Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

28.03.2024

Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

§ 1. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja

nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele;“;

2) paragrahvi 1 punkt 11 loetakse punktiks 12 ja §-i 1 täiendatakse uue punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024,

millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste

osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud;“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra;“;

4) paragrahvi 2 lõigetes 1–3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2, 2. peatüki pealkirjas, § 13 lõikes 1, § 17

lõigetes 1 ja 3, § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6, §-s 192, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 29

lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1–4, 7 ja 81, § 31 lõikes 4, 6. peatüki pealkirjas, § 51 pealkirjas

ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja

raadioteenus“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust

osutavale juriidilisele isikule kohaldatakse käesolevat seadust, kui juriidiline isik on asutatud

Eestis.;

6) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia

teenuse“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust

rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud.”;

8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes

osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi.

(2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse

artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane

tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu

valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele

meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud.“;

9) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.

(2) Raadioteenuse osutaja varub eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks.

Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt

50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses

raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti

autorite loodud muusikateoste edastamiseks.“;

11) paragrahvi 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse

eraelulise suhte tõttu“;

12) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult

kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt

kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed;

2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija

kontaktandmetele;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“;

13) seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse

osutajana.

3

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info

riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse

äriregistri avalikku toimikusse.

(3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2, kehtestab kultuuriminister määrusega.

§ 162. Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riiklikuks reklaamiks

(1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil

avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe.

(2) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud kohustustest

vabastatakse alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku

omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

info kohta aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.“;

14) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“;

15) paragrahvi 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „meediateenuste ja“

sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“;

16) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

(2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi

sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele

nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

17) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline raadioluba;

2) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“;

18) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s

32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise

4

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi

konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse

edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“;

19) paragrahvi 39 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni- või

raadioloa taotlejale.“;

20) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava

kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis

eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste

edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“;

21) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade

liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks

vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti veebilehel.

(2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse

tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud

audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem

kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.

(3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks

kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9

lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis,

levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning

sõnasaadete keele nõude.

(4) Raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused

valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks.

(5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise

kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul

pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

(6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

5

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale

kõrvaltingimusi.

(7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa, välja arvatud ajutise

rahvusvahelise televisiooniloa, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse

ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(8) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa

väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta,

kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse

osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja

võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“;

22) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“;

23) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest

keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni-

või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või

15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva

rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“;

24) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„41. peatükk

Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

§ 481. Meediaturu kontsentratsiooni hindamise teade

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse osutaja, käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja

teavitavad konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele kuuluvast koondumisest meediaturu

kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(2) Teade esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma:

1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed,

tegevusala;

2) koondumise kirjeldus;

6

3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid

konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente.

(4) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, määrab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud tähtaja teates puuduste

kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 482 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaeg kulgema

alates puuduste kõrvaldamisest.

§ 482. Teate menetlemine ja hinnangu andmine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab hinnangu andmisel arvesse Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja artikli 22 lõikes 3

nimetatud suuniseid.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate

esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit.

(3) Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse

algusest arvates.

(4) Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga.“;

25) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel;

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele.“;

7

26) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha

omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või valdajale, mis ei ole küll üldsusele

avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat

tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse

kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse taasedastamine on

käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“;

27) seaduse 7. peatüki ja § 531 pealkirja täiendatakse pärast sõna „audiovisuaalmeediateenuse“

sõnadega „ja raadioteenuse“;

28) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud

raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale,

tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud

ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga

hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud

nõuetest ega järgi neid nõudeid, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust

asjaomase tegevusloa väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse osutajaga ning esitab

tõendid, et leida asjakohane lahendus, mis tagaks Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja

ausa konkurentsi.

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raadioteenuse osutajale ja tegevusloa

väljastanud organisatsioonile 30 päeva aega vastuväidete esitamiseks.

(11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi

lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole

põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus

raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi

taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust

tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja

mittediskrimineerivad.

(12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesolevas seaduses

sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja nende nõuete mittejärgimise

kohta oma arvamus ja vastuväited.

(13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutuse tegemisest raadioteenuse

osutajat ja tegevusloa väljastanud organisatsiooni.“;

29) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 ja Euroopa meediavabaduse määruse

tähenduses.

8

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete

täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi eesmärkidest, Euroopa meediavabaduse määrusest ja muudest õigusaktidest.“;

30) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad„Euroopa järelevalveasutuste rühmas

(ERGA)“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“;

31) seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

„§ 562.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse

artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3.

peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“;

32) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine

audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamisel ja videojagamisplatvormil“;

33) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses:

„§ 632. Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud tegevuslubade kehtivus

Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu

ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil

näidatud tähtaja lõpuni.“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvi 72 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse

eraelulise suhte tõttu“.

§ 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või regulaarse

eraelulise suhte tõttu“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

__________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

9

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) muudatustest, mis olid

sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus1.

Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi, kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei

esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a

jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse2 rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb

antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning

lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:

 antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) õigus teha

väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale

taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või

tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on

Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni

subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

 Antakse TTJA-le õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise

koha omanikule või valdajale, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata

arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse taasedastamine on nii MeeTS-i § 51 kui

ka eelmises punktis selgitatud uue regulatsiooni kohaselt lõpetatud;

 muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni:

 sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või

raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata

programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele,

 sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni

kolme kuu võrra;

 võimaldatakse seada kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele;

 sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise

kohta;

 täiendatakse televisioonilubade kõrvaltingimuste regulatsiooni:

1 Eelnõu toimiku number: 23-0728. Link eelnõule: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74a2799e-

dc70-4922-a07c-bb4d88f478e4 2 Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediaturul ühine

raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37).

