Arvamuse avaldamiseks eelnõu

EELNÕU

25.02.2025

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „kassatsioonikautsjoni ja“;

2) paragrahvi 1 lõiget 6 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluvad riigilõivud;

6) teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluv riigilõiv.“;

3) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „maksuseadusest“ tekstiosaga „,

maksualase teabevahetuse seadusest“;

4) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) teha halduskoostööd nende riikide pädevate asutustega, kes kuuluvad Euroopa Liitu või

kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus) Euroopa

Liidu õigusaktides ja välislepingutes ette nähtud alustel ja korras;“;

5) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest

vastutav minister“;

6) paragrahvi 2510 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise ja ehitustööde kohta ning järgmiste

isikute kohta:

1) ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik;

2) ehitustöid tegev isik;

3) ehitusplatsil viibivad isikud;

4) muud ehitustööde või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“;

7) paragrahvi 2510 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik ostab

ehitise ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt,

kes ei ole peatöövõtja, rakenduvad talle käesoleva seaduse §-s 2512 sätestatud ehitusettevõtja

kohustused. Talle laienevad käesoleva seaduse §-s 2511 sätestatud peatöövõtja kohustused

juhul, kui ta tellib või teeb ehitamisega seotud töid või osutab teenuseid iseseisvalt ilma

peatöövõtjata.“;

8) paragrahvi 26 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on info- ja sidesüsteemi hooldamise ja arendamisega

ning klienditoe andmisega tegeleval riigiasutuse töötajal selleks vajalikus ulatuses. Maksu- ja

Tolliamet võib võimaldada juurdepääsu maksusaladusele info- ja sidesüsteemi hooldamiseks ja

arendamiseks selleks vajalikus ulatuses ka asutusevälisele isikule.“;

9) paragrahvi 26 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(23) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks

ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses on maksusaladusele juurdepääsu õigus

Riigi Tugiteenuste Keskusel, kohtul, prokuratuuril, Patendiametil ja Justiitsministeeriumil.“;

10) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ei ole sätestatud teisiti, on“ tekstiosaga

„käesoleva paragrahvi lõigete 21–23,“;

11) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ajatatud ja mis tahes muul viisil ümber kujundatud maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31

lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse, andmed ümberkujundamiseks

esitatud tagatiste kohta ning kohustuse täitmise ajakava kestuse;“;

12) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsiooni, kui maksuotsus

ei ole enam edasikaevatav;“

13) paragrahvi 29 punktis 1 asendatakse sõnad „uurijale ja prokurörile“ sõnadega

„uurimisasutusele ja prokuratuurile“;

14) paragrahvi 29 punktist 61 jäetakse välja sõnad „isikustamata kujul“;

15) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 67–71 järgmises sõnastuses:

„67) hankijale riigihangete seaduse § 115 lõike 2 punktis 2 sätestatud kirjeldusele vastava

pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmise töötasu kohta;

68) maagaasiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldurile vedelkütuse seaduse §-s 26

sätestatud ülesannete täitmiseks;

69) maksuhalduri poolt menetlusosalise taotluseta maksumenetlusse kaasatud asutusevälisele

tõlgile ulatuses, mis on vajalik maksumenetluse läbiviimiseks;

70) turismiseaduse §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutusele, et kontrollida

majutusteenuse osutamise vastavust seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele;

71) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja

tasude laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.“;

16) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

„§ 291. Töötamise registri andmete avaldamine valitsusasutusele ja tema hallatavale

riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

Maksuhaldur võib avaldada töötamise registrisse kantud andmeid valitsusasutusele ja tema

hallatavale riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks.“;

17) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht, vara valitseja või käesoleva paragrahvi lõikes 11

nimetatud tegelikku võimu omav füüsiline isik ei ole tekkinud maksuvõlga põhjustanud

käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisega ise, vastutab ta siiski selle

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta hoidub tahtlikult kõrvale tekkinud

maksuvõla tasumisest maksukohustuslase vara arvelt.“;

18) 31. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3¹. peatükk

RAHVUSVAHELINE HALDUSKOOSTÖÖ“;

19) paragrahvi 511 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvusvahelist ametiabi välisriigi pädevale asutusele osutab Maksu- ja Tolliamet.“;

20) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maksu- ja Tolliamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi ning millega

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu

määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248 18.9.2013, lk 1—22), artikli 7 lõikes 3a ette nähtud

ülesannete täitmisel. Ülesannete täitmiseks vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse §-s 81 nimetatud andmed ning põhjendatud vajaduse korral tehingute

andmed võib Maksu- ja Tolliamet nõuda välja kolmandalt isikult.“;

21) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 812 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja

Tolliametisse“ tekstiosaga „, isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse või isiku

kaasamine Maksu- ja Tolliameti info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks“;

23) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui võla sissenõudmine kolme kuu jooksul ei ole tõenäoliselt tulemuslik või kui

maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes algatatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, võib maksuhaldur teha vastutusotsuse, ära

ootamata käesoleva paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud eelduste täitumist või pankroti

väljakuulutamist.“;

24) paragrahvi 132 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses:

„§ 1321. Sundtäitmise aegumistähtaja katkemine

(1) Kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel sundtäitmise

aegumistähtaeg katkeb ning aegumise arvestus algab uuesti täitmisavalduse esitamise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on sundtäitmise aegumise katkemise

aluseks:

1) maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamine;

2) maksukohustuslase suhtes saneerimismenetluse algatamine;

3) maksukohustuslase suhtes ümberkujundamise menetluse algatamine;

4) maksukohustuslase suhtes pankrotiavalduse ja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine;

5) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine;

6) täitemenetluses esitatud hagi kohtumenetlusse võtmine;

7) täitemenetluse peatumine kas ühel või mitmel täitemenetluse seadustiku §-s 46 nimetatud

alusel;

8) rahalise kohustuse ajatamine või muu tasumisgraafiku sõlmimine, kui kinnitatud

tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem sundtäitmise aegumisperioodist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundtäitmise aegumise katkemise aluse

äralangemisel hakkab uus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema aluse äralangemise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist.

(4) Sundtäitmise aegumise katkemine kehtib ainult selle summa kohta, millega on seotud

tähtaja katkemise põhjustanud asjaolu.“;

26) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ ja (EL) 2021/514 (ELT L 104,

25.03.2021, lk 1–26)“ tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)

2023/2226 (ELT L 24.10.2023)“.

§ 2. Maamaksuseaduse muutmine

Maamaksuseaduse §-st 71 jäetakse välja tekstiosa „ja lõike 4 punktis 1“.

§ 3. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kinnisomand ja kinnisvaratulu;“;

2) paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja FATCA kokkuleppega seotud teiste“;

3) paragrahvi 86 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab mitteresidendist kontoomaniku andmed, samuti

ettevõtte ja tema mitteresidendist kontrolliva isiku andmed, kui selline kontoomanik või

kontrolliv isik on aruandekohustusega hõlmatud isik ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel

avaldatud loetelus oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident.“;

4) paragrahvi 88 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ ja (EL) 2021/514 (ELT L 104,

25.03.2021, lk 1–26)“ tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL)

2023/2226 (ELT L 24.10.2023)“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmise seadus

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal esines

käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud alus.“;

2) paragrahvi § 259 lõikes 1 asendatakse arv „1180“ arvuga „2060“;

3) paragrahvi § 259 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „520“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. mail.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 9 ja 18–20 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse ning täiendatakse maksukorralduse seadust (edaspidi:

MKS) ja teisi Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) volitusi reguleerivaid seadusi, et

parandada MTA võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendada

MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ning töökoormust, tagada võrdsem ning

läbipaistvam maksu- ning konkurentsikeskkond, samuti tõhustada rahvusvahelist

halduskoostööd MTA ja välisriikide/EL-i pädevate asutuste vahel – konkreetselt Euroopa

Pettusevastase Ametiga (edaspidi: OLAF1).

Eelnõu aluseks on 9. märtsil 2023. aastal eelnõude infosüsteemis kättesaadavaks tehtud

väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi: VTK), milles kaardistati MKS-i kohaldamisel tõusetunud

praktilisi probleeme ning nende potentsiaalseid lahendusi. Tegemist ei ole seejuures esimese

korraga, mil MKS-i instituute sellisel viisil muudetakse – viimati toimus sarnane probleemide

kaardistus ning lahendamine maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega, mis võeti vastu 22. augustil 2018.

Võrreldes VTK-ga on eelnõusse lisandunud erinevate ministeeriumite ja MTA täiendavad

muudatusettepanekud, samuti lahendused Rahandusministeeriumi enda poolt tuvastatud

probleemidele.

Muudatused on teemade kaupa kokkuvõtlikult järgmised:

 eelnõuga antakse maksukohustuslaste registri põhimääruse kehtestamise pädevus

rahandusministrile;

 eelnõuga muudetakse töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandlusega (ehitusplatsid)

seonduvaid norme, et tagada parem kooskõla andmekaitsealaste nõuetega, vähendada

ettevõtjate halduskoormust ning takistada aruandlusest kõrvalehoidumist;

 eelnõuga kehtestatakse MTA pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse nr 883/2013 artikli 7 lõike 3a mõistes, kes esitab OLAF-le tema taotlusel infot

finantskontode ning nende omanike kohta, samuti vajadusel infot kontoga seotud

tehingute andmete kohta;

 eelnõuga luuakse õiguslik alus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet: o riigiasutuse info- ja sidesüsteemide klienditoe eest vastutavatele riigiasutuste

töötajatele;

o asutusevälisest isikust info- ja sidesüsteemide arendajale MTA info- ja

sidesüsteemide arendamiseks ning hooldamiseks;

1 Käibes kasutatakse akronüümi „OLAF“ kõnealuse ameti tähistamiseks, sest ameti originaalne nimetus on

prantsuse keelne: Office Européen de Lutte Antifraude. 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34c6e051-1a16-41d3-b62d-a42ecd5fcde0

(sisenetud 30.06.2023).

2

o hankijale riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 115 lõikes 2 nimetatud

ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepinguga seonduvate

pakkumuste hindamiseks;

o maagaasiseaduses (edaspidi: MGS) sätestatud süsteemihaldurile vedelkütuse

seaduse (edaspidi: VKS) §-s 26 sätestatud ülesannete täitmiseks;

o MTA poolt maksumenetlusse kaasatud asutusevälisele tõlgile selleks, et tagada

maksumenetluse eesmärgipärane ning efektiivne kulgemine;

o turismiseaduse (edaspidi: TurS) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve asutusele,

et kontrollida majutusettevõtete majutustegevuse vastavust seaduses sätestatud

nõutele;

o Rahandusministeeriumile maksude laekumise paremaks prognoosimiseks ja

maksude laekumist tagavate meetmete efektiivsemaks kavandamiseks;

o Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud

maksude ja tasude laekumise paremaks prognoosimiseks ning efektiivsemaks

mõjude hindamiseks.

 eelnõuga sätestatakse MTA-le üldine volitus jagada töötamise registrisse kantud

andmeid kõikide valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutustega, samuti avalik-

õiguslike juriidiliste isikutega, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks;

 eelnõuga sätestatakse, et maksusaladuse hoidmise kohustus on ka MTA info- ja

sidesüsteemide hooldamise, arendamise ja klienditoe tagamisega tegelevatel isikutel,

MTA tegevust auditeerival isikul ning teatud juhtudel ka Riigi Tugiteenuste Keskusel,

kohtul ja prokuratuuril;

 eelnõuga muudetakse maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegevjuhi

ja tegeliku juhi vastutuse aluseid, ehk edaspidi võib teatud tingimustel vastutada

eelnimetatud isik solidaarselt koos maksukohustuslasega ka sellise maksuvõla eest,

mille teket see isik oma süülise käitumisega küll ei põhjustanud, aga mille ta siiski jättis

tahtlikult tasumata, kuigi maksukohustuslasel vahendid maksuvõla tasumiseks olid

olemas;

 eelnõuga laiendatakse ümberkujundatud maksuvõla avaldamise aluseid, ehk kui kehtiva

seaduse kohaselt kuulub avaldamisele üksnes ajatamismenetluses ümberkujundatud

maksuvõlg, siis edaspidi avaldatakse maksuvõlg sõltumata sellest, millises menetluses

see maksuvõlg on ümberkujundatud;

 eelnõuga luuakse õiguslik alus juriidilisest isikust maksukohustuslasele adresseeritud

maksuotsuse resolutiivosa avaldamiseks;

 eelnõuga suurendatakse MTA kaalutlusõigust dokumentide kättetoimetamise vormi üle

otsustamisel, samuti vähendatakse dokumentide dubleeritud kättetoimetamist;

 eelnõuga kiirendatakse vastutusotsuse tegemist olukorras, kus maksusumma

väljanõudmine maksukohustuslaselt on lootusetu;

 eelnõuga ajakohastatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemist reguleerivaid

õigusnorme;

 eelnõus ajakohastatakse ja korrastatakse ka teatud sätete terminoloogiat selliselt, et need

oleks vastavuses teistes seadustes sätestatud terminitega. Ühtlasi tehakse muid üksikuid

normitehnilisi parandusi, mis suuremaid mõjusid kaasa ei too.

Lisaks MKS-i muutmisele muudetakse ka maamaksuseadust (edaspidi: MaaMS), maksualase

teabevahetuse seadust (edaspidi: MTVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi: RLS).

3

MaaMS-i muudatused ei ole sisulised. Eelnõuga eemaldatakse MaaMS-st üksnes viide MKS-s

olevale kättetoimetamist reguleerivale sättele, mis käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks.

Muudatused on seotud dokumentide dubleeritud kättetoimetamise vähendamisega.

MTVS-i muudatused on vajalikud selleks, et tagada maksualase teabevahetuse reeglite

kooskõla Euroopa Liidu õigusega, samuti muude välislepingutega. Muudatustega täpsustatakse

teabevahetusega hõlmatud teabekategooriaid, ajakohastatakse finantskontode aruandlusega

seonduvat teabevahetust, samuti suurendatakse õigusselgust andmete töötlemisel ning

säilitamisel.

RLS-i muutmisega muudetakse riigilõivu tagastamise nõude lõppemise ajastust, samuti

tõstetakse MTA siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasumisele kuuluvate riigilõivude

määrasid.

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2026, ent kaks muudatust jõustatakse esimesel

võimalusel (Patendiameti ja Justiitsministeeriumi nõuete haldust puudutavad sätted ning

OLAF-i teabenõude teenindamist puudutavad sätted). Üks muudatus eelnõus –

maksukohustuslaste registri (edaspidi: MKR) põhimääruse muutmine rahandusministri

määruseks – jõustatakse 1. mail 2026.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja

nõunik Anneli Valgma (telefon: 5885 1315; e-post: [email protected]) koostöös järgmiste

MTA ametnikega:

- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna peajurist Pille Kullamaa (telefon: 5599

9902; e-post: [email protected]);

- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Tanel Ermel (telefon: 676 2146; e-

post: [email protected]);

- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja Silber (ei tööta enam

MTA-s).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson

(telefon: 5885 1301; e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sellel on osaline

puutumus rahvusvahelise õigusega (peamiselt EL õigusega), eriti seoses MTVS-i muutmisega,

millega tagatakse finantskontode alase teabevahetuse reeglite täpsem ülevõtmine.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

- maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 02.01.2025, 16;

- maamaksuseadust redaktsioonis RT I 30.06.2024,4;

4

- maksualase teabevahetuse seadust redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 9 ja

- riigilõivuseadust redaktsioonis RT I, 30.01.2025, 8.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. SEADUSE EESMÄRK

Eelnõus olevad muudatused on seotud viie järgneva eesmärgiga:

1) lahendada MKS-i kohaldamisel ning selle tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme, mis

segavad ning teatud juhtudel isegi takistavad MTA-l täita oma ülesandeid eesmärgipärasel

ning efektiivsel viisil;

2) likvideerida põhjendamatud ebamugavused ning ebavajalik kulu nii MTA-le kui ka

maksukohustuslastele, mis kaasneb teatavate MKS-i normide kohaldamisega;

3) suurendada maksukohustuslaste võrdset kohtlemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ning

ettevõtete vahelist õiglast konkurentsi;

4) tõhustada maksusaladust sisaldava teabe jagamist teiste riigiasutustega ning avalik-

õiguslike juriidiliste isikutega, et nad saaksid paremini täita oma seadusest tulenevaid

ülesandeid;

5) suurendada õigusnormide õigusselgust ning tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning

rahvusvahelise õigusega laiemalt.3

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) § 1 lõikele 1 koostati

seaduseelnõule eelnevalt VTK. Eelnõu sisaldab ka muudatusi, mis VTK-s kajastatud ei olnud

– osa neist kujutab endast VTK avalikul kooskõlastusel laekunud ettepanekuid, ülejäänud on

aga MTA ja Rahandusministeeriumi enda avastatud probleemid, mida oleks otstarbekas

käesoleva eelnõu raames lahendada. Tegemist on muudatustega, millega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust ega mõju, mistõttu ei ole nende muudatuste puhul VTK vajalik (HÕNTE

§ 1 lõige 2 punkt 5).

Siseministeerium kooskõlastas VTK märkusteta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas VTK oma 17.04.2023 kirjaga nr 2-

7/2023/1426, mis sisaldas ka ettepanekut lisada õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe

avaldamiseks riikliku järelevalve teostajale TurS § 30 lõike 1 ja 2 tähenduses samas seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks. Kõnealuse ettepanekuga on eelnõus arvestatud ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka suheldud.

Kliimaministeerium (tol hetkel veel Keskkonnaministeerium) kooskõlastas VTK oma

06.04.2023 kirjaga nr 1-5/23/1009-3. Kooskõlastus põhines tingimusel, et

Rahandusministeerium lisab eelnõusse sätte, mis annab MTA-le õigusliku aluse avaldada

maksusaladust sisaldavat teavet (infot keskkonnatasude deklareerimise ning laekumise kohta)

kohaliku omavalitsuse üksusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning

keskkonnatasude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kuna käesoleva eelnõu koostamine

on võtnud oodatust kauem aega, on Kliimaministeerium asunud seda muudatust ise menetlema.

Seetõttu ei ole tollast ettepanekut käesolevasse eelnõusse lisatud.

Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkusega, et eelnõu ning seletuskirja koostamisel

tuleks täiendavalt analüüsida dokumentide elektroonilist kättetoimetamist mitte-äriühingust

3 Rahvusvahelise õiguse all peame silmas näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi: OECD)

raames sõlmitud erinevaid maksundust puudutavaid rahvusvahelisi lepinguid ning andmevahetuskokkuleppeid.

5

juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele, sh tuua paremini välja lahendatav probleem

ning laiem õiguslik ning ühiskondlik mõju, mis selle muudatusega kaasneb. Ühtlasi paluti

seletuskirjas täiendavat analüüsi nende teemade suhtes, millega kaasneb suurem riive

isikuandmete kaitsele, samuti sooviti detailsemat mõjuanalüüsi eelnõu üldise mõju kohta

haldus- ning töökoormusele, ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele jne.

MTVS-i ja RLS-i muutmist ettenägevale eelnõu osale ei eelnenud VTK-d. HÕNTE § 1 lõike

2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui see käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 2) või kui sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust

või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5). Eelnõu koostajate hinnangul on HÕNTE

§ 1 lõike 2 kohased kriteeriumid täidetud. MTVS-i puudutavad muudatused on õigusselgust

suurendava iseloomuga ning sihtrühm ka ootab kõnealuseid muudatusi. RLS muutmisega küll

muudetakse tagastusnõude lõppemise ajastust ning tõstetakse siduvate eelotsuste

riigilõivumäärasid, kuid esimene muudatus neist parendab riigilõivu tagastamist taotlevate

isikute õiguslikku olukorda, ning siduvate eelotsuste näol on tegemist vabatahtliku teenusega,

mille kasutamine ei ole eeltingimuseks ettevõtlus- ning lepinguvabaduse realiseerimiseks.

Käesolevasse eelnõusse on lisatud ka ettepanekud, mis laekusid kunagise maamaksuseaduse

ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule avalikul kooskõlastusringil.4 Kuna

kõnealused ettepanekud ei seondunud nimetatud eelnõuga ning olukord oli tollal

kiireloomuline, jäeti need arvestamata. Nüüd aga lülitatakse need ettepanekud käesolevasse

eelnõusse, ennekõike Kultuuriministeeriumi 12.09.2023 kirjas nr 1-12/1260-25 olev ettepanek

jagada töötamise registri andmeid loomeliidule ning Kultuurministeeriumile. Eelnõus nähakse

töötamise registri andmete jagamiseks ette uudne lahendus, mis peaks edaspidi rahuldama

kõikide valitsusasutuste ning nende hallatavate riigiasutuste, samuti avalik-õiguslike juriidiliste

isikute vajadused.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse MKS-i, teisega

MaaMS-i, kolmandaga MTVS-i, neljandaga RLS-i ning viiendas paragrahvis sätestatakse

jõustumisnormid.

§ 1. MKS-i muutmine

Punktiga 1 eemaldatakse MKS § 1 lõike 6 punktist 1 termin „kassatsioonikautsjon“. Muudatus

on tingitud asjaolust, et kassatsioonikautsjoni instituuti enam ei eksisteeri 1. jaanuaril 2022

jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse tulemusel.6

Punktiga 2 lisatakse MKS § 1 lõikesse 6 kaks rahalist kohustust, millele kohaldatakse MKS-i

9. peatüki esimeses jaos sätestatud maksunõuete ja kohustuste täitmise norme – Patendiameti

toimingute eest tasumisele kuuluv riigilõiv ning teadaande avaldamise eest väljaandes

Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluv riigilõiv.

4 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b67132e-d70c-4a56-95e1-7545432927ec: sisenetud

(02.02.2024). 5 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b618743-89bf-4487-a4e9-aeed6b62b86f:

(sisenetud 02.02.2024). 6 Vt selle kohta: Eelnõu - Riigikogu (sisenetud 15.06.2023).

6

Kõnealused nõuded on olnud MTA haldamisel juba alates 01.07.2021, mil jõustus MKR

põhimääruse muutmise määrus redaktsioonis RT I, 26.06.2021, 1. Paraku on kõnealune

muudatus just Patendiameti ja Ametlike Teadaannete vaates jäänud siiani kajastamata MKS §

1 lõikes 6, mis võimaldab MTA-l nimetatud nõuete haldamisel rakendada MKS-i 9. peatükis

sätestatut. See puudus aga käesoleva eelnõuga parandatakse.

Punktiga 3 lisatakse MKS § 8 lõigetesse 1 ja 2 viide MTVS-le.

Kõnealused normid sätestavad juriidilise isiku ja füüsilise isiku seaduslikule esindajale,

seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juhile ning

õigusvõimetu varakogumi valitsejale kohustuse korraldada esindatava, juhitava ja/või

valitsetava kõik MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine.

Probleem on selles, et kehtivas MKS § 8 lõigetes 1 ja 2 on puudu viide MTVS-le, millest

tulenevad samuti mitmed olulised mitterahalised kohustused, peaasjalikult erinevad

aruandluskohustused. Viite puudumine aga jätab eksliku mulje, nagu seaduslik esindaja, juht

või valitseja ei ole kohustatud korraldama oma esindatava/juhitava/valitsetava MTVS-st

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist, kuigi ilmselgelt on MKS § 8 lõiked 1

ja 2 mõeldud hõlmama kõiki kohustusi, mis otseselt või kaudselt on seotud maksukorraldusega,

seega ka MTVS-st tulenevaid kohustusi.

Viite puudumise näol ei ole tegemist praktilise probleemiga, kuivõrd seaduslikud esindajad,

juhid ja valitsejad peavad niikuinii täitma oma esindatava/juhitava/valitsetava nimel kõik

MTVS-st tulenevad kohustused lähtudes vahetult MTVS-st. Muudatus on seega kantud

ennekõike eesmärgist parandada õigusselgust ning õigussüsteemi üldist koherentsust.

Punktiga 4 lisatakse MTA ülesannete loetellu halduskoostöö tegemine Euroopa Liidu

asutustega ja välisriigi pädevate asutustega. Halduskoostöö toimub vastavalt EL õigusaktidele

ning välislepingutele.

Halduskoostöö, sealhulgas rahvusvahelise ametiabi andmine, ei ole uus funktsioon MTA

ülesannete hulgas. MTA on aastaid (kui mitte aastakümneid) tegelenud rahvusvahelise

andmevahetusega, ühiste maksukontrollidega ning muude maksualase halduskoostöö

vormidega, kuid siiani ei ole seda funktsiooni eraldiseisvalt MKS § 10 lõikes 2 olevas loetelus

kajastatud. Suuresti on see tingitud asjaolust, et senised rahvusvahelise halduskoostöö vormid

on suunatud ennekõike maksualase järelevalve efektiivsemaks teostamiseks ja on seega

asetatavad kehtiva MKS § 10 lõike 2 punktide 1–4 ja punkti 6 alla. Küll aga lisandub käesoleva

eelnõuga eripärane rahvusvahelise halduskoostöö vorm, mis otseselt ei seondu maksundusega

ning millega ei kaasne quid pro quo stiilis vastusooritust MTA-le, ehk Euroopa Pettusevastase

ameti teabenõuete teenindamine vastavalt Euroopa Liidu määruse nr 883/2013 artikli 7 lõikele

3a.

Kuna sellist funktsiooni ei ole võimalik asetada kehtiva MKS § 10 lõikes 2 olevasse loetellu,

siis tulebki seda loetelu vastavalt täiendada. Eelnõuga lisanduv ülesanne on aga sõnastatud

abstraktselt, st laiemalt kui OLAF-i teabenõuded, et välistada potentsiaalne vajadus asuda seda

sätet laiendama kohe, kui tulevikus peaks mõni muu taoline ülesanne jõudma MTA ülesannete

loetellu.

7

MKS § 511 lõikes 1 fikseeritud lühend „välisriigi pädev asutus“ fikseeritakse edaspidi

kõnealuses loodavas sättes ning edaspidi kasutab MKS § 511 lõige 1 vastavat lühendit.

Muudatus on kantud vajadusest tagada kooskõla HÕNTE § 19 lõikega 5, mille kohaselt tuleks

lühend fikseerida pika sõnaühendi kordamise vältimiseks juba esimesel korral, mil vastav pikk

sõnaühend seaduses esineb.

Punktiga 5 muudetakse MKS § 17 lõike 1 sõnastust, ehk asendatakse tekstiosa „Vabariigi

Valitsus“ fraasiga „valdkonna eest vastutav minister“. Muudatuse tulemusel saab MKR-i

asutamise ja selle põhimääruse kehtestamise pädevus olema rahandusministril.

Kehtiva MKS § 17 lõike 1 punkti 1 kohaselt MKR-i asutamise ning selle põhimääruse

kehtestamine otsustatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. MKR-i eesmärgiks on talletada

andmeid MKS-st ning maksuseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, samuti pidada

arvestust nii maksude kui ka MKS § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste

üle. Küll aga ei ammendu MKR-s olevate andmete kasutuspotentsiaal üksnes

maksuvaldkonnaga – ka teistel asutustel on tihti võimalik neile tugineda oma ülesannete

täitmisel. Nii kasutavad MKR-i andmeid lisaks MTA-le ka ametid ja asutused, mis ei kuulu

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon

jne) või mis on suunatud muu kui maksualaste ülesannete täitmisele (nt Rahapesu

Andmebüroo). See on suuresti ka põhjus, miks MKR-i põhimääruse loomisel otsustati see

kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusena ning mitte rahandusministri määrusena.

Praktika on aga näidanud, et kuigi MKR põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega, siis faktiliselt lahendatakse sellega peaaegu eranditult Rahandusministeeriumi

valitsemisala küsimusi, ning puutumus teiste ministeeriumide valitsemisalaga on esialgu

arvatust oluliselt tagasihoidlikum. Viimase kolme aasta jooksul on MKR põhimäärust

muudetud vähemalt kaheksa korda Rahandusministeeriumi eestvedamisel. Need muudatused

kuuluvad üldreeglina Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, mis tähendab, et teised

ministeeriumid üldjuhul kas kooskõlastavad dokumendid vaikimisi või esitavad märkusi

seonduvalt eelnõu enda sisuga. Vaid vähestel juhtudel oli märkuse tegemine kantud eesmärgist

lahendada kooskõlastava ministeeriumi enda valitsemisala probleeme.

Võrreldes ministri määrusega, on Vabariigi Valitsuse määruse menetlemisega seonduv

õigusloome protsess ka koormavam ning keerulisem. Keskmiselt on vaja MKR-i põhimäärust

muuta aastas vähemalt kaks korda – tüüpiliselt tehakse esimene muudatustelaine kalendriaasta

esimesel poolel (üldiselt kevadel), teine teisel poolel (üldiselt sügisel).7 Kui MKR põhimäärus

eksisteeriks ministri määrusena, toimuks selle menetlemine kiiremini, sest avalikul

kooskõlastusel oleks eelnõu reeglina 5 tööpäeva vähem (15 tööpäeva asemel 10 tööpäeva) ning

ühtlasi ei oleks enam vajadust dokumente menetleda Riigikantseleil.

