Eesti Gaasiliidu ettepanekud

Sandra Särav-Tammus

Asekantsler

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu seisukohad ja tagasiside LNG/LPG/CNG regulatsiooni muutmise kohta

Esiteks soovime tänada korraldatud ümarlaua eest, kus meil oli võimalik vahendada infot ja

murekohti seoses täna kehtivate regulatsioonidega. Eesti Gaasiliit on sel teemal MKMiga koostööd

teinud juba rohkem kui kaks aastat ning eelmise aasta VTK-ga on reaalselt alustatud protsessi, mis

tagab mõistliku ja madalama kuludega regulatiivse keskkonna nii gaasi tarbivatele ettevõtetele kui

ka teenusepakkujatele.

Eesti Gaasiliit on seisukoha kujundamisel kaasanud Elering AS-i, kes ei kuulu küll Eesti Gaasiliidu

liikmete hulka, kuid oleme selles küsimuses probleemi olemust ühiselt jagamas, mistõttu oleme

arvestanud nendepoolse sisendiga ja käesoleva pöördumise ettepanekud peegeldavad kogu gaasituru

osalisi Eestis.

Taust

Euroopa Parlament võttis 4. juulil 2012 vastu direktiivi 2012/18/EU ehk nn. Seveso-III direktiivi.

Direktiivi eesmärk oli ennetada ohtlike kemikaalidega toimuvaid õnnetusi ja vähendada õnnetuste riske.

Kõik EL riigid olid kohustatud võtma riiklikul ja ettevõtte tasandil meetmeid, et vältida suurõnnetusi ning

tagada nõuetekohane valmisolek ja reageerimine selliste õnnetuste korral. Eesti võttis Seveso-III direktiivi

nõuded üle kemikaaliseadusesse (KemS) 2015. aastal.

Seveso-III direktiivi järgi jagunevad hõlmatud ettevõtted kahte ohtlikkuse kategooriasse:

• Madalam tase: ettevõtted, kus ohtlike ainete sisaldus ületab teatud künniskogust;

• Kõrgem tase: ettevõtted, kus ohtlikke aineid käideldakse madalamast tasemest oluliselt

suuremates kogustes ja mis nõuavad veelgi rangemat kontrolli, et vältida ja minimeerida

suurõnnetuste tagajärgi.

Erinevalt Seveso direktiivist, kus oli kaks ohtlikkuse kategooriat, kehtestati KemS-iga kolm ohtlikkuse

kategooriat. Lisaks direktiivi „kõrgemale“ ja „madalamale“ ohutasemele (KemS-s nimetatud vastavalt A

ja B kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted) kehtestati Eestis veel ka eriti madala ohutaseme nõuded

(KemS-s nimetatud ohtlikud ettevõtted), mille künniskogused on tuleohtlike gaaside puhul seatud KemS-

is kordades madalamaks, kui direktiivis nõutu.

2

Seveso nõuded - Madalam tasand Kõrgem tasand

KemS nõuded Ohtlik ettevõte B-kat. ettevõte A-kat. ettevõte

KÜNNISKOGUSED TONNIDES KÄITISE KOHTA Maagaas ja biometaan gaasiline 5 10 50

Maagaas ja biometaan veeldatud 5 50 200

Naftagaasid veeldatud 5 50 200

Võib põhimõtteliselt nõustuda, et mida väiksemat kogust ohtlikku gaasi käideldakse, seda väiksemad on

tekkida võiva õnnetuse mõjud. Ettevaatusprintsiip on riskijuhtimises tavapärane lähenemisviis ja sellest

lähtumine on igati arusaadav. Samas pole võimalik leida põhjendust, et miks peeti KemSi vastuvõtmisel

„ohtlikuks“ just selliseid ettevõtet, kus künniskogused on 5 tonni aga mitte 4 või 6 tonni.

