Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 5.2-2/11082-1 |
Registreeritud | 17.04.2025 |
Sünkroonitud | 18.04.2025 |
Liik | Kiri SISSE |
Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
Sari | 5.2-2 Õigusaktide ja eelnõude kooskõlastamised, sisendi andmised ja analüüsid |
Toimik | 5.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Andrus Jürgens (SKA, Üldosakond, Õiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
25.02.2025
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „kassatsioonikautsjoni ja“;
2) paragrahvi 1 lõiget 6 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluvad riigilõivud;
6) teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluv riigilõiv.“;
3) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „maksuseadusest“ tekstiosaga „,
maksualase teabevahetuse seadusest“;
4) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) teha halduskoostööd nende riikide pädevate asutustega, kes kuuluvad Euroopa Liitu või
kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus) Euroopa
Liidu õigusaktides ja välislepingutes ette nähtud alustel ja korras;“;
5) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest
vastutav minister“;
6) paragrahvi 2510 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise ja ehitustööde kohta ning järgmiste
isikute kohta:
1) ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik;
2) ehitustöid tegev isik;
3) ehitusplatsil viibivad isikud;
4) muud ehitustööde või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“;
7) paragrahvi 2510 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik ostab
ehitise ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt,
kes ei ole peatöövõtja, rakenduvad talle käesoleva seaduse §-s 2512 sätestatud ehitusettevõtja
kohustused. Talle laienevad käesoleva seaduse §-s 2511 sätestatud peatöövõtja kohustused
juhul, kui ta tellib või teeb ehitamisega seotud töid või osutab teenuseid iseseisvalt ilma
peatöövõtjata.“;
8) paragrahvi 26 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on info- ja sidesüsteemi hooldamise ja arendamisega
ning klienditoe andmisega tegeleval riigiasutuse töötajal selleks vajalikus ulatuses. Maksu- ja
Tolliamet võib võimaldada juurdepääsu maksusaladusele info- ja sidesüsteemi hooldamiseks ja
arendamiseks selleks vajalikus ulatuses ka asutusevälisele isikule.“;
9) paragrahvi 26 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(23) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks
ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses on maksusaladusele juurdepääsu õigus
Riigi Tugiteenuste Keskusel, kohtul, prokuratuuril, Patendiametil ja Justiitsministeeriumil.“;
10) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ei ole sätestatud teisiti, on“ tekstiosaga
„käesoleva paragrahvi lõigete 21–23,“;
11) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ajatatud ja mis tahes muul viisil ümber kujundatud maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31
lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse, andmed ümberkujundamiseks
esitatud tagatiste kohta ning kohustuse täitmise ajakava kestuse;“;
12) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsiooni, kui maksuotsus
ei ole enam edasikaevatav;“
13) paragrahvi 29 punktis 1 asendatakse sõnad „uurijale ja prokurörile“ sõnadega
„uurimisasutusele ja prokuratuurile“;
14) paragrahvi 29 punktist 61 jäetakse välja sõnad „isikustamata kujul“;
15) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 67–71 järgmises sõnastuses:
„67) hankijale riigihangete seaduse § 115 lõike 2 punktis 2 sätestatud kirjeldusele vastava
pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmise töötasu kohta;
68) maagaasiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldurile vedelkütuse seaduse §-s 26
sätestatud ülesannete täitmiseks;
69) maksuhalduri poolt menetlusosalise taotluseta maksumenetlusse kaasatud asutusevälisele
tõlgile ulatuses, mis on vajalik maksumenetluse läbiviimiseks;
70) turismiseaduse §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutusele, et kontrollida
majutusteenuse osutamise vastavust seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
71) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja
tasude laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.“;
16) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:
„§ 291. Töötamise registri andmete avaldamine valitsusasutusele ja tema hallatavale
riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
Maksuhaldur võib avaldada töötamise registrisse kantud andmeid valitsusasutusele ja tema
hallatavale riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks.“;
17) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht, vara valitseja või käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud tegelikku võimu omav füüsiline isik ei ole tekkinud maksuvõlga põhjustanud
käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisega ise, vastutab ta siiski selle
maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta hoidub tahtlikult kõrvale tekkinud
maksuvõla tasumisest maksukohustuslase vara arvelt.“;
18) 31. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3¹. peatükk
RAHVUSVAHELINE HALDUSKOOSTÖÖ“;
19) paragrahvi 511 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusvahelist ametiabi välisriigi pädevale asutusele osutab Maksu- ja Tolliamet.“;
20) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maksu- ja Tolliamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi ning millega
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu
määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248 18.9.2013, lk 1—22), artikli 7 lõikes 3a ette nähtud
ülesannete täitmisel. Ülesannete täitmiseks vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse §-s 81 nimetatud andmed ning põhjendatud vajaduse korral tehingute
andmed võib Maksu- ja Tolliamet nõuda välja kolmandalt isikult.“;
21) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 812 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja
Tolliametisse“ tekstiosaga „, isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse või isiku
kaasamine Maksu- ja Tolliameti info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks“;
23) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui võla sissenõudmine kolme kuu jooksul ei ole tõenäoliselt tulemuslik või kui
maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes algatatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, võib maksuhaldur teha vastutusotsuse, ära
ootamata käesoleva paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud eelduste täitumist või pankroti
väljakuulutamist.“;
24) paragrahvi 132 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;
25) seadust täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses:
„§ 1321. Sundtäitmise aegumistähtaja katkemine
(1) Kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel sundtäitmise
aegumistähtaeg katkeb ning aegumise arvestus algab uuesti täitmisavalduse esitamise aastale
järgneva aasta 1. jaanuarist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on sundtäitmise aegumise katkemise
aluseks:
1) maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamine;
2) maksukohustuslase suhtes saneerimismenetluse algatamine;
3) maksukohustuslase suhtes ümberkujundamise menetluse algatamine;
4) maksukohustuslase suhtes pankrotiavalduse ja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine;
5) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine;
6) täitemenetluses esitatud hagi kohtumenetlusse võtmine;
7) täitemenetluse peatumine kas ühel või mitmel täitemenetluse seadustiku §-s 46 nimetatud
alusel;
8) rahalise kohustuse ajatamine või muu tasumisgraafiku sõlmimine, kui kinnitatud
tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem sundtäitmise aegumisperioodist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundtäitmise aegumise katkemise aluse
äralangemisel hakkab uus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema aluse äralangemise aastale
järgneva aasta 1. jaanuarist.
(4) Sundtäitmise aegumise katkemine kehtib ainult selle summa kohta, millega on seotud
tähtaja katkemise põhjustanud asjaolu.“;
26) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ ja (EL) 2021/514 (ELT L 104,
25.03.2021, lk 1–26)“ tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)
2023/2226 (ELT L 24.10.2023)“.
§ 2. Maamaksuseaduse muutmine
Maamaksuseaduse §-st 71 jäetakse välja tekstiosa „ja lõike 4 punktis 1“.
§ 3. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kinnisomand ja kinnisvaratulu;“;
2) paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja FATCA kokkuleppega seotud teiste“;
3) paragrahvi 86 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab mitteresidendist kontoomaniku andmed, samuti
ettevõtte ja tema mitteresidendist kontrolliva isiku andmed, kui selline kontoomanik või
kontrolliv isik on aruandekohustusega hõlmatud isik ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel
avaldatud loetelus oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident.“;
4) paragrahvi 88 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ ja (EL) 2021/514 (ELT L 104,
25.03.2021, lk 1–26)“ tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)
2023/2226 (ELT L 24.10.2023)“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmise seadus
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal esines
käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud alus.“;
2) paragrahvi § 259 lõikes 1 asendatakse arv „1180“ arvuga „2060“;
3) paragrahvi § 259 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „520“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. mail.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 9 ja 18–20 jõustuvad üldises korras.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2025
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse ning täiendatakse maksukorralduse seadust (edaspidi:
MKS) ja teisi Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) volitusi reguleerivaid seadusi, et
parandada MTA võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendada
MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ning töökoormust, tagada võrdsem ning
läbipaistvam maksu- ning konkurentsikeskkond, samuti tõhustada rahvusvahelist
halduskoostööd MTA ja välisriikide/EL-i pädevate asutuste vahel – konkreetselt Euroopa
Pettusevastase Ametiga (edaspidi: OLAF1).
Eelnõu aluseks on 9. märtsil 2023. aastal eelnõude infosüsteemis kättesaadavaks tehtud
väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi: VTK), milles kaardistati MKS-i kohaldamisel tõusetunud
praktilisi probleeme ning nende potentsiaalseid lahendusi. Tegemist ei ole seejuures esimese
korraga, mil MKS-i instituute sellisel viisil muudetakse – viimati toimus sarnane probleemide
kaardistus ning lahendamine maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega, mis võeti vastu 22. augustil 2018.
Võrreldes VTK-ga on eelnõusse lisandunud erinevate ministeeriumite ja MTA täiendavad
muudatusettepanekud, samuti lahendused Rahandusministeeriumi enda poolt tuvastatud
probleemidele.
Muudatused on teemade kaupa kokkuvõtlikult järgmised:
eelnõuga antakse maksukohustuslaste registri põhimääruse kehtestamise pädevus
rahandusministrile;
eelnõuga muudetakse töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandlusega (ehitusplatsid)
seonduvaid norme, et tagada parem kooskõla andmekaitsealaste nõuetega, vähendada
ettevõtjate halduskoormust ning takistada aruandlusest kõrvalehoidumist;
eelnõuga kehtestatakse MTA pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 883/2013 artikli 7 lõike 3a mõistes, kes esitab OLAF-le tema taotlusel infot
finantskontode ning nende omanike kohta, samuti vajadusel infot kontoga seotud
tehingute andmete kohta;
eelnõuga luuakse õiguslik alus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet: o riigiasutuse info- ja sidesüsteemide klienditoe eest vastutavatele riigiasutuste
töötajatele;
o asutusevälisest isikust info- ja sidesüsteemide arendajale MTA info- ja
sidesüsteemide arendamiseks ning hooldamiseks;
1 Käibes kasutatakse akronüümi „OLAF“ kõnealuse ameti tähistamiseks, sest ameti originaalne nimetus on
prantsuse keelne: Office Européen de Lutte Antifraude. 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34c6e051-1a16-41d3-b62d-a42ecd5fcde0
(sisenetud 30.06.2023).
2
o hankijale riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 115 lõikes 2 nimetatud
ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepinguga seonduvate
pakkumuste hindamiseks;
o maagaasiseaduses (edaspidi: MGS) sätestatud süsteemihaldurile vedelkütuse
seaduse (edaspidi: VKS) §-s 26 sätestatud ülesannete täitmiseks;
o MTA poolt maksumenetlusse kaasatud asutusevälisele tõlgile selleks, et tagada
maksumenetluse eesmärgipärane ning efektiivne kulgemine;
o turismiseaduse (edaspidi: TurS) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve asutusele,
et kontrollida majutusettevõtete majutustegevuse vastavust seaduses sätestatud
nõutele;
o Rahandusministeeriumile maksude laekumise paremaks prognoosimiseks ja
maksude laekumist tagavate meetmete efektiivsemaks kavandamiseks;
o Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud
maksude ja tasude laekumise paremaks prognoosimiseks ning efektiivsemaks
mõjude hindamiseks.
eelnõuga sätestatakse MTA-le üldine volitus jagada töötamise registrisse kantud
andmeid kõikide valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutustega, samuti avalik-
õiguslike juriidiliste isikutega, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks;
eelnõuga sätestatakse, et maksusaladuse hoidmise kohustus on ka MTA info- ja
sidesüsteemide hooldamise, arendamise ja klienditoe tagamisega tegelevatel isikutel,
MTA tegevust auditeerival isikul ning teatud juhtudel ka Riigi Tugiteenuste Keskusel,
kohtul ja prokuratuuril;
eelnõuga muudetakse maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegevjuhi
ja tegeliku juhi vastutuse aluseid, ehk edaspidi võib teatud tingimustel vastutada
eelnimetatud isik solidaarselt koos maksukohustuslasega ka sellise maksuvõla eest,
mille teket see isik oma süülise käitumisega küll ei põhjustanud, aga mille ta siiski jättis
tahtlikult tasumata, kuigi maksukohustuslasel vahendid maksuvõla tasumiseks olid
olemas;
eelnõuga laiendatakse ümberkujundatud maksuvõla avaldamise aluseid, ehk kui kehtiva
seaduse kohaselt kuulub avaldamisele üksnes ajatamismenetluses ümberkujundatud
maksuvõlg, siis edaspidi avaldatakse maksuvõlg sõltumata sellest, millises menetluses
see maksuvõlg on ümberkujundatud;
eelnõuga luuakse õiguslik alus juriidilisest isikust maksukohustuslasele adresseeritud
maksuotsuse resolutiivosa avaldamiseks;
eelnõuga suurendatakse MTA kaalutlusõigust dokumentide kättetoimetamise vormi üle
otsustamisel, samuti vähendatakse dokumentide dubleeritud kättetoimetamist;
eelnõuga kiirendatakse vastutusotsuse tegemist olukorras, kus maksusumma
väljanõudmine maksukohustuslaselt on lootusetu;
eelnõuga ajakohastatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemist reguleerivaid
õigusnorme;
eelnõus ajakohastatakse ja korrastatakse ka teatud sätete terminoloogiat selliselt, et need
oleks vastavuses teistes seadustes sätestatud terminitega. Ühtlasi tehakse muid üksikuid
normitehnilisi parandusi, mis suuremaid mõjusid kaasa ei too.
Lisaks MKS-i muutmisele muudetakse ka maamaksuseadust (edaspidi: MaaMS), maksualase
teabevahetuse seadust (edaspidi: MTVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi: RLS).
3
MaaMS-i muudatused ei ole sisulised. Eelnõuga eemaldatakse MaaMS-st üksnes viide MKS-s
olevale kättetoimetamist reguleerivale sättele, mis käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks.
Muudatused on seotud dokumentide dubleeritud kättetoimetamise vähendamisega.
MTVS-i muudatused on vajalikud selleks, et tagada maksualase teabevahetuse reeglite
kooskõla Euroopa Liidu õigusega, samuti muude välislepingutega. Muudatustega täpsustatakse
teabevahetusega hõlmatud teabekategooriaid, ajakohastatakse finantskontode aruandlusega
seonduvat teabevahetust, samuti suurendatakse õigusselgust andmete töötlemisel ning
säilitamisel.
RLS-i muutmisega muudetakse riigilõivu tagastamise nõude lõppemise ajastust, samuti
tõstetakse MTA siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasumisele kuuluvate riigilõivude
määrasid.
Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2026, ent kaks muudatust jõustatakse esimesel
võimalusel (Patendiameti ja Justiitsministeeriumi nõuete haldust puudutavad sätted ning
OLAF-i teabenõude teenindamist puudutavad sätted). Üks muudatus eelnõus –
maksukohustuslaste registri (edaspidi: MKR) põhimääruse muutmine rahandusministri
määruseks – jõustatakse 1. mail 2026.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika
osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja
nõunik Anneli Valgma (telefon: 5885 1315; e-post: [email protected]) koostöös järgmiste
MTA ametnikega:
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna peajurist Pille Kullamaa (telefon: 5599
9902; e-post: [email protected]);
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Tanel Ermel (telefon: 676 2146; e-
post: [email protected]);
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja Silber (ei tööta enam
MTA-s).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson
(telefon: 5885 1301; e-post: [email protected]).
1.3 Märkused
Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sellel on osaline
puutumus rahvusvahelise õigusega (peamiselt EL õigusega), eriti seoses MTVS-i muutmisega,
millega tagatakse finantskontode alase teabevahetuse reeglite täpsem ülevõtmine.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse:
- maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 02.01.2025, 16;
- maamaksuseadust redaktsioonis RT I 30.06.2024,4;
4
- maksualase teabevahetuse seadust redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 9 ja
- riigilõivuseadust redaktsioonis RT I, 30.01.2025, 8.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. SEADUSE EESMÄRK
Eelnõus olevad muudatused on seotud viie järgneva eesmärgiga:
1) lahendada MKS-i kohaldamisel ning selle tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme, mis
segavad ning teatud juhtudel isegi takistavad MTA-l täita oma ülesandeid eesmärgipärasel
ning efektiivsel viisil;
2) likvideerida põhjendamatud ebamugavused ning ebavajalik kulu nii MTA-le kui ka
maksukohustuslastele, mis kaasneb teatavate MKS-i normide kohaldamisega;
3) suurendada maksukohustuslaste võrdset kohtlemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ning
ettevõtete vahelist õiglast konkurentsi;
4) tõhustada maksusaladust sisaldava teabe jagamist teiste riigiasutustega ning avalik-
õiguslike juriidiliste isikutega, et nad saaksid paremini täita oma seadusest tulenevaid
ülesandeid;
5) suurendada õigusnormide õigusselgust ning tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning
rahvusvahelise õigusega laiemalt.3
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) § 1 lõikele 1 koostati
seaduseelnõule eelnevalt VTK. Eelnõu sisaldab ka muudatusi, mis VTK-s kajastatud ei olnud
– osa neist kujutab endast VTK avalikul kooskõlastusel laekunud ettepanekuid, ülejäänud on
aga MTA ja Rahandusministeeriumi enda avastatud probleemid, mida oleks otstarbekas
käesoleva eelnõu raames lahendada. Tegemist on muudatustega, millega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust ega mõju, mistõttu ei ole nende muudatuste puhul VTK vajalik (HÕNTE
§ 1 lõige 2 punkt 5).
Siseministeerium kooskõlastas VTK märkusteta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas VTK oma 17.04.2023 kirjaga nr 2-
7/2023/1426, mis sisaldas ka ettepanekut lisada õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe
avaldamiseks riikliku järelevalve teostajale TurS § 30 lõike 1 ja 2 tähenduses samas seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks. Kõnealuse ettepanekuga on eelnõus arvestatud ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka suheldud.
Kliimaministeerium (tol hetkel veel Keskkonnaministeerium) kooskõlastas VTK oma
06.04.2023 kirjaga nr 1-5/23/1009-3. Kooskõlastus põhines tingimusel, et
Rahandusministeerium lisab eelnõusse sätte, mis annab MTA-le õigusliku aluse avaldada
maksusaladust sisaldavat teavet (infot keskkonnatasude deklareerimise ning laekumise kohta)
kohaliku omavalitsuse üksusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning
keskkonnatasude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kuna käesoleva eelnõu koostamine
on võtnud oodatust kauem aega, on Kliimaministeerium asunud seda muudatust ise menetlema.
Seetõttu ei ole tollast ettepanekut käesolevasse eelnõusse lisatud.
Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkusega, et eelnõu ning seletuskirja koostamisel
tuleks täiendavalt analüüsida dokumentide elektroonilist kättetoimetamist mitte-äriühingust
3 Rahvusvahelise õiguse all peame silmas näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi: OECD)
raames sõlmitud erinevaid maksundust puudutavaid rahvusvahelisi lepinguid ning andmevahetuskokkuleppeid.
5
juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele, sh tuua paremini välja lahendatav probleem
ning laiem õiguslik ning ühiskondlik mõju, mis selle muudatusega kaasneb. Ühtlasi paluti
seletuskirjas täiendavat analüüsi nende teemade suhtes, millega kaasneb suurem riive
isikuandmete kaitsele, samuti sooviti detailsemat mõjuanalüüsi eelnõu üldise mõju kohta
haldus- ning töökoormusele, ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele jne.
MTVS-i ja RLS-i muutmist ettenägevale eelnõu osale ei eelnenud VTK-d. HÕNTE § 1 lõike
2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui see käsitleb Euroopa Liidu õiguse
rakendamist (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 2) või kui sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust
või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5). Eelnõu koostajate hinnangul on HÕNTE
§ 1 lõike 2 kohased kriteeriumid täidetud. MTVS-i puudutavad muudatused on õigusselgust
suurendava iseloomuga ning sihtrühm ka ootab kõnealuseid muudatusi. RLS muutmisega küll
muudetakse tagastusnõude lõppemise ajastust ning tõstetakse siduvate eelotsuste
riigilõivumäärasid, kuid esimene muudatus neist parendab riigilõivu tagastamist taotlevate
isikute õiguslikku olukorda, ning siduvate eelotsuste näol on tegemist vabatahtliku teenusega,
mille kasutamine ei ole eeltingimuseks ettevõtlus- ning lepinguvabaduse realiseerimiseks.
Käesolevasse eelnõusse on lisatud ka ettepanekud, mis laekusid kunagise maamaksuseaduse
ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule avalikul kooskõlastusringil.4 Kuna
kõnealused ettepanekud ei seondunud nimetatud eelnõuga ning olukord oli tollal
kiireloomuline, jäeti need arvestamata. Nüüd aga lülitatakse need ettepanekud käesolevasse
eelnõusse, ennekõike Kultuuriministeeriumi 12.09.2023 kirjas nr 1-12/1260-25 olev ettepanek
jagada töötamise registri andmeid loomeliidule ning Kultuurministeeriumile. Eelnõus nähakse
töötamise registri andmete jagamiseks ette uudne lahendus, mis peaks edaspidi rahuldama
kõikide valitsusasutuste ning nende hallatavate riigiasutuste, samuti avalik-õiguslike juriidiliste
isikute vajadused.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse MKS-i, teisega
MaaMS-i, kolmandaga MTVS-i, neljandaga RLS-i ning viiendas paragrahvis sätestatakse
jõustumisnormid.
§ 1. MKS-i muutmine
Punktiga 1 eemaldatakse MKS § 1 lõike 6 punktist 1 termin „kassatsioonikautsjon“. Muudatus
on tingitud asjaolust, et kassatsioonikautsjoni instituuti enam ei eksisteeri 1. jaanuaril 2022
jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seaduse tulemusel.6
Punktiga 2 lisatakse MKS § 1 lõikesse 6 kaks rahalist kohustust, millele kohaldatakse MKS-i
9. peatüki esimeses jaos sätestatud maksunõuete ja kohustuste täitmise norme – Patendiameti
toimingute eest tasumisele kuuluv riigilõiv ning teadaande avaldamise eest väljaandes
Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluv riigilõiv.
4 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b67132e-d70c-4a56-95e1-7545432927ec: sisenetud
(02.02.2024). 5 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b618743-89bf-4487-a4e9-aeed6b62b86f:
(sisenetud 02.02.2024). 6 Vt selle kohta: Eelnõu - Riigikogu (sisenetud 15.06.2023).
6
Kõnealused nõuded on olnud MTA haldamisel juba alates 01.07.2021, mil jõustus MKR
põhimääruse muutmise määrus redaktsioonis RT I, 26.06.2021, 1. Paraku on kõnealune
muudatus just Patendiameti ja Ametlike Teadaannete vaates jäänud siiani kajastamata MKS §
1 lõikes 6, mis võimaldab MTA-l nimetatud nõuete haldamisel rakendada MKS-i 9. peatükis
sätestatut. See puudus aga käesoleva eelnõuga parandatakse.
Punktiga 3 lisatakse MKS § 8 lõigetesse 1 ja 2 viide MTVS-le.
Kõnealused normid sätestavad juriidilise isiku ja füüsilise isiku seaduslikule esindajale,
seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juhile ning
õigusvõimetu varakogumi valitsejale kohustuse korraldada esindatava, juhitava ja/või
valitsetava kõik MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate
rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine.
Probleem on selles, et kehtivas MKS § 8 lõigetes 1 ja 2 on puudu viide MTVS-le, millest
tulenevad samuti mitmed olulised mitterahalised kohustused, peaasjalikult erinevad
aruandluskohustused. Viite puudumine aga jätab eksliku mulje, nagu seaduslik esindaja, juht
või valitseja ei ole kohustatud korraldama oma esindatava/juhitava/valitsetava MTVS-st
tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist, kuigi ilmselgelt on MKS § 8 lõiked 1
ja 2 mõeldud hõlmama kõiki kohustusi, mis otseselt või kaudselt on seotud maksukorraldusega,
seega ka MTVS-st tulenevaid kohustusi.
Viite puudumise näol ei ole tegemist praktilise probleemiga, kuivõrd seaduslikud esindajad,
juhid ja valitsejad peavad niikuinii täitma oma esindatava/juhitava/valitsetava nimel kõik
MTVS-st tulenevad kohustused lähtudes vahetult MTVS-st. Muudatus on seega kantud
ennekõike eesmärgist parandada õigusselgust ning õigussüsteemi üldist koherentsust.
Punktiga 4 lisatakse MTA ülesannete loetellu halduskoostöö tegemine Euroopa Liidu
asutustega ja välisriigi pädevate asutustega. Halduskoostöö toimub vastavalt EL õigusaktidele
ning välislepingutele.
Halduskoostöö, sealhulgas rahvusvahelise ametiabi andmine, ei ole uus funktsioon MTA
ülesannete hulgas. MTA on aastaid (kui mitte aastakümneid) tegelenud rahvusvahelise
andmevahetusega, ühiste maksukontrollidega ning muude maksualase halduskoostöö
vormidega, kuid siiani ei ole seda funktsiooni eraldiseisvalt MKS § 10 lõikes 2 olevas loetelus
kajastatud. Suuresti on see tingitud asjaolust, et senised rahvusvahelise halduskoostöö vormid
on suunatud ennekõike maksualase järelevalve efektiivsemaks teostamiseks ja on seega
asetatavad kehtiva MKS § 10 lõike 2 punktide 1–4 ja punkti 6 alla. Küll aga lisandub käesoleva
eelnõuga eripärane rahvusvahelise halduskoostöö vorm, mis otseselt ei seondu maksundusega
ning millega ei kaasne quid pro quo stiilis vastusooritust MTA-le, ehk Euroopa Pettusevastase
ameti teabenõuete teenindamine vastavalt Euroopa Liidu määruse nr 883/2013 artikli 7 lõikele
3a.
Kuna sellist funktsiooni ei ole võimalik asetada kehtiva MKS § 10 lõikes 2 olevasse loetellu,
siis tulebki seda loetelu vastavalt täiendada. Eelnõuga lisanduv ülesanne on aga sõnastatud
abstraktselt, st laiemalt kui OLAF-i teabenõuded, et välistada potentsiaalne vajadus asuda seda
sätet laiendama kohe, kui tulevikus peaks mõni muu taoline ülesanne jõudma MTA ülesannete
loetellu.
7
MKS § 511 lõikes 1 fikseeritud lühend „välisriigi pädev asutus“ fikseeritakse edaspidi
kõnealuses loodavas sättes ning edaspidi kasutab MKS § 511 lõige 1 vastavat lühendit.
Muudatus on kantud vajadusest tagada kooskõla HÕNTE § 19 lõikega 5, mille kohaselt tuleks
lühend fikseerida pika sõnaühendi kordamise vältimiseks juba esimesel korral, mil vastav pikk
sõnaühend seaduses esineb.
Punktiga 5 muudetakse MKS § 17 lõike 1 sõnastust, ehk asendatakse tekstiosa „Vabariigi
Valitsus“ fraasiga „valdkonna eest vastutav minister“. Muudatuse tulemusel saab MKR-i
asutamise ja selle põhimääruse kehtestamise pädevus olema rahandusministril.
Kehtiva MKS § 17 lõike 1 punkti 1 kohaselt MKR-i asutamise ning selle põhimääruse
kehtestamine otsustatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. MKR-i eesmärgiks on talletada
andmeid MKS-st ning maksuseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, samuti pidada
arvestust nii maksude kui ka MKS § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste
üle. Küll aga ei ammendu MKR-s olevate andmete kasutuspotentsiaal üksnes
maksuvaldkonnaga – ka teistel asutustel on tihti võimalik neile tugineda oma ülesannete
täitmisel. Nii kasutavad MKR-i andmeid lisaks MTA-le ka ametid ja asutused, mis ei kuulu
Rahandusministeeriumi valitsemisalasse (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon
jne) või mis on suunatud muu kui maksualaste ülesannete täitmisele (nt Rahapesu
Andmebüroo). See on suuresti ka põhjus, miks MKR-i põhimääruse loomisel otsustati see
kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusena ning mitte rahandusministri määrusena.
Praktika on aga näidanud, et kuigi MKR põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusega, siis faktiliselt lahendatakse sellega peaaegu eranditult Rahandusministeeriumi
valitsemisala küsimusi, ning puutumus teiste ministeeriumide valitsemisalaga on esialgu
arvatust oluliselt tagasihoidlikum. Viimase kolme aasta jooksul on MKR põhimäärust
muudetud vähemalt kaheksa korda Rahandusministeeriumi eestvedamisel. Need muudatused
kuuluvad üldreeglina Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, mis tähendab, et teised
ministeeriumid üldjuhul kas kooskõlastavad dokumendid vaikimisi või esitavad märkusi
seonduvalt eelnõu enda sisuga. Vaid vähestel juhtudel oli märkuse tegemine kantud eesmärgist
lahendada kooskõlastava ministeeriumi enda valitsemisala probleeme.
