Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.03.2025 nr 7-2/10

Meie 17.04.2025 nr 9.3-1/25/1915-2

Kuusalu valla üldplaneeringu ja KSH

eelnõu kooskõlastamine

Vastavalt Kuusalu valla üldplaneeringu algatamise ajal kehtinud planeerimisseadusele ja

kehtivale Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ esitasite Terviseametile (edaspidi amet)

kooskõlastamiseks Kuusalu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande eelnõu. Kuusalu Vallavolikogu algatas 17.06.2009 otsusega nr 49

Kuusalu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Üldplaneeringut menetletakse seetõttu kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi.

Kuusalu vald asub Harjumaa idaosas. Valla pindala on 707,93 km2 . Kuusalu vallas on kolm

alevikku ja 64 küla. Valla keskuseks on Kuusalu alevik, mis asub 39 km kaugusel Tallinnast.

Valla teised suuremad asulad on Kiiu ja Kolga alevik. Valda läbib riikliku tähtsusega Tallinn–

Narva põhimaantee. Vald piirneb idas ja kagus Lääne-Virumaaga (Haljala, Kadrina ja Tapa

vallaga), lõunas Anija vallaga, läänes Jõelähtme vallaga. Kuusalu vald ümbritseb Loksa linna.

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine

ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse

juhtotstarvete määramine. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ning planeeringuala kasutus-

ja ehitustingimused on aluseks edaspidisel täpsemal planeerimisel – detailplaneeringute

koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel, nii ehitusteatise ja ehitusloakohustusega kui

vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitiste püstitamisel. Üldplaneering koostatakse kogu

Kuusalu valla territooriumile. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi

planeeringu KSH. KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat

olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades

üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumil. KSH tulemused kajastatakse

üldplaneeringu lahenduses.

Amet on tutvunud materjalidega aadressil https://dge.ee/maps/Kuusalu-vald/ ning kooskõlastab

Kuusalu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Täiendavalt juhib amet tähelepanu

järgnevale:

 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.5 Maa- ja ruumikasutus valla territooriumil on

kirjutatud: „Uute müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete (eluhooned, koolid,

lasteaiad, puhkeotstarbelised hooned) rajamisel tuleb järgida asjakohast

heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ning tagada head tingimused hoonete

siseruumides.“ Amet juhib tähelepanu, et lisaks tuleb jälgida, et müratundlike

hoonete maa-alal (välisõhus) ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

2(2)

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud müra

normtasemeid.

 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.1 Tiheasustusega alad ja kompaktse

hoonestusega alad on kirjutatud: „Maanteede mõju tõttu (müra ja õhusaaste) ei ole

Tallinn–Narva maantee ääres soovitatav kavandada uusi hooneid lähemale kui 250-300

m tee servast. Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik kaaluda elamute rajamist

teele lähemale.“ ja punktis 6.4 Teed ja taristud on kirjutatud: „Müratundlike ehitiste

kavandamisel tee kaitsevööndisse on vajalik rakendada müra leevendavaid meetmeid (nt

müratõkkeid või rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile.“ Tulenevalt

ehituseadustiku § 71 lõikest 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed

ümbritsev maa-ala, mis muuhulgas vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke

ja inimestele ohtlikke mõjusid. Amet ei soovita rajada uusi müratundlike hooneid

teekaitsevööndisse. Juhul kui seda siiski planeeritakse, tuleb hinnata liiklusest lähtuvate

müratasemete vastavust planeeritaval maa-alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemetele.

 Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.6 Tootmise maa-ala kirjutatud:

„Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute

leevendamiseks kaitsehaljastuse rajamine tundliku ala ning tootmismaa vahele.

Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai.

Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). Kaitsehaljastus kavandatakse

häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale.“ Amet on seisukohal, et peamiseks

mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti

vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Sellest tulenevalt märgib amet, et

esmajoones on oluline müraallikate paigutamine müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik

täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab

müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades

muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike

meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või

müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või

kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine,

näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]