Puuduste kõrvaldamine taotluses

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Meie 17.04.2025 nr 1.1-16/1059-1

Puuduste kõrvaldamine taotluses

Lugupeetud Anu Suviste Esitame Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ühiselt täiendatud taotluse Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele ligipääsu saamiseks. Varasemalt esitatud taotlus, jälgitavate muutustega taotlus, vastused puuduste kõrvaldamisele ja eetikakomitee otsus on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Lisad:

1. Taotus (teadusuuringu_taotlus_Eesti EUROMOD_MkM_SoM) 2. Taotlus jälgitavate muutustega (jälgitavate muutustega_teadusuuringu_taotlus_Eesti

EUROMOD_MkM_SoM) 3. Eetikakomitee otsus 4. Vastused puudute kõrvaldamisele

Marion Rummo [email protected]

1. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise

eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad

õigusaktist.

IKS § 6 lg 3 järgi on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti

tuvastamist võimaldaval kujul muu hulgas lubatud üksnes juhul, kui pärast tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad

või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada.

AKI-le esitatud taotluses on ministeeriumid välja toonud, et luba taotletakse Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamiseks, mis on

kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele etteulatuvalt ka perioodi 2024-

2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale

andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab SoMil ja MKMil

kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades. Statistikaameti poolt

kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete töötlemise eesmärk

EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate SOMi ja MKMi poliitikameetmete

mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele,

ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil

määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või

töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi

ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla

aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude

inimeste elukvaliteeti ning suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust.

Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on

SoMi ja MKMi teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju

hinnangute koostamiseks.

Isiku nõusolekuta tema isikuandmete töötlemise lubatavuse hindamiseks kooskõlas IKS

§- s 6 sätestatud nõuetele poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus peab

taotlusest nähtuma ajaliselt ja esemeliselt selgelt piiritletud uuringu eesmärk. Antud

juhul ei ole Teie taotluse põhjal andmetöötluse õiguspärasusele võimalik hinnangut anda,

kuna taotluses ei ole konkreetset uuringu läbiviimise eesmärki välja toodud, vaid on

kirjeldatud üldiselt vajadust ministeeriumite valitsemisala poliitikameetmete

hindamiseks. Samuti ei pea AKI võimalikuks uuringu kooskõlastamist etteulatuvalt. Iga

konkreetsel eesmärgil läbiviidav uuring tuleb AKI-ga eraldi kooskõlastada.

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:

Täiendasime taotluse punkti 5.

2. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Taotluse andmetel on taotlus samaaegselt esitatud

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kui olete

eetikakomitee otsuse saanud, palun edastage see inspektsioonile.

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: eetikakomitee

otsus on lisatud vastuskirjale.

3. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende

isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuivõrd teavitamine ei ole võimalik, kuna

kasutatakse riikliku statistikatöö raames kogutud andmeid, andmesubjektid ei ole

andmetöötlejale tuvastatavad ning läbi viidud uuringud avaldatakse ministeeriumite

kodulehtedel.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.

Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada

vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast

andmetöötlusest. Märgin, et taotluses välja toodud viited ministeeriumite läbi viidud

uuringutele ja Statistikaameti üldistele andmekaitsetingimustele seda ei kajasta.

Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab

rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud taotluses ei nähtu selliseid erandlikke

asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi

(sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil iga konkreetse

uuringu raames toimuvast andmetöötlusest. Seega palun kaaluda andmesubjekti

teavitamise võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine

andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:

Täiendasime taotluse punkte 7, 11 ja 11.2.

4. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või

kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis palun seda otsust põhjendada, arvestades

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9

nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse, kogu Eesti püsielanikkond.

Statistikaameti andmetel on Eesti elanike arv 2025.a alguse seisuga 1 369 285 isikut.

Andmetöötleja kavandab kõigi valimisse kuuluvate isikute andmete, sh eriliigiliste

isikuandmete süstemaatilist ja ulatuslikku töötlemist. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab

isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate

isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete

töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste

isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine

kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine,

mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel

põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis

samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete

ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

Juhendis on viidatud suunistele, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Käesoleval

juhul ei ole mõjuhinnangu koostamine vajalik, kuna EUROMODi sisendandmestik sisaldab

Statistikaametis varem koondatud registrite andmeid, mis on viidud EUROMODile sobivale

sisendandmete kujule. Andmeid ei pärita spetsiifiliselt ministeeriumites läbiviidavate uuringute

ja analüüside tarbeks. Seetõttu ei teki käesoleva uuringu analüüsist süstemaatilist ulatuslikku

ohtu füüsiliste isikute õigustele või vabadustele ja andmete tuvastamiseks või lekkeks.

Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub

Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel

Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja

Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi

vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate

uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood. 70003158

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt esitatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Marion Rummo, analüüsi ja statistika

osakonna juhataja, [email protected], +372

5866 8621

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Deisi Pohlak, töövaldkonna andmete

juht, [email protected], tel +372 5912 7349

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

-

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille §

63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

toetamine ja korraldamine; töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning

vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse

23.10.2002. a. määrus nr 323

„Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on

ministeeriumi eesmärgiks luua eeldused

Eesti majanduse konkurentsivõime ja

tootlikkuse kasvuks töötades välja ja

viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendav üle-euroopaline mudel EUROMOD4

koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik ehk

Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde programmi

alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3) poliitikareeglid,

mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis5.

AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud

registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele

taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti

poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab

Sotsiaalministeeriumil ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil kasutada EUROMOD-i

mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades.

Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete

töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate Sotsiaalministeeriumi

ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja

leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise

stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil määral toetuse/hüvitise saamine või

mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või töökoormust suurendada) ja seeläbi ka

riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post).

Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid

teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele,

parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate

tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujatele oluline

tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, kuna selleks, et kasutada

EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades ja hinnata Sotsiaalministeeriumi ja

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju elanike majanduslikule

toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele ning töötamise stiimulitele, on vajalik Eesti EUROMOD-

i pseudonüümitud registripõhised mikroandmed, mille Statistikaamet on juba statistikatöö raames

4 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 5 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/

varasemalt kokku pannud. Ilma andmestikuta ei ole võimalik EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid

arvestades eesmärgipäraselt kasutada.

Uurimisküsimused lähtuvad Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgist, milleks on: Eesti on

riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja

kvaliteetne tööelu.

Sotsiaalministeerium panustab eeskätt kolme alaeesmärgi saavutamisse:

 Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed

on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.

 Vanemaealised: Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud

võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.

 Sotsiaalhoolekanne: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse

turvatunde kasvu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab eeskätt kahe alaeesmärgi saavutamisse:

 Tööturg ja tööelu: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme

ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

 Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine: Eestis on naistel ja meestel kõigis

ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning

vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks.

Euromodi abil hindame analüüsiperioodil töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste võimalikku mõju

Eesti inimestele vastavalt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale6“ (HÕNTE), mille kohaselt

tuleb poliitikamuudatuste mõjusid hinnata nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja

seaduseelnõu koostamisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel kui ka seaduse mõjude

järelhindamisel. Mõjude tuvastamise eesmärk on selgitada välja poliitikavahendite eeldatavad

mõjud. HÕNTE kohaselt tuleb hinnata kuute peamist mõjuvaldkonda: 1) sotsiaalne mõju,

sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele. EUROMOD-i abil planeerime hinnata töö-ja

sotsiaalvaldkonna poliitikate võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Mõjusid

hindame vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement 7 ” § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikale 8 .Planeeritavate ja

järelhindamise korral juba ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste mõjusid hindame

lähtuvalt mõjude hindamise metoodikast ja selle kontrollküsimustikus 9 . Üldistatult on

uurimisküsimused järgmised:

 kui suur osa Eesti ühiskonnast on planeeritavatest/ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika

muudatustest mõjutatud?

 kui suur on muudatustest avalduv mõju ulatus sihtrühmadele?

o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud

sihtrühmade ja nende leibkondade majanduslikku toimetulekut (sh tööhõivet,

töösuhet, töö-ja puhkeaega, sihtrühma ja tema leibkonna tulusid ja kulusid,

ettevõtlust jne)?

o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud

sihtrühmade ja nende leibkondade sotsiaalset toimetulekut (sh sotsiaalset heaolu ja

6 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi

Teataja 7 Vabariigi Valitsuse reglement (RT I, 12.04.2025, 54). Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi Teataja 8 Justiitsministeerium, Riigikantselei (2021). Mõjude hindamise metoodika.

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-

04/Mojude%20hindamise%20metoodika%2008%2004%202021.pdf 9 Mõjude hindamise kontrollküsimustik (2022). Kontrollküsimustik_veebi lisatud 15.08.2022_0.docx

sotsiaalkaitset, sihtrühma ja tema leibkonna vaesuse-ja ebavõrdsusnäitajaid, soolist

võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi jne)?

 kui tihti muudatustest avaldub mõju sihtrühmadele avaldub?

 millised võimalikud ebasoovitavad mõjud võivad sihtrühmale avalduda?

