Ülevaade sireenivõrgustiku arengutest 2025 aprill

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Kohalikud omavalitsused

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Siseministeerium

Riigikantselei

17.04.2025 nr 7.3-11/2343

Ülevaade sireenivõrgustiku ja

ohuteavituse terviksüsteemi arengutest,

2025 aprill

Head koostööpartnerid

Viivitamatu ohuteavituse ehk EE-ALARMi süsteem puudutab iga Eesti inimese kõrval otseselt

ka kohalikke omavalitsusi. Süsteemi oluline komponent on mitme omavalitsuse territooriumil

asuv sireenivõrgustik. Anname seetõttu teile ülevaate sireenivõrgustiku välja ehitamise seisust,

sest viimaste kohtumiste järel on toimunud olulisi arenguid.

Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas asus Eesti üles ehitama elanike ühe viivitamatu

teavituse meetmena kaasaegset ohusireenide võrgustikku. Sireenide arendusprojekti eestvedaja

on Päästeamet ning tehniline teostaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(SMIT).

Riik plaanis selle aasta alguseks katta sireenidega 22 Eesti asulat. Tänaseks on arendusprojekti

esimese etapi eesmärk täidetud – 22 asulat ja seeläbi ka ca 65% rahvastikust on sireenidega

kaetud. Aprilli seisuga on Eestis paigaldatud 120 sireeniposti ning see arv kasvab ka selle aasta

jooksul. Hetkel on riigis paar asukohta, kus üksikute sireenipostide paigaldamine algselt

planeeritud asukohta on viibinud nõusoleku saamise või lubade menetluse tõttu. Nende

asukohtadega töö endiselt jätkub.

Sireenivõrgustik on vastavalt projektiplaanile paigaldatud ning kasutusvalmis järgmistes

kohtades:

 Haapsalu

 Jõgeva

 Jõhvi

 Keila

 Kohtla-Järve ja Ahtme

 Kuressaare

 Kärdla

 Maardu

 Narva

 Paide

 Paldiski

 Pärnu

2 (3)

 Põlva

 Rakvere

 Rapla

 Sillamäe

 Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad

 Tapa

 Tartu

 Valga

 Viljandi

 Võru

Sireenide asukoha valik tugineb vajadushinnangutele ning katvusarvutustele. Arvesse võetud

parameetrid on muu hulgas rahvastiku asustustihedus ning piirkonniti ka strateegiliste objektide

olemasolu. Tuleb arvestada, et analüüside ja vajaduste tulemusena võivad sireenide asukohad

muutuda.

Sireenipostid on mitmel juhul avalikus ruumis kõikidele nähtavad, kuid julgeolekukaalutlustel

pole võimalik avaldada sireenipostide individuaalseid asukohti terviknimekirjana ning

võimalusel eelistame ka avalikult nende täpsetest asukohtadest rääkimist vältida. Küll on

sireene omavate omavalitsuste esindajatel võimalik saada ametkondlikuks kasutamiseks infot

enda territooriumil asuvate sireenide kohta kirjutades otse SMITi: [email protected].

Ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM

Sireenid on üks osa riigi ohuteavituse terviksüsteemist EE-ALARM, mille teised olulised ja

hetkel juba toimivad elemendid on ohualapõhine SMS, mobiilirakendused “Eesti.ee” ja “OLE

VALMIS!”, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel, teavitused err.ee portaalis ning uudisteäpis ja

RDS-tekst Vikerraadio kanalil.

EE-ALARM ohuteavituse kanalid käivituvad kriisis nii detailsema lisainfo tagamiseks kui ka

ohuteavituse korrektsuse kontrollimise võimaldamiseks koos infokanalitega nagu kriis.ee ja

riigiinfo telefon 1247. Sireenide käivitamine on reserveeritud äärmuslikesse olukordadesse

nagu suurõnnetused kemikaalidega või sõjaline rünnak. Ohuteavituse edastamise ja sireenide

käivitamise õigust omavad praegusel hetkel piiratud ring valitsusasutusi, sealhulgas

Päästeamet, PPA, Riigikantselei ja Kaitsevägi.

Sireenide käivitamisega samaaegselt tuleb ohuteavituste käivitajal tagada viivitamatu info ka

teistesse EE-ALARM kanalitesse, sest sireenide kuulmine sõltub ka sellest, kus parasjagu

viibida (siseruumides või väljas) või ka ilmastikuoludest. Samuti ei sisalda sireeniheli ise infot

selle kohta, millise ohuga on tegemist. Eelkõige on sireenide eesmärk anda (tiheasustusalal)

väljas tänavatel viibijatele märku, et tuleb koheselt varjuda ning käitumisjuhised saadetakse

inimestele ka teiste EE-ALARMi osade, samuti meedia ja sotsiaalmeedia kaudu.

Järgneva poole aasta jooksul on plaanis tutvustada ohuteavituse arendusi ka regionaalsetel

kriisikomisjoni korralistel istungitel.

Lähituleviku teemad

Käesoleva aasta tööplaanis on püstitatud sireenide toimepidevuse edasiarendused ja akustilised

mõõtmised. Väikeses mahus lisandub uusi asukohti aasta teises pooles. Järgnevate aastate

arendused sõltuvad riigi eelarveotsustest. Menetluses on ka seadusemuudatused (hädaolukorra,

elektroonilise side ning atmosfääriõhu kaitse seadused), mis muu hulgas täpsustavad sireenide

kasutamiseks ja arendamiseks vajaliku õigusruumi.

3 (3)

Anname ka esmaselt teada, et Kaitsevägi viib 2025. aasta maikuus kogu Eesti territooriumil

läbi suurõppuse SIIL, mille raames plaanitakse kasutada 14. mail kõiki olemasolevaid

ohuteavituse tehnilisi lahendusi ning elemente, mida pole veel kordagi samaaegselt üleriigiliselt

kasutatud. Õppus on võimalus testida nii Kaitseväe staabiprotseduure kui ka anda vastavat

kogemust päästeametile. Samuti on väga oluline anda Eesti elanikele arusaamine ohuteavituse

ulatusest ning toimimisest päriselus. Õppusele eelneb üleriigiline teavituskampaania, mis

keskendub ka küsimusele, mis kanalite kaudu edastab riik ohu korral infot ning mis on esmased

käitumisjuhised.

Loodame elanikele info ja käitumisjuhiste edastamisel ka teie abile, sest olete oma inimestele

ja kogukonnale kõige lähemal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Argo Kerb

kommunikatsiooniosakonna juhataja

Katariina Vaabel

+372 51998351

[email protected]