2015. aastaga võrreldes, mil KemS vastu võeti, on tehnoloogia oluliselt edasi arenenud. Need piirangud,

mis võisid mõistlikud tunduda 10 aastat tagasi, on täna hakanud ettevõtete tegevust oluliselt piirama,

tekitavad asjatut bürokraatiat ja tarbijatele lisakoormust. Kuna meie lähiriikides Eestiga sarnane ohtliku

ettevõtte regulatsioon puudub, on Eesti ettevõtted ja tarbijad seatud naabritest halvemasse olukorda. On

olnud juhuseid, kus Eesti ettevõtjad on jäänud oma koduturul alla naaberriikidest pärit „gastroleerijatele“,

kes Eestis kehtivatest erinõuetest kuulnud pole ja kui olekski, neid ikkagi täitma ei vaevu. Paraku ei suuda

ka TTJA järelevalve selliseid juhtumeid avastada, veel vähem takistada.

Lisaks koosolekul välja toodud erinevatele olukordadele, toome veel mõned näited, kus liiga madalale

seatud ohtliku ettevõtte künniskogus takistab arenenud tehnoloogia kasutuselevõttu ja pärsib ettevõtjate

püüdlusi efektiivsuse saavutamisel:

• Biometaani konteinerid: Eestis laialt kasutatav, 20 jala suurune kõrgsurvestatud (ca 250

baari) biometaani metallist balloonidega veokonteiner mahutab kuni 2,7 tonni gaasi. Selleks,

et transportida gaasi biometaani tootmispaigast tarbijani, kasutatakse mitut konteinerit ja

mingil ajahetkel võivad olla näiteks 2 konteinerit korraga gaasi tarbimiskohas tühjenemas.

Sõltumata sellest, et enamasti on üks konteineritest tühi ja vaid teine, tühja asemele toodud

konteiner, on täis, arvestab TTJA, et ühte tühjenemispunkti võib koguneda maksimaalselt 2

x 2,7 = 5,4 tonni tuleohtlikku gaasi mis klassifitseerib selle punkti automaatselt ohtlikuks

ettevõtteks. Veelgi keerulisem on olukord uuemate, 40 jala suuruste komposiitmaterjalist

balloonidega konteinerite kasutamisega. Kuigi ühte sellisesse konteinerisse mahub 6 tonni

gaasi, mis annaks veokuludes märgatavat kokkuhoidu, väldivad ettevõtted selliste

konteinerite kasutuselevõttu, et mitte muutuda ohtlikuks ettevõtteks koos selle määratlusega

kaasnevate kuludega;

• LPG mahutid: Eesti kasutatakse palju erinevaid mahuteid, mille mõõdud algavad 2,7m3 (ca

1,15tonni), 4,8m3 (2,04t) ja 6,3m3 (2,68t). Tööstuses kasutatakse peamiselt Poolas või

Türgis seeriaviisiliselt toodetud standardseid LPG mahuteid, millest väikseimate mahutavus

on ca 7,5 tonni LPG-d. 5 tonniste mahutite soetamine oleks küll võimalik, kuid nende

maksumus nende mahutavuse suhtes on kõrgem ja nende väärtus järelturul on suhteliselt

madalam. Selleks, et mitte sattuda ohtliku ettevõtte kategooriasse, peavad Eesti ettevõtted

3

tegema lisainvesteeringuid, vähendama mahuti maksimaalset võimalikku täiteastet ja

suudavad seeläbi TTJA-le tõendada, et 7,5 tonnise mahuti tegelik mahtuvus on muudetud

väiksemaks, kui 5 tonni;