Võrreldes ministri määrusega, on Vabariigi Valitsuse määruse menetlemisega seonduv
õigusloome protsess ka koormavam ning keerulisem. Keskmiselt on vaja MKR-i põhimäärust
muuta aastas vähemalt kaks korda – tüüpiliselt tehakse esimene muudatustelaine kalendriaasta
esimesel poolel (üldiselt kevadel), teine teisel poolel (üldiselt sügisel).7 Kui MKR põhimäärus
eksisteeriks ministri määrusena, toimuks selle menetlemine kiiremini, sest avalikul
kooskõlastusel oleks eelnõu reeglina 5 tööpäeva vähem (15 tööpäeva asemel 10 tööpäeva) ning
ühtlasi ei oleks enam vajadust dokumente menetleda Riigikantseleil.
Eeltoodu taustal on otstarbekas viia MKR põhimääruse juriidiline vorm kooskõlla selle
õigusakti tegeliku olemusega, ehk kehtestada seni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
MKR-i põhimäärus rahandusministri määrusega.
Punktiga 6 muudetakse MKS § 2510 lõiget 2.
7 Tempokas muutmisvajadus on tingitud tõsiasjast, et maksuõigusvaldkond on pidevas arengus olev organism, kus
märkimisväärne osa MKR-i alamregistrite loomisest ning uuendamisest seisneb Euroopa Liidu õiguse
ülevõtmises.
8
Vastavalt kehtivale MKS-le kantakse TTKI-sse andmed „[e]hitatava ehitise, ehitustööde, nende
tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.“ (MKS §
2510 lõige 2). Eelnõuga laiendatakse seda loetelu, ehk edaspidi kantakse TTKI-sse lisaks
eeltoodule ka mistahes „muud ehitustööde või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“
Tegemist on abstraktse alusega, mis hõlmaks kõikmõeldavad vastutavad isikud ilma, et see
eeldaks igakordset MKS-i muutmist.
Esiteks, muudatus on kantud vajadusest tagada kooskõla andmekaitsealaste nõuetega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab andmete kogumiseks olema seaduslik alus, ent
praegu kogutakse TTKI-isse andmeid ka isikute kohta, kelle puhul seda seaduslikku alust
selgelt ei ole, nimelt ehitusobjekti eest vastutava isiku kohta MKR põhimääruse § 531 lõike 3
punkti 7 tähenduses. Kõnealuse isiku andmete hõlmamine oli siiski juba TTKI väljatöötamise
staadiumis kavandatud, seega ei ole siinkohal tegemist muu kui seni avastamata õigusliku
puuduse parandamisega.
Teiseks, muudatuse abstraktne iseloom võimaldab ehitusplatside regulatsioonil sammu pidada
ehitussektori dünaamilise iseloomuga, ehk see võimaldab TTKI-sse kanda andmeid ka selliste
isikute kohta, kelle andmed praegu küll hõlmatud ei ole, kuid kelle andmete kandmise vajadus
või otstarbekus selgub praktika käigus – näiteks töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kelle
andmete hõlmamisega TTKI-sse saaks vähendada ehitusettevõtjate halduskoormust.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad ehitusettevõtjad esitama Tööinspektsioonile eelteate, kui
ehitustööde eeldatav kestus ja/või ehitusplatsil töötavate isikute hulk ületab Vabariigi Valitsuse
08.12.1999 vastu võetud määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“
sätestatud piirmäärad. Kõnealuse eelteate kaudu tuleb teatud juhtudel esitada
Tööinspektsioonile ka andmeid eelnimetatud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta,
konkreetselt tema nimi ja telefoninumber. Tegemist on ainukese eelteatel kajastatava
andmeartikliga, mida Tööinspektsioon TTKI-st veel ei saa. Kui aga Tööinspektsioonil oleks
võimalik TTKI-st saada ka eelnimetatud koordinaatori andmeid, ei oleks enam praktilist
vajadust nõuda eelteate esitamist ehitusettevõtjatelt, ehk selles nõudest oleks võimalik loobuda
ja vähendada selleläbi ehitusettevõtjate halduskoormust.
Loetelu avamise kõrval on normis tehtud ka muid väiksemaid korrektuure. Esiteks, loetellu
hõlmatakse sõnaselgelt ehitustööde tellija kõrval ka ehitatava ehitise omanik, et katta juhud,
kus formaalselt ehitustööde „tellijat“ ei ole, sest omanik teostas ehitustöid iseseisvalt. Teiseks,
eelnõuga tehakse normis ka üks terminoloogiline korrektuur – kehtivas normis termin
ehitustöid tegev „alltöövõtja“ asendatakse terminiga „ehitustöid tegev isik“. Muudatus annab
õigusselgemalt edasi mõtet, et andmekogusse kantakse mitte ainult alltöövõtja kohta käivad
andmed, vaid mõistagi ka peatöövõtja enda kohta käivad andmed.
Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 2510 uue lõikega 31, mille kohaselt, kui tellija või ehitatava
ehitise omanik teostab ehitustöid ise kaasamata selleks peatöövõtjat ja/või ehitusettevõtjat, siis
jäävad MKS-i 1. peatüki 33. jaos sätestatud peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja kohustused tema
kanda.
MKS-i kohaselt on töövõtuahela ning töötamise kestusega seonduva aruandluse eest vastutav
ennekõike peatöövõtja ning ehitusettevõtja. See formaalsus on tinginud teatava kahtluse selles,
kas ehitustöid ja ehitusplatse on võimalik aruandluskohustusest vabastada juhul, kui
tellija/omanik teostab ehitustöid iseseisvalt kaasamata selleks peatöövõtjat või mõnda muud
ehitusettevõtjat.
9
Valitseva arusaama kohaselt ei ole sellisel viisil võimalik aruandluskohustusest kõrvale
hoiduda. Nii näiteks on rahandusministri 14.11.2023 määruse nr 41 „Ehitusplatsil viibimise
andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud,
nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ § 3 lõikes 2 sätestatud, et
„[k]ui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija ostab või on ostnud ehitise
ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt, kes ei
ole peatöövõtja, rakenduvad tellijale maksukorralduse seaduse §-s 2512 sätestatud
ehitusettevõtja kohustused. Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks aktiveerib
peatöövõtja tellija alltöövõtuahela. Poolte kokkuleppel võib andmed tellija alltöövõtjate kohta
esitada peatöövõtja.“
Kõnealune juhtum puudutab olukorda, kus tellija tegutseb ise faktiliselt ehitusettevõtjana ning
peab seetõttu esitama MTA-le teavet tema tehtavate ehitustööde ning tema alltöövõtjate kohta.
Olukorras aga, kus tellija tegutseb faktiliselt ise peatöövõtjana, või kus peatöövõtjat kui sellist
ei ole määratud, peab tellija täitma ka peatöövõtja kohustused – selline selgitus on kajastatud
MTA veebilehel.8
Probleemiks on asjaolu, et kuigi rahandusministri määruses ning ka halduspraktikas on
kinnistunud arusaam, et tellijale/omanikule lähevad peatöövõtja/ehitusettevõtja kohustused üle
olukorras, kus neid kaasatud ei ole, siis paraku see arusaam ei kajastu selgelt seaduse tasandil.
Et välistada risk potentsiaalseks õigusvaidluseks, kehtestatakse seega MKS §-i 2510 uus lõige
31, mis sätestab sõnaselgelt, et peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja puudumine ehitusplatsilt ei
välista aruandluskohustust.
Säte sisaldab nii „tellija“ kui ka „omaniku“ terminit – see on selleks, et välistada mis iganes
potentsiaalsed aruandlusest kõrvalehoidumise skeemid, sh nii olukorrad, kus isik ehitab oma
ehitist ise, kui ka olukorrad, kus ehitustöödeks on kaasatud ka teisi ettevõtteid, kuid nende
ettevõtete staatus peatöövõtja/alltöövõtjana on hägustatud.
Punktiga 8 muudetakse MKS § 26 lõiget 21.
Esiteks, sätte skoopi laiendatakse selliselt, et edaspidi on juurdepääs maksusaladust sisaldavale
teabele ka sellistel riigiasutuste töötajatel, kes tegelevad info- ja sidesüsteemide klienditoe
andmisega.
MKS kohaselt on info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatel riigiasutuse
töötajatel juurdepääs maksusaladusele ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info- ja
sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Vajadus juurdepääsule on tingitud asjaolust, et
süsteemide arendamisel ning hooldamisel, samuti nende toimivuse testimisel võidakse puutuda
kokku maksukohustuslaste andmetega ning see oleks koormav, kui iga kord tuleks hooldus- ja
arendustööde läbiviimiseks küsida nõusolekut maksukohustuslastelt, või siis MTA-lt.
Praktikas on aga tekkinud probleem, kus teiste riigiasutuste andmekogude eest vastutavad
riigitöötajad täidavad lisaks arendus- ja hooldustegevusele ka muid funktsioone, näiteks
menetletakse avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks, kontrollitakse
8 Vt https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/registreerimine-ehituses/uldised-pohimotted-
tolgendused#aruandluskohustus (sisenetud: 11.02.2025).
10
isikuandmete töötlemise nõuete täitmist ning osutatakse üldist tehnilist tuge andmekogu
kasutamisel jne. Sellised nö „klienditoe“ tegevused väljuvad aga arendus- ja hooldustegevuse
raamidest, kuid võivad siiski eeldada ühel või teisel viisil maksusaladust sisaldavate andmete
töötlemist. See aga vajab õiguslikku alust, mis käesoleva eelnõuga ka luuakse, ehk laiendatakse
juurdepääsuõigust maksusaladusele lisaks arendus- ja hooldustööde teostamiseks ka info- ja
sidesüsteemide klienditoe osutamiseks.
Termin „klienditugi“ tähendab siinses kontekstis info- ja sidesüsteemide kasutajate abistamist
nende süsteemide kasutamisel (tehniline tugi), samuti andmesubjektide avaldustele vastamist,
andmekaitsealaste intsidentide lahendamist ja muude funktsioonide teostamist, mis on
vajalikud kõnealuse info- ja sidesüsteemi toimimiseks ning selle eesmärgi realiseerimiseks.
Teiseks, muudetavasse lõikesse lisatakse teine lause, mis võimaldab MTA-l anda
asutusevälisele isikule juurdepääsuõigus maksusaladust sisaldavale teabele MTA info- ja
sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Nagu mis tahes infosüsteemide puhul, on ka
MTA infosüsteeme vaja hooldada, nendes esinevad tõrked likvideerida, nende toimivust
testida, neid arendada ja kaasajastada jne, et tagada jätkuv kvaliteetsete teenuste osutamine.
Sageli tekib MTA-l vajadus ka uute info- ja sidesüsteemide järele, mille väljatöötamiseks on
omakorda vaja arvestatavat tehnilist ekspertiisi. Praegu täidavad peaasjalikult seda funktsiooni
MTA ja RMIT-i töötajad, kellel on olemas vahetult MKS-st tulenev juurdepääsuõigus
maksusaladusele. Praktikas on seda juurdepääsuõigust võimaldav õiguslik alus muutunud aga
liigselt piiravaks, sest see ei arvesta asjaoluga, et ühel või teisel põhjusel on vahel hooldus- ja
arendustöid vaja tellida erasektorilt.
Vajadus pöörduda asutusevälise kompetentsi poole võib tekkida juhtudel, kus RMIT-i töötajatel
puuduvad probleemi lahendamiseks vajalikud oskused. Asutusevälised arendajad (st erasektor)
on aga sätte kohaldamisalast väljas, mis tähendab, et tõsiste infotehnoloogiliste probleemide
lahendamiseks ei ole neid võimalik ilma maksukohustuslaste nõusolekuta kaasata, kui
nimetatud probleemide lahendamine eeldab ligipääsu nende maksusaladust sisaldavale teabele.
Muudatusega kaasnevad teatavad riskid, sest maksusaladust sisaldavale teabele antakse ligipääs
asutusevälistele isikutele. Seetõttu uuriti VTK ning käesoleva eelnõu koostamise käigus
variante kaasata erasektori arendajaid viisil, mis ei ohustaks maksusaladuse kaitset. Paraku aga
jõuti analüüsi käigus järeldusele, et selline lähenemine ei ole kas tehniliselt võimalik, sest see
ei taga sama tõhusat hooldus- või arendustegevust, või siis see ei ole mõistlik muul põhjusel,
näiteks ebaproportsionaalselt suure haldus- ja töökoormuse tõttu.
Näiteks uuriti VTK koostamise käigus muuhulgas võimalust kasutada maksusaladust sisaldava
teabe asemel fiktiivseid andmeid, ehk testida info- ja sidesüsteeme simuleeritud, mitte
reaalsetes tingimustes. Paraku aga nähtus, et selline lähenemine ei suuda tuvastada
kõikvõimalikke probleeme ning nende juurpõhjuseid – maksusaladust sisaldavad andmed
eksisteerivad niivõrd kompleksses sidussüsteemis, mida on praktiliselt võimatu fiktiivsete
andmetega adekvaatselt simuleerida. Kui aga võimalikud vead ja tõrked jäävad avastamata, siis
ei satu ohtu mitte ainult kõnealuste info- ja sidesüsteemide toimimine, vaid ka nende turvalisus,
eriti andmekaitsealases mõttes.
Kõne alla ei tule ka lahendus, kus maksukohustuslastelt küsitakse nõusolekut neid puudutava
maksusaladust sisaldava teabe kasutamiseks. Sellisel juhul sõltuks MTA võimekus arendada
ning hooldada oma info- ja sidesüsteeme valitud maksukohustuslaste suvast, ehk kui
11
maksukohustuslased keelduvad nõusolekut andmast, siis tuleb probleemi lahendamine edasi
lükata, halvimal juhul võib see jääda üldse lahendamata.
Juurdepääsu võimaldamine on kavandatud MTA kaalutlusõigusena. See erineb selgelt MKS §
26 lõike 21 edaspidisest esimesest lausest, kus juurdepääsuõigus riigitöötajatele tuleneb vahetult
seadusest. Erisus on tingitud kõrgendatud riskidest, mis tahes tahtmata tekivad, kui salastatud
või muus mõttes avalikkuse eest varjatud teavet on vaja avaldada asutusevälisele isikule, kes ei
ole seotud avaliku teenistuse eetiliste nõuetega ning kes tõenäoliselt ei pruugi olla saanud ka
andmeturbealast ettevalmistust, mida riik tüüpiliselt võimaldab oma ametnikele ning
töötajatele.
Erinevalt esimesest lausest, ei saa MTA kaasata asutuse väliseid isikuid info- ja sidesüsteemide
klienditoe osutamiseks, sest see väljuks lahendatava probleemi skoobist, milleks on selliste
arenduste tegemine või puuduste avastamine/likvideerimine, milleks riigil pädevust ei ole.
Kaasamine on ühtlasi piiritletud vajalikkuse kriteeriumiga, ehk asutusevälisele isikule võib
anda juurdepääsu maksusaladusele vaid ulatuses, milles see on vajalik asjaomase funktsiooni
teostamiseks. Kui MTA poolt antava juurdepääsu ulatus on rohkem kui vajalik, siis see on
käsitletav diskretsiooniveana.
Asutusevälise isiku kaasamisel info- ja sidesüsteemide hooldamis/arendamistegevusse võtab
MTA kasutusele erinevaid meetmeid, millega tagada maksusaladuse adekvaatne kaitse. MTA
peab kontrollima asutusevälise isiku tausta (vt selle kohta eelnõu § 1 punkt 22 ja selle
selgitused), erialast mainet, samuti tema töötajaid. Riskide maandamiseks rakendab MTA ka
muid turvameetmeid, muuhulgas võimaldatakse asutusevälistel arendajatel ligipääs info- ja
sidesüsteemidele MTA ja RMIT-i järelevalve all selleks ettenähtud MTA infosüsteemides ning
füüsilistes ruumides, samuti peavad asutusevälised isikud ligipääsu saamiseks sõlmima MTA-
ga konfidentsiaalsuslepingud.9 Vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimääruse § 16 punktile 5
vastutab andmekaitse ja infoturbe korraldamise eest MTA sisekontrolliosakond ning MTA ise
määrab oma haldusesiseste aktidega kindlaks konkreetsed protseduurid ning mehhanismid,
millega saavutada optimaalne andmeturve.
Säte kasutab erasektori arendajate tähistamiseks määratlemata õigusmõistet „asutuseväline
isik.“ Termin „asutuseväline isik“ on laenatud avaliku teabe seaduse (edaspidi: AvTS) § 38
lõikest 4, mille üldine struktuur ja sisu on oma vaimult sarnane eelnõus loodava sättega:
„Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve.“ Kuna
sisult analoogne termin on juba kehtivast õigusest võtta, siis ei peetud eelnõu koostamisel
vajalikuks mõelda välja uut terminit.
Kõnealuse muudatuse puhul analüüsiti ka selle põhiseaduslikkust VTK raames ning leiti, et
muudatus on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutamisel.
Punktiga 9 lisatakse MKS § 26 lõikesse 23 juurde Patendiamet ja Justiitsministeerium
asutustena, kellel on juurdepääs maksusaladust sisaldavale infole ulatuses, mis on vajalik MKS
§ 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks.
9 Kuigi eelnõu kohaselt on asutusevälisest isikust arendajal edaspidi kohustus hoida saladuses talle avaldatud
maksusaladust sisaldavat teavet MKS § 26 lõike 3 alusel, siis konfidentsiaalsuslepinguga konkretiseeritakse
saladuse hoidmise täpsem sisu.
12
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 nimetatud muudatusega, kus fikseeritakse sõnaselgelt
MTA võimalus kohaldada MKS-i maksunõuete ja -kohustuste täitmise norme ka Patendiameti
ja Justiitsministeeriumi nõuetele, mida MTA haldab alates 2021. aasta keskpaigast.
Justiitsministeerium on loetelusse lisatud põhjusel, et Justiitsministeerium on Riigi Teataja
seaduse § 13 lõike 1 kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded väljaandja.
Punktiga 10 lisatakse MKS § 26 lõikesse 3 viited sama paragrahvi lõigetele 21–23.
MKS-i kohaselt loetakse maksusaladuseks mis iganes teavet, mida MTA ametnikud ning
töötajad maksukohustuslase kohta teada saavad oma töö- ja teenistusülesannete täitmisel. MKS
täpsustab, et saladuse hoidmise kohustus on muuhulgas ka teiste riigiasutuste ametnikel ning
töötajatel, kellele MTA on maksusaladust sisaldanud teavet avaldanud, kui seadus ei sätesta
teisiti. Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisel (MKS § 26 lõige
3).
Praktikas on tekkinud tõlgenduslik probleem maksusaladuse hoidmise kohustuse skoobi osas,
nimelt näevad MKS § 26 lõiked 21–23 ette juurdepääsu maksusaladust sisaldavale teabele
muuhulgas ka info- ja sidesüsteemide arendajatele, MTA tegevust auditeerivale isikule ning
teatud ulatuses ka Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutele ning prokuratuurile. Ometi,
maksusaladuse hoidmise kohustust ettenägev säte (MKS § 26 lõige 3) ei viita sõnaselgelt
nimetatud lõigete alusel avaldatavale maksusaladusele, ent viitab teistel alustel avaldatavale
maksusaladusele – konkreetselt MKS §-de 28–30 alusel avaldatavale maksusaladusele. Sellest
aga on tekkinud küsimus, et kas MKS § 26 lõigete 21–23 alusel avaldatava maksusaladuse puhul
selle saladuses hoidmise kohustust ei olegi?
Praktikas on siiski tõlgendatud maksusaladuse hoidmise kohustust laialt, sealhulgas viisil, et ka
MKS § 26 lõiked 21–23 on sellega hõlmatud. Küll aga on tõlgenduslik probleem olemas ning
sätted võiksid olla selgemad. Seetõttu tehakse eelnõu raames ettepanek muuta maksusaladuse
hoidmise kohustust ettenägevaid norme viisil, et sõnaselgelt kohalduks MKS § 26 lõikes 3
sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustus ka lõigetes 21–23 sätestatud isikutele ja asutustele,
sh edaspidi ka asutusevälistest isikutest arendajatele.
Punktiga 11 muudetakse MKS § 27 lõike 1 punkti 5, mis reguleerib ajatatud maksuvõla
avaldamist.
Kehtiva õiguse kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta
avaldada igaühele teavet maksuvõlgade kohta (MKS § 27 lõige 1 punkt 4). Peaasjalikult kannab
selline praktika ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurendamise eesmärki, ehk see võimaldab
isikutel hinnata konkreetse maksukohustuslase usaldusväärsust ja majanduslikke riske
võimaliku äripartnerina.
Ent kehtiva õiguse kohaselt kuulub samadel eesmärkidel avalikustamisele ka ajatatud
maksuvõlg (MKS § 27 lõige 1 punkt 5), ehk maksuvõlg, mille tasumise tähtpäev on edasi
lükatud ning mille puhul on koostatud tasumise ajakava, mida maksukohustuslane peab
edaspidi järgima. Eraldiseisva õigusliku aluse loomine ajatatud maksuvõla avaldamiseks oli
vajalik põhjusel, et „ajatatud maksuvõlg“ ei vasta juriidiliselt maksuvõla definitsioonile nii
nagu see on sätestatud MKS §-s 32, mille kohaselt maksuvõlg on „tähtpäevaks tasumata
maksusumma“ – kuivõrd tasumise tähtpäev lükatakse ajatamisega edasi, siis formaalselt pole
tegemist maksuvõlaga nii kaua, kuni see on ajatatud, mistõttu maksuvõla avalikustamise üldsäte
seda olukorda hästi ei hõlmanud.
13
Praktikas on aga võimalik maksuvõlga ümber kujundada lisaks ajatamisele ka erinevates
maksejõuetusmenetlustes, näiteks saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise
menetluses. Kui maksusumma tasumise tähtpäev lükatakse mõnes sellises menetluses edasi,
siis ei ole seda eeltoodust tulenevalt võimalik enam avalikustada MKS § 27 lõike 1 punkti 4
kohaselt, sest tehniliselt ei ole tegemist enam maksuvõlaga. Paralleelselt, avalikustamise
aluseks ei saa olla ka MKS § 27 lõige 1 punkt 5, kuna see reguleerib expressis verbis vaid
ajatatud maksuvõla avaldamist. Lihtsustatult öeldes, kui faktilisel maksuvõlgnikul õnnestub
oma maksuvõlg ümber kujundada muus menetluses kui ajatamismenetluses, siis ei ole seda
võimalik avaldada. Võrdse ning ühetaolise kohtlemise perspektiivist on see aga probleem, sest
sõltumata sellest, millises menetluses see ümber kujundatakse, see on ja jääb faktiliseks
maksuvõlaks ning peaks seega kuuluma võrdsetel tingimustel avalikustamisele.
Seega on tegemist õiguslüngaga, mida on tahtmise korral ka võimalik kuritarvitada, näiteks
saavad faktilised maksuvõlgnikud esitleda ennast mitte-võlgnikena nii äripartneritele kui ka
riigile. Seetõttu kuulub edaspidi avaldamisele lisaks ajatatud maksuvõlale ka „/…/ mis tahes
muul viisil ümberkujundatud maksuvõlg /…/“. See hõlmab muuhulgas saneeritud maksuvõlga,
pankrotimenetluses kompromissi korras ümberkujundatud maksuvõlga, füüsilise isiku võlgade
ümberkujundamise menetluses ümberkujundatud maksuvõlga jne. Sisuliselt kuulub maksuvõlg
edaspidi avaldamisele sõltumata sellest, millises menetluses ja millisel viisil see
ümberkujundatud saab.
Algselt kaaluti jätta kehtiva MKS-i § 27 lõike 1 punkt 5 alles ning lisada muul viisil
ümberkujundatud maksuvõla avaldamise alus uue punktina 51, kuid analüüsi tulemusel jõuti
seisukohale, et kuivõrd ajatamine niikuinii kujutab endast olemuselt samuti maksuvõla
ümberkujundamist, siis oleks õigusselgem reguleerida maksuvõla avaldamise juhud
ümberkujundamise kontekstis kõik ühes sättes.
Termin „maksukohustuslane“ on MKS §-s 6 defineeritud õigusmõiste, mis hõlmab nii füüsilisi
kui ka juriidilisi isikuid. See tähendab, et nii füüsilise kui ja juriidilise isiku ümberkujundatud
maksuvõlad kuuluksid edaspidi avaldamisele.
Punktiga 12 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi
avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui
selle vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Kõnealune muudatus on motiveeritud
ning inspireeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vastavasisulisest ettepanekust.10
Äripartnerite valikul on ettevõtjad huvitatud mitte ainult nende majanduslikust võimekusest,
vaid ka nende reaalsest valmisolekust täita oma kohustusi. Äripartneri valimisele aitab teataval
määral kaasa maksuvõlgade avaldamine, kuid mõistagi ei saa maksuvõla olemasolust ainuüksi
teha põhjapanevaid järeldusi maksukohustuslase usaldusvääruse kohta – on oluline erinevus,
kas maksuvõlg on tekkinud majanduslikest raskustest, heausksest õiguslikust vaidlusest
maksuhalduriga või eesmärgipärasest püüdlusest hoiduda maksude maksmisest kõrvale.
Täpsemate järelduste tegemine eeldab seega rohkem informatsiooni ning käesoleva eelnõuga
tehaksegi ettepanek laiendada avaldatava informatsiooni hulka, ehk teha võimalikuks näha
lisaks maksuvõlgadele ka juriidilisest isikust maksukohustuslastele tehtud maksuotsuste
resolutsioone.
10 Vt selle kohta: https://www.koda.ee/et/meie-arvamus/maksuotsused-voiksid-olla-avalikud (sisenetud: 9.
veebruar 2024).
14
Nagu maksuvõla puhul, ei saa ka maksuotsuse olemasolu koheselt tõlgendada selliselt, et
maksukohustuslane on käitunud halvas usus või et ta pole usaldusväärne. On igati loomulik
ning praktikas sageli esinev tõsiasi, et maksukohustuslased peavad MTA-ga maha maksuotsuse
tegemisega kulmineeruvaid õigusvaidlusi siirast veendumusest, et MTA eksib kas faktides või
õiguslikult. Küll aga tuleb silmas pidada, et maksuotsus tehakse üldreeglina vaid nö ultima ratio
korras, kui maksukohustuslase maksuasjades tuvastatakse märkimisväärsed puudused, mida
maksukohustuslane keeldub kõrvaldamast. Kui neid otsuseid on ühe maksukohustuslase kohta
ebaharilikult palju, siis turg võib seda tõlgendada potentsiaalse äririskina.
Avaldamisele kuuluksid vaid juriidilisest isikust maksukohustuslastele tehtud maksuotsuste
resolutiivosad. Muudatuse skoopi ei kuulu füüsilised isikud, ehk füüsilisest isikust
maksukohustuslaste (sh füüsilisest isikust ettevõtjate) maksuotsuste resolutsioonide
avaldamiseks on jätkuvalt vaja nende MKS § 26 lõike 2 kohast nõusolekut.
Avaldamisele kuuluksid üksnes selliste maksuotsuste resolutsioonid, mis ei ole
edasikaevatavad, ehk vaidlustatavad. Ennekõike tähendab see kas seda, et vaide ja/või kohtusse
kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, või siis maksuotsus on kolmeastmelises
kohtusüsteemis läbivaieldud ning selle õiguspärasust kinnitatud viimases kohtuastmes, ehk
Riigikohtus.
Maksukohustuslane ei saa vältida maksuotsuse avaldamist selleläbi, et ta tasub maksuotsuse
aluseks oleva rahalise kohustuse ära. Kui maksuotsus on kord tehtud, siis ainukene võimalus
vältida selle resolutiivosa avaldamist on tuvastada vaide- või kohtumenetluse korras selle
õigusvastasus ning saavutada selliselt selle jäädav kehtetuks tunnistamine või tühistamine.
Teisalt, see aga ei takista vastava vaide- või kohtulahendi avalikustamist, kust niikuinii nähtub,
et maksukohustuslasele oli maksuotsus tehtud, kuigi vaidluse tehiolud võivad olla muutunud.
Avaldamisele kuulub vaid maksuotsuse resolutsioon, ehk haldusakti resolutiivosa, millest
nähtub asjaomasele maksukohustuslasele antud käsk tasuda maksusumma. Nagu VTK-s oli
märgitud, avaldatakse resolutsioon nii, et sellest nähtuks:
1) juriidilisest isikust maksukohustuslase nimi ja registrikood;
2) maksuotsuse tegemise õiguslik alus;
3) kontrollitud maksustamisperioodil juhatuse liikme staatuses olnud isikute ees- ja
perekonnanimed ning isikukoodid;
4) kontrollitud maksustamisperiood;
5) määratud maksusumma suurus maksude lõikes.
Eelmainitud loetelu ei ole vajalik kajastada vahetult seaduses, kuivõrd kehtiv MKS juba kasutab
terminit „resolutsioon“. Samuti on termin „resolutsioon“ kasutusel kehtivas HMS-s üheskoos
terminiga „resolutiivosa“, mis on selle sünonüüm. Vastavalt HMS § 60 lõikele 2 kujutab
resolutiivosa endast haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldavat osa, mis
ei hõlma endast näiteks riigi- ja ärisaladust (vt selle kohta ka nt HMS § 31 lõige 6 ja § 7 lõige
3).