Määrust kohaldatakse alates 8. augustist 2025, välja arvatud artiklit 3, mida kohaldatakse alates 8. novembrist

2024; artikli 4 lõikeid 1 ja 2, artikli 6 lõiget 3, artikleid 7–13 ja artiklit 28, mida kohaldatakse alates 8. veebruarist

2025, artikleid 14–17, mida kohaldatakse alates 8. maist 2025 ning artiklit 20, mida kohaldatakse alates 8. maist

2027.

2

 sätestatakse võimalus seada kõrvaltingimusi ka rahvusvahelistele

televisioonilubadele;

 sätestatakse võimalus seada viimase viie aasta jooksul valminud

audiovisuaalmeedia teoste maht kõrvaltingimuseks;

 muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi

üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba)

ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt

raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline

televisiooniluba);

 muudetakse raadiolubade konkursi korraldamise korda. Muutes TTJA ka raadiolubade

kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi

tervele ringhäälinguturule.

Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas eelnõus

loobutud taasedastamisteatise regulatsioonist. Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA-le

õigus teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (uus

§ 51 lg 6).

Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks

vajalikud normid. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid

ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus:

 täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav,

millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt

audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning

millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud

meediateenustele osutajatele;

 laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4

kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega

regulaarsete eraalaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. MeeTS-is ja

menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv

regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Eelnõuga

viiakse õigusaktid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruses sätestatuga;

 Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide

regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave

meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita

äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas

kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist;

 sätestatakse meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsioon;

 sätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 25

sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta ja

tuuakse sisse määrusega võimaldatav erand;

 täpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada

Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

3

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik

Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on osalenud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse

juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad. Eelnõu ja

seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja

Anni Viirmets (ametist lahkunud) ning seda on osaliselt varem ette valmistatud eelnõu raames

toimetanud Justiitsministeerium.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

15.06.2022, 3, kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

12.12.2024, 7 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

31.12.2024, 41.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv)

eelnes väljatöötamiskavatsuse3 (edaspidi VTK) koostamine.

2. Seaduse eesmärk

Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud

muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2018/18084, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist

käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda5.

Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa.

2.1. Nagu seletuskirja sissejuhatuses märgitud, on käesolevas eelnõus loobutud algses eelnõus

sätestatud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist. Samas antakse

seadusmuudatusega TTJA-le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28).

4

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on

kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam

ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa

mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse

lõpetamise nõudega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse

eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku

aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust

sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni

jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale.

Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid

võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus

on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav.

2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19

nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja

riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Eelnõuga lisatakse

võimalus taasedastamine lõpetada ka teenuse osutajat hinnates (vt eelmises punktis toodud

selgitust).

TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, kes võimaldavad majutusruumides

paiknevate telerite vahendusel jälgida rahvusvaheliste sanktsioonide ja TTJA ettekirjutusega

piiratud teleprogramme. Seaduse kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks

pidada elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust,

kes enda valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga,

piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga.

VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA-le õigus teha ettekirjutus piiratud telekanali

jälgimist võimaldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale

meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA-le on tulnud aga infot, et piiratud

kanaleid edastatakse näiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega,

võrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta eelnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt

üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib

määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha

selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem ettekirjutusega

piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, mis võib

sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida

julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele

5

inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Täpsustame siinjuures, et

TTJA ei hakka tegema lauskontrolli, vaid sekkub vastava info saamisel juhtumipõhiselt.

TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja rikkumisele reageerimiseks, mis

kehtiva õiguse alusel puudub.

2.3. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadiolubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui

programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset

sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi

raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside

vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal

soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks

raadiolubadeks taotlusi esitada.

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui

soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida

programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku

konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise korda

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.

Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid

kõrvaltingimusi, mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks

põhjendatud juhtudel näha TTJA-le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel,

kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist, on

mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused, mida tulevikus tõenäoliselt

kehtestataks ka alalisele meedialoale.

2.4. MeeTS-i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele

televisioonilubadele. Meediaturul võib täheldada praktikat, et Eesti turul levitatavate

telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle

rahvusvahelisele televisiooniloale. Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise

televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks

sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada

mõned kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel

toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui

rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.

Kultuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase

viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis (MeeTS-i § 8 lg 4

teine lause). Samas ei anna MeeTS-i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust.

TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse

eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste

maht kõrvaltingimuseks.

Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse

selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat

6

regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka

televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba,

jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba).

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase,

09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui

kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel

lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb

AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses

neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid

teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele.

Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse

raamistiku kogu meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna

üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks,

laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni

killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni

ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et

seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem

kultuuriministri määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses

kirjas.

TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik

väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast, mistõttu

tuleks MeeTS-i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule.

2.5. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses ja menetlusseadustikes vajalikud

muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega. Määrus on küll

otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas rakendatakse artikleid 6, 22, 25. Lisaks on

artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud

norme nii meediateenuste seaduses kui ka menetlusseadustikes.

Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i

ajakohasuse.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 33 punktist.

Eelnõu § 1 punktid 1–2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid. Kehtiva seaduse

kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse

(edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse

osutajatele.

Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus:

- audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1);

7

- nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2024/1083, 11. aprill 2024,

millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37) nimetatud meediateenuste

osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 11).

Senine § 1 punkt 11 loetakse punktiks 12, et oleks tagatud sätete loogiline järjekord.

Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st

lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused ja

raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise

lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine

eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa

meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel

meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks

seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama

eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut

ning ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on

üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas

rahalise või muud laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma

puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või

ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud

kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta,

mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks

välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele

suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse

osutajate tegevus siseturul võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus

hõlmama paljusid meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid

meediaettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi.

MeeTS-i reguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “edaspidi koos meediateenus” ning

lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses

nimetatud meediateenuste osutajatele. Läbivalt mõiste “meediateenus” kasutamise jätkamine

eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul, mis peavad kohalduma üksnes

audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele. Seega, õigusselguse huvides täpsustatakse

reguleerimisala, aga ka suures osas kogu seadust, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad

AVMSD-st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele, millised normid

raadioteenustele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud

meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige ajakirjandusväljaanded,

rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne) ja nende osutajate osas

on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on konkreetsete sätete juures välja

toodud.

Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala täiendatakse. Muudatuse kohaselt sätestab

MeeTS ka meediaturu kontsentratsiooni hindamise korra (§ 1 uus punkt 13). Euroopa

meediavabaduse määruse artikkel 22 kohustab liikmesriike sätestama oma riigisiseses õiguses

8

materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni

hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 1–3 ja 4, § 6 lõigetes 1 ja 2, 2. peatüki pealkirjas,

§ 13 lõikes 1, § 17 lõigetes 1 ja 3, § 19 pealkirjas ja lõigetes 1, 2 ja 6, §-s 192, § 25 lõikes 2, §

26 lõikes 1, § 29 lõike 3 punktis 1, § 30 lõigetes 1–4, 7 ja 81, § 31 lõikes 4, 6. peatüki pealkirjas,

§ 51 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia

teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2

selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 11. Antud sätte kohaselt kohaldatakse

teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust

osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis.

Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga

„audiovisuaalmeedia teenuse“. Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud,

siis tuleb seda teha ka antud sättes.

Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõikega 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka

muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte.

Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse

sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. Antud muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 8 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 teksti. Kuivõrd kehtiva seaduse lõige 1

keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audiovisuaalmeedia teenustele ja

raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on

audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab

televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. §-i 5

täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline

või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on

toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. MeeTS-i

rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud.

Sellisele muule meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, § 161 ja §-des 481 ja 482

sätestatud meediaturu kontsentratsiooni hindamise norme.

Eelnõu § 1 punkt 9 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse

televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne

televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 16

selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 10 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister

raadiolubade kõrvaltingimusi, tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu

miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt varub raadioteenuse osutaja eestikeelses

raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti

9

autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite

loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 6.00-st kuni

22.00-ni. Raadioteenuse osutaja varub muukeelses raadioprogrammis edastatavate

muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud muusikateoste

edastamiseks (uus § 9 lg 2). Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja,

sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori

teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite

koguarvust.

Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“

sõnadega „või regulaarse eraelulise suhte tõttu“. Antud muudatus on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega.

Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed

teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega:

a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama

ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist

võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte

tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet

avalikustama;

b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või

nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume

sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse

teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse,

kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu

meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse,

otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil;

c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul,

mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma

tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega

omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis

võimaldab neid tuvastada.

Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on ajakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu

tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste

kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja

päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda,

kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet

nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid

tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud,

sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama

tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele.

Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse

teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate

sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada

ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või

ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid

või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes

10

ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt, ning isikuid, kes on või on olnud

ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või

levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed

meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja

konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele,

näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule

võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada

ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele.

Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud

ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas6 on põhjalikult selgitatud,

millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati.

Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa

Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad

muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt

märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga

ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine

võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72

muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is

kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku

puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtumenetluse

seadustikku.

Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste

seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3

kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku

andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isiku informatsiooniallika.

Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele

laieneb kaitse ka “tavapärasele suhtele” (vt art 4 lõige 3), kuid eelnõu väljatöötaja hinnangul

annab selgema arusaama antud mõistekasutusest põhjenduspunktides toodut avav mõiste

“regulaarne eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes

elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. Eeltoodust tulenevalt

muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 2 ja 3).

Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele

sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse

artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt

audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a4680939-75ea-a4b8-d3a3-4253c405ebac/

11

Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning

käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja vahetult

kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine:

a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel

on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste

tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või

üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed,

nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide

ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma.

Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaalmeedia teenuse

osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad

need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded,

mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehtima audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja

need kajastuvad § 16 uues lõikes 2. Antud sätte kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja

teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed;

2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija

kontaktandmetele;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 32 kohaselt on väga tähtis, et

meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad

saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse

kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus.

Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks

ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele

ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa

meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile

meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded

peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et avalik-õiguslikud

meediateenuse osutajad avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning

avaliku sektori asutustelt ja üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et

meediateenuste saajad mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta

järelepärimisi teha, sealhulgas juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena

selleks, et nad saaksid hinnata saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult

siis, kui meediateenuste saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi

kohta, eelkõige meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu

õigesse konteksti asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase

meediaomandit käsitleva teabe avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui

avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja

perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid.

12

Asjaomased meediateenuse osutajad peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises

vormingus näiteks oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.

Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 161 ja 162.

Uus § 161 reguleerib meediateenuse osutaja märkimist äriregistris. Antud säte on seotud

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad liikmesriigid oma

reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele

ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse lõikes

1 sätestatud teavet.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi

läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside

väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele

pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse

kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase

meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja

selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada,

milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See

võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib

selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile.

Eelnõu § 161 lõike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja

ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse

osutajana.

Lõike 2 kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks

reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri

avalikku toimikusse.

Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kultuuriminister määrusega.

Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks järgmiste EMTAK (2025) koodide all

olevaid tegevusi: 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika

kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused

ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida

lahendus, mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära

olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid. Euroopa

meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed

(juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed

ning tegeliku kasusaaja andmed). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks

eraldatud aastase kogusumma kohta.

Regulatsiooni väljatöötamisel jäi kaalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse

määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi

13

järgi, mis uueneks majandusaasta aruande esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse

riiklikuks reklaamiks, tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus,

kui süsteem tuvastab, et ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse.

Protsessi kirjeldus on järgmine:

1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku

reklaami summa.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“

Eelnõu § 162 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamisega. Artikli 25

lõike 2 kohaselt teevad avaliku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel ja

kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori kulude

kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist:

a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt

teenuseid osteti;

b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud

meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning

c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta

kulutatud iga-aastane summa.

Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000

elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike

omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused.

Artikli 22 lõike 3 kohaselt seiravad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud

liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes

riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning

annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti

juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks.

Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate

või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või

digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus

või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel.

Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud

vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav,

kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega.

Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud

14

asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele

ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui

riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid

seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet,

mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul

kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu

riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist.

Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv, on artikli 25 lõikes 2

toodu selguse mõttes ka MeeTS-is sätestatud, sest Eesti soovib kasutada ka määruses lubatud

erandit.

Eelnõu § 162 lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja

kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe.

Lõike 2 kohaselt vabastatakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b

sätestatud kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste

kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Erand kohaldub

küll piiratud info kohta (kontsernide ametlikud nimed), aga töökoormuse kokkuhoidmiseks on

mõistlik seda rakendada.

Lõike 3 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 toodud info kohta

aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas

täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused

rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel.

Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud

reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel

on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul

viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord

aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja

ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta.

Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või

televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 16 ja 17 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 15 – § 22 lõikes 1 ja § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „meediateenuste

ja“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ning“. Antud muudatus on seotud

eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 16 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja

sätestatakse võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel

kõrvaltingimusi. Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve

paragrahvi taasesitamisega.

15

Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul

toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel

kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri.

Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale.

Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

TTJA on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas

kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja

alaealiste kaitse seisukohast.

Eelnõu § 1 punkt 17 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid.

Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja

rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem

praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei

kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed

maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib

üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Lääne-

Virumaa, Viljandimaa ja Valgamaa). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises

maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata

eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline

raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki

rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes

üldmõistet „raadioluba“.

Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta

tagant raadiolubade konkursi tulemusena).

Eelnõu § 1 punkt 18 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või

raadioloa andmise tingimusi.

Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste

kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala

paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei

õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

16

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal

väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal

väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse

osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale, 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on

välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi

raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks.

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti

ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel,

moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste

seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel

tehnoloogiatel testida (katsetada). Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada

meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale

meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna

testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik

piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk

likvideeritakse.

Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi

§s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või

programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või

raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme

kuu võrra. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal

ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba.

Eelnõu § 1 punkt 19 – paragrahvi 39 lõike 61 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6

punkte 1, 11 ja 3 ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale. Kehtiv säte välistab ajutise

televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 11 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise

kohustusest. Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise

tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse

esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus

esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel (tulenevalt

planeeritava tegevuse ajutisusest) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete

esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust.

Eelnõu § 1 punkt 20 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. Paragrahv loetleb andmed, mis

lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse

kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud

17

kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste

edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea. Kinnitus

annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa

väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes

kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite

muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti

Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL))

(edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel

KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse

osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel

ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige

muusikateoste mängimise kellaaega.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste

koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida

välja Eesti autorite teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel

kujul.

Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii

üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või

rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa

mõiste kohta.

Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja

avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv,

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks vähemalt üks

kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva TTJA veebilehel.

Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see

piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata

tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti

täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise

tähtpäeva.

Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätted. Samuti

lisatakse mõlemasse lõikesse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib televisiooniloa

ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada

Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu

18

programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu

programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.

Uuendus on hiljutiste tööde (nö recent works’i) miinimummahu täpsustamise võimaldamine

kõrvaltingimustes. MeeTS-i § 8 lg 4 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi

aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning

reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast

sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole

möödunud rohkem kui viis aastat. Kultuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika

seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia

teoste (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust

hiljutiste tööde (nö recent works’i) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle

praktika kasutamise 2022. aasta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet

viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides.

Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste

mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis,

arvestades MeeTS § 9 lg-s 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu

programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise

sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti

autorite teoste all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue.

MeeTS § 9 lisatud teine lõige (vt eelnõu p 10) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti

autorite muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise

raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS-i § 9

lõikes 2 sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud

konkreetse loa puhul.

Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajalikkuse

TTJA peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused

ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva

seaduse kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina

kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist.

Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu

jooksul.

Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni-

või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. TTJA peadirektor võib

määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse

televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba.

Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning

ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

19

Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa

väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu

jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul.

TTJA-l on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning

Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse

osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja

võib olla Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni

subjekt, või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna

turvalisusele (uus § 40 lg 9). Rahapesu Andmebüroo saab anda tagasisidet rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse § 18 kontrollikohustuse piires. Tegemist on uue sättega, mis on vajalik

ühiskonna turvalisuse kaitsmise huvides.

Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS-i § 43 lg-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 lg-s 4 toodud

muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister,

vaid TTJA peadirektor.

Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i §-s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi

täiendatakse. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 21. Kuivõrd uue § 40 lg 9 kohaselt on

TTJA-l õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu

Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle kohta,

kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele,

antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda.

Uue § 44 lg 3 kohaselt võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse

osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja

on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

Eelnõu § 1 punkt 24 – MeeTS-i täiendatakse uue peatükiga (peatükk 41, §-d 481 ja 482), mis

reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist. Eesmärk on võtta üle Euroopa

meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja

töökoormust tekitades.

Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine,

mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu

võimaldavat digiplatvormi pakkujat.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist

20

kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele. Nimetatud normid peavad

a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest

kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid

sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt

kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet;

c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama,

et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud;

d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid

sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia

mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning

e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks.

Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja

riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides

sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike

4 kohaldamist.

Regulatsiooni eeskujuks on võetud Rootsi vastavasisuline eelnõu, millega rakendatakse

Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavitatakse

konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on

meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi

pakkujad. Rootsi regulaatorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu

mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile

30 päeva jooksul. Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiametile asjakohaseks sisendiks,

et hinnata, kuidas koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul.

Soome vastavasisulise eelnõu kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning

viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad

nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab

kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse.

