Otsus. Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamine

OTSUS

Vaidlustusasja number 94-25/287982

Otsuse kuupäev 21.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus EKT Teed OÜ vaidlustus Transpordiameti riigihankes

„Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2025-2030“ (viitenumber 287982) riigihanke osas 1

Menetlusosalised Vaidlustaja, EKT teed OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kristina Laarmaa

Hankija, Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi

Kolmas isik 1, Sakala Teed OÜ, esindaja advokaat

Kristjan Kers

Kolmas isik 2, Verston Eesti OÜ, esindaja

vandeadvokaat Marko Mehilane

Menetlustoiming Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise

lubamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

RHS1 § 193 lg 5 alusel

Jätta rahuldamata Transpordiameti taotlus hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmise lubamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (edaspidi Hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Viljandi

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 287982) (edaspidi

Riigihange).

1 Riigihangete seadus

2 (4)

2. Transpordiameti 08.04.2025 käskkirjaga nr 1.3-1/25/0178 tunnistas Hankija vastavaks kuue

pakkuja pakkumused, sh EKT Teed OÜ, Verston Eesti OÜ ja Sakala Teed OÜ pakkumused,

lükkas tagasi ühe pakkumuse ja tunnistas edukaks Sakala Teed OÜ pakkumuse. 09.04.2025

käskkirjaga nr 1.3-1/25/0185 kvalifitseeris Hankija Sakala Teed OÜ ja jättis ta kõrvaldamata.

3. 09.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

EKT Teed OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse Sakala Teed OÜ (edaspidi

ka Kolmas isik 1) ja Verston Eesti OÜ (edaspidi Kolmas isik 2) pakkumuste vastavaks

tunnistamise, Sakala Teed OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja Sakala Teed OÜ

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist.

4. 14.04.2025 laekus vaidlustuskomisjonile Hankija taotlus hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmiseks RHS § 193 lg 5 alusel (edaspidi Taotlus), mida Hankija põhjendab

kokkuvõtlikult:

- avaliku huviga – riigiteede korrashoid on elutähtis teenus ja esineb oht elutähtsa teenuse

katkemisele;

- väitega, et Riigihanke eesmärk ei oleks hilisemalt saavutatav (hankelepingust tuleneb

vältimatu vajadus sõlmida leping enne 01.05.2025);

- Vaidlustaja pahatahtlikkuse ja majandusliku kallutatusega.

5. RHS § 193 lg 6 alusel nõudis vaidlustuskomisjon 15.04.2025 menetlusosaliste seisukohti

Taotluse kohta.

5.1. Vaidlustaja palub Taotlust mitte rahuldada, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgnevalt:

- Hankija ei ole põhjendanud intensiivset avalikku huvi, mis õigustaks ja kaaluks üles

Vaidlustaja huvi. Õige pole Hankija väide, et Riigihanke esemeks oleva teenuse osutamine

vältimatult katkeb, kui Kolmanda isikuga 1 ei ole Riigihankes sõlmitud lepingut hiljemalt

01.05.2025;

- Hankija väidab paljasõnaliselt, et Riigihankes on avalikust huvist lähtudes tungivalt vajalik

lepingu sõlmimine hiljemalt 01.05.2025. Riigihanke alusdokumentidest (edaspidi RHAD) seda

ei nähtu;

- Hankija on Riigihanke välja kuulutanud alles 10.12.2024, pakkumuste esitamise tähtpäev oli

24.03.2025, Hankija on otsused teinud 08.04.2025. Hankemenetluse planeerimisel peab

Hankija mh arvestama võimalusega, et esitatakse vaidlustusi nii hanketingimustele kui ka

otsustele.

5.2. Kolmas isik 1 palub Taotluse rahuldada, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt:

- RHAD hankelepingu projekt (edaspidi Hankeleping) p-is 5.5 on ette nähtud lepingu

sõlmimine hiljemalt 01.05.2025;

- Kolmas isik 1 nõustub Hankija põhjendustega lepingu kiireloomulise sõlmimise osas, kuna

teehoole on kõrge avaliku huviga teenus;

- avalik huvi kaalub üles Vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise;

- vaidlustus on hüpoteetiline, oletuslikel argumentidel ja ilmselgelt perspektiivitu.

5.3. Kolmas isik 2 on Taotluse rahuldamisega nõus, põhjendades seda avaliku huviga, mis on

olulisem ja kaalukam kui Vaidlustaja erahuvi, samuti asjaoluga, et vaidlustus on vähemalt

Kolmanda isiku 2 osas perspektiivitu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele

3 (4)

eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada

hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku

kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas

vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise

lubamise kohta. Tulenevalt RHS § 193 lg-st 5 peavad hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmise lubamiseks olema samaaegselt täidetud kõik järgmised tingimused:

1) vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus;

2) hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi;

3) oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.

Antud juhul ei ole vaidlust, et hankelepingute sõlmimisele eelnevad ajaliselt viimased Hankija

otsused on Riigihankes vaidlustatud. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et Riigihanke

esemeks olevate teenuste tellimise vastu võib Hankijal olla oluline avalik huvi.

7. Asjaolu, et teenuse tellimise vastu on oluline avalik huvi, iseenesest ei täida koosseisu

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, st avaliku huvi olemasolu ei tähenda

automaatselt seda, et Vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine on olulise avaliku huvi

olemasolu korral alati aktsepteeritav. Olulise avaliku huvi kaitsmine peab olema võimalik

hankelepingu viivitamatu sõlmimise kaudu, sest üksnes selliselt saab asuda seisukohale, et

oluline avalik huvi kaalub üles Vaidlustaja õiguste võimaliku rikkumise. Ei saa olla vaidlust, et

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine kahjustab pöördumatult Vaidlustaja õiguseid,

sest välistab hankelepingu sõlmimise Vaidlustajaga. Pärast seda, kui Hankija sõlmib

hankelepingud Kolmanda isikuga 1, on Vaidlustajal võimalik nõuda üksnes Hankija tekitatud

kahju hüvitamist.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei ole Hankija veenvalt põhjendanud

(rääkimata tõendamisest), et ainus võimalus selle olulise avaliku huvi kaitsmiseks on

hankelepingu sõlmimine Kolmanda isikuga 1 enne vaidlustusmenetluse lõppu.