Kõnealuse muudatuse puhul analüüsiti VTK raames ka selle põhiseaduslikkust ning veenduti
meetme proportsionaalsuses.
Punktiga 13 asendatakse MKS § 29 punktis 1 terminid „uurija“ ja „prokurör“ vastavalt
terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“.
15
Kehtiva õiguse kohaselt võib MTA avaldada maksusaladust sisaldavat teavet uurijale ning
prokurörile selleks, et avastada ja tõkestada kuritegusid, tabada kurjategijaid, uurida
kriminaalmenetluses olevaid asju jne. Vastav alus selleks tuleneb MKS § 29 punktist 1. MKS
§ 29 punkt 1 on sõnastatud ametnikupõhiselt, mitte asutusepõhiselt – see tähendab, et
maksusaladust sisaldavat teavet võib avaldada „uurijale“ ja „prokurörile“, mitte
„uurimisasutusele“ ning „prokuratuurile“.
Ametnikupõhine lähenemine tekitab kaks probleemi:
Esiteks, MKS § 29 punktis 1 nimetatud ülesandeid ei teostata ainuisikuliselt, vaid praktikas
tegelevad nendega uurimis- ning töögrupid. Need grupid ei koosne tüüpiliselt üksnes
„uurijatest“ ning „prokuröridest“, vaid neisse võivad kuuluda ka ametnikud, kes küll töötavad
asjaomase uurimisasutuse/prokuratuuri all, kuid kes ise juriidiliselt võetuna „uurijad“ ega
„prokurörid“ ei ole. Kuna kehtiv sõnastus võimaldab maksusaladust sisaldavat teavet jagada
üksnes uurijatele ning prokuröridele, siis sellest järeldub, et nendele teistele ametnikele ei tohiks
seda teavet jagada, mis omakorda lülitab nende uurimis- ja töögruppide tegevustesse
ebamõistlikke takistusi ning muid ebatõhususi, mis raskendavad nende seadusest tulenevate
ülesannete täitmist.
Teiseks, ametnikupõhine lähenemine on vastuolus seadustes kinnistunud arusaamaga, et uurija
ja prokurör teostavad oma volitusi küll sõltumatult, kuid siiski vastava
uurimisasutuse/prokuratuuri nimel. Kehtiv MKS § 29 punkti 1 sõnastus aga jätab vastupidise
mulje, ehk et uurimis- ja kriminaalmenetlusele omaseid toiminguid ei vii läbi mitte
uurimisasutused/prokuratuur, vaid individuaalsed ametnikud.
Eeltoodud probleemide lahendamiseks on vajalik asendada MKS § 29 punktis 1 terminid
„uurija“ ja „prokurör“ vastavalt terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“, ehk viia säte üle
asutusepõhisele lähenemisele senisest ametnikupõhisest lähenemisest.
Vastavalt kriminaalmenetluse seaduse § 31 lõikele 1 on (lisaks MTA-le) uurimisasutusteks
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,
Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja uurimisasutuse ülesandeid
täitev vangla.
Punktiga 14 eemaldatakse MKS § 29 punktist 61 fraas „isikustamata kujul“.
Kehtiva õiguse kohaselt võib MTA avaldada Rahandusministeeriumile maksusaladust
sisaldavat teavet isikustamata kujul selleks, et prognoosida maksude laekumist ning kavandada
maksude laekumist kavandavaid meetmeid. Praktikas aga on aga tekitanud küsimusi asjaolu, et
Rahandusministeeriumile esitatav teave peab olema „isikustamata kujul“ – liiati, et kehtiv MKS
§ 29 sisaldab veel üle 60 õigusliku aluse maksusaladust sisaldava teabe avaldamiseks teistele
valitsus- ja riigiasutustele ning muudele organisatsioonidele, kuid mitte ükski neist ei ole sellise
piiranguga kitsendatud.
Arvestades, et MTA on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, ei ole
loogiline, et Rahandusministeeriumi õigused saada MTA-st andmeid oma õiguspoliitiliste
ülesannete täitmiseks on kitsamad võrreldes teiste ministeeriumite ning muude riigiasutustega.
Sellest tulenevalt muudetakse MKS-i selliselt, et kõnealune kitsendus võetakse sealt välja –
liiati, et „isikustamata“ andmed juba definitsioonilt ei saa kujutada endast maksusaladust, sest
seda infot ei ole võimalik seostada ühegi konkreetse maksukohustuslasega. Statistilist teavet
16
ehk isikustamata andmeid võib MTA jagada ilma maksusaladuse avaldamise volituseta. Sellel
põhjusel on termini „isikustamata“ säilitamine kehtivas õiguses ebakoherentne ka kinnistunud
arusaamaga sellest, mida maksusaladust endast üleüldse kujutab.
Punktiga 15 lisatakse MKS §-i 29 punktid 67, 68, 69, 70 ja 71.
MKS § 29 punkt 67
MKS § 29 punkti 67 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus maksukohustuslase nõusolekuta
avaldada maksusaladust sisaldavat teavet hankijale riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 115
lõike 2 punktis 2 kirjeldusele vastava pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja
kohta, konkreetselt nende töötajate keskmise töötasu andmeid vastavalt RHS § 115 lõikes 6
kirjeldatud võrdlusperioodile.
Hankijal on vaja keskmise töötasu andmeid selleks, et hinnata vajadust RHS § 115 lõike 1
kohase selgituse järele. Praktikas toimub kõnealuste andmete esitamine selliselt, et pakkuja ise
pöördub MTA poole nimetatud andmete saamiseks, misjärel saanud need andmed, esitab
pakkuja need hankijale. See aga kujutab endast tarbetut halduskulu, sest MTA võiks neid
andmeid edastada ise vahetult hankijale.
Probleemiks ei ole siinkohal tehniline võimekus, vaid õigusliku aluse puudumine – kuna
keskmise töötasu andmed kujutavad endast maksusaladust, siis vajab MTA seadusest tulenevat
volitust, et esitada need maksukohustuslase nõusolekuta hankijale. Muudatuse tulemusel
luuaksegi vastav õiguslik alus, mis võimaldaks MTA-l seda teha.
Alternatiiv oleks küsida maksukohustuslaselt vastavasisulist nõusolekut, mida võimaldab MKS
§ 26 lõige 2, kuid see ei ole optimaalne lahendus. Nõusoleku küsimine sellisel kujul tekitab
tarbetut halduskoormust nii maksukohustuslasele kui ka tarbetut töökoormust MTA-le, sest
maksukohustuslane, olles otsustanud osaleda asjaomases hankemenetluses, on eeldatavasti
selliste andmete esitamisega hankijale juba niikuinii arvestanud.
MKS § 29 punkt 68
MKS § 29 punkti 68 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus ilma maksukohustuslase nõusolekuta
avaldada maksusaladust sisaldavat teavet MGS § 15 lõikes 1 sätestatud süsteemihaldurile VKS
§-s 26 sätestatud ülesannete täitmiseks, ehk biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergia
statistikaga kauplemise korraldamiseks.
Biokütuse statistikaga kauplemiseks on loodud digitaalne kauplemisplatvorm, mida haldab
MGS § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldur. Enne selle loomist kauplesid kütuse tarnijad
statistika ülejäägiga11 ise, ehk sõlmisid omavahel kokkuleppeid statistika ostuks/müügiks,
samuti pidasid kütuse tarnijad ka ise arvestust biokütuse täitmise kohustuse üle, ehk kohustust
lisada oma müüdavasse kütusesse teatava protsendi biokütust.
Selleks, et tagada andmete kvaliteet kõnealusel kauplemisplatvormil, on vaja andmevahetust
selle platvormi ja MTA hallatud kütuse käitlemise andmekogu (edaspidi: KKS) vahel. KKS
juba sisaldab andmeid kütuse tarnija biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmise kohta,
11 Termini „statistika“ konteksti kohta vt majandus- ja taristuministri 14.11.2022 määruse nr 90 „Biokütuse,
biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ § 1
lõikeid 1 ja 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112022002 (sisenetud: 29.10.2024).
17
sh andmeid statistika ülejäägi kohta, ning selle liidestus kauplemisplatvormiga tagab kestva
andmete asja- ning ajakohasuse. Kuivõrd aga KKS-s sisalduvad andmed on käsitletavad
maksusaladusena, eeldab selline andmevahetus õiguslikku alust. Muudatusega vastav õiguslik
alus ka luuakse.
Praktikas on olukord lahendatud selliselt, et kütuse tarnijatelt võetakse nõusolek andmete KKS-
st edastamiseks süsteemihaldurile, kuid see lahendus ei ole optimaalne kuivõrd see sõltub
täielikult kütuse tarnijate suvast. Kui nad seda nõusolekut ei anna, sõltub kauplemisplatvormide
andmestik sellest, mida kütuse tarnijad ise sinna sisestavad ning praktika on näidanud, et kütuse
tarnijate toimimine vahelülina on põhjustanud eksimusi ja ebatäpsusi, ehk tervikuna
kahjustanud kauplemisplatvormil olevate andmete kvaliteeti. Dubleeritud arvestuse (kütuse
tarnijad vs KKS) ära kaotamisega väheneb ka Keskkonnaameti läbiviidava riikliku
järelevalvega seonduv halduskoormus.
Andmete avaldamine tähendab antud juhul seda, et MTA hallatud maksukohustuslaste registri
ühest alamregistrist – kütuse käitlemise andmekogust (KKS) – hakkab süsteemihalduri
hallatavasse kauplemisplatvormile läbi X-tee liikuma iga kuu andmeid biokütuse säästlikkuse
kriteeriumite täitmise statistika kohta. Edastatav andmekoosseis oleks järgmine:
1) kütuse tarnija registrikood;
2) vastavusdokumentide süsteemi poolt genereeritud statistika pakkumise dokumendi number;
3) aruandeaasta;
4) kütuse tüüp;
5) pakutav tegelik energiakogus (MJ);
6) pakutav arvestuslik energiakogus (MJ);
7) koefitsient;
8) taastuvenergiatüüp;
9) kasvuhoonegaaside mahukus gCO2ekv/MJ;
10) müüki pandud kasvuhoonegaaside kogus.
MKS § 29 punkt 69
MKS § 29 punkti 69 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus maksukohustuslase nõusolekuta
avaldada maksusaladust sisaldavat teavet asutusevälisele tõlgile, kelle MTA on omal
initsiatiivil maksumenetlusse kaasanud, kuid üksnes ulatuses, milles see on vajalik, et tagada
maksumenetluse läbiviimine.
Kui maksukohustuslane ei ole suuteline MTA-ga suhtlema eesti keeles või sellises võõrkeeles,
mida MTA ametnikud/tõlgid valdavad, siis tuleb maksumenetlusse kaasata asutuseväline tõlk.
MKS § 49 lõike 2 kohaselt kaasatakse tõlk kolmel alternatiivsel alusel: 1) kas menetlusosaline
ise kaasab tõlgi; 2) MTA kaasab tõlgi menetlusosalise taotlusel; 3) MTA ise kaasab tõlgi ilma
menetlusosalise taotluseta, kui MTA peab seda vajalikuks.
Kolmas alus eksisteerib peaasjalikult selleks, et umbkeelse maksukohustuslase puhul ei saaks
menetlus takerduda põhjusel, et menetlusosaline keeldub tõlki kaasamast. Sellisel juhul kaasab
tõlgi MTA, misjärel menetlus saab jätkuda. Paraku on aga avastatud MKS § 49 lõike 2 punkti
3 kohaldamisel õiguslünk. Nimelt, tõlkeprotsessi raames puutub tõlk vältimatult kokku
menetlusosalist puudutava maksusaladusega. See ei ole probleem siis, kui tõlk kuulub MTA
koosseisu, kuid kui tõlk on kaasatud asutuseväliselt, siis on vaja eraldiseisvat õiguslikku alust,
et maksusaladust sisaldavat teavet temale avaldada. Kehtivas õiguses selline õiguslik alus
asutuseväliste tõlkide puhul puudub. Sellest omakorda järeldub, et asutusevälise tõlgi
18
kaasamine MTA initsiatiivil on võimalik ainult menetlusosalise enda nõusolekul, ent selline
tõlgendus on ilmselgelt vastuolus MKS § 49 lõike 2 punkti 3 mõttega.
Käesoleva eelnõuga seega luuakse expressis verbis õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe
avaldamiseks asutusevälistele tõlkidele ulatuses, milles see on vajalik maksumenetluse
läbiviimiseks. Antud juhul ei tähenda avaldamine mõistagi seda, et MTA eesmärgipäraselt
informeerib tõlkijat mingist maksukohustuslast puudutavast teabest, vaid et sellise teabe
avaldamine üldreeglina toimub tõlkeprotsessiga de facto, näiteks kui asutuseväline tõlk peab
tõlkima maksukohustuslase ütlusi, tema poolt sõlmitud lepinguid või muid temale kuuluvaid
dokumente jne, siis paratamatult saab see tõlk teada ka kõnealuste ütluste, lepingute ja
dokumentide sisust.
Sättes olev fraas „/…/ ulatuses, mis on vajalik maksumenetluse läbiviimiseks“ piirab MTA
volitusi, ehk asutusevälisele tõlgile ei tohiks üldreeglina anda ligipääsu sellistele
dokumentidele, mis on eesti keelsed või mis on sellises võõrkeeles, mida nii maksukohustuslane
kui ka MTA ametnik valdab.
Tegemist ei ole kvalitatiivselt uue muudatusega. MKS § 47 lg 2 punkt 3 on MKS-s eksisteerinud
alates 20.02.2002, mil see seadus vastu võeti. Alles hiljuti aga avastati eelkirjeldatud õiguslik
probleem, mida käesoleva eelnõuga lahendatakse. Eesmärk ei ole seega paradigmaatiliselt
ümber määratleda tõlgi kaasamise alusprintsiipe ega praegust töökorraldust, vaid taastada MKS
§ 47 lõige 2 punkti 3 õiguslik toimimine nii, nagu seda on mõistetud MKS-i vastuvõtmisest
saati.
MKS § 29 punkt 70
MKS § 29 punkti 70 annab MTA-le õigusliku aluse jagada maksusaladust sisaldavat teavet
TurS § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve asutustele, et nad saaksid tõhusamalt
täita TurS-s sätestatud ülesandeid.
Lühiajalise üüriteenuse osutamisega seonduv on osaliselt reguleeritud TurS-s, kus TurS § 17
lõige 2 defineerib lühiajalist üüriteenust, ehk majutusteenust kui ajutise ööbimisvõimaluse
pakkumist. TurS § 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt teostab majutusteenuse osutamisega seotud nõuete
üle järelevalvet Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Terviseamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, samuti valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil. Probleemiks on aga
lühiajalise üüriturusektori läbipaistmatus, ehk eelnimetatud riikliku järelevalve asutustel
puudub adekvaatne ülevaade sellest, millised isikud osutavad lühiajalist üüriteenust ning millist
konkreetset kinnisvara selleks otstarbeks välja üüritakse. Seda infopuudust võib aga mingil
määral leevendada MTA, kellele võib laekuda erinevate deklaratsioonide ning muu teabe
esitamise kohustuste raames teavet muuhulgas ka üürileandjate ning kinnisvara kohta.
Kuna eelnimetatud teave on käsitletav maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine
õiguslikku alust. Käesoleva eelnõuga luuaksegi vastavasisuline õiguslik alus.
MKS § 29 punkt 71
MKS § 29 punkt 71 annab MTA-le õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude
laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.
19
2023. aastal toimunud riigihaldusliku reformiga korraldati ümber ministeeriumite tööjaotus,
mille tulemusel liikus Rahandusministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse
üle kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kohalike omavalitsuse poliitika osakond,
regionaalarengu osakond ja ruumilise planeerimise osakond12, sealjuures viidi teenistujad üle
teise asutusse samade teenistusülesannetega.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi: VVS) § 651 lõikest 1 on Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ülesanne välja töötada kohalike omavalitsuste finantseerimise
põhimõtted ja poliitika, sh neid puudutavad maksud ja tasud. Seoses oma ülesannete täitmisega
on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonnal vaja saada
andmeid, mis võimaldaksid prognoosida ja analüüsida kohalike omavalitsustega seotud13
maksude ja tasude laekumisi ning kavandatavate poliitikamuudatuste mõju. Samuti
arvestatakse mitmete riigi toetusmeetmete jaotamisel maksu- ja tasuandmetega, näiteks
tasandusfondi jaotamisel võetakse arvesse maamaksu laekumise arvestuslikke andmeid. Kuna
arvestuse alus ei ühti laekumise andmetega, on selle arvutamiseks vaja saada katastripõhiseid
andmeid koos määratud soodustustega.
Maamaksuandmeid kasutatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kohalike
omavalitsuste põhiste maamaksuprognooside koostamiseks ning selleks on vaja andmeid
katastriüksuste, maksustamishindade, maksumäärade, maksuvabastuste ja maksusoodustuste,
sh koduomaniku soodustuse (siin on olulised omaniku elukoha andmed) kohta. Lisaks
prognooside koostamisele on maamaksuandmeid vaja kasutada erinevate mõjuanalüüside
tegemisel. Näiteks, kui plaanitakse muuta maksimaalseid maamaksumäärasid või
maamaksugruppide koosseise, on vajalik hinnata, millised mõjud sellega seonduvalt kaasnevad
maamaksulaekumisele nii kohalike omavalitsuste kui ka sihtgruppide tasandil. Kuna
eelkirjeldatud teave võib olla käsitletav ka maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine
õiguslikku alust.
Varasemalt on MTA maamaksu andmete edastamisel Rahandusministeeriumisse lähtunud
MKS § 29 p-st 61, kuid kuna kohalike omavalitsuste osakond liikus Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse, siis luuakse eelnõuga õiguslik alus maksusaladust sisaldava
teabe avaldamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Punktiga 16 lisatakse MKS-i uus § 291, mis annab MTA-le laiema volituse jagada töötamise
registris olevaid andmeid valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste
isikutega, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt MKS
§-le 26, kujutavad töötamise registri andmed endast maksusaladust, mille avaldamiseks on vaja
õiguslikku alust.
Algselt oli MTA puhtakujuline maksude kokku kogumise ning tollijärelevalve institutsioon,
kus tema ülesanded piirdusidki riikliku järelevalve teostamisega maksu- ning tollikohustuste
täitmise üle. Oma kindlapiirilise funktsiooni tõttu oli tollal igati loogiline defineerida
maksusaladust viisil, mis hõlmaks kogu MTA tegevust. Aja jooksul on MTA-le juurde tulnud
ülesandeid, mis rangelt ei seondu maksuvaldkonnaga, ent mis samuti genereerib MTA-le
12 Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 216 SE ja Vabariigi
Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu (jõustus 01.07.2023). 13 Kohalike omavalitsustega seotud maksudeks ja tasudeks võivad olla nii kohalike omavalitsuste endi hallatavad
kohalikud maksud või tasud, kui ka osaliselt omavalitsuste korraldada või rakendada olevad riiklikud maksud, nt
maamaks.
20
erinevat teavet. See teave on aga kehtiva seaduse kohaselt maksusaladus nagu iga teine – seda
ka siis, kui selle teabe iseloom on selline, mis klassikaliselt ei kuulu maksusaladuse instituudi
kaitsealasse. Maksusaladuse eranditu laienemine on aga tingitud asjaolust, et kuigi MTA
ülesannete diapasoon on ajas ainult laienenud, siis maksusaladuse legaaldefinitsioon on püsinud
konstantsena ning jätkuvalt hõlmab kogu informatsiooni, mida MTA saab teada või genereerib
oma ülesannete täitmisel.
Üheks näiteks ongi käesoleva eelnõu objektiks olev MKS § 10 lõike 2 punkti 5 kohane MTA
kohustus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Töötamise
register on aga andmekogu, mis ei toeta üksnes MTA ülesannete täitmist, vaid mida peetakse
ka Tööinspektsiooni, Eesti Töötukassa, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Rahapesu
Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveameti otstarbeks. Eksitav on seda seega käsitleda
üksnes maksuõigusliku järelevalve instrumendina. Sellest tulenevalt on ka küsitav, kas
töötamise registris kasutatava teabe kaitsmine maksusaladuse egiidi all on kohane.
Töötamise registri laiapõhist ulatust illustreerib ka asjaolu, et selle loomise kontekstis toimus
arutelu, milline valitsusasutus peaks seda haldama, ehk juba eos ei olnud ühemõtteliselt selge,
et seda peaks tingimata tegema MTA, või et see kuidagi unikaalselt seondub maksundusega.
Erinevatel pragmaatilistel põhjustel aga otsustati see sellegipoolest anda MTA haldamisele ning
sellega kaasneski õiguslik tagajärg, et tervele andmekogule laienes automaatselt maksusaladuse
kaitse. Oleks see antud näiteks Tööinspektsiooni või mõne muu asutuse kätte, siis poleks sinna
kantud andmeid käsitletud maksusaladusena. Sellest järeldub, et töötamise registri andmete
käsitlemine maksusaladusena on suuresti kokkusattumuslik. See on toonud kaasa tagajärje, kus
töötamise registri andmed on ebaproportsionaalses ulatuses kaitstud maksusaladusena, ning see
kaitstus raskendab nende andmete jagamist teiste valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-
õiguslike juriidiliste isikutega, kellel oleks neid andmeid vaja oma seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. Konkreetselt, kui töötamise registri andmeid on mingil valitsus- või
riigiasutusel või avalik-õigusliku juriidilisel isikul vaja, siis eeldab see igakordset seaduse
muutmist, ehk vastava volituse loomist MKS §-i 29 loetellu. Sellist kasuistikat ei saa aga pidada
otstarbekaks.
Muudatusega luuakse MKS-i üldvolitus jagada töötamise registris olevaid andmeid teiste
valitsus- ning riigiasutustega, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikutega nende seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatusega ei võeta siiski töötamise registri andmetelt
maksusaladuse kaitset – see on jätkuvalt konfidentsiaalne informatsioon, ehk õiguslikult
käsitletav „maksusaladusena“. Küll aga saab sellest edaspidi maksusaladus, mille jagamine on
võrreldes teiste MTA kasutuses olevate andmetega lihtsam ning operatiivsem.
Laiema õigusliku aluse ettenägemine ei tähenda seda, et töötamise registri andmete jagamisega
seonduv kulu jääb täielikult MTA kanda. Kui edaspidiselt soovib näiteks mõni valitsusasutus
töötamise registri andmeid, ning see eeldaks IT arendusi, siis peab asjaomane valitsusasutus ise
leidma selleks vajalikud ressursid. MTA enda ressursside arvelt selliseid arendusi tegema ei
hakka. Teavet on mõistagi võimalik küsida ka viisil, mis arendusi ei eelda (nt üksikud
päringud), kuid päringupõhine taotlemine on samuti koormav ning aeganõudev, mistõttu MTA-
l jääb ulatuslik autonoomia otsustamaks, kuidas ning millise aja raames selliseid päringuid täita.
Täpsemad tingimused sellekohasteks juhtudeks nähtaks ette ametkondlikes koostöölepetes.
Terminite „valitsusasutus“ ja „valitsusasutuse hallatav riigiasutus“ sisustamisel tuleb lähtuda
Vabariigi Valitsuse seadusest. Termini „avalik-õiguslik juriidiline isik“ sisustamisel tuleb
21
lähtuda TsÜS-st. Ühtlasi tuleb rõhutada, et MTA ei saa avaldada töötamise registri andmeid
niisama, vaid see on lubatud vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Eelnõu koostamisel kaaluti, kas töötamise registri andmed võiks täielikult välja defineerida
maksusaladuse alt ja käsitleda seda edaspidiselt näiteks pelgalt asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabena. Analüüsi tulemusel jõuti aga järelduseni, et selline muudatus lööks segamini
maksusaladuse instituudi paradigmaatilised alused ja põhjustaks rohkem segadust. Seega
kujutavad töötamise andmed endast jätkuvalt maksusaladust, ent nende jagamine on edaspidi
operatiivsem.
Punktiga 17 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12.
Kehtiva õiguse kohaselt peab maksukohustuslase esindaja või muu seaduses sätestatud isik
(juhatuse liige, vara valitseja jne) korraldama maksukohustuslase maksukohustuste
nõuetekohase täitmise (MKS § 8 lõige 1). Kui vastav isik seda kohustust süüliselt (tahtlikult
või raskest hooletusest) rikub, siis vastutab ta rikkumise tulemusel tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40). Regulatsiooni eesmärk on täiendavalt
distsiplineerida maksukohustuslase esindajaid ja muid sarnaseid isikuid, kellest sõltub
maksukohustuslase maksuasjade korrasolek – kui teatakse, et näiteks raskelt hooletu või
tahtliku tegevuse tulemusel tekkinud maksuvõlga võidakse asuda realiseerima isikliku vara
arvelt, siis ollakse ka rohkem motiveeritud hoolitsema selle eest, et maksukohustuslase
maksuasjad oleksid korras.
Kehtiva õiguse kohaselt eeldab eelkirjeldatud solidaarne vastutus seda, et esindaja/muu sarnase
isiku süülise tegevuse ning maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. See tuleneb ennekõike
MKS § 40 lõike 1 sõnastusest:
„Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega.“ – MKS § 40 lõige 1 (kuid vt ka MKS § 40 lg 11)
Sellest aga järeldub, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht jne ei ole rikkunud MKS §-s 8
sätestatud kohustusi või kui tema rikkumised ei ole põhjuslikus seoses konkreetse maksuvõla
tekkega, siis ei vastuta ta ka solidaarselt selle eest maksukohustuslasega. Sellest tingituna on
probleeme tekkinud olukordades, kus oma kohustusi süüliselt rikkunud juhatuse liige
vahetatakse välja uue juhatuse liikme vastu, kes edaspidi ise on kohustatud esindatava vara
arvelt täitma kõik maksukohustused. Paraku, see uus juhatuse liige ei pruugi praktikas olla
niivõrd motiveeritud tasuma maksukohustuslase olemasolevaid võlgasid, sest kuivõrd uus
juhatuse liige ei ole neid oma süülise tegevusega põhjustanud, ei saa ta MKS § 40 lõike 1
sõnastuse kohaselt ka nende eest solidaarselt vastutada. Selline olukord ei ole aga kooskõlas
MKS § 40 lõike 1 ja MKS § 96 lõike 1 kohase vastutusotsuse instituudiga, mille eesmärgiks on
muuhulgas motiveerida maksukohustuslase esindajaid hoidma esindatava maksuasjad korras.
Eeltoodust tulenevalt muudetakse MKS-i selliselt, et teatud tingimustel oleks võimalik panna
maksukohustuslase maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutama ka selline juhatuse liige,
kes seda maksuvõlga omaenda süülise tegevusega põhjustanud ei ole, kuid kes tahtlikult jätab
kohustuse täitmata. Peaasjalikult peaks solidaarne vastutus tekkima olukorras, kus esindataval
on piisavalt vara, et maksuvõlg tasuda, kuid uus juhatuse liige põhjendamatult hoidub sellest
kõrvale või suisa keeldub sellest, või näiteks kui ta pahauskselt viib varad ettevõttest välja
maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
22
Regulatsiooni mõte ei ole võtta vastutusele selliseid esindajaid, kellel on objektiivselt võimatu
maksukohustuslase varade arvelt maksuvõlga tasuda, või kui maksuvõla jätkuv tasumata
jätmine on ühel või teisel põhjusel õigustatav. Näiteks ei tekiks solidaarset vastutust juhul, kui
maksukohustuslasel pole piisavas ulatuses vara, et maksuvõlga tasuda, või kui juhatuse liige on
kohustuste kollisiooni olukorras, ehk maksukohustuslasel on rohkem kui üks võlausaldaja ning
kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega14 võttis uus juhatuse liige vastu näiteks otsuse realiseerida
mõne teise võlausaldaja võlg, mistõttu jääb MTA maksunõue jätkuvalt vältama. Nii kaua, kuni
esindaja suudab mõistlikult põhjendada, miks ta maksuvõlga ei tasu või ei saa tasuda, ei tohiks
temale solidaarset vastutust kohaldada.
Säte on loodud küll eesmärgiga lahendada olukordasid, kus juhatuse liige vahetub, kuid selle
abstraktsus võimaldab seda rakendada ka muudes analoogsetes olukordades. Näiteks võib ette
kujutada olukorda, kus äriühingust maksukohustuslasel on kaks juhatuse liiget, ent vaid üks
neist rikkus oma MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusi süüliselt ja põhjustas selliselt maksuvõla
tekke. Kui see juhatuse liige peaks tagasi astuma, ent teine juhatuse liige jätkuvalt keeldub
maksuvõla tasumisest, siis on ka seda teist juhatuse liiget võimalik võtta solidaarselt vastutusele
isegi, kui talle ei saa seda algset süülist käitumist õiguslikult ette heita.