Rootsi planeeritava regulatsiooniga analoogset lahendust soovib eelnõu väljatöötaja rakendada

ka Eestis. Tegemist oleks lahendusega, mis minimaalselt koormab ettevõtjaid ja ametkondi.

Uue § 481 lõike 1 kohaselt teavitavadaudiovisuaalmeedia teenuse osutaja, raadioteenuse

osutaja, käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja ja meediasisule

juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele

kuuluvast koondumisest meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit. Seega toimub teavitamine üksnes olukorras, kus koondumisest tuleb

teavitada Konkurentsiamet (koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis

kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad

kummalgi 2 000 000 eurot). Teade esitatakse TTJA-le kirjalikult ja selles peavad sisalduma:

1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed,

tegevusala;

2) koondumise kirjeldus;

3) hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele.

21

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda teate esitajalt muid

konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente.

Kui teade ei vasta sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

tähtaja teate puuduste kõrvaldamiseks. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

määranud tähtaja teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab tähtaeg kulgema alates puuduste

kõrvaldamisest.

Uue § 482 lõike 1 kohaselt võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu andmisel

arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumeid ja lõikes

3 nimetatud suuniseid.

Kriteeriumid on järgmised:

a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku

arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades

silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes

ettevõtetes;

b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed,

mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus;

c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu

kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende

majandusliku kestlikkuse tagamiseks;

d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused

meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning

e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad

kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu 20 kalendripäeva jooksul teate

esitamisest arvates ning teavitab hinnangust Konkurentsiametit. Konkurentsiamet lähtub

koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures

arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul,

sealhulgas:

1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide

juurdepääsu kaubaturule;

2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;

3) kaupade nõudlust ja pakkumist;

4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid (vt konkurentsiseaduse § 22 lg 1).

TTJA antud hinnang võib olla täiendavaks eksperdiarvamuseks tarbijate huvide hindamisel

ning Konkurentsiamet saab seda vajadusel oma hinnangu andmisel arvestada.

Konkurentsiseaduse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud täiendava menetluse korral annab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu kolme kuu jooksul täiendava menetluse

algusest arvates.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 4 toodud juhul konsulteerib Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa meediateenuste nõukojaga.

22

Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes

protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada

regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad

märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus

konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise.

Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS-i § 51 täiendatakse lõikega 61. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muude Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või ta võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel;

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel nõukoja kehtestatud kriteeriumidele.

Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida

käsitleti 2023-2024.a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides. Samas antakse

muudatusega TTJA-le õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse

kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise

keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse

reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise nõudega. Seega, lisaks kehtivas seaduses toodud

teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus

annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või

tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku

julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel

piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-

23

operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist

loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja

halduskoormust tekitav.

Eelnõu § 1 punkt 26 – MeeTS-i § 51, mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja

taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l

on õigus teha üldsusele avatud koha omanikule või valdajale või sellise koha omanikule või

valdajale, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, ettekirjutus lõpetada audiovisuaalmeedia teenuste või

raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, kui audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse

taasedastamine on MeeTS-i § 51 alusel lõpetatud.

Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt

loetakse teose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele

avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid

väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii

majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka näiteks hoolekandeasutused.

TTJA saab teha selliste kohtade omanikele või valdajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem

piiratud audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse kättesaadavaks tegemine, mis võib

sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida

julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele

inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks.

Eelnõu § 1 punktid 27–28 –AVMSD artikkel 4 ja MeeTS-i § 53¹ näevad ette juhised

tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev audiovisuaalmeedia teenus on

tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus ta levib ja aktiivselt tegutseb,

kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises riigis tegeliku eesmärgiga

hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks temale juhul, kui ta oleks

sihtriigis asutatud. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ning tele- ja

raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas rakendada sama põhimõtet ka

raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsiooni väljatöötamine ei kajastunud otseselt VTK-

s, tugineb see VTK eesmärgile tagada meediaturul aus konkurents ja toetada Eesti

kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levivatele

raadioprogrammidele. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimaldab

eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks.

DAB-tehnoloogia- loob raadioprogrammide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi

võimalusi. Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõiki DAB -sagedusi,

saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele

raadioprogrammidele, kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausat

konkurentsi. Seega tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud

programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole

Eesti või juhul, kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS-is raadioprogrammidele

kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab

olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadiotel.

24

Eelnõu § 1 punkt 29 – Muudetakse MeeTS-i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et TTJA on

sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30

lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses.

Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel

sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas

ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja

lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja

muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga kultuuriministrilt

antud TTJA-le, tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „välja arvatud raadioloa väljaandmise

menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“.

16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse

kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas seletuskirjas7: „Direktiiviga

muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast

suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse

kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning

funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning

kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja

keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu

nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi

küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda

teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise

meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5)

järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse

panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja

personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda

ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise

tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord

peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse

juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei

täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi

tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt

teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud

kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse

küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud8, on otsustatud MeeTS-is TTJA

sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida.

Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult

Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab

järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise

AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab

ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega

seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 8 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“.

25

üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab

siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).9

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega.

Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega

seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud.

TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28

lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud

järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab

ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul

minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA

peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt

viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile

esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100

„Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni

peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded,

nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (uus pealkiri 2025. a märtsi

seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning

arendamise ja hindamise kord“). ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane

teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise

eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest

vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise

põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle

asutusesiseseks tunnistamiseks.“

MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku

järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i

nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis

nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa

Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja

videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa

järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes

osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt

asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa

meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on

liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis

koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust, Euroopa

regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eestit esindas ERGA-s ja esindab nõukojas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelnõu § 1 punkt 31 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 562 (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti õigus nõuda teavet). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid

9 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise

kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.

