Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/76-3 |
Registreeritud | 21.04.2025 |
Sünkroonitud | 22.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Marju Aibast (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse ja süüteomenetluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 18.03.2025 nr JDM/25-0286/-1K
Meie: 21.04.2025 nr 1-7/76-3
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse
seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Olete esitanud kooskõlastamiseks karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seadus (edaspidi eelnõu), mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla nelja
Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mille puhul on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes
rikkumismenetlused. Siseministeerium toetab kirjeldatud eesmärki, ent esitab eelnõu kohta
järgnevad tähelepanekud:
1) Eelnõu §-ga 1 täpsustatakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2161 teksti, et see
vastaks Euroopa Liidu küberturbe direktiivi 2013/40/EL artikli 7 nõuetele. Direktiivi
kohaselt tuleb kriminaliseerida mitte ainult infosüsteemide ebaseaduslik kasutamine,
vaid ka vahendite (nt pahavara, paroolimurdjad, häkkimist võimaldavad skriptid)
loomine, levitamine ja omamine, millega selliseid tegusid toime pannakse.
Esiteks, juhime tähelepanu, et muudatusega jäetakse normi koosseisust välja KarS-i §-
des 206, 207, 213, 217 või 137 sätestatud kuritegude toimepanemise vahendi
hankimine. Kehtiva KarS-i §-s 2161 on ka sellist tegevust peetud karistamisväärseks,
samuti sätestab sõnaselgelt hankimise eest karistamise nõude direktiivi 2013/40/EL
artikkel 7. Mööname, et osaliselt katab valdamine ära ka hankimise koosseisu, ent meie
hinnangul võidakse dekriminaliseerida näiteks olukorrad, kus isik on avaldanud soovi
hankida/osta kuriteo toimepanemise vahend ja on selle eest ka tasunud, kuid ei ole veel
seda veel kätte saanud. Teeme ettepaneku säilitada või täpsustada KarS-is ka hankimise
karistatavus, et katta kõik ohtlikud etapid alates huvist kuni omamiseni.
Teiseks, direktiivi 2013/40/EL artikkel 9 kohustab liikmesriike tagama, et karistused
oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning näeb ette võimalused karistuste
diferentseerimiseks. Arvestades potentsiaalset ohtu ja kahju, mida KarS-i §-des 206,
207, 213, 217 või 137 sätestatud kuritegude toimepanemise vahendite kasutamisega
võib saavutada, palume kaaluda ka sanktsiooni karmistamist. Seda heidutuse
tõhustamiseks põhjusel, et küberkuritegevus on suurel määral nö teenusepõhine, mis
tähendab, et ilma isikuteta, kes eelkirjeldatud toimepanemise vahendeid loovad ja
levitavad, ei oleks võimalik kõnealuseid kuritegusid toime panna.
Kolmandaks, soovitame kaaluda (eeskätt muudetava KrMS § 2161 lõike 1 punktis 2)
sõna „valmistamine“ asemel sõna „valmendamine“, mis eesti keele seletava
sõnaraamatu kohaselt tähendab „valmis seadma, ette valmistama, töökorda panema;
treenima, välja õpetama“ ehk hõlmab paremini karistamisväärseid olukordi.
2 (2)
2) Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse KrMS § 275 lõiget 2 selliselt, et selles sätestatakse
erisus nende isikute puhul, keda süüdistatakse kuriteos, mille toimepanemise ajal olid
nad alaealised. Seletuskirja kohaselt on erisuse aluseks KrMS-i § 131¹ lõikes 1
sätestatud piirang, mille järgi võib alaealist kohtueelses menetluses vahi all hoida
maksimaalselt kaks kuud. Selle sätte loogikat soovitakse üle kanda ka kohtumenetluse
etapile. Siseministeeriumi hinnangul on aga oluline tähele panna, et kavandatud
muudatus ei rakendu mitte alaealistele, vaid isikutele, kes panid kuriteo toime
alaealisena, olenemata nende vanusest kohtumenetluse ajal. See võib praktikas
põhjustada ebajärjekindlust ja segadust menetluses. Leiame, et vahistuse põhjendatuse
kontrollimise loogika peaks olema ühtne nii kohtueelses kui kohtumenetluses ning
lähtuma süüdistatava menetluseaegsest vanusest, mitte teo toimepanemise ajast. Selgus
ja õigusselgus oleksid tagatud, kui alaealise staatust käsitletakse võrdselt mõlemas
menetluse faasis. Teeme seetõttu ettepaneku sõnastada KrMS-i § 275 lõige 2 järgmiselt:
„(2) Kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse
põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Kui süüdistatav on
alaealine, teeb kohus seda vähemalt ühe korra kahe kuu jooksul. Vahistatuse
kontrollimise kohta koostatakse kirjalik määrus.“
3) Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse KrMS-i § 499 lõikeid 1 ja 2, lisades viited KrMS-i
§ 217 lõigetele 8 ja 10. Eesmärgiks on tagada, et rahvusvahelise vahistamismääruse või
-taotluse alusel isiku kinnipidamisel järgitakse ka § 217 lõikes 10 sätestatud
teavitamiskohustust ehk isikul oleks õigus teavitada oma kinnipidamisest lähedasi või
muid isikuid. Tuleb aga arvestada, et KrMS-i § 217 lõige 10 ei reguleeri kinnipidamist
ega vahi alla võtmist, vaid teavitamisõigust. Seetõttu võib viide sellele lõikele
kontekstis, mis käsitleb vahistamist või kinnipidamist, olla eksitav ning normitehniliselt
ebatäpne. Antud viite lisamine võib tekitada arusaama, justkui reguleeriks KrMS-i §
217 lõige 10 ka menetluslikku tegevust, mida see sisuliselt ei tee. Lisaks sellele on
teavitamisõiguse kohaldatavus juba kaetud eelnõu § 2 punktis 8, mille kohaselt
laienevad loovutamisvahistamisele kõik KrMS-is ja vangistusseaduses kahtlustatavale,
süüdistatavale ja vahistatule ette nähtud õigused ja kohustused. Seega on ka KrMS-i §
217 lõikes 10 sätestatud teavitamisõigus nende hulka loetav juba üldnormi kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|