Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine

Sotsiaalministri 17.04.2025 määrus nr 16 „Asendushoolduse peremajade rajamise

ja rekonstrueerimise toetamine“ Lisa 1

Toetuse eelarve jaotus piirkondade kaupa

Piirkond Maakond

Rahvastiku (0–17 a) jagunemine 01.01.2024

Asendushooldusel olevate laste (0–17 a) jagunemine 31.12.2023

Asendus- ja perekodus asendushooldusel olevate isikute

jagunemine 31.12.2024

Arv

%, 0–17 a jaotus

maakonniti

%, 0–17 a jaotus

piirkonniti

Arv

%, asendus- hooldusel

0–17 a jaotus

maakonniti

%, asendus- hooldusel 0– 17 a jaotus piirkonniti

Arv

%, asendus-

ja perekodus asendus- hooldusel olevate isikute jaotus

maakonniti

Toetuse eelarve

jagunemine asendus- ja perekodus asendus- hooldusel

olevate laste arvu jaotuse

järgi piirkonniti

Põhja-Eesti Harju maakond (v.a Tallinn) 46 421 17% 49% 205 9% 36%

62 8% 30%

Tallinn 84 795 32% 574 26% 159 22%

Virumaa Ida-Viru maakond 20 684 8%

12% 449 21%

26%

152 21% 30% Lääne-Viru

maakond 11 388 4% 122 6% 70

9%

Kesk-Eesti

Hiiu maakond 1 298 0%

20%

7 0%

20%

1 0%

20%

Järva maakond 5 668 2% 50 2% 14 2%

Jõgeva maakond 4 755 2% 41 2% 19 3%

Lääne maakond 3 849 1% 18 1% 6 1%

Pärnu maakond 17 044 6% 109 5% 33 4%

Rapla maakond 6 998 3% 101 5% 40 5%

Saare maakond 5 992 2% 37 2% 9 1%

Viljandi maakond 8 392 3% 71 3% 29 4%

Lõuna- Eesti

Tartu maakond 35 463 13%

19%

199 9%

18%

82 11%

20% Valga maakond 4 949 2% 83 4% 28 4%

Põlva maakond 4 189 2% 44 2% 20 3%

Võru maakond 5 994 2% 61 3% 15 2%

Üldkokkuvõte EESTI 267 879 100% 100% 2171 100% 100%

739 100% 100%

Sotsiaalministri 17.04.2025 määrus nr 16 „Asendushoolduse peremajade

rajamise ja rekonstrueerimise toetamine“

Lisa 2

Hindamisleht

Toetuse taotleja: SFOS kood:

Hindamise kriteerium Maksimum Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (hinnatakse projekti kooskõla määruse § 2 lõikes 1

nimetatud eesmärkidega)

2

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „Projekti eesmärk ja

tulemused“) 

Selgitus punkti 1.1 hinnangu kohta:

2 punkti, kui planeeritakse peremaja rajamist või rekonstrueerimist ja asenduskodu praegune olukord KOVis ei vasta peresarnaste

elutingimuste põhimõtetele või hoonete tehnilise seisukorra nõuetele;

1 punkt, kui planeeritakse peremaja rajamist või rekonstrueerimist ja KOVis on vaja uut asendushooldusteenuse üksust;

0 punkti, kui projekt ei vasta eelloetletule.

1.2. Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse (hinnatakse projekti panust väljundnäitaja

saavutamisse vastavalt § 2 lõikele 2)

2

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväli „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja alajaotus „Näitajad“) 

Selgitus punkti 1.2 hinnangu kohta:

2 punkti, kui asenduskodu praegune olukord KOVis ei vasta peresarnaste elutingimuste põhimõtetele või hoonete tehnilise seisukorra

nõuetele ja planeeritakse asendushooldust, mis vastab asendushooldusteenuse osutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud nõuetele, on

avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohas, uue hoone puhul on tagatud

asendushoolduse hajutatus piirkonnas (stigmatiseerimise vältimiseks ja paremaks lõimumiseks bioloogiliste perekondadega), üksused

planeeritakse lapse- ja keskkonnasõbralikud, toimepidevad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed;

1 punkt, kui KOVis on vajadus uue asendushooldusteenuse üksuse järele ja planeeritakse asendushooldust, mis vastab

asendushooldusteenuse osutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr

28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud nõuetele, on avalikele teenustele (ühiskondlik transport,

lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohas, tagatud on asendushoolduse hajutatus piirkonnas (stigmatiseerimise vältimiseks

ja paremaks lõimumiseks bioloogiliste perekondadega), üksus planeeritakse lapse- ja keskkonnasõbralikud, toimepidevad, energiasäästlikud

ja kuluefektiivsed;

0 punkti, kui projekt ei vasta eelloetletule.