26

Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks. Vastav õigus

tuleneb küll otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse huvides

sätestatakse see ka MeeTS-is. Eeskujuks on võetud konkurentsiseaduse vastavasisuline norm

(§ 57), mis annab ka Konkurentsiametile õiguse küsida teavet oma ülesannete täitmisel.

Eelnõu § 1 punkt 32 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkirja sõnastust ja viiakse see vastavusse

sätte sisuga. Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamisel.

Eelnõu § 1 punkt 33 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse

§ 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust.

Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu

ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil

näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust

eelnõu p 17 juures).

Eelnõu § 2 ja § 3 on seotud § 1 punktis 11 toodud muudatusega. Muudetakse sarnaselt

meediateenuste seaduse muutmisele ka kriminaalmenetluse seadustikku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning lisatakse sätetesse mõiste „regulaarne eraeluline suhe“.

Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

6. Seaduse mõjud

6.1. Teleprogrammide taasedastamise lõpetamist puudutav regulatsioon

6.1.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud

sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20%

Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni

mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu) on

leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

27

6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnata positiivseks, sest TTJA-le antakse

võimalus desinformatsiooni edastatavate kanalite leviku piiramiseks (eelkõige pärast

rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist, kui kanaleid saaks taas taasedastada) ning selle

tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam

Eesti inforuumi.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 3%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast.

Muudatuse eesmärk on võimaldada TTJA-l lõpetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil

loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele

agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust

ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt

riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid

võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist

suure sihtrühmaga.

Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti

agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite

võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk

pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist.

Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna

jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates

2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu

Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu

sanktsioonide alusel keelatud edastada 55 telekanalit.

6.1.2. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid

alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene

Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse

keelatud kanaleid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

28

6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Selles punktis hinnatakse mõju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele,

pluralismile ja arvamusvabadusele.

Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse

eesmärgil loodud kanalite taasedastamise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva

agressorriikide desinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka Eesti

ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti

turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu.

Uue taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni

levikut. Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. Desinformatsioon

õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu ning takistab otseselt

vaba arvamuste vahetust, Desinformatsiooni loojate ja levitajate tegevuse eesmärgiks on

tekitada ühiskonda lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimendamise

demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida. Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni10 artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli

lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele

ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata

riigipiiridest. Lõige 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja

vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või

karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse

terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks,

tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe

avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

6.1.3. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit,

suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks 150-200 kanalit.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004.

29

6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutab ainult selliseid sideteenuse osutajaid, kelle taasedastatavate kanalite

taasedastamist võiks TTJA edaspidi ettekirjutusega lõpetada. 2023-2024. a menetletud eelnõu

kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid, kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest

teavitama. Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega piiratud 55 kanalit, võib teoreetiliselt

sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid, kes nende hetkel piiratud või

sarnaste programmide taasedastamisega soovivad jätkata.

Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete

kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi

muudatus negatiivselt ei mõjuta.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.1.4. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu

Andmebüroo

Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt

TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamise lõpetamist infot. Asutused annaksid

TTJA-le teavet meediateenuse osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse,

Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot teenusest

tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga.

6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks

eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töökoormust

vähe. Koormuse suurenemine võib lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist.

Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste ja Rahapesu Andmebüroo töökoormus info

andmisel.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.2. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele

avatud kohas või kohas, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv

isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda

6.2.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte

erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline

elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt meid kõiki ja

30

tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus neid üldsusele avatud kohtade

kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid.

6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse

kättesaadavust üldsusele avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja

sellistes kohtades, mis ei ole üldsusele avatud (nt hoolekandeasutused), kus muidu oleks

võimalik piiratud kanaleid inimestele edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka

tavaantenni abil.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud Eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 3%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles Eesti kanalid ning liiguvad nende infovälja.

Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist

juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks.

Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju

eeldatavasti ei kaasne.

6.2.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad,

samuti üldsusele mitteavatud kohad

Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid.

Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus

pakutavate põhiteenuste kõrval meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus

mõjutab ka üldsusele mitteavatud kohti, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodusid.

Kokku on Eestis registreeritud 591 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle

kümne töötaja (allikas: Statistikaamet 2023, ettevõtete majandusnäitajad, andmetabel: EM001).

EMTAK 2008 koodidega (koodid 55 ja 56) registreeritud ettevõtteid oli 2023. aastal kokku

4825, kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes üksikus

majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on

Sotsiaalkindlustusameti andmetel 238, kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes üksikus.

Seega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid

üldsusele või väiksemale grupile edastavad.

31

6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Nii üldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima seatud piiranguid ja

piirama keelatud audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse esitamist avalikkusele või

väiksemale isikute ringile (nt hooldekodu). Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele

avatud kohtades esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem

mõju sihtrühmale puudub.

TTJA ei hakka tegema lauskontrolli, vaid sekkub vastava info saamisel juhtumipõhiselt. TTJA

saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub.

Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on

ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab

järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud, ja piirab ettevõtlusvabadust.

Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata

arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hoolekandeasutused),

mis kasutavad audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse edastamiseks satelliitantenni,

elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud

programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks.

Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise

toimingute tegemiseks.

Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb,

et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju

ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk

majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike.

6.2.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad järelevalveasutust ehk TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks

valitsusasutus, on sihtrühm väike.

6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

TTJA-le lisandub järelevalve ülesanne, et probleemseid kanaleid antud peatükis käsitletud

kohtades ei edastataks. Tegemist on samas pigem järelevalve teostamisega olukorras, kus

TTJA-d on keelatud kanali edastamisest teavitatud. TTJA ei hakka teostama lauskontrolli ning

töökoormuse tõus on minimaalne. TTJA saab õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks ja

sekkumiseks, mis kehtiva õiguse alusel puudub.

6.3. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

6.3.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

32

6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31, millest ajutised meediaload on 2025. aasta märtsi

seisuga kolmel ettevõttel (kokku 5 luba). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud

majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese

sihtrühmaga.