• LNG ajutised mahutid. Euroopas kasutatakse laialdaselt LNG veovahendeid (LNG

veohaagised või LNG konteinerid), mis mahutavad 17–20 tonni LNG-d. Olukordades, kus

tekib ootamatu (gaasivõrkude rikked, gaasivarustuse häired) või ajutine (remonditööd

gaasivõrkudel või gaasitarbijate juures) hädavajadus ajutise gaasivarustuse pakkumiseks,

kasutatakse LNG aurustamist otse veovahendilt (läbi aurusti) gaasitorustikku. Kuna

seejuures ühes punktis käideldakse rohkem, kui 5 tonni LNG-d, siis satuvad sellised käitised

automaatselt ohtlike ettevõtete kategooriasse. Kiireloomulistel töödel pole ohtlikule

ettevõttele seatud bürokraatlikke nõudeid täita ainuüksi seepärast, et TTJA loamenetlus

võtab aega 2–3 kuud, tihti enamgi. Etteplaneeritavatel töödel ei ole pahatihti võimalik luba

taotleda, sest loa saamiseks tuleks eelnevalt hankida ehitusluba või halvematel juhtudel

läbida planeeringumenetlus.

Tuleb rõhutada, et ettevõtjad väldivad võimalusel ohtlikuks ettevõtteks klassifitseerimist mitte seetõttu,

et nad sooviksid teha järeleandmisi ohutuses vaid seetõttu, et ohtlikuks ettevõtteks klassifitseerumine toob

kaasa aeganõudva ja vägagi kuluka bürokraatiakoorma. Ettevõttel tuleb koostada dokumentatsioon,

taotleda käitamisluba ja tasuda 640 eurot riigilõivu iga käitise registreerimise puhul. Samal ajal TTJA

kontrollib dokumentatsiooni, menetleb taotlusi ja hiljem kontrollib loa täitmist. Kogu protsess võtab aega,

on ressursimahukas ning kõik sellega kaasnevad kulud kajastuvad lõpuks lõpptarbija rahakotis. See

põhjustab ettevõtetele reaalselt kõrgemaid kulusid, mis mõjutab otseselt konkurentsivõimet.

Tulenevalt eeltoodust teeb EGL käesolevaga ettepaneku tõsta tuleohtlike gaaside käitlemisel

ohtlikuks ettevõtteks määramise künniskoguseid kõigil gaasidel 5-lt tonnilt 10-le tonnile ja LNG

käitlemisel ajutise hädavajaduse korral 20-le tonnile.

Sellest tulenevalt on vaja muuta järgmisi õigusakte:

1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016.a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja

ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisas

• Tabel 1 „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad“ P osa – „Füüsikaline oht“ rida P2

„TULEOHTLIKUD GAASID“ veerus „Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks

(tonnides)“ asendada arv „5“ arvuga „10“;

• Tabel 2 „Ohtlikud ained“ rida 18 „Tuleohtlikud veeldatud gaasid“ veerus „Alammäär ohtliku

ettevõtte määramiseks (tonnides)“ asendada arv „5“ arvuga „10“.

2. Kemikaaliseaduse muutmine

KemS § 20 lõiget 2 täiendada punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„väljaspool käitist toimuvale, kuni 20 tonni veeldatud metaani taasgaasistamisele, kui see toimub

lühiajaliselt kuni 30 päeva kestvate remonditööde ajal või gaasi varustuskindluse häirete ajal“

4

3. Seadme ohutuse seaduse muutmine

SeOS § 3 täiendada punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„Gaasiseadme paigaldamist seadmetöö käigus ja kasutamist seadmena lühiajaliselt kuni 30 päeva

jooksul, ei loeta EhS § 3 mõistes ehitamiseks“.