Juhime tähelepanu, et uurimisküsimuste aluseks on Justiitsministeeriumi loodud mõjude hindamise

metoodika ja selle kontrollküsimustik ning juhul kui neid muudetakse, lähtume uuendatud

metoodikast.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste, hüvitiste ning

teenuste süsteemi kaudu. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate

stsenaariumide alusel nii olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja

leibkondadele – viimane on oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid,

et abi oleks elanikele võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju.

Sellised stsenaariumide hõlmavad ka mõju puuetega inimestele, vähenenud töövõimega inimestele,

lastele ja lastega leibkondadele, vanaduspensionäridele jne.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas 2020. aasta sügisel vastu võetud EL nõukogu järeldusega10

miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. EL sotsiaalõiguste samba tegevuskava11 rõhutab,

et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku

toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja

teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada

aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta12, mis

tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames 13 ning aitab saavutada

sotsiaalõiguste samba eesmärke vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu

ning tõsta tööhõivet.

Kokkuvõttes on Sotsiaalministeeriumil ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil

oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust Eesti elanikele ja leibkondadele, sh

hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele, koosmõjus maksudega. Sellise

analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist (mis on juba tehtud

Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi viia teiste EL riikidega

võrdlevaid analüüse ja anda teavet Eesti suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eesmärgi täitmisest

või olukorrast EL semestri protsessi raames. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-, tervise kui ka

töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitse erinevatele

sihtrühmadele ning võimaldades leida sobivad meetmed, ilma, et need vähendaksid elanike

tööturul osalemise stiimuleid.

10 Euroopa Liidu Nõukogu, 2020. Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia

ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused (9. oktoober 2020). Leitav (02.01.2025): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11721-2020-REV- 2/et/pdf 11 The European Pillar of Social Rights in 20 principles, 2023. 14. Minimum Income. Leitav (02.01.2025): https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-

2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#iii- peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus 12 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav (02.01.2025): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC 13 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõte (Miinimumsissetulek) ütleb, et Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale

miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste

puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.

Nii on uuringuprojekt otseselt seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud

üldeesmärgiga, mis tuleneb riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“:

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.

Aga panustab ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondade eesmärkidesse nagu

näiteks tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Samuti on uuringu tulemused aluseks

„Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste hindamisel ning uute lahendusettepanekute

planeerimisel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida

Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud, mille

käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine, isikuandmete

kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium taotlevad ligipääsu nende andmete taaskasutamiseks oma

poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei toimu eraldi andmete kokku panekut.

Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete

kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas14. Andmestikud ei sisalda isiku

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja

Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel

sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate uuringuprojektide

tulemuseks on alati teaduslik üldistus.

Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate

uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt

kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses.

Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks

poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena.

Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja

analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad

vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis15 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet.

Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis

sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel

eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal.

Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on

Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on

14 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

järgmine:

 pärast AKI loa saamist teevad SoM ja MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava pöör-

dumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks teh-

tava uuring;

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud SoM-i ja MKM-i töötaja(te)le kättesaa-

davaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeri-

tud kujul.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku. Isikuandmed hõlmavad kogu

Eesti püsielanikkonda.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2019-31.12.2030

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud

erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i

andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud lisas)

on kokku pandud järgmiste registrite põhjal: rahvastikuregister (RR), töötamise register (TÖR),

maksukohustuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),

töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS),

töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister

(RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik),

äriregister (ARIREG) ja aadressiandmete süsteem (ADS).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja

pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt 10.2).

Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti

ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti

teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik üldistus agregeeritud

kujul.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kirjeldatud taotluse lisas.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku

üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse

isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks

statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.

Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi

käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid

asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud

isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku

identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on

võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile

on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.

Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/ levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse

(näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid,

mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid

ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage16

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate

mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate

uurimisküsimuste kohta avaldatakse

ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu

saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi

kodulehel või Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

ning EUROMODile viidatakse ka vastavas

õigusakti mõjuanalüüsis või

väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus

kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel

konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või

uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot

hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside

16 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi

kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude

mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad

vastavates seletuskirjades eelnõude

infosüsteemis EIS.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused17?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse18 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)19 (allkiri ja kuupäev)

Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt)

töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)20

Taotluse lisad21:

Lisa - andmekoosseis

17 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 18 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

19 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 20 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 21 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa - Andmekoosseis