2. Projekti põhjendatus. Projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, muu hulgas projekti

tegevuste selgus, teostatavus ja otstarbekus (hinnatakse, kuidas projekti tegevuste eesmärgipüstitus on

põhjendatud, kas projekti elluviimiseks on olemas põhjendatud vajadus, kas on olemas probleem, kitsakoht või

kasutamata arenguvõimalus; kuidas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad täita püstitatud eesmärke ning

saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi kooskõlas määruse §-ga 2; kui realistlik on tegevuste ajakava,

arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid, ajalist järgnevust ja planeeritud eelarvet).

2

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „Tegevused“)

Selgitus punkti 2 hinnangu kohta:

2 punkti, kui projekti põhjendatust on kirjeldatud piisavalt;

1 punkt, kui projekti põhjendatuses on mõningaid puudusi;

0 punkti, kui projekti põhjendatus on puudulik.

3. Projekti kuluefektiivsus. Projekti üldine kuluefektiivsus (hinnatakse, kuivõrd kavandatud tegevused on

kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks). Hinnatakse kavandatud kulutuste vajalikkust,

põhjendatust ja mõistlikkust projekti rakendamise seisukohast (hinnatakse, kuivõrd planeeritud eelarve on

realistlik ja mõistlik (sh arvestades planeeritud ajakava), on selgelt lahti kirjutatud, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud)

2

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväljad „Projekti eesmärk ja tulemused“, „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti

vajalikkusest“, „Tegevused“, „Näitajad“ ja „Eelarve“ ning projekti tulude ja kulude analüüs)

Selgitus punkti 3 hinnangu kohta:

2 punkti, kui projekt on planeeritud kuluefektiivne;

1 punkt, kui projekti kuluefektiivsuse planeerimisel on puudusi;

0 punkti, kui projekt ei ole planeeritud kuluefektiivne.

4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia

4.1. Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel (hinnatakse, kas taotlejal ja partneri(te)l

(partneri(te) olemasolu korral) on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised

eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh

taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud)

1

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste

elluviimisel“, „Tegevused“, „Eelarve“ ja „Projekti tulemuste jätkusuutlikkus“)

Selgitus punkti 4.1 hinnangu kohta:

1 punkt, kui taotlejal ja partneri(te)l on võimekus projekt ellu viia;

0 punkti, kui taotlejal või partneri(te)l ei ole on võimekust projekti ellu viia.

4.2. Projekti riskianalüüs (hinnatakse, kuivõrd on analüüsitud väliseid ja sisemisi riske) 2

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväli „Kaasnevad riskid ja nende maandamine“ ning projekti riskianalüüs)

Selgitus punkti 4.2 hinnangu kohta:

2 punkti, kui riskid on analüüsitud ja maandatud;

1 punkt, kui riskide analüüsimisel ja maandamistegevustes on mõningasi puudusi, kuid projekt on planeeritud eelarve ja aja raames

teostatav;

0 punkti, kui riskide analüüs ja maandamistegevused on puudulikud.

5. Projekti kooskõla „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

(e-toetuse taotlusvormi alajaotuse „Sisu“ andmeväli „Meetme tegevuse ülesed näitajad“)

5.1. Projekt panustab võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse 1

Selgitus punkti 5.1 hinnangu kohta:

1 punkt, kui projekt panustab võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse;

0 punkti, kui projekt ei panusta võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse.

5.2. Projekt panustab kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse kasvu ja hoonete energiatarbe

mõõdikusse positiivselt

1

Selgitus punkti 5.2 hinnangu kohta:

1 punkt, kui projekt panustab kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse kasvu ja hoonete energiatarbe mõõdikusse positiivselt;

0 punkti, kui projekt ei panusta kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse kasvu ja hoonete energiatarbe mõõdikusse positiivselt.

5.3. Projekt panustab piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse 1

Selgitus punkti 5.3 hinnangu kohta:

1 punkt, kui projekt panustab piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse;

0 punkti, kui projekt ei panusta piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse kättesaadavusse

parandamisse.

Punktid kokku 14

Sotsiaalministri määruse „Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega sätestatakse toetuse andmise tingimused eesmärgiga anda toetust kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) asendushooldusteenuse osutamiseks vajalike peremajade rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks. Toetatavate projektide tulemusena suureneb peresarnastes tingimustes asendushoolduse osakaal seeläbi, et rajatud või rekonstrueeritud on vähemalt neli kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevat üksust, mis on avalikele teenustele ligipääsetavas asukohas ning on lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 455 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on vastavalt pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. SHS kohustab eelistama lapse asendushooldusele paigutamisel võimalikult perepõhist hooldust. Kahjuks ei ole kõigile lastele praegu veel võimalik peres kasvamist (eestkoste-, hooldus- või lapsendajaperes) tagada, mistõttu on oluline, et hooldus oleks tagatud võimalikult lapsesõbralikes ja perekeskkonnale sarnastes tingimustes kuni lapse perekonda jõudmiseni. Aastal 2009 käivitas Sotsiaalministeerium laste asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise protsessi, mille käigus on muu hulgas ehitatud peremajasid, mis loovad asendushooldusel olevatele lastele võimalused kasvada peresarnastes tingimustes. Tulenevalt eelarve võimalustest ei ole asendushoolduse deinstitutsionaliseerimine toimunud kõikides KOV-ides, mistõttu on välja kujunenud olukord, kus Eestis on jätkuvalt mõned asendus- ja perekodud, mis paiknevad suuremates elamuüksustes, mis ei arvesta laste vajadustega ja mille elukeskkond ei ole kvaliteetne. Piirkondlike erinevuste vähendamiseks on vajalik tagada kõikidele asendushooldusel olevatele lastele lapse- ja peresõbralik kasvukeskkond, mida toetavad energiasäästlikud ja kvaliteetsed eluruumid. Toetuse andmise tingimuste määruse (edaspidi TAT) raames jätkatakse peremajade rajamist asendushoolduse deinstitutsionaliseerimiseks ja olemasolevate hoonete kaasajastamiseks. Määrusega rahastatavate projektide eelarve on 3 571 428,96 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetus 2 500 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 114 286,00 eurot (3,2%) ja toetuse saajate omafinantseering 957 142,86 eurot (26,8%).

Lisaks toetatakse meetmest 21.4.1.2 ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele peresarnaste üksuste rajamist (kinnitatud sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“), mille eelarve on 6 000 000 eurot, sealhulgas ERFi toetus 4 200 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 1 800 000 eurot (30%)). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Elmet Puhm (teenistussuhe lõppes 22.11.2024), laste ja perede osakonnajuht Helen Jõks ([email protected])

2

ja nõunik (laste ööpäevaringsed riigi teenused) Toomas Jõgeva ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). 1.3. Märkused Perioodil 2021–2027 on ERFi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Käesoleva määrusega kehtestatakse toetuse andmine meetmest 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega viiakse ellu rakenduskava poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ eesmärgid. Määrusega panustatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgi „Lapsed ja pered“ tegevussuunda „Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine“, toetades KOV-e asendushooldusteenuse osutamiseks vajalike peremajade rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel. Meetme sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond, inimene“ alamsihi „Hooliv ühiskond“ eesmärke ning panustab neisse sihtidesse, arvestades ja edendades ühtlasi järgmisi horisontaalseid põhimõtteid: rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega, hoolivuse ja koostöömeelsuse paranemine, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamine, elamute ja mitteelamute energiatarve vähenemine. Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis, siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Planeeritud perepõhised üksused loovad eeldused asendushooldusel olevatele lastele paremad tingimused kasvamiseks. Perest eraldatud laste arv vähenes aastatel 2016–2021 353 lapselt 255 lapseni (osakaal vähenes 0,14%-lt 0,1%-ni), 2022. aastast hakkas eraldatud laste arv taas veidi kasvama ja 2023. aastal oli perest eraldatud lapsi 345 (osakaal 0,13%). Osa perest eraldatud lastest naaseb oma perre, kuid teised vajavad pikemaajalist hoolt ehk asendushooldust. Kõikidele neile lastele ei ole pakkuda kohe perepõhist hooldust ja nad paigutatakse asendushooldusele perekodusse või asenduskodusse. Asendus- ja perekodus asendushooldusel olevate laste ja noorte arv on aasta-aastalt tasapisi kahanenud. Kui 2016. aastal ja enne seda oli asutustes üle 1000 lapse, siis järgnevatel aastatel