Turuosalised on varasemalt olnud valmis jagama igakülgset infot TTJA-ga, et remonditööde või

gaasivarustuskindluse häirete ajal oleksid need asukohad kohe teada. Skemaatilise skeemi joonis

koos kujadega on kindlasti sellise iseloomuga tööde korral tegevuse lahutamatu osa, mis oleks

ühtlasi kooskõlas SeOS nõuetega ja näeme, et auditi teostamine on samuti vajalik, sest kolmanda

osapoole vaade ohutuse tagamiseks on meie jaoks ülioluline.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Heiko Heitur

Tegevjuht

Sandra Särav-Tammus

Asekantsler

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu seisukohad ja tagasiside LNG/LPG/CNG regulatsiooni muutmise kohta

Esiteks soovime tänada korraldatud ümarlaua eest, kus meil oli võimalik vahendada infot ja

murekohti seoses täna kehtivate regulatsioonidega. Eesti Gaasiliit on sel teemal MKMiga koostööd

teinud juba rohkem kui kaks aastat ning eelmise aasta VTK-ga on reaalselt alustatud protsessi, mis

tagab mõistliku ja madalama kuludega regulatiivse keskkonna nii gaasi tarbivatele ettevõtetele kui

ka teenusepakkujatele.

Eesti Gaasiliit on seisukoha kujundamisel kaasanud Elering AS-i, kes ei kuulu küll Eesti Gaasiliidu

liikmete hulka, kuid oleme selles küsimuses probleemi olemust ühiselt jagamas, mistõttu oleme

arvestanud nendepoolse sisendiga ja käesoleva pöördumise ettepanekud peegeldavad kogu gaasituru

osalisi Eestis.

Taust

Euroopa Parlament võttis 4. juulil 2012 vastu direktiivi 2012/18/EU ehk nn. Seveso-III direktiivi.

Direktiivi eesmärk oli ennetada ohtlike kemikaalidega toimuvaid õnnetusi ja vähendada õnnetuste riske.

Kõik EL riigid olid kohustatud võtma riiklikul ja ettevõtte tasandil meetmeid, et vältida suurõnnetusi ning

tagada nõuetekohane valmisolek ja reageerimine selliste õnnetuste korral. Eesti võttis Seveso-III direktiivi

nõuded üle kemikaaliseadusesse (KemS) 2015. aastal.

Seveso-III direktiivi järgi jagunevad hõlmatud ettevõtted kahte ohtlikkuse kategooriasse:

• Madalam tase: ettevõtted, kus ohtlike ainete sisaldus ületab teatud künniskogust;

• Kõrgem tase: ettevõtted, kus ohtlikke aineid käideldakse madalamast tasemest oluliselt

suuremates kogustes ja mis nõuavad veelgi rangemat kontrolli, et vältida ja minimeerida

suurõnnetuste tagajärgi.

Erinevalt Seveso direktiivist, kus oli kaks ohtlikkuse kategooriat, kehtestati KemS-iga kolm ohtlikkuse

kategooriat. Lisaks direktiivi „kõrgemale“ ja „madalamale“ ohutasemele (KemS-s nimetatud vastavalt A

ja B kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted) kehtestati Eestis veel ka eriti madala ohutaseme nõuded

(KemS-s nimetatud ohtlikud ettevõtted), mille künniskogused on tuleohtlike gaaside puhul seatud KemS-

is kordades madalamaks, kui direktiivis nõutu.

2

Seveso nõuded - Madalam tasand Kõrgem tasand

KemS nõuded Ohtlik ettevõte B-kat. ettevõte A-kat. ettevõte

KÜNNISKOGUSED TONNIDES KÄITISE KOHTA Maagaas ja biometaan gaasiline 5 10 50

Maagaas ja biometaan veeldatud 5 50 200

Naftagaasid veeldatud 5 50 200

Võib põhimõtteliselt nõustuda, et mida väiksemat kogust ohtlikku gaasi käideldakse, seda väiksemad on

tekkida võiva õnnetuse mõjud. Ettevaatusprintsiip on riskijuhtimises tavapärane lähenemisviis ja sellest

lähtumine on igati arusaadav. Samas pole võimalik leida põhjendust, et miks peeti KemSi vastuvõtmisel

„ohtlikuks“ just selliseid ettevõtet, kus künniskogused on 5 tonni aga mitte 4 või 6 tonni.