Eeltoodu taustal on otstarbekas viia MKR põhimääruse juriidiline vorm kooskõlla selle

õigusakti tegeliku olemusega, ehk kehtestada seni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

MKR-i põhimäärus rahandusministri määrusega.

Punktiga 6 muudetakse MKS § 2510 lõiget 2.

7 Tempokas muutmisvajadus on tingitud tõsiasjast, et maksuõigusvaldkond on pidevas arengus olev organism, kus

märkimisväärne osa MKR-i alamregistrite loomisest ning uuendamisest seisneb Euroopa Liidu õiguse

ülevõtmises.

8

Vastavalt kehtivale MKS-le kantakse TTKI-sse andmed „[e]hitatava ehitise, ehitustööde, nende

tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.“ (MKS §

2510 lõige 2). Eelnõuga laiendatakse seda loetelu, ehk edaspidi kantakse TTKI-sse lisaks

eeltoodule ka mistahes „muud ehitustööde või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“

Tegemist on abstraktse alusega, mis hõlmaks kõikmõeldavad vastutavad isikud ilma, et see

eeldaks igakordset MKS-i muutmist.

Esiteks, muudatus on kantud vajadusest tagada kooskõla andmekaitsealaste nõuetega.

Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab andmete kogumiseks olema seaduslik alus, ent

praegu kogutakse TTKI-isse andmeid ka isikute kohta, kelle puhul seda seaduslikku alust

selgelt ei ole, nimelt ehitusobjekti eest vastutava isiku kohta MKR põhimääruse § 531 lõike 3

punkti 7 tähenduses. Kõnealuse isiku andmete hõlmamine oli siiski juba TTKI väljatöötamise

staadiumis kavandatud, seega ei ole siinkohal tegemist muu kui seni avastamata õigusliku

puuduse parandamisega.

Teiseks, muudatuse abstraktne iseloom võimaldab ehitusplatside regulatsioonil sammu pidada

ehitussektori dünaamilise iseloomuga, ehk see võimaldab TTKI-sse kanda andmeid ka selliste

isikute kohta, kelle andmed praegu küll hõlmatud ei ole, kuid kelle andmete kandmise vajadus

või otstarbekus selgub praktika käigus – näiteks töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kelle

andmete hõlmamisega TTKI-sse saaks vähendada ehitusettevõtjate halduskoormust.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ehitusettevõtjad esitama Tööinspektsioonile eelteate, kui

ehitustööde eeldatav kestus ja/või ehitusplatsil töötavate isikute hulk ületab Vabariigi Valitsuse

08.12.1999 vastu võetud määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“

sätestatud piirmäärad. Kõnealuse eelteate kaudu tuleb teatud juhtudel esitada

Tööinspektsioonile ka andmeid eelnimetatud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta,

konkreetselt tema nimi ja telefoninumber. Tegemist on ainukese eelteatel kajastatava

andmeartikliga, mida Tööinspektsioon TTKI-st veel ei saa. Kui aga Tööinspektsioonil oleks

võimalik TTKI-st saada ka eelnimetatud koordinaatori andmeid, ei oleks enam praktilist

vajadust nõuda eelteate esitamist ehitusettevõtjatelt, ehk selles nõudest oleks võimalik loobuda

ja vähendada selleläbi ehitusettevõtjate halduskoormust.

Loetelu avamise kõrval on normis tehtud ka muid väiksemaid korrektuure. Esiteks, loetellu

hõlmatakse sõnaselgelt ehitustööde tellija kõrval ka ehitatava ehitise omanik, et katta juhud,

kus formaalselt ehitustööde „tellijat“ ei ole, sest omanik teostas ehitustöid iseseisvalt. Teiseks,

eelnõuga tehakse normis ka üks terminoloogiline korrektuur – kehtivas normis termin

ehitustöid tegev „alltöövõtja“ asendatakse terminiga „ehitustöid tegev isik“. Muudatus annab

õigusselgemalt edasi mõtet, et andmekogusse kantakse mitte ainult alltöövõtja kohta käivad

andmed, vaid mõistagi ka peatöövõtja enda kohta käivad andmed.

Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 2510 uue lõikega 31, mille kohaselt, kui tellija või ehitatava

ehitise omanik teostab ehitustöid ise kaasamata selleks peatöövõtjat ja/või ehitusettevõtjat, siis

jäävad MKS-i 1. peatüki 33. jaos sätestatud peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja kohustused tema

kanda.

MKS-i kohaselt on töövõtuahela ning töötamise kestusega seonduva aruandluse eest vastutav

ennekõike peatöövõtja ning ehitusettevõtja. See formaalsus on tinginud teatava kahtluse selles,

kas ehitustöid ja ehitusplatse on võimalik aruandluskohustusest vabastada juhul, kui

tellija/omanik teostab ehitustöid iseseisvalt kaasamata selleks peatöövõtjat või mõnda muud

ehitusettevõtjat.

9

Valitseva arusaama kohaselt ei ole sellisel viisil võimalik aruandluskohustusest kõrvale

hoiduda. Nii näiteks on rahandusministri 14.11.2023 määruse nr 41 „Ehitusplatsil viibimise

andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud,

nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja

kasutamise tingimused ja kord“ § 3 lõikes 2 sätestatud, et

„[k]ui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija ostab või on ostnud ehitise

ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt, kes ei

ole peatöövõtja, rakenduvad tellijale maksukorralduse seaduse §-s 2512 sätestatud

ehitusettevõtja kohustused. Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks aktiveerib

peatöövõtja tellija alltöövõtuahela. Poolte kokkuleppel võib andmed tellija alltöövõtjate kohta

esitada peatöövõtja.“

Kõnealune juhtum puudutab olukorda, kus tellija tegutseb ise faktiliselt ehitusettevõtjana ning

peab seetõttu esitama MTA-le teavet tema tehtavate ehitustööde ning tema alltöövõtjate kohta.

Olukorras aga, kus tellija tegutseb faktiliselt ise peatöövõtjana, või kus peatöövõtjat kui sellist

ei ole määratud, peab tellija täitma ka peatöövõtja kohustused – selline selgitus on kajastatud

MTA veebilehel.8

Probleemiks on asjaolu, et kuigi rahandusministri määruses ning ka halduspraktikas on

kinnistunud arusaam, et tellijale/omanikule lähevad peatöövõtja/ehitusettevõtja kohustused üle

olukorras, kus neid kaasatud ei ole, siis paraku see arusaam ei kajastu selgelt seaduse tasandil.

Et välistada risk potentsiaalseks õigusvaidluseks, kehtestatakse seega MKS §-i 2510 uus lõige

31, mis sätestab sõnaselgelt, et peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja puudumine ehitusplatsilt ei

välista aruandluskohustust.

Säte sisaldab nii „tellija“ kui ka „omaniku“ terminit – see on selleks, et välistada mis iganes

potentsiaalsed aruandlusest kõrvalehoidumise skeemid, sh nii olukorrad, kus isik ehitab oma

ehitist ise, kui ka olukorrad, kus ehitustöödeks on kaasatud ka teisi ettevõtteid, kuid nende

ettevõtete staatus peatöövõtja/alltöövõtjana on hägustatud.

Punktiga 8 muudetakse MKS § 26 lõiget 21.

Esiteks, sätte skoopi laiendatakse selliselt, et edaspidi on juurdepääs maksusaladust sisaldavale

teabele ka sellistel riigiasutuste töötajatel, kes tegelevad info- ja sidesüsteemide klienditoe

andmisega.

MKS kohaselt on info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatel riigiasutuse

töötajatel juurdepääs maksusaladusele ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info- ja

sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Vajadus juurdepääsule on tingitud asjaolust, et

süsteemide arendamisel ning hooldamisel, samuti nende toimivuse testimisel võidakse puutuda

kokku maksukohustuslaste andmetega ning see oleks koormav, kui iga kord tuleks hooldus- ja

arendustööde läbiviimiseks küsida nõusolekut maksukohustuslastelt, või siis MTA-lt.

Praktikas on aga tekkinud probleem, kus teiste riigiasutuste andmekogude eest vastutavad

riigitöötajad täidavad lisaks arendus- ja hooldustegevusele ka muid funktsioone, näiteks

menetletakse avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks, kontrollitakse

8 Vt https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/registreerimine-ehituses/uldised-pohimotted-

tolgendused#aruandluskohustus (sisenetud: 11.02.2025).

10

isikuandmete töötlemise nõuete täitmist ning osutatakse üldist tehnilist tuge andmekogu

kasutamisel jne. Sellised nö „klienditoe“ tegevused väljuvad aga arendus- ja hooldustegevuse

raamidest, kuid võivad siiski eeldada ühel või teisel viisil maksusaladust sisaldavate andmete

töötlemist. See aga vajab õiguslikku alust, mis käesoleva eelnõuga ka luuakse, ehk laiendatakse

juurdepääsuõigust maksusaladusele lisaks arendus- ja hooldustööde teostamiseks ka info- ja

sidesüsteemide klienditoe osutamiseks.

Termin „klienditugi“ tähendab siinses kontekstis info- ja sidesüsteemide kasutajate abistamist

nende süsteemide kasutamisel (tehniline tugi), samuti andmesubjektide avaldustele vastamist,

andmekaitsealaste intsidentide lahendamist ja muude funktsioonide teostamist, mis on

vajalikud kõnealuse info- ja sidesüsteemi toimimiseks ning selle eesmärgi realiseerimiseks.

Teiseks, muudetavasse lõikesse lisatakse teine lause, mis võimaldab MTA-l anda

asutusevälisele isikule juurdepääsuõigus maksusaladust sisaldavale teabele MTA info- ja

sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Nagu mis tahes infosüsteemide puhul, on ka

MTA infosüsteeme vaja hooldada, nendes esinevad tõrked likvideerida, nende toimivust

testida, neid arendada ja kaasajastada jne, et tagada jätkuv kvaliteetsete teenuste osutamine.

Sageli tekib MTA-l vajadus ka uute info- ja sidesüsteemide järele, mille väljatöötamiseks on

omakorda vaja arvestatavat tehnilist ekspertiisi. Praegu täidavad peaasjalikult seda funktsiooni

MTA ja RMIT-i töötajad, kellel on olemas vahetult MKS-st tulenev juurdepääsuõigus

maksusaladusele. Praktikas on seda juurdepääsuõigust võimaldav õiguslik alus muutunud aga

liigselt piiravaks, sest see ei arvesta asjaoluga, et ühel või teisel põhjusel on vahel hooldus- ja

arendustöid vaja tellida erasektorilt.

Vajadus pöörduda asutusevälise kompetentsi poole võib tekkida juhtudel, kus RMIT-i töötajatel

puuduvad probleemi lahendamiseks vajalikud oskused. Asutusevälised arendajad (st erasektor)

on aga sätte kohaldamisalast väljas, mis tähendab, et tõsiste infotehnoloogiliste probleemide

lahendamiseks ei ole neid võimalik ilma maksukohustuslaste nõusolekuta kaasata, kui

nimetatud probleemide lahendamine eeldab ligipääsu nende maksusaladust sisaldavale teabele.

Muudatusega kaasnevad teatavad riskid, sest maksusaladust sisaldavale teabele antakse ligipääs

asutusevälistele isikutele. Seetõttu uuriti VTK ning käesoleva eelnõu koostamise käigus

variante kaasata erasektori arendajaid viisil, mis ei ohustaks maksusaladuse kaitset. Paraku aga

jõuti analüüsi käigus järeldusele, et selline lähenemine ei ole kas tehniliselt võimalik, sest see

ei taga sama tõhusat hooldus- või arendustegevust, või siis see ei ole mõistlik muul põhjusel,

näiteks ebaproportsionaalselt suure haldus- ja töökoormuse tõttu.

Näiteks uuriti VTK koostamise käigus muuhulgas võimalust kasutada maksusaladust sisaldava

teabe asemel fiktiivseid andmeid, ehk testida info- ja sidesüsteeme simuleeritud, mitte

reaalsetes tingimustes. Paraku aga nähtus, et selline lähenemine ei suuda tuvastada

kõikvõimalikke probleeme ning nende juurpõhjuseid – maksusaladust sisaldavad andmed

eksisteerivad niivõrd kompleksses sidussüsteemis, mida on praktiliselt võimatu fiktiivsete

andmetega adekvaatselt simuleerida. Kui aga võimalikud vead ja tõrked jäävad avastamata, siis

ei satu ohtu mitte ainult kõnealuste info- ja sidesüsteemide toimimine, vaid ka nende turvalisus,

eriti andmekaitsealases mõttes.

Kõne alla ei tule ka lahendus, kus maksukohustuslastelt küsitakse nõusolekut neid puudutava

maksusaladust sisaldava teabe kasutamiseks. Sellisel juhul sõltuks MTA võimekus arendada

ning hooldada oma info- ja sidesüsteeme valitud maksukohustuslaste suvast, ehk kui

11

maksukohustuslased keelduvad nõusolekut andmast, siis tuleb probleemi lahendamine edasi

lükata, halvimal juhul võib see jääda üldse lahendamata.

Juurdepääsu võimaldamine on kavandatud MTA kaalutlusõigusena. See erineb selgelt MKS §

26 lõike 21 edaspidisest esimesest lausest, kus juurdepääsuõigus riigitöötajatele tuleneb vahetult

seadusest. Erisus on tingitud kõrgendatud riskidest, mis tahes tahtmata tekivad, kui salastatud

või muus mõttes avalikkuse eest varjatud teavet on vaja avaldada asutusevälisele isikule, kes ei

ole seotud avaliku teenistuse eetiliste nõuetega ning kes tõenäoliselt ei pruugi olla saanud ka

andmeturbealast ettevalmistust, mida riik tüüpiliselt võimaldab oma ametnikele ning

töötajatele.

Erinevalt esimesest lausest, ei saa MTA kaasata asutuse väliseid isikuid info- ja sidesüsteemide

klienditoe osutamiseks, sest see väljuks lahendatava probleemi skoobist, milleks on selliste

arenduste tegemine või puuduste avastamine/likvideerimine, milleks riigil pädevust ei ole.

Kaasamine on ühtlasi piiritletud vajalikkuse kriteeriumiga, ehk asutusevälisele isikule võib

anda juurdepääsu maksusaladusele vaid ulatuses, milles see on vajalik asjaomase funktsiooni

teostamiseks. Kui MTA poolt antava juurdepääsu ulatus on rohkem kui vajalik, siis see on

käsitletav diskretsiooniveana.

Asutusevälise isiku kaasamisel info- ja sidesüsteemide hooldamis/arendamistegevusse võtab

MTA kasutusele erinevaid meetmeid, millega tagada maksusaladuse adekvaatne kaitse. MTA

peab kontrollima asutusevälise isiku tausta (vt selle kohta eelnõu § 1 punkt 22 ja selle

selgitused), erialast mainet, samuti tema töötajaid. Riskide maandamiseks rakendab MTA ka

muid turvameetmeid, muuhulgas võimaldatakse asutusevälistel arendajatel ligipääs info- ja

sidesüsteemidele MTA ja RMIT-i järelevalve all selleks ettenähtud MTA infosüsteemides ning

füüsilistes ruumides, samuti peavad asutusevälised isikud ligipääsu saamiseks sõlmima MTA-

ga konfidentsiaalsuslepingud.9 Vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimääruse § 16 punktile 5

vastutab andmekaitse ja infoturbe korraldamise eest MTA sisekontrolliosakond ning MTA ise

määrab oma haldusesiseste aktidega kindlaks konkreetsed protseduurid ning mehhanismid,

millega saavutada optimaalne andmeturve.

Säte kasutab erasektori arendajate tähistamiseks määratlemata õigusmõistet „asutuseväline

isik.“ Termin „asutuseväline isik“ on laenatud avaliku teabe seaduse (edaspidi: AvTS) § 38

lõikest 4, mille üldine struktuur ja sisu on oma vaimult sarnane eelnõus loodava sättega:

„Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve.“ Kuna

sisult analoogne termin on juba kehtivast õigusest võtta, siis ei peetud eelnõu koostamisel

vajalikuks mõelda välja uut terminit.

Kõnealuse muudatuse puhul analüüsiti ka selle põhiseaduslikkust VTK raames ning leiti, et

muudatus on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutamisel.

Punktiga 9 lisatakse MKS § 26 lõikesse 23 juurde Patendiamet ja Justiitsministeerium

asutustena, kellel on juurdepääs maksusaladust sisaldavale infole ulatuses, mis on vajalik MKS

§ 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks.

9 Kuigi eelnõu kohaselt on asutusevälisest isikust arendajal edaspidi kohustus hoida saladuses talle avaldatud

maksusaladust sisaldavat teavet MKS § 26 lõike 3 alusel, siis konfidentsiaalsuslepinguga konkretiseeritakse

saladuse hoidmise täpsem sisu.

12

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 nimetatud muudatusega, kus fikseeritakse sõnaselgelt

MTA võimalus kohaldada MKS-i maksunõuete ja -kohustuste täitmise norme ka Patendiameti

ja Justiitsministeeriumi nõuetele, mida MTA haldab alates 2021. aasta keskpaigast.

Justiitsministeerium on loetelusse lisatud põhjusel, et Justiitsministeerium on Riigi Teataja

seaduse § 13 lõike 1 kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded väljaandja.

Punktiga 10 lisatakse MKS § 26 lõikesse 3 viited sama paragrahvi lõigetele 21–23.

MKS-i kohaselt loetakse maksusaladuseks mis iganes teavet, mida MTA ametnikud ning

töötajad maksukohustuslase kohta teada saavad oma töö- ja teenistusülesannete täitmisel. MKS

täpsustab, et saladuse hoidmise kohustus on muuhulgas ka teiste riigiasutuste ametnikel ning

töötajatel, kellele MTA on maksusaladust sisaldanud teavet avaldanud, kui seadus ei sätesta

teisiti. Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisel (MKS § 26 lõige

3).

Praktikas on tekkinud tõlgenduslik probleem maksusaladuse hoidmise kohustuse skoobi osas,

nimelt näevad MKS § 26 lõiked 21–23 ette juurdepääsu maksusaladust sisaldavale teabele

muuhulgas ka info- ja sidesüsteemide arendajatele, MTA tegevust auditeerivale isikule ning

teatud ulatuses ka Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutele ning prokuratuurile. Ometi,

maksusaladuse hoidmise kohustust ettenägev säte (MKS § 26 lõige 3) ei viita sõnaselgelt

nimetatud lõigete alusel avaldatavale maksusaladusele, ent viitab teistel alustel avaldatavale

maksusaladusele – konkreetselt MKS §-de 28–30 alusel avaldatavale maksusaladusele. Sellest

aga on tekkinud küsimus, et kas MKS § 26 lõigete 21–23 alusel avaldatava maksusaladuse puhul

selle saladuses hoidmise kohustust ei olegi?

Praktikas on siiski tõlgendatud maksusaladuse hoidmise kohustust laialt, sealhulgas viisil, et ka

MKS § 26 lõiked 21–23 on sellega hõlmatud. Küll aga on tõlgenduslik probleem olemas ning

sätted võiksid olla selgemad. Seetõttu tehakse eelnõu raames ettepanek muuta maksusaladuse

hoidmise kohustust ettenägevaid norme viisil, et sõnaselgelt kohalduks MKS § 26 lõikes 3

sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustus ka lõigetes 21–23 sätestatud isikutele ja asutustele,

sh edaspidi ka asutusevälistest isikutest arendajatele.

Punktiga 11 muudetakse MKS § 27 lõike 1 punkti 5, mis reguleerib ajatatud maksuvõla

avaldamist.

Kehtiva õiguse kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta

avaldada igaühele teavet maksuvõlgade kohta (MKS § 27 lõige 1 punkt 4). Peaasjalikult kannab

selline praktika ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurendamise eesmärki, ehk see võimaldab

isikutel hinnata konkreetse maksukohustuslase usaldusväärsust ja majanduslikke riske

võimaliku äripartnerina.

Ent kehtiva õiguse kohaselt kuulub samadel eesmärkidel avalikustamisele ka ajatatud

maksuvõlg (MKS § 27 lõige 1 punkt 5), ehk maksuvõlg, mille tasumise tähtpäev on edasi

lükatud ning mille puhul on koostatud tasumise ajakava, mida maksukohustuslane peab

edaspidi järgima. Eraldiseisva õigusliku aluse loomine ajatatud maksuvõla avaldamiseks oli

vajalik põhjusel, et „ajatatud maksuvõlg“ ei vasta juriidiliselt maksuvõla definitsioonile nii

nagu see on sätestatud MKS §-s 32, mille kohaselt maksuvõlg on „tähtpäevaks tasumata

maksusumma“ – kuivõrd tasumise tähtpäev lükatakse ajatamisega edasi, siis formaalselt pole

tegemist maksuvõlaga nii kaua, kuni see on ajatatud, mistõttu maksuvõla avalikustamise üldsäte

seda olukorda hästi ei hõlmanud.

13

Praktikas on aga võimalik maksuvõlga ümber kujundada lisaks ajatamisele ka erinevates

maksejõuetusmenetlustes, näiteks saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise

menetluses. Kui maksusumma tasumise tähtpäev lükatakse mõnes sellises menetluses edasi,

siis ei ole seda eeltoodust tulenevalt võimalik enam avalikustada MKS § 27 lõike 1 punkti 4

kohaselt, sest tehniliselt ei ole tegemist enam maksuvõlaga. Paralleelselt, avalikustamise

aluseks ei saa olla ka MKS § 27 lõige 1 punkt 5, kuna see reguleerib expressis verbis vaid

ajatatud maksuvõla avaldamist. Lihtsustatult öeldes, kui faktilisel maksuvõlgnikul õnnestub

oma maksuvõlg ümber kujundada muus menetluses kui ajatamismenetluses, siis ei ole seda

võimalik avaldada. Võrdse ning ühetaolise kohtlemise perspektiivist on see aga probleem, sest

sõltumata sellest, millises menetluses see ümber kujundatakse, see on ja jääb faktiliseks

maksuvõlaks ning peaks seega kuuluma võrdsetel tingimustel avalikustamisele.

Seega on tegemist õiguslüngaga, mida on tahtmise korral ka võimalik kuritarvitada, näiteks

saavad faktilised maksuvõlgnikud esitleda ennast mitte-võlgnikena nii äripartneritele kui ka

riigile. Seetõttu kuulub edaspidi avaldamisele lisaks ajatatud maksuvõlale ka „/…/ mis tahes

muul viisil ümberkujundatud maksuvõlg /…/“. See hõlmab muuhulgas saneeritud maksuvõlga,

pankrotimenetluses kompromissi korras ümberkujundatud maksuvõlga, füüsilise isiku võlgade

ümberkujundamise menetluses ümberkujundatud maksuvõlga jne. Sisuliselt kuulub maksuvõlg

edaspidi avaldamisele sõltumata sellest, millises menetluses ja millisel viisil see

ümberkujundatud saab.

Algselt kaaluti jätta kehtiva MKS-i § 27 lõike 1 punkt 5 alles ning lisada muul viisil

ümberkujundatud maksuvõla avaldamise alus uue punktina 51, kuid analüüsi tulemusel jõuti

seisukohale, et kuivõrd ajatamine niikuinii kujutab endast olemuselt samuti maksuvõla

ümberkujundamist, siis oleks õigusselgem reguleerida maksuvõla avaldamise juhud

ümberkujundamise kontekstis kõik ühes sättes.

Termin „maksukohustuslane“ on MKS §-s 6 defineeritud õigusmõiste, mis hõlmab nii füüsilisi

kui ka juriidilisi isikuid. See tähendab, et nii füüsilise kui ja juriidilise isiku ümberkujundatud

maksuvõlad kuuluksid edaspidi avaldamisele.

Punktiga 12 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi

avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui

selle vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Kõnealune muudatus on motiveeritud

ning inspireeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vastavasisulisest ettepanekust.10

Äripartnerite valikul on ettevõtjad huvitatud mitte ainult nende majanduslikust võimekusest,

vaid ka nende reaalsest valmisolekust täita oma kohustusi. Äripartneri valimisele aitab teataval

määral kaasa maksuvõlgade avaldamine, kuid mõistagi ei saa maksuvõla olemasolust ainuüksi

teha põhjapanevaid järeldusi maksukohustuslase usaldusvääruse kohta – on oluline erinevus,

kas maksuvõlg on tekkinud majanduslikest raskustest, heausksest õiguslikust vaidlusest

maksuhalduriga või eesmärgipärasest püüdlusest hoiduda maksude maksmisest kõrvale.

Täpsemate järelduste tegemine eeldab seega rohkem informatsiooni ning käesoleva eelnõuga

tehaksegi ettepanek laiendada avaldatava informatsiooni hulka, ehk teha võimalikuks näha

lisaks maksuvõlgadele ka juriidilisest isikust maksukohustuslastele tehtud maksuotsuste

resolutsioone.

10 Vt selle kohta: https://www.koda.ee/et/meie-arvamus/maksuotsused-voiksid-olla-avalikud (sisenetud: 9.

veebruar 2024).

14

Nagu maksuvõla puhul, ei saa ka maksuotsuse olemasolu koheselt tõlgendada selliselt, et

maksukohustuslane on käitunud halvas usus või et ta pole usaldusväärne. On igati loomulik

ning praktikas sageli esinev tõsiasi, et maksukohustuslased peavad MTA-ga maha maksuotsuse

tegemisega kulmineeruvaid õigusvaidlusi siirast veendumusest, et MTA eksib kas faktides või

õiguslikult. Küll aga tuleb silmas pidada, et maksuotsus tehakse üldreeglina vaid nö ultima ratio

korras, kui maksukohustuslase maksuasjades tuvastatakse märkimisväärsed puudused, mida

maksukohustuslane keeldub kõrvaldamast. Kui neid otsuseid on ühe maksukohustuslase kohta

ebaharilikult palju, siis turg võib seda tõlgendada potentsiaalse äririskina.

Avaldamisele kuuluksid vaid juriidilisest isikust maksukohustuslastele tehtud maksuotsuste

resolutiivosad. Muudatuse skoopi ei kuulu füüsilised isikud, ehk füüsilisest isikust

maksukohustuslaste (sh füüsilisest isikust ettevõtjate) maksuotsuste resolutsioonide

avaldamiseks on jätkuvalt vaja nende MKS § 26 lõike 2 kohast nõusolekut.

Avaldamisele kuuluksid üksnes selliste maksuotsuste resolutsioonid, mis ei ole

edasikaevatavad, ehk vaidlustatavad. Ennekõike tähendab see kas seda, et vaide ja/või kohtusse

kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, või siis maksuotsus on kolmeastmelises

kohtusüsteemis läbivaieldud ning selle õiguspärasust kinnitatud viimases kohtuastmes, ehk

Riigikohtus.

Maksukohustuslane ei saa vältida maksuotsuse avaldamist selleläbi, et ta tasub maksuotsuse

aluseks oleva rahalise kohustuse ära. Kui maksuotsus on kord tehtud, siis ainukene võimalus

vältida selle resolutiivosa avaldamist on tuvastada vaide- või kohtumenetluse korras selle

õigusvastasus ning saavutada selliselt selle jäädav kehtetuks tunnistamine või tühistamine.

Teisalt, see aga ei takista vastava vaide- või kohtulahendi avalikustamist, kust niikuinii nähtub,

et maksukohustuslasele oli maksuotsus tehtud, kuigi vaidluse tehiolud võivad olla muutunud.

Avaldamisele kuulub vaid maksuotsuse resolutsioon, ehk haldusakti resolutiivosa, millest

nähtub asjaomasele maksukohustuslasele antud käsk tasuda maksusumma. Nagu VTK-s oli

märgitud, avaldatakse resolutsioon nii, et sellest nähtuks:

1) juriidilisest isikust maksukohustuslase nimi ja registrikood;

2) maksuotsuse tegemise õiguslik alus;

3) kontrollitud maksustamisperioodil juhatuse liikme staatuses olnud isikute ees- ja

perekonnanimed ning isikukoodid;

4) kontrollitud maksustamisperiood;

5) määratud maksusumma suurus maksude lõikes.

Eelmainitud loetelu ei ole vajalik kajastada vahetult seaduses, kuivõrd kehtiv MKS juba kasutab

terminit „resolutsioon“. Samuti on termin „resolutsioon“ kasutusel kehtivas HMS-s üheskoos

terminiga „resolutiivosa“, mis on selle sünonüüm. Vastavalt HMS § 60 lõikele 2 kujutab

resolutiivosa endast haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldavat osa, mis

ei hõlma endast näiteks riigi- ja ärisaladust (vt selle kohta ka nt HMS § 31 lõige 6 ja § 7 lõige

3).

Kõnealuse muudatuse puhul analüüsiti VTK raames ka selle põhiseaduslikkust ning veenduti

meetme proportsionaalsuses.

