avaldused ja

eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago

ja Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.

Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas Kiisa alajaama ja avariireservelektrijaama

vahetusläheduses. Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%,

pindala 93 865 m2) ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2)

maaüksustest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW

võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,

rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse

määramine 100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate

hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise

valmidust.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.

Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada

gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa

alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.

Harju maakonnaplaneeringu 2030 + kohaselt jääb planeeringuala koostoimivate keskuste alale

ning läände jääb linnalise asustusega ala (Kiisa alevik), lõunasse väärtuslik maastik (Kurtna

küla), põhjas ja idas on rohevõrgustik.