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis,

millele ligipääsu taotleme, on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

 isa pseudo-ID (RR)

 leibkonna pseudo-ID (RR)

 ema pseudo-ID (RR)

 partneri pseudo-ID (RR)

 omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

 omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

 kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 sugu (Statreg)

 vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

 kodakondsus (Statreg)

 kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg)

 maalises piirkonnas elamine (Statreg)

 linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

 perekonnaseis (RR)

 rahvus (Statreg)

 maakond (RR, Statreg)

 kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

 väikelinn (Statreg)

 olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg)

 maksuresidentsus (MKR)

 eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

 avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

 sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR)

 eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

 eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

 finantsvarad – agregeeritud tunnus

 aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

 isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

 isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

 kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

 eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

 eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

 eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR

 muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

 aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

 aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

 aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

 energiahüvitis (SKAIS)

 KREDEX toetused (KREDEX)

 aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

 aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS)

 aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

 aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

 vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

 aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

 aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

 muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS)

 püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

 puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

 töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS,

Statreg)

 töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

 institutsionaalne leibkond (Statreg)

 sünnikuu (Statreg)

 ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

 tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (EMTAK)

 mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

 kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

 ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

 ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

 töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

 kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

 kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

 kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

 mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

 registreeritud töötu (EMPIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS)

 töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

 madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

 milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

 Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

 III samba tööandja sissemaksed (MKR)

 maamaks (MKR)

 töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 tööandja sotsiaalmaks (MKR)

 tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 kingitused ja annetused (FIDEK, MKR)

 koolituskulud (FIDEK, MKR)

 eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

 eluaseme intressid (MKR)

 eluaseme üür (MKR)

 maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

 maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

 rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

 rahaline palgatulu (neto) (MKR)

 rahaline palgatulu Eestist (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

 varasem rahaline palgatulu (MKR)

 töötasuhüvitis (MKR)

 tunnipalk (MKR)

 intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

 dividendid (MKR)

 intressid (MKR)

 intressid (neto) (MKR)

 kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

 vara võõrandmaine (MKR)

 muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

 erapensionid (MKR)

 pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

 pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

 investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

 II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus)

 III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus)

 kinnisvara või maa renditulu (MKR)

 kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

 eluruumi renditulu (MKR)

 litsentsitasud (MKR)

 muu renditulu (MKR)

 siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

 siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

 tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

 koondamishüvitis (EMPIS)

 tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

 koondamisega seotud tulud (MKR)

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood. 70003158

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt esitatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Marion Rummo, analüüsi ja statistika

osakonna juhataja, [email protected], +372

5866 8621

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Deisi Pohlak, töövaldkonna andmete

juht, [email protected], tel +372 5912 7349

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

-

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille §

63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

toetamine ja korraldamine; töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning

vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse

23.10.2002. a. määrus nr 323

„Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on

ministeeriumi eesmärgiks luua eeldused

Eesti majanduse konkurentsivõime ja

tootlikkuse kasvuks töötades välja ja

viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendav üle-euroopaline mudel EUROMOD4

koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik ehk

Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde programmi

alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3) poliitikareeglid,

mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis5.

AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud

registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele

taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti

poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab

Sotsiaalministeeriumil ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil kasutada EUROMOD-i

mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades.

Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete

töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate Sotsiaalministeeriumi

ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja

leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise

stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil määral toetuse/hüvitise saamine või

mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või töökoormust suurendada) ja seeläbi ka

riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post).

Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid

teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele,

parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate

tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujatele oluline

tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, kuna selleks, et kasutada

EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades ja hinnata Sotsiaalministeeriumi ja

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju elanike majanduslikule

toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele ning töötamise stiimulitele, on vajalik Eesti EUROMOD-

i pseudonüümitud registripõhised mikroandmed, mille Statistikaamet on juba statistikatöö raames

4 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 5 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/

varasemalt kokku pannud. Ilma andmestikuta ei ole võimalik EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid

arvestades eesmärgipäraselt kasutada.

Uurimisküsimused lähtuvad Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgist, milleks on: Eesti on

riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja

kvaliteetne tööelu.

Sotsiaalministeerium panustab eeskätt kolme alaeesmärgi saavutamisse:

 Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed

on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.

 Vanemaealised: Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud

võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.

 Sotsiaalhoolekanne: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse

turvatunde kasvu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab eeskätt kahe alaeesmärgi saavutamisse:

 Tööturg ja tööelu: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme

ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

 Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine: Eestis on naistel ja meestel kõigis

ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning

vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks.