Punktiga 13 asendatakse MKS § 29 punktis 1 terminid „uurija“ ja „prokurör“ vastavalt

terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“.

15

Kehtiva õiguse kohaselt võib MTA avaldada maksusaladust sisaldavat teavet uurijale ning

prokurörile selleks, et avastada ja tõkestada kuritegusid, tabada kurjategijaid, uurida

kriminaalmenetluses olevaid asju jne. Vastav alus selleks tuleneb MKS § 29 punktist 1. MKS

§ 29 punkt 1 on sõnastatud ametnikupõhiselt, mitte asutusepõhiselt – see tähendab, et

maksusaladust sisaldavat teavet võib avaldada „uurijale“ ja „prokurörile“, mitte

„uurimisasutusele“ ning „prokuratuurile“.

Ametnikupõhine lähenemine tekitab kaks probleemi:

Esiteks, MKS § 29 punktis 1 nimetatud ülesandeid ei teostata ainuisikuliselt, vaid praktikas

tegelevad nendega uurimis- ning töögrupid. Need grupid ei koosne tüüpiliselt üksnes

„uurijatest“ ning „prokuröridest“, vaid neisse võivad kuuluda ka ametnikud, kes küll töötavad

asjaomase uurimisasutuse/prokuratuuri all, kuid kes ise juriidiliselt võetuna „uurijad“ ega

„prokurörid“ ei ole. Kuna kehtiv sõnastus võimaldab maksusaladust sisaldavat teavet jagada

üksnes uurijatele ning prokuröridele, siis sellest järeldub, et nendele teistele ametnikele ei tohiks

seda teavet jagada, mis omakorda lülitab nende uurimis- ja töögruppide tegevustesse

ebamõistlikke takistusi ning muid ebatõhususi, mis raskendavad nende seadusest tulenevate

ülesannete täitmist.

Teiseks, ametnikupõhine lähenemine on vastuolus seadustes kinnistunud arusaamaga, et uurija

ja prokurör teostavad oma volitusi küll sõltumatult, kuid siiski vastava

uurimisasutuse/prokuratuuri nimel. Kehtiv MKS § 29 punkti 1 sõnastus aga jätab vastupidise

mulje, ehk et uurimis- ja kriminaalmenetlusele omaseid toiminguid ei vii läbi mitte

uurimisasutused/prokuratuur, vaid individuaalsed ametnikud.

Eeltoodud probleemide lahendamiseks on vajalik asendada MKS § 29 punktis 1 terminid

„uurija“ ja „prokurör“ vastavalt terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“, ehk viia säte üle

asutusepõhisele lähenemisele senisest ametnikupõhisest lähenemisest.

Vastavalt kriminaalmenetluse seaduse § 31 lõikele 1 on (lisaks MTA-le) uurimisasutusteks

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja uurimisasutuse ülesandeid

täitev vangla.

Punktiga 14 eemaldatakse MKS § 29 punktist 61 fraas „isikustamata kujul“.

Kehtiva õiguse kohaselt võib MTA avaldada Rahandusministeeriumile maksusaladust

sisaldavat teavet isikustamata kujul selleks, et prognoosida maksude laekumist ning kavandada

maksude laekumist kavandavaid meetmeid. Praktikas aga on aga tekitanud küsimusi asjaolu, et

Rahandusministeeriumile esitatav teave peab olema „isikustamata kujul“ – liiati, et kehtiv MKS

§ 29 sisaldab veel üle 60 õigusliku aluse maksusaladust sisaldava teabe avaldamiseks teistele

valitsus- ja riigiasutustele ning muudele organisatsioonidele, kuid mitte ükski neist ei ole sellise

piiranguga kitsendatud.

Arvestades, et MTA on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, ei ole

loogiline, et Rahandusministeeriumi õigused saada MTA-st andmeid oma õiguspoliitiliste

ülesannete täitmiseks on kitsamad võrreldes teiste ministeeriumite ning muude riigiasutustega.

Sellest tulenevalt muudetakse MKS-i selliselt, et kõnealune kitsendus võetakse sealt välja –

liiati, et „isikustamata“ andmed juba definitsioonilt ei saa kujutada endast maksusaladust, sest

seda infot ei ole võimalik seostada ühegi konkreetse maksukohustuslasega. Statistilist teavet

16

ehk isikustamata andmeid võib MTA jagada ilma maksusaladuse avaldamise volituseta. Sellel

põhjusel on termini „isikustamata“ säilitamine kehtivas õiguses ebakoherentne ka kinnistunud

arusaamaga sellest, mida maksusaladust endast üleüldse kujutab.

Punktiga 15 lisatakse MKS §-i 29 punktid 67, 68, 69, 70 ja 71.

 MKS § 29 punkt 67

MKS § 29 punkti 67 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus maksukohustuslase nõusolekuta

avaldada maksusaladust sisaldavat teavet hankijale riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 115

lõike 2 punktis 2 kirjeldusele vastava pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja

kohta, konkreetselt nende töötajate keskmise töötasu andmeid vastavalt RHS § 115 lõikes 6

kirjeldatud võrdlusperioodile.

Hankijal on vaja keskmise töötasu andmeid selleks, et hinnata vajadust RHS § 115 lõike 1

kohase selgituse järele. Praktikas toimub kõnealuste andmete esitamine selliselt, et pakkuja ise

pöördub MTA poole nimetatud andmete saamiseks, misjärel saanud need andmed, esitab

pakkuja need hankijale. See aga kujutab endast tarbetut halduskulu, sest MTA võiks neid

andmeid edastada ise vahetult hankijale.

Probleemiks ei ole siinkohal tehniline võimekus, vaid õigusliku aluse puudumine – kuna

keskmise töötasu andmed kujutavad endast maksusaladust, siis vajab MTA seadusest tulenevat

volitust, et esitada need maksukohustuslase nõusolekuta hankijale. Muudatuse tulemusel

luuaksegi vastav õiguslik alus, mis võimaldaks MTA-l seda teha.

Alternatiiv oleks küsida maksukohustuslaselt vastavasisulist nõusolekut, mida võimaldab MKS

§ 26 lõige 2, kuid see ei ole optimaalne lahendus. Nõusoleku küsimine sellisel kujul tekitab

tarbetut halduskoormust nii maksukohustuslasele kui ka tarbetut töökoormust MTA-le, sest

maksukohustuslane, olles otsustanud osaleda asjaomases hankemenetluses, on eeldatavasti

selliste andmete esitamisega hankijale juba niikuinii arvestanud.

 MKS § 29 punkt 68

MKS § 29 punkti 68 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus ilma maksukohustuslase nõusolekuta

avaldada maksusaladust sisaldavat teavet MGS § 15 lõikes 1 sätestatud süsteemihaldurile VKS

§-s 26 sätestatud ülesannete täitmiseks, ehk biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergia

statistikaga kauplemise korraldamiseks.

Biokütuse statistikaga kauplemiseks on loodud digitaalne kauplemisplatvorm, mida haldab

MGS § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldur. Enne selle loomist kauplesid kütuse tarnijad

statistika ülejäägiga11 ise, ehk sõlmisid omavahel kokkuleppeid statistika ostuks/müügiks,

samuti pidasid kütuse tarnijad ka ise arvestust biokütuse täitmise kohustuse üle, ehk kohustust

lisada oma müüdavasse kütusesse teatava protsendi biokütust.

Selleks, et tagada andmete kvaliteet kõnealusel kauplemisplatvormil, on vaja andmevahetust

selle platvormi ja MTA hallatud kütuse käitlemise andmekogu (edaspidi: KKS) vahel. KKS

juba sisaldab andmeid kütuse tarnija biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmise kohta,

11 Termini „statistika“ konteksti kohta vt majandus- ja taristuministri 14.11.2022 määruse nr 90 „Biokütuse,

biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ § 1

lõikeid 1 ja 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112022002 (sisenetud: 29.10.2024).

17

sh andmeid statistika ülejäägi kohta, ning selle liidestus kauplemisplatvormiga tagab kestva

andmete asja- ning ajakohasuse. Kuivõrd aga KKS-s sisalduvad andmed on käsitletavad

maksusaladusena, eeldab selline andmevahetus õiguslikku alust. Muudatusega vastav õiguslik

alus ka luuakse.

Praktikas on olukord lahendatud selliselt, et kütuse tarnijatelt võetakse nõusolek andmete KKS-

st edastamiseks süsteemihaldurile, kuid see lahendus ei ole optimaalne kuivõrd see sõltub

täielikult kütuse tarnijate suvast. Kui nad seda nõusolekut ei anna, sõltub kauplemisplatvormide

andmestik sellest, mida kütuse tarnijad ise sinna sisestavad ning praktika on näidanud, et kütuse

tarnijate toimimine vahelülina on põhjustanud eksimusi ja ebatäpsusi, ehk tervikuna

kahjustanud kauplemisplatvormil olevate andmete kvaliteeti. Dubleeritud arvestuse (kütuse

tarnijad vs KKS) ära kaotamisega väheneb ka Keskkonnaameti läbiviidava riikliku

järelevalvega seonduv halduskoormus.

Andmete avaldamine tähendab antud juhul seda, et MTA hallatud maksukohustuslaste registri

ühest alamregistrist – kütuse käitlemise andmekogust (KKS) – hakkab süsteemihalduri

hallatavasse kauplemisplatvormile läbi X-tee liikuma iga kuu andmeid biokütuse säästlikkuse

kriteeriumite täitmise statistika kohta. Edastatav andmekoosseis oleks järgmine:

1) kütuse tarnija registrikood;

2) vastavusdokumentide süsteemi poolt genereeritud statistika pakkumise dokumendi number;

3) aruandeaasta;

4) kütuse tüüp;

5) pakutav tegelik energiakogus (MJ);

6) pakutav arvestuslik energiakogus (MJ);

7) koefitsient;

8) taastuvenergiatüüp;

9) kasvuhoonegaaside mahukus gCO2ekv/MJ;

10) müüki pandud kasvuhoonegaaside kogus.

 MKS § 29 punkt 69

MKS § 29 punkti 69 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus maksukohustuslase nõusolekuta

avaldada maksusaladust sisaldavat teavet asutusevälisele tõlgile, kelle MTA on omal

initsiatiivil maksumenetlusse kaasanud, kuid üksnes ulatuses, milles see on vajalik, et tagada

maksumenetluse läbiviimine.

Kui maksukohustuslane ei ole suuteline MTA-ga suhtlema eesti keeles või sellises võõrkeeles,

mida MTA ametnikud/tõlgid valdavad, siis tuleb maksumenetlusse kaasata asutuseväline tõlk.

MKS § 49 lõike 2 kohaselt kaasatakse tõlk kolmel alternatiivsel alusel: 1) kas menetlusosaline

ise kaasab tõlgi; 2) MTA kaasab tõlgi menetlusosalise taotlusel; 3) MTA ise kaasab tõlgi ilma

menetlusosalise taotluseta, kui MTA peab seda vajalikuks.

Kolmas alus eksisteerib peaasjalikult selleks, et umbkeelse maksukohustuslase puhul ei saaks

menetlus takerduda põhjusel, et menetlusosaline keeldub tõlki kaasamast. Sellisel juhul kaasab

tõlgi MTA, misjärel menetlus saab jätkuda. Paraku on aga avastatud MKS § 49 lõike 2 punkti

3 kohaldamisel õiguslünk. Nimelt, tõlkeprotsessi raames puutub tõlk vältimatult kokku

menetlusosalist puudutava maksusaladusega. See ei ole probleem siis, kui tõlk kuulub MTA

koosseisu, kuid kui tõlk on kaasatud asutuseväliselt, siis on vaja eraldiseisvat õiguslikku alust,

et maksusaladust sisaldavat teavet temale avaldada. Kehtivas õiguses selline õiguslik alus

asutuseväliste tõlkide puhul puudub. Sellest omakorda järeldub, et asutusevälise tõlgi

18

kaasamine MTA initsiatiivil on võimalik ainult menetlusosalise enda nõusolekul, ent selline

tõlgendus on ilmselgelt vastuolus MKS § 49 lõike 2 punkti 3 mõttega.

Käesoleva eelnõuga seega luuakse expressis verbis õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe

avaldamiseks asutusevälistele tõlkidele ulatuses, milles see on vajalik maksumenetluse

läbiviimiseks. Antud juhul ei tähenda avaldamine mõistagi seda, et MTA eesmärgipäraselt

informeerib tõlkijat mingist maksukohustuslast puudutavast teabest, vaid et sellise teabe

avaldamine üldreeglina toimub tõlkeprotsessiga de facto, näiteks kui asutuseväline tõlk peab

tõlkima maksukohustuslase ütlusi, tema poolt sõlmitud lepinguid või muid temale kuuluvaid

dokumente jne, siis paratamatult saab see tõlk teada ka kõnealuste ütluste, lepingute ja

dokumentide sisust.

Sättes olev fraas „/…/ ulatuses, mis on vajalik maksumenetluse läbiviimiseks“ piirab MTA

volitusi, ehk asutusevälisele tõlgile ei tohiks üldreeglina anda ligipääsu sellistele

dokumentidele, mis on eesti keelsed või mis on sellises võõrkeeles, mida nii maksukohustuslane

kui ka MTA ametnik valdab.

Tegemist ei ole kvalitatiivselt uue muudatusega. MKS § 47 lg 2 punkt 3 on MKS-s eksisteerinud

alates 20.02.2002, mil see seadus vastu võeti. Alles hiljuti aga avastati eelkirjeldatud õiguslik

probleem, mida käesoleva eelnõuga lahendatakse. Eesmärk ei ole seega paradigmaatiliselt

ümber määratleda tõlgi kaasamise alusprintsiipe ega praegust töökorraldust, vaid taastada MKS

§ 47 lõige 2 punkti 3 õiguslik toimimine nii, nagu seda on mõistetud MKS-i vastuvõtmisest

saati.

 MKS § 29 punkt 70

MKS § 29 punkti 70 annab MTA-le õigusliku aluse jagada maksusaladust sisaldavat teavet

TurS § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve asutustele, et nad saaksid tõhusamalt

täita TurS-s sätestatud ülesandeid.

Lühiajalise üüriteenuse osutamisega seonduv on osaliselt reguleeritud TurS-s, kus TurS § 17

lõige 2 defineerib lühiajalist üüriteenust, ehk majutusteenust kui ajutise ööbimisvõimaluse

pakkumist. TurS § 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt teostab majutusteenuse osutamisega seotud nõuete

üle järelevalvet Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Terviseamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, samuti valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil. Probleemiks on aga

lühiajalise üüriturusektori läbipaistmatus, ehk eelnimetatud riikliku järelevalve asutustel

puudub adekvaatne ülevaade sellest, millised isikud osutavad lühiajalist üüriteenust ning millist

konkreetset kinnisvara selleks otstarbeks välja üüritakse. Seda infopuudust võib aga mingil

määral leevendada MTA, kellele võib laekuda erinevate deklaratsioonide ning muu teabe

esitamise kohustuste raames teavet muuhulgas ka üürileandjate ning kinnisvara kohta.

Kuna eelnimetatud teave on käsitletav maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine

õiguslikku alust. Käesoleva eelnõuga luuaksegi vastavasisuline õiguslik alus.

 MKS § 29 punkt 71

MKS § 29 punkt 71 annab MTA-le õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude

laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.

19

2023. aastal toimunud riigihaldusliku reformiga korraldati ümber ministeeriumite tööjaotus,

mille tulemusel liikus Rahandusministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse

üle kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kohalike omavalitsuse poliitika osakond,

regionaalarengu osakond ja ruumilise planeerimise osakond12, sealjuures viidi teenistujad üle

teise asutusse samade teenistusülesannetega.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi: VVS) § 651 lõikest 1 on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ülesanne välja töötada kohalike omavalitsuste finantseerimise

põhimõtted ja poliitika, sh neid puudutavad maksud ja tasud. Seoses oma ülesannete täitmisega

on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonnal vaja saada

andmeid, mis võimaldaksid prognoosida ja analüüsida kohalike omavalitsustega seotud13

maksude ja tasude laekumisi ning kavandatavate poliitikamuudatuste mõju. Samuti

arvestatakse mitmete riigi toetusmeetmete jaotamisel maksu- ja tasuandmetega, näiteks

tasandusfondi jaotamisel võetakse arvesse maamaksu laekumise arvestuslikke andmeid. Kuna

arvestuse alus ei ühti laekumise andmetega, on selle arvutamiseks vaja saada katastripõhiseid

andmeid koos määratud soodustustega.

Maamaksuandmeid kasutatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kohalike

omavalitsuste põhiste maamaksuprognooside koostamiseks ning selleks on vaja andmeid

katastriüksuste, maksustamishindade, maksumäärade, maksuvabastuste ja maksusoodustuste,

sh koduomaniku soodustuse (siin on olulised omaniku elukoha andmed) kohta. Lisaks

prognooside koostamisele on maamaksuandmeid vaja kasutada erinevate mõjuanalüüside

tegemisel. Näiteks, kui plaanitakse muuta maksimaalseid maamaksumäärasid või

maamaksugruppide koosseise, on vajalik hinnata, millised mõjud sellega seonduvalt kaasnevad

maamaksulaekumisele nii kohalike omavalitsuste kui ka sihtgruppide tasandil. Kuna

eelkirjeldatud teave võib olla käsitletav ka maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine

õiguslikku alust.

Varasemalt on MTA maamaksu andmete edastamisel Rahandusministeeriumisse lähtunud

MKS § 29 p-st 61, kuid kuna kohalike omavalitsuste osakond liikus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumisse, siis luuakse eelnõuga õiguslik alus maksusaladust sisaldava

teabe avaldamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Punktiga 16 lisatakse MKS-i uus § 291, mis annab MTA-le laiema volituse jagada töötamise

registris olevaid andmeid valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste

isikutega, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt MKS

§-le 26, kujutavad töötamise registri andmed endast maksusaladust, mille avaldamiseks on vaja

õiguslikku alust.

Algselt oli MTA puhtakujuline maksude kokku kogumise ning tollijärelevalve institutsioon,

kus tema ülesanded piirdusidki riikliku järelevalve teostamisega maksu- ning tollikohustuste

täitmise üle. Oma kindlapiirilise funktsiooni tõttu oli tollal igati loogiline defineerida

maksusaladust viisil, mis hõlmaks kogu MTA tegevust. Aja jooksul on MTA-le juurde tulnud

ülesandeid, mis rangelt ei seondu maksuvaldkonnaga, ent mis samuti genereerib MTA-le

12 Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 216 SE ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu (jõustus 01.07.2023). 13 Kohalike omavalitsustega seotud maksudeks ja tasudeks võivad olla nii kohalike omavalitsuste endi hallatavad

kohalikud maksud või tasud, kui ka osaliselt omavalitsuste korraldada või rakendada olevad riiklikud maksud, nt

maamaks.

20

erinevat teavet. See teave on aga kehtiva seaduse kohaselt maksusaladus nagu iga teine – seda

ka siis, kui selle teabe iseloom on selline, mis klassikaliselt ei kuulu maksusaladuse instituudi

kaitsealasse. Maksusaladuse eranditu laienemine on aga tingitud asjaolust, et kuigi MTA

ülesannete diapasoon on ajas ainult laienenud, siis maksusaladuse legaaldefinitsioon on püsinud

konstantsena ning jätkuvalt hõlmab kogu informatsiooni, mida MTA saab teada või genereerib

oma ülesannete täitmisel.

Üheks näiteks ongi käesoleva eelnõu objektiks olev MKS § 10 lõike 2 punkti 5 kohane MTA

kohustus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Töötamise

register on aga andmekogu, mis ei toeta üksnes MTA ülesannete täitmist, vaid mida peetakse

ka Tööinspektsiooni, Eesti Töötukassa, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Rahapesu

Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveameti otstarbeks. Eksitav on seda seega käsitleda

üksnes maksuõigusliku järelevalve instrumendina. Sellest tulenevalt on ka küsitav, kas

töötamise registris kasutatava teabe kaitsmine maksusaladuse egiidi all on kohane.

Töötamise registri laiapõhist ulatust illustreerib ka asjaolu, et selle loomise kontekstis toimus

arutelu, milline valitsusasutus peaks seda haldama, ehk juba eos ei olnud ühemõtteliselt selge,

et seda peaks tingimata tegema MTA, või et see kuidagi unikaalselt seondub maksundusega.

Erinevatel pragmaatilistel põhjustel aga otsustati see sellegipoolest anda MTA haldamisele ning

sellega kaasneski õiguslik tagajärg, et tervele andmekogule laienes automaatselt maksusaladuse

kaitse. Oleks see antud näiteks Tööinspektsiooni või mõne muu asutuse kätte, siis poleks sinna

kantud andmeid käsitletud maksusaladusena. Sellest järeldub, et töötamise registri andmete

käsitlemine maksusaladusena on suuresti kokkusattumuslik. See on toonud kaasa tagajärje, kus

töötamise registri andmed on ebaproportsionaalses ulatuses kaitstud maksusaladusena, ning see

kaitstus raskendab nende andmete jagamist teiste valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-

õiguslike juriidiliste isikutega, kellel oleks neid andmeid vaja oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Konkreetselt, kui töötamise registri andmeid on mingil valitsus- või

riigiasutusel või avalik-õigusliku juriidilisel isikul vaja, siis eeldab see igakordset seaduse

muutmist, ehk vastava volituse loomist MKS §-i 29 loetellu. Sellist kasuistikat ei saa aga pidada

otstarbekaks.

Muudatusega luuakse MKS-i üldvolitus jagada töötamise registris olevaid andmeid teiste

valitsus- ning riigiasutustega, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikutega nende seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatusega ei võeta siiski töötamise registri andmetelt

maksusaladuse kaitset – see on jätkuvalt konfidentsiaalne informatsioon, ehk õiguslikult

käsitletav „maksusaladusena“. Küll aga saab sellest edaspidi maksusaladus, mille jagamine on

võrreldes teiste MTA kasutuses olevate andmetega lihtsam ning operatiivsem.

Laiema õigusliku aluse ettenägemine ei tähenda seda, et töötamise registri andmete jagamisega

seonduv kulu jääb täielikult MTA kanda. Kui edaspidiselt soovib näiteks mõni valitsusasutus

töötamise registri andmeid, ning see eeldaks IT arendusi, siis peab asjaomane valitsusasutus ise

leidma selleks vajalikud ressursid. MTA enda ressursside arvelt selliseid arendusi tegema ei

hakka. Teavet on mõistagi võimalik küsida ka viisil, mis arendusi ei eelda (nt üksikud

päringud), kuid päringupõhine taotlemine on samuti koormav ning aeganõudev, mistõttu MTA-

l jääb ulatuslik autonoomia otsustamaks, kuidas ning millise aja raames selliseid päringuid täita.

Täpsemad tingimused sellekohasteks juhtudeks nähtaks ette ametkondlikes koostöölepetes.

Terminite „valitsusasutus“ ja „valitsusasutuse hallatav riigiasutus“ sisustamisel tuleb lähtuda

Vabariigi Valitsuse seadusest. Termini „avalik-õiguslik juriidiline isik“ sisustamisel tuleb

21

lähtuda TsÜS-st. Ühtlasi tuleb rõhutada, et MTA ei saa avaldada töötamise registri andmeid

niisama, vaid see on lubatud vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Eelnõu koostamisel kaaluti, kas töötamise registri andmed võiks täielikult välja defineerida

maksusaladuse alt ja käsitleda seda edaspidiselt näiteks pelgalt asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabena. Analüüsi tulemusel jõuti aga järelduseni, et selline muudatus lööks segamini

maksusaladuse instituudi paradigmaatilised alused ja põhjustaks rohkem segadust. Seega

kujutavad töötamise andmed endast jätkuvalt maksusaladust, ent nende jagamine on edaspidi

operatiivsem.

Punktiga 17 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12.

Kehtiva õiguse kohaselt peab maksukohustuslase esindaja või muu seaduses sätestatud isik

(juhatuse liige, vara valitseja jne) korraldama maksukohustuslase maksukohustuste

nõuetekohase täitmise (MKS § 8 lõige 1). Kui vastav isik seda kohustust süüliselt (tahtlikult

või raskest hooletusest) rikub, siis vastutab ta rikkumise tulemusel tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40). Regulatsiooni eesmärk on täiendavalt

distsiplineerida maksukohustuslase esindajaid ja muid sarnaseid isikuid, kellest sõltub

maksukohustuslase maksuasjade korrasolek – kui teatakse, et näiteks raskelt hooletu või

tahtliku tegevuse tulemusel tekkinud maksuvõlga võidakse asuda realiseerima isikliku vara

arvelt, siis ollakse ka rohkem motiveeritud hoolitsema selle eest, et maksukohustuslase

maksuasjad oleksid korras.

Kehtiva õiguse kohaselt eeldab eelkirjeldatud solidaarne vastutus seda, et esindaja/muu sarnase

isiku süülise tegevuse ning maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. See tuleneb ennekõike

MKS § 40 lõike 1 sõnastusest:

„Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega.“ – MKS § 40 lõige 1 (kuid vt ka MKS § 40 lg 11)

Sellest aga järeldub, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht jne ei ole rikkunud MKS §-s 8

sätestatud kohustusi või kui tema rikkumised ei ole põhjuslikus seoses konkreetse maksuvõla

tekkega, siis ei vastuta ta ka solidaarselt selle eest maksukohustuslasega. Sellest tingituna on

probleeme tekkinud olukordades, kus oma kohustusi süüliselt rikkunud juhatuse liige

vahetatakse välja uue juhatuse liikme vastu, kes edaspidi ise on kohustatud esindatava vara

arvelt täitma kõik maksukohustused. Paraku, see uus juhatuse liige ei pruugi praktikas olla

niivõrd motiveeritud tasuma maksukohustuslase olemasolevaid võlgasid, sest kuivõrd uus

juhatuse liige ei ole neid oma süülise tegevusega põhjustanud, ei saa ta MKS § 40 lõike 1

sõnastuse kohaselt ka nende eest solidaarselt vastutada. Selline olukord ei ole aga kooskõlas

MKS § 40 lõike 1 ja MKS § 96 lõike 1 kohase vastutusotsuse instituudiga, mille eesmärgiks on

muuhulgas motiveerida maksukohustuslase esindajaid hoidma esindatava maksuasjad korras.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse MKS-i selliselt, et teatud tingimustel oleks võimalik panna

maksukohustuslase maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutama ka selline juhatuse liige,

kes seda maksuvõlga omaenda süülise tegevusega põhjustanud ei ole, kuid kes tahtlikult jätab

kohustuse täitmata. Peaasjalikult peaks solidaarne vastutus tekkima olukorras, kus esindataval

on piisavalt vara, et maksuvõlg tasuda, kuid uus juhatuse liige põhjendamatult hoidub sellest

kõrvale või suisa keeldub sellest, või näiteks kui ta pahauskselt viib varad ettevõttest välja

maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

22

Regulatsiooni mõte ei ole võtta vastutusele selliseid esindajaid, kellel on objektiivselt võimatu

maksukohustuslase varade arvelt maksuvõlga tasuda, või kui maksuvõla jätkuv tasumata

jätmine on ühel või teisel põhjusel õigustatav. Näiteks ei tekiks solidaarset vastutust juhul, kui

maksukohustuslasel pole piisavas ulatuses vara, et maksuvõlga tasuda, või kui juhatuse liige on

kohustuste kollisiooni olukorras, ehk maksukohustuslasel on rohkem kui üks võlausaldaja ning

kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega14 võttis uus juhatuse liige vastu näiteks otsuse realiseerida

mõne teise võlausaldaja võlg, mistõttu jääb MTA maksunõue jätkuvalt vältama. Nii kaua, kuni

esindaja suudab mõistlikult põhjendada, miks ta maksuvõlga ei tasu või ei saa tasuda, ei tohiks

temale solidaarset vastutust kohaldada.

Säte on loodud küll eesmärgiga lahendada olukordasid, kus juhatuse liige vahetub, kuid selle

abstraktsus võimaldab seda rakendada ka muudes analoogsetes olukordades. Näiteks võib ette

kujutada olukorda, kus äriühingust maksukohustuslasel on kaks juhatuse liiget, ent vaid üks

neist rikkus oma MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusi süüliselt ja põhjustas selliselt maksuvõla

tekke. Kui see juhatuse liige peaks tagasi astuma, ent teine juhatuse liige jätkuvalt keeldub

maksuvõla tasumisest, siis on ka seda teist juhatuse liiget võimalik võtta solidaarselt vastutusele

isegi, kui talle ei saa seda algset süülist käitumist õiguslikult ette heita.

Punktidega 18–20 defineeritakse MTA pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse nr 883/2013 tähenduses, kes hakkab teenindama OLAF-i teabenõudeid. Vastavalt

määrusele on OLAF-l õigus oma konkreetse juurdluse otstarbeks nõuda andmeid

finantskontode ja nende omanike kohta, samuti põhjendatud vajadusel kõnealuse

finantskontoga seotud tehingute andmeid.

17. jaanuaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2013 artikkel 7 lõige

3a,15 mille kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused esitama OLAF-ile tema taotluse

korral teavet finantskontode ja nende omanike kohta, samuti vajadusel ka tehingute andmed,

kui need on vajalikud konkreetse OLAF-i juurdluse jaoks – seda samadel tingimustel, mida

kohaldatakse liikmesriigi pädevate asutuste suhtes.

OLAF on Euroopa Liidu uurimisasutus, kelle ülesandeks on uurida erinevaid pettuseid,

kelmuseid, korruptsioonijuhtumeid ning muid sarnaseid ebaseaduslikke tegevusi, mis

kahjustavad või võivad kahjustada Euroopa Liidu finantshuve. Et oma ülesannet nõuetekohaselt

täita, on OLAF-l õigus oma juurdluste otstarbeks nõuda vajalikku teavet liikmesriikidelt

vastavalt eelnimetatud määruse artikli 7 lõikele 3a. Iga liikmesriik peab seega tuvastama

riigisiseselt asutuse, kes on pädev OLAF-i teabenõudeid teenindama. Seejärel tuleb OLAF-it

sellest pädevast asutusest teavitada, et OLAF teaks, kellele edaspidiselt oma teabenõuded

edastada.

Kuna artikkel 7 lõige 3a jõustus 15. jaanuar 2021, ning tegemist on otsekohalduvast määrusest

tuleneva normiga, siis tekkis Eesti Vabariigil samast kuupäevast kohustus teavitada OLAF-it,

kes on Eesti kontekstis antud juhul pädev asutus.

14 Kohustuste kollisioon ei välista alati solidaarset vastutust, sest kohustuste kollisioonile on võimalik tugineda ka

viisil, mis ei ole näiteks kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega. Näiteks sellises olukorras, kus teise võlausaldaja

võla tasumise tähtajad ja tasumise viivitamisest tingitud sanktsioonid on kauges tulevikus. 15 Artiklisse 7 lisati lõige 3a Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2223, mis on kättesaadav

Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasist aadressil: Määrus - 2020/2223 - ET - EUR-Lex

Määruse konsolideeritud tekst on leitav aadressil: EUR-Lex - 02013R0883-20210117 - ET - EUR-Lex

23

Kõnealune teavitus aga viibis üle kolme aasta (sisuliselt kuni 2024. aasta lõpuni), sest artikli 7

lõike 3a sõnastusest tuleneb eeldus, et liikmesriigis eksisteerib asutus, kellel on õiguslik alus

nõuda finantsasutustelt finantskontode alast teavet, sh teavet ka kontoomanike ning nende poolt

läbiviidud tehingute kohta ilma, et see eeldaks mingi konkreetse järelevalvemenetluse – näiteks

kriminaalmenetluse või maksumenetluse – algatamist. Eestis selliseid asutusi ei ole, st kõikidel

potentsiaalsetel kandidaatasutustel (nt Rahapesu Andmebüroo, MTA jne) oleks vaja alustada

järelevalvemenetlus, et finantsasutustelt artikli 7 lõike 3a kohast teavet saada, aga määrus nr

883/2013 ei võimalda liikmesriikidel selliseid reservatsioone OLAF-i päringute rahuldamisele

seada.

Niisiis, kuna Eestis vastava pädevusega asutust ei ole, siis on vajalik selline asutus kas luua, või

siis laiendada mõne olemasoleva asutuse pädevust. Ametkondliku läbirääkimise tulemusel on

nüüdseks jõutud konsensusele, et artikli 7 lõike 3a kohase teabe edastamise puhul saab

pädevaks asutuseks MTA.

MTA ise kõnealust teavet ei valda. Seda valdavad kolmandad isikud, reeglina finantsasutused,

pangad ning muud sarnased organisatsioonid. Et OLAF-i teabenõuet rahuldada, peab MTA

kõigepealt need andmed välja nõudma ning siis OLAF-le üle andma. Seetõttu sätestatakse

eelnõu § 1 punktiga 20 MTA-le ka õigus nõuda teabenõuete rahuldamiseks vajalikud andmed

välja kolmandalt isikult, kes nimetatud andmeid valdab.16 Termin „kolmas isik“ on kasutusel

siiski põhjusel, et teabenõude adressaatide hulgast ei defineeritaks välja konkreetseid isikuid,

kes võivad teavet vallata, aga kes ühel või teisel põhjusel ei ole kitsalt käsitletavad

finantsasutuse, pangana vms.

MTA-l on õigus kasutada saadud andmeid üksnes OLAF-i teabenõude rahuldamiseks, ehk

MTA ei tohi talletada ega kasutada saadud andmeid mistahes muuks otstarbeks. Välja nõutud

teave tuleb seega terviklikult OLAF-le üle anda ning kui tehnilisel põhjustel säilivad siiski

mingid koopiad andmetest MTA andmekogudes, siis vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

põhimõtetele peab MTA need andmed kustutama.

OLAF-i teabenõuetele vastamine kujutab endast kvalitatiivselt uut tüüpi abistamist, mis senise

termini „ametiabi“ alla ei asetu, sest ametiabi osutatakse konkreetsete riikide ametiasutustele,

mitte rahvusvaheliste organisatsioonide asutustele, nagu seda on OLAF. Et adekvaatsemalt

hõlmata kõnealune funktsioon, asendatakse 31. peatüki pealkirjas olev termin „ametiabi“

terminiga „halduskoostöö“, millel on laiem kohaldamisala.

Punktiga 19 muudetakse ka MKS § 511 lõike 1 sõnastust, ent mitte selle sisu. Kuna lühend

„välisriigi pädev asutus“ on edaspidi fikseeritud tulevase MKS § 10 lõike 2 punktis 41, siis

edaspidi kasutatakse kõnealuses sättes vastavat lühendit.

Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks MKS § 54 lõige 4.

MTA toimetab dokumente kätte enamasti elektrooniliselt, st läbi e-maksuameti. Dokumendi

adressaadile laetakse dokument e-maksuametisse üles ja talle saadetakse selle kohta

elektronpostile või mobiiltelefoni numbrile ka informatiivne teade. E-maksuametisse üles

laetud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel. Mõistagi toimetab MTA dokumente

16 Kehtiva õiguse kohaselt on MTA-l pangakonto andmeid õigus hankida ka täitmisregistri vahendusel, kuid seda

vaid maksumenetluse kontekstis. Finantsasutused peavad võimaldama kehtiva õiguse kohaselt juurdepääsu

pangakonto andmetele ka RahaPTS § 81 järgi, kuid sellest ei piisa OLAF-i teabenõude efektiivseks

teenindamiseks.

24

kätte ka posti teel, kuid e-maksuameti kõrval kujutab see endast teisejärgulist meedet, mida

kasutatakse vaid juhul, kui dokumendi adressaat seda konkreetselt soovib, või kui

elektrooniline kättetoimetamine nurjub, ehk dokument jäetakse e-maksuametis avamata.

Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks MTA-l teoorias olema võimalik kaalutleda

ning selle pinnalt otsustada, kuidas tagada dokumendi kättetoimetamine viisil, mis oleks kõige

tõhusam MTA kui haldusorgani vaatest, ent mis teisalt ei tekitaks põhjendamatuid ebamugavusi

ka dokumentide adressaatidele ega rikuks nende õigusi. Praktikas aga kehtiv seadus sellist

kaalutlemist ei võimaldada ning sunnib MTA-d üle minema elektrooniliselt kättetoimetamiselt

posti teel kättetoimetamisele ka olukordades, kus see ilmselgelt on ebavajalik või muul põhjusel

ebaotstarbekas.

Esiteks, kehtiv MKS-s sätestab dokumendi adressaatidele reservatsioonideta õiguse nõuda

elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokumendi kättetoimetamist posti teel. MTA-l ei ole

õiguslikku alust keelduda selliste taotluste rahuldamisest – seda isegi juhul, kus on tuvastatud,

et adressaat on dokumendi elektrooniliselt või muul viisil juba tegelikult kätte saanud. Praktikas

on see tekitanud olukordasid, kus näiteks isikud, kes on dokumendid e-maksuametis avanud,

on nendega tutvunud, ning isegi ei eita dokumentide faktilist valdamist (on need näiteks

allalaadinud), saavad MKS-i kohaselt nõuda nende samade dokumentide täiendavat dubleeritud

kättetoimetamist posti teel. Veelgi enam, MKS-i kohaselt ei piisa pelgalt dokumentide posti

teel edastamisest, vaid need tuleb „kättetoimetada“, st edastamise viis peab olema selline, kus

MTA suudab tõendada, et adressaat on faktiliselt dokumendid uuesti kätte saanud. Sisuliselt

tähendab see tähitud kirja saatmist, mis on kordades kallim tavapostist. Teoorias on küll

võimalik piirduda tavapostiga, kuid vaidluse korral võib MTA-l sellisel juhul olla keeruline

tõendada, et isik on täiendava koopia kätte saanud. Kui selline vaidlus peaks tekkima, on

tõenäoline, et MTA peab nüüd uuesti saatma koopia, kuid seekord juba tähitud kirjaga, et

vältida vaidluse kordumist.

Seega, kuigi pealtnäha tundub adressaadi subjektiivne õigus nõuda dokumendi

kättetoimetamist temale eelistatud vormis olevat igati põhjendatud, siis praktikas kasutatakse

seda õigust mugava võimalusena saada juba kättesaadud dokumentidest riigi kulul tasuta

paberkoopiaid. Seda ei saa aga pidada riigi ressursside otstarbekaks kasutamiseks.

Teiseks, seadus ei võimalda MTA-l kaalutleda ka seda, millal lugeda elektrooniline

kättetoimetamine nurjunuks, et asuda dokumente kättetoimetama posti teel – ka see on MTA

eest seaduse tasandil ära reguleeritud. Nimelt, seaduse kohaselt on MTA kohustatud alustama

posti teel kättetoimetamist, kui e-maksuametisse üleslaetud dokumenti pole seal viie tööpäeva

jooksul avatud (MKS § 54 lõike 4 punkt 2, vt ka punkt 3). Nagu eelnevalt analüüsitud

subjektiivse õiguse puhul, tundub kõnealune adressaadi kaitsenorm esmapilgul mõistlik, kuid

paraku on see praktikas asunud ebaproportsionaalselt piirama haldusmenetluse vormivabaduse

ning eesmärgipärasuse põhimõtteid. Peamine probleem seisneb jällegi selles, et see tekitab

dubleeritud kättetoimetamist ning sellest tingitud ebatõhusust – levinud on näiteks olukorrad,

kus viie tööpäeva möödudes saadab MTA dokumendi posti teel välja ainult selleks, et näha, et

adressaat avab dokumendi e-maksuametis kuuendal, seitsmendal, kaheksandal jne päeval. See

tekitab taas dubleeritud kättetoimetamist, kuid siinkohal on sellest tingitud ebatõhusus eriti

võimendatud, sest kuna dokument saadetakse postiga teele adressaadi taotluseta, siis mitte

ainult ei pruugi sellest olla adressaadile kasu, vaid see võib temale isegi tekitada segadust ning

muid ebamugavusi.

25

Eeltoodust tulenevalt on vajalik suurendada MTA diskretsiooniõigust otsustamaks, millal MTA

peab dokumentide elektrooniliselt kättetoimetamiselt üle minema posti teel kättetoimetamisele.

Eelnõuga eemaldatakse MKS-st adressaatide subjektiivne õigus nõuda dokumentide

kättetoimetamist posti teel, samuti eemaldatakse eelkirjeldatud viie tööpäeva reegel. Edaspidi

on MTA-l vaba kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas on kõige mõistlikum käituda olukorras, kus

adressaadid väljendavad dokumentide kättetoimetamisel mingit eelistust, või kus dokumendid

on jäetud e-maksuametis avamata.

Kuigi muudatus võtab ära expressis verbis nii adressaatide subjektiivse õiguse nõuda

dokumente posti teel kui ka ootuse, et MTA saadab adressaatidele dokumendid posti teel, kui

nad e-maksuametis viie tööpäeva jooksul ei reageeri, siis praktikas ei muutu peale dubleeritud

kättetoimetamise vähendamise suurt midagi.

Nimelt, MKS § 54 lõike 4 kehtetuks tunnistamine ei muuda dokumentide elektroonilise

kättetoimetamise üldist loogikat, ehk jätkuvalt, et lugeda dokument e-maksuametis

kättetoimetatuks, tuleb see seal adressaadi poolt avada. Kui adressaat seda ei tee või kui

adressaat kommunikeerib MTA-le juba eos, et tema e-maksuametit ei kasuta, siis ei jää MTA-

l niikuinii midagi muud üle, kui asuda lõpuks sama dokumenti kättetoimetama posti teel.

Teisisõnu – MKS § 54 lõiget 4 ei ole vaja. Liiati, et MTA-l on võimalik tagada kehtiva õigusega

analoogne olukord tuginedes ainuüksi eesmärgipärasuse ja vormivabaduse põhimõttele.

Muudatuse kasuks räägib asjaolu, et ka HMS ei näe menetlusosalistele ette expressis verbis

õigust nõuda dokumentide kättetoimetamist mingil konkreetselt soovitud viisil (nt posti teel).

See on ka mõistetav, sest taolised õigused kipuvad põhjustama dubleeritud kättetoimetamist

ning muid ebatõhususi.

Punktiga 22 täiendatakse MKS §-i 812 lõiget 1 selliselt, et edaspidi on MTA-l võimalik

teostada sättes ettenähtud taustakontrolli ka isikute suhtes, et otsustada nende kaasamist MTA

info- ja sidesüsteemide hooldamis- ning arendustegevusse. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktiga 8, mis edaspidi annab MTA-le kaalutlusõiguse kaasata asutuseväliseid isikuid MTA

info- ja sidesüsteemide arendus- ning hooldustegevusse. Teostatav taustakontroll ei erine

olemuslikult taustakontrollist, mis kehtiva õiguse alusel teostatakse isikutele enne MTA-sse

teenistusse nimetamist asutuse juhi poolt (päringud riiklikesse registritesse ning muudele

avalikele allikatele tuginemine).

Termin „kaasamine“ on lai ning annab MTA-le võimaluse kontrollida nii kaasatavat ettevõtjat

kui ka tema töötajaid. Isikuandmete kogumise eelduseks, nagu ka kehtivas õiguses, on isiku

enda nõusolek, st MTA ei tohi omal initsiatiivil asuda jälitustoimingutega ega teabepäringutega

andmeid koguma. Kui arendusettevõte või mõni tema töötaja ei anna nõusolekut, siis seda isikut

arendus- ning hooldustegevusse kaasata ei saa, kuna sellisel juhul ei ole võimalik tagada

optimaalne andmeturve – konkreetselt, et info- ja sidesüsteemidele ei saaks ligi isikud, kelle

puhul on risk selle juurdepääsu kuritarvitamiseks. Praktikas näeks see välja nii, et kuna arendus-

ja hooldustööde tellimine toimub riigihanke kontekstis, siis on võimalik hankelepingu täitmise

tingimusena ette näha kohustus läbida taustakontroll, ning selle mitteläbimisel kohustus

asendada need töötajad, kes seda ei läbi. Kontroll hõlmaks ka pakkuja alltöövõtjaid, kuid

rahvusvaheliste sanktsioonide kontekstis on praktiline vajadus kontrollida ka laiemat

tarneahelat (mis seadmeid teenuste osutamiseks kasutatakse, kellelt need on soetatud, kes on

teenuse osutaja lepingupartnerid ja nende partnerid) selleks, et tagada Vabariigi Valitsuse

08.04.2022 nr 42 määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa

26

Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ nõuetekohane rakendamine

ning laiem kooskõla rahvusvahelisi sanktsioone ettenägevate normidega.

Andmete kogumine peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõutele, sh

eesmärgipärasuse ning minimaalsuse põhimõttele.

Punktiga 23 lisatakse MKS §-i 96 uus lõige 51, mille kohaselt ei ole MTA enam seotud

piiranguga, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses.

Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja

või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning selle tulemusel ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale

on välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et realiseerida

säästlikkuse printsiip, ehk anda maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus

vabatahtlikult tasuda oma võlg enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud

imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette

näha, et sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu – näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel

ei ole piisavalt vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus kolme kuu kriteerium ei täida ilmselgelt

enam oma eesmärki ning asub põhjendamatult takistama menetluse kulgemist kiirel ja

efektiivsel viisil, peaks olema sellest võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus ära

ootamata kolme kuu möödumist.

Sarnasest kaalutlusest kantuna muudetakse kehtivat regulatsiooni ka nii, et vastutusotsuse võib

teha muuhulgas ka siis, kui maksukohustuslast puudutav pankroti algatamise menetlus raugeb.

Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik teha vastutusotsus kohe, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Regulatsiooni mõte on see, et olukorras, kus

maksukohustuslase võimekus tasuda täies ulatuses maksuvõlga on ilmselgelt võimatu piisavate

vahendite puudumise tõttu, on igati põhjendatud solidaarselt nõuda maksusumma tasumist

isikult, kelle süülise käitumise tulemusel on see maksuvõlg tekkinud. Kui aga pankrotiavalduse

menetlus ei päädi pankroti väljakuulutamisega, vaid see hoopis raugeb, siis ei saa kehtiva

õiguse kohaselt vastutusotsust kohe väljastada, vaid tuleb hoopis rakendada MKS § 96 lõikes 5

sätestatud kolme kuu kriteeriumit. Selline olukord on aga ilmselgelt vastuolus kõnealuse normi

eesmärgiga.

Pankrotiavalduse menetluse raugemine viitab veelgi kriitilisemale varalisele seisundile kui

pankroti väljakuulutamine – sisuliselt võib pankroti avalduse menetluse raugemisest järeldada

seda, et võlgniku varaline olukord on lootusetu, ehk ta on sisuliselt varatu, mistõttu ta pole

võimeline isegi osaliselt tasuma oma võlgasid. Seda konteksti silmas pidades, kui MTA-l on

õigus teha vastutusotsus maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral, siis seda enam

peaks tal olema õigus seda teha pankrotist veelgi kriitilisemas olukorras, ehk pankrotiavalduse

menetluse raugemisel.

Eelnõu punktidega 24 – 25 ajakohastatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise regulatsiooni.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks MKS § 132 lõiked 5, 6 ja 7. Kuna sundtäitmise aegumise

katkemist reguleeritakse edaspidi uues MKS §-s 1321, siis tõstetakse kõnealused sätted (küll

ümberstruktureeritud kujul) sellesse uude paragrahvi ümber.

27

Punktiga 25 luuakse MKS-i uus § 1321, mis reguleerib maksuvõla sundtäitmise aegumise

katkemist – paragrahv sisaldab aegumise katkemise aluseid ning selgitab, mis hetkest hakkab

uus aegumistähtaeg kulgema.

Riigikohus muutis oma 10. oktoobri 2018. aasta määrusega nr 2-17-12525 senimaani

domineerinud tõlgendust, et kui MTA on esitanud kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks

täitmisavalduse, siis on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg kuni selle menetluse

lõppemiseni sisuliselt aegumatu.17 Nimetatud tõlgendus oli tingitud MKS § 132 lõikest 6, mille

kohaselt „[u]ue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise

aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.“ Fraasi „katkemise aluse

äralangemine“ all mõisteti täitmisavalduse esitamise kontekstis täitemenetluse lõppemist, ehk

nii kaua, kuni täitemenetlus käib, ei hakka uus aegumistähtaeg kulgema. Kirjeldatud normid

ning nende tõlgendus eksisteerisid probleemideta sisuliselt 16 aastat alates MKS-i jõustumisest

1. juulil 2002, kuid Riigikohus otsustas aastal 2018 oma tõlgendust muuta, et võrdsustada MKS-

s sätestatud aegumise katkemise regulatsioon tsiviilseadustiku üldosas (edaspidi: TsÜS) olevate

aegumise katkemise reeglitega – lihtsalt öeldes, Riigikohus asus seisukohale, et täitmisavalduse

esitamisega langeb samaaegselt ära ka aegumise katkemise alus, ehk Riigikohus ei käsitlenud

„aegumise katkemise aluse äralangemisena“ enam mitte täitemenetluse lõppemist, vaid

täitmisavalduse esitamist. See aga tekitas olukorra, kus sundtäitmise aegumise tähtaeg hakkas

edaspidi kulgema kohe järgmisest kalendriaastast pärast täitmisavalduse esitamist, jättes

selliselt MTA-le senisest oluliselt vähem aega võlgade sissenõudmiseks.

Kuna MKS ei tunne aegumise peatamise instituuti, siis kaasnes uue tõlgendusega olukord, kus

mõningatel juhtudel maksuvõla sundtäitmine aegus ära täitmismenetluse läbiviimise käigus.

Nüüdseks on MTA teinud mõningad ümberkorraldused oma tööprotsessides, et vältida suurema

osa maksuvõlgade sissenõudmise aegumist. Käesoleva eelnõuga viiakse asjaomase normi

sõnastus kooskõlla uue tõlgendusliku olukorraga, ehk kavandatava MKS § 1321 lõike 1 kohaselt

katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse

esitamisel. Uue aegumistähtaja kulgemine ei alga üheaegselt täitmisavalduse esitamisega, vaid

algab hoopis täitmisavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kavandatava MKS § 1321 lõike 2 punktid 1–4 on olemas juba ühel või teisel kujul kehtivas

õiguses. Punktid 6–8 kujutavad endast uusi õigusnorme, mida kehtivas MKS-s ei ole, samas

tsiviilõiguses on normiks igapäevaselt. Kogu norm lihtsustatult kätkeb endast võlausaldaja

kaitset tagamaks optimaalne aeg võlgade sissenõudmiseks ja minimeerimaks pahatahtlikku

menetluse venitamist eesmärgiga saavutada sundtäitmise aegumine.

MKS § 1321 lõike 2 punkt 8 on uus säte, mille kohaselt aegumine katkeb ajatamisel või muu

tasumisgraafiku sõlmimisel, kui graafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise

aegumise periood. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema kõnealuse ajatamisotsuse või muu

tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1.

jaanuarist. Selliselt tagatakse ühest küljest maksukohustuslastele võimalus suurendada oma

perspektiivi maksuvõla tasumiseks; teisalt aga võimaldab see MTA-le jätkuvalt piisava aja

pöörata sissenõuet olukorras, kus tasumisgraafik tuleb kehtetuks tunnistada. Fraas „muu

perioodiline tasumisgraafik“ hõlmab endas muud kui ajatamisotsusega kehtestatud

tasumisgraafikut, näiteks sellist, mis on kehtestatud MKS § 42 kohaldamisel, kus kolmas isik

(reeglina juhatuse liige) on võtnud omale lepinguga vastutuse tasuda maksukohustuslase

rahalised kohustused.

17 MKS § 132 lõige 5 punkt 1: „Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks

täitmisavalduse esitamisel.“

28

Tulevase MKS § 1321 lõikes 2 sätestatud loetelu puhul tuleb arvestada, kuidas tuleb nende

aluste puhul sisustada MKS § 1321 lõikes 3 sätestatud fraasi „aegumise katkemise aluse

äralangemine“. Erinevalt MKS § 1321 lõikest 1, mis viiakse kooskõlla Riigikohtu praktikaga

ning kus aegumise katkemise aluse esinemine ja selle äralangemine toimuvad üheaegselt, siis

lõikes 2 sätestatud aegumise katkemise aluste puhul ei loeta aegumise katkemise alus

äralangenuks samaaegselt katkemise aluse esinemisega. Viidatud paragrahvi punktides 1-4 ja

punktis 6 sätestatud juhul loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks nendes punktides

nimetatud menetluste lõppemisel. Punktides 5 ja 8 loetakse aegumise katkemise alus

äralangenuks, kui vastav lahend või haldusakt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Punktis

7 loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks täitemenetluse jätkumisega.

MKS § 1321 lõige 3 ja 4 on sätestatud kehtivas MKS § 132 lõigetes 6 ja 7.

Punktiga 26 ajakohastatakse MKS-s olevat normitehnilist märkust, kuivõrd direktiivi 2011/16

muudeti direktiiviga 2023/2226, mille Nõukogu võttis vastu 17. oktoober 2023, mis avaldati

24. oktoober 2023 ning mis jõustus 13. november 2023. Nimetatud direktiiv on vaja üle võtta

31. detsembriks 2025. Kõnealune muudatus puudutab vaid normitehnilise märkuse

ajakohastamist ning sellega üksi mingeid mõjusid ei kaasne, mistõttu seda käesoleva

seletuskirja mõjude analüüsis ei kajastata.

§ 2. MaaMS-i muutmine

Eelnõuga jäetakse välja MaaMS §-st 71 viide MKS § 54 lõike 4 punktile 1. Muudatus on kantud

asjaolust, et viidatud MKS säte tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt eelnõu § 1 punkt

21 ja selle selgitusi).

§ 3. MTVS-i muutmine

Punktiga 1 muudetakse MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust.

MTVS § 4 lõikega 3 on üle võetud maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 regulatsioon,

mille kohaselt peavad liikmesriigid vahetama üksteisega teavet erinevate tulukategooriate osas.

Asjaomase teabevahetuse eesmärgiks on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning

maksupettuste vastu, kuivõrd teabevahetuse tulemusel on maksukohustuslastel oluliselt

keerulisem varjata maksuhaldurite eest oma sissetulekuid ning varasid teistes riikides.

Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub vahetamisele muuhulgas teave

seoses kinnisomandi ning kinnisvaratuluga. Nimetatud artikkel on üle võetud MTVS § 4 lõike

3 punktiga 5, kuid see säte nimetab vaid kinnisvaratulu ega maini selle kõrval eraldi

kinnisomandi kohta käivat teavet. Selleks, et vältida segadust ning potentsiaalseid vaidlusi

küsimuses, kas termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka kinnisomandi per se kohta käivat teavet, on

otstarbekas muuta MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust selliselt, et see edaspidi hõlmaks

sõnaselgelt ka kinnisomandit.

Punktiga 2 muudetakse MTVS § 8 lõiget 3, ehk sättest eemaldatakse fraas „/…/ ja FATCA

kokkuleppega seotud teiste/…/“.

MTVS § 8 lõige 3 sätestab praegu järgmist:

29

„Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste

täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte

rohkem kui kümme aastat, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88) sätestatud eesmärgipärasuse põhimõtet.“

Praktikas on tekkinud probleeme eelolevalt rõhutatud fraasi „/…/FATCA kokkuleppega seotud

/…/“ tõlgendamisega. Põhiline küsimus on selles, et miks on normis spetsiifiliselt rõhutatud

FATCA kokkulepet ning kas selle rõhutuse mõte on välja jätta EL-i ja OECD tasandi

analoogsed õiguslikud instrumendid, kuivõrd neid FATCA kõrval kõnealuses normis nimetatud

ei ole.

Normi algne mõte oli hõlmata kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe kogumise kohustuse täitmist

kinnitavate tõendite säilitamist, kuid kuna senine sõnastus seda ideed selgelt edasi ei anna, siis

käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek selle normi parandamiseks. Säte formuleeritakse selliselt,

et oleks ühemõtteliselt selge, et kõnealune norm reguleerib kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe

kogumise kohustuse täitmist kinnitavate tõendite säilitamist, mitte ainult selliste tõendite, mis

on seotud FATCA kohustuste täitmisega.

FATCA on Ameerika Ühendriikide (edaspidi: USA) seadus (Foreign Account Tax Compliance

Act), mis kohustab välisriikide finantsasutusi edastama USA maksuhaldurile (Internal Revenue

Service) USA kodanike finantskontode alast teavet. Tüüpiliselt toimub see nii, et välisriigid

sätestavad oma riigisisese õigusega finantsasutustele aruandluskohustuse ning nende riikide

maksuhaldurid seejärel edastavad selle teabe USA maksuhaldurile.

EL ja OECD tasandil on välja töötatud analoogne õiguslik instrument – vastavalt direktiiv

2014/107 ning CRS (Common Reporting Standard), mis samuti näevad ette finantskontode

alase teabevahetuse liikmesriikide vahel, kus riikide maksuhaldurid vahetavad üksteisega

finantskontode alast teavet quid pro quo põhimõttel.

Muudatuse tulemusel ei teki enam küsimust, kas viide FATCA-le on teisi õiguslikke

instrumente välistava iseloomuga või mitte.

Punktiga 3 muudetakse MTVS § 86 lõiget 2 selliselt, et edaspidi peavad aruandekohustuslikud

Eesti finantsasutused edastama selles sättes loetletud teavet üksnes juhul, kui see teave on

hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega.