2015. aastaga võrreldes, mil KemS vastu võeti, on tehnoloogia oluliselt edasi arenenud. Need piirangud,

mis võisid mõistlikud tunduda 10 aastat tagasi, on täna hakanud ettevõtete tegevust oluliselt piirama,

tekitavad asjatut bürokraatiat ja tarbijatele lisakoormust. Kuna meie lähiriikides Eestiga sarnane ohtliku

ettevõtte regulatsioon puudub, on Eesti ettevõtted ja tarbijad seatud naabritest halvemasse olukorda. On

olnud juhuseid, kus Eesti ettevõtjad on jäänud oma koduturul alla naaberriikidest pärit „gastroleerijatele“,

kes Eestis kehtivatest erinõuetest kuulnud pole ja kui olekski, neid ikkagi täitma ei vaevu. Paraku ei suuda

ka TTJA järelevalve selliseid juhtumeid avastada, veel vähem takistada.

Lisaks koosolekul välja toodud erinevatele olukordadele, toome veel mõned näited, kus liiga madalale

seatud ohtliku ettevõtte künniskogus takistab arenenud tehnoloogia kasutuselevõttu ja pärsib ettevõtjate

püüdlusi efektiivsuse saavutamisel:

• Biometaani konteinerid: Eestis laialt kasutatav, 20 jala suurune kõrgsurvestatud (ca 250

baari) biometaani metallist balloonidega veokonteiner mahutab kuni 2,7 tonni gaasi. Selleks,

et transportida gaasi biometaani tootmispaigast tarbijani, kasutatakse mitut konteinerit ja

mingil ajahetkel võivad olla näiteks 2 konteinerit korraga gaasi tarbimiskohas tühjenemas.

Sõltumata sellest, et enamasti on üks konteineritest tühi ja vaid teine, tühja asemele toodud

konteiner, on täis, arvestab TTJA, et ühte tühjenemispunkti võib koguneda maksimaalselt 2

x 2,7 = 5,4 tonni tuleohtlikku gaasi mis klassifitseerib selle punkti automaatselt ohtlikuks

ettevõtteks. Veelgi keerulisem on olukord uuemate, 40 jala suuruste komposiitmaterjalist

balloonidega konteinerite kasutamisega. Kuigi ühte sellisesse konteinerisse mahub 6 tonni

gaasi, mis annaks veokuludes märgatavat kokkuhoidu, väldivad ettevõtted selliste

konteinerite kasutuselevõttu, et mitte muutuda ohtlikuks ettevõtteks koos selle määratlusega

kaasnevate kuludega;

• LPG mahutid: Eesti kasutatakse palju erinevaid mahuteid, mille mõõdud algavad 2,7m3 (ca

1,15tonni), 4,8m3 (2,04t) ja 6,3m3 (2,68t). Tööstuses kasutatakse peamiselt Poolas või

Türgis seeriaviisiliselt toodetud standardseid LPG mahuteid, millest väikseimate mahutavus

on ca 7,5 tonni LPG-d. 5 tonniste mahutite soetamine oleks küll võimalik, kuid nende

maksumus nende mahutavuse suhtes on kõrgem ja nende väärtus järelturul on suhteliselt

madalam. Selleks, et mitte sattuda ohtliku ettevõtte kategooriasse, peavad Eesti ettevõtted

3

tegema lisainvesteeringuid, vähendama mahuti maksimaalset võimalikku täiteastet ja

suudavad seeläbi TTJA-le tõendada, et 7,5 tonnise mahuti tegelik mahtuvus on muudetud

väiksemaks, kui 5 tonni;