Punktidega 18–20 defineeritakse MTA pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 883/2013 tähenduses, kes hakkab teenindama OLAF-i teabenõudeid. Vastavalt
määrusele on OLAF-l õigus oma konkreetse juurdluse otstarbeks nõuda andmeid
finantskontode ja nende omanike kohta, samuti põhjendatud vajadusel kõnealuse
finantskontoga seotud tehingute andmeid.
17. jaanuaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2013 artikkel 7 lõige
3a,15 mille kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused esitama OLAF-ile tema taotluse
korral teavet finantskontode ja nende omanike kohta, samuti vajadusel ka tehingute andmed,
kui need on vajalikud konkreetse OLAF-i juurdluse jaoks – seda samadel tingimustel, mida
kohaldatakse liikmesriigi pädevate asutuste suhtes.
OLAF on Euroopa Liidu uurimisasutus, kelle ülesandeks on uurida erinevaid pettuseid,
kelmuseid, korruptsioonijuhtumeid ning muid sarnaseid ebaseaduslikke tegevusi, mis
kahjustavad või võivad kahjustada Euroopa Liidu finantshuve. Et oma ülesannet nõuetekohaselt
täita, on OLAF-l õigus oma juurdluste otstarbeks nõuda vajalikku teavet liikmesriikidelt
vastavalt eelnimetatud määruse artikli 7 lõikele 3a. Iga liikmesriik peab seega tuvastama
riigisiseselt asutuse, kes on pädev OLAF-i teabenõudeid teenindama. Seejärel tuleb OLAF-it
sellest pädevast asutusest teavitada, et OLAF teaks, kellele edaspidiselt oma teabenõuded
edastada.
Kuna artikkel 7 lõige 3a jõustus 15. jaanuar 2021, ning tegemist on otsekohalduvast määrusest
tuleneva normiga, siis tekkis Eesti Vabariigil samast kuupäevast kohustus teavitada OLAF-it,
kes on Eesti kontekstis antud juhul pädev asutus.
14 Kohustuste kollisioon ei välista alati solidaarset vastutust, sest kohustuste kollisioonile on võimalik tugineda ka
viisil, mis ei ole näiteks kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega. Näiteks sellises olukorras, kus teise võlausaldaja
võla tasumise tähtajad ja tasumise viivitamisest tingitud sanktsioonid on kauges tulevikus. 15 Artiklisse 7 lisati lõige 3a Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2223, mis on kättesaadav
Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasist aadressil: Määrus - 2020/2223 - ET - EUR-Lex
Määruse konsolideeritud tekst on leitav aadressil: EUR-Lex - 02013R0883-20210117 - ET - EUR-Lex
23
Kõnealune teavitus aga viibis üle kolme aasta (sisuliselt kuni 2024. aasta lõpuni), sest artikli 7
lõike 3a sõnastusest tuleneb eeldus, et liikmesriigis eksisteerib asutus, kellel on õiguslik alus
nõuda finantsasutustelt finantskontode alast teavet, sh teavet ka kontoomanike ning nende poolt
läbiviidud tehingute kohta ilma, et see eeldaks mingi konkreetse järelevalvemenetluse – näiteks
kriminaalmenetluse või maksumenetluse – algatamist. Eestis selliseid asutusi ei ole, st kõikidel
potentsiaalsetel kandidaatasutustel (nt Rahapesu Andmebüroo, MTA jne) oleks vaja alustada
järelevalvemenetlus, et finantsasutustelt artikli 7 lõike 3a kohast teavet saada, aga määrus nr
883/2013 ei võimalda liikmesriikidel selliseid reservatsioone OLAF-i päringute rahuldamisele
seada.
Niisiis, kuna Eestis vastava pädevusega asutust ei ole, siis on vajalik selline asutus kas luua, või
siis laiendada mõne olemasoleva asutuse pädevust. Ametkondliku läbirääkimise tulemusel on
nüüdseks jõutud konsensusele, et artikli 7 lõike 3a kohase teabe edastamise puhul saab
pädevaks asutuseks MTA.
MTA ise kõnealust teavet ei valda. Seda valdavad kolmandad isikud, reeglina finantsasutused,
pangad ning muud sarnased organisatsioonid. Et OLAF-i teabenõuet rahuldada, peab MTA
kõigepealt need andmed välja nõudma ning siis OLAF-le üle andma. Seetõttu sätestatakse
eelnõu § 1 punktiga 20 MTA-le ka õigus nõuda teabenõuete rahuldamiseks vajalikud andmed
välja kolmandalt isikult, kes nimetatud andmeid valdab.16 Termin „kolmas isik“ on kasutusel
siiski põhjusel, et teabenõude adressaatide hulgast ei defineeritaks välja konkreetseid isikuid,
kes võivad teavet vallata, aga kes ühel või teisel põhjusel ei ole kitsalt käsitletavad
finantsasutuse, pangana vms.
MTA-l on õigus kasutada saadud andmeid üksnes OLAF-i teabenõude rahuldamiseks, ehk
MTA ei tohi talletada ega kasutada saadud andmeid mistahes muuks otstarbeks. Välja nõutud
teave tuleb seega terviklikult OLAF-le üle anda ning kui tehnilisel põhjustel säilivad siiski
mingid koopiad andmetest MTA andmekogudes, siis vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse
põhimõtetele peab MTA need andmed kustutama.
OLAF-i teabenõuetele vastamine kujutab endast kvalitatiivselt uut tüüpi abistamist, mis senise
termini „ametiabi“ alla ei asetu, sest ametiabi osutatakse konkreetsete riikide ametiasutustele,
mitte rahvusvaheliste organisatsioonide asutustele, nagu seda on OLAF. Et adekvaatsemalt
hõlmata kõnealune funktsioon, asendatakse 31. peatüki pealkirjas olev termin „ametiabi“
terminiga „halduskoostöö“, millel on laiem kohaldamisala.
Punktiga 19 muudetakse ka MKS § 511 lõike 1 sõnastust, ent mitte selle sisu. Kuna lühend
„välisriigi pädev asutus“ on edaspidi fikseeritud tulevase MKS § 10 lõike 2 punktis 41, siis
edaspidi kasutatakse kõnealuses sättes vastavat lühendit.
Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks MKS § 54 lõige 4.
MTA toimetab dokumente kätte enamasti elektrooniliselt, st läbi e-maksuameti. Dokumendi
adressaadile laetakse dokument e-maksuametisse üles ja talle saadetakse selle kohta
elektronpostile või mobiiltelefoni numbrile ka informatiivne teade. E-maksuametisse üles
laetud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel. Mõistagi toimetab MTA dokumente
16 Kehtiva õiguse kohaselt on MTA-l pangakonto andmeid õigus hankida ka täitmisregistri vahendusel, kuid seda
vaid maksumenetluse kontekstis. Finantsasutused peavad võimaldama kehtiva õiguse kohaselt juurdepääsu
pangakonto andmetele ka RahaPTS § 81 järgi, kuid sellest ei piisa OLAF-i teabenõude efektiivseks
teenindamiseks.
24
kätte ka posti teel, kuid e-maksuameti kõrval kujutab see endast teisejärgulist meedet, mida
kasutatakse vaid juhul, kui dokumendi adressaat seda konkreetselt soovib, või kui
elektrooniline kättetoimetamine nurjub, ehk dokument jäetakse e-maksuametis avamata.
Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks MTA-l teoorias olema võimalik kaalutleda
ning selle pinnalt otsustada, kuidas tagada dokumendi kättetoimetamine viisil, mis oleks kõige
tõhusam MTA kui haldusorgani vaatest, ent mis teisalt ei tekitaks põhjendamatuid ebamugavusi
ka dokumentide adressaatidele ega rikuks nende õigusi. Praktikas aga kehtiv seadus sellist
kaalutlemist ei võimaldada ning sunnib MTA-d üle minema elektrooniliselt kättetoimetamiselt
posti teel kättetoimetamisele ka olukordades, kus see ilmselgelt on ebavajalik või muul põhjusel
ebaotstarbekas.
Esiteks, kehtiv MKS-s sätestab dokumendi adressaatidele reservatsioonideta õiguse nõuda
elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokumendi kättetoimetamist posti teel. MTA-l ei ole
õiguslikku alust keelduda selliste taotluste rahuldamisest – seda isegi juhul, kus on tuvastatud,
et adressaat on dokumendi elektrooniliselt või muul viisil juba tegelikult kätte saanud. Praktikas
on see tekitanud olukordasid, kus näiteks isikud, kes on dokumendid e-maksuametis avanud,
on nendega tutvunud, ning isegi ei eita dokumentide faktilist valdamist (on need näiteks
allalaadinud), saavad MKS-i kohaselt nõuda nende samade dokumentide täiendavat dubleeritud
kättetoimetamist posti teel. Veelgi enam, MKS-i kohaselt ei piisa pelgalt dokumentide posti
teel edastamisest, vaid need tuleb „kättetoimetada“, st edastamise viis peab olema selline, kus
MTA suudab tõendada, et adressaat on faktiliselt dokumendid uuesti kätte saanud. Sisuliselt
tähendab see tähitud kirja saatmist, mis on kordades kallim tavapostist. Teoorias on küll
võimalik piirduda tavapostiga, kuid vaidluse korral võib MTA-l sellisel juhul olla keeruline
tõendada, et isik on täiendava koopia kätte saanud. Kui selline vaidlus peaks tekkima, on
tõenäoline, et MTA peab nüüd uuesti saatma koopia, kuid seekord juba tähitud kirjaga, et
vältida vaidluse kordumist.
Seega, kuigi pealtnäha tundub adressaadi subjektiivne õigus nõuda dokumendi
kättetoimetamist temale eelistatud vormis olevat igati põhjendatud, siis praktikas kasutatakse
seda õigust mugava võimalusena saada juba kättesaadud dokumentidest riigi kulul tasuta
paberkoopiaid. Seda ei saa aga pidada riigi ressursside otstarbekaks kasutamiseks.
Teiseks, seadus ei võimalda MTA-l kaalutleda ka seda, millal lugeda elektrooniline
kättetoimetamine nurjunuks, et asuda dokumente kättetoimetama posti teel – ka see on MTA
eest seaduse tasandil ära reguleeritud. Nimelt, seaduse kohaselt on MTA kohustatud alustama
posti teel kättetoimetamist, kui e-maksuametisse üleslaetud dokumenti pole seal viie tööpäeva
jooksul avatud (MKS § 54 lõike 4 punkt 2, vt ka punkt 3). Nagu eelnevalt analüüsitud
subjektiivse õiguse puhul, tundub kõnealune adressaadi kaitsenorm esmapilgul mõistlik, kuid
paraku on see praktikas asunud ebaproportsionaalselt piirama haldusmenetluse vormivabaduse
ning eesmärgipärasuse põhimõtteid. Peamine probleem seisneb jällegi selles, et see tekitab
dubleeritud kättetoimetamist ning sellest tingitud ebatõhusust – levinud on näiteks olukorrad,
kus viie tööpäeva möödudes saadab MTA dokumendi posti teel välja ainult selleks, et näha, et
adressaat avab dokumendi e-maksuametis kuuendal, seitsmendal, kaheksandal jne päeval. See
tekitab taas dubleeritud kättetoimetamist, kuid siinkohal on sellest tingitud ebatõhusus eriti
võimendatud, sest kuna dokument saadetakse postiga teele adressaadi taotluseta, siis mitte
ainult ei pruugi sellest olla adressaadile kasu, vaid see võib temale isegi tekitada segadust ning
muid ebamugavusi.
25
Eeltoodust tulenevalt on vajalik suurendada MTA diskretsiooniõigust otsustamaks, millal MTA
peab dokumentide elektrooniliselt kättetoimetamiselt üle minema posti teel kättetoimetamisele.
Eelnõuga eemaldatakse MKS-st adressaatide subjektiivne õigus nõuda dokumentide
kättetoimetamist posti teel, samuti eemaldatakse eelkirjeldatud viie tööpäeva reegel. Edaspidi
on MTA-l vaba kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas on kõige mõistlikum käituda olukorras, kus
adressaadid väljendavad dokumentide kättetoimetamisel mingit eelistust, või kus dokumendid
on jäetud e-maksuametis avamata.
Kuigi muudatus võtab ära expressis verbis nii adressaatide subjektiivse õiguse nõuda
dokumente posti teel kui ka ootuse, et MTA saadab adressaatidele dokumendid posti teel, kui
nad e-maksuametis viie tööpäeva jooksul ei reageeri, siis praktikas ei muutu peale dubleeritud
kättetoimetamise vähendamise suurt midagi.
Nimelt, MKS § 54 lõike 4 kehtetuks tunnistamine ei muuda dokumentide elektroonilise
kättetoimetamise üldist loogikat, ehk jätkuvalt, et lugeda dokument e-maksuametis
kättetoimetatuks, tuleb see seal adressaadi poolt avada. Kui adressaat seda ei tee või kui
adressaat kommunikeerib MTA-le juba eos, et tema e-maksuametit ei kasuta, siis ei jää MTA-
l niikuinii midagi muud üle, kui asuda lõpuks sama dokumenti kättetoimetama posti teel.
Teisisõnu – MKS § 54 lõiget 4 ei ole vaja. Liiati, et MTA-l on võimalik tagada kehtiva õigusega
analoogne olukord tuginedes ainuüksi eesmärgipärasuse ja vormivabaduse põhimõttele.
Muudatuse kasuks räägib asjaolu, et ka HMS ei näe menetlusosalistele ette expressis verbis
õigust nõuda dokumentide kättetoimetamist mingil konkreetselt soovitud viisil (nt posti teel).
See on ka mõistetav, sest taolised õigused kipuvad põhjustama dubleeritud kättetoimetamist
ning muid ebatõhususi.
Punktiga 22 täiendatakse MKS §-i 812 lõiget 1 selliselt, et edaspidi on MTA-l võimalik
teostada sättes ettenähtud taustakontrolli ka isikute suhtes, et otsustada nende kaasamist MTA
info- ja sidesüsteemide hooldamis- ning arendustegevusse. Muudatus on seotud eelnõu § 1
punktiga 8, mis edaspidi annab MTA-le kaalutlusõiguse kaasata asutuseväliseid isikuid MTA
info- ja sidesüsteemide arendus- ning hooldustegevusse. Teostatav taustakontroll ei erine
olemuslikult taustakontrollist, mis kehtiva õiguse alusel teostatakse isikutele enne MTA-sse
teenistusse nimetamist asutuse juhi poolt (päringud riiklikesse registritesse ning muudele
avalikele allikatele tuginemine).
Termin „kaasamine“ on lai ning annab MTA-le võimaluse kontrollida nii kaasatavat ettevõtjat
kui ka tema töötajaid. Isikuandmete kogumise eelduseks, nagu ka kehtivas õiguses, on isiku
enda nõusolek, st MTA ei tohi omal initsiatiivil asuda jälitustoimingutega ega teabepäringutega
andmeid koguma. Kui arendusettevõte või mõni tema töötaja ei anna nõusolekut, siis seda isikut
arendus- ning hooldustegevusse kaasata ei saa, kuna sellisel juhul ei ole võimalik tagada
optimaalne andmeturve – konkreetselt, et info- ja sidesüsteemidele ei saaks ligi isikud, kelle
puhul on risk selle juurdepääsu kuritarvitamiseks. Praktikas näeks see välja nii, et kuna arendus-
ja hooldustööde tellimine toimub riigihanke kontekstis, siis on võimalik hankelepingu täitmise
tingimusena ette näha kohustus läbida taustakontroll, ning selle mitteläbimisel kohustus
asendada need töötajad, kes seda ei läbi. Kontroll hõlmaks ka pakkuja alltöövõtjaid, kuid
rahvusvaheliste sanktsioonide kontekstis on praktiline vajadus kontrollida ka laiemat
tarneahelat (mis seadmeid teenuste osutamiseks kasutatakse, kellelt need on soetatud, kes on
teenuse osutaja lepingupartnerid ja nende partnerid) selleks, et tagada Vabariigi Valitsuse
08.04.2022 nr 42 määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa
26
Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ nõuetekohane rakendamine
ning laiem kooskõla rahvusvahelisi sanktsioone ettenägevate normidega.
Andmete kogumine peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõutele, sh
eesmärgipärasuse ning minimaalsuse põhimõttele.
Punktiga 23 lisatakse MKS §-i 96 uus lõige 51, mille kohaselt ei ole MTA enam seotud
piiranguga, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu
jooksul võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses.
Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja
või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning selle tulemusel ei ole
õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale
on välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et realiseerida
säästlikkuse printsiip, ehk anda maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus
vabatahtlikult tasuda oma võlg enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud
imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette
näha, et sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu – näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel
ei ole piisavalt vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus kolme kuu kriteerium ei täida ilmselgelt
enam oma eesmärki ning asub põhjendamatult takistama menetluse kulgemist kiirel ja
efektiivsel viisil, peaks olema sellest võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus ära
ootamata kolme kuu möödumist.
Sarnasest kaalutlusest kantuna muudetakse kehtivat regulatsiooni ka nii, et vastutusotsuse võib
teha muuhulgas ka siis, kui maksukohustuslast puudutav pankroti algatamise menetlus raugeb.
Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik teha vastutusotsus kohe, kui maksumaksja või maksu
kinnipidaja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Regulatsiooni mõte on see, et olukorras, kus
maksukohustuslase võimekus tasuda täies ulatuses maksuvõlga on ilmselgelt võimatu piisavate
vahendite puudumise tõttu, on igati põhjendatud solidaarselt nõuda maksusumma tasumist
isikult, kelle süülise käitumise tulemusel on see maksuvõlg tekkinud. Kui aga pankrotiavalduse
menetlus ei päädi pankroti väljakuulutamisega, vaid see hoopis raugeb, siis ei saa kehtiva
õiguse kohaselt vastutusotsust kohe väljastada, vaid tuleb hoopis rakendada MKS § 96 lõikes 5
sätestatud kolme kuu kriteeriumit. Selline olukord on aga ilmselgelt vastuolus kõnealuse normi
eesmärgiga.
Pankrotiavalduse menetluse raugemine viitab veelgi kriitilisemale varalisele seisundile kui
pankroti väljakuulutamine – sisuliselt võib pankroti avalduse menetluse raugemisest järeldada
seda, et võlgniku varaline olukord on lootusetu, ehk ta on sisuliselt varatu, mistõttu ta pole
võimeline isegi osaliselt tasuma oma võlgasid. Seda konteksti silmas pidades, kui MTA-l on
õigus teha vastutusotsus maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral, siis seda enam
peaks tal olema õigus seda teha pankrotist veelgi kriitilisemas olukorras, ehk pankrotiavalduse
menetluse raugemisel.
Eelnõu punktidega 24 – 25 ajakohastatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise regulatsiooni.
Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks MKS § 132 lõiked 5, 6 ja 7. Kuna sundtäitmise aegumise
katkemist reguleeritakse edaspidi uues MKS §-s 1321, siis tõstetakse kõnealused sätted (küll
ümberstruktureeritud kujul) sellesse uude paragrahvi ümber.
27
Punktiga 25 luuakse MKS-i uus § 1321, mis reguleerib maksuvõla sundtäitmise aegumise
katkemist – paragrahv sisaldab aegumise katkemise aluseid ning selgitab, mis hetkest hakkab
uus aegumistähtaeg kulgema.
Riigikohus muutis oma 10. oktoobri 2018. aasta määrusega nr 2-17-12525 senimaani
domineerinud tõlgendust, et kui MTA on esitanud kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks
täitmisavalduse, siis on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg kuni selle menetluse
lõppemiseni sisuliselt aegumatu.17 Nimetatud tõlgendus oli tingitud MKS § 132 lõikest 6, mille
kohaselt „[u]ue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise
aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.“ Fraasi „katkemise aluse
äralangemine“ all mõisteti täitmisavalduse esitamise kontekstis täitemenetluse lõppemist, ehk
nii kaua, kuni täitemenetlus käib, ei hakka uus aegumistähtaeg kulgema. Kirjeldatud normid
ning nende tõlgendus eksisteerisid probleemideta sisuliselt 16 aastat alates MKS-i jõustumisest
1. juulil 2002, kuid Riigikohus otsustas aastal 2018 oma tõlgendust muuta, et võrdsustada MKS-
s sätestatud aegumise katkemise regulatsioon tsiviilseadustiku üldosas (edaspidi: TsÜS) olevate
aegumise katkemise reeglitega – lihtsalt öeldes, Riigikohus asus seisukohale, et täitmisavalduse
esitamisega langeb samaaegselt ära ka aegumise katkemise alus, ehk Riigikohus ei käsitlenud
„aegumise katkemise aluse äralangemisena“ enam mitte täitemenetluse lõppemist, vaid
täitmisavalduse esitamist. See aga tekitas olukorra, kus sundtäitmise aegumise tähtaeg hakkas
edaspidi kulgema kohe järgmisest kalendriaastast pärast täitmisavalduse esitamist, jättes
selliselt MTA-le senisest oluliselt vähem aega võlgade sissenõudmiseks.
Kuna MKS ei tunne aegumise peatamise instituuti, siis kaasnes uue tõlgendusega olukord, kus
mõningatel juhtudel maksuvõla sundtäitmine aegus ära täitmismenetluse läbiviimise käigus.
Nüüdseks on MTA teinud mõningad ümberkorraldused oma tööprotsessides, et vältida suurema
osa maksuvõlgade sissenõudmise aegumist. Käesoleva eelnõuga viiakse asjaomase normi
sõnastus kooskõlla uue tõlgendusliku olukorraga, ehk kavandatava MKS § 1321 lõike 1 kohaselt
katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse
esitamisel. Uue aegumistähtaja kulgemine ei alga üheaegselt täitmisavalduse esitamisega, vaid
algab hoopis täitmisavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Kavandatava MKS § 1321 lõike 2 punktid 1–4 on olemas juba ühel või teisel kujul kehtivas
õiguses. Punktid 6–8 kujutavad endast uusi õigusnorme, mida kehtivas MKS-s ei ole, samas
tsiviilõiguses on normiks igapäevaselt. Kogu norm lihtsustatult kätkeb endast võlausaldaja
kaitset tagamaks optimaalne aeg võlgade sissenõudmiseks ja minimeerimaks pahatahtlikku
menetluse venitamist eesmärgiga saavutada sundtäitmise aegumine.
MKS § 1321 lõike 2 punkt 8 on uus säte, mille kohaselt aegumine katkeb ajatamisel või muu
tasumisgraafiku sõlmimisel, kui graafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise
aegumise periood. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema kõnealuse ajatamisotsuse või muu
tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1.
jaanuarist. Selliselt tagatakse ühest küljest maksukohustuslastele võimalus suurendada oma
perspektiivi maksuvõla tasumiseks; teisalt aga võimaldab see MTA-le jätkuvalt piisava aja
pöörata sissenõuet olukorras, kus tasumisgraafik tuleb kehtetuks tunnistada. Fraas „muu
perioodiline tasumisgraafik“ hõlmab endas muud kui ajatamisotsusega kehtestatud
tasumisgraafikut, näiteks sellist, mis on kehtestatud MKS § 42 kohaldamisel, kus kolmas isik
(reeglina juhatuse liige) on võtnud omale lepinguga vastutuse tasuda maksukohustuslase
rahalised kohustused.
17 MKS § 132 lõige 5 punkt 1: „Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks
täitmisavalduse esitamisel.“
28
Tulevase MKS § 1321 lõikes 2 sätestatud loetelu puhul tuleb arvestada, kuidas tuleb nende
aluste puhul sisustada MKS § 1321 lõikes 3 sätestatud fraasi „aegumise katkemise aluse
äralangemine“. Erinevalt MKS § 1321 lõikest 1, mis viiakse kooskõlla Riigikohtu praktikaga
ning kus aegumise katkemise aluse esinemine ja selle äralangemine toimuvad üheaegselt, siis
lõikes 2 sätestatud aegumise katkemise aluste puhul ei loeta aegumise katkemise alus
äralangenuks samaaegselt katkemise aluse esinemisega. Viidatud paragrahvi punktides 1-4 ja
punktis 6 sätestatud juhul loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks nendes punktides
nimetatud menetluste lõppemisel. Punktides 5 ja 8 loetakse aegumise katkemise alus
äralangenuks, kui vastav lahend või haldusakt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Punktis
7 loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks täitemenetluse jätkumisega.
MKS § 1321 lõige 3 ja 4 on sätestatud kehtivas MKS § 132 lõigetes 6 ja 7.
Punktiga 26 ajakohastatakse MKS-s olevat normitehnilist märkust, kuivõrd direktiivi 2011/16
muudeti direktiiviga 2023/2226, mille Nõukogu võttis vastu 17. oktoober 2023, mis avaldati
24. oktoober 2023 ning mis jõustus 13. november 2023. Nimetatud direktiiv on vaja üle võtta
31. detsembriks 2025. Kõnealune muudatus puudutab vaid normitehnilise märkuse
ajakohastamist ning sellega üksi mingeid mõjusid ei kaasne, mistõttu seda käesoleva
seletuskirja mõjude analüüsis ei kajastata.
§ 2. MaaMS-i muutmine
Eelnõuga jäetakse välja MaaMS §-st 71 viide MKS § 54 lõike 4 punktile 1. Muudatus on kantud
asjaolust, et viidatud MKS säte tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt eelnõu § 1 punkt
21 ja selle selgitusi).
§ 3. MTVS-i muutmine
Punktiga 1 muudetakse MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust.
MTVS § 4 lõikega 3 on üle võetud maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 regulatsioon,
mille kohaselt peavad liikmesriigid vahetama üksteisega teavet erinevate tulukategooriate osas.
Asjaomase teabevahetuse eesmärgiks on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning
maksupettuste vastu, kuivõrd teabevahetuse tulemusel on maksukohustuslastel oluliselt
keerulisem varjata maksuhaldurite eest oma sissetulekuid ning varasid teistes riikides.
Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub vahetamisele muuhulgas teave
seoses kinnisomandi ning kinnisvaratuluga. Nimetatud artikkel on üle võetud MTVS § 4 lõike
3 punktiga 5, kuid see säte nimetab vaid kinnisvaratulu ega maini selle kõrval eraldi
kinnisomandi kohta käivat teavet. Selleks, et vältida segadust ning potentsiaalseid vaidlusi
küsimuses, kas termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka kinnisomandi per se kohta käivat teavet, on
otstarbekas muuta MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust selliselt, et see edaspidi hõlmaks
sõnaselgelt ka kinnisomandit.
Punktiga 2 muudetakse MTVS § 8 lõiget 3, ehk sättest eemaldatakse fraas „/…/ ja FATCA
kokkuleppega seotud teiste/…/“.
MTVS § 8 lõige 3 sätestab praegu järgmist:
29
„Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste
täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte
rohkem kui kümme aastat, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88) sätestatud eesmärgipärasuse põhimõtet.“
Praktikas on tekkinud probleeme eelolevalt rõhutatud fraasi „/…/FATCA kokkuleppega seotud
/…/“ tõlgendamisega. Põhiline küsimus on selles, et miks on normis spetsiifiliselt rõhutatud
FATCA kokkulepet ning kas selle rõhutuse mõte on välja jätta EL-i ja OECD tasandi
analoogsed õiguslikud instrumendid, kuivõrd neid FATCA kõrval kõnealuses normis nimetatud
ei ole.
Normi algne mõte oli hõlmata kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe kogumise kohustuse täitmist
kinnitavate tõendite säilitamist, kuid kuna senine sõnastus seda ideed selgelt edasi ei anna, siis
käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek selle normi parandamiseks. Säte formuleeritakse selliselt,
et oleks ühemõtteliselt selge, et kõnealune norm reguleerib kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe
kogumise kohustuse täitmist kinnitavate tõendite säilitamist, mitte ainult selliste tõendite, mis
on seotud FATCA kohustuste täitmisega.
FATCA on Ameerika Ühendriikide (edaspidi: USA) seadus (Foreign Account Tax Compliance
Act), mis kohustab välisriikide finantsasutusi edastama USA maksuhaldurile (Internal Revenue
Service) USA kodanike finantskontode alast teavet. Tüüpiliselt toimub see nii, et välisriigid
sätestavad oma riigisisese õigusega finantsasutustele aruandluskohustuse ning nende riikide
maksuhaldurid seejärel edastavad selle teabe USA maksuhaldurile.
EL ja OECD tasandil on välja töötatud analoogne õiguslik instrument – vastavalt direktiiv
2014/107 ning CRS (Common Reporting Standard), mis samuti näevad ette finantskontode
alase teabevahetuse liikmesriikide vahel, kus riikide maksuhaldurid vahetavad üksteisega
finantskontode alast teavet quid pro quo põhimõttel.
Muudatuse tulemusel ei teki enam küsimust, kas viide FATCA-le on teisi õiguslikke
instrumente välistava iseloomuga või mitte.
Punktiga 3 muudetakse MTVS § 86 lõiget 2 selliselt, et edaspidi peavad aruandekohustuslikud
Eesti finantsasutused edastama selles sättes loetletud teavet üksnes juhul, kui see teave on
hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega.