10. veebruar 2016 jõustusid MTVS-s normid, mis reguleerivad finantskontode alast aruandlust

ning sellega seonduvat rahvusvahelist teabevahetust. Regulatsiooni mõte on, et finantsasutused

(nt pangad) kontrollivad oma klientide residentsust ning filtreerivad neist välja mitteresidendid,

ehk kliendid, kes ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes. Finantsasutused seejärel esitavad

mitteresidentide finantskontode kohta käiva info MTA-le, kes quid pro quo korras edastab need

andmed teistele asjasse puutuvatele riikidele. Need teised riigid omakorda esitavad MTA-le

infot Eesti maksukohustuslastest kontoomanike kohta. Info kontodel olevate rahaliste vahendite

ning kontodele laekuvate summade kohta võimaldab maksuhalduril tõhusamalt tagada

maksukohustuslaste maksukohustuste nõuetekohast täitmist.

Kehtiva finantskontode aruandluse normistiku eripäraks on asjaolu, et finantsasutused on

kohustatud edastama mitteresidentidest kontoomanike ning neid kontrollivate isikute kohta

käivaid andmeid ka siis, kui need pole hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega – näiteks pank

30

on kohustatud koguma mitteresidendi kohta käivat informatsiooni ja edastama selle MTA-le ka

juhul, kui see mitteresident on sellise riigi jurisdiktsioonis, mis pole finantskontode alase

teabevahetuse partnerriik. Kuna selle teabega pole MTA-l midagi peale hakata, siis vastavalt

MTVS § 88 lõikele 2 kuulub see teabevahetusega mittehõlmatud teave kustutamisele. Seadus

piirab MTVSiga sätestatud finantskontosid puudutavate andmete kogumise kitsalt

teabevahetuse eesmärgiga ega võimalda andmeid MTA-l ka endal kasutada nt võimalike

maksuriskide tuvastamiseks.

Põhjus, miks aruandluskohustuse alla lülitati ka teabevahetusega mittehõlmatud teave, seisnes

ennekõike soovis vähendada finantsasutuste halduskoormust– 2016 aastal jj oli tegemist

võrdlemisi dünaamilise olukorraga, kus Eesti oli alles rakendamas teabevahetuse kokkuleppeid

erinevate riikidega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ise pidevalt jälgima ega välja selgitama,

milliste kontoomanike kohta tuleb andmeid esitada, ehitatigi OECD tookordsete soovituste

järgi seadus üles selliselt, et finantsasutused esitavad kogu mitteresidentide kohta käiva

finantskontode alase teabe MTA-le ning MTA ise filtreerib sellest välja irrelevantse teabe, mis

seejärel kustutatakse. Nüüdseks on aga mõistagi lepinguliste suhete võrgustik jõudnud juba

suuresti välja kujuneda, mistõttu senine lahendus ei rahulda enam finantsasutuste vajadusi ega

ka tugevnenud andmekaitsealaseid standardeid.

25. mai 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muuhulgas näeb ette minimaalsuse

nõude, mille kohaselt tuleb andmeid koguda taotletud eesmärgi saavutamiseks nii vähe kui

võimalik. Kehtiv MTVS § 86 lõige 2 on aga minimaalsuspõhimõttega pinges, sest see kohustab

finantsasutusi esitama ka teavet, mille MTA ise peab hiljem kustutama just nimelt sellel

põhjusel, et seda ei ole vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks, ehk rahvusvaheliseks

teabevahetuseks. Küsimus ei ole siin ainult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete järgimises

– ka finantsasutused on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtivas õiguslikus kontekstis ei ole

enam selge või vähemalt ei ole põhjendatav teabevahetusega mittehõlmatud teabe

raporteerimise eesmärk.

Eeltoodust tulenevalt ajakohastatakse MTVS-s finantskontode aruandlust, ehk edaspidi peavad

finantsasutused edastama asjassepuutuvat teavet vaid juhul, kui see on hõlmatud rahvusvahelise

teabevahetusega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ennast koormama vajadusega iseseisvalt

järgi uurida, millise riigi ja jurisdiktsiooni residendid on teabevahetusega hõlmatud, hakkab

MTA pidama oma veebilehel nimekirja asjassepuutuvatest riikidest ning jurisdiktsioonidest,

mis tugineb OECD sekretariaadi infole. Kui finantsasutuse klient on asjaomases nimekirjas

oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident, siis tegemist on järelikult andmesubjektiga, kelle

kohta tuleb finantskontode alast teavet esitada. Finantsasutustel tekib seega võrreldes tänasega

kohustus kontrollida enne deklaratsiooni esitamist, millise riigi residentide kontode kohta tuleb

teave MTA-le saata.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MTVS § 88 lõige 2, mille kohaselt kustutab MTA talle

edastatud finantskontode maksualase teabe, kui see pole teabevahetusega hõlmatud. Eelneva

punkti valguses ei saa enam tekkida olukorda, kus MTA-le edastatakse teabevahetusega

mittehõlmatud teavet. Kuna kõnealusel sättel puudub edaspidi funktsioon, siis ei ole mõtet

sellega MTVS-i normistikku koormata.

Juhul, kui mingil põhjusel peaks MTA siiski saama asjassepuutumatut teavet, siis võib MTA

selle kustutada tuginedes isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekaitse üldpõhimõtetele.

31

Punktiga 5 ajakohastatakse MTVS-s olev normitehniline viide, ehk lisatakse viide direktiivile

2023/2226, mis tuleb üle võtta 2025. aasta lõpuks. Märkuse muudatus iseenesest ei too kaasa

mingeid kohustusi ega mõjusid.

§ 4. RLS-i muutmine

RLS-i muudetakse kolme punktiga.

Punktiga 1 muudetakse RLS § 12 lõike 1 teist lauset. Kui kehtiva õiguse kohaselt lõpeb

riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, siis

edaspidi hakkab tagastamisnõue lõppema kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

esines RLS § 15 lõikes 1 loetletud tagastusnõude alus.

Üheks riigilõivu tagastamise aluseks on toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine, st

kui isik taotleb mingit lõivustatud toimingut ja tasub selle eest ka riigilõivu, ent see taotlus

jäetakse läbi vaatamata, siis sel isikul on õigus riigilõiv tagasi nõuda. Tagastusnõude õiguse

kasutamine, nagu eelnevalt öeldud, on aga ajaliselt piiratud, ehk kehtiva õiguse kohaselt lõpeb

tagastusnõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Sellest omakorda

nähtub riigilõivu tagastusnõude eripära – tagastusnõude lõppemise tähtaja alguspunkt ei sõltu

mitte sellest, millal tekib tagastusnõude alus (nt taotluse läbi vaatamata jätmine), vaid hoopis

sellest, millal tasutakse riigilõiv. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus tagastusnõue lõpeb enne

kui reaalselt on jõudnud tekkida tagastusnõude esitamise võimalus.

Näiteks on esinenud juhtum, kus isiku taotlus jäeti läbi vaatamata, kuid isik esitas selle peale

kaebuse. Kaasnenud õigusvaidlus kestis ca kolm aastat, mis kulmineerus läbi vaatamata jätmise

otsuse õiguspärasuse tuvastamisega ja selle kehtima jäämisega. Selle peale esitas taotleja

riigilõivu tagastusnõude, kuid paraku oli tema tagastusnõue RLS kohaselt prima facie

lõppenud, sest piisavalt palju aega (kolm aastat) oli juba möödunud riigilõivu tasumise aasta

lõpust. See viivitus ei olnud tingitud aga isiku enda hooletusest, vaid asjaolust, et isik otsustas

kasutada oma menetlusõigusi, konkreetselt oma kaebeõigust.

Kõnealune juhtum lahendati analoogia kaudu ning isikule siiski tagastati tema riigilõiv.

Vastasel juhul oleks riigilõivu tagastamata jätmine kujutanud endast faktilist sanktsiooni selle

eest, et isik otsustas kasutada oma menetlusõigusi. Kuna aga analoogia kasutamise vajadus

viitab seadusandlikule lüngale, siis on vaja tagastusnõude lõppemise aluseid korrigeerida.

Eelnõu muudatus tagab selle, et tagastusnõue ei jõuaks lõppeda enne, kui jõuab esineda mõni

RLS § 15 lõikes 1 nimetatud alus, nt toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse RLS §-i 259 lõikeid 1 ja 2, ehk juriidilise isiku siduva eelotsuse

taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 2060 eurot (seni 1180 eurot) ning

füüsilise isiku siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 520

eurot (seni 300 eurot). Protsentuaalselt suurenevad lõivud ca 75% ja ca 73%, mis harmoneerub

perioodil 2015 – 2023 keskmise brutopalga tõusuga.

Tõsi, MTA ametnikkonna palgatõus samal perioodil oli sellest siiski väiksem (65%), seega ei

ole uus lõiv täielikus proportsioonis MTA ametnike palgatõusuga, ehk lõive tõstetakse 10%

rohkem kui seda pealtnäha õigustaks korrespondeeriv MTA ametnike palgatõus. Küll aga tuleb

siinkohal rõhutada, et siduvate eelotsuste riigilõivumäärade kujundamisel ei lähtuta üksnes

kulupõhimõttest, vaid ka ekvivalendipõhimõttest, kus riigilõivu määra suuruse kujundamisel

arvestatakse ka taotletava toimingu väärtust ning funktsiooni taotleja huvide teenimisel.

32

Siduva eelotsuse näol ei ole tegemist näiteks mingi loa-taolise haldusaktiga, mis annab õiguse

teha midagi, milleks varem luba ei olnud, ehk selle puudumine ei piira kuidagi ettevõtja

tegevusvabadust ega muid õigusi. Siduv eelotsus on pelgalt viis, kuidas saada MTA-lt

maksuõiguslik hinnang tulevikus tehtava tehingu kohta, millest MTA enam taganeda ei saa.

Oma olemuselt ei erine see printsiibis näiteks maksuõiguslike riskide analüüsi tellimisest

mõnelt õigus- või advokaadibüroolt, lihtsalt kõnealuselt büroolt tellitud õigusliku hinnangu

puhul eksisteerib risk, et MTA võib asuda sellega vastuolus olevale seisukohale. MTA-lt

taotletud ekvivalentse hinnangu puhul siduva eelotsuse näol seda riski ei ole, sest MTA on selle

hinnanguga õiguslikult seotud eeldusel, et analüüsitud tehing ka tulevikus toimub. Siduvus

paneb MTA-le omakorda vastutuse hoolitseda selle eest, et siduva eelotsuse andmisel ei jõutaks

väärale õiguslikule seisukohale, mis võib tekitada Eesti riigile kahju. See aga eeldab mahukat

ning ajakulukat analüüsi nõudes MTA-lt menetlemiseks mitmete ametnike kaasamist,

sealhulgas MTA juhtkonda, sest siduvad eelotsused allkirjastab MTA peadirektor. Kõik see aga

tuleb tahes tahtmata ametnike teiste ülesannete arvelt.

Siduvast eelotsusest saadava hüve valguses on seega põhjendatud sättida riigilõivumäär mõneti

kõrgemaks, kui lähtuda pelgalt MTA ametnike palkade kasvust. Kuigi ajas on suurenenud ka

teised otsesed kulud, samuti kaudsed kulud, siis nende võrra siiski riigilõivu määra suurust ei

tõsteta. See tagab, et siduvate eelotsuste lõivu määra kasv ei oleks korraga liiga suur, ning et

säiliks jätkuv maksukohustuslaste huvi seda teenust osta.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõuga kavandatavad muudatused, mis puudutavad isikuandmete töötlemist, on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprill 2016 määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ehk isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Eelnõu § 1 punktid 4 ja 18–20 tagavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 883/2013

nõuetekohase rakendamise.

Eelnõu § 3 punktid 1–4 tagavad maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 täpsema

ülevõtmise.

6. SEADUSE MÕJUD

Eelnõu laiapõhiseks eesmärgiks on vähendada haldus- ja töökoormust seal, kus võimalik,

samuti tõhustada menetlusi ja riiklikku järelevalvet. Iga muudatuse puhul haldus- ja

töökoormuse vähenemine ei pruugi siiski üheselt avalduda, sest mõned eelnõus olevad

ettepanekud taotlevad muud positiivset mõju, näiteks võrdsemat kohtlemist ning sellest tingitud

konkurentsi paranemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurenemist jne.

Mõjude varieeruvus on tingitud asjaolust, et eelnõu koosneb paljudest üksteisest

mittesõltuvatest muudatustest, mis printsiibis küll jagavad samu eesmärke – näiteks

maksumenetluse tõhustamist ja bürokraatia vähendamist – kuid saavutavad selle erinevalt.

33

Niisamuti erinevad mõjude sihtrühmad, sest muudatused puudutavad maksukohustuslaste

erinevaid läbilõikeid, kes võivad, ent ei pruugi kattuda.

Võttes arvesse eelnõu iseloomu, on otstarbekas hinnata eelnõu mõju iga muudatuse puhul

eraldi. Järgneb igat muudatusettepanekut puudutav detailsem mõjuanalüüs.

6.1 Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluva riigilõivu ja teadaande avaldamise

eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluva riigilõivu haldamise

fikseerimine MKS-s

Mõju valdkond: mõju õigusselgusele

Sihtrühm: MTA, Patendiamet, Justiitsministeerium

Kuivõrd muudatuse eesmärgiks on täita seaduses ilmnenud lünk, siis ei kaasne sellega mingit

märkimisväärset mõju. Patendiameti ja Justiitsministeeriumi asjakohaste nõuete haldus

praktikas jätkub samamoodi, küll aga suurema õiguskindluse ning selgusega.

Muudatusega ei kaasne seega olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.

6.2 MKR põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine rahandusministrile

Mõju valdkond: mõju töö- ning halduskoormusele

Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium, Riigikantselei, teised ministeeriumid ning

huvigrupid ja muud huvitatud isikud, kes soovivad kooskõlastusprotsessis arvamust esitada

Rahandusministri määruse vormile üleminek tooks kaasa MKR põhimäärusega seonduva

õigusloome menetluse kiirenemise, millel oleks kahetine mõju – ühest küljest annaks see MTA-

le ning Rahandusministeeriumile rohkem paindlikkust võimaldades MKR põhimäärust muuta

ning ajakohastada kiiremalt ning ressursitõhusamalt; teisalt, suurem kiirus jätaks vähem aega

teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele oma arvamuste ning märkuste esitamiseks.

Praktikas on aga ebatõenäoline, et suurem menetlemise kiirus eviks märkimisväärset

negatiivset mõju teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele, küll aga mõjutaks see

positiivselt MTA-d ning ennekõike Rahandusministeeriumi.

Suurem menetlemise kiirus on tingitud kahest faktorist: 1) eelnõu avaliku kooskõlastamise

tähtaeg muutuks lühemaks; 2) pärast avaliku kooskõlastamise lõppu on võimalik eelnõu kohe

jõustada ilma, et materjale oleks vaja täiendavalt menetleda Riigikantseleis Vabariigi Valitsuse

istungi otstarbeks.

Võrreldes Vabariigi Valitsuse määrusega, mille avaliku kooskõlastamise tähtaeg on üldjuhul

15 tööpäeva, on ministri määruse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul 10 tööpäeva

(vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile [edaspidi: VVR]). Ministri määrusele üleminek

jätaks teistele ministeeriumitele, valitsusasutustele ning avalikkusele seega viis tööpäeva

vähem aega, et dokumente läbi töötada ning nende kohta märkuseid ja ettepanekuid esitada.

Teisalt, juba kehtiv õigus võimaldab samuti 15 tööpäeva üldreeglist kõrvale kalduda, ehk

sätestada lühikesemaid kooskõlastusperioode. Seda võimalust on MKR põhimääruse kontekstis

teatava regulaarsusega ka kasutatud, sealhulgas on viimasest kolmest aastast (perioodil 2021 –

2023) omajagu näiteid võtta isegi ka alla 10 tööpäeva pikkusest kooskõlastusprotsessist.

34

Praktikas määrabki tihtipeale kooskõlastusperioodi pikkuse pigem MKR põhimääruse

muutmisvajaduse akuutsus, mitte niivõrd VVR-s sätestatu.

Mõju tüüpilisele kooskõlastusperioodi pikkusele ning seega kooskõlastajate ning arvamuse

esitajate töökoormusele on pigem väike, sest ka senises praktikas ei lähtuta rangelt VVR-s

sätestatud 15 tööpäeva kriteeriumist. Liiati, et Rahandusministeerium on praktikas

aktsepteerinud ka hilinenud ametlikke märkusi, samuti on Rahandusministeerium ka

pikendanud kooskõlastamisperioodi, kui mõni ministeerium on dokumentide analüüsimiseks

aega juurde soovinud. Rahandusministri määruse vormile üleminek ei välista kümnest

tööpäevast pikema kooskõlastustähtaja andmist, kui regulatsiooni keerukus seda nõuab.

Kiirust suurendab ka asjaolu, et muudatuse tulemusel kaoks ära terve Riigikantseleile

edastamise etapp koos sellega seonduvate tööülesannetega. Kui hinnata üksnes menetlusele

kuluvat aega, siis tavaliselt võtab Rahandusministeeriumil ca 7 kuni 10 tööpäeva, et materjalid

Rahandusministeeriumist ministri allkirjaga välja saada.18 Avalikul kooskõlastusel peaksid

dokumendid olema VVR kohaselt 15 tööpäeva. Pärast avaliku kooskõlastusperioodi

möödumist on materjalid vaja edastada Riigikantseleisse. Sõltuvalt laekunud märkuste ning

muudatusettepanekute hulgast, võib dokumentide Riigikantseleisse edastamine aega võtta 5

kuni 10 tööpäeva, vahel ka rohkem. Kui eeldame, et muudatusettepanekuid ei tulnud, siis võtab

see keskmiselt siiski vähemalt üks nädal aega, et see läbiks taas Rahandusministeeriumi sisese

kooskõlastusringi.19 Riigikantselei poolel, sõltuvalt dokumentide laekumise kuupäevast, võib

see võtta 1-2 nädalat, et see jõuaks Vabariigi Valitsuse istungile. Alles siis saavad dokumendid

ideaalis kinnitatud, Riigi Teatajas avaldatud ning seejärel jõustatud. Kokku võib seega kogu

protsess kehtiva korra kohaselt võtta aega ca 30 kuni 50 tööpäeva. Ministri määruse puhul võib

kogu eelkirjeldatud protsess olla kiirem, sest Riigikantselei menetluse puudumise tõttu oleks

ajavõit vähemalt 5–10 tööpäeva ning õigusakt ise oleks avalikul kooskõlastusel reeglina vaid

10 tööpäeva, st 5 tööpäeva vähem võrreldes senise korraga. See aga annaks MTA ja

Rahandusministeeriumi ametnikele juurde rohkem paindlikkust ning kontrolli MKR-i

põhimääruse muutmise üle. Ühtlasi vabastataks see täielikult menetlemise koormusest

Riigikantselei, kes peab MKR-i põhimäärust puudutavad eelnõud ette valmistama Vabariigi

Valitsuse istungiks. Kaasneva mõju ulatus on pigem keskmine, ent seevastu igati positiivne.

Mõju sagedust võib pidada väikeseks. MKR põhimäärust muudetakse MTA tegevust

reguleerivate seaduste muutmise tõttu keskmiselt aastas kaks korda, vahel ka rohkem. Igal juhul

ei saa käesolevat muudatust pidada millekski selliseks, mis avaldaks igapäevast mõju. Eelnõude

sisulisele koostamisele kuluv materiaalne aja- ning töökulu jääb suures osas samaks, muutub

üksnes materjalide menetlemisega seonduv. Mõju esinemise sagedust sihtrühma suhtes võib

seega pidada väikeseks, kui võrrelda seda nende õigusaktide koguhulgaga, mida

Rahandusministeerium aastas menetleb.

Sihtrühma suurust ei ole võimalik tõsikindlalt määrata – ministeeriumite ja valitsusasutuste,

samuti Riigikantselei tasandil puudutab muudatus keskmiselt vaid paari ametnikku, kes

tegelevad MKR põhimääruse eelnõu analüüsimisega. Kui palju ministeeriumi ametnikke peab

aga kulutama ressurssi dokumentide analüüsimisele ning arvamuse formuleerimisele sõltub

18 Ajakulu on tingitud asjaolust, et dokumendid peavad läbima ministeeriumisisese kooskõlastusringi, kuhu on

kaasatud nii erivaldkonna spetsialistid, õigusosakond, keeletoimetaja, samuti ka poliitilised nõunikud ning

kõrgemad ametnikud (asekantsler ja kantsler). 19 Majasisene kooskõlastus on teisel korral tüüpiliselt kiirem, sest muudatusettepanekute puudumisel on tegemist

samade dokumentidega, mis esimesel majasisesel kooskõlastusel, mistõttu ei ole neid vaja uuesti detailselt üle

kontrollida.

35

suuresti sellest, kui paljude ministeeriumide valitsemisala küsimusi need puudutavad, või kas

vastavatel ministeeriumitel on parajasti omal mingeid akuutseid muudatusvajadusi, mis

konkreetse eelnõuga otseselt ei seondu. Igal juhul ei saa avaliku sektori kontekstis pidada

sihtrühma suurust oluliseks.

Samadel põhjustel ei ole võimalik määrata sihtrühma suurust muude huvigruppide osas, sest

teoorias on võimalik avaliku kooskõlastamise raames märkuseid ning kommentaare esitada

kõikidel isikutel, kellel on huvi MKR-i põhimääruse eelnõu osas kaasa rääkida. Praktika aga

näitab, et vaid väga erandlikel juhtudel laekub MKR põhimääruse muutmise eelnõudele

märkusi erasektorilt, näiteks ettevõtete liitudelt, muudelt katusorganisatsioonidelt või huvitatud

osapooltelt. Kogumis võib reaalset sihtrühma suurust hinnata väikeseks.

Eeltoodust tulenevalt ei evi muudatus olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei

tuvastatud.

6.3 MTA kehtestamine pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

883/2013 artikli 7 lõike 3a mõistes

Mõju valdkond: töökoormus

Sihtrühm: MTA

Muudatusega kaasneb töökoormuse kasv kuivõrd edaspidi peab MTA kulutama oma aja- ja

tööressurssi OLAF-i teabenõuete rahuldamiseks. Töökoormuse kasv on siiski väheoluline, sest

praktikas küsib OLAF teavet harva. Mõju esinemist ei ole võimalik ette näha, sest see sõltub

faktoritest, mille üle MTA-l kontrolli ei ole ning millest MTA tõenäoliselt ei ole isegi teadlik.

Teabenõude töötlemine, st andmete väljanõudmine ja nende edastamine, ei ole samuti keeruline

ega erilist vaeva nõudev protsess. Kogumina muudatus oluline ei ole, ebasoovitavate mõjude

esinemise riski ei esine. Pangakonto andmed saab MTA hankida täna kasutusel oleva

täitmisregistri vahendusel (MKS § 61 lg 31 ja § 461).

***

Mõju valdkond: halduskoormus

Sihtrühm: pangad, finantasutused

Pangad ja muud finantsasutused peavad edaspidi arvestama vajadusega edastada MTA-le teavet

konkreetse pangakonto ja selle omaniku kohta, samuti vajadusel infot ka seda pangakontot

puudutavate tehingute kohta. Tegemist on teabega, mida pangad juba valdavad ning mida nad

juba kehtiva õiguse kohaselt edastavad riigiasutustele, näiteks MTA-le maksumenetluse raames

(vt ka RahaPTS § 81). Tegemist ei ole seega kvalitatiivselt uue kohustusega, millega sihtrühm

peab kohanema, vaid juba eksisteeriva koormuse väheolulise suurenemisega. Võttes arvesse, et

OLAF-i teabenõuded on pigem harvaesinevad, siis sihtrühma tüüpilist igapäevast toimimist

muudatus ei mõjuta. Mõju kogumis võib pidada väheoluliseks, ebasoovitavate mõjude

esinemise riski ei tuvastatud.

36

6.4 Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (edaspidi: TTKI) kantavad

andmekategooriad ning andmete esitamise kohustusest kõrvalehoidumise takistamine

Mõju valdkond: õigusselgus ning halduskoormus

Sihtrühm: ehitajad, ehitusettevõtjad ning isikud (tellijad), kes neilt ehitustöid tellivad,

Tööinspektsioon

Muudatusega ei kaasne sisulist mõju, sest eelnõuga lahendatakse peaasjalikult juriidilis-

tehnilisi küsimusi, mitte praktilisi probleeme. Muudatus evib siiski osaliselt soodsat mõju, ehk

see vähendab sihtrühma halduskoormust niivõrd kuivõrd edaspidi ei ole vaja neil enam edastada

ehitustööde alustamise eelteadet Tööinspektsioonile. See omakorda vähendab ka

Tööinspektsiooni töökoormust, kes ei pea enam eraldiseisva eelteate dokumendiga töötama.

Muudatustega muudetakse keerulisemaks aruandekohustusest kõrvalehoidumine.

Muudatus seega ei too kaasa olulist mõju. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

6.5 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine riigiasutuste info- ja sidesüsteemide

klienditoe osutamiseks

Mõju valdkond: riigi info- ja sidesüsteemide toimimine

Sihtrühm: riigiasutused, kes oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel peavad üleval

erinevaid andmekogusid ning muid info- ja sidesüsteeme

Muudatusega on edaspidi juurdepääs maksusaladusele riigiasutuste töötajatele ka selleks, et

tagada info- ja sidesüsteemide üldine toimimine ning funktsionaalsus. Praktikas juba

tõlgendatakse fraasi „hooldus- ja arendustöö“ pigem laiemalt, seega ei kaasne käesoleva

muudatusega mingit tuntavat mõju. Küll aga on selgem kasutada konkreetsemaid termineid

spetsiifilisemate nähtuste kirjeldamiseks, mistõttu aitab muudatus kaasa üldise õigusselguse

suurenemisele.

Olulist mõju ei tuvastatud. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike.

6.6 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest info- ja sidesüsteemide

hooldajatele/arendajatele

Mõju valdkond: mõju eraelu puutumatusele;

Sihtrühm: Eesti ja välisriigi residendid, keda puudutavad andmed on MTA info- ja

sidesüsteemides; arendajad

Muudatuse tulemusel antakse MTA-le õigus võimaldada maksusaladust sisaldavale teabele

juurdepääsu asutusevälistele isikutele selleks, et hooldada ning arendada MTA info- ja

sidesüsteeme.

Maksusaladus on mis iganes teave, mida MTA on maksukohustuslase kohta teada saanud oma

ülesandeid täites ning mille avaldamine, avalikuks tulemine või sellele juurdepääsu andmine

kolmandatele isikutele võib ühel või teisel viisil mõjutada maksukohustuslase mainet,

37

elukorraldust, majanduslikke ning sotsiaalseid sidemeid jne. Sisuliselt kujutab maksusaladuse

kaitse instituut endast eraelu puutumatuse kaitseala konkretiseerimist, kuivõrd

maksusaladusest, sõltuvalt selle iseloomust, võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi

maksukohustuslase kohta, muuhulgas hinnata tema finantsolukorda ning tuletada tema

poliitilised ning maailmavaatelised veendumused ja eelistused. Teisisõnu, kui maksusaladust

avaldatakse kolmandatele isikutele – näiteks käesoleval juhul eraisikutest arendajatele – siis

tahes tahtmata piirab see mõjutatud isikute eraelulist puutumatust, ehk nad peavad arvestama,

et rohkem osapooli võivad teada saada asjadest, mida nad hea meelega hoiaksid enda ja riigi

vahel.

Siinkohal ei ole oluline, kas maksusaladuse avaldamisega kaasneb maksukohustuslasele

konkreetne käega katsutav või muul viisil empiiriliselt mõõdetav mõju – eraelu puutumatust

(privaatsust) on piiratud juba sellega, kui privaatsena hoitud informatsioonist saab

andmesubjekti tahtevastaselt teada mõni kolmas isik. Tõsi, sellega ei pruugi kaasneda

kahjulikku füüsilist mõju, kuid asjaolu, et keegi teine teab isiku maksusaladust, võib siiski

mõjutada andmesubjekti emotsionaalset, moraalset ning psühholoogilist seisundit. Eeltoodu

taustal tuleb seega möönda, et maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest

arendajatele tahes tahtmata piirab maksukohustuslaste õigust eraelu puutumatusele, st

vähendab nende privaatsust, ning kuivõrd maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu

andmiseks sellisel viisil ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut, siis peavad maksukohustuslased

arvestama võimalusega, et just nende andmed on nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide

arendamisel, hooldamisel, nendes olevate vigade avastamisel jne.