7.1. Hankija väidab viitega Tallinna Ringkonnakohtu määruses haldusasjas 3-25-497 esitatud

põhjendustele, et esineb oht elutähtsa teenuse osutamise katkestuseks. Vaidlustuskomisjon

viidatud määruses sellist kohtu põhjendust ei näe. Selgitusega [a]rvestades, et inimeste elu ja

tervise ning vara kaitseks on sätestatud teeseisundi nõuded, peab hankelepingu teisele poolele

jääma piisav ajavaru, valmistumaks lepingu täitmiseks, sh hankima selleks vajalikud asjad on

kohus möönnud kaaluka avaliku huvi olemasolu (määruse p 9), mitte seda, et avalik huvi on

kaitstav vaid lepingu sõlmimisega hiljemalt 01.05.2025. Avaliku huvi puudumist Riigihankega

tellitava teenuse vastu ükski menetlusosaline Taotluse lahendamisel ei väida.

Sellisel seisukohal, et hankeleping tuleks sõlmida enne 01.05.2025, on määrusest nähtuvalt

olnud Hankija ja määrusest ei ole tuvastatav seisukoht, et avalikku huvi tuleks kohtu hinnangul

kaitsta hankelepingu sõlmimisega enne 01.05.2025.

7.2. Antud juhul on Hankija vältimatut vajadust sõlmida hankeleping enne 01.05.2025

põhjendanud viitega Hankelepingu p-idele 5.1-5.5. Vaidlustuskomisjon saab sellest viitest mh

aru selliselt, et sealt peaks nähtuma ka tõestus Hankija väitele, et kui nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks ei anta, ei oleks Riigihanke eesmärk enam hiljem saavutatav (muid põhjendusi

Taotluses esitatud ei ole).

Hankelepingu p-id 5.1-5.5 on sõnastatud järgmiselt:

5.1. Korrashoiu teostamise tähtaeg on 5 aastat alates esimese lepinguaasta algusest, millele

järgneb garantiiperiood kuni 24 kuud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele.

5.2. Teehooldaja alustab Korrashoiu tegemist alates 01.10.2025.a kell 00:00.

5.3. Teehooldaja lõpetab Korrashoiu tegemise 30.09.2030.a kell 24:00.

5.4. Korrashoiu tegemine on jaotatud viieks 12-kuuliseks perioodiks.

5.5. Juhul, kui Tellijast sõltuvatest asjaoludest ei ole Lepingut sõlmitud hiljemalt 01.05.2025.a.

ja Teehooldaja ei ole valmis Lepingut täitma, on Teehooldajal õigus alustada

4 (4)

Korrashoiu tegemist pärast 5 kuu möödumist alates Lepingu sõlmimisest kell 00.00.

Korrashoiu tegemise lõpp 30.09.2030.a kell 24:00 jääb samaks ja sellisel juhul ei ole

Lepingu punktis 5.1 Korrashoiu tegemise periood 5 aastat alates esimese lepinguaasta

algusest vaid lühem nende päevade võrra võttes arvesse käesoleva Lepingu punkti 5.5

esimeses lauses sätestatud Korrashoiu tegemise tegelikku algusaega. Samuti lepingu

punktis 5.5. viidatud juhtumil ei ole Korrashoiu tegemine jaotatud viieks 12 kuuliseks

perioodiks nagu lepingu punktis 5.4. on sätestatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankelepingu p-ides 5.1-5.4 sätestatud tähtajad ei ole

2025. aasta aprilli seisuga ohus. Vastupidiselt Hankija ja Kolmanda isiku 1 väidetule on

Hankelepingu p-i 5.5 eesmärk võimaldada Hankijal sõlmida hankeleping ka juhul, kui

01.05.2025 hankelepingu sõlmimiseni ei jõuta, mistõttu Hankija väited seonduvalt Riigihanke

eesmärkide täitmise võimatusega pärast vaidlustusmenetlust (kui hankelepingu sõlmimiseks

luba ei anta) ei ole õiged. Puudub vaidlus, et hetkel kehtib leping Riigihankega tellitavate

teenuste osas kuni 01.10.2025 ja ohtu teenuse katkemisele enne vaidlustusmenetluse lõppemist

ei ole. Märkimisväärne on, et Kolmas isik 1 ka ei väida, et talle on hädavajalik (minimaalne)

ajavaru 5 kuud valmistumaks lepingu täitmiseks.

9. Kuna kolmas tingimus RHS § 193 lg-s 5 sätestatud koosseisu täitmiseks ei ole täidetud, tuleb

Taotlus jätta rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus on kohtumääruses haldusasjas 3-25-33, p-is 12, mh sedastanud, et

kui vaidlustus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb VAKO-l hankija taotlus RHS § 193 lg 5 alusel

üldjuhul rahuldada, eeldusel et tehakse kindlaks oluline avalik huvi, mida hankelepingu kohene

sõlmimata jätmine võib kahjustada. Antud juhul ei ole avaliku huvi kahjustumine olukorras,

kus hankelepingut kohe ei sõlmita, põhjendatud ega tõendatud, mistõttu vaidlustuse

perspektiivikus (perspektiivitus) käesolevale otsusele mõju ei avalda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk