Meediapäring

Tere

Nagu juttu oli, siis pakub huvi avaliku teabe seaduse § 54¹ lg 1:

Taust on hiljutine Riigikohtu lahend: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-25-3/5

See puudutas Märt Põdra eemaldamist Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekult, kus arutati e-valimiste riskikäitlusplaani. See on üks Exceli tabel, kus on kaardistatud võimalikud e-valimiste nurjamineku riskid. See dokument ei kirjelda viise, kuidas e-valimisi rünnata, küll aga võib sealt mõni pahalane saada ideid, mis suunas võiks mõelda.

Riigikohtu palvel edastas Valimiskomisjon kõnealuse plaani Riigikohtule koos kolme muu dokumendiga. Riskikäitlusplaani kohta lisas komisjon, et see dokument on ainult asutusesiseseks kasutamiseks ja taotles, et seda Põdrale ei avalikustata. Riigikohtul jäi see palve märkamata ja pani kõnealuse kirja e-toimikusse üles koos kõigi nelja saadetud dokumendiga ja seeläbi sai riskikäsitlusplaan avalikuks.

Riigikohus nüüd ütleb, et see oli lihtsalt tööõnnetus, komisjoni palvet ei märgatud. Küll aga pole Riigikohus rahul Põdraga, kes AK märkega dokumenti nüüd kasutab. Riigikohus "juhib tähelepanu", et § 54¹ lg 1 järgi saab asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Palun AKI hinnangut, kas § 54¹ lg 1 on rakendatav isiku suhtes, kes ei ole teabevaldaja, vaid lihtsalt kõrvalseisja, kelle kätte on AK märkega dokument jõudnud teabevaldajate vea tõttu. Kui on, kas see oleks rakendatav ka näiteks ajakirjanike suhtes?

Kas üldse ja mis juhtudel on AKI kõnealust paragrahvi rakendanud? Kas leidub pretsedent, kus seda paragrahvi on kasutatud isiku suhtes, kes ei ole teabevaldaja?

Tänan

Kõike head

Priit Pärnapuu

Tel: 56872778