Euromodi abil hindame analüüsiperioodil töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste võimalikku mõju

Eesti inimestele vastavalt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale6“ (HÕNTE), mille kohaselt

tuleb poliitikamuudatuste mõjusid hinnata nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja

seaduseelnõu koostamisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel kui ka seaduse mõjude

järelhindamisel. Mõjude tuvastamise eesmärk on selgitada välja poliitikavahendite eeldatavad

mõjud. HÕNTE kohaselt tuleb hinnata kuute peamist mõjuvaldkonda: 1) sotsiaalne mõju,

sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele. EUROMOD-i abil planeerime hinnata töö-ja

sotsiaalvaldkonna poliitikate võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Mõjusid

hindame vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement 7 ” § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikale 8 .Planeeritavate ja

järelhindamise korral juba ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste mõjusid hindame

lähtuvalt mõjude hindamise metoodikast ja selle kontrollküsimustikus 9 . Üldistatult on

uurimisküsimused järgmised:

 kui suur osa Eesti ühiskonnast on planeeritavatest/ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika

muudatustest mõjutatud?

 kui suur on muudatustest avalduv mõju ulatus sihtrühmadele?

o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud

sihtrühmade ja nende leibkondade majanduslikku toimetulekut (sh tööhõivet,

töösuhet, töö-ja puhkeaega, sihtrühma ja tema leibkonna tulusid ja kulusid,

ettevõtlust jne)?

o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud

sihtrühmade ja nende leibkondade sotsiaalset toimetulekut (sh sotsiaalset heaolu ja

6 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi

Teataja 7 Vabariigi Valitsuse reglement (RT I, 12.04.2025, 54). Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi Teataja 8 Justiitsministeerium, Riigikantselei (2021). Mõjude hindamise metoodika.

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-

04/Mojude%20hindamise%20metoodika%2008%2004%202021.pdf 9 Mõjude hindamise kontrollküsimustik (2022). Kontrollküsimustik_veebi lisatud 15.08.2022_0.docx

sotsiaalkaitset, sihtrühma ja tema leibkonna vaesuse-ja ebavõrdsusnäitajaid, soolist

võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi jne)?

 kui tihti muudatustest avaldub mõju sihtrühmadele avaldub?

 millised võimalikud ebasoovitavad mõjud võivad sihtrühmale avalduda?

Juhime tähelepanu, et uurimisküsimuste aluseks on Justiitsministeeriumi loodud mõjude hindamise

metoodika ja selle kontrollküsimustik ning juhul kui neid muudetakse, lähtume uuendatud

metoodikast.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste, hüvitiste ning

teenuste süsteemi kaudu. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate

stsenaariumide alusel nii olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja

leibkondadele – viimane on oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid,

et abi oleks elanikele võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju.

Sellised stsenaariumide hõlmavad ka mõju puuetega inimestele, vähenenud töövõimega inimestele,

lastele ja lastega leibkondadele, vanaduspensionäridele jne.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas 2020. aasta sügisel vastu võetud EL nõukogu järeldusega10

miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. EL sotsiaalõiguste samba tegevuskava11 rõhutab,

et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku

toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja

teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada

aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta12, mis

tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames 13 ning aitab saavutada

sotsiaalõiguste samba eesmärke vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu

ning tõsta tööhõivet.

Kokkuvõttes on Sotsiaalministeeriumil ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil

oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust Eesti elanikele ja leibkondadele, sh

hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele, koosmõjus maksudega. Sellise

analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist (mis on juba tehtud

Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi viia teiste EL riikidega

võrdlevaid analüüse ja anda teavet Eesti suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eesmärgi täitmisest

või olukorrast EL semestri protsessi raames. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-, tervise kui ka

töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitse erinevatele

sihtrühmadele ning võimaldades leida sobivad meetmed, ilma, et need vähendaksid elanike

tööturul osalemise stiimuleid.

10 Euroopa Liidu Nõukogu, 2020. Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia

ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused (9. oktoober 2020). Leitav (02.01.2025): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11721-2020-REV- 2/et/pdf 11 The European Pillar of Social Rights in 20 principles, 2023. 14. Minimum Income. Leitav (02.01.2025): https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-

2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#iii- peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus 12 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav (02.01.2025): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC 13 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõte (Miinimumsissetulek) ütleb, et Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale

miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste

puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.

Nii on uuringuprojekt otseselt seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud

üldeesmärgiga, mis tuleneb riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“:

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.

