OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

17.04.2025 nr 11.2-1/25/1862 e-Pavement OÜ

Mäealuse tn 2/1

Tallinn

12618 Harju maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus-

ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus)

raames otsuse e-Pavement OÜ (registrikood 1452774, edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti

„Nutika teekatendi tootmise sisseseadmine“ (nr 2014-2020.5.01.20-1502, edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus

projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks

911,79 eurot, sh toetus 729,43 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1

ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse §

30, 25.11.2019 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-27/0650 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus),

samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja §

29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti

elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine

1.1 Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks käivitada päikeseelektrit tootvate

teekivide väikeseeria tootmine.

Projekti abikõlblikkuse periood on 20.02.2020-19.02.2021. Projekti kogumaksumuseks oli 18 750

eurot, millest toetus oli maksimaalselt 15 000 eurot ja omafinantseering minimaalselt 3750 eurot.

Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate

saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 15 000 eurot, viimane osa toetusesummast on

makstud 11.08.2020.

Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad

tulemus- ja väljundnäitajad:

- projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu

1 350 000 eurot;

- 5 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 5

töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks,

mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 655,00 eurot).

Toetuse saaja poolt esitatud aruandlusest selgub, et ettevõtte tulemus- ja väljundinäitajad pole

nõutavas mahus saavutatud.

Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt viis töötajat ja teisel aastal

vähemalt viis töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1.

juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29 lg

1 p 1).

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 1 350 000 eurot, meetme määrus § 29

lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot.

Äriregistrisse esitatud 2021. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 66 585 eurot,

2022. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 85 464 eurot ning 2023. majandusaasta

aruandes kajastub palgakulu suuruseks 39 864 eurot. 2021 aastal oli ettevõttel 6 töötajat, 2022

aastal oli ettevõttel 6 töötajat, 2023 aastal esimesed kolm kvartalit oli ettevõttel 6 töötajat, peale

seda ei ole ettevõttel enam ühtegi töötajat olnud.

Rakendusüksusele esitatud andmete põhjal on ettevõtte müügitulu 2023. aastal olnud 5580 eurot.

Aastal 2022 on müügitulu olnud 82 115 eurot ja 2021. aastal 181 040 eurot. Teatmik.ee kohaselt

on ettevõttel 2024. majandusaastal olnud müügitulu 9506 eurot.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud kokkulepitud

tulemus- ja väljundnäitajaid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on 10.03.2025 rakendusüksusele tagasisidestanud:

„Aastatel 2022-2024 muutsime testimiste tulemustest lähtuvalt meie lahenduste arhitektuuri ja

disaini. Alates 2023. aastast ei ole e-kivide vastupidavuse osas probleeme esinenud, küll on seda

aga olnud maa-alustes juhtmetes, kaablites ja ühenduselementides, mis ei talu alati vibratsiooni,

soolvee ja alalisvoolu koostoimet. Vahetasime omal kulul täielikult välja Raja-Mäepealse ristmiku

lahenduse ning Pirita teel ja Lauluväljaku lähistel asuva lahenduse. Paigaldasime uued

ülekäiguradade lahendused Haabneemele (2 ülekäiku), Ülemiste Citysse, Tartu Lõunakeskuse

juurde ning Maardusse Selveri Logistikakeskuse juurde. 2025 arendame ja paigaldame uudse,

turvalise raudteeülekäigukoha lahenduse Sauele. Antud lahenduse abil on võimalik tuvastada

rongi lähenemist ja anda jalakäijatele erinevaid valgussignaale, sekkumata raudtee

juhtimissüsteemide tegevustesse.

Meie majanduslikud eesmärgid olid optimistlikud, me ei suutnud prognoosida võimaliku

pandeemiat ja selle hukutavat mõju meie tarneahelatele ning võimaliku turu valmisolekut tellida

milt lahendusi. Käesoleval ajal on meil eelkokkulepped demode valmistamiseks Poola (Varssavi,

Lodz) ja suhtleme ka Araabia Ühendemiraatide võimalike partneritega. Skaleeritava tootmise

jaoks on meil tarvis täisautomaatse tootmisliini lahendust.

Et loodetud müüki pole toimunud, ei ole meil võimalik hoida palgal inimesi. Enamus tööst on

toimunud viimastel aastatel vabatahtlikkuse alusel, müügitulu on läinud materjalide ostuks, ruumi

rendiks ning turuvõimekuseloomiseks. Töötasude väljamakselehed meil palgal olnud inimeste

kohta oleme lisanud. Meie lahendus on unikaalne, mitte keegi teine maailmas ei suuda toota

analoogset lahendust, mis oleks modulaarne nagu meie oma.

Meie kava aastateks 2025-30 on järgmine:

2025 – sissepääs vähemalt ühte ärikiirendisse, EIC kiirendi projekt, RUP projekt,

täisautomatiseeritud tootmise demoprojekti alustamine koostöös AIREga. Müük 80 000,

ettevõtteväliste investorite kaasamine 0,5 miljoni euro ulatuses arenduseks ja turunduseks, samuti

äriarenduseks

2026-demod AÜEs ja võimalusel Saudi-Araabias, Poolasse tootmis- ja müügiüksuse rajamine

koostöös Poola partneritega. Ettevalmistused USA turule sillapea loomiseks. Ettevalmistused

investeeringute kaasamiseks 10 M€ ulatuses täisautomaatse konteinertehaseprototüübi loomiseks,

äriarenduseks ja turunduseks.