6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab

raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega

tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus

sellest ei suurene.

Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi palju ei ole, saab hinnata nii

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

6.3.2. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

33

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

6.4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31, sh on rahvusvaheline televisiooniluba 11-l ettevõtjal ja

14-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2025. aasta märtsi seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa

taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis,

kuid seda ilma kõrvaltingimusteta. Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad

ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele

ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad

rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus

kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on

vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kui

ettevõtja soovib oma tegevust piiriüleselt laiendada, siis ei ole asjakohane teda tarbetult piirata

ja TTJA peab sellest oma diskretsiooniõiguse kasutamisel lähtuma.

Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba

antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide

muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise

arusaadavamaks. Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste

seadmisel vastutavaks, lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi

ühe kuu võrra. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik

saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega

vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

34

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida

MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmärk on hoida

kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul

kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis.

Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju

halduskoormusele)

6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk

KEO-d (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate

Liit (EEL).

6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEOsid. Muudatused on samas

KEO-dega läbi räägitud ja nende toetus on eelnõus pakutud lahendusele saadud.

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise

kohta nende jaamades, mille alusel KEOd jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid.

Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi

teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks

vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste

koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida

välja Eesti autorite teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

35

6.4.3. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab

raadiokanaleid üle 80% Eesti elanikkonnast.

6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise miinimummahu kehtestamine raadiojaamadele

mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud muusikateoste raadioeetris

mängimine aitab kaasa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile

kõrgemaid kvaliteedinõudeid.

6.4.4. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike.

6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale

kõrvaltingimusi. TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa

kõrvaltingimustele. Seega tekib TTJA-le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade

taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel.

Muudatus, millega lisatakse TTJA-le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua

raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused, mõjutab vähesel määral ka TTJA

töökorraldust.

Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega

6.5. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse

osutaja märkimine äriregistris ja neile riiklikuks reklaamiks eraldatud kogusumma

kajastamine

6.5.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

6.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad

Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehe andmetel kuulub liitu 19 ettevõtet. TTJA andmetel

tegeleb raadio- ja teleteenuste ning tellitava audiovisuaalteenuse osutamisega kokku 31

ettevõtet. Äriregistris on sihtrühma kuuluvad äriühingud jaotunud tegevusala EMTAK (2008)

koodide alusel järgmiselt: ajalehtede kirjastamisega tegeleb 35 ettevõtet (kood 58131);

ajakirjade jm perioodika kirjastamisega tegeleb 115 ettevõtet (kood 58141); raadioteenuste

osutamisega tegeleb 56 ettevõtet (kood 60101); televisiooniteenuste ja lineaarsete

audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega tegeleb 51 ettevõtet (kood 60201). Sotsiaalmeedia

36

platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad määratlesid oma tegevust EMTAK

koodiga 73121 (Reklaami vahendamine meedias).

2025. aastast EMTAK koodid muutusid ja uued kehtivad EMTAK koodid oleksid järgmised:

60101- Raadioringhääling ja audiosisu levitamine, 60201- Televisiooniteenused ja videote

levitamine, 58121- Ajalehtede kirjastamine, 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine ja

60391- Muu sisu levitamine. 2025. a märtsi seisuga omab koodi 60391, mis peaks hõlmama ka

sisu levitamist ajaveebi vahendusel, 7 ettevõtet. Kokkuvõttes võib orienteeruvalt lugeda

meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvuks kuni 200 ettevõtet.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.5.1.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega luuakse järgmine lahendus.

1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku

reklaami summa.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi reana majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“

Täiendav halduskoormus on korrektselt õige tegevusala valinud ettevõtjale majandusaasta

aruande lisana riikliku reklaami summa lisamine (kui selline summa on 0, tuleb ka see eraldi

märkida). Seega, riikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse osutajaid

majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole eraldi

kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma

raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana

majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada. Lisanduv halduskoormus on siiski

minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades majandusaasta aruannet eelmise

majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava summa saab vabatahtlikult esitada

ka 2026. aastal.

Ettevõtte äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike

reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike

reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada

riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see

on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega.

37

6.5.2. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele).

Mõjuvaldkond- infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele,

mõju e-riigile)

6.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)

ja Kultuuriministeerium

Muudatused mõjutavad RIK-i, kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus

hoida.

Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi, kelle roll on hoida oma määrusega EMTAK

koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased.

6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad

juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise

sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot.

Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahenduste rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest

tulenevate nõuete täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e-riigi mainele. Eesti riik ei hakka

määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama aruandluse teostamiseks

dubleerivaid IT-lahendusi. Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid

infosüsteeme ja e-teenuseid, millede arenduse ulatus on väiksemahuline. Ebasoovitava mõju

kaasnemist ei ole ette näha.

6.6. Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

6.6.1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, tarbijad

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes

oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik

erinevates meediakanalites tarbida kvaliteetset meediasisu.

6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakontsentratsioone, millel võib

olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodava

lahenduse rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pakutavate meediateenuste ja

meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele.

Turukonkurentsi regulatsioon kaitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga

laiema teenuste valiku pakkumise.

Tarbijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste

osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt

pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud. Toimivat konkurentsipõhist

38

meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväärne koondumine pigem

vähemtõenäoline. Tulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad

ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavusele ja meediasisu kvaliteedile

pigem väike.

6.6.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele)

6.6.2.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad

Meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks esitatakse teatis samadel alustel nagu

konkurentsiseaduse alusel koondumise kontrolli puhul. Seda tehakse siis, kui koondumise

osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe

koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab

regulatsioon hinnanguliselt alla 50 ettevõtte, kelle majandusaasta käive ületab koondumiste

hindamise teostamise eelduseks oleva käibe.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2025. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.6.2.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on

tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning

olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas

hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia

kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete

mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni

asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva

meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna

igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste

avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja

uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata

ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti

turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada.

Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk

meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks.

6.6.3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.6.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet

Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust,

on sihtrühm väike.

39

6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja

olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju

TTJA ja Konkurentsiamet töökoormusele väike.

Meediateenuste osutajate koondumise hindamise viib läbi Konkurentsiamet läbi juba kehtiva

konkurentsiseaduse alusel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesandeks on

muudatuse kohaselt hinnata sellise koondumise mõju meediapluralismile ja teavitada sellest

Konkurentsiametit. TTJA arvamus on Konkurentsiametile teadmiseks, see ei ole talle siduv.

Konkurentsiamet saab seda hinnangut kasutada koondumise mõju hindamisel tarbijale

avalduva mõju kontekstis. Analoogne regulatiivne lahenduse võetakse kasutusele ka Soomes ja

Rootsis. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku

mõningase töökoormuse suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda

etteheidetes, et riik võib meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust

liigselt piiravaid nõudeid.

6.7. Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info

avalikustamine

6.7.1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

6.7.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, meediatarbija

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks.

6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis

parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust

kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha

riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes.

Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust

ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub

elanikkonnale erinevates meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike

hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole teadaolevalt turgu moonutavat riikliku

reklaamiraha kasutust Eestis tuvastatud.

6.7.2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele, mõju kohaliku

omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)

6.7.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused

Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks

avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja

40

omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia,

Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 233411.

Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad Riigi Tugiteenuste Keskust.

Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot.

Mõningal määral kasvatab TTJA töökoormus kord aastas tehtava riikliku reklaamiraha

kasutuse analüüsi teostamiseks.

6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus

tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade

õiglasele jaotusele.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada

makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri

määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole

hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest.

Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik

saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat

infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas

analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka

andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta.

Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib

praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-

id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku

sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale

280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis

b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud

meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides

a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel. 376 üksusest, kes ei ole KOV-

ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat

raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud

avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta

valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada.

Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn

Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”

kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha

kulude kohta.

Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA-ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks

võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt.

11 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

41

6.8. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine

6.8.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus)

Siin puudutatakse eelkõige mõju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule

julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus.

6.8.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja

nende lähedased

Muudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse

regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allikakaitselise

informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib orienteeruvalt

hinnata kuni kui tuhande inimeseni.

6.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi - ja selle kaudu kogu Eesti

elanikkonna informeerituse - tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus loob võimalused

elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike

siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas.

Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende

lähiringkonna turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate

ajakirjanike ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu

kogu ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus

loob võimalused elanikkonna informeerituse parandamiseks ning vähendab väärinformatsiooni

ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike.

6.8.2. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus). Mõjuvaldkond –

riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

6.8.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused

Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi- kohtud, prokuratuur, PPA.

6.8.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse

laiendatud ringiga oma töös arvestama.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva meediateenuste seadusega lisandub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile ülesandena meediateenuse kontsentratsiooni hindamisel hinnangu andmise kohustus,

samuti suureneb TTJA roll raadiolubade väljastamisel. Lisaks suureneb kohustus osaleda

42

Euroopa Liidu üleses meediaregulaatorite koostöövõrgustikus. Euroopa meediavabaduse

määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle

eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb meediateenuste skoop, lisandub

kohustus anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning töötada välja ja rakendada

siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus

esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on

vajalik TTJA-le tagada rahastus ülesannete täitmiseks. Ka Euroopa meediavabaduse määruse

artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel

on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja

tehnilised ressursid.

Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja

saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot).

8. Rakendusaktid

Kehtestada on vaja üks rakendusakt. Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad

lõiked 1 ja 2, kehtestab kultuuriminister määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirja juurde.

Muuta on vaja rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhend” lisa. Makseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja pikemat

ettevalmistusaega, selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada.

Seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega alates 8.08.2025 on vaja arvestada ka

selle kuupäevaga. Samas on mõistlik üldises korras jõustumise asemel fikseerida konkreetne

jõustumiskuupäev. Kuupäeva sätestamisel on arvestatud, et menetluseks Riigikogus tuleb

varuda vähemalt kolm kuud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu

kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees

Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar

Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing

Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ,

Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing

AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids

Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ,

43

Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency

OÜ, RandoM OÜ.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK.

Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku

regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu

kooskõlastamiseks esitati, saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

samale asutustele ja isikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes).

Lisaks saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti

Ajakirjanike Liidule.

44

Seletuskirja Lisa 1

Rakendusakti kavand

Kultuuriministri määrus

Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad meediateenuste seaduse § 161 lõiked 1 ja 2

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 161 lõike 3 alusel.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad

meediateenuste seaduse 161 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131

(Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine),

60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Minister

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 17.04.2025 nr 1-11/467-1

Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitame

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse,

kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu.

Palume Teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 9 lehel

2. Seletuskiri koos rakendusakti kavandiga 43 lehel

Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahapesu Andmebüroo

Kaitsepolitseiamet

Konkurentsiamet

Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Autorite Ühing

Eesti Esitajate Liit

Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

AS Levira

AS STV

AS Postimees Grupp

AS Äripäev

Delfi Meedia AS

Tartu Pereraadio Ühing

AS All Media Eesti

MTÜ Raadio 7 UCB Meedia

Northstar Media OÜ

Taevaraadio OÜ

Ring FM Media OÜ

osaühing Raadio Kadi

osaühing MP Meedia

Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ

Huumor OÜ

Duo Media Networks OÜ

osaühing Orsent

Mittetulundusühing AB Video

ÖÖLoom Produktsioon OÜ

DanceTelevision OÜ

Kids Programming OÜ

Central Media Distribution OÜ

ETHNOTV OÜ

Super Baltic OÜ

V World North Europe OÜ

Corporate News Agency OÜ

RandoM OÜ

Ukraina meedia Druzi MTÜ

AS Go3 Baltics

Baltic Media Network OÜ

United Broadcasting Network OÜ

4Y OÜ

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]