Aga panustab ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondade eesmärkidesse nagu

näiteks tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Samuti on uuringu tulemused aluseks

„Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste hindamisel ning uute lahendusettepanekute

planeerimisel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida

Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud, mille

käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine, isikuandmete

kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium taotlevad ligipääsu nende andmete taaskasutamiseks oma

poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei toimu eraldi andmete kokku panekut.

Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete

kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas14. Andmestikud ei sisalda isiku

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja

Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel

sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate uuringuprojektide

tulemuseks on alati teaduslik üldistus.

Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate

uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt

kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses.

Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks

poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena.

Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja

analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad

vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis15 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet.

Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis

sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel

eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal.

Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on

Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on

14 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

järgmine:

 pärast AKI loa saamist teevad SoM ja MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava pöör-

dumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks teh-

tava uuring;

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud SoM-i ja MKM-i töötaja(te)le kättesaa-

davaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeri-

tud kujul.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku. Isikuandmed hõlmavad kogu

Eesti püsielanikkonda.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2019-31.12.2030

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud

erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i

andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud lisas)

on kokku pandud järgmiste registrite põhjal: rahvastikuregister (RR), töötamise register (TÖR),

maksukohustuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),

töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS),

töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister

(RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik),

äriregister (ARIREG) ja aadressiandmete süsteem (ADS).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja

pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt 10.2).

Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti

ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti

teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik üldistus agregeeritud

kujul.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kirjeldatud taotluse lisas.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku

üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse

isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks

statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.

Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi

käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid

asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud

isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku

identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on

võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile

on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.

Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/ levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse

(näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid,

mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid

ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage16 -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate

mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate

uurimisküsimuste kohta avaldatakse

ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu

saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi

kodulehel või Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

ning EUROMODile viidatakse ka vastavas

õigusakti mõjuanalüüsis või

väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus

kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel

konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või

uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot

hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside

16 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi

kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude

mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad

vastavates seletuskirjades eelnõude

infosüsteemis EIS.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused17?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse18 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)19 (allkiri ja kuupäev)

Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt)

töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)20

Taotluse lisad21:

Lisa - andmekoosseis

17 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 18 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

19 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 20 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 21 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa - Andmekoosseis

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis,

millele ligipääsu taotleme, on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

 isa pseudo-ID (RR)

 leibkonna pseudo-ID (RR)

 ema pseudo-ID (RR)

 partneri pseudo-ID (RR)

 omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

 omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

 kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 sugu (Statreg)

 vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

 kodakondsus (Statreg)

 kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg)

 maalises piirkonnas elamine (Statreg)

 linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

 perekonnaseis (RR)

 rahvus (Statreg)

 maakond (RR, Statreg)

 kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

 väikelinn (Statreg)

 olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg)

 maksuresidentsus (MKR)

 eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

 avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

 sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR)

 eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

 eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

 finantsvarad – agregeeritud tunnus

 aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

 isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

 isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

 kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

 eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

 eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

 eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR

 muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

 aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

 aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

 aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

 energiahüvitis (SKAIS)

 KREDEX toetused (KREDEX)

 aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

 aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS)

 aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

 aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

 vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

 aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

 aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

 muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS)

 püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

 puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

 töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS,

Statreg)

 töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

 institutsionaalne leibkond (Statreg)

 sünnikuu (Statreg)

 ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

 tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (EMTAK)

 mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

 kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

 ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

 ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

 töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

 kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

 kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

 kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

 mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

 registreeritud töötu (EMPIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS)

 töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

 madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

 milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

 Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

 III samba tööandja sissemaksed (MKR)

 maamaks (MKR)

 töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 tööandja sotsiaalmaks (MKR)

 tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 kingitused ja annetused (FIDEK, MKR)

 koolituskulud (FIDEK, MKR)

 eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

 eluaseme intressid (MKR)

 eluaseme üür (MKR)

 maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

 maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

 rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

 rahaline palgatulu (neto) (MKR)

 rahaline palgatulu Eestist (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

 varasem rahaline palgatulu (MKR)

 töötasuhüvitis (MKR)

 tunnipalk (MKR)

 intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

 dividendid (MKR)

 intressid (MKR)

 intressid (neto) (MKR)

 kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

 vara võõrandmaine (MKR)

 muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

 erapensionid (MKR)

 pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

 pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

 investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

 II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus)

 III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus)

 kinnisvara või maa renditulu (MKR)

 kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

 eluruumi renditulu (MKR)

 litsentsitasud (MKR)

 muu renditulu (MKR)

 siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

 siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

 tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

 koondamishüvitis (EMPIS)

 tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

 koondamisega seotud tulud (MKR)