10. veebruar 2016 jõustusid MTVS-s normid, mis reguleerivad finantskontode alast aruandlust
ning sellega seonduvat rahvusvahelist teabevahetust. Regulatsiooni mõte on, et finantsasutused
(nt pangad) kontrollivad oma klientide residentsust ning filtreerivad neist välja mitteresidendid,
ehk kliendid, kes ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes. Finantsasutused seejärel esitavad
mitteresidentide finantskontode kohta käiva info MTA-le, kes quid pro quo korras edastab need
andmed teistele asjasse puutuvatele riikidele. Need teised riigid omakorda esitavad MTA-le
infot Eesti maksukohustuslastest kontoomanike kohta. Info kontodel olevate rahaliste vahendite
ning kontodele laekuvate summade kohta võimaldab maksuhalduril tõhusamalt tagada
maksukohustuslaste maksukohustuste nõuetekohast täitmist.
Kehtiva finantskontode aruandluse normistiku eripäraks on asjaolu, et finantsasutused on
kohustatud edastama mitteresidentidest kontoomanike ning neid kontrollivate isikute kohta
käivaid andmeid ka siis, kui need pole hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega – näiteks pank
30
on kohustatud koguma mitteresidendi kohta käivat informatsiooni ja edastama selle MTA-le ka
juhul, kui see mitteresident on sellise riigi jurisdiktsioonis, mis pole finantskontode alase
teabevahetuse partnerriik. Kuna selle teabega pole MTA-l midagi peale hakata, siis vastavalt
MTVS § 88 lõikele 2 kuulub see teabevahetusega mittehõlmatud teave kustutamisele. Seadus
piirab MTVSiga sätestatud finantskontosid puudutavate andmete kogumise kitsalt
teabevahetuse eesmärgiga ega võimalda andmeid MTA-l ka endal kasutada nt võimalike
maksuriskide tuvastamiseks.
Põhjus, miks aruandluskohustuse alla lülitati ka teabevahetusega mittehõlmatud teave, seisnes
ennekõike soovis vähendada finantsasutuste halduskoormust– 2016 aastal jj oli tegemist
võrdlemisi dünaamilise olukorraga, kus Eesti oli alles rakendamas teabevahetuse kokkuleppeid
erinevate riikidega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ise pidevalt jälgima ega välja selgitama,
milliste kontoomanike kohta tuleb andmeid esitada, ehitatigi OECD tookordsete soovituste
järgi seadus üles selliselt, et finantsasutused esitavad kogu mitteresidentide kohta käiva
finantskontode alase teabe MTA-le ning MTA ise filtreerib sellest välja irrelevantse teabe, mis
seejärel kustutatakse. Nüüdseks on aga mõistagi lepinguliste suhete võrgustik jõudnud juba
suuresti välja kujuneda, mistõttu senine lahendus ei rahulda enam finantsasutuste vajadusi ega
ka tugevnenud andmekaitsealaseid standardeid.
25. mai 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muuhulgas näeb ette minimaalsuse
nõude, mille kohaselt tuleb andmeid koguda taotletud eesmärgi saavutamiseks nii vähe kui
võimalik. Kehtiv MTVS § 86 lõige 2 on aga minimaalsuspõhimõttega pinges, sest see kohustab
finantsasutusi esitama ka teavet, mille MTA ise peab hiljem kustutama just nimelt sellel
põhjusel, et seda ei ole vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks, ehk rahvusvaheliseks
teabevahetuseks. Küsimus ei ole siin ainult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete järgimises
– ka finantsasutused on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtivas õiguslikus kontekstis ei ole
enam selge või vähemalt ei ole põhjendatav teabevahetusega mittehõlmatud teabe
raporteerimise eesmärk.
Eeltoodust tulenevalt ajakohastatakse MTVS-s finantskontode aruandlust, ehk edaspidi peavad
finantsasutused edastama asjassepuutuvat teavet vaid juhul, kui see on hõlmatud rahvusvahelise
teabevahetusega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ennast koormama vajadusega iseseisvalt
järgi uurida, millise riigi ja jurisdiktsiooni residendid on teabevahetusega hõlmatud, hakkab
MTA pidama oma veebilehel nimekirja asjassepuutuvatest riikidest ning jurisdiktsioonidest,
mis tugineb OECD sekretariaadi infole. Kui finantsasutuse klient on asjaomases nimekirjas
oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident, siis tegemist on järelikult andmesubjektiga, kelle
kohta tuleb finantskontode alast teavet esitada. Finantsasutustel tekib seega võrreldes tänasega
kohustus kontrollida enne deklaratsiooni esitamist, millise riigi residentide kontode kohta tuleb
teave MTA-le saata.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MTVS § 88 lõige 2, mille kohaselt kustutab MTA talle
edastatud finantskontode maksualase teabe, kui see pole teabevahetusega hõlmatud. Eelneva
punkti valguses ei saa enam tekkida olukorda, kus MTA-le edastatakse teabevahetusega
mittehõlmatud teavet. Kuna kõnealusel sättel puudub edaspidi funktsioon, siis ei ole mõtet
sellega MTVS-i normistikku koormata.
Juhul, kui mingil põhjusel peaks MTA siiski saama asjassepuutumatut teavet, siis võib MTA
selle kustutada tuginedes isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekaitse üldpõhimõtetele.
31
Punktiga 5 ajakohastatakse MTVS-s olev normitehniline viide, ehk lisatakse viide direktiivile
2023/2226, mis tuleb üle võtta 2025. aasta lõpuks. Märkuse muudatus iseenesest ei too kaasa
mingeid kohustusi ega mõjusid.
§ 4. RLS-i muutmine
RLS-i muudetakse kolme punktiga.
Punktiga 1 muudetakse RLS § 12 lõike 1 teist lauset. Kui kehtiva õiguse kohaselt lõpeb
riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, siis
edaspidi hakkab tagastamisnõue lõppema kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal
esines RLS § 15 lõikes 1 loetletud tagastusnõude alus.
Üheks riigilõivu tagastamise aluseks on toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine, st
kui isik taotleb mingit lõivustatud toimingut ja tasub selle eest ka riigilõivu, ent see taotlus
jäetakse läbi vaatamata, siis sel isikul on õigus riigilõiv tagasi nõuda. Tagastusnõude õiguse
kasutamine, nagu eelnevalt öeldud, on aga ajaliselt piiratud, ehk kehtiva õiguse kohaselt lõpeb
tagastusnõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Sellest omakorda
nähtub riigilõivu tagastusnõude eripära – tagastusnõude lõppemise tähtaja alguspunkt ei sõltu
mitte sellest, millal tekib tagastusnõude alus (nt taotluse läbi vaatamata jätmine), vaid hoopis
sellest, millal tasutakse riigilõiv. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus tagastusnõue lõpeb enne
kui reaalselt on jõudnud tekkida tagastusnõude esitamise võimalus.
Näiteks on esinenud juhtum, kus isiku taotlus jäeti läbi vaatamata, kuid isik esitas selle peale
kaebuse. Kaasnenud õigusvaidlus kestis ca kolm aastat, mis kulmineerus läbi vaatamata jätmise
otsuse õiguspärasuse tuvastamisega ja selle kehtima jäämisega. Selle peale esitas taotleja
riigilõivu tagastusnõude, kuid paraku oli tema tagastusnõue RLS kohaselt prima facie
lõppenud, sest piisavalt palju aega (kolm aastat) oli juba möödunud riigilõivu tasumise aasta
lõpust. See viivitus ei olnud tingitud aga isiku enda hooletusest, vaid asjaolust, et isik otsustas
kasutada oma menetlusõigusi, konkreetselt oma kaebeõigust.
Kõnealune juhtum lahendati analoogia kaudu ning isikule siiski tagastati tema riigilõiv.
Vastasel juhul oleks riigilõivu tagastamata jätmine kujutanud endast faktilist sanktsiooni selle
eest, et isik otsustas kasutada oma menetlusõigusi. Kuna aga analoogia kasutamise vajadus
viitab seadusandlikule lüngale, siis on vaja tagastusnõude lõppemise aluseid korrigeerida.
Eelnõu muudatus tagab selle, et tagastusnõue ei jõuaks lõppeda enne, kui jõuab esineda mõni
RLS § 15 lõikes 1 nimetatud alus, nt toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine.
Punktidega 2 ja 3 muudetakse RLS §-i 259 lõikeid 1 ja 2, ehk juriidilise isiku siduva eelotsuse
taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 2060 eurot (seni 1180 eurot) ning
füüsilise isiku siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 520
eurot (seni 300 eurot). Protsentuaalselt suurenevad lõivud ca 75% ja ca 73%, mis harmoneerub
perioodil 2015 – 2023 keskmise brutopalga tõusuga.
Tõsi, MTA ametnikkonna palgatõus samal perioodil oli sellest siiski väiksem (65%), seega ei
ole uus lõiv täielikus proportsioonis MTA ametnike palgatõusuga, ehk lõive tõstetakse 10%
rohkem kui seda pealtnäha õigustaks korrespondeeriv MTA ametnike palgatõus. Küll aga tuleb
siinkohal rõhutada, et siduvate eelotsuste riigilõivumäärade kujundamisel ei lähtuta üksnes
kulupõhimõttest, vaid ka ekvivalendipõhimõttest, kus riigilõivu määra suuruse kujundamisel
arvestatakse ka taotletava toimingu väärtust ning funktsiooni taotleja huvide teenimisel.
32
Siduva eelotsuse näol ei ole tegemist näiteks mingi loa-taolise haldusaktiga, mis annab õiguse
teha midagi, milleks varem luba ei olnud, ehk selle puudumine ei piira kuidagi ettevõtja
tegevusvabadust ega muid õigusi. Siduv eelotsus on pelgalt viis, kuidas saada MTA-lt
maksuõiguslik hinnang tulevikus tehtava tehingu kohta, millest MTA enam taganeda ei saa.
Oma olemuselt ei erine see printsiibis näiteks maksuõiguslike riskide analüüsi tellimisest
mõnelt õigus- või advokaadibüroolt, lihtsalt kõnealuselt büroolt tellitud õigusliku hinnangu
puhul eksisteerib risk, et MTA võib asuda sellega vastuolus olevale seisukohale. MTA-lt
taotletud ekvivalentse hinnangu puhul siduva eelotsuse näol seda riski ei ole, sest MTA on selle
hinnanguga õiguslikult seotud eeldusel, et analüüsitud tehing ka tulevikus toimub. Siduvus
paneb MTA-le omakorda vastutuse hoolitseda selle eest, et siduva eelotsuse andmisel ei jõutaks
väärale õiguslikule seisukohale, mis võib tekitada Eesti riigile kahju. See aga eeldab mahukat
ning ajakulukat analüüsi nõudes MTA-lt menetlemiseks mitmete ametnike kaasamist,
sealhulgas MTA juhtkonda, sest siduvad eelotsused allkirjastab MTA peadirektor. Kõik see aga
tuleb tahes tahtmata ametnike teiste ülesannete arvelt.
Siduvast eelotsusest saadava hüve valguses on seega põhjendatud sättida riigilõivumäär mõneti
kõrgemaks, kui lähtuda pelgalt MTA ametnike palkade kasvust. Kuigi ajas on suurenenud ka
teised otsesed kulud, samuti kaudsed kulud, siis nende võrra siiski riigilõivu määra suurust ei
tõsteta. See tagab, et siduvate eelotsuste lõivu määra kasv ei oleks korraga liiga suur, ning et
säiliks jätkuv maksukohustuslaste huvi seda teenust osta.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõuga kavandatavad muudatused, mis puudutavad isikuandmete töötlemist, on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprill 2016 määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ehk isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Eelnõu § 1 punktid 4 ja 18–20 tagavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 883/2013
nõuetekohase rakendamise.
Eelnõu § 3 punktid 1–4 tagavad maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 täpsema
ülevõtmise.
6. SEADUSE MÕJUD
Eelnõu laiapõhiseks eesmärgiks on vähendada haldus- ja töökoormust seal, kus võimalik,
samuti tõhustada menetlusi ja riiklikku järelevalvet. Iga muudatuse puhul haldus- ja
töökoormuse vähenemine ei pruugi siiski üheselt avalduda, sest mõned eelnõus olevad
ettepanekud taotlevad muud positiivset mõju, näiteks võrdsemat kohtlemist ning sellest tingitud
konkurentsi paranemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurenemist jne.
Mõjude varieeruvus on tingitud asjaolust, et eelnõu koosneb paljudest üksteisest
mittesõltuvatest muudatustest, mis printsiibis küll jagavad samu eesmärke – näiteks
maksumenetluse tõhustamist ja bürokraatia vähendamist – kuid saavutavad selle erinevalt.
33
Niisamuti erinevad mõjude sihtrühmad, sest muudatused puudutavad maksukohustuslaste
erinevaid läbilõikeid, kes võivad, ent ei pruugi kattuda.
Võttes arvesse eelnõu iseloomu, on otstarbekas hinnata eelnõu mõju iga muudatuse puhul
eraldi. Järgneb igat muudatusettepanekut puudutav detailsem mõjuanalüüs.
6.1 Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluva riigilõivu ja teadaande avaldamise
eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluva riigilõivu haldamise
fikseerimine MKS-s
Mõju valdkond: mõju õigusselgusele
Sihtrühm: MTA, Patendiamet, Justiitsministeerium
Kuivõrd muudatuse eesmärgiks on täita seaduses ilmnenud lünk, siis ei kaasne sellega mingit
märkimisväärset mõju. Patendiameti ja Justiitsministeeriumi asjakohaste nõuete haldus
praktikas jätkub samamoodi, küll aga suurema õiguskindluse ning selgusega.
Muudatusega ei kaasne seega olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.
6.2 MKR põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine rahandusministrile
Mõju valdkond: mõju töö- ning halduskoormusele
Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium, Riigikantselei, teised ministeeriumid ning
huvigrupid ja muud huvitatud isikud, kes soovivad kooskõlastusprotsessis arvamust esitada
Rahandusministri määruse vormile üleminek tooks kaasa MKR põhimäärusega seonduva
õigusloome menetluse kiirenemise, millel oleks kahetine mõju – ühest küljest annaks see MTA-
le ning Rahandusministeeriumile rohkem paindlikkust võimaldades MKR põhimäärust muuta
ning ajakohastada kiiremalt ning ressursitõhusamalt; teisalt, suurem kiirus jätaks vähem aega
teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele oma arvamuste ning märkuste esitamiseks.
Praktikas on aga ebatõenäoline, et suurem menetlemise kiirus eviks märkimisväärset
negatiivset mõju teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele, küll aga mõjutaks see
positiivselt MTA-d ning ennekõike Rahandusministeeriumi.
Suurem menetlemise kiirus on tingitud kahest faktorist: 1) eelnõu avaliku kooskõlastamise
tähtaeg muutuks lühemaks; 2) pärast avaliku kooskõlastamise lõppu on võimalik eelnõu kohe
jõustada ilma, et materjale oleks vaja täiendavalt menetleda Riigikantseleis Vabariigi Valitsuse
istungi otstarbeks.
Võrreldes Vabariigi Valitsuse määrusega, mille avaliku kooskõlastamise tähtaeg on üldjuhul
15 tööpäeva, on ministri määruse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul 10 tööpäeva
(vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile [edaspidi: VVR]). Ministri määrusele üleminek
jätaks teistele ministeeriumitele, valitsusasutustele ning avalikkusele seega viis tööpäeva
vähem aega, et dokumente läbi töötada ning nende kohta märkuseid ja ettepanekuid esitada.
Teisalt, juba kehtiv õigus võimaldab samuti 15 tööpäeva üldreeglist kõrvale kalduda, ehk
sätestada lühikesemaid kooskõlastusperioode. Seda võimalust on MKR põhimääruse kontekstis
teatava regulaarsusega ka kasutatud, sealhulgas on viimasest kolmest aastast (perioodil 2021 –
2023) omajagu näiteid võtta isegi ka alla 10 tööpäeva pikkusest kooskõlastusprotsessist.
34
Praktikas määrabki tihtipeale kooskõlastusperioodi pikkuse pigem MKR põhimääruse
muutmisvajaduse akuutsus, mitte niivõrd VVR-s sätestatu.
Mõju tüüpilisele kooskõlastusperioodi pikkusele ning seega kooskõlastajate ning arvamuse
esitajate töökoormusele on pigem väike, sest ka senises praktikas ei lähtuta rangelt VVR-s
sätestatud 15 tööpäeva kriteeriumist. Liiati, et Rahandusministeerium on praktikas
aktsepteerinud ka hilinenud ametlikke märkusi, samuti on Rahandusministeerium ka
pikendanud kooskõlastamisperioodi, kui mõni ministeerium on dokumentide analüüsimiseks
aega juurde soovinud. Rahandusministri määruse vormile üleminek ei välista kümnest
tööpäevast pikema kooskõlastustähtaja andmist, kui regulatsiooni keerukus seda nõuab.
Kiirust suurendab ka asjaolu, et muudatuse tulemusel kaoks ära terve Riigikantseleile
edastamise etapp koos sellega seonduvate tööülesannetega. Kui hinnata üksnes menetlusele
kuluvat aega, siis tavaliselt võtab Rahandusministeeriumil ca 7 kuni 10 tööpäeva, et materjalid
Rahandusministeeriumist ministri allkirjaga välja saada.18 Avalikul kooskõlastusel peaksid
dokumendid olema VVR kohaselt 15 tööpäeva. Pärast avaliku kooskõlastusperioodi
möödumist on materjalid vaja edastada Riigikantseleisse. Sõltuvalt laekunud märkuste ning
muudatusettepanekute hulgast, võib dokumentide Riigikantseleisse edastamine aega võtta 5
kuni 10 tööpäeva, vahel ka rohkem. Kui eeldame, et muudatusettepanekuid ei tulnud, siis võtab
see keskmiselt siiski vähemalt üks nädal aega, et see läbiks taas Rahandusministeeriumi sisese
kooskõlastusringi.19 Riigikantselei poolel, sõltuvalt dokumentide laekumise kuupäevast, võib
see võtta 1-2 nädalat, et see jõuaks Vabariigi Valitsuse istungile. Alles siis saavad dokumendid
ideaalis kinnitatud, Riigi Teatajas avaldatud ning seejärel jõustatud. Kokku võib seega kogu
protsess kehtiva korra kohaselt võtta aega ca 30 kuni 50 tööpäeva. Ministri määruse puhul võib
kogu eelkirjeldatud protsess olla kiirem, sest Riigikantselei menetluse puudumise tõttu oleks
ajavõit vähemalt 5–10 tööpäeva ning õigusakt ise oleks avalikul kooskõlastusel reeglina vaid
10 tööpäeva, st 5 tööpäeva vähem võrreldes senise korraga. See aga annaks MTA ja
Rahandusministeeriumi ametnikele juurde rohkem paindlikkust ning kontrolli MKR-i
põhimääruse muutmise üle. Ühtlasi vabastataks see täielikult menetlemise koormusest
Riigikantselei, kes peab MKR-i põhimäärust puudutavad eelnõud ette valmistama Vabariigi
Valitsuse istungiks. Kaasneva mõju ulatus on pigem keskmine, ent seevastu igati positiivne.
Mõju sagedust võib pidada väikeseks. MKR põhimäärust muudetakse MTA tegevust
reguleerivate seaduste muutmise tõttu keskmiselt aastas kaks korda, vahel ka rohkem. Igal juhul
ei saa käesolevat muudatust pidada millekski selliseks, mis avaldaks igapäevast mõju. Eelnõude
sisulisele koostamisele kuluv materiaalne aja- ning töökulu jääb suures osas samaks, muutub
üksnes materjalide menetlemisega seonduv. Mõju esinemise sagedust sihtrühma suhtes võib
seega pidada väikeseks, kui võrrelda seda nende õigusaktide koguhulgaga, mida
Rahandusministeerium aastas menetleb.
Sihtrühma suurust ei ole võimalik tõsikindlalt määrata – ministeeriumite ja valitsusasutuste,
samuti Riigikantselei tasandil puudutab muudatus keskmiselt vaid paari ametnikku, kes
tegelevad MKR põhimääruse eelnõu analüüsimisega. Kui palju ministeeriumi ametnikke peab
aga kulutama ressurssi dokumentide analüüsimisele ning arvamuse formuleerimisele sõltub
18 Ajakulu on tingitud asjaolust, et dokumendid peavad läbima ministeeriumisisese kooskõlastusringi, kuhu on
kaasatud nii erivaldkonna spetsialistid, õigusosakond, keeletoimetaja, samuti ka poliitilised nõunikud ning
kõrgemad ametnikud (asekantsler ja kantsler). 19 Majasisene kooskõlastus on teisel korral tüüpiliselt kiirem, sest muudatusettepanekute puudumisel on tegemist
samade dokumentidega, mis esimesel majasisesel kooskõlastusel, mistõttu ei ole neid vaja uuesti detailselt üle
kontrollida.
35
suuresti sellest, kui paljude ministeeriumide valitsemisala küsimusi need puudutavad, või kas
vastavatel ministeeriumitel on parajasti omal mingeid akuutseid muudatusvajadusi, mis
konkreetse eelnõuga otseselt ei seondu. Igal juhul ei saa avaliku sektori kontekstis pidada
sihtrühma suurust oluliseks.
Samadel põhjustel ei ole võimalik määrata sihtrühma suurust muude huvigruppide osas, sest
teoorias on võimalik avaliku kooskõlastamise raames märkuseid ning kommentaare esitada
kõikidel isikutel, kellel on huvi MKR-i põhimääruse eelnõu osas kaasa rääkida. Praktika aga
näitab, et vaid väga erandlikel juhtudel laekub MKR põhimääruse muutmise eelnõudele
märkusi erasektorilt, näiteks ettevõtete liitudelt, muudelt katusorganisatsioonidelt või huvitatud
osapooltelt. Kogumis võib reaalset sihtrühma suurust hinnata väikeseks.
Eeltoodust tulenevalt ei evi muudatus olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei
tuvastatud.
6.3 MTA kehtestamine pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
883/2013 artikli 7 lõike 3a mõistes
Mõju valdkond: töökoormus
Sihtrühm: MTA
Muudatusega kaasneb töökoormuse kasv kuivõrd edaspidi peab MTA kulutama oma aja- ja
tööressurssi OLAF-i teabenõuete rahuldamiseks. Töökoormuse kasv on siiski väheoluline, sest
praktikas küsib OLAF teavet harva. Mõju esinemist ei ole võimalik ette näha, sest see sõltub
faktoritest, mille üle MTA-l kontrolli ei ole ning millest MTA tõenäoliselt ei ole isegi teadlik.
Teabenõude töötlemine, st andmete väljanõudmine ja nende edastamine, ei ole samuti keeruline
ega erilist vaeva nõudev protsess. Kogumina muudatus oluline ei ole, ebasoovitavate mõjude
esinemise riski ei esine. Pangakonto andmed saab MTA hankida täna kasutusel oleva
täitmisregistri vahendusel (MKS § 61 lg 31 ja § 461).
***
Mõju valdkond: halduskoormus
Sihtrühm: pangad, finantasutused
Pangad ja muud finantsasutused peavad edaspidi arvestama vajadusega edastada MTA-le teavet
konkreetse pangakonto ja selle omaniku kohta, samuti vajadusel infot ka seda pangakontot
puudutavate tehingute kohta. Tegemist on teabega, mida pangad juba valdavad ning mida nad
juba kehtiva õiguse kohaselt edastavad riigiasutustele, näiteks MTA-le maksumenetluse raames
(vt ka RahaPTS § 81). Tegemist ei ole seega kvalitatiivselt uue kohustusega, millega sihtrühm
peab kohanema, vaid juba eksisteeriva koormuse väheolulise suurenemisega. Võttes arvesse, et
OLAF-i teabenõuded on pigem harvaesinevad, siis sihtrühma tüüpilist igapäevast toimimist
muudatus ei mõjuta. Mõju kogumis võib pidada väheoluliseks, ebasoovitavate mõjude
esinemise riski ei tuvastatud.
36
6.4 Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (edaspidi: TTKI) kantavad
andmekategooriad ning andmete esitamise kohustusest kõrvalehoidumise takistamine
Mõju valdkond: õigusselgus ning halduskoormus
Sihtrühm: ehitajad, ehitusettevõtjad ning isikud (tellijad), kes neilt ehitustöid tellivad,
Tööinspektsioon
Muudatusega ei kaasne sisulist mõju, sest eelnõuga lahendatakse peaasjalikult juriidilis-
tehnilisi küsimusi, mitte praktilisi probleeme. Muudatus evib siiski osaliselt soodsat mõju, ehk
see vähendab sihtrühma halduskoormust niivõrd kuivõrd edaspidi ei ole vaja neil enam edastada
ehitustööde alustamise eelteadet Tööinspektsioonile. See omakorda vähendab ka
Tööinspektsiooni töökoormust, kes ei pea enam eraldiseisva eelteate dokumendiga töötama.
Muudatustega muudetakse keerulisemaks aruandekohustusest kõrvalehoidumine.
Muudatus seega ei too kaasa olulist mõju. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
6.5 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine riigiasutuste info- ja sidesüsteemide
klienditoe osutamiseks
Mõju valdkond: riigi info- ja sidesüsteemide toimimine
Sihtrühm: riigiasutused, kes oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel peavad üleval
erinevaid andmekogusid ning muid info- ja sidesüsteeme
Muudatusega on edaspidi juurdepääs maksusaladusele riigiasutuste töötajatele ka selleks, et
tagada info- ja sidesüsteemide üldine toimimine ning funktsionaalsus. Praktikas juba
tõlgendatakse fraasi „hooldus- ja arendustöö“ pigem laiemalt, seega ei kaasne käesoleva
muudatusega mingit tuntavat mõju. Küll aga on selgem kasutada konkreetsemaid termineid
spetsiifilisemate nähtuste kirjeldamiseks, mistõttu aitab muudatus kaasa üldise õigusselguse
suurenemisele.
Olulist mõju ei tuvastatud. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike.
6.6 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest info- ja sidesüsteemide
hooldajatele/arendajatele
Mõju valdkond: mõju eraelu puutumatusele;
Sihtrühm: Eesti ja välisriigi residendid, keda puudutavad andmed on MTA info- ja
sidesüsteemides; arendajad
Muudatuse tulemusel antakse MTA-le õigus võimaldada maksusaladust sisaldavale teabele
juurdepääsu asutusevälistele isikutele selleks, et hooldada ning arendada MTA info- ja
sidesüsteeme.
Maksusaladus on mis iganes teave, mida MTA on maksukohustuslase kohta teada saanud oma
ülesandeid täites ning mille avaldamine, avalikuks tulemine või sellele juurdepääsu andmine
kolmandatele isikutele võib ühel või teisel viisil mõjutada maksukohustuslase mainet,
37
elukorraldust, majanduslikke ning sotsiaalseid sidemeid jne. Sisuliselt kujutab maksusaladuse
kaitse instituut endast eraelu puutumatuse kaitseala konkretiseerimist, kuivõrd
maksusaladusest, sõltuvalt selle iseloomust, võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi
maksukohustuslase kohta, muuhulgas hinnata tema finantsolukorda ning tuletada tema
poliitilised ning maailmavaatelised veendumused ja eelistused. Teisisõnu, kui maksusaladust
avaldatakse kolmandatele isikutele – näiteks käesoleval juhul eraisikutest arendajatele – siis
tahes tahtmata piirab see mõjutatud isikute eraelulist puutumatust, ehk nad peavad arvestama,
et rohkem osapooli võivad teada saada asjadest, mida nad hea meelega hoiaksid enda ja riigi
vahel.
Siinkohal ei ole oluline, kas maksusaladuse avaldamisega kaasneb maksukohustuslasele
konkreetne käega katsutav või muul viisil empiiriliselt mõõdetav mõju – eraelu puutumatust
(privaatsust) on piiratud juba sellega, kui privaatsena hoitud informatsioonist saab
andmesubjekti tahtevastaselt teada mõni kolmas isik. Tõsi, sellega ei pruugi kaasneda
kahjulikku füüsilist mõju, kuid asjaolu, et keegi teine teab isiku maksusaladust, võib siiski
mõjutada andmesubjekti emotsionaalset, moraalset ning psühholoogilist seisundit. Eeltoodu
taustal tuleb seega möönda, et maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest
arendajatele tahes tahtmata piirab maksukohustuslaste õigust eraelu puutumatusele, st
vähendab nende privaatsust, ning kuivõrd maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu
andmiseks sellisel viisil ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut, siis peavad maksukohustuslased
arvestama võimalusega, et just nende andmed on nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide
arendamisel, hooldamisel, nendes olevate vigade avastamisel jne.