Sõltumata sellest, et ainuüksi maksusaladuse avaldamisest piisab eraelu puutumatuse riiveks,

ei saa kaasneva mõju ulatust siiski pidada suureks ega isegi keskmiseks. Kavandatav seadus

seab mõjutatud isikutele vaid kohustuse passiivselt taluda asjaolu, et nende andmeid võidakse

kasutada MTA info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Seadus ei kohusta neid

aktiivsetele tegudele/toimingutele, samuti ei eelda seadus neilt mingisuguste kulutuste

kandmist. Faktilises elu-, töö- ning ettevõtluskorralduses ei muutu maksukohustuslaste jaoks

mitte midagi. Samuti ei mõjuta kavandatav seadus ka tõenäoliselt sihtrühma üleüldist käitumist,

kuigi teoorias võib see motiveerida üksikuid maksukohustuslasi hoidma oma maksuasju korras

instinktiivsest ning inimlikult mõistetavast vajadusest kaitsta oma mainet kolmandate isikute

ees. Eeltoodust tulenevalt võib mõju ulatust pidada väikeseks. Ühtlasi võib väikeseks pidada ka

mõjude kaasnemise sagedust, sest üldreeglina on avalikul sektoril kompetents olemas

lahendamaks enamikke IT alaseid probleeme, ehk mõju ei pruugigi iga-aastaselt kaasneda.

Mõju ulatuse ja sageduse väiksusest sõltumata on sihtrühma suurus teoorias siiski suur, sest

põhimõtteliselt võivad mis tahes maksukohustuslase maksusaladust sisaldavad andmed olla

nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide arendamiseks. Praktikas aga puututakse kokku

maksusaladust sisaldavate andmetega siiski vaid ulatuses, milles see on vajalik arendus- ning

hooldustegevuse tulemuslikuks läbiviimiseks, kuid kuivõrd see toimub mõneti ad hoc korras,

on keeruline leida täpset sihtrühma suurust. Asutusevälistel arendajatel otsest ligipääsu MTA

andmebaasidele ei ole.

Kavandatava seadusega võib siiski kaasneda risk teatavate ebasoovitavate mõjude esinemiseks,

ennekõike andmekaitse kontekstis. Kui pahausklik või pelgalt hooletu eraisikust arendaja peaks

oma valdusesse saama maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavaid andmeid, siis eksisteerib

risk andmete õigusliku aluseta levitamiseks või muul viisil omavoliliseks töötlemiseks, mis

võib põhjustada andmesubjektile varalist, moraalset ning mainelist kahju, vähendada tema

konkurentsivõimet või muul viisil kahjustada tema huve. Mõistagi kahjustaks mis tahes selline

38

intsident ka MTA ning laiemalt ka riigi mainet ning usaldusväärsust. Võimalike

andmekaitsealaste intsidentide tõkestamiseks ning ärahoidmiseks võetakse kasutusele erinevad

ettevaatusabinõud ning kaitsemeetmed.

Põhiliselt maandatakse andmete kuritarvitamise riske ennekõike eraisikust arendajate valiku

staadiumis – iga potentsiaalse teenusepakkuja ja tema töötajate suhtes tehakse taustakontroll,

et veenduda ettevõtte laitmatus maines, samuti allutatakse nii teenusepakkuja kui tema töötajad

maksusaladuse hoidmise kohustusele, mis konkretiseeritakse täiendavalt nendega sõlmitavates

konfidentsiaalsuslepingutes ning mille kohta antakse juhiseid enne infosüsteemidega töö

alustamist.

Kõrgendatud järelevalve all on ka eraisikutest arendajate tegevus hooldus- ja arendustööde

läbiviimisel, ehk nad on MTA ja RMIT-i valve all, neil võimaldatakse oma töid teostada selleks

ettemääratud füüsilistes MTA ametiruumides ning infosüsteemikeskkonnas. Vajadusel

konfiskeeritakse töötamise ajaks ka kõik seadmed, millega on võimalik andmeid salvestada,

pildistada või muul viisil jäädvustada.

Mahukaid IT arendusi ei suuda riik oma jõududega teha, mistõttu väliste isikute kaasamine

arendustöödesse on paratamatu. Seetõttu ei ole võimalik tulemust saavutada muul,

maksukohustuslast vähem koormaval viisil.

Rakendatavate turvameetmetega viiakse ebasoovitavate mõjude tekke risk miinimumini.

Arendusettevõtete töötajatel tuleb nõusolekupõhiselt taluda taustakontrolliga seotud sekkumist

privaatsfääri, et minimeerida andmeturbe riske riigi ja maksukohustuslaste jaoks, kelle andmeid

töödeldakse.

Põhimõtteliselt seisneb teoorias kaasneva mõju olulisus pelgalt selles, et sihtrühm on suur, kuid

selle sisuline ulatus ning esinemise sagedus ei ole märkimisväärne ega too kaasa mingeid alalisi

kulutusi ega aktiivseid kohustusi mõjutatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt, muudatus ei evi

olulist mõju sõltumata sihtrühma suurusest.

***

Mõju valdkond: mõju ettevõtlus- ning töökeskkonnale

Sihtrühm: eraisikutest IT teenuseid pakkuvad arendajad

Muudatuse tulemusel muutub lihtsamaks eraisikutest arendajatelt hooldus- ja arendustegevuse

hankimine konkreetselt MTA info- ja sidesüsteemide veatu toimimise tagamise otstarbeks.

Sisuliselt tähendab see riigipoolse nõudluse suurenemist teatud IT teenustele, mis praktikas

tähendab valituks osutud ettevõtetele rohkemat käivet, kuid mis võib veel soodsalt mõjuda

töökohtade arvule ning stabiilsusele.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnanguna on väike, kuid

selgelt positiivne.

***

39

Mõju valdkond: mõju haldus- ja töökoormusele

Sihtrühm: MTA, samuti Eesti ja välisriigi residendid, keda puudutavad andmed on MTA info-

ja sidesüsteemides;

Pikemas perspektiivis evib kavandatav seadus positiivset mõju MTA töökoormusele ning ei

tohiks negatiivselt mõjutada Eesti ja välisriigi residentide halduskoormust, kelle maksusaladust

sisaldavat teavet võidakse avaldada eraisikust arendajatele.

Kui MTA info- ja sidesüsteeme ei hooldata, selles olevad vead jäävad tuvastamata ja

likvideerimata, või vajalikud MTA efektiivsust suurendavad arendused jäävad kompetentsi

puuduse tõttu teostamata või hoolikalt testimata, siis võib see mõistetavalt tekitada probleeme

MTA tööprotsessidele. Vigaselt töötavad infosüsteemid võivad aeglustada käimasoleva

menetluse käiku, genereerida valesid andmeid või järeldusi, põhjustada andmelekkeid, samuti

tekitada muid probleeme, mille lahendamiseks võib kuluda märkimisväärne hulk rahalist ning

ajalist ressurssi. MTA info- ja sidesüsteemide vajadusepõhine hooldamine tagab nende alalise

toimimise ning võimaldab MTA-l efektiivsel ning eesmärgipärasel viisil täita talle seadusega

pandud ülesandeid. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid kahtlemata soodne –

kavandatava seaduse tulemusel peaks vähenema selliste olukordade esinemine, kus MTA-l ei

ole muud võimalust kui kohaneda tekkinud või tuvastatud probleemidega, sest nende

lahendamiseks vajalikku erasektori kompetentsi ei ole võimalik juriidilistel põhjustel kaasata.

Teoorias peaks kavandatav seadus evima positiivset mõju ka andmesubjektide

halduskoormusele, sest mis tahes vead jms puudused info- ja sidesüsteemides kipuvad tekitama

igasuguseid ebamugavusi ka neile, kasvõi vajadust parandada või kinnitada info- ja

sidesüsteemis talletatud andmeid. Halvimal juhul võivad adekvaatselt hooldamata info- ja

sidesüsteemides tekkida andmekaitsealased intsidendid, näiteks andmelekked, millega võivad

kaasneda olulised äririskid ning muud kahjud puudutatud andmesubjektile.

Nagu eelnevalt öeldud, on mõju ulatus väike ja sagedus pigem juhuslik, kuid sellest hoolimata

soodne nii MTA-le, eraisikust arendajatele ning pikemas perspektiivis ka andmesubjektidele.

Mõju olulisuse tingib formaalselt vaid asjaolu, et mõjutatav sihtrühm (andmesubjektid, ehk

Eesti ja välisriigi residendid) on suur.

Üks potentsiaalne ebasoovitav risk võib olla see, et eraisikust arendaja võib pahauskselt

kuritarvitada temale antud juurdepääsuõigusi, ehk ekspluateerida muuhulgas

omakasueesmärgil maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavat teavet. Selline intsident võib

aga nii lühi- kui ka pikaajaliselt suurendada MTA töökoormust ning ka andmesubjektide

halduskoormust. Küll on aga sellise intsidendi tekke tõenäosus minimeeritud juba eelpool

mainitud ettevaatusabinõude ning kaitsemeetmete rakendamisega.

Kokkuvõtlikult võib asuda seisukohale, et mõju haldus- ning töökoormusele on väike, ent siiski

soodne. Mõju ei saa pidada oluliseks.

6.7 Maksusaladuse hoidmise kohustuse täpsustamine

Mõju valdkond: haldus- ja töökoormus

40

Sihtrühm: MTA, info- ja sidesüsteemide arendajad, hooldajad ja tehnilise toe teostajad, MTA-

t auditeerivad isikud, Riigi Tugiteenuse Keskus, kohtud, prokuratuur

Muudatusega ei kaasne mingit mõju kuivõrd juba kehtivas õiguses tõlgendatakse

maksusaladuse hoidmise kohustust laialt, ehk maksusaladust peab hoidma ka sihtrühm – seda

sõltumata sellest, et MKS § 26 lõige 3 sihtrühmale expressis verbis ei viita. Kuna muudatusest

ei teki mingeid uusi kohustusi ega piiranguid, siis ei teki ka täiendavat haldus- ja töökoormust,

mistõttu ei ole vaja rohkemalt analüüsida mõju teisi aspekte (sihtrühma suurus, mõju esinemise

sagedus jne). Küll aga suurendab muudatus õigusselgust.

Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.

6.8 Mis tahes viisil ümberkujundatud maksuvõla avaldamine

Mõju valdkond: mõju konkurentsikeskkonnale

Sihtrühm: füüsilisest ja juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on

ümberkujundatud muul viisil kui läbi maksuvõla tasumise ajatamise

Praegu kohtleb seadus teatud maksuvõlgnikke erinevalt sõltuvalt sellest, mis viisil nende

maksuvõlg on ümber kujundatud. Kui maksukohustuslasel on ajatatud maksuvõlg, siis kuulub

see MKS § 27 lõike 1 punkti 5 alusel avalikustamisele, ehk ka ajatatud maksuvõlaga

maksukohustuslane peab taluma maksuvõla avalikustamisega kaasnevat faktilist mainekahju,

mis võib negatiivselt mõjutada selle maksukohustuslase suhteid teiste turuosalistega,

vähendada tema perspektiivi saada laene ning muid kapitalisüste, samuti nõrgestada üleüldse

tema üldist võimet konkureerida ettevõtluskeskkonnas. Kõik need negatiivsed mõjud tekitavad

maksuvõlgnikule arvestatava surve tasuda ära oma maksuvõlg nii kiiresti kui võimalik. Ometi

eksisteerib maksuvõlgnikke (sihtrühm), kelle maksuvõlgasid ei avaldata, sest need on

ümberkujundatud menetlustes, mida kehtiv MKS ei nimeta, ning kes selleläbi saavad ennast de

facto esitleda õiguskuulekate ning usaldusväärsete maksukohustuslastena. See aga annab neile

selge konkurentsieelise võrreldes maksukohustuslastega, kelle maksuvõlad on avalikud.

Kavandatava muudatusega kaasneva mõju peaasjalik iseloom on, et see eemaldab sihtrühmalt

eelnimetatud ebaõiglase konkurentsieelise ja allutab nad samasugusele mainelisele,

majanduslikule ning ka moraalsele survele tasuda võimalikult kiirelt oma maksuvõlg. Tahes

tahtmata tähendab see teatavat vajadust kohaneda uute oludega, sest maksuvõla avalikuks

tegemisega muututakse vähem usaldusväärsemaks ning seeläbi vähem atraktiivseks

äripartneriks. Praktikas võib see aga tähendada väiksemat käivet ning muid majandusraskusi,

mis tüüpiliselt võivad esineda mingi konkurentsieelise kaotamise tõttu. Tuleb siiski rõhutada,

et kirjeldatud negatiivne mõju ei ole õiguspoliitiliselt ega sotsiaaleetiliselt taunitav, kuivõrd see

kaasneb ebaõiglase konkurentsieelise äravõtmisega. Sõltumata eeltoodust ei ole siiski usutav,

et kaasneva mõju ulatus oleks suur või isegi keskmine, pigem on see väike.

Mõju kaasnemise sagedust on keeruline määrata, kuivõrd selleks, et maksuvõlga avalikustada,

peab maksuvõlg esmalt tekkima. Tüüpiliselt tekib maksuvõlg kas majanduslikest raskustest,

siirast juriidilisest väär- või eriarvamusest, või siis maksukohustuslase pahausksest käitumisest.

Kui aga maksuvõlg kujundatakse ümber, siis on see reeglina siiski ajendatud

maksukohustuslase maksejõuetusest (ajatamine, saneerimine, võlgade ümberkujundamine,

kompromiss pankrotimenetluses jne), mis samuti on võrdlemisi juhuslik ning raskesti

prognoositav nähtus. Kindlasti ei saa sagedust hinnata regulaarseks või isegi perioodiliseks –

41

pigem on kaasneva mõju sagedus väike just nimelt selle juhuslikkuse ning ebaregulaarsuse

tõttu.

Muus kui ajatamismenetluses ümberkujundatud maksuvõlgasid ning neid omavaid

maksuvõlgnikke on vähe. Näiteks on MTA andmetel ca 32 maksuvõlgnikku, kelle maksuvõlg

on kas saneeritud või ümberkujundatud võlgade ümberkujundamise menetluses.

Maksuvõlgnike koguhulgast moodustab see umbes 0,06% maksuvõlgnikest. Mõjutatava

sihtgrupi faktiline suurus on seega väike, kuid põhimõtteliselt peavad siiski kõik

maksukohustuslased edaspidi arvestama, et maksuvõla ümberkujundamine muul viisil kui läbi

ajatamise ei ole enam takistuseks nende maksuvõla avalikustamisele.

Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib edaspidi väheneda erinevate

maksejõuetusmenetluste atraktiivsus kui võtta eelduseks, et näiteks saneerimise ja maksuvõla

tasumise ajatamise vahelist valikut on seni informeerinud kasvõi osaliselt maksuvõla

avalikustamise nüanss. Ent tõenäosus selleks on väike, sest enamik maksuvõlgnikke ilmselt ei

ole üleüldse teadlikud sellest, et muul viisil maksuvõla ümberkujundamisega ei kaasne

ümberkujundatava maksuvõla avalikustamist. Kavandatav seadus lahendab ennekõike

juriidilist probleemi, mis on tingitud õiguslünga avastamisest, mitte niivõrd

maksukohustuslaste teadlikust ning pahatahtlikust käitumisest.

Võttes arvesse kaasneva mõju ebaregulaarset sagedust ning sihtrühma väiksust, ei saa

muudatusega kaasnevat mõju pidada oluliseks.

***

Mõju valdkond: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on ümberkujundatud muul viisil kui läbi

maksuvõla tasumise ajatamise

Kavandatava seadusega ei kaasne sihtrühmale halduskoormust selles mõttes, et nad peaksid

edaspidi kandma riigi ees täiendavaid kulutusi või täitma muid kohustusi. Sihtrühmale kaasneb

üksnes talumiskohustus kannatada oma ümberkujundatud maksuvõla avalikustamist. Küll aga

võib halduskoormus kasvada kaudselt selles mõttes, et uues regulatiivses keskkonnas on

sihtrühma konkurentsivõime väiksem ning see võib mõjutada sihtrühma majanduslikku

võimekust ning atraktiivsust. Mõju ulatus on pigem keskmine.

Koondmõju võib siiski pidada ebaoluliseks arvestades mõju tekke sagedust ning sihtrühma

väiksust (vt ülalpool). Ebasoovitavate mõjude tekke riski ei tuvastatud.

***

Mõju valdkond: riigi ja tema haldusasutuste töökoormus

Sihtrühm: MTA

Edaspidi peavad MTA ametnikud muuhulgas tegelema ka selliste maksukohustuslaste

maksuvõlgade avalikustamisega, kelle maksuvõlg on ümberkujundatud muul viisil kui läbi

maksuvõla tasumise ajatamise. See aga ei eelda MTA ametnike koolitamist, nende

42

töökorralduse muutmist ega uute ametnike värbamist. Kaasneva mõju ulatus on seega väike,

kuigi tõsi, tööülesandeid objektiivses võtmes tuleb natukene juurde.

Mõjude esinemise sagedus on väike võttes arvesse asjasse puutuvate maksuvõlgnike hulka ning

maksejõuetusest tingitud maksuvõlgade ümberkujundamise juhuslikkust. Kindlasti ei ole

tegemist tööülesandega, millega MTA ametnikud puutuksid kokku igapäevaselt. Maksuvõla

avalikustamisega tegeleb primaarselt MTA teenuste osakond, mis koosneb ca 15 ametnikust.

See moodustab ca 1,05% MTA ametnike koguhulgast.

Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud ning koondmõju sihtrühmale on ebaoluline.

6.9 Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine

Mõju valdkond: mõju ettevõtluskeskkonnale

Sihtrühm: juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuotsus ei ole edasikaevatav

Maksuotsuste resolutsioone avalikustataks suuresti samal eesmärgil, miks avalikustatakse

maksuvõlgasid, ehk anda turuosalistele rohkem teavet üksteise kohta, et nad saaksid teha

informeeritumaid otsuseid äripartnerite valikul. Kuigi maksuotsuse olemasolu ei pruugi alati

tähendada pahausksust või finantsprobleeme – maksuotsus võib tekkida ka legitiimse juriidilise

eriarvamuse ning sellest tingitud õigusvaidluse tulemusel – siis nende suur hulk võib siiski

signaliseerida teatud negatiivseid omadusi, näiteks suunitlust mitte täita vabatahtlikult oma

kohustusi, või siis viidata sellele, et konkreetsel isikul on alalisi probleeme MTA-ga suhtlemisel

ning et see võib mõjutada ka tema muid ärisuhteid. Sihtrühm peab seega arvestama sellega, et

turuosalised võivad tõlgendada maksuotsuste rohkust negatiivse ilminguna, ehk äririskina, mis

vähendab nende atraktiivsust potentsiaalsete äripartnerite silmis. Edaspidi peab sihtrühm

rohkem kaaluma perspektiivikust laskuda õiguslikesse vaidlustesse MTA-ga, vajadusel olema

ka valmis selgitama oma äripartneritele nende suhtes jõustunud maksuotsuste tagamaid, samuti

olema valmis kohanema uue turukeskkonnaga, kus maksuotsuste resolutsioonide avaldamise

tõttu on nende ärimaine kahjustunud ning nende konkurentsivõime sellest tingituna

nõrgenenud.

Kuigi kavandatav eelnõu kahtlemata mõjutab sihtrühma, ei eelda see siiski täiendavaid

formaalseid kohustusi ning kulude kandmist. Suuresti peab sihtrühm arvestama

talumiskohustusega ning turu reaktsiooniga maksuotsuste olemasolusse. Mõju ulatust

vähendab ka asjaolu, et äripartnerite valikul võidakse uurida juba praegu järgi, et kas

potentsiaalsel partneril on parasjagu käimas mingeid suuremaid õigusvaidlusi (kas riigi või

mõne teise osapoolega), mis võib negatiivselt mõjutada tulevase ärisuhte sujuvat kulgemist.

Parimal juhul on mõju ulatus keskmine.

Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas juriidilisest isikust maksukohustuslase suhtes

algatatakse maksukontrolle, mis päädivad maksuotsusega. Tuleb silmas pidada, et maksuotsuse

tegemine on võrreldav ultima ratio meetmega, ehk MTA väljastab selle ainult siis, kui on selge,

et maksukohustuslane vabatahtlikult oma maksukohustust täitma ei hakka. Praktikas aga

väljastatakse maksuotsuseid aastas võrdlemisi vähe (võrreldes maksukohustuslaste

koguhulgaga) ning veel vähem tehakse seda korduvalt mingi konkreetse maksukohustuslase

suhtes.

43

Aastal 2021 väljastati juriidilistele isikutele 334 maksuotsust, aastal 2022 väljastati 254

maksuotsust ning aasta 2023 esimese kuue kuu jooksul väljastati 167 maksuotsust.

Hinnanguliselt väljastab MTA aastas keskmiselt ca 300 maksuotsust20, kuid tuleb silmas

pidada, et väljastatud maksuotsuste koguhulk ei ole kavandatavast muudatusest mõjutatud, sest

sarnane mõju juba eksisteerib vaide- ning kohtuotsuste avalikustamise näol – kui

maksukohustuslane kaebab maksuotsuse näiteks kohtusse, siis see asjaomane kohtulahend

avalikustatakse, ehk niikuinii saab avalikkus teada, et kaebaja oli allutatud maksuotsusele ja

rohkemgi veel. MTA andmetel vaidlustati 2021 aastal 23% maksuotsustest, ehk ca 77

maksuotsust; 2022 aastal 20,5%, ehk ca 52 maksuotsust ning; 2023 aastal esimese kvartali

jooksul ca 7,2% maksuotsustest, ehk 12 maksuotsust. Need vaidlustajad muudatuse sihtrühma

eeltoodust tulenevalt ei kuulu – seda eriti juhul, kui vaidlustajad kaotavad vastava

õigusvaidluse.

Tegelikuks sihtrühmaks on seega need maksuotsuse adressaadid, kes maksuotsust ei vaidlusta

ning täidavad seda. Kui lähtuda eeldusest, et iga maksuotsus käib ühe juriidilise isiku kohta,

siis näiteks 2022. aasta andmete kohaselt oleks tol aastal olnud sihtrühma tegelikuks suuruseks

ca 202 maksukohustuslast, kes maksuotsuse adressaatide (juriidiliste isikud) keskmisest iga-

aastasest koguhulgast moodustavad ca 67%, kuid juriidilisest isikust maksukohustuslaste21

koguhulgast umbes 0,06%.

Kavandatava seaduse puhul esineb siiski ebasoovitav risk, et resolutsioonide avaldamise

tulemusel võib avalikkus senisest rohkem asuda maksuotsuseid stigmatiseerima. Teisisõnu,

maksuotsuste väljastamist võidakse kriitikavabalt käsitleda ilminguna sellest, et maksuotsuse

adressaadil on midagi viga, näiteks tal on makseraskused või ta on ebausaldusväärne. Ent, nagu

eelnevalt öeldud, ei tähenda kehtiv maksuotsus tingimata seda, et maksukohustuslane oleks

teinud midagi taunimisväärset. Praktikas võib tekkida MTA ja maksukohustuslaste vahel

vaidlusi selles osas, kuidas näiteks tõlgendada mingit maksuseadust, Euroopa Liidu direktiivi

või mõnda muud õigusakti. Kui sellest tõlgendusest sõltub aga tasumisele kuuluva

maksukohustuse suurus, siis võib sellisesse vaidlusesse laskumine provotseerida maksuotsuse.

Siinkohal on maksukohustuslane pigem motiveeritud siirast veendumusest, et seaduse kohaselt

ta ei ole midagi valesti teinud, mitte mingist pahausksest soovist hoiduda maksude tasumisest

kõrvale. Kirjeldatud tendentsi maandamiseks on MTA-l vajadusel võimalik väljastada MKS §

15 alusel selgitusi ja juhendeid.

Muudatuse puhul analüüsiti ka riski, kas see võib survestada juriidilisest isikust

maksukohustuslasi mitte laskuma õiguslikesse vaidlustesse MTA-ga selleks, et vältida

maksuotsuse tegemist ja selle resolutsiooni potentsiaalset avaldamist tema äripartneritele.

Analüüsi tulemusel jõuti aga seisukohani, et see parimal juhul survestab juriidilisest isikust

maksukohustuslasi mitte nö „kalastama“, st laskuma MTA-ga õigusvaidlustesse, mille edukuse

perspektiivis neil tõsikindlat veendumust ei ole, kuid sellegipoolest loodavad kas õnnele või

juhusele saavutada omale soodne tulem. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et kõnealune argument

kohaldub ka näiteks vaideotsuste ning kohtulahendite avalikustamise kontekstis, ehk

kahtlemata võib kohtumenetluse avalikkuse printsiip survestada kaebajaid mitte esitama

kaebuseid ega hagisid (eriti, kui kaebaja mõistab, et edukuse perspektiivi ei ole), kuid seda ei

20 See nähtub paremini, kui võtta võrdluseks ka perioodi 2018 – 2020 andmed, ehk aastal 2018 väljastati

juriidilistele isikutele 323 maksuotsust, aastal 2019 väljastati 278 maksuotsust ning aastal 2020 väljastati kümne

kuuga 277 maksuotsust. 21 Kui lähtuda äriühingute, SA-de ning MTÜ-de koguhulgast vastavalt Statistikaameti andmetele. Vt

https://ariregister.rik.ee/est/statistics (sisenetud: 08.10.2024).

44

käsitleta otseselt probleemina, mida tuleks likvideerida – kui üksikud erandid kõrvale jätta

(ärisaladused, eraelu kaitse jne).

Kavandatava muudatusega üldjoontes ei tohiks kaasneda olulist mõju.

***

Mõju valdkond: mõju maksu- ning õiguskuulekusele

Sihtrühm: juriidilisest isikust maksukohustuslased

Nagu maksuvõlgade avalikustamine, paneb maksuotsuste resolutiivosa avaldamise võimalus

sihtrühma teatava surve alla hoida oma maksuasjad korras ning vältida selliselt enda

markeerimist mis tahes omadustega, mis võiksid vähendada tema atraktiivsust teiste

turuosaliste silmis. Korrashoidmine tähendab antud juhul seda, et sihtrühm ei lase enam

vaidlustel MTA-ga nii regulaarselt eskaleeruda sellisele tasandile, kus MTA ei näe muud

võimalust kui väljastada maksuotsus. Eelnõu kohaselt, kui maksuotsus on väljas ja selle

vaidlustamine ei ole enam võimalik, siis kuulub see vältimatult avalikustamisele – seda ka siis,

kui maksukohustuslane selle maksuotsuse täies ulatuses täidab. Kogu regulatsiooni mõte on

signaliseerida avalikkusele, et selline isik pidas MTA-ga vaidluse maha ja lõppastmes keeldus

või ei olnud suuteline maksukohustust vabatahtlikult täitma. Kaasnev mõju võib seega suunata

juriidilisest isikust maksukohustuslasi olema õiguskuulemakad ning vähendama nende

valmisolekut laskuda intensiivsesse õiguslikku vaidlusesse MTA-ga. Mõju ulatus võib

küündida keskmiseks.

Kõnealune surve puudutab põhimõtteliselt kõiki juriidilisest isikust maksukohustuslasi,

kuivõrd kõik on edaspidi huvitatud sellest, et nende vaidlused ei päädiks maksuotsusega, ent

konkreetselt mõjutab rohkem neid, kes on altid MTA-ga vaidlema, kuid seda üksnes kuni

maksuotsuse tegemiseni ilma neid vaidlustamata vaide- ega kohtumenetluses. Üldiselt võib

sihtrühma suurust ning mõjude esinemise sagedust siiski pidada pigem väikeseks, sest valdava

enamiku maksukohustuslaste puhul maksuotsusega päädivaid maksukontrolle ei tehta.

Ebasoovitava mõju tekkimise riski ei tuvastatud.

Koondmõju on ebaoluline.

***

Mõju valdkond: mõju ettevõtlusvormi valikule

Sihtrühm: isikud, kes soovivad ettevõtlusega tegelemiseks asutada juriidilise isiku

Teoorias võib kavandatav muudatus suunata rohkem inimesi tegutsema füüsilisest isikust

ettevõtjana, kuivõrd füüsilisest isikust maksukohustuslastele väljastatud maksuotsuste

resolutsioonid avalikustamisele ei kuuluks. Kõnealuse mõju teke on siiski valdavalt

ebatõenäoline ning kui see isegi peaks realiseeruma, siis ole usutav, et selle ulatus oleks rohkem

kui marginaalne.

Koondmõju ettevõtlusvormi valikule on väike.

45

***

Mõju valdkond: mõju MTA töökoormusele

Sihtrühm: MTA

Juriidilisest isikust maksukohustuslastele väljastatud maksuotsuste resolutiivosa avaldamine

tähendab MTA-le töökoormuse suurenemist. Lisanduvad toimingud ei ole aga sellise

iseloomuga, mis eeldaksid MTA ametnikelt täiendavat koolitust, uute ametnike värbamist või

muul viisil erilist kohanemist. Maksuotsuste resolutsiooni avaldamisega tegeleks väike osa

MTA ametnikkonnast. Kogumis on kavandatava muudatuse mõju MTA töökoormusele väike,

kuid arvestades, et aastas väljastatakse keskmiselt ca 300 maksuotsust, siis võivad

maksuametnikud selle uue ülesandega kokku puutuda võrdlemisi regulaarselt – mõju esinemise

sagedust võib pidada suureks. Samas, osa teabest nende maksuotsuste kohta – ennekõike fakt

maksuotsuse olemasolu või vähemalt selle tegemise kohta – avalikustatakse juba de facto, sest

edasikaevatud maksuotsuste lahendid nii vaide- kui ka kohtumenetluses kuuluvad kehtiva

õiguse kohaselt avalikustamisele.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on koondmõju MTA

ametnikkonnale väike.

