Kiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-21/01-2025/1

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering

ALGATAMISE ETTEPANEK

Asukoht: Iira küla, Rapla vald, Rapla maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Rapla Vallavalitsus

Huvitatud isik: Mardi Põllumajanduse OÜ

Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2025

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

2

SISUKORD

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused .................................................... 3

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd ................................................................... 4

3 Planeeringu lahendus ............................................................................................... 5

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

3

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on planeeringuala elamumaa kruntideks jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.

Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr kehtestatud Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala osaliselt elamumaa ning osaliselt põllumajandusmaa (vt skeem 1). Üldplaneering ütleb, et põllumaad tuleb soovitatavalt kasutuses hoida põllumajandusliku maana. Põllumjanaduse efektiivsem majandamine nõuab ajakohaseid masinaid, mis on tootlikud aga ka gabariitidelt suured (taimekaitsepritsi töölaius on 36 m, teraviljakombaini heedri laius ca 10 m), seega väiksed ja paljunurgelised põllud ei ole tootmiseks sobilikud. Planeeringuala hõlmab Nirgimäe ja Reino kinnistutest osa, mis ei võimalda põllumaad efektiivselt majandada. Eeltoodust lätuvalt võib järeldada, et kuna konkreetsel alal ei ole potentsiaali põllumaana kasutamisel ning planeerimisel järgitakse üldplaneeringus toodud elamualade arendamise tingimusi, siis ei ole planeeringu koostamise eesmärk vastuolus üldplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud

sinise joonega.

Koostamisel oleva Rapla valla üldplaneeringu (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusalale (vt skeem 2).

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

4

Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on

tähistatud sinise joonega.

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala maalise piirkonna alale. Planeeringuga moodustatakse linna keskkonnast suuremad elamumaa krundid ning lähtutakse Rapla valla üldplaneeringuga hajaasustusele ette nähtud tingimustest (minimaalne krundi suurus 2000 m2). Planeeringu lahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd

Planeeringuala asub Raplamaal, Rapla vallas, Sikeldi külas. Planeeringuala suurus on ca 2,44 ha. Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala andmed

Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala

Nirgimäe (hõlmatud osaliselt) 66901:003:0542 maatulundusmaa 100% 31195 m2

Reino (hõlmatud osaliselt) 66901:003:0654 maatulundusmaa 100% 455473 m2

Planeeringuala piirneb põhjast elamumaaga, läänest ja lõunast maatulundusmaaga ning idast 6690106 Raka peakraaviteega, millel on vastavalt üldplaneeringule kaitsevöönd 20 m. Teest teisele poole jääb maatulundusmaa.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalikult teelt 6690106 Raka peakraavitee.

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

5

Piirkonnas jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 3489 - 11272 m2. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2623 – 7168 m2. Piirkonnas on ka kompaktse hoonestusega alasid - planeeringuala ida piirist ca 460 m kaugusele jääval alal on koondunud mitmed hoonetekompleksid moodustades kompaktsele hoonestusele omase struktuuri. Üksikelamute omavahelised kaugused jäävad vahemikku 25 – 50 m.

3 Planeeringu lahendus

Planeeringuala on jagatud 12 krundiks. Moodustatakse 9 üksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt, üks vee ja tootmise ja jaotamise maa krunt ning üks kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa krunt. Kruntide ehitusõigus on näidatud joonisel 1 toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ning hoonete suurim lubatud arv.

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud kohalikult teelt 6690106 Raka peakraavitee. 6690106 Raka peakraavitee kaitsevöönd on 20 m ning ulatub planeeringualale.

Tehnovõrkude lahendus, liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks lahendatakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga.

Järgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused valitud planeeringu lahenduse osas:

 Planeeringuala jääb hajaasustusalale. Üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses üldjuhul minimaalne ehitusõigust taotleva katastriüksuse suurus 2 hektarit. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 2 ha, kui jagamise tulemusena on tekkimas hoonestusõigusega ja kompaktse hoonestuse tunnustega asum. Maatulundusmaa väiksemateks elamukruntideks jagamisest võib Rapla vald keelduda. Erandjuhtumil võib väiksemaks jagamine toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel. Planeeritavad kinnistud kuuluvad põllumajandusettevõttele Mardi Põllumajanduse OÜ. Põllumjanaduse efektiivsem majandamine nõuab ajakohaseid masinaid, mis on tootlikud aga ka gabariitidelt suured (taimekaitsepritsi töölaius on 36 m, teraviljakombaini heedri laius ca 10 m), seega väiksed ja paljunurgelised põllud ei ole tootmiseks sobilikud. Planeeringuala hõlmab Nirgimäe ja Reino kinnistutest osa, mis ei võimalda põllumaad efektiivselt majandada. Kuna konkreetsel alal ei ole potentsiaali põllumaana kasutamisel, siis on planeeringuala ette nähtud elamukruntideks jagada arvestades, et planeeringuala juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt osaliselt elamumaa ning planeeringuala läheduses paiknevad olemasolevad üksikelamud.

 Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses paiknevatel kompaktse hoonestusega aladel kavandatud elamumaade krundi suurus peab lähtuma piirkonnas väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ning ei saa olla väiksem, kui 2000 m2.

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

6

Piirkonnas jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 3489 - 11272 m2 ning ühtset katastriüksuse struktuuri välja kujunenud ei ole. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2623 – 7168 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 2122 – 2726 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda.

 Piirkonnas on ka kompaktse hoonestusega alasid - planeeringuala ida piirist ca 460 m kaugusele jääval alal on koondunud mitmed hoonetekompleksid moodustades kompaktsele hoonestusele omase struktuuri. Üksikelamute omavahelised kaugused jäävad seal vahemikku 25 – 50 m. Planeeritud elamukrundid on piisavalt suured, et võimaldada sarnast üksikelamute omavahelist kaugust. Joonisel kajastatud illustratiivsete üksikelamute asukohad jäävad üksteisest minimaalselt 20 m kaugusele. Hajaasustuses kompaktselt planeeritud elamualad aitavad tagada madalamaid infrastruktuurikulusid, säilitada metsa- ja põllumajandusmaad, toetada kogukondlikku elu ja tagada teenuste parema kättesaadavuse luues pikaajalises perspektiivis säästvama ja elujõulisema elukeskkonna.

 Kuigi Rapla valla elanike arv on kerges languses, on Rapla linna rahvaarv viimastel aastatel kasvutrendis, mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute elamukruntide järele. Uute elamukruntide planeerimine aitab kaasa elanike arvu tõusule, mis omakorda aitab soodustada valla majanduslikku arengut.

 Tegemist on logistiliselt hea asukohaga. Planeeringualast ca 3,7 km kaugusele jääb Alu alevik, kus on kättesaadavad erinevad teenused, näiteks spordihoone, toidupood jmt. Raplas on olemasolevad koolid, lasteaiad, toidupoed, spordi- ja muid teenuseid pakkuvad asutused. Planeeringuala jääb Rapla linna piirist ca 6 km kaugusele ning võimaldab lihtsat ligipääsu linnas pakutavatele teenustele. Lisaks jääb Tallinn ca 50 km kaugusele. Rapla linna ja Tallinna vahel on hea rongi- ja bussiühendus, mis võimaldab Tallinnas tööl käimist ühistransporti kasutades. Planeeringualast ca 180 m kaugusele lõunasse jääva riigitee 20141 Rapla-Varbola tee äärde näeb üldplaneering ette Rapla linnaga ühendava kergliiklustee.

© 2025 Microsoft Corporation © 2025 Maxar ©CNES (2025) Distribution Airbus DS © 2025 TMAP MOBILITY Earthstar Geographics SIO

kuja 10m

kuja 5m

PK

ko ha

lik u

te e

ka its

ev öö

nd 2

0 m

66 90

10 6

R ak

a pe

ak ra

av ite

e

1 2

3

4

5

6 7

8

9

10

11

Olemasolev madalpinge õhuliin likvideeritakse ning

paigaldatakse maakaablisse.