Sõltumata sellest, et ainuüksi maksusaladuse avaldamisest piisab eraelu puutumatuse riiveks,
ei saa kaasneva mõju ulatust siiski pidada suureks ega isegi keskmiseks. Kavandatav seadus
seab mõjutatud isikutele vaid kohustuse passiivselt taluda asjaolu, et nende andmeid võidakse
kasutada MTA info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Seadus ei kohusta neid
aktiivsetele tegudele/toimingutele, samuti ei eelda seadus neilt mingisuguste kulutuste
kandmist. Faktilises elu-, töö- ning ettevõtluskorralduses ei muutu maksukohustuslaste jaoks
mitte midagi. Samuti ei mõjuta kavandatav seadus ka tõenäoliselt sihtrühma üleüldist käitumist,
kuigi teoorias võib see motiveerida üksikuid maksukohustuslasi hoidma oma maksuasju korras
instinktiivsest ning inimlikult mõistetavast vajadusest kaitsta oma mainet kolmandate isikute
ees. Eeltoodust tulenevalt võib mõju ulatust pidada väikeseks. Ühtlasi võib väikeseks pidada ka
mõjude kaasnemise sagedust, sest üldreeglina on avalikul sektoril kompetents olemas
lahendamaks enamikke IT alaseid probleeme, ehk mõju ei pruugigi iga-aastaselt kaasneda.
Mõju ulatuse ja sageduse väiksusest sõltumata on sihtrühma suurus teoorias siiski suur, sest
põhimõtteliselt võivad mis tahes maksukohustuslase maksusaladust sisaldavad andmed olla
nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide arendamiseks. Praktikas aga puututakse kokku
maksusaladust sisaldavate andmetega siiski vaid ulatuses, milles see on vajalik arendus- ning
hooldustegevuse tulemuslikuks läbiviimiseks, kuid kuivõrd see toimub mõneti ad hoc korras,
on keeruline leida täpset sihtrühma suurust. Asutusevälistel arendajatel otsest ligipääsu MTA
andmebaasidele ei ole.
Kavandatava seadusega võib siiski kaasneda risk teatavate ebasoovitavate mõjude esinemiseks,
ennekõike andmekaitse kontekstis. Kui pahausklik või pelgalt hooletu eraisikust arendaja peaks
oma valdusesse saama maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavaid andmeid, siis eksisteerib
risk andmete õigusliku aluseta levitamiseks või muul viisil omavoliliseks töötlemiseks, mis
võib põhjustada andmesubjektile varalist, moraalset ning mainelist kahju, vähendada tema
konkurentsivõimet või muul viisil kahjustada tema huve. Mõistagi kahjustaks mis tahes selline
38
intsident ka MTA ning laiemalt ka riigi mainet ning usaldusväärsust. Võimalike
andmekaitsealaste intsidentide tõkestamiseks ning ärahoidmiseks võetakse kasutusele erinevad
ettevaatusabinõud ning kaitsemeetmed.
Põhiliselt maandatakse andmete kuritarvitamise riske ennekõike eraisikust arendajate valiku
staadiumis – iga potentsiaalse teenusepakkuja ja tema töötajate suhtes tehakse taustakontroll,
et veenduda ettevõtte laitmatus maines, samuti allutatakse nii teenusepakkuja kui tema töötajad
maksusaladuse hoidmise kohustusele, mis konkretiseeritakse täiendavalt nendega sõlmitavates
konfidentsiaalsuslepingutes ning mille kohta antakse juhiseid enne infosüsteemidega töö
alustamist.
Kõrgendatud järelevalve all on ka eraisikutest arendajate tegevus hooldus- ja arendustööde
läbiviimisel, ehk nad on MTA ja RMIT-i valve all, neil võimaldatakse oma töid teostada selleks
ettemääratud füüsilistes MTA ametiruumides ning infosüsteemikeskkonnas. Vajadusel
konfiskeeritakse töötamise ajaks ka kõik seadmed, millega on võimalik andmeid salvestada,
pildistada või muul viisil jäädvustada.
Mahukaid IT arendusi ei suuda riik oma jõududega teha, mistõttu väliste isikute kaasamine
arendustöödesse on paratamatu. Seetõttu ei ole võimalik tulemust saavutada muul,
maksukohustuslast vähem koormaval viisil.
Rakendatavate turvameetmetega viiakse ebasoovitavate mõjude tekke risk miinimumini.
Arendusettevõtete töötajatel tuleb nõusolekupõhiselt taluda taustakontrolliga seotud sekkumist
privaatsfääri, et minimeerida andmeturbe riske riigi ja maksukohustuslaste jaoks, kelle andmeid
töödeldakse.
Põhimõtteliselt seisneb teoorias kaasneva mõju olulisus pelgalt selles, et sihtrühm on suur, kuid
selle sisuline ulatus ning esinemise sagedus ei ole märkimisväärne ega too kaasa mingeid alalisi
kulutusi ega aktiivseid kohustusi mõjutatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt, muudatus ei evi
olulist mõju sõltumata sihtrühma suurusest.
***
Mõju valdkond: mõju ettevõtlus- ning töökeskkonnale
Sihtrühm: eraisikutest IT teenuseid pakkuvad arendajad
Muudatuse tulemusel muutub lihtsamaks eraisikutest arendajatelt hooldus- ja arendustegevuse
hankimine konkreetselt MTA info- ja sidesüsteemide veatu toimimise tagamise otstarbeks.
Sisuliselt tähendab see riigipoolse nõudluse suurenemist teatud IT teenustele, mis praktikas
tähendab valituks osutud ettevõtetele rohkemat käivet, kuid mis võib veel soodsalt mõjuda
töökohtade arvule ning stabiilsusele.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnanguna on väike, kuid
selgelt positiivne.
***
39
Mõju valdkond: mõju haldus- ja töökoormusele
Sihtrühm: MTA, samuti Eesti ja välisriigi residendid, keda puudutavad andmed on MTA info-
ja sidesüsteemides;
Pikemas perspektiivis evib kavandatav seadus positiivset mõju MTA töökoormusele ning ei
tohiks negatiivselt mõjutada Eesti ja välisriigi residentide halduskoormust, kelle maksusaladust
sisaldavat teavet võidakse avaldada eraisikust arendajatele.
Kui MTA info- ja sidesüsteeme ei hooldata, selles olevad vead jäävad tuvastamata ja
likvideerimata, või vajalikud MTA efektiivsust suurendavad arendused jäävad kompetentsi
puuduse tõttu teostamata või hoolikalt testimata, siis võib see mõistetavalt tekitada probleeme
MTA tööprotsessidele. Vigaselt töötavad infosüsteemid võivad aeglustada käimasoleva
menetluse käiku, genereerida valesid andmeid või järeldusi, põhjustada andmelekkeid, samuti
tekitada muid probleeme, mille lahendamiseks võib kuluda märkimisväärne hulk rahalist ning
ajalist ressurssi. MTA info- ja sidesüsteemide vajadusepõhine hooldamine tagab nende alalise
toimimise ning võimaldab MTA-l efektiivsel ning eesmärgipärasel viisil täita talle seadusega
pandud ülesandeid. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid kahtlemata soodne –
kavandatava seaduse tulemusel peaks vähenema selliste olukordade esinemine, kus MTA-l ei
ole muud võimalust kui kohaneda tekkinud või tuvastatud probleemidega, sest nende
lahendamiseks vajalikku erasektori kompetentsi ei ole võimalik juriidilistel põhjustel kaasata.
Teoorias peaks kavandatav seadus evima positiivset mõju ka andmesubjektide
halduskoormusele, sest mis tahes vead jms puudused info- ja sidesüsteemides kipuvad tekitama
igasuguseid ebamugavusi ka neile, kasvõi vajadust parandada või kinnitada info- ja
sidesüsteemis talletatud andmeid. Halvimal juhul võivad adekvaatselt hooldamata info- ja
sidesüsteemides tekkida andmekaitsealased intsidendid, näiteks andmelekked, millega võivad
kaasneda olulised äririskid ning muud kahjud puudutatud andmesubjektile.
Nagu eelnevalt öeldud, on mõju ulatus väike ja sagedus pigem juhuslik, kuid sellest hoolimata
soodne nii MTA-le, eraisikust arendajatele ning pikemas perspektiivis ka andmesubjektidele.
Mõju olulisuse tingib formaalselt vaid asjaolu, et mõjutatav sihtrühm (andmesubjektid, ehk
Eesti ja välisriigi residendid) on suur.
Üks potentsiaalne ebasoovitav risk võib olla see, et eraisikust arendaja võib pahauskselt
kuritarvitada temale antud juurdepääsuõigusi, ehk ekspluateerida muuhulgas
omakasueesmärgil maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavat teavet. Selline intsident võib
aga nii lühi- kui ka pikaajaliselt suurendada MTA töökoormust ning ka andmesubjektide
halduskoormust. Küll on aga sellise intsidendi tekke tõenäosus minimeeritud juba eelpool
mainitud ettevaatusabinõude ning kaitsemeetmete rakendamisega.
Kokkuvõtlikult võib asuda seisukohale, et mõju haldus- ning töökoormusele on väike, ent siiski
soodne. Mõju ei saa pidada oluliseks.
6.7 Maksusaladuse hoidmise kohustuse täpsustamine
Mõju valdkond: haldus- ja töökoormus
40
Sihtrühm: MTA, info- ja sidesüsteemide arendajad, hooldajad ja tehnilise toe teostajad, MTA-
t auditeerivad isikud, Riigi Tugiteenuse Keskus, kohtud, prokuratuur
Muudatusega ei kaasne mingit mõju kuivõrd juba kehtivas õiguses tõlgendatakse
maksusaladuse hoidmise kohustust laialt, ehk maksusaladust peab hoidma ka sihtrühm – seda
sõltumata sellest, et MKS § 26 lõige 3 sihtrühmale expressis verbis ei viita. Kuna muudatusest
ei teki mingeid uusi kohustusi ega piiranguid, siis ei teki ka täiendavat haldus- ja töökoormust,
mistõttu ei ole vaja rohkemalt analüüsida mõju teisi aspekte (sihtrühma suurus, mõju esinemise
sagedus jne). Küll aga suurendab muudatus õigusselgust.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.
6.8 Mis tahes viisil ümberkujundatud maksuvõla avaldamine
Mõju valdkond: mõju konkurentsikeskkonnale
Sihtrühm: füüsilisest ja juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on
ümberkujundatud muul viisil kui läbi maksuvõla tasumise ajatamise
Praegu kohtleb seadus teatud maksuvõlgnikke erinevalt sõltuvalt sellest, mis viisil nende
maksuvõlg on ümber kujundatud. Kui maksukohustuslasel on ajatatud maksuvõlg, siis kuulub
see MKS § 27 lõike 1 punkti 5 alusel avalikustamisele, ehk ka ajatatud maksuvõlaga
maksukohustuslane peab taluma maksuvõla avalikustamisega kaasnevat faktilist mainekahju,
mis võib negatiivselt mõjutada selle maksukohustuslase suhteid teiste turuosalistega,
vähendada tema perspektiivi saada laene ning muid kapitalisüste, samuti nõrgestada üleüldse
tema üldist võimet konkureerida ettevõtluskeskkonnas. Kõik need negatiivsed mõjud tekitavad
maksuvõlgnikule arvestatava surve tasuda ära oma maksuvõlg nii kiiresti kui võimalik. Ometi
eksisteerib maksuvõlgnikke (sihtrühm), kelle maksuvõlgasid ei avaldata, sest need on
ümberkujundatud menetlustes, mida kehtiv MKS ei nimeta, ning kes selleläbi saavad ennast de
facto esitleda õiguskuulekate ning usaldusväärsete maksukohustuslastena. See aga annab neile
selge konkurentsieelise võrreldes maksukohustuslastega, kelle maksuvõlad on avalikud.
Kavandatava muudatusega kaasneva mõju peaasjalik iseloom on, et see eemaldab sihtrühmalt
eelnimetatud ebaõiglase konkurentsieelise ja allutab nad samasugusele mainelisele,
majanduslikule ning ka moraalsele survele tasuda võimalikult kiirelt oma maksuvõlg. Tahes
tahtmata tähendab see teatavat vajadust kohaneda uute oludega, sest maksuvõla avalikuks
tegemisega muututakse vähem usaldusväärsemaks ning seeläbi vähem atraktiivseks
äripartneriks. Praktikas võib see aga tähendada väiksemat käivet ning muid majandusraskusi,
mis tüüpiliselt võivad esineda mingi konkurentsieelise kaotamise tõttu. Tuleb siiski rõhutada,
et kirjeldatud negatiivne mõju ei ole õiguspoliitiliselt ega sotsiaaleetiliselt taunitav, kuivõrd see
kaasneb ebaõiglase konkurentsieelise äravõtmisega. Sõltumata eeltoodust ei ole siiski usutav,
et kaasneva mõju ulatus oleks suur või isegi keskmine, pigem on see väike.
Mõju kaasnemise sagedust on keeruline määrata, kuivõrd selleks, et maksuvõlga avalikustada,
peab maksuvõlg esmalt tekkima. Tüüpiliselt tekib maksuvõlg kas majanduslikest raskustest,
siirast juriidilisest väär- või eriarvamusest, või siis maksukohustuslase pahausksest käitumisest.
Kui aga maksuvõlg kujundatakse ümber, siis on see reeglina siiski ajendatud
maksukohustuslase maksejõuetusest (ajatamine, saneerimine, võlgade ümberkujundamine,
kompromiss pankrotimenetluses jne), mis samuti on võrdlemisi juhuslik ning raskesti
prognoositav nähtus. Kindlasti ei saa sagedust hinnata regulaarseks või isegi perioodiliseks –
41
pigem on kaasneva mõju sagedus väike just nimelt selle juhuslikkuse ning ebaregulaarsuse
tõttu.
Muus kui ajatamismenetluses ümberkujundatud maksuvõlgasid ning neid omavaid
maksuvõlgnikke on vähe. Näiteks on MTA andmetel ca 32 maksuvõlgnikku, kelle maksuvõlg
on kas saneeritud või ümberkujundatud võlgade ümberkujundamise menetluses.
Maksuvõlgnike koguhulgast moodustab see umbes 0,06% maksuvõlgnikest. Mõjutatava
sihtgrupi faktiline suurus on seega väike, kuid põhimõtteliselt peavad siiski kõik
maksukohustuslased edaspidi arvestama, et maksuvõla ümberkujundamine muul viisil kui läbi
ajatamise ei ole enam takistuseks nende maksuvõla avalikustamisele.
Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib edaspidi väheneda erinevate
maksejõuetusmenetluste atraktiivsus kui võtta eelduseks, et näiteks saneerimise ja maksuvõla
tasumise ajatamise vahelist valikut on seni informeerinud kasvõi osaliselt maksuvõla
avalikustamise nüanss. Ent tõenäosus selleks on väike, sest enamik maksuvõlgnikke ilmselt ei
ole üleüldse teadlikud sellest, et muul viisil maksuvõla ümberkujundamisega ei kaasne
ümberkujundatava maksuvõla avalikustamist. Kavandatav seadus lahendab ennekõike
juriidilist probleemi, mis on tingitud õiguslünga avastamisest, mitte niivõrd
maksukohustuslaste teadlikust ning pahatahtlikust käitumisest.
Võttes arvesse kaasneva mõju ebaregulaarset sagedust ning sihtrühma väiksust, ei saa
muudatusega kaasnevat mõju pidada oluliseks.
***
Mõju valdkond: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on ümberkujundatud muul viisil kui läbi
maksuvõla tasumise ajatamise
Kavandatava seadusega ei kaasne sihtrühmale halduskoormust selles mõttes, et nad peaksid
edaspidi kandma riigi ees täiendavaid kulutusi või täitma muid kohustusi. Sihtrühmale kaasneb
üksnes talumiskohustus kannatada oma ümberkujundatud maksuvõla avalikustamist. Küll aga
võib halduskoormus kasvada kaudselt selles mõttes, et uues regulatiivses keskkonnas on
sihtrühma konkurentsivõime väiksem ning see võib mõjutada sihtrühma majanduslikku
võimekust ning atraktiivsust. Mõju ulatus on pigem keskmine.
Koondmõju võib siiski pidada ebaoluliseks arvestades mõju tekke sagedust ning sihtrühma
väiksust (vt ülalpool). Ebasoovitavate mõjude tekke riski ei tuvastatud.
***
Mõju valdkond: riigi ja tema haldusasutuste töökoormus
Sihtrühm: MTA
Edaspidi peavad MTA ametnikud muuhulgas tegelema ka selliste maksukohustuslaste
maksuvõlgade avalikustamisega, kelle maksuvõlg on ümberkujundatud muul viisil kui läbi
maksuvõla tasumise ajatamise. See aga ei eelda MTA ametnike koolitamist, nende
42
töökorralduse muutmist ega uute ametnike värbamist. Kaasneva mõju ulatus on seega väike,
kuigi tõsi, tööülesandeid objektiivses võtmes tuleb natukene juurde.
Mõjude esinemise sagedus on väike võttes arvesse asjasse puutuvate maksuvõlgnike hulka ning
maksejõuetusest tingitud maksuvõlgade ümberkujundamise juhuslikkust. Kindlasti ei ole
tegemist tööülesandega, millega MTA ametnikud puutuksid kokku igapäevaselt. Maksuvõla
avalikustamisega tegeleb primaarselt MTA teenuste osakond, mis koosneb ca 15 ametnikust.
See moodustab ca 1,05% MTA ametnike koguhulgast.
Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud ning koondmõju sihtrühmale on ebaoluline.
6.9 Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine
Mõju valdkond: mõju ettevõtluskeskkonnale
Sihtrühm: juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuotsus ei ole edasikaevatav
Maksuotsuste resolutsioone avalikustataks suuresti samal eesmärgil, miks avalikustatakse
maksuvõlgasid, ehk anda turuosalistele rohkem teavet üksteise kohta, et nad saaksid teha
informeeritumaid otsuseid äripartnerite valikul. Kuigi maksuotsuse olemasolu ei pruugi alati
tähendada pahausksust või finantsprobleeme – maksuotsus võib tekkida ka legitiimse juriidilise
eriarvamuse ning sellest tingitud õigusvaidluse tulemusel – siis nende suur hulk võib siiski
signaliseerida teatud negatiivseid omadusi, näiteks suunitlust mitte täita vabatahtlikult oma
kohustusi, või siis viidata sellele, et konkreetsel isikul on alalisi probleeme MTA-ga suhtlemisel
ning et see võib mõjutada ka tema muid ärisuhteid. Sihtrühm peab seega arvestama sellega, et
turuosalised võivad tõlgendada maksuotsuste rohkust negatiivse ilminguna, ehk äririskina, mis
vähendab nende atraktiivsust potentsiaalsete äripartnerite silmis. Edaspidi peab sihtrühm
rohkem kaaluma perspektiivikust laskuda õiguslikesse vaidlustesse MTA-ga, vajadusel olema
ka valmis selgitama oma äripartneritele nende suhtes jõustunud maksuotsuste tagamaid, samuti
olema valmis kohanema uue turukeskkonnaga, kus maksuotsuste resolutsioonide avaldamise
tõttu on nende ärimaine kahjustunud ning nende konkurentsivõime sellest tingituna
nõrgenenud.
Kuigi kavandatav eelnõu kahtlemata mõjutab sihtrühma, ei eelda see siiski täiendavaid
formaalseid kohustusi ning kulude kandmist. Suuresti peab sihtrühm arvestama
talumiskohustusega ning turu reaktsiooniga maksuotsuste olemasolusse. Mõju ulatust
vähendab ka asjaolu, et äripartnerite valikul võidakse uurida juba praegu järgi, et kas
potentsiaalsel partneril on parasjagu käimas mingeid suuremaid õigusvaidlusi (kas riigi või
mõne teise osapoolega), mis võib negatiivselt mõjutada tulevase ärisuhte sujuvat kulgemist.
Parimal juhul on mõju ulatus keskmine.
Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas juriidilisest isikust maksukohustuslase suhtes
algatatakse maksukontrolle, mis päädivad maksuotsusega. Tuleb silmas pidada, et maksuotsuse
tegemine on võrreldav ultima ratio meetmega, ehk MTA väljastab selle ainult siis, kui on selge,
et maksukohustuslane vabatahtlikult oma maksukohustust täitma ei hakka. Praktikas aga
väljastatakse maksuotsuseid aastas võrdlemisi vähe (võrreldes maksukohustuslaste
koguhulgaga) ning veel vähem tehakse seda korduvalt mingi konkreetse maksukohustuslase
suhtes.
43
Aastal 2021 väljastati juriidilistele isikutele 334 maksuotsust, aastal 2022 väljastati 254
maksuotsust ning aasta 2023 esimese kuue kuu jooksul väljastati 167 maksuotsust.
Hinnanguliselt väljastab MTA aastas keskmiselt ca 300 maksuotsust20, kuid tuleb silmas
pidada, et väljastatud maksuotsuste koguhulk ei ole kavandatavast muudatusest mõjutatud, sest
sarnane mõju juba eksisteerib vaide- ning kohtuotsuste avalikustamise näol – kui
maksukohustuslane kaebab maksuotsuse näiteks kohtusse, siis see asjaomane kohtulahend
avalikustatakse, ehk niikuinii saab avalikkus teada, et kaebaja oli allutatud maksuotsusele ja
rohkemgi veel. MTA andmetel vaidlustati 2021 aastal 23% maksuotsustest, ehk ca 77
maksuotsust; 2022 aastal 20,5%, ehk ca 52 maksuotsust ning; 2023 aastal esimese kvartali
jooksul ca 7,2% maksuotsustest, ehk 12 maksuotsust. Need vaidlustajad muudatuse sihtrühma
eeltoodust tulenevalt ei kuulu – seda eriti juhul, kui vaidlustajad kaotavad vastava
õigusvaidluse.
Tegelikuks sihtrühmaks on seega need maksuotsuse adressaadid, kes maksuotsust ei vaidlusta
ning täidavad seda. Kui lähtuda eeldusest, et iga maksuotsus käib ühe juriidilise isiku kohta,
siis näiteks 2022. aasta andmete kohaselt oleks tol aastal olnud sihtrühma tegelikuks suuruseks
ca 202 maksukohustuslast, kes maksuotsuse adressaatide (juriidiliste isikud) keskmisest iga-
aastasest koguhulgast moodustavad ca 67%, kuid juriidilisest isikust maksukohustuslaste21
koguhulgast umbes 0,06%.
Kavandatava seaduse puhul esineb siiski ebasoovitav risk, et resolutsioonide avaldamise
tulemusel võib avalikkus senisest rohkem asuda maksuotsuseid stigmatiseerima. Teisisõnu,
maksuotsuste väljastamist võidakse kriitikavabalt käsitleda ilminguna sellest, et maksuotsuse
adressaadil on midagi viga, näiteks tal on makseraskused või ta on ebausaldusväärne. Ent, nagu
eelnevalt öeldud, ei tähenda kehtiv maksuotsus tingimata seda, et maksukohustuslane oleks
teinud midagi taunimisväärset. Praktikas võib tekkida MTA ja maksukohustuslaste vahel
vaidlusi selles osas, kuidas näiteks tõlgendada mingit maksuseadust, Euroopa Liidu direktiivi
või mõnda muud õigusakti. Kui sellest tõlgendusest sõltub aga tasumisele kuuluva
maksukohustuse suurus, siis võib sellisesse vaidlusesse laskumine provotseerida maksuotsuse.
Siinkohal on maksukohustuslane pigem motiveeritud siirast veendumusest, et seaduse kohaselt
ta ei ole midagi valesti teinud, mitte mingist pahausksest soovist hoiduda maksude tasumisest
kõrvale. Kirjeldatud tendentsi maandamiseks on MTA-l vajadusel võimalik väljastada MKS §
15 alusel selgitusi ja juhendeid.
Muudatuse puhul analüüsiti ka riski, kas see võib survestada juriidilisest isikust
maksukohustuslasi mitte laskuma õiguslikesse vaidlustesse MTA-ga selleks, et vältida
maksuotsuse tegemist ja selle resolutsiooni potentsiaalset avaldamist tema äripartneritele.
Analüüsi tulemusel jõuti aga seisukohani, et see parimal juhul survestab juriidilisest isikust
maksukohustuslasi mitte nö „kalastama“, st laskuma MTA-ga õigusvaidlustesse, mille edukuse
perspektiivis neil tõsikindlat veendumust ei ole, kuid sellegipoolest loodavad kas õnnele või
juhusele saavutada omale soodne tulem. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et kõnealune argument
kohaldub ka näiteks vaideotsuste ning kohtulahendite avalikustamise kontekstis, ehk
kahtlemata võib kohtumenetluse avalikkuse printsiip survestada kaebajaid mitte esitama
kaebuseid ega hagisid (eriti, kui kaebaja mõistab, et edukuse perspektiivi ei ole), kuid seda ei
20 See nähtub paremini, kui võtta võrdluseks ka perioodi 2018 – 2020 andmed, ehk aastal 2018 väljastati
juriidilistele isikutele 323 maksuotsust, aastal 2019 väljastati 278 maksuotsust ning aastal 2020 väljastati kümne
kuuga 277 maksuotsust. 21 Kui lähtuda äriühingute, SA-de ning MTÜ-de koguhulgast vastavalt Statistikaameti andmetele. Vt
https://ariregister.rik.ee/est/statistics (sisenetud: 08.10.2024).
44
käsitleta otseselt probleemina, mida tuleks likvideerida – kui üksikud erandid kõrvale jätta
(ärisaladused, eraelu kaitse jne).
Kavandatava muudatusega üldjoontes ei tohiks kaasneda olulist mõju.
***
Mõju valdkond: mõju maksu- ning õiguskuulekusele
Sihtrühm: juriidilisest isikust maksukohustuslased
Nagu maksuvõlgade avalikustamine, paneb maksuotsuste resolutiivosa avaldamise võimalus
sihtrühma teatava surve alla hoida oma maksuasjad korras ning vältida selliselt enda
markeerimist mis tahes omadustega, mis võiksid vähendada tema atraktiivsust teiste
turuosaliste silmis. Korrashoidmine tähendab antud juhul seda, et sihtrühm ei lase enam
vaidlustel MTA-ga nii regulaarselt eskaleeruda sellisele tasandile, kus MTA ei näe muud
võimalust kui väljastada maksuotsus. Eelnõu kohaselt, kui maksuotsus on väljas ja selle
vaidlustamine ei ole enam võimalik, siis kuulub see vältimatult avalikustamisele – seda ka siis,
kui maksukohustuslane selle maksuotsuse täies ulatuses täidab. Kogu regulatsiooni mõte on
signaliseerida avalikkusele, et selline isik pidas MTA-ga vaidluse maha ja lõppastmes keeldus
või ei olnud suuteline maksukohustust vabatahtlikult täitma. Kaasnev mõju võib seega suunata
juriidilisest isikust maksukohustuslasi olema õiguskuulemakad ning vähendama nende
valmisolekut laskuda intensiivsesse õiguslikku vaidlusesse MTA-ga. Mõju ulatus võib
küündida keskmiseks.
Kõnealune surve puudutab põhimõtteliselt kõiki juriidilisest isikust maksukohustuslasi,
kuivõrd kõik on edaspidi huvitatud sellest, et nende vaidlused ei päädiks maksuotsusega, ent
konkreetselt mõjutab rohkem neid, kes on altid MTA-ga vaidlema, kuid seda üksnes kuni
maksuotsuse tegemiseni ilma neid vaidlustamata vaide- ega kohtumenetluses. Üldiselt võib
sihtrühma suurust ning mõjude esinemise sagedust siiski pidada pigem väikeseks, sest valdava
enamiku maksukohustuslaste puhul maksuotsusega päädivaid maksukontrolle ei tehta.
Ebasoovitava mõju tekkimise riski ei tuvastatud.
Koondmõju on ebaoluline.
***
Mõju valdkond: mõju ettevõtlusvormi valikule
Sihtrühm: isikud, kes soovivad ettevõtlusega tegelemiseks asutada juriidilise isiku
Teoorias võib kavandatav muudatus suunata rohkem inimesi tegutsema füüsilisest isikust
ettevõtjana, kuivõrd füüsilisest isikust maksukohustuslastele väljastatud maksuotsuste
resolutsioonid avalikustamisele ei kuuluks. Kõnealuse mõju teke on siiski valdavalt
ebatõenäoline ning kui see isegi peaks realiseeruma, siis ole usutav, et selle ulatus oleks rohkem
kui marginaalne.
Koondmõju ettevõtlusvormi valikule on väike.
45
***
Mõju valdkond: mõju MTA töökoormusele
Sihtrühm: MTA
Juriidilisest isikust maksukohustuslastele väljastatud maksuotsuste resolutiivosa avaldamine
tähendab MTA-le töökoormuse suurenemist. Lisanduvad toimingud ei ole aga sellise
iseloomuga, mis eeldaksid MTA ametnikelt täiendavat koolitust, uute ametnike värbamist või
muul viisil erilist kohanemist. Maksuotsuste resolutsiooni avaldamisega tegeleks väike osa
MTA ametnikkonnast. Kogumis on kavandatava muudatuse mõju MTA töökoormusele väike,
kuid arvestades, et aastas väljastatakse keskmiselt ca 300 maksuotsust, siis võivad
maksuametnikud selle uue ülesandega kokku puutuda võrdlemisi regulaarselt – mõju esinemise
sagedust võib pidada suureks. Samas, osa teabest nende maksuotsuste kohta – ennekõike fakt
maksuotsuse olemasolu või vähemalt selle tegemise kohta – avalikustatakse juba de facto, sest
edasikaevatud maksuotsuste lahendid nii vaide- kui ka kohtumenetluses kuuluvad kehtiva
õiguse kohaselt avalikustamisele.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on koondmõju MTA
ametnikkonnale väike.