3

vähenes asutustes olevate laste arv igal aastal, jõudes 2023. aasta lõpuks 725 lapse ja nooreni (sh 0–17-aastaseid 682 ja 18–19-aastaseid 43). Enam on asendus- ja perekodus lapsi Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas (210 last), ja Ida-Viru maakonnas (145 last). 2024. aasta lõpu andmete kohaselt on asendus- ja perekodus olevate laste arv hakanud kasvama, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri 11.02.2025 väljavõtte kohaselt oli asendus- ja perekodus 739 last (0–19- aastased). Asendushooldusteenus on KOV-i korraldatav laste hoolekandeteenus. Teenuse osutamisel tuleb lähtuda deinstitutsionaliseerimise põhimõttest, st liikuda teenuse osutamisel asutusepõhiselt hoolduselt võimalikult perepõhisele hooldusele. Selle üheks osaks on Eestis varem olnud suurte asenduskodude reorganiseerimine ning peremajade ehitamine (ERFi ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kaasabil) ja KOV-idele üleandmine. Teenuse osutamise tingimusi on seeläbi parandatud näiteks Haapsalus, Tartus, Narvas, Tilsis, Valgas, Kuressaares, Paides, Narva- Jõesuus, Juurus jm. Ainult üksikutes piirkondades on säilinud asendushooldusteenuse osutamine suurtes hoonetes, kus osutatakse teenust korraga rohkem kui kahele asendushooldusperele (nt Sillamäe ja Haiba). Asendushooldusteenuse osutamise eelistatud viisiks võiks olla teenuse osutamine kogukonnas hajali, et võimaldada lastele võimalikult tavapärast peresarnast kasvukeskkonda. Seetõttu on oluline pakkuda KOV-idele võimalust olemasolevate teenusekohtade ümberkujundamiseks, kui need ei taga peresarnase teenuse osutamise eesmärke. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud mitu KOV-i, kes on väljendanud vajadust asendushooldusteenuse osutamiseks kasutatavate hoonete kehva seisukorra tõttu maju renoveerida või rekonstrueerida. Kuna toetuse eelarve võimaldab rahastada eeldatavasti 5–10 üksust (oleneb sellest kui suur on uusehituste ja rekonstrueeritavate objektide omavaheline osakaal), on toetus jagatud neljaks piirkonnaks (vt lisa 1). Toetuse jaotuse osakaal tuleneb asendushooldusel olevate laste arvust, mis on piirkonniti küllaltki varieeruv. Kui Eestis keskmiselt on asendushooldusel 0,75% lastest, siis mõnes piirkonnas on see näitaja oluliselt suurem: Ida-Virumaal 1,98% (Eesti suurim), Valgamaal 1,54%, Raplamaal 1,36%, Lääne-Virumaal 1,04%. Võrdluseks on vastav näitaja väiksem aga Hiiumaal 0,31%, Läänemaal 0,39%, Harjumaal 0,41% ja Tallinnas 0,63%. Kuivõrd disproportsioon on olnud aastati püsiv, on põhjust eeldada, et erinevused lähiaastatel ei muutu ja iseloomustavadki piirkondlikku teenusevajaduse erinevust. Toetuse eelarve jaotuse aluseks on see, et teenusekohtade arv vastab praegu suures osas teenusekohtade vajadusele, st kohtade vajadus Ida-Virumaal on proportsionaalselt suurem kui Harjumaal (sh Tallinnas). Seetõttu on ka toetuse eelarve jaotuse aluseks võetud asendus- ja perekodus viibivate laste arv neljas piirkonnas ja toetuse eelarve on jaotatud vastavates proportsioonides. Määrus koosneb kümnest peatükist ja 28 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, sealhulgas kooskõla rakenduskavaga, eesmärgid ja seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtidega.

Asendushooldusteenuse osutamiseks uute peremajade rajamise ja olemasolevate rekonstrueerimisega jätkatakse laste asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise protsessi, et tagada asendushooldusel olevatele lastele paremad elamistingimused ja teenuse regionaalne kättesaadavus. Kuigi deinstitusionaliseerimise peamine suund on võimaldada lastele peres kasvamine asutusepõhise hoolduse asemel, ei ole võimalik kõiki lapsi kohe kasuperedesse suunata erinevatel põhjustel (nt hooldusperede nappus, laste suured erivajadused vms) ning suur osa asendushooldusel viibivatest lastest kasvab jätkuvalt asutustes (33% asendushooldusel olevatest lastest kasvab pere- ja asenduskodus ning perepõhisel hooldusel, s.o hooldus- ja eestkosteperedes, kus 2023. aasta lõpu seisuga kasvas 67% ehk ligi 1500 last).