6.10 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine uurimisasutustele ning prokuratuurile

Mõju valdkond: töökoormus, kuriteovastane võitlus, kriminaalmenetluse tõhustamine

Sihtrühm: MTA, uurimisasutused, prokuratuur

Muudatuse tulemusel on MTA-l edaspidi võimalik avaldada maksusaladust sisaldavat teavet

asutusepõhiselt, mitte ametnikupõhiselt – konkreetselt, maksusaladust sisaldavat teavet

avaldatakse uurimisasutustele ning prokuratuurile, mitte uurijatele ning prokuröridele.

Muudatusel on positiivne mõju kriminaalmenetluse tõhususele ning sellest tulenevalt

üleüldisele kuriteovastasele võitlusele. Kui maksusaladust sisaldava teabe vastuvõtjateks on

uurimisasutus/prokuratuur, siis saavad need asutused vastavalt diskretsioonile ise otsustada,

millised uurijad ning muud ametnikud peaksid sellele teabele ligipääsu saama, et täita oma

seadusest tulenevaid ülesandeid. See võimaldab erinevatel uurimis- ning töögruppidel

tõhusamalt tegutseda ilma, et uurijad/prokurörid peaksid neile jagatud infot enda ja teiste

uurijate/prokuröride teada hoidma. Muudatus mõjub positiivselt ka üldisele õigusselgusele ning

õigussüsteemi koherentsusele, kuivõrd ka muud asjasse puutuvad seadused (ennekõike

kriminaalmenetluse seadustik) lähtuvad asutusepõhisest arusaamast, kus ametnikud esindavad

oma asutust ega tegutse ainuisikuliselt oma nimel.

Muudatuse ulatus, sõltumata tema positiivsest olemusest, on pigem väike. Muudatusega ei

kaasne uusi kohustusi või koormisi, see ei muuda olemuslikult asjassepuutuvate ametnike

tööülesannete iseloomu ega mastaapi, ühtlasi ei ole sellel ka mingit erilist haldusvälist mõju.

Praktikas ilmselt ei suurene ka töökoormus, sest MTA poolt avaldatava teabe osas muutub

formaalselt vaid selle teabe saajaks olev adressaat, ning teoorias peaks uurijate/prokuröride

töökoormus vähenema, kuivõrd laiapõhisem alus võimaldab uurimisasutuste/prokuratuuri

46

sisestes uurimis- ja töögruppides rakendada efektiivsemat tööjaotust, muuhulgas kaasata

ametnikke, kes formaalselt „uurijad“ ja „prokurörid“ ei ole.

Mõju sagedus ning sihtrühma suurus samuti ei muutuks võrreldes praegusega – muutub vaid

teabe saajaks olev adressaat.

Ebasoovitava mõju tekke riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnang: ebaoluline.

6.11 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Rahandusministeeriumile maksude

laekumise prognoosimiseks ja maksude laekumist tagavate meetmete kavandamiseks

Mõju valdkond: töökoormus

Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium

Muudatus ei tekita täiendavaid kohustusi ega koormisi maksukohustuslastele, küll aga

võimaldab see operatiivsemalt Rahandusministeeriumil tegeleda maksualaste õiguspoliitiliste

instrumentide analüüsimise ning kavandamisega. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt senine

praktika ka eriliselt ei muutuks – lõviosa Rahandusministeeriumile edastatud teabest oleks

jätkuvalt statistiline ilma, et nende andmete pinnalt oleks võimalik tuvastada konkreetseid

maksukohustuslasi. Muudatus on peaasjalikult kantud soovist eemaldada kitsendus, mis

eksisteerib vaid Rahandusministeeriumi puhul, kuid ei eksisteeri ühegi teise ministeeriumi,

valitsusasutuse, riigiasutuste ega muu organisatsiooni puhul.

Sihtrühma suurust ning mõjude esinemise sagedust ei ole võimalik otseselt määrata. Vaid

erandlikel juhtudel on näiteks maksude laekumise tõhustamist ettenägevate meetmete

kavandamisel vaja isikustatud teavet. Tüüpiliselt piirdub analüüs vaid abstraktsete empiiriliste

andmetega.

Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on pigem ebaoluline.

6.12 Keskmise töötasu avaldamine hankijale

Mõju valdkond: mõju halduskoormus

Sihtrühm: pakkujad ja tema pakkumises nimetatud isikud, kelle töötajate töötasu vastab RHS

§ 115 lõike 2 punktis 2 sätestatud kirjeldusele

Muudatuse tulemusel ei pea pakkujad enam läbi tegema protsessi, kus hankijale vajalike

andmete edastamiseks peavad nad kõnealused andmed esmalt MTA-lt välja nõudma ning need

seejärel ka hankijale edastama. Edaspidi saab hankija vajalikud andmed MTA-lt ise vajaduseta

pöörduda pakkuja poole. Kuna pakkuja seda toimingut enam tegema ei pea, siis väheneb

sellevõrra ka tema halduskoormus. Eelnõu evib seega soodsat mõju sihtrühmale. Mõju ulatus

sihtrühmale on sellest tulenevalt pigem väike.

Halduskoormuse vähenemine sellisel kujul mõjutab vaid isikuid, kes osalevad RHS § 115 lõike

2 punkti 2 kohases hankemenetluses. Hankemenetluses osalemine on aga iga ettevõtja vaba

valik, mistõttu on mõju saabumine ning selle sagedus täielikult sihtrühma kontrolli all. Mõju

sagedus võib küündida keskmiseks, kuid pigem on väike.

47

2022. aastal väljastas MTA keskmise töötasu tõendit ehituse riigihangete kontekstis 2434 korral

ning 2023. aastal 2351 korral. Aastal 2023. oli Statistikaameti andmete kohaselt majanduslikult

aktiivseid ettevõtteid 153 883,22 kellest kõnealused pakkujad moodustaksid ca 1,5%, kui

eeldada, et iga töötasu tõendi väljastamise juhtum käib ühe individuaalse pakkuja kohta.

Edaspidi ei peaks need pakkujad enam ise MTA poolt väljastatud tõendeid hankijatele

edastama, vaid MTA teeks seda ise.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Koondmõju ei ole oluline.

***

Mõju valdkond: mõju MTA töökoormusele

Sihtrühm: MTA

MTA ametnike töökoormus ei tõuse, sest kui siiani väljastab MTA andmeid pakkujatele, siis

edaspidi väljastatakse need hankijale vastavalt tema vajadustele – MTA-l on selleks vajalik

võimekus olemas. Mõju ulatus MTA töökoormusele on pigem väike, sagedus pigem keskmine

ning mõju puudutab vaid väikest osa MTA ametnikkonnast.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju sihtrühmale on hinnanguliselt

ebaoluline.

6.13 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maagaasiseaduses sätestatud

süsteemihaldurile

Mõju valdkond: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: kütuse tarnijad

Kavandatava muudatuse tulemusel liiguksid andmed KKS-st süsteemihalduri poolt hallatud

digitaalsesse keskkonda (kauplemisplatvorm) ilma, et see eeldaks nõusoleku küsimist sellelt

kütuse tarnijalt, kelle kohta need andmed käivad. Muudatus seega vabastab sihtrühma ühest

küljest vajadusest reageerida MTA poolsele päringule saada nõusolek andmete edastamiseks,

teisest küljest vabastab see kütuse tarnija ka vajadusest esitada andmeid ise süsteemihalduri

digitaalsesse keskkonda. Ühtlasi minimeerib kavandatav seadus selliste juhtude esinemise, kus

KKS-s ja kauplemisplatvormil olevad andmed ei kattu – kuna praegu on nö „käsitööd“ andmete

liigutamisel oluliselt rohkem, siis on ka tõenäosus erinevate vastuolude tekkeks suurem.

Kõnealuste vastuolude lahendamine eeldaks aga jällegi nii sihtrühma kui ka asjassepuutuvate

haldusorganite jaoks ressursikulu. Kogumis omab kavandatav muudatus soodsat mõju

sihtrühma halduskoormusele, kus mõju ulatust võib pidada väikseks, sest muudatusega ei

kaasne sihtrühmale mingeid täiendavaid kohustusi, kulutusi ega muid kohanemisvajadusi.

Muudatus mõjutab ca 38 kütuse tarnijat, kes moodustavad 2023. aastal majanduslikult

aktiivsetest ettevõtetest ca 0,02%.23 Andmeid edastataks KKS-st kauplemisplatvormile iga

22 Selle kohta vt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused (sisenetud:

13.09.2024). 23 Samas.

48

kuu. Sihtrühma suurus on pigem väike, ent mõju esinemise sagedust võib hinnata keskmiseks

– küll aga tuleb märkida, et „mõju esinemise sagedus“ tähendab siinkohal halduskoormuse

vähenemist, mida sihtrühm oleks vastasel juhul pidanud kandma.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on ebaoluline.

***

Mõju valdkond: mõju haldusorgani töökoormusele

Sihtrühm: Keskkonnaamet

Kuna muudatuste tulemusel paraneb andmete kvaliteet, väheneb Keskkonnametil vajadus

sekkuda kütuse tarnijate tegevusse riikliku järelevalve näol. Kavandatav seadus omab seega

soodsat mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kogumis võib mõju ulatust ning sagedust

hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on

ebaoluline.

***

Mõju valdkond: mõju haldusorgani töökoormusele

Sihtrühm: MTA

Andmevahetus KKS-i ja süsteemihalduri andmekogu vahel toimub alates 2021. aasta

veebruarist, ehk muudatus MTA tegevust iseenesest ei mõjuta. Muudatuse eesmärgiks on

pelgalt tagada, et see andmevahetus saaks toimida sõltumata kütuse tarnija nõusolekust.

6.14 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine MTA koosseisuvälisele tõlgile

Mõju valdkond: mõju eraelu puutumatusele

Sihtrühm: maksukohustuslased, kelle kohta käivat maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse

MTA koosseisuvälisele tõlgile

Kuidas maksusaladuse avaldamine põhimõtteliselt riivab andmesubjekti õigust eraelu

puutumatusele, on juba käesolevas seletuskirjas avatud. Mõju ulatus sihtrühmale on väike,

kuivõrd kavandatav eelnõu ei pane neile uusi, senitundmatuid kohustusi. Siinkohal saab rääkida

vaid passiivsest talumiskohustusest. Kuna mingeid kohanemisraskusi ei teki, siis võib mõju

ulatust pidada väikeseks.

Mõju kaasnemise sagedus on suuresti sihtrühma kontrolli all. Kui maksumenetluse

läbiviimiseks on vaja tõlgi abi, siis on tõlki võimalik kaasata ka sihtrühmal endal ning omada

selliselt teatavat kontrolli, kellele tema maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse. Praktikas

läheb MTA-l võõrkeeltena enamasti vaja vaid inglise keelt ning vene keelt – neid keeli

valdavaid ametnikke MTA-l reeglina on. Vajadus aga kaasata asutuseväline tõlk mõne muu

eksootilisema keele hõlmamiseks tekib aga võrdlemisi harva, aastapõhist vajadust on aga

keeruline prognoosida, kuivõrd see sõltub juhuslikest faktoritest. MTA tellis aastal 2022

tõlketeenust asutuseväliselt 29 korral, ehk kirjalikku tõlget 18 korral ning suulist tõlget 11

korral, 2023 aastal on tõlketeenust tellitud vähemalt 20 korral, ehk nii kirjalikku kui suulist

49

tõlget vähemalt kümnel korral. Mõjutatava maksukohustuslaste hulk on seega marginaalne

arvestades maksukohustuslaste koguhulka ning seda läbilõiget maksukohustuslastest, keda

aastas allutatakse maksukontrollile või muule menetlusele, kus tõlki võib vaja minna.

Siinkohal tasub ka mainida, et kuivõrd tegemist on õiguslünga parandamisega, et regulatsioon

saaks toimida nii, nagu ta alati on olnud mõeldud toimima, siis ei saa igal juhul muudatusega

kaasnevat mõju pidada millekski negatiivseks või muul viisil taunimisväärseks.

Koondmõju võib sihtrühmale pidada ebaoluliseks.

***

Mõju valdkond: maksumenetluse efektiivsus

Sihtrühm: MTA

Kavandatav eelnõu suurendab maksumenetluse efektiivsust, sest see eemaldab MKS-i tekstist

õiguslünga, mis võis teatud juhtudel takistada vajaliku tõlgi kaasamist ning selleläbi sisuliselt

seisata maksumenetluse kulgemine – seda põhjusel, et kui maksumenetluse eesmärgipärase

kulgemise eelduseks on maksusaladuse avaldamine tõlgile, ja seadus seda ei võimalda, siis

tekibki de facto moratoorium. Halvimatel juhtudel võib see mõjutada ka maksude korrapärast

laekumist, näiteks kõnealuse menetlusliku takistuse tõttu maksumenetlus viibib ning MTA

nõuded aeguvad. Muudatuse tulemusel on aga need ohud välistatud, ehk kui

maksukohustuslane keeldub omal algatusel tõlki kaasamast, siis on MTA-l võimalik kaasata

tõlk omal initsiatiivil ilma, et maksukohustuslane saaks seda õiguslikult takistada. Kavandatav

seadus siiski ei pane MTA-le täiendavaid kulutusi ega ülesandeid, mida tal seni pole olnud –

vastupidi, see võimaldab olemasolevaid ülesandeid paremini täita. Kohanemisraskuste

puudumise tõttu võib mõju ulatust MTA-le hinnata väikeseks.

Mõju esinemise sagedust võib hinnata väikeseks, sest enamikel juhtudel ei ole vaja

maksumenetlusse asutusevälist tõlki kaasata.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.

6.15 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine TurS §-s 30 nimetatud riikliku

järelevalve asutustele

Mõju valdkond: mõju üüriteenuse osutajate halduskoormusele ning riikliku

järelevalveasutuste töökoormusele

Sihtrühm: lühiajalise üüriteenuse osutajad ning riikliku järelevalveasutused

Kavandatava muudatuse kohaselt on TurS §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutustel

edaspidi võimalik hõlpsamini tuvastada lühiajalise üüriteenuse osutajaid ning allutada nad

riiklikule järelevalvele. Sellega võib aga kaasneda üüriteenuse osutajatele suurenenud

halduskoormus, kui nad seni on tegutsenud vastuolus näiteks seaduses sätestatud erinevate

tervise- ja ohutusnõuetega. Suurenenud halduskoormus aga ei ole siinkohal käsitletav

ebasoovitava mõjuna, sest see on tingitud oma tegevuse seadusega kooskõlla viimisest.

Muudatusega ei kaasne teenuseosutajatele muid kohustusi ega koormisi.

50

Muudatus võib suurendada riiklike järelevalveasutuste töökoormust, kuivõrd muudatuse

tulemusel muutuvad nad teadlikumaks subjektidest, keda tuleks allutada kontrollile. Teisalt,

muudatus peaks seda järelevalvet tõhustama vähemalt selles võtmes, et MTA-lt saadud

andmete pinnalt on neil võimalik täpsemalt koostada ja rakendada oma riskianalüüse ning

kontrollida just neid üüriteenuse osutajaid, kelle puhul rikkumise risk on tõenäolisem. Mõju

ulatus kogumis on siiski pigem väike. Ettevõtjate halduskoormus ei tohiks suureneda, kuna neilt

siinkohal midagi juurde ei küsita, ehk riigiasutused jagavad omavahel andmeid, mis neil juba

on olemas. Ühtlasi võib pikemas perspektiivis muudatuse tõttu väheneda üleüldine riiklik

bürokraatia, sest see vähendab vajadust TurS-s nimetatud riikliku järelevalve asutustele ette

näha omad teabe kogumise mehhanismid lühiajalise üürituru kontrollimiseks.

Mõju kaasnemise sagedus on juhuslik, kuivõrd see sõltub järelevalve asutuse riskianalüüsist,

millist üüriteenuse osutajat kontrollida, samuti potentsiaalsetest rikkumisteadetest.

Ebasoovitavat negatiivset mõju ei tuvastatud.

6.16 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile

Mõju valdkond: töökoormus, õigusselgus

Sihtrühm: MTA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kavandatud muudatuse kohaselt oleks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil edaspidi

õigus saada maksusaladust sisaldavat teavet kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude

laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.

Kuna seni on MTA edastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (kuni 30.06.2023

Rahandusministeeriumile) maamaksuga seonduvaid andmeid isikustamata kujul, siis on olnud

sellisel kujul andmete koondamine ressursimahukam. Kui MTA-l on edaspidi võimalik andmed

edastada koos maksusaladusega, mis nõuab vähem aega andmete koondamisel, siis selle mõju

on positiivne, kuid selle ulatust on keeruline hinnata.

Arvestades, et seni on MTA edastanud andmeid aastas mõned korrad, siis mõju esinemise

sagedus on väike, kuigi eelnõu iseenesest ei välista korduvate päringute esitamist. Sihtrühm on

samuti väike, kuivõrd praktikas tegelevad andmete avaldamisega vaid üksikud MTA

ametnikud.

Puudutatud andmesubjektide puhul tähendab kõnealune muudatus vaid talumiskohustust, kuid

seda ei saa pidada märkimisväärseks riiveks arvestades asjaolu, et kehtiv MKS samuti

võimaldab avaldada nende isiku kohta käivat teavet kohalikele omavalitsusüksustele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.

6.17 Töötamise registrisse kantud andmete avaldamine valitsusasutustele ning nende

hallatavatele riigiasutustele, samuti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

Mõju valdkond: ministeeriumite ning MTA töökoormus, õigusselgus

51

Kui teistel valitsusasutustel, riigiasutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on vaja

saada MTA-lt töötamise registri andmeid oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, siis

tüüpiliselt tuleb selleks muuta MKS-i, ehk sätestada MKS §-s 29 loetellu selleks otstarbeks

õiguslik alus. See õiguslik alus on aga alati olnud kasuistlik, ehk see võimaldab jagada

töötamise registri andmeid vaid sellele konkreetsele osapoolele, kes asjakohase vajadusega

Rahandusministeeriumi/MTA juurde pöördus. Pidev MKS-i muutmine aga kujutab endast

märkimisväärset töökoormust kõikidele asjassepuutuvatele ministeeriumitele. Kui aga

kehtestada töötamise registri andmete jagamiseks üldvolitus, siis ei oleks edaspidi enam vaja

MKS-i igakordselt muuta. See omakorda tähendaks stabiilsemat maksukorralduse seadust,

vähem kasuistikat ning rohkem õigusselgust. Mõju ulatus on pigem keskmine, kuid positiivne.

Mõju esinemise sagedus, st MTA vajadus töötamise registri andmeid jagada, ilmselt suureneb,

kuna abstraktse volitusega kaasneb kõikidel valitsusasutusel, riigiasutustel ning avalik-

õiguslikel juriidilistel isikutel õigus neid andmeid küsida oma seaduslike ülesannete täitmiseks.

Siin aga tuleb silmas pidada, et see mõju pikemas perspektiivis suureneb niikuinii, sest

üldvolituse puudumisel jätkuks senise MKS §-i 29 iseloomustav normitehniline struktuur, kus

vastavalt vajadusele lisatakse sellesse loetelusse uusi volitusi maksusaladust sisaldava teabe

avaldamiseks. Seega jõutaks pikemas perspektiivis igal juhul samasuguse mõjuni, küll aga

suurema kasuistikaga.

Konkreetseks sihtrühmaks on antud juhul ametnikud, kellel on vaja töötamise registri andmeid,

et täita oma asutuse nimel avalikke ülesandeid. Selliseid ametnikke on keeruline

kvantifitseerida, kuid pigem võib nende koguhulka asutuste vaatest siiski hinnata väikeseks.

Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsa mõju teket, ehk töötamise registri

andmete laiema volitusega võib MTA poole korraga pöörduda niivõrd palju asutusi, et MTA ei

suuda seda ära hallata vajaliku IT infrastruktuuri puudumise tõttu. Operatiivne andmete

jagamine eeldab läbimõeldud IT lahendusi, kuid see vajab ressurssi. Selle ressursi peavad aga

leidma asutused, kes andmeid soovivad saada, mitte MTA. Ebasoodne mõju, kui see peaks

avalduma, peaks ajas leevenduma, kui vastavad IT kanalid saavad arendatud.

6.18 Maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegevjuhi ja tegeliku juhi

vastutuse aluste muutmine

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: maksukohustuslase seaduslikud esindajad, vara valitsejad, tegevjuhid ning

muud maksukohustuslase üle faktilist kontrolli omavad füüsilised isikud

Muudatuse tulemusel peavad uued ja senised maksukohustuslase esindajad jne arvestama

riskiga, et neil võib tekkida solidaarne vastutus tasuda ka sellist maksuvõlga, mida nad ise oma

süülise tegevusega ei ole põhjustanud. Riski teke on aga ühemõtteliselt seotud sellega, kas nad

üritavad heas usus seda maksuvõlga tasuda ning kas esineb objektiivseid asjaolusid või muid

samalaadseid põhjuseid, miks maksukohustuslase vara arvelt maksuvõlga tasuda ei saa või

miks see pole parasjagu otstarbekas ettevõtte enda ärilisi huve silmas pidades. Mõju ulatus

individuaalse esindaja suhtes varieerub, sest maksuvõlgade suurus varieerub – mõju seega võib

olla väike kui ka suur. Mõju kaasnemine on siiski sihtrühma kontrolli all, kuivõrd muudatus ei

ohusta sihtrühma, kes järgib ärilist hoolsuskohustust ja kes meelevaldselt ei keeldu

maksukohustuse tasumisest.

52

MTA teeb aastas keskmiselt ca 40 vastutusotsust, kuid see puudutab nö tavaolukordasid, kus

vastutusotsus tehakse esindajale, kelle puhul on võimalik viidata põhjuslikule seosele tema

süülise tegevuse ja maksuvõla tekke vahel. Eelnõuga puudutav mõju, kus vastutusotsus tehakse

esindajale, kes ise seda maksuvõlga ei põhjustanud – need juhud jäävad alla eelviidatud 40

vastutusotsuse arvu. Võimalik, et kirjeldatud solidaarse vastutuse juhtumeid ei pruugi isegi

esineda iga aastaselt. Muudatus seega mõjutab kaduvväikest osa maksukohustuslaste võimalike

esindajate koguarvust ning väikest osa vastutusotsuse adressaatide koguhulgast.

Mõju sagedust ei ole võimalik prognoosida juhatuse liikme perspektiivist, kuivõrd see sõltub

nende enda käitumisest. Mõju esinemise tõenäosus on mõistagi suurem, kui esindaja asub

esindama maksukohustuslast, kellel juba on maksuvõlad.

Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsat mõju, ehk juhatuse liikmete (või muude

MKS § 40 kohaste isikute) vahetamine võib muutuda ettevõtete omanike jaoks keerulisemaks.

Võib eeldada, et kui juhatuse liige on süüliselt rikkunud oma kohustust adekvaatselt esindada

ning kaitsta näiteks äriühingust maksukohustuslase huve, ning selle rikkumise tulemusel on

tekkinud maksuvõlg, siis selle äriühingu omanikel on põhjendatud huvi see hooletult või

pahatahtlikult käitunud juhatuse liige välja vahetada. Uue juhatuse liikme leidmine võib aga

olla raskendatud, kui selle positsiooniga tuleb kaasa ka risk, et see uus juhatuse liige võib asuda

vastutama isikliku varaga eelmise juhatuse liikme poolt tekitatud maksuvõlgade eest.

Uue regulatsiooni taustal on seega võimalik, et maksukohustuslastel tekib turusurve pakkuda

uutele juhatuse liikmetele (ja muudele esindajatele) täiendavaid õiguslikke garantiisid juhuks,

kus MTA võib nendele teha vastutusotsuse põhjendusel, et MTA hinnangul käitus uus juhatuse

liige ebakorrektselt ja põhjustas selliselt eksisteeriva maksuvõla tasumise põhjendamatu

viibimise. Need garantiid aga enamikel juhtudel ilmselt kunagi ei realiseeruks, sest olukorrad,

kus MTA heidaks uuele juhatuse liikmele ette taunitavat käitumist, on tüüpiliselt vägagi

erandlikud. Nii kaua, kuni juhatuse liige suudab näidata, et tema otsustes peitub reaalne

majanduslik sisu, mis on kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega, siis ei pea ta muretsema

solidaarse vastutuse tekke pärast.

Koondmõju on pigem ebaoluline.

6.19 MTA diskretsiooniõiguse suurendamine dokumentide kättetoimetamisel ning

dokumentide dubleeritud kättetoimetamise vähendamine

Mõju valdkond: halduskoormus

Sihtrühm: dokumendi adressaadid

Eelnõu kohaselt ei oleks dokumendi adressaatidel enam õigust nõuda dokumentide

kättetoimetamist posti teel. See aga ei tähenda, et sihtrühm oleks õiguslikult kohustatud

kasutama e-maksuametit või elektronposti, sest kõnealuse õiguse kaotamisega ei muudeta

dokumentide elektroonilise kättetoimetamise põhimõttelist loogikat – et lugeda dokument

kättetoimetatuks, tuleb see endiselt e-maksuametis avada, või selle kättesaamist oma

elektronposti aadressil kinnitada. Kui sihtrühm seda ei tee, siis dokumentide elektrooniline

kättetoimetamine nurjub ning MTA peab asuma dokumente kättetoimetama posti teel.

53

Kui adressaadiks on juriidiline isik, siis loetakse talle posti teel edastatud dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel, kui dokument saadeti Eesti piires, ning 30 päeva

möödumisel, kui dokument edastati välisriiki. See fiktsioon on MKS-s eksisteerinud üle kümne

aasta ning vastab juriidiliste isikute tüüpilisele hoolsuskohustusele korraldada dokumentide

kättesaamist oma registrijärgsel aadressil ise. Füüsiliste isikute puhul aga sarnast

kättetoimetamise fiktsiooni ei ole, ehk õiguslik vastutus dokumentide kättetoimetamisel lasub

MTA-l, kes vaidluse korral peab suutma tõendada, et ta on toimetanud dokumendi füüsilise

isiku faktilisse valdusesse. Dokumentidega seonduvad menetlusõigused hakkavad kulgema

alles kättetoimetamise hetkest. E-maksuametit mittekasutav isik seega ei pea tundma muret

selle eest, et ta võib mööda lasta võimaluse kasutada oma menetlusõigusi pelgalt põhjusel, et ta

ei käe e-maksuametis või et ta pole ise MTA-le proaktiivselt signaliseerinud, et ta e-

maksuametis ei käi või et ta elektronposti ei kasuta. Muudatus seega ei evi sihtrühma

menetlusõigustele mingit negatiivset mõju ning teoorias võib isegi mõjutada nende õigusi

positiivselt. Näiteks, kui MTA peaks liigselt viivitama neile dokumentide kättetoimetamisega,

siis suureneb tõenäosus õigusrahu saabumiseks aegumise tõttu.

Muudatus ei võta sihtrühmalt võimalust anda MTA-le vabas vormis teada (nt telefoni teel, e-

kirjaga jne), et nad ootavad kõiki dokumente postile, sest nad elektroonilisi kanaleid ei kasuta.

Küll aga ei ole MTA edaspidi kohustatud nendele ootustele kriitikavabalt vastu tulema, sest on

võimalik, et need samad isikud võivad siiski mingi hetk tulla e-maksuametisse ja MTA võib

oma kaalutlusõigust rakendades sellele tõenäosusele panustada. Kui aga MTA veendub, et

mõne konkreetse adressaadi osas tõesti puudub perspektiiv elektrooniliseks

kättetoimetamiseks, siis jällegi pole MTA-l muud võimalust, kui minna üle posti teel

kättetoimetamisele.

Niisamuti ei tähenda MKS § 54 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud viie tööpäeva reegli kehtetuks

tunnistamine seda, et MTA justnagu ei peakski dokumente posti teel kätte enam toimetama, kui

need jäetakse e-maksuametis avamata. Vastupidi, MTA vastutus üksnes suureneb, kuivõrd

edaspidi peab ta ise kaalutlema, kui palju aega on otstarbekas anda adressaadile, et dokument

e-maksuametis vastu võtta enne posti teel kättetoimetamisele üle minemisest.

Selge mõju, mis muudatusega siiski kaasneb, on aga dubleeritud kättetoimetamise

vähendamine.

Esiteks, kuna MTA ei pea enam kriitikavabalt rahuldama sihtrühma taotlusi saada dokument

posti teel kätte, siis saab MTA vastavasisulise taotluse hindamisel kaaluda, kas seda on

otstarbekas rahuldada või mitte. Kui e-maksuametist nähtub, et isik on dokumendi seal juba

avanud, siis võib MTA sellele asjaolule osutada ning jätta täiendav kättetoimetamine ära.