6.10 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine uurimisasutustele ning prokuratuurile
Mõju valdkond: töökoormus, kuriteovastane võitlus, kriminaalmenetluse tõhustamine
Sihtrühm: MTA, uurimisasutused, prokuratuur
Muudatuse tulemusel on MTA-l edaspidi võimalik avaldada maksusaladust sisaldavat teavet
asutusepõhiselt, mitte ametnikupõhiselt – konkreetselt, maksusaladust sisaldavat teavet
avaldatakse uurimisasutustele ning prokuratuurile, mitte uurijatele ning prokuröridele.
Muudatusel on positiivne mõju kriminaalmenetluse tõhususele ning sellest tulenevalt
üleüldisele kuriteovastasele võitlusele. Kui maksusaladust sisaldava teabe vastuvõtjateks on
uurimisasutus/prokuratuur, siis saavad need asutused vastavalt diskretsioonile ise otsustada,
millised uurijad ning muud ametnikud peaksid sellele teabele ligipääsu saama, et täita oma
seadusest tulenevaid ülesandeid. See võimaldab erinevatel uurimis- ning töögruppidel
tõhusamalt tegutseda ilma, et uurijad/prokurörid peaksid neile jagatud infot enda ja teiste
uurijate/prokuröride teada hoidma. Muudatus mõjub positiivselt ka üldisele õigusselgusele ning
õigussüsteemi koherentsusele, kuivõrd ka muud asjasse puutuvad seadused (ennekõike
kriminaalmenetluse seadustik) lähtuvad asutusepõhisest arusaamast, kus ametnikud esindavad
oma asutust ega tegutse ainuisikuliselt oma nimel.
Muudatuse ulatus, sõltumata tema positiivsest olemusest, on pigem väike. Muudatusega ei
kaasne uusi kohustusi või koormisi, see ei muuda olemuslikult asjassepuutuvate ametnike
tööülesannete iseloomu ega mastaapi, ühtlasi ei ole sellel ka mingit erilist haldusvälist mõju.
Praktikas ilmselt ei suurene ka töökoormus, sest MTA poolt avaldatava teabe osas muutub
formaalselt vaid selle teabe saajaks olev adressaat, ning teoorias peaks uurijate/prokuröride
töökoormus vähenema, kuivõrd laiapõhisem alus võimaldab uurimisasutuste/prokuratuuri
46
sisestes uurimis- ja töögruppides rakendada efektiivsemat tööjaotust, muuhulgas kaasata
ametnikke, kes formaalselt „uurijad“ ja „prokurörid“ ei ole.
Mõju sagedus ning sihtrühma suurus samuti ei muutuks võrreldes praegusega – muutub vaid
teabe saajaks olev adressaat.
Ebasoovitava mõju tekke riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnang: ebaoluline.
6.11 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Rahandusministeeriumile maksude
laekumise prognoosimiseks ja maksude laekumist tagavate meetmete kavandamiseks
Mõju valdkond: töökoormus
Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium
Muudatus ei tekita täiendavaid kohustusi ega koormisi maksukohustuslastele, küll aga
võimaldab see operatiivsemalt Rahandusministeeriumil tegeleda maksualaste õiguspoliitiliste
instrumentide analüüsimise ning kavandamisega. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt senine
praktika ka eriliselt ei muutuks – lõviosa Rahandusministeeriumile edastatud teabest oleks
jätkuvalt statistiline ilma, et nende andmete pinnalt oleks võimalik tuvastada konkreetseid
maksukohustuslasi. Muudatus on peaasjalikult kantud soovist eemaldada kitsendus, mis
eksisteerib vaid Rahandusministeeriumi puhul, kuid ei eksisteeri ühegi teise ministeeriumi,
valitsusasutuse, riigiasutuste ega muu organisatsiooni puhul.
Sihtrühma suurust ning mõjude esinemise sagedust ei ole võimalik otseselt määrata. Vaid
erandlikel juhtudel on näiteks maksude laekumise tõhustamist ettenägevate meetmete
kavandamisel vaja isikustatud teavet. Tüüpiliselt piirdub analüüs vaid abstraktsete empiiriliste
andmetega.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on pigem ebaoluline.
6.12 Keskmise töötasu avaldamine hankijale
Mõju valdkond: mõju halduskoormus
Sihtrühm: pakkujad ja tema pakkumises nimetatud isikud, kelle töötajate töötasu vastab RHS
§ 115 lõike 2 punktis 2 sätestatud kirjeldusele
Muudatuse tulemusel ei pea pakkujad enam läbi tegema protsessi, kus hankijale vajalike
andmete edastamiseks peavad nad kõnealused andmed esmalt MTA-lt välja nõudma ning need
seejärel ka hankijale edastama. Edaspidi saab hankija vajalikud andmed MTA-lt ise vajaduseta
pöörduda pakkuja poole. Kuna pakkuja seda toimingut enam tegema ei pea, siis väheneb
sellevõrra ka tema halduskoormus. Eelnõu evib seega soodsat mõju sihtrühmale. Mõju ulatus
sihtrühmale on sellest tulenevalt pigem väike.
Halduskoormuse vähenemine sellisel kujul mõjutab vaid isikuid, kes osalevad RHS § 115 lõike
2 punkti 2 kohases hankemenetluses. Hankemenetluses osalemine on aga iga ettevõtja vaba
valik, mistõttu on mõju saabumine ning selle sagedus täielikult sihtrühma kontrolli all. Mõju
sagedus võib küündida keskmiseks, kuid pigem on väike.
47
2022. aastal väljastas MTA keskmise töötasu tõendit ehituse riigihangete kontekstis 2434 korral
ning 2023. aastal 2351 korral. Aastal 2023. oli Statistikaameti andmete kohaselt majanduslikult
aktiivseid ettevõtteid 153 883,22 kellest kõnealused pakkujad moodustaksid ca 1,5%, kui
eeldada, et iga töötasu tõendi väljastamise juhtum käib ühe individuaalse pakkuja kohta.
Edaspidi ei peaks need pakkujad enam ise MTA poolt väljastatud tõendeid hankijatele
edastama, vaid MTA teeks seda ise.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
Koondmõju ei ole oluline.
***
Mõju valdkond: mõju MTA töökoormusele
Sihtrühm: MTA
MTA ametnike töökoormus ei tõuse, sest kui siiani väljastab MTA andmeid pakkujatele, siis
edaspidi väljastatakse need hankijale vastavalt tema vajadustele – MTA-l on selleks vajalik
võimekus olemas. Mõju ulatus MTA töökoormusele on pigem väike, sagedus pigem keskmine
ning mõju puudutab vaid väikest osa MTA ametnikkonnast.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju sihtrühmale on hinnanguliselt
ebaoluline.
6.13 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maagaasiseaduses sätestatud
süsteemihaldurile
Mõju valdkond: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: kütuse tarnijad
Kavandatava muudatuse tulemusel liiguksid andmed KKS-st süsteemihalduri poolt hallatud
digitaalsesse keskkonda (kauplemisplatvorm) ilma, et see eeldaks nõusoleku küsimist sellelt
kütuse tarnijalt, kelle kohta need andmed käivad. Muudatus seega vabastab sihtrühma ühest
küljest vajadusest reageerida MTA poolsele päringule saada nõusolek andmete edastamiseks,
teisest küljest vabastab see kütuse tarnija ka vajadusest esitada andmeid ise süsteemihalduri
digitaalsesse keskkonda. Ühtlasi minimeerib kavandatav seadus selliste juhtude esinemise, kus
KKS-s ja kauplemisplatvormil olevad andmed ei kattu – kuna praegu on nö „käsitööd“ andmete
liigutamisel oluliselt rohkem, siis on ka tõenäosus erinevate vastuolude tekkeks suurem.
Kõnealuste vastuolude lahendamine eeldaks aga jällegi nii sihtrühma kui ka asjassepuutuvate
haldusorganite jaoks ressursikulu. Kogumis omab kavandatav muudatus soodsat mõju
sihtrühma halduskoormusele, kus mõju ulatust võib pidada väikseks, sest muudatusega ei
kaasne sihtrühmale mingeid täiendavaid kohustusi, kulutusi ega muid kohanemisvajadusi.
Muudatus mõjutab ca 38 kütuse tarnijat, kes moodustavad 2023. aastal majanduslikult
aktiivsetest ettevõtetest ca 0,02%.23 Andmeid edastataks KKS-st kauplemisplatvormile iga
22 Selle kohta vt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused (sisenetud:
13.09.2024). 23 Samas.
48
kuu. Sihtrühma suurus on pigem väike, ent mõju esinemise sagedust võib hinnata keskmiseks
– küll aga tuleb märkida, et „mõju esinemise sagedus“ tähendab siinkohal halduskoormuse
vähenemist, mida sihtrühm oleks vastasel juhul pidanud kandma.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on ebaoluline.
***
Mõju valdkond: mõju haldusorgani töökoormusele
Sihtrühm: Keskkonnaamet
Kuna muudatuste tulemusel paraneb andmete kvaliteet, väheneb Keskkonnametil vajadus
sekkuda kütuse tarnijate tegevusse riikliku järelevalve näol. Kavandatav seadus omab seega
soodsat mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kogumis võib mõju ulatust ning sagedust
hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on
ebaoluline.
***
Mõju valdkond: mõju haldusorgani töökoormusele
Sihtrühm: MTA
Andmevahetus KKS-i ja süsteemihalduri andmekogu vahel toimub alates 2021. aasta
veebruarist, ehk muudatus MTA tegevust iseenesest ei mõjuta. Muudatuse eesmärgiks on
pelgalt tagada, et see andmevahetus saaks toimida sõltumata kütuse tarnija nõusolekust.
6.14 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine MTA koosseisuvälisele tõlgile
Mõju valdkond: mõju eraelu puutumatusele
Sihtrühm: maksukohustuslased, kelle kohta käivat maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse
MTA koosseisuvälisele tõlgile
Kuidas maksusaladuse avaldamine põhimõtteliselt riivab andmesubjekti õigust eraelu
puutumatusele, on juba käesolevas seletuskirjas avatud. Mõju ulatus sihtrühmale on väike,
kuivõrd kavandatav eelnõu ei pane neile uusi, senitundmatuid kohustusi. Siinkohal saab rääkida
vaid passiivsest talumiskohustusest. Kuna mingeid kohanemisraskusi ei teki, siis võib mõju
ulatust pidada väikeseks.
Mõju kaasnemise sagedus on suuresti sihtrühma kontrolli all. Kui maksumenetluse
läbiviimiseks on vaja tõlgi abi, siis on tõlki võimalik kaasata ka sihtrühmal endal ning omada
selliselt teatavat kontrolli, kellele tema maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse. Praktikas
läheb MTA-l võõrkeeltena enamasti vaja vaid inglise keelt ning vene keelt – neid keeli
valdavaid ametnikke MTA-l reeglina on. Vajadus aga kaasata asutuseväline tõlk mõne muu
eksootilisema keele hõlmamiseks tekib aga võrdlemisi harva, aastapõhist vajadust on aga
keeruline prognoosida, kuivõrd see sõltub juhuslikest faktoritest. MTA tellis aastal 2022
tõlketeenust asutuseväliselt 29 korral, ehk kirjalikku tõlget 18 korral ning suulist tõlget 11
korral, 2023 aastal on tõlketeenust tellitud vähemalt 20 korral, ehk nii kirjalikku kui suulist
49
tõlget vähemalt kümnel korral. Mõjutatava maksukohustuslaste hulk on seega marginaalne
arvestades maksukohustuslaste koguhulka ning seda läbilõiget maksukohustuslastest, keda
aastas allutatakse maksukontrollile või muule menetlusele, kus tõlki võib vaja minna.
Siinkohal tasub ka mainida, et kuivõrd tegemist on õiguslünga parandamisega, et regulatsioon
saaks toimida nii, nagu ta alati on olnud mõeldud toimima, siis ei saa igal juhul muudatusega
kaasnevat mõju pidada millekski negatiivseks või muul viisil taunimisväärseks.
Koondmõju võib sihtrühmale pidada ebaoluliseks.
***
Mõju valdkond: maksumenetluse efektiivsus
Sihtrühm: MTA
Kavandatav eelnõu suurendab maksumenetluse efektiivsust, sest see eemaldab MKS-i tekstist
õiguslünga, mis võis teatud juhtudel takistada vajaliku tõlgi kaasamist ning selleläbi sisuliselt
seisata maksumenetluse kulgemine – seda põhjusel, et kui maksumenetluse eesmärgipärase
kulgemise eelduseks on maksusaladuse avaldamine tõlgile, ja seadus seda ei võimalda, siis
tekibki de facto moratoorium. Halvimatel juhtudel võib see mõjutada ka maksude korrapärast
laekumist, näiteks kõnealuse menetlusliku takistuse tõttu maksumenetlus viibib ning MTA
nõuded aeguvad. Muudatuse tulemusel on aga need ohud välistatud, ehk kui
maksukohustuslane keeldub omal algatusel tõlki kaasamast, siis on MTA-l võimalik kaasata
tõlk omal initsiatiivil ilma, et maksukohustuslane saaks seda õiguslikult takistada. Kavandatav
seadus siiski ei pane MTA-le täiendavaid kulutusi ega ülesandeid, mida tal seni pole olnud –
vastupidi, see võimaldab olemasolevaid ülesandeid paremini täita. Kohanemisraskuste
puudumise tõttu võib mõju ulatust MTA-le hinnata väikeseks.
Mõju esinemise sagedust võib hinnata väikeseks, sest enamikel juhtudel ei ole vaja
maksumenetlusse asutusevälist tõlki kaasata.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.
6.15 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine TurS §-s 30 nimetatud riikliku
järelevalve asutustele
Mõju valdkond: mõju üüriteenuse osutajate halduskoormusele ning riikliku
järelevalveasutuste töökoormusele
Sihtrühm: lühiajalise üüriteenuse osutajad ning riikliku järelevalveasutused
Kavandatava muudatuse kohaselt on TurS §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutustel
edaspidi võimalik hõlpsamini tuvastada lühiajalise üüriteenuse osutajaid ning allutada nad
riiklikule järelevalvele. Sellega võib aga kaasneda üüriteenuse osutajatele suurenenud
halduskoormus, kui nad seni on tegutsenud vastuolus näiteks seaduses sätestatud erinevate
tervise- ja ohutusnõuetega. Suurenenud halduskoormus aga ei ole siinkohal käsitletav
ebasoovitava mõjuna, sest see on tingitud oma tegevuse seadusega kooskõlla viimisest.
Muudatusega ei kaasne teenuseosutajatele muid kohustusi ega koormisi.
50
Muudatus võib suurendada riiklike järelevalveasutuste töökoormust, kuivõrd muudatuse
tulemusel muutuvad nad teadlikumaks subjektidest, keda tuleks allutada kontrollile. Teisalt,
muudatus peaks seda järelevalvet tõhustama vähemalt selles võtmes, et MTA-lt saadud
andmete pinnalt on neil võimalik täpsemalt koostada ja rakendada oma riskianalüüse ning
kontrollida just neid üüriteenuse osutajaid, kelle puhul rikkumise risk on tõenäolisem. Mõju
ulatus kogumis on siiski pigem väike. Ettevõtjate halduskoormus ei tohiks suureneda, kuna neilt
siinkohal midagi juurde ei küsita, ehk riigiasutused jagavad omavahel andmeid, mis neil juba
on olemas. Ühtlasi võib pikemas perspektiivis muudatuse tõttu väheneda üleüldine riiklik
bürokraatia, sest see vähendab vajadust TurS-s nimetatud riikliku järelevalve asutustele ette
näha omad teabe kogumise mehhanismid lühiajalise üürituru kontrollimiseks.
Mõju kaasnemise sagedus on juhuslik, kuivõrd see sõltub järelevalve asutuse riskianalüüsist,
millist üüriteenuse osutajat kontrollida, samuti potentsiaalsetest rikkumisteadetest.
Ebasoovitavat negatiivset mõju ei tuvastatud.
6.16 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile
Mõju valdkond: töökoormus, õigusselgus
Sihtrühm: MTA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kavandatud muudatuse kohaselt oleks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil edaspidi
õigus saada maksusaladust sisaldavat teavet kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude
laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.
Kuna seni on MTA edastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (kuni 30.06.2023
Rahandusministeeriumile) maamaksuga seonduvaid andmeid isikustamata kujul, siis on olnud
sellisel kujul andmete koondamine ressursimahukam. Kui MTA-l on edaspidi võimalik andmed
edastada koos maksusaladusega, mis nõuab vähem aega andmete koondamisel, siis selle mõju
on positiivne, kuid selle ulatust on keeruline hinnata.
Arvestades, et seni on MTA edastanud andmeid aastas mõned korrad, siis mõju esinemise
sagedus on väike, kuigi eelnõu iseenesest ei välista korduvate päringute esitamist. Sihtrühm on
samuti väike, kuivõrd praktikas tegelevad andmete avaldamisega vaid üksikud MTA
ametnikud.
Puudutatud andmesubjektide puhul tähendab kõnealune muudatus vaid talumiskohustust, kuid
seda ei saa pidada märkimisväärseks riiveks arvestades asjaolu, et kehtiv MKS samuti
võimaldab avaldada nende isiku kohta käivat teavet kohalikele omavalitsusüksustele.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.
6.17 Töötamise registrisse kantud andmete avaldamine valitsusasutustele ning nende
hallatavatele riigiasutustele, samuti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende
seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Mõju valdkond: ministeeriumite ning MTA töökoormus, õigusselgus
51
Kui teistel valitsusasutustel, riigiasutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on vaja
saada MTA-lt töötamise registri andmeid oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, siis
tüüpiliselt tuleb selleks muuta MKS-i, ehk sätestada MKS §-s 29 loetellu selleks otstarbeks
õiguslik alus. See õiguslik alus on aga alati olnud kasuistlik, ehk see võimaldab jagada
töötamise registri andmeid vaid sellele konkreetsele osapoolele, kes asjakohase vajadusega
Rahandusministeeriumi/MTA juurde pöördus. Pidev MKS-i muutmine aga kujutab endast
märkimisväärset töökoormust kõikidele asjassepuutuvatele ministeeriumitele. Kui aga
kehtestada töötamise registri andmete jagamiseks üldvolitus, siis ei oleks edaspidi enam vaja
MKS-i igakordselt muuta. See omakorda tähendaks stabiilsemat maksukorralduse seadust,
vähem kasuistikat ning rohkem õigusselgust. Mõju ulatus on pigem keskmine, kuid positiivne.
Mõju esinemise sagedus, st MTA vajadus töötamise registri andmeid jagada, ilmselt suureneb,
kuna abstraktse volitusega kaasneb kõikidel valitsusasutusel, riigiasutustel ning avalik-
õiguslikel juriidilistel isikutel õigus neid andmeid küsida oma seaduslike ülesannete täitmiseks.
Siin aga tuleb silmas pidada, et see mõju pikemas perspektiivis suureneb niikuinii, sest
üldvolituse puudumisel jätkuks senise MKS §-i 29 iseloomustav normitehniline struktuur, kus
vastavalt vajadusele lisatakse sellesse loetelusse uusi volitusi maksusaladust sisaldava teabe
avaldamiseks. Seega jõutaks pikemas perspektiivis igal juhul samasuguse mõjuni, küll aga
suurema kasuistikaga.
Konkreetseks sihtrühmaks on antud juhul ametnikud, kellel on vaja töötamise registri andmeid,
et täita oma asutuse nimel avalikke ülesandeid. Selliseid ametnikke on keeruline
kvantifitseerida, kuid pigem võib nende koguhulka asutuste vaatest siiski hinnata väikeseks.
Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsa mõju teket, ehk töötamise registri
andmete laiema volitusega võib MTA poole korraga pöörduda niivõrd palju asutusi, et MTA ei
suuda seda ära hallata vajaliku IT infrastruktuuri puudumise tõttu. Operatiivne andmete
jagamine eeldab läbimõeldud IT lahendusi, kuid see vajab ressurssi. Selle ressursi peavad aga
leidma asutused, kes andmeid soovivad saada, mitte MTA. Ebasoodne mõju, kui see peaks
avalduma, peaks ajas leevenduma, kui vastavad IT kanalid saavad arendatud.
6.18 Maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegevjuhi ja tegeliku juhi
vastutuse aluste muutmine
Mõju valdkond: halduskoormus
Mõju sihtrühm: maksukohustuslase seaduslikud esindajad, vara valitsejad, tegevjuhid ning
muud maksukohustuslase üle faktilist kontrolli omavad füüsilised isikud
Muudatuse tulemusel peavad uued ja senised maksukohustuslase esindajad jne arvestama
riskiga, et neil võib tekkida solidaarne vastutus tasuda ka sellist maksuvõlga, mida nad ise oma
süülise tegevusega ei ole põhjustanud. Riski teke on aga ühemõtteliselt seotud sellega, kas nad
üritavad heas usus seda maksuvõlga tasuda ning kas esineb objektiivseid asjaolusid või muid
samalaadseid põhjuseid, miks maksukohustuslase vara arvelt maksuvõlga tasuda ei saa või
miks see pole parasjagu otstarbekas ettevõtte enda ärilisi huve silmas pidades. Mõju ulatus
individuaalse esindaja suhtes varieerub, sest maksuvõlgade suurus varieerub – mõju seega võib
olla väike kui ka suur. Mõju kaasnemine on siiski sihtrühma kontrolli all, kuivõrd muudatus ei
ohusta sihtrühma, kes järgib ärilist hoolsuskohustust ja kes meelevaldselt ei keeldu
maksukohustuse tasumisest.
52
MTA teeb aastas keskmiselt ca 40 vastutusotsust, kuid see puudutab nö tavaolukordasid, kus
vastutusotsus tehakse esindajale, kelle puhul on võimalik viidata põhjuslikule seosele tema
süülise tegevuse ja maksuvõla tekke vahel. Eelnõuga puudutav mõju, kus vastutusotsus tehakse
esindajale, kes ise seda maksuvõlga ei põhjustanud – need juhud jäävad alla eelviidatud 40
vastutusotsuse arvu. Võimalik, et kirjeldatud solidaarse vastutuse juhtumeid ei pruugi isegi
esineda iga aastaselt. Muudatus seega mõjutab kaduvväikest osa maksukohustuslaste võimalike
esindajate koguarvust ning väikest osa vastutusotsuse adressaatide koguhulgast.
Mõju sagedust ei ole võimalik prognoosida juhatuse liikme perspektiivist, kuivõrd see sõltub
nende enda käitumisest. Mõju esinemise tõenäosus on mõistagi suurem, kui esindaja asub
esindama maksukohustuslast, kellel juba on maksuvõlad.
Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsat mõju, ehk juhatuse liikmete (või muude
MKS § 40 kohaste isikute) vahetamine võib muutuda ettevõtete omanike jaoks keerulisemaks.
Võib eeldada, et kui juhatuse liige on süüliselt rikkunud oma kohustust adekvaatselt esindada
ning kaitsta näiteks äriühingust maksukohustuslase huve, ning selle rikkumise tulemusel on
tekkinud maksuvõlg, siis selle äriühingu omanikel on põhjendatud huvi see hooletult või
pahatahtlikult käitunud juhatuse liige välja vahetada. Uue juhatuse liikme leidmine võib aga
olla raskendatud, kui selle positsiooniga tuleb kaasa ka risk, et see uus juhatuse liige võib asuda
vastutama isikliku varaga eelmise juhatuse liikme poolt tekitatud maksuvõlgade eest.
Uue regulatsiooni taustal on seega võimalik, et maksukohustuslastel tekib turusurve pakkuda
uutele juhatuse liikmetele (ja muudele esindajatele) täiendavaid õiguslikke garantiisid juhuks,
kus MTA võib nendele teha vastutusotsuse põhjendusel, et MTA hinnangul käitus uus juhatuse
liige ebakorrektselt ja põhjustas selliselt eksisteeriva maksuvõla tasumise põhjendamatu
viibimise. Need garantiid aga enamikel juhtudel ilmselt kunagi ei realiseeruks, sest olukorrad,
kus MTA heidaks uuele juhatuse liikmele ette taunitavat käitumist, on tüüpiliselt vägagi
erandlikud. Nii kaua, kuni juhatuse liige suudab näidata, et tema otsustes peitub reaalne
majanduslik sisu, mis on kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega, siis ei pea ta muretsema
solidaarse vastutuse tekke pärast.
Koondmõju on pigem ebaoluline.
6.19 MTA diskretsiooniõiguse suurendamine dokumentide kättetoimetamisel ning
dokumentide dubleeritud kättetoimetamise vähendamine
Mõju valdkond: halduskoormus
Sihtrühm: dokumendi adressaadid
Eelnõu kohaselt ei oleks dokumendi adressaatidel enam õigust nõuda dokumentide
kättetoimetamist posti teel. See aga ei tähenda, et sihtrühm oleks õiguslikult kohustatud
kasutama e-maksuametit või elektronposti, sest kõnealuse õiguse kaotamisega ei muudeta
dokumentide elektroonilise kättetoimetamise põhimõttelist loogikat – et lugeda dokument
kättetoimetatuks, tuleb see endiselt e-maksuametis avada, või selle kättesaamist oma
elektronposti aadressil kinnitada. Kui sihtrühm seda ei tee, siis dokumentide elektrooniline
kättetoimetamine nurjub ning MTA peab asuma dokumente kättetoimetama posti teel.
53
Kui adressaadiks on juriidiline isik, siis loetakse talle posti teel edastatud dokument
kättetoimetatuks viie päeva möödumisel, kui dokument saadeti Eesti piires, ning 30 päeva
möödumisel, kui dokument edastati välisriiki. See fiktsioon on MKS-s eksisteerinud üle kümne
aasta ning vastab juriidiliste isikute tüüpilisele hoolsuskohustusele korraldada dokumentide
kättesaamist oma registrijärgsel aadressil ise. Füüsiliste isikute puhul aga sarnast
kättetoimetamise fiktsiooni ei ole, ehk õiguslik vastutus dokumentide kättetoimetamisel lasub
MTA-l, kes vaidluse korral peab suutma tõendada, et ta on toimetanud dokumendi füüsilise
isiku faktilisse valdusesse. Dokumentidega seonduvad menetlusõigused hakkavad kulgema
alles kättetoimetamise hetkest. E-maksuametit mittekasutav isik seega ei pea tundma muret
selle eest, et ta võib mööda lasta võimaluse kasutada oma menetlusõigusi pelgalt põhjusel, et ta
ei käe e-maksuametis või et ta pole ise MTA-le proaktiivselt signaliseerinud, et ta e-
maksuametis ei käi või et ta elektronposti ei kasuta. Muudatus seega ei evi sihtrühma
menetlusõigustele mingit negatiivset mõju ning teoorias võib isegi mõjutada nende õigusi
positiivselt. Näiteks, kui MTA peaks liigselt viivitama neile dokumentide kättetoimetamisega,
siis suureneb tõenäosus õigusrahu saabumiseks aegumise tõttu.
Muudatus ei võta sihtrühmalt võimalust anda MTA-le vabas vormis teada (nt telefoni teel, e-
kirjaga jne), et nad ootavad kõiki dokumente postile, sest nad elektroonilisi kanaleid ei kasuta.
Küll aga ei ole MTA edaspidi kohustatud nendele ootustele kriitikavabalt vastu tulema, sest on
võimalik, et need samad isikud võivad siiski mingi hetk tulla e-maksuametisse ja MTA võib
oma kaalutlusõigust rakendades sellele tõenäosusele panustada. Kui aga MTA veendub, et
mõne konkreetse adressaadi osas tõesti puudub perspektiiv elektrooniliseks
kättetoimetamiseks, siis jällegi pole MTA-l muud võimalust, kui minna üle posti teel
kättetoimetamisele.
Niisamuti ei tähenda MKS § 54 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud viie tööpäeva reegli kehtetuks
tunnistamine seda, et MTA justnagu ei peakski dokumente posti teel kätte enam toimetama, kui
need jäetakse e-maksuametis avamata. Vastupidi, MTA vastutus üksnes suureneb, kuivõrd
edaspidi peab ta ise kaalutlema, kui palju aega on otstarbekas anda adressaadile, et dokument
e-maksuametis vastu võtta enne posti teel kättetoimetamisele üle minemisest.
Selge mõju, mis muudatusega siiski kaasneb, on aga dubleeritud kättetoimetamise
vähendamine.
Esiteks, kuna MTA ei pea enam kriitikavabalt rahuldama sihtrühma taotlusi saada dokument
posti teel kätte, siis saab MTA vastavasisulise taotluse hindamisel kaaluda, kas seda on
otstarbekas rahuldada või mitte. Kui e-maksuametist nähtub, et isik on dokumendi seal juba
avanud, siis võib MTA sellele asjaolule osutada ning jätta täiendav kättetoimetamine ära.