• LNG ajutised mahutid. Euroopas kasutatakse laialdaselt LNG veovahendeid (LNG

veohaagised või LNG konteinerid), mis mahutavad 17–20 tonni LNG-d. Olukordades, kus

tekib ootamatu (gaasivõrkude rikked, gaasivarustuse häired) või ajutine (remonditööd

gaasivõrkudel või gaasitarbijate juures) hädavajadus ajutise gaasivarustuse pakkumiseks,

kasutatakse LNG aurustamist otse veovahendilt (läbi aurusti) gaasitorustikku. Kuna

seejuures ühes punktis käideldakse rohkem, kui 5 tonni LNG-d, siis satuvad sellised käitised

automaatselt ohtlike ettevõtete kategooriasse. Kiireloomulistel töödel pole ohtlikule

ettevõttele seatud bürokraatlikke nõudeid täita ainuüksi seepärast, et TTJA loamenetlus

võtab aega 2–3 kuud, tihti enamgi. Etteplaneeritavatel töödel ei ole pahatihti võimalik luba

taotleda, sest loa saamiseks tuleks eelnevalt hankida ehitusluba või halvematel juhtudel

läbida planeeringumenetlus.

Tuleb rõhutada, et ettevõtjad väldivad võimalusel ohtlikuks ettevõtteks klassifitseerimist mitte seetõttu,

et nad sooviksid teha järeleandmisi ohutuses vaid seetõttu, et ohtlikuks ettevõtteks klassifitseerumine toob

kaasa aeganõudva ja vägagi kuluka bürokraatiakoorma. Ettevõttel tuleb koostada dokumentatsioon,

taotleda käitamisluba ja tasuda 640 eurot riigilõivu iga käitise registreerimise puhul. Samal ajal TTJA

kontrollib dokumentatsiooni, menetleb taotlusi ja hiljem kontrollib loa täitmist. Kogu protsess võtab aega,

on ressursimahukas ning kõik sellega kaasnevad kulud kajastuvad lõpuks lõpptarbija rahakotis. See

põhjustab ettevõtetele reaalselt kõrgemaid kulusid, mis mõjutab otseselt konkurentsivõimet.

Tulenevalt eeltoodust teeb EGL käesolevaga ettepaneku tõsta tuleohtlike gaaside käitlemisel

ohtlikuks ettevõtteks määramise künniskoguseid kõigil gaasidel 5-lt tonnilt 10-le tonnile ja LNG

käitlemisel ajutise hädavajaduse korral 20-le tonnile.

Sellest tulenevalt on vaja muuta järgmisi õigusakte:

1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016.a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja

ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisas

• Tabel 1 „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad“ P osa – „Füüsikaline oht“ rida P2

„TULEOHTLIKUD GAASID“ veerus „Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks

(tonnides)“ asendada arv „5“ arvuga „10“;

• Tabel 2 „Ohtlikud ained“ rida 18 „Tuleohtlikud veeldatud gaasid“ veerus „Alammäär ohtliku

ettevõtte määramiseks (tonnides)“ asendada arv „5“ arvuga „10“.

2. Kemikaaliseaduse muutmine

KemS § 20 lõiget 2 täiendada punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„väljaspool käitist toimuvale, kuni 20 tonni veeldatud metaani taasgaasistamisele, kui see toimub

lühiajaliselt kuni 30 päeva kestvate remonditööde ajal või gaasi varustuskindluse häirete ajal“

4

3. Seadme ohutuse seaduse muutmine

SeOS § 3 täiendada punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„Gaasiseadme paigaldamist seadmetöö käigus ja kasutamist seadmena lühiajaliselt kuni 30 päeva

jooksul, ei loeta EhS § 3 mõistes ehitamiseks“.

Turuosalised on varasemalt olnud valmis jagama igakülgset infot TTJA-ga, et remonditööde või

gaasivarustuskindluse häirete ajal oleksid need asukohad kohe teada. Skemaatilise skeemi joonis

koos kujadega on kindlasti sellise iseloomuga tööde korral tegevuse lahutamatu osa, mis oleks

ühtlasi kooskõlas SeOS nõuetega ja näeme, et auditi teostamine on samuti vajalik, sest kolmanda

osapoole vaade ohutuse tagamiseks on meie jaoks ülioluline.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Heiko Heitur

Tegevjuht