Paralleelselt, kui posti teel kättetoimetamisele avaldab soovi isik, kelle puhul ei ole kunagi

tuvastatud dokumendi e-maksuametis avamist, siis võib MTA kaalutleda, et tema puhul

perspektiiv elektroonilise kättetoimetamise õnnestumiseks on madal ning risk dubleeritud

kättetoimetamiseks seega väike, mistõttu pole mõtet siinkohal posti teel kättetoimetamisele

üleminekuga viivitada.

Teiseks, kuna seadus ei kirjutaks enam rangelt ette, millal tuleb lugeda elektrooniline

kättetoimetamine nurjunuks (MKS § 54 lõike 4 punktid 2 ja 3), siis on võimalik MTA-l tugineda

oma praktilisele kogemusele ja nihutada üleminekuaega posti teel kättetoimetamisele vastavalt

vajadusele, et vähendada tõenäosust dubleeritud kättetoimetamise tekkeks – näiteks, kui

statistilised andmed näitavad, et teatud osa sihtrühmast avab dokumendid e-maksuametis

seitsmendal päeval, siis on MTA-l edaspidi võimalik oma töökorraldust vastavalt ka

54

kohandada. Kehtiv õigus aga sellist võimalust ette ei näe ja võimaldab MTA-l maksimaalselt

oodata vaid 5 tööpäeva, misjärel tuleb alustada posti teel kättetoimetamisega.

Mõistagi evib muudatus dubleeritud kättetoimetamisele üksnes vähendavat mõju. Muudatus ei

likvideeri täielikult dubleeritud kättetoimetamist. Sõltumata sellest, kui palju MTA annab

sihtrühmale aega dokumentide vastu võtmiseks e-maksuametis, on alati tõenäoline, et pärast

dokumendi posti teel välja saatmist võidakse see siiski e-maksuametis avada, mis muudab posti

teel kättetoimetamise dubleerituks.

Võttes seega arvesse muudatuse olemust ning asjaolu, et see tegelikult ei mõjuta sihtrühma

dokumentidest tulenevaid menetlusõigusi, siis võib muudatuse ulatust pidada väikeseks. Tõsi,

kuna võimalused dubleeritud kättetoimetamisele ahenevad, siis tähendab see praktikas seda,

sihtrühm peab edaspidi ise leidma võimalused printida ning paljundada dokumendid, mida nad

elektrooniliselt juba valdavad. Sellist halduskoormuse suurenemist ei saa aga pidada

põhjendamatuks ebamugavuseks, mida vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt

tuleks vältida.

Sihtrühmana ei tohiks käsitleda seda läbilõiget adressaatidest, kelle puhul MKS § 54 lõike 4

rakendamine ei päädi dubleeritud kättetoimetamisega. Mõjutatud on vaid see läbilõige

adressaatidest, kes taotlevad dubleeritud kättetoimetamist või kes avavad e-maksuametis

dokumente niivõrd suure viivitusega, et nad hiljem saavad posti teel dokumendid järgi.

Tegemist on nišš adressaatide kategooriaga, kelle suuruse hindamiseks otseselt andmeid ei ole.

Võttes arvesse muudatuse iseloomu ning selle väheolulist mõju, ei ole praktiline kulutada

ressursi ka selliste andmete genereerimiseks.

Mõju esinemise sagedus on juhuslik ja sõltub sellest, kas isik peale dokumendi kättesaamist

soovib lisaeksemplari või mitte. Kui sihtrühm juba täna prindib/kopeerib oma dokumente ise,

siis on nad muudatusest mõjutamata. Niisamuti jäävad muudatusest mõjutamata need, kes juba

praegu elektrooniliselt dokumente vastu ei võta ning saavad kõik kätte posti teel.

Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju pigem ebaoluline.

6.20 Vastutusotsuse eeldused

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: vastutusotsuse adressaadid, kes on oma süülise tegevusega tekitanud

maksukohustuslastele maksuvõla

Muudatuse tulemusel peab sihtrühm arvestama sellega, et seaduses ettenähtud tingimuste

täitumisel on MTA-l võimalik allutada nad kohe vastutusotsusele ilma, et tuleks ära oodata seni

MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kolme kuuline tähtaeg, samuti sellega, et vastutusotsuse koheseks

väljastamiseks piisab edaspidi pankrotiavalduse menetluse raugemisest. Mõistagi vähendab mis

tahes solidaarne vastutus isiku majanduslikku võimekust ning võla sissenõudmine võib

mõjutada negatiivselt sihtrühma elukvaliteeti. Küll aga vähendab mõju ulatust asjaolu, et

vastutusotsust saab teha üksnes reaktsioonina süülisele tegevusele, ehk muudatus ei mõjuta

selliseid isikuid, kes on järginud oma ärilist hoolsuskohustust ning kes on heas usus teinud kõik

mõistliku selleks, et vältida maksuvõla teket.

55

Kuna mõju ulatus ning selle kaasnemise sagedus on ühemõtteliselt sihtrühma kontrolli all, tuleb

seda hinnata väikeseks. Mõju sagedust vähendab ka asjaolu, et kolme kuu reeglit tuleb järgida

niivõrd kuivõrd on perspektiivi nõuda maksuvõlg sisse maksukohustuslaselt endalt – üksnes

siis, kui on selge, et objektiivsetel põhjustel ei ole kolme kuu jooksul võimalik nõuda

maksuvõlga sisse maksukohustuslaselt (nt põhjusel, et maksukohustuslane on varatu), alles siis

võib väljastada vastutusotsuse vastutavale isikule.

Keskmiselt väljastatakse aastas ca 40 vastutusotsust, kuid tuleb silmas pidada, et kavandatav

seadusmuudatus puudutab eeltoodud vastutusotsuste adressaatide hulgast väiksemat läbilõiget,

sest vastutusotsuse kiirendatud väljastamine on erandjuhtum.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on pigem ebaoluline.

***

Mõju valdkond: mõju halduskoormusele ning MTA töökoormusele

Sihtrühm: maksuvõlglasest maksukohustuslane, kelle puhul tekkis maksuvõlg tema

maksukohustuse eest vastutava isiku süülise käitumise tulemusel

Kehtiva õiguse kohaselt (MKS § 95 lõige 5) tuleb sissenõudmistoiminguid rakendada kolme

kuu jooksul ka siis, kui kõikidele osapooltele on teada, et nende toimingute edukuseks ei ole

mingit perspektiivi. Muudatuse tulemusel on aga MTA-l sellises olukorras võimalik

sissenõudmistoimingutest loobuda ja väljastada vastutusotsus koheselt vastutavale isikule.

Kogumis peaks sellevõrra vähenema nii maksukohustuslase halduskoormus kui ka MTA

töökoormus. Mõju ulatus ja selle esinemise sagedus on maksukohustuslase perspektiivist pigem

väike, sest kolme kuu reeglist kõrvale kaldumine jääb siiski erandiks, mitte reegliks. MTA

vaatest on mõju ulatus ja sagedus samuti pigem väikesed.

MTA puhul tegeleb vastutusotsuse väljastamisega 24 ametnikku – võrreldes MTA kogu

ametnikkonna suurusega, on sihtrühm MTA vaatest võrdlemisi väike.

Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on mõju haldus- ning töökoormusele

ebaoluline.

6.21 Sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni muudatused

Mõju valdkond: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: maksuvõlgnikud, kelle suhtes on algatatud maksuvõla sundtäitmine

Kavandatava muudatusega suurendatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemist

reguleerivate aluste õigusselgust, sealhulgas lisatakse täiendav aegumise katkemise alus, mille

kohaselt sundtäitmise aegumise tähtaeg katkeb rahalise kohustuse ajatamisel, kui kinnitatud või

kokkulepitud tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise aegumise periood,

st 5 aastat. Uus aegumisperiood hakkab kulgema tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või

selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Muudatuse tulemusel on edaspidi

suurema maksuvõlaga maksuvõlgnikel võimalik saavutada maksuvõla ümberkujundamine ning

leevendada selliselt oma makseraskusi. Ennekõike puudutab see vastutusotsuse adressaate, st

füüsilisi isikuid, kes on oma süülise käitumisega põhjustanud maksukohustuslasele keskmiselt

suurema maksuvõla, kusjuures vastutusotsuse tüüpiline suurus on ca 50 000 eurot. Keskmine

56

füüsiline isik ei ole seda tõenäoliselt võimeline 5 aasta jooksul tasuma, või kui on, siis läbi

ebaproportsionaalsete raskuste.

Kuna aga edaspidi on sellist maksuvõlga võimalik ajatada, siis suurendab see füüsilise isiku

võimekust seda võlga hallata ning selle tasumisega hakkama saada. Kui aga ajatamisgraafik

tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et seda nõuetekohaselt ei täideta, või MTA tuvastab näiteks,

et ajatamisotsus saadi pettuse tulemusel (nt adressaat varjas oma tegelikku majanduslikku seisu)

ja seega tühistab ajatamisotsuse, siis selle tulemusel aegumise katkemise alus langeb ära,

misjärel hakkab uus aegumistähtaeg kulgema järgmise aasta 1. jaanuarist. See on vajalik

selleks, et pärast ajatamisotsust oleks MTA-l piisavalt aega, et maksuvõlga sisse nõuda ning et

ajatamise instituuti ei kuritarvitataks selleks, et saavutada ühes või teises ulatuses maksuvõla

aegumine.

Kavandatava seaduse tulemusel ei teki maksuvõlgnikel otseseid kohustusi, kulutusi ega muid

kohanemisvajadusi. Kuigi VTK tasandil planeeriti esialgu Riigikohtu 10. oktoobri 2018. aasta

määruse eelse aegumise katkemise režiimi taastamist, siis käesoleva eelnõu puhul sellest siiski

loobuti. Kui seda oleks tehtud, siis oleks mõistagi sihtrühma olukord halvenenud, sest sellisel

juhul suureneks märkimisväärselt MTA ajaline ressurss nõuda sisse maksuvõlga. Kuna aga

seadus jääb tolle Riigikohtu otsuse juurde, siis faktiliselt omab käesolev muudatus ainult kahte

mõju – see suurendab regulatsiooni õigusselgust ja laiendab ajatamise instituudi kättesaadavust.

Mõlemal on aga sihtrühma halduskoormusele vähendav mõju, kuivõrd selgem õigusraamistik

provotseerib vähem õigusvaidlusi ning ajatamisinstituudile parem ligipääs võimaldab

efektiivsemalt ületada makseraskusi. Mõju ulatust võib pidada väikeseks.

Mõju esinemise sagedus on ühest küljest juhuslik, ent teisest küljest ka sihtrühma kontrolli all.

Kui maksuvõlg tekib maksejõuetuse tulemusel, siis seda on tüüpiliselt keeruline prognoosida

ja mitte kuidagi ei saa seda kirjeldada regulaarse või vähemalt ettenähtava mõjuna. Paralleelselt,

kui maksuvõlg tekib maksukohustuslase süülise tegevuse tulemusel, siis see on käsitatav

olukorrana, kus maksukohustuslase enda vabalt võetud valikud tekitasid talle maksuvõla ja

panid ta sellesse olukorda. Mõju esinemise sagedust võib selle pinnalt hinnata väikeseks.

Keskmiselt saab MTA 72 ajatamise taotlust aastas, kus maksukohustuslane soovib

ajatamisgraafikut pikemaks kui viieks aastaks. Taotlused lahendatakse tüüpiliselt aga nii, et

ajakava tehakse muutva tingimusega 12 kuuks, edaspidiste osamaksete suurendamisega ning

koos selgitusega, et enne nõude aegumist saadab MTA asja kohtutäiturile. Juhtumeid aga, kus

maksukohustuslane taotleb mitte ajatamisgraafikut, vaid muud maksegraafikut (nt MKS § 42

olukord), siis neid saab MTA keskmiselt 5 tk aastas.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

***

Mõju valdkond: haldusorgani töökoormus

Sihtrühm: MTA

Muudatusega suurendatakse sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni õigusselgust ning

võimaldatakse MTA-l ajatada maksuvõlgasid perioodiks, mis on pikem kui 5 aastat.

Muudatused säästavad MTA-d potentsiaalsetest õigusvaidlustest, samuti säästab see MTA-d

vajadusest algatada maksuvõlglase suhtes sundtäitmist või vajadusel pankrotimenetlust

57

põhjusel, et vastasel juhul ei ole võimalik enne aegumisperioodi laekumata maksud kätte saada

– maksuvõla ajatamine võib seega teatud juhtudel olla soodsam variant nii MTA-le kui ka

maksukohustuslastele. Mõju ulatus on siiski MTA-le väike, sest muudatused ei kohusta MTA-

d millekski, ajatamine jääb jätkuvalt nende kaalutlusotsuseks, mis langetatakse teatava

riskianalüüsi pinnalt.

Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas maksuvõlgnikust maksukohustuslane taotleb

ajatamist või mitte, ning kas MTA otsustab selle taotluse rahuldada. Õigusselgust puudutavate

muudatuste mõju sagedust mõõta on umbmäärasem, kuid üldjoontes võib öelda, et MTA-le ei

teki käesolevast muudatusest regulaarseid mõjutusi. Sundtäitmise teemadega tegeleb väike osa

MTA ametnikkonnast.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

6.22 Kinnisomandi kohta käiva teabe hõlmamine maksualase teabevahetusega

Mõju valdkond: haldusorgani töökoormus.

Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium

Muudatus ei mõjuta otseselt MTA töökoormust, kuivõrd MTA on alati tõlgendanud MTVS § 4

lõike 3 punkti 5 kooskõlas direktiiviga 2011/16, ehk et termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka

teavet kinnisomandi kohta. Eelnõukohane muudatus on kantud vaid õigusselguse suurendamise

eesmärgist. Muudatus võib kaudselt vähendada Rahandusministeeriumi ning Riigikantselei

töökoormust, sest see eemaldab riski, et kõnealuse sätte ülevõtmise korrektsuse osas võiks

tekkida vaidlust Euroopa Komisjoniga.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

6.23 Finantskontode alase aruandluse kitsendamine vaid rahvusvahelise teabevahetusega

hõlmatud teabele

Mõju valdkond: halduskoormus ja töökoormus

Sihtrühm: finantsasutused ning nende kliendid (kontoomanikud/kontrollivad isikud), MTA

Nagu eelnevalt öeldud, kehtestati kõikehõlmav teabe esitamise kohustus finantsasutustele

ennekõike põhjusel, et vähendada nende endi halduskoormust, mis vastasel juhul oleks

kaasnenud nende-poolse vajaduse tõttu asuda filtreerima oma kliente kahte kategooriasse –

need, kes on rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ja kelle kohta tuleb teavet esitada; ja

need, kes pole rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ning kelle kohta seega ei ole vaja

teavet esitada. Kuna edaspidiselt aga kohustatakse finantsasutusi edastama teavet üksnes

teabevahetusega hõlmatud klientide kohta, siis võib sellest prognoosida finantsasutuste teatavat

halduskoormuse suurenemist, sest edaspidi peavad nad hakkama sõeluma oma kliente. Teisalt,

see sõelumine on tõenäoliselt optimeeritav erinevate IT lahenduste kaudu ning kuivõrd MTA

hakkab oma veebilehel hoidma operatiivset nimekirja teabevahetusega hõlmatud riikidest ning

jurisdiktsioonidest, ei saa muudatusega kaasneva mõju ulatust pidada suureks. Finantskontode

alase teabevahetuse rahvusvaheline võrgustik on suures osas juba välja kujunenud ning suuri

muutuseid teabevahetusega hõlmatud riikide nimekirjas regulaarselt olema ei saa. MTA

töökoormus aga peaks eelduslikult muudatuse tulemusel vähenema, sest edaspidi puudub

58

vajadus asuda kustutama ebavajalikku teavet, küll aga tekib vajadus hoida aruandlusega

hõlmatud riikide nimekiri aktuaalsena. Halduskoormus peaks vähenema ka nende klientide

vaatest, kes pole teabevahetusega hõlmatud, sest edaspidiselt ei ole nad enam kohustatud

esitama finantsasutustele aruandluse otstarbeks enda kohta teavet.

Mõju kaasnemise sagedust eelnõu ei mõjuta. Finantsasutused esitavad MTA-le teavet kord

aastas ning see ei muutu. Mis muutub on asjaolu, et edaspidi esitavad finantsasutused teavet

vähema hulga andmesubjektide kohta.

Sihtrühma suurust võib kõikide sihtrühma kategooriate suhtes (finantsasutused,

kontoomanikud/kontrollivad isikud, MTA) pidada väikeseks. Finantskonto alane

aruandluskohustus on fikseeritud vaid mitteresidentidest kontoomanikele, kes moodustavad

Eesti kogu kontoomanike hulgast väikese läbilõike. Finantsasutused samuti moodustavad

väikese osa ettevõtjate koguhulgast – näiteks Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist

lähtuvalt tegutseb Eestis üheksa krediidiasutust ning viis välisriikide krediidiasutuste filiaali.24

Finantsasutustelt teabe vastuvõtmisega tegeleb väike osa MTA ametnikkonnast.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

6.24 MTVS-s sätestatud teabe kogumisega seotud kohustuste täitmist kinnitavate tõendite

säilitamist reguleeriva sätte täpsustamine

Mõju valdkond: haldus- ja töökoormus

Sihtrühm: ettevõtted, kes peavad MTVS-i tõlgendama ning rakendama, MTA

Muudatus suurendab sätte õigusselgust ja peaks seega põhimõtteliselt vähendama nii ettevõtete

halduskoormust kui ka MTA töökoormust. Selgem säte vähendab vigade tekke riski ning nende

parandamiseks kuluvat ressurssi. Ühtlasi vähendab see MTA töökoormust, kuna see vähendab

tõenäosust, et ettevõtted pöörduvad MTA poole selgitustaotlustega MTVS § 8 lõike 3

tõlgendamiseks. Mõju ulatus on väike, kuid siiski positiivne.

Mõju esinemise sagedus ei ole üheselt määratletav, samuti ei ole konkreetselt määratletav ka

sihtrühm, kuivõrd põhimõtteliselt igal seaduse lugejal võib tekkida küsimus MTVS § 8 lõike 3

tõlgendamise osas. Arvestades aga mõju positiivset iseloomu, samuti asjaolu, et muudatus ei

mõjuta kuidagi kehtivat praktikat, ei ole mõju esinemise sageduse ja sihtrühma suuruse

tuvastamatus eriline probleem.

Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.

Koondmõju on ebaoluline, ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

6.25 Riigilõivu tagastamise nõude lõppemise tähtaja alguspunkti muutmine

Mõju valdkond: riigilõivu taotlejate halduskoormus ning menetlusõigused

Sihtrühm: riigilõivu taotlejad

24 Vt https://www.fi.ee/et/turuosaliste-

register?closed=1&st[31]=31&st[36]=36&st[37]=37&st[38]=38&st[39]=39&st[40]=40&st[41]=41&st[42]=42&

st[43]=43 – (sisenetud 02.02.2024).

59

Muudatuste tulemusel paraneb riigilõivu taotlejate õiguslik olukord lõivustatud toimingute

taotlemisel, ehk edaspidi ei ole enam ohtu, et nende riigilõivu tagastusnõue võiks lõppeda enne,

kui tekib reaalne võimalus seda nõuet esitada. Mõju ulatus on väike, sest sellega ei kaasne

sihtrühmale kohustusi ega muid koormisi. Mõju esinemise sagedus on pigem väike, samuti võib

väikeseks pidada sihtrühma suurust, sest viimase kümne aasta jooksul on

Rahandusministeeriumile teadaolevalt vaid ühe korra tekkinud probleem-juhtum, kus

tagastusnõue aegub enne tagastusnõude esitamise õiguse teket.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

6.26 Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määra tõstmine

Mõju valdkond: ettevõtjate halduskoormus ning riigi töökoormus

Sihtrühm: siduvaid eelotsuseid taotleda soovivad füüsilised ning juriidilised isikud, MTA

Muudatuse tulemusel suureneb riigilõivumäär, mida füüsilised ja juriidilised isikud peavad

tasuma selleks, et saada MTA-lt siduvat eelotsust mingi tulevikus tehtava tehingu kohta. Mõju

ulatust ei saa pidada aga suureks, sest muudatusega ei kaasne mingit vältimatut halduskoormuse

suurenemist või muud ebasoodsat mõju. Nagu eelnevalt öeldud, siduvate eelotsuste taotlemine

on teenus, mida maksukohustuslased võivad, aga ei pea kasutama. Kui aga sihtrühmal on siiski

huvi siduvate eelotsuste vastu, siis peavad nad arvestama, et tasutava riigilõivu suurus suureneb

ca 74,9%. See aga ei tohiks sihtrühma eriliselt mõjutada, sest siduvaid eelotsuseid taotlevad

reeglina suuremad ettevõtjad tehingutele, mille väärtusest moodustub riigilõivu tegelik suurus

kaduvväikese osa.

Mõju esinemise sagedus ei ole objektiivselt määratav, kuivõrd see sõltub sihtrühma enda

tahteavaldusest. Selliselt on mõju teke täielikult sihtrühma kontrolli all. Sihtrühm ei ole suur,

kuivõrd praktikas taotleb siduvat eelotsust aastas keskmiselt ca 2 füüsilist isikut ning ca 19

juriidilist isikut.

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE

TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele märkimisväärseid

kulusid ega tulusid.

8. RAKENDUSAKTID

Seaduse rakendamiseks tuleb vastu võtta uus maksukohustuslaste registri põhimäärus, sest

senine põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusena, kuid edaspidi kehtestab selle

rahandusminister oma määrusega. Seletuskirja lisas 1 on kõnealuse rakendusakti kavand, kuid

kuivõrd selles sisulisi muudatusi teha ei plaanita, ei peetud vajalikuks kehtiva

maksukohustuslaste registri põhimääruse teksti täies ulatuses taasesitada.

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

60

Eelnõu § 1 punkt 5, mille kohaselt muudetakse MKR põhimääruse juriidiline vorm senisest

Vabariigi Valitsuse määrusest rahandusministri määruseks, jõustub 1. maist 2026. See on

vajalik selleks, et tagada sujuvam üleminek ühelt vormilt teisele.

Eelnõu § 1 punkt 4 ja punktid 18–20 jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist. Kõnealused punktid on tarvilik jõustada esimesel võimalusel, et

teenindada juba laekunud OLAF-i teabenõudeid. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 9 jõustuvad samuti

esimesel võimalusel, sest kuna asjaomased nõuded on MTA-l juba haldamisel, siis tuleks see

küsimus pigem varem lahendada.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Vabaühenduste

Liidule ning Eesti Advokatuurile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Maksukohustuslaste registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Maksukohustuslaste register ja selle pidamise eesmärgid

…

§ 2. Registri ülesehitus ja andmete õiguslik tähendus

…

§ 3. Registri subjektid

…

2. peatükk

Registri koosseis ja andmekoosseisud

1. jagu

Üldsätted

§ 4. Üldandmed

…

§ 5. E-toll

…

§ 51. Maamaksu infosüsteem

…

2. jagu

Alamregistrid

§ 6. Aktsiisiandmete vahetamise rakendus

…

§ 7. Aktsiisideklaratsioonide rakendus

…

§ 8. Aktsiisikaupade liikumise kontrolli rakendus

…

§ 9. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem

…

§ 91. Automaatne ekspordisüsteem

…

§ 10. Automaatse teabevahetuse rakendus

…

§ 11. Eesti tollitariifistik

…

§ 12. Ekspordikontrolli süsteem

…

§ 13. Elektrooniline hasartmängu aruandluse süsteem

…

§ 14. Elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteem

…

§ 15. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga

maksustamise rakendus

…

§ 16. Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem

…

§ 161. Ettevõtlustulu maksu andmekogu

…

§ 17. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakendus

…

§ 18. Euroopa Liidu teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamise rakendus

…

§ 19. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakendus

…

§ 20. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskne rakendus

…

§ 21. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri

…

§ 211. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus

…

§ 22. Impordikontrolli süsteem

…

§ 221. Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem

…

§ 222. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus

…

§ 23. Keskkonnatasu nõuete rakendus

…

§ 24. Kliendiinfo registreerimise rakendus

…

§ 25. Kogumispensioni rakendus

…

§ 26. Kontrollikeskkonna rakendus

…

§ 27. Käibedeklaratsiooni rakendus

…

§ 28. Käibemaksukohustuslaste register

…

§ 29. Käibemaksukohustuslaste registri avalduste rakendus

…

§ 30. Kütuse käitlemise andmekogu

…

§ 31. Ladustamisteadete süsteem

…

§ 32. Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu

…

§ 321. Maamaksu alusandmete rakendus

…

§ 322. Maamaksu määramise rakendus

…

§ 323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus

…

§ 33. Maksualase teabevahetuse rakendus

…

§ 34. Maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise rakendus

…

§ 341. Maksukäitumise hinnangute rakendus

…

§ 35. Maksumärkide andmekogu

…

§ 351. Maksuresidentsuse rakendus

…

§ 36. Mitterahaliste kohustuste rakendus

…

§ 361. Mootorsõidukimaksu register

…

§ 37. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse rakendus

…

§ 38. Raieõiguse ning metsamaterjali ostu- ja müügitehingute teatiste rakendus

…

§ 39. Raskeveokimaksu rakendus

…

§ 40. Postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem

…

§ 41. Reklaamimaksu rakendus

…

§ 42. Riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus

…

§ 421. Sisenemisformaalsuste rakendus

…

§ 43. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem

…

§ 44. Sularaha deklaratsiooni süsteem

…

§ 45. Sularahamakse registreerimise ja kaardimakse teostamise rakendus

…

§ 46. Tagatiste haldamise rakendus

…

§ 47. Tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus

…

§ 48. Ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja

käibemaksu valdkonna lubade süsteem

…

§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteem

…

§ 50. Tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem

…

§ 51. Transiidi andmevahetuse süsteem

…

§ 52. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus

…

§ 53. Töötamise register

…

§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu

…

§ 54. Vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem

…

§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus

…

§ 55. Väljumise manifesti süsteem

…

§ 56. Ühendusesisese käibe aruande rakendus

…

3. peatükk

Andmete töötlemine

1. jagu

Andmete töötlemise korraldus

§ 57. Andmete kandmine registrisse

…

§ 58. Andmeallikad

…

§ 59. Koodtähised

…

§ 60. Andmete parandamine

…

§ 61. Andmetele juurdepääsu tingimused

…

§ 62. Andmetele juurdepääsu erisused

…

§ 63. Andmete säilitamine ja hävitamine

…

2. jagu

Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja andmete töötlemine

§ 64. Alusdokumendid, andmete esitamine ja nimekirja kandmine

…

§ 65. Nimekirja kantud andmete muutmine

…

§ 66. Andmete üle arvestuse pidamine ning andmete ja alusdokumentide hävitamine

…

§ 67. Juurdepääs nimekirjale

…

3. jagu

Töötamise registri andmete töötlemine

§ 68. Andmevahetus

…

§ 69. Alusandmed

…

§ 70. Andmete esitamise kord

…

§ 71. Andmete parandamise kord

…

4. jagu

Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine

§ 711. Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele

…

4. peatükk

Registri vastutav ja volitatud töötleja

§ 72. Registri vastutav ja volitatud töötleja

…

§ 73. Registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

…

5. peatükk

Andmete kaitse ja järelevalve

§ 74. Infosüsteemi turvaklass ja infosüsteemi turbeaste

…

§ 75. Turvameetmed

…

§ 76. Järelevalve

…

6. peatükk

Registri rahastamine ja likvideerimine

§ 77. Registri rahastamine

…

§ 78. Registri likvideerimine

…

7. peatükk

Rakendussätted

§ 79. Andmete töötlemise jätkamine

…

§ 80. Andmekogude ümberkujundamine registri alamregistriteks ja andmete

töötlemise jätkamine

…

§ 81. Töötamise registri andmekoosseisude rakendamine

…

§ 811. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse

esitamise ja töötlemise süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine

…

§ 812. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemist eemaldatavad load

ning asjaomaste andmete säilitamine ja hävitamine

…

§ 813. Transiidi andmevahetuse süsteemist eemaldatud andmete säilitamine ja

hävitamine

…

§ 82. Määruse kehtetuks tunnistamine

…

§ 83. Määruse jõustumine

…

Selgitused määrusele

Vastavalt eelnõule saab rahandusminister maksukohustuslaste registri põhimääruse andmise

pädevuse, ehk edaspidi hakkab maksukohustuslaste registri põhimäärus eksisteerima

rahandusministri määruse vormis. Eelnõu jõustamiseks ei ole vaja muuta maksukohustuslaste

registri põhimääruse sisulist normistikku.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Maksukorralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis

EIS.

Palume dokumendid kooskõlastada või nende kohta arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKS EN 2025

2. MKS SK 2025

3. MKS SK lisa 1

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Vabaühenduste Liit

Eesti Advokatuur

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Meie 16.04.2025 nr 1.1-10.1/1928-1