Paralleelselt, kui posti teel kättetoimetamisele avaldab soovi isik, kelle puhul ei ole kunagi
tuvastatud dokumendi e-maksuametis avamist, siis võib MTA kaalutleda, et tema puhul
perspektiiv elektroonilise kättetoimetamise õnnestumiseks on madal ning risk dubleeritud
kättetoimetamiseks seega väike, mistõttu pole mõtet siinkohal posti teel kättetoimetamisele
üleminekuga viivitada.
Teiseks, kuna seadus ei kirjutaks enam rangelt ette, millal tuleb lugeda elektrooniline
kättetoimetamine nurjunuks (MKS § 54 lõike 4 punktid 2 ja 3), siis on võimalik MTA-l tugineda
oma praktilisele kogemusele ja nihutada üleminekuaega posti teel kättetoimetamisele vastavalt
vajadusele, et vähendada tõenäosust dubleeritud kättetoimetamise tekkeks – näiteks, kui
statistilised andmed näitavad, et teatud osa sihtrühmast avab dokumendid e-maksuametis
seitsmendal päeval, siis on MTA-l edaspidi võimalik oma töökorraldust vastavalt ka
54
kohandada. Kehtiv õigus aga sellist võimalust ette ei näe ja võimaldab MTA-l maksimaalselt
oodata vaid 5 tööpäeva, misjärel tuleb alustada posti teel kättetoimetamisega.
Mõistagi evib muudatus dubleeritud kättetoimetamisele üksnes vähendavat mõju. Muudatus ei
likvideeri täielikult dubleeritud kättetoimetamist. Sõltumata sellest, kui palju MTA annab
sihtrühmale aega dokumentide vastu võtmiseks e-maksuametis, on alati tõenäoline, et pärast
dokumendi posti teel välja saatmist võidakse see siiski e-maksuametis avada, mis muudab posti
teel kättetoimetamise dubleerituks.
Võttes seega arvesse muudatuse olemust ning asjaolu, et see tegelikult ei mõjuta sihtrühma
dokumentidest tulenevaid menetlusõigusi, siis võib muudatuse ulatust pidada väikeseks. Tõsi,
kuna võimalused dubleeritud kättetoimetamisele ahenevad, siis tähendab see praktikas seda,
sihtrühm peab edaspidi ise leidma võimalused printida ning paljundada dokumendid, mida nad
elektrooniliselt juba valdavad. Sellist halduskoormuse suurenemist ei saa aga pidada
põhjendamatuks ebamugavuseks, mida vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt
tuleks vältida.
Sihtrühmana ei tohiks käsitleda seda läbilõiget adressaatidest, kelle puhul MKS § 54 lõike 4
rakendamine ei päädi dubleeritud kättetoimetamisega. Mõjutatud on vaid see läbilõige
adressaatidest, kes taotlevad dubleeritud kättetoimetamist või kes avavad e-maksuametis
dokumente niivõrd suure viivitusega, et nad hiljem saavad posti teel dokumendid järgi.
Tegemist on nišš adressaatide kategooriaga, kelle suuruse hindamiseks otseselt andmeid ei ole.
Võttes arvesse muudatuse iseloomu ning selle väheolulist mõju, ei ole praktiline kulutada
ressursi ka selliste andmete genereerimiseks.
Mõju esinemise sagedus on juhuslik ja sõltub sellest, kas isik peale dokumendi kättesaamist
soovib lisaeksemplari või mitte. Kui sihtrühm juba täna prindib/kopeerib oma dokumente ise,
siis on nad muudatusest mõjutamata. Niisamuti jäävad muudatusest mõjutamata need, kes juba
praegu elektrooniliselt dokumente vastu ei võta ning saavad kõik kätte posti teel.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju pigem ebaoluline.
6.20 Vastutusotsuse eeldused
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Sihtrühm: vastutusotsuse adressaadid, kes on oma süülise tegevusega tekitanud
maksukohustuslastele maksuvõla
Muudatuse tulemusel peab sihtrühm arvestama sellega, et seaduses ettenähtud tingimuste
täitumisel on MTA-l võimalik allutada nad kohe vastutusotsusele ilma, et tuleks ära oodata seni
MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kolme kuuline tähtaeg, samuti sellega, et vastutusotsuse koheseks
väljastamiseks piisab edaspidi pankrotiavalduse menetluse raugemisest. Mõistagi vähendab mis
tahes solidaarne vastutus isiku majanduslikku võimekust ning võla sissenõudmine võib
mõjutada negatiivselt sihtrühma elukvaliteeti. Küll aga vähendab mõju ulatust asjaolu, et
vastutusotsust saab teha üksnes reaktsioonina süülisele tegevusele, ehk muudatus ei mõjuta
selliseid isikuid, kes on järginud oma ärilist hoolsuskohustust ning kes on heas usus teinud kõik
mõistliku selleks, et vältida maksuvõla teket.
55
Kuna mõju ulatus ning selle kaasnemise sagedus on ühemõtteliselt sihtrühma kontrolli all, tuleb
seda hinnata väikeseks. Mõju sagedust vähendab ka asjaolu, et kolme kuu reeglit tuleb järgida
niivõrd kuivõrd on perspektiivi nõuda maksuvõlg sisse maksukohustuslaselt endalt – üksnes
siis, kui on selge, et objektiivsetel põhjustel ei ole kolme kuu jooksul võimalik nõuda
maksuvõlga sisse maksukohustuslaselt (nt põhjusel, et maksukohustuslane on varatu), alles siis
võib väljastada vastutusotsuse vastutavale isikule.
Keskmiselt väljastatakse aastas ca 40 vastutusotsust, kuid tuleb silmas pidada, et kavandatav
seadusmuudatus puudutab eeltoodud vastutusotsuste adressaatide hulgast väiksemat läbilõiget,
sest vastutusotsuse kiirendatud väljastamine on erandjuhtum.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on pigem ebaoluline.
***
Mõju valdkond: mõju halduskoormusele ning MTA töökoormusele
Sihtrühm: maksuvõlglasest maksukohustuslane, kelle puhul tekkis maksuvõlg tema
maksukohustuse eest vastutava isiku süülise käitumise tulemusel
Kehtiva õiguse kohaselt (MKS § 95 lõige 5) tuleb sissenõudmistoiminguid rakendada kolme
kuu jooksul ka siis, kui kõikidele osapooltele on teada, et nende toimingute edukuseks ei ole
mingit perspektiivi. Muudatuse tulemusel on aga MTA-l sellises olukorras võimalik
sissenõudmistoimingutest loobuda ja väljastada vastutusotsus koheselt vastutavale isikule.
Kogumis peaks sellevõrra vähenema nii maksukohustuslase halduskoormus kui ka MTA
töökoormus. Mõju ulatus ja selle esinemise sagedus on maksukohustuslase perspektiivist pigem
väike, sest kolme kuu reeglist kõrvale kaldumine jääb siiski erandiks, mitte reegliks. MTA
vaatest on mõju ulatus ja sagedus samuti pigem väikesed.
MTA puhul tegeleb vastutusotsuse väljastamisega 24 ametnikku – võrreldes MTA kogu
ametnikkonna suurusega, on sihtrühm MTA vaatest võrdlemisi väike.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on mõju haldus- ning töökoormusele
ebaoluline.
6.21 Sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni muudatused
Mõju valdkond: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: maksuvõlgnikud, kelle suhtes on algatatud maksuvõla sundtäitmine
Kavandatava muudatusega suurendatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemist
reguleerivate aluste õigusselgust, sealhulgas lisatakse täiendav aegumise katkemise alus, mille
kohaselt sundtäitmise aegumise tähtaeg katkeb rahalise kohustuse ajatamisel, kui kinnitatud või
kokkulepitud tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise aegumise periood,
st 5 aastat. Uus aegumisperiood hakkab kulgema tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või
selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Muudatuse tulemusel on edaspidi
suurema maksuvõlaga maksuvõlgnikel võimalik saavutada maksuvõla ümberkujundamine ning
leevendada selliselt oma makseraskusi. Ennekõike puudutab see vastutusotsuse adressaate, st
füüsilisi isikuid, kes on oma süülise käitumisega põhjustanud maksukohustuslasele keskmiselt
suurema maksuvõla, kusjuures vastutusotsuse tüüpiline suurus on ca 50 000 eurot. Keskmine
56
füüsiline isik ei ole seda tõenäoliselt võimeline 5 aasta jooksul tasuma, või kui on, siis läbi
ebaproportsionaalsete raskuste.
Kuna aga edaspidi on sellist maksuvõlga võimalik ajatada, siis suurendab see füüsilise isiku
võimekust seda võlga hallata ning selle tasumisega hakkama saada. Kui aga ajatamisgraafik
tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et seda nõuetekohaselt ei täideta, või MTA tuvastab näiteks,
et ajatamisotsus saadi pettuse tulemusel (nt adressaat varjas oma tegelikku majanduslikku seisu)
ja seega tühistab ajatamisotsuse, siis selle tulemusel aegumise katkemise alus langeb ära,
misjärel hakkab uus aegumistähtaeg kulgema järgmise aasta 1. jaanuarist. See on vajalik
selleks, et pärast ajatamisotsust oleks MTA-l piisavalt aega, et maksuvõlga sisse nõuda ning et
ajatamise instituuti ei kuritarvitataks selleks, et saavutada ühes või teises ulatuses maksuvõla
aegumine.
Kavandatava seaduse tulemusel ei teki maksuvõlgnikel otseseid kohustusi, kulutusi ega muid
kohanemisvajadusi. Kuigi VTK tasandil planeeriti esialgu Riigikohtu 10. oktoobri 2018. aasta
määruse eelse aegumise katkemise režiimi taastamist, siis käesoleva eelnõu puhul sellest siiski
loobuti. Kui seda oleks tehtud, siis oleks mõistagi sihtrühma olukord halvenenud, sest sellisel
juhul suureneks märkimisväärselt MTA ajaline ressurss nõuda sisse maksuvõlga. Kuna aga
seadus jääb tolle Riigikohtu otsuse juurde, siis faktiliselt omab käesolev muudatus ainult kahte
mõju – see suurendab regulatsiooni õigusselgust ja laiendab ajatamise instituudi kättesaadavust.
Mõlemal on aga sihtrühma halduskoormusele vähendav mõju, kuivõrd selgem õigusraamistik
provotseerib vähem õigusvaidlusi ning ajatamisinstituudile parem ligipääs võimaldab
efektiivsemalt ületada makseraskusi. Mõju ulatust võib pidada väikeseks.
Mõju esinemise sagedus on ühest küljest juhuslik, ent teisest küljest ka sihtrühma kontrolli all.
Kui maksuvõlg tekib maksejõuetuse tulemusel, siis seda on tüüpiliselt keeruline prognoosida
ja mitte kuidagi ei saa seda kirjeldada regulaarse või vähemalt ettenähtava mõjuna. Paralleelselt,
kui maksuvõlg tekib maksukohustuslase süülise tegevuse tulemusel, siis see on käsitatav
olukorrana, kus maksukohustuslase enda vabalt võetud valikud tekitasid talle maksuvõla ja
panid ta sellesse olukorda. Mõju esinemise sagedust võib selle pinnalt hinnata väikeseks.
Keskmiselt saab MTA 72 ajatamise taotlust aastas, kus maksukohustuslane soovib
ajatamisgraafikut pikemaks kui viieks aastaks. Taotlused lahendatakse tüüpiliselt aga nii, et
ajakava tehakse muutva tingimusega 12 kuuks, edaspidiste osamaksete suurendamisega ning
koos selgitusega, et enne nõude aegumist saadab MTA asja kohtutäiturile. Juhtumeid aga, kus
maksukohustuslane taotleb mitte ajatamisgraafikut, vaid muud maksegraafikut (nt MKS § 42
olukord), siis neid saab MTA keskmiselt 5 tk aastas.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
***
Mõju valdkond: haldusorgani töökoormus
Sihtrühm: MTA
Muudatusega suurendatakse sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni õigusselgust ning
võimaldatakse MTA-l ajatada maksuvõlgasid perioodiks, mis on pikem kui 5 aastat.
Muudatused säästavad MTA-d potentsiaalsetest õigusvaidlustest, samuti säästab see MTA-d
vajadusest algatada maksuvõlglase suhtes sundtäitmist või vajadusel pankrotimenetlust
57
põhjusel, et vastasel juhul ei ole võimalik enne aegumisperioodi laekumata maksud kätte saada
– maksuvõla ajatamine võib seega teatud juhtudel olla soodsam variant nii MTA-le kui ka
maksukohustuslastele. Mõju ulatus on siiski MTA-le väike, sest muudatused ei kohusta MTA-
d millekski, ajatamine jääb jätkuvalt nende kaalutlusotsuseks, mis langetatakse teatava
riskianalüüsi pinnalt.
Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas maksuvõlgnikust maksukohustuslane taotleb
ajatamist või mitte, ning kas MTA otsustab selle taotluse rahuldada. Õigusselgust puudutavate
muudatuste mõju sagedust mõõta on umbmäärasem, kuid üldjoontes võib öelda, et MTA-le ei
teki käesolevast muudatusest regulaarseid mõjutusi. Sundtäitmise teemadega tegeleb väike osa
MTA ametnikkonnast.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.22 Kinnisomandi kohta käiva teabe hõlmamine maksualase teabevahetusega
Mõju valdkond: haldusorgani töökoormus.
Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium
Muudatus ei mõjuta otseselt MTA töökoormust, kuivõrd MTA on alati tõlgendanud MTVS § 4
lõike 3 punkti 5 kooskõlas direktiiviga 2011/16, ehk et termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka
teavet kinnisomandi kohta. Eelnõukohane muudatus on kantud vaid õigusselguse suurendamise
eesmärgist. Muudatus võib kaudselt vähendada Rahandusministeeriumi ning Riigikantselei
töökoormust, sest see eemaldab riski, et kõnealuse sätte ülevõtmise korrektsuse osas võiks
tekkida vaidlust Euroopa Komisjoniga.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.23 Finantskontode alase aruandluse kitsendamine vaid rahvusvahelise teabevahetusega
hõlmatud teabele
Mõju valdkond: halduskoormus ja töökoormus
Sihtrühm: finantsasutused ning nende kliendid (kontoomanikud/kontrollivad isikud), MTA
Nagu eelnevalt öeldud, kehtestati kõikehõlmav teabe esitamise kohustus finantsasutustele
ennekõike põhjusel, et vähendada nende endi halduskoormust, mis vastasel juhul oleks
kaasnenud nende-poolse vajaduse tõttu asuda filtreerima oma kliente kahte kategooriasse –
need, kes on rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ja kelle kohta tuleb teavet esitada; ja
need, kes pole rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ning kelle kohta seega ei ole vaja
teavet esitada. Kuna edaspidiselt aga kohustatakse finantsasutusi edastama teavet üksnes
teabevahetusega hõlmatud klientide kohta, siis võib sellest prognoosida finantsasutuste teatavat
halduskoormuse suurenemist, sest edaspidi peavad nad hakkama sõeluma oma kliente. Teisalt,
see sõelumine on tõenäoliselt optimeeritav erinevate IT lahenduste kaudu ning kuivõrd MTA
hakkab oma veebilehel hoidma operatiivset nimekirja teabevahetusega hõlmatud riikidest ning
jurisdiktsioonidest, ei saa muudatusega kaasneva mõju ulatust pidada suureks. Finantskontode
alase teabevahetuse rahvusvaheline võrgustik on suures osas juba välja kujunenud ning suuri
muutuseid teabevahetusega hõlmatud riikide nimekirjas regulaarselt olema ei saa. MTA
töökoormus aga peaks eelduslikult muudatuse tulemusel vähenema, sest edaspidi puudub
58
vajadus asuda kustutama ebavajalikku teavet, küll aga tekib vajadus hoida aruandlusega
hõlmatud riikide nimekiri aktuaalsena. Halduskoormus peaks vähenema ka nende klientide
vaatest, kes pole teabevahetusega hõlmatud, sest edaspidiselt ei ole nad enam kohustatud
esitama finantsasutustele aruandluse otstarbeks enda kohta teavet.
Mõju kaasnemise sagedust eelnõu ei mõjuta. Finantsasutused esitavad MTA-le teavet kord
aastas ning see ei muutu. Mis muutub on asjaolu, et edaspidi esitavad finantsasutused teavet
vähema hulga andmesubjektide kohta.
Sihtrühma suurust võib kõikide sihtrühma kategooriate suhtes (finantsasutused,
kontoomanikud/kontrollivad isikud, MTA) pidada väikeseks. Finantskonto alane
aruandluskohustus on fikseeritud vaid mitteresidentidest kontoomanikele, kes moodustavad
Eesti kogu kontoomanike hulgast väikese läbilõike. Finantsasutused samuti moodustavad
väikese osa ettevõtjate koguhulgast – näiteks Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist
lähtuvalt tegutseb Eestis üheksa krediidiasutust ning viis välisriikide krediidiasutuste filiaali.24
Finantsasutustelt teabe vastuvõtmisega tegeleb väike osa MTA ametnikkonnast.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.24 MTVS-s sätestatud teabe kogumisega seotud kohustuste täitmist kinnitavate tõendite
säilitamist reguleeriva sätte täpsustamine
Mõju valdkond: haldus- ja töökoormus
Sihtrühm: ettevõtted, kes peavad MTVS-i tõlgendama ning rakendama, MTA
Muudatus suurendab sätte õigusselgust ja peaks seega põhimõtteliselt vähendama nii ettevõtete
halduskoormust kui ka MTA töökoormust. Selgem säte vähendab vigade tekke riski ning nende
parandamiseks kuluvat ressurssi. Ühtlasi vähendab see MTA töökoormust, kuna see vähendab
tõenäosust, et ettevõtted pöörduvad MTA poole selgitustaotlustega MTVS § 8 lõike 3
tõlgendamiseks. Mõju ulatus on väike, kuid siiski positiivne.
Mõju esinemise sagedus ei ole üheselt määratletav, samuti ei ole konkreetselt määratletav ka
sihtrühm, kuivõrd põhimõtteliselt igal seaduse lugejal võib tekkida küsimus MTVS § 8 lõike 3
tõlgendamise osas. Arvestades aga mõju positiivset iseloomu, samuti asjaolu, et muudatus ei
mõjuta kuidagi kehtivat praktikat, ei ole mõju esinemise sageduse ja sihtrühma suuruse
tuvastamatus eriline probleem.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Koondmõju on ebaoluline, ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.25 Riigilõivu tagastamise nõude lõppemise tähtaja alguspunkti muutmine
Mõju valdkond: riigilõivu taotlejate halduskoormus ning menetlusõigused
Sihtrühm: riigilõivu taotlejad
24 Vt https://www.fi.ee/et/turuosaliste-
register?closed=1&st[31]=31&st[36]=36&st[37]=37&st[38]=38&st[39]=39&st[40]=40&st[41]=41&st[42]=42&
st[43]=43 – (sisenetud 02.02.2024).
59
Muudatuste tulemusel paraneb riigilõivu taotlejate õiguslik olukord lõivustatud toimingute
taotlemisel, ehk edaspidi ei ole enam ohtu, et nende riigilõivu tagastusnõue võiks lõppeda enne,
kui tekib reaalne võimalus seda nõuet esitada. Mõju ulatus on väike, sest sellega ei kaasne
sihtrühmale kohustusi ega muid koormisi. Mõju esinemise sagedus on pigem väike, samuti võib
väikeseks pidada sihtrühma suurust, sest viimase kümne aasta jooksul on
Rahandusministeeriumile teadaolevalt vaid ühe korra tekkinud probleem-juhtum, kus
tagastusnõue aegub enne tagastusnõude esitamise õiguse teket.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.26 Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määra tõstmine
Mõju valdkond: ettevõtjate halduskoormus ning riigi töökoormus
Sihtrühm: siduvaid eelotsuseid taotleda soovivad füüsilised ning juriidilised isikud, MTA
Muudatuse tulemusel suureneb riigilõivumäär, mida füüsilised ja juriidilised isikud peavad
tasuma selleks, et saada MTA-lt siduvat eelotsust mingi tulevikus tehtava tehingu kohta. Mõju
ulatust ei saa pidada aga suureks, sest muudatusega ei kaasne mingit vältimatut halduskoormuse
suurenemist või muud ebasoodsat mõju. Nagu eelnevalt öeldud, siduvate eelotsuste taotlemine
on teenus, mida maksukohustuslased võivad, aga ei pea kasutama. Kui aga sihtrühmal on siiski
huvi siduvate eelotsuste vastu, siis peavad nad arvestama, et tasutava riigilõivu suurus suureneb
ca 74,9%. See aga ei tohiks sihtrühma eriliselt mõjutada, sest siduvaid eelotsuseid taotlevad
reeglina suuremad ettevõtjad tehingutele, mille väärtusest moodustub riigilõivu tegelik suurus
kaduvväikese osa.
Mõju esinemise sagedus ei ole objektiivselt määratav, kuivõrd see sõltub sihtrühma enda
tahteavaldusest. Selliselt on mõju teke täielikult sihtrühma kontrolli all. Sihtrühm ei ole suur,
kuivõrd praktikas taotleb siduvat eelotsust aastas keskmiselt ca 2 füüsilist isikut ning ca 19
juriidilist isikut.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele märkimisväärseid
kulusid ega tulusid.
8. RAKENDUSAKTID
Seaduse rakendamiseks tuleb vastu võtta uus maksukohustuslaste registri põhimäärus, sest
senine põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusena, kuid edaspidi kehtestab selle
rahandusminister oma määrusega. Seletuskirja lisas 1 on kõnealuse rakendusakti kavand, kuid
kuivõrd selles sisulisi muudatusi teha ei plaanita, ei peetud vajalikuks kehtiva
maksukohustuslaste registri põhimääruse teksti täies ulatuses taasesitada.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
60
Eelnõu § 1 punkt 5, mille kohaselt muudetakse MKR põhimääruse juriidiline vorm senisest
Vabariigi Valitsuse määrusest rahandusministri määruseks, jõustub 1. maist 2026. See on
vajalik selleks, et tagada sujuvam üleminek ühelt vormilt teisele.
Eelnõu § 1 punkt 4 ja punktid 18–20 jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist. Kõnealused punktid on tarvilik jõustada esimesel võimalusel, et
teenindada juba laekunud OLAF-i teabenõudeid. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 9 jõustuvad samuti
esimesel võimalusel, sest kuna asjaomased nõuded on MTA-l juba haldamisel, siis tuleks see
küsimus pigem varem lahendada.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti
Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Vabaühenduste
Liidule ning Eesti Advokatuurile.
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusakti kavand
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Maksukohustuslaste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Maksukohustuslaste register ja selle pidamise eesmärgid
…
§ 2. Registri ülesehitus ja andmete õiguslik tähendus
…
§ 3. Registri subjektid
…
2. peatükk
Registri koosseis ja andmekoosseisud
1. jagu
Üldsätted
§ 4. Üldandmed
…
§ 5. E-toll
…
§ 51. Maamaksu infosüsteem
…
2. jagu
Alamregistrid
§ 6. Aktsiisiandmete vahetamise rakendus
…
§ 7. Aktsiisideklaratsioonide rakendus
…
§ 8. Aktsiisikaupade liikumise kontrolli rakendus
…
§ 9. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem
…
§ 91. Automaatne ekspordisüsteem
…
§ 10. Automaatse teabevahetuse rakendus
…
§ 11. Eesti tollitariifistik
…
§ 12. Ekspordikontrolli süsteem
…
§ 13. Elektrooniline hasartmängu aruandluse süsteem
…
§ 14. Elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteem
…
§ 15. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba
võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga
maksustamise rakendus
…
§ 16. Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem
…
§ 161. Ettevõtlustulu maksu andmekogu
…
§ 17. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakendus
…
§ 18. Euroopa Liidu teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamise rakendus
…
§ 19. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakendus
…
§ 20. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskne rakendus
…
§ 21. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri
…
§ 211. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus
…
§ 22. Impordikontrolli süsteem
…
§ 221. Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem
…
§ 222. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus
…
§ 23. Keskkonnatasu nõuete rakendus
…
§ 24. Kliendiinfo registreerimise rakendus
…
§ 25. Kogumispensioni rakendus
…
§ 26. Kontrollikeskkonna rakendus
…
§ 27. Käibedeklaratsiooni rakendus
…
§ 28. Käibemaksukohustuslaste register
…
§ 29. Käibemaksukohustuslaste registri avalduste rakendus
…
§ 30. Kütuse käitlemise andmekogu
…
§ 31. Ladustamisteadete süsteem
…
§ 32. Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu
…
§ 321. Maamaksu alusandmete rakendus
…
§ 322. Maamaksu määramise rakendus
…
§ 323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus
…
§ 33. Maksualase teabevahetuse rakendus
…
§ 34. Maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise rakendus
…
§ 341. Maksukäitumise hinnangute rakendus
…
§ 35. Maksumärkide andmekogu
…
§ 351. Maksuresidentsuse rakendus
…
§ 36. Mitterahaliste kohustuste rakendus
…
§ 361. Mootorsõidukimaksu register
…
§ 37. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse rakendus
…
§ 38. Raieõiguse ning metsamaterjali ostu- ja müügitehingute teatiste rakendus
…
§ 39. Raskeveokimaksu rakendus
…
§ 40. Postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem
…
§ 41. Reklaamimaksu rakendus
…
§ 42. Riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus
…
§ 421. Sisenemisformaalsuste rakendus
…
§ 43. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem
…
§ 44. Sularaha deklaratsiooni süsteem
…
§ 45. Sularahamakse registreerimise ja kaardimakse teostamise rakendus
…
§ 46. Tagatiste haldamise rakendus
…
§ 47. Tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus
…
§ 48. Ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja
käibemaksu valdkonna lubade süsteem
…
§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteem
…
§ 50. Tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem
…
§ 51. Transiidi andmevahetuse süsteem
…
§ 52. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus
…
§ 53. Töötamise register
…
§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
…
§ 54. Vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem
…
§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus
…
§ 55. Väljumise manifesti süsteem
…
§ 56. Ühendusesisese käibe aruande rakendus
…
3. peatükk
Andmete töötlemine
1. jagu
Andmete töötlemise korraldus
§ 57. Andmete kandmine registrisse
…
§ 58. Andmeallikad
…
§ 59. Koodtähised
…
§ 60. Andmete parandamine
…
§ 61. Andmetele juurdepääsu tingimused
…
§ 62. Andmetele juurdepääsu erisused
…
§ 63. Andmete säilitamine ja hävitamine
…
2. jagu
Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja andmete töötlemine
§ 64. Alusdokumendid, andmete esitamine ja nimekirja kandmine
…
§ 65. Nimekirja kantud andmete muutmine
…
§ 66. Andmete üle arvestuse pidamine ning andmete ja alusdokumentide hävitamine
…
§ 67. Juurdepääs nimekirjale
…
3. jagu
Töötamise registri andmete töötlemine
§ 68. Andmevahetus
…
§ 69. Alusandmed
…
§ 70. Andmete esitamise kord
…
§ 71. Andmete parandamise kord
…
4. jagu
Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine
§ 711. Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele
…
4. peatükk
Registri vastutav ja volitatud töötleja
§ 72. Registri vastutav ja volitatud töötleja
…
§ 73. Registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
…
5. peatükk
Andmete kaitse ja järelevalve
§ 74. Infosüsteemi turvaklass ja infosüsteemi turbeaste
…
§ 75. Turvameetmed
…
§ 76. Järelevalve
…
6. peatükk
Registri rahastamine ja likvideerimine
§ 77. Registri rahastamine
…
§ 78. Registri likvideerimine
…
7. peatükk
Rakendussätted
§ 79. Andmete töötlemise jätkamine
…
§ 80. Andmekogude ümberkujundamine registri alamregistriteks ja andmete
töötlemise jätkamine
…
§ 81. Töötamise registri andmekoosseisude rakendamine
…
§ 811. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse
esitamise ja töötlemise süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine
…
§ 812. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemist eemaldatavad load
ning asjaomaste andmete säilitamine ja hävitamine
…
§ 813. Transiidi andmevahetuse süsteemist eemaldatud andmete säilitamine ja
hävitamine
…
§ 82. Määruse kehtetuks tunnistamine
…
§ 83. Määruse jõustumine
…
Selgitused määrusele
Vastavalt eelnõule saab rahandusminister maksukohustuslaste registri põhimääruse andmise
pädevuse, ehk edaspidi hakkab maksukohustuslaste registri põhimäärus eksisteerima
rahandusministri määruse vormis. Eelnõu jõustamiseks ei ole vaja muuta maksukohustuslaste
registri põhimääruse sisulist normistikku.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Maksukorralduse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadus
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis
EIS.
Palume dokumendid kooskõlastada või nende kohta arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. MKS EN 2025
2. MKS SK 2025
3. MKS SK lisa 1
Lisaadressaadid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Vabaühenduste Liit
Eesti Advokatuur
Artur Lundalin 5885 1321
Meie 16.04.2025 nr 1.1-10.1/1928-1