Kiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-21/01-2025/1

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering

ALGATAMISE ETTEPANEK

Asukoht: Iira küla, Rapla vald, Rapla maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Rapla Vallavalitsus

Huvitatud isik: Mardi Põllumajanduse OÜ

Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2025

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

2

SISUKORD

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused .................................................... 3

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd ................................................................... 4

3 Planeeringu lahendus ............................................................................................... 5

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

3

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on planeeringuala elamumaa kruntideks jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.

Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr kehtestatud Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala osaliselt elamumaa ning osaliselt põllumajandusmaa (vt skeem 1). Üldplaneering ütleb, et põllumaad tuleb soovitatavalt kasutuses hoida põllumajandusliku maana. Põllumjanaduse efektiivsem majandamine nõuab ajakohaseid masinaid, mis on tootlikud aga ka gabariitidelt suured (taimekaitsepritsi töölaius on 36 m, teraviljakombaini heedri laius ca 10 m), seega väiksed ja paljunurgelised põllud ei ole tootmiseks sobilikud. Planeeringuala hõlmab Nirgimäe ja Reino kinnistutest osa, mis ei võimalda põllumaad efektiivselt majandada. Eeltoodust lätuvalt võib järeldada, et kuna konkreetsel alal ei ole potentsiaali põllumaana kasutamisel ning planeerimisel järgitakse üldplaneeringus toodud elamualade arendamise tingimusi, siis ei ole planeeringu koostamise eesmärk vastuolus üldplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud

sinise joonega.

Koostamisel oleva Rapla valla üldplaneeringu (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusalale (vt skeem 2).

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

4

Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on

tähistatud sinise joonega.

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala maalise piirkonna alale. Planeeringuga moodustatakse linna keskkonnast suuremad elamumaa krundid ning lähtutakse Rapla valla üldplaneeringuga hajaasustusele ette nähtud tingimustest (minimaalne krundi suurus 2000 m2). Planeeringu lahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd

Planeeringuala asub Raplamaal, Rapla vallas, Sikeldi külas. Planeeringuala suurus on ca 2,44 ha. Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala andmed

Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala

Nirgimäe (hõlmatud osaliselt) 66901:003:0542 maatulundusmaa 100% 31195 m2

Reino (hõlmatud osaliselt) 66901:003:0654 maatulundusmaa 100% 455473 m2

Planeeringuala piirneb põhjast elamumaaga, läänest ja lõunast maatulundusmaaga ning idast 6690106 Raka peakraaviteega, millel on vastavalt üldplaneeringule kaitsevöönd 20 m. Teest teisele poole jääb maatulundusmaa.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalikult teelt 6690106 Raka peakraavitee.

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

5

Piirkonnas jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 3489 - 11272 m2. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2623 – 7168 m2. Piirkonnas on ka kompaktse hoonestusega alasid - planeeringuala ida piirist ca 460 m kaugusele jääval alal on koondunud mitmed hoonetekompleksid moodustades kompaktsele hoonestusele omase struktuuri. Üksikelamute omavahelised kaugused jäävad vahemikku 25 – 50 m.

3 Planeeringu lahendus

Planeeringuala on jagatud 12 krundiks. Moodustatakse 9 üksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt, üks vee ja tootmise ja jaotamise maa krunt ning üks kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa krunt. Kruntide ehitusõigus on näidatud joonisel 1 toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ning hoonete suurim lubatud arv.

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud kohalikult teelt 6690106 Raka peakraavitee. 6690106 Raka peakraavitee kaitsevöönd on 20 m ning ulatub planeeringualale.

Tehnovõrkude lahendus, liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks lahendatakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga.

Järgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused valitud planeeringu lahenduse osas:

 Planeeringuala jääb hajaasustusalale. Üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses üldjuhul minimaalne ehitusõigust taotleva katastriüksuse suurus 2 hektarit. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 2 ha, kui jagamise tulemusena on tekkimas hoonestusõigusega ja kompaktse hoonestuse tunnustega asum. Maatulundusmaa väiksemateks elamukruntideks jagamisest võib Rapla vald keelduda. Erandjuhtumil võib väiksemaks jagamine toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel. Planeeritavad kinnistud kuuluvad põllumajandusettevõttele Mardi Põllumajanduse OÜ. Põllumjanaduse efektiivsem majandamine nõuab ajakohaseid masinaid, mis on tootlikud aga ka gabariitidelt suured (taimekaitsepritsi töölaius on 36 m, teraviljakombaini heedri laius ca 10 m), seega väiksed ja paljunurgelised põllud ei ole tootmiseks sobilikud. Planeeringuala hõlmab Nirgimäe ja Reino kinnistutest osa, mis ei võimalda põllumaad efektiivselt majandada. Kuna konkreetsel alal ei ole potentsiaali põllumaana kasutamisel, siis on planeeringuala ette nähtud elamukruntideks jagada arvestades, et planeeringuala juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt osaliselt elamumaa ning planeeringuala läheduses paiknevad olemasolevad üksikelamud.

 Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses paiknevatel kompaktse hoonestusega aladel kavandatud elamumaade krundi suurus peab lähtuma piirkonnas väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ning ei saa olla väiksem, kui 2000 m2.

Sikeldi külas Nirgimäe ja Reino maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

6

Piirkonnas jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 3489 - 11272 m2 ning ühtset katastriüksuse struktuuri välja kujunenud ei ole. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2623 – 7168 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 2122 – 2726 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda.

 Piirkonnas on ka kompaktse hoonestusega alasid - planeeringuala ida piirist ca 460 m kaugusele jääval alal on koondunud mitmed hoonetekompleksid moodustades kompaktsele hoonestusele omase struktuuri. Üksikelamute omavahelised kaugused jäävad seal vahemikku 25 – 50 m. Planeeritud elamukrundid on piisavalt suured, et võimaldada sarnast üksikelamute omavahelist kaugust. Joonisel kajastatud illustratiivsete üksikelamute asukohad jäävad üksteisest minimaalselt 20 m kaugusele. Hajaasustuses kompaktselt planeeritud elamualad aitavad tagada madalamaid infrastruktuurikulusid, säilitada metsa- ja põllumajandusmaad, toetada kogukondlikku elu ja tagada teenuste parema kättesaadavuse luues pikaajalises perspektiivis säästvama ja elujõulisema elukeskkonna.

 Kuigi Rapla valla elanike arv on kerges languses, on Rapla linna rahvaarv viimastel aastatel kasvutrendis, mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute elamukruntide järele. Uute elamukruntide planeerimine aitab kaasa elanike arvu tõusule, mis omakorda aitab soodustada valla majanduslikku arengut.

 Tegemist on logistiliselt hea asukohaga. Planeeringualast ca 3,7 km kaugusele jääb Alu alevik, kus on kättesaadavad erinevad teenused, näiteks spordihoone, toidupood jmt. Raplas on olemasolevad koolid, lasteaiad, toidupoed, spordi- ja muid teenuseid pakkuvad asutused. Planeeringuala jääb Rapla linna piirist ca 6 km kaugusele ning võimaldab lihtsat ligipääsu linnas pakutavatele teenustele. Lisaks jääb Tallinn ca 50 km kaugusele. Rapla linna ja Tallinna vahel on hea rongi- ja bussiühendus, mis võimaldab Tallinnas tööl käimist ühistransporti kasutades. Planeeringualast ca 180 m kaugusele lõunasse jääva riigitee 20141 Rapla-Varbola tee äärde näeb üldplaneering ette Rapla linnaga ühendava kergliiklustee.