4

Teenusekohtade rajamise puhul arvestatakse eelkõige vajadusega tagada asendus- ja perekodudes kasvavatele lastele peresarnastes tingimustes üleskasvamise võimaldamine. Kohtade loomine piirkonda, kus asendushoolduse kohti napib, toetab lapse õigust säilitada sotsiaalne võrgustik ja side vanemate ning kodukohaga ka siis, kui laps enam oma bioloogilises perekonnas elada ei saa. Seetõttu on peremajade rajamise suhtes huvi ja vajadust üles näidanud piirkonnad, kus asendushooldust vajavaid lapsi on palju ning neid tuleb kodukohas kohtade puuduse tõttu suunata asendushooldusele teistesse Eesti piirkondadesse (nt Ida-Virumaa). Teiseks peremajade rajamise põhjuseks võib olla vajadus toime tulla suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastega, kelle puhul ei pruugi senine infrastruktuur tagada lastele vajalikku keskkonda. Sellised lapsed võivad vajada rahulikumat ja personaalsemat teraapilist keskkonda, mida suured hoonekompleksid või ka külapõhine perekodude mudel ei võimalda. Samuti on varasematel rahastusperioodidel rajatud peremajade puhul ilmnenud mitmeid puudusi, mille tõttu ei vasta need enam laste vajadustele või ei ole tagatud teenuse osutamise tõhusus. Üheks põhjuseks võib pidada teistsuguseid energiatõhususe nõudeid, mistõttu ei ole varem ehitatud peremajad piisavalt energiasäästlikud või vajavad muul põhjusel intensiivse kasutuse tõttu olulisel määral rekonstrueerimistöid. Ühelt poolt paisutavad hoonete kõrged ülalpidamiskulud teenuse eest makstavat hinda, kuid teisalt ei võimalda need ka loodusressursside säästlikku kasutamist. Samuti on juba olemasolevatel hoonetel ilmnenud puudusi, mis võivad ohustada laste tervist (nt soojapidavuse probleemid, katusekonstruktsioonide probleemid jm). Peremajade rajamisega panustatakse „Eesti 2035“ peasihti „Ühiskond” ja alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetatakse tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavuse tagamist. Sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega; hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja elamute ja mitteelamute energiatarve vähenemine. Strateegia „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Selliselt on arvestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIK) artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ sätestatud põhimõtetega (seos lisaga 1, III jaotis „Võrdsus“) sätestatuga. Eesmärk on kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid ja looduslähedasi lahendusi ning tagada, et elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Kaasajastatud ja rajatud taristud peavad asuma avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohas, maksimaalselt kuuekohalistes peresarnastes üksustes ning olema lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. Uute hoonete rajamisel toetatakse projekte, mis tagavad võimalikult perelähedase elukeskkonna kogukonnas hajali. See tähendab, et teenuse osutamiseks ei rajata enam asendushoolduse külasid. Riigiabi analüüs Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

5

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on KOV-i ülesanne muu hulgas korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist. Käesoleval juhul antakse toetust KOV-ile kui SHS § 455 kohaselt kohustatud isikule asendushooldusteenuse (sotsiaalteenus) arendamiseks. Asendushooldusteenuse1 eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Määrus võimaldab luua ruumid või rekonstrueerida olemasolevaid, et pakkuda asendushooldusteenust peresarnastes tingimustes pere- või asenduskodus. Peamine küsimus on selles, kas sellise teenuse osutamine on majandustegevus ja kas asendushooldusteenuse osutajast juriidiline isik on ettevõtja. Komisjoni riigiabi mõiste teatise punkti 17 kohaselt aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata (st riigiabi reegleid ei kohaldata), kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa ja milles riik osaleb. Euroopa Kohus on asjas nr C-343/95 (p-d 17 ja 25) öelnud, et asjaomase tegevuse analüüsimisel ei oma tähtsust, kas riik teostab avalikku võimu otse läbi riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku, millele on (eri- või ainuõiguse kaudu) omistatud avaliku ülesande täitmine. Asendushooldusteenust rahastatakse vaid avaliku sektori vahenditest (SHS § 455 lg 11) ning arvestades, et sellise teenuse osutamine on pandud seadusega KOV-ile, on tegemist olulise avaliku ülesandega ja seega ei ole tegemist majandustegevusega. Teenuse osutamine KOV-i äriühingu või sihtasutuse kaudu või teenuse sisseostmine ei mõjuta ka

ELTL artikli 107 lõikes 1 silmas peetud liikmesriikide vahelist kaubandust (riigiabi olemasolu kohustuslik kriteerium), arvestades et teenuse sihtrühma võib kuuluda üksnes Eestis elav laps. Seda saab järeldada, tuginedes komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 196: „Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ ja Euroopa Komisjoni arvamusele Eesti esitatud eelteatisele erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kohta (SA.43968 (2