2028 – 30 – tootmise ja paigalduse ning hoolduse litsentseerimine, võimalikud exitid.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse

saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks.

Taotluse rahuldamise otsuse p 4.1 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab

kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab

toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti

eesmärkide saavutamiseks.

Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga

alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme

määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti

tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme

määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist

kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine

vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning

kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused

täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu

näitajaid.

Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline

projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks

ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja

suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi

starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest,

et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-

2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga

käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata.

Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 20.02.2020-19.02.2021, siis alates 20.

veebruarist 2021 kuni 19.veebruarini 2023 oleks toetuse saajal pidanud meetme määruse järgi

olema vähemalt kaks töötajat. Vastavalt meetme määrusele oleks nõuetekohase brutotöötasu

suurus ühe töötaja osas pidanud olema vähemalt 655 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades

kohustusaluse perioodi pikkusega, st 24 kuud) oleks meetme määruse kohaselt olema suurusjärgus

31 440 eurot (655 eurot x 24 kuud x 2 töökohta = 31 440 eurot). Toetuse saaja tööjõukulu alates

20. veebruarist 2021 kuni 19. veebruarini 2023 on olnud ligikaudu 150 000 eurot, mis täidab ära

meetme määruses nõutu.

Projekti tegevusest hõlmatud müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 2023. aastal

müügitulu summas 5580 eurot.

Nõutava müügitulu saavutamise puhul, on rakendusüksuse hinnangul tegemist olulise

kõrvalekaldega ning meetme määruses sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid pole suudetud

saavutada.

Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et

abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud

tingimustele. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 3 on projekti eesmärgiks käivitada

päikeseelektrit tootvate teekivide väikeseeria tootmine. Seega on tegevuste elluviimise kulud

abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses

sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid.

Kahtlemata on toetuse saaja teinud pingutusi, et projekt võiks algselt planeeritud kujul tööle

hakata, samas tõdeb toetuse saaja ka ise, et müügitulu kasv pole vastavuses prognoositule.

Müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 6,98% meetme määruses ettenähtud mahust:

meetme määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel on toetuse saaja suutnud

müügitulu suuruseks saavutada 5580 eurot 2023. aastal.

Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud

kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi,

saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks.

Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26

punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada

projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on

üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui

nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus)

on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja

kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult

osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i

seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti

b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei

järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat

kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui

kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse,

millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud,

tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa

Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega

õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud

niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel

täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja

väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse §

30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus

käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate

mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt

selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste

täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise

korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt

ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju.

Meetme määruse § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 kohaselt panustab määrus meetme tulemus- ja

väljundinäitajate saavutamisse, milleks on muuhulgas alustavate ettevõtjate arvu suurendamine,

mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 80 000

eurot ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates.

Arvestades sellega, et toetuse saaja on suutnud siiski maksta meetme määruse nõuetele vastavat

töötasu ning tegemist on tegutseva ettevõttega, mis aktiivselt otsib lahendusi ettevõtte töö

käigushoidmiseks, pole õigustatud kohaldada finantskorrektsiooni määrana 100%.

Arvestades sellega, et toetuse saaja on suutnud siiski täita tööhõivenäitaja, on õigustatud osalise

finantskorrektsiooni määra rakendamine ning arvestades ka asjaoluga, et toetuse saaja on suutnud

maksta meetme määruse varasemas redaktsioonis sätestatud töötasu, siis on rikkumise rahaline

mõju pigem väiksem. Seetõttu on võimalik rakendada väiksemaid finantskorrektsiooni määrasid.

Siiski on müügitulu näitaja saavutamata ning seetõttu pole õigustatud ka kõige väiksema

finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on

rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja proportsionaalne vähendada projekti tegevustele

eraldatud toetust 5%. Kuna kogu makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele,

peab rakendusüksus õigeks kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte

üksikutele tegevustele.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest

mitteabikõlblikuks 5% ehk 911,79 eurot (18 750*5%), millest toetus on 729,43 eurot ja

omafinantseering 182,36 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 21.03.2025 toetuse saajale

e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta

ootas tagasisidet hiljemalt 04.04.2025.

Toetuse saaja ei esitanud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule omapoolseid vastuväiteid.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Nutika teekatendi tootmise sisseseadmine“ raames mitteabikõlblikuks

kuluks 911,79 eurot, millest toetus moodustab 729,43 eurot ja omafinantseering 182,36

eurot;

2. vähendada projekti eelarvet käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud mitteabikõlbliku

toetuse ja omafinantseeringu ulatuses (abikõlblike kulude vähenemine 5% võrra);

3. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas

729,43 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 729,43 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

 SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida

projekti number;

5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab

finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse

intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti

aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on

võimalik ka pikem ajatamisperiood.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või

päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]