12

heitvee im m

utam ise keeluala

1618

10

5,5

0 402010 60 70 m

Sikeldi külas Reino ja Nirgimäe maaüksuste detailplaneering

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

M 1:1000 A3

1 31.03.2025

Algatamise ettepanekSikeldi küla, Rapla vald, Raplamaa

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Planeerija:

Huvitatud isik:

Laura Andla

Planeeringu koostamise korraldaja:

Rapla Vallavalitsus

Mardi Põllumajanduse OÜ

DP-21/01-2025/1

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud krundi positsiooni number

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud sõidutee

Sõidukite liikumissuunad

Planeeritud puurkaev hooldusalaga 10 m

Planeeritud reovee biopuhasti koos imbsüsteemiga

Kohaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev madalpinge õhuliin

Likvideeritav objekt

LEPPEMÄRGID

1

Krundi pindala

2254 m²

EHITUSÕIGUS

Krundi kasutamise sihtotstarve*

Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhihoone/ abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

EP

Krundi nr

POS 1 3(1/2)

- -

350 m²

2141 m²POS 2 3(1/2)

2723 m²POS 3 3(1/2)

2455 m²POS 4 3(1/2)

2325 m²POS 5 3(1/2)

2122 m²POS 6 3(1/2)

2726 m²POS 7 3(1/2)

2349 m²POS 8 3(1/2)

2300 m²POS 9 3(1/2)

LT

* EP - üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, OV - vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, OK - kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

POS 11

POS 10

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

1760 m²

420 m² - -OV

PK

MÄRKUSED 1. Planeeringuala suurus on ca 2,44 ha. 2. Katastriüksuste piirid pärinevad Maa- ja Ruumiametist. Andmed on alla laetud 31.01.2025.

POS 12 809 m² - -OK

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 26.03.2025 e-kiri nr 6-2/83-1

Meie 17.04.2025 nr 7.2-2/25/4825-2

Seisukohtade väljastamine Nirgimäe ja

Reino detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Nirgimäe ja Reino detailplaneeringu (katastritunnus 66901:003:0542 ja

66901:003:0654 edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on moodustada Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino kinnistutele 11

üksikelamust koosnev elamuala. Planeeringualale on tagatud juurdepääs riigiteele nr 20141 km

5,876 ristmikult kohaliku Raka peakraavitee nr 6690106 kaudu. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 1258 autot ja kiiruspiirang 90 km/h. Olemasolevast ristumiskohast 40 meetri

kaugusel asub „Otsa“ bussipeatus.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 5,876. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Näha ette km

5,876 ristmiku katte rekonstrueerimine (asfalteerimine) kasvava liiklussageduse

vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse

hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad (7x190 m) vastavalt normide § 24, lisa 1

tabelitele 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Võttes arvesse arendustegevusega lisanduva liiklussageduse kasvu peame vajalikus

olemasolev parempoolne „Otsa“ bussipeatus nihutada minimaalselt 50 meetrit Otsa kinnistu

2 (3)

mahasõidust Tapupere küla poole, kuna peatuv buss jääb takistama nähtavust paremale (vt

joonis 1). Peatuse nihutamisel tuleb jälgida, et Otsa kinnistu ristumiskohas tagatakse nõutud

nähtavuskolmnurgad (3x190 m).

Joonis 1. Bussipeatuse nihutamise põhimõtteline skeem

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

6. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud riigitee ristmik

tuleb rekonstrueerida ning olemasolev bussipeatus nihutada uude asukohta (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

LISA_1_Sikeldi_küla_Nirgimäe_Reino_DP_seletuskiri_31-03-2025

LISA_2_Sikeldi_küla_Nirgimäe_Reino_DP_joonis-1_Algatamise-ettepanek_31-03-2025

Andres Aasna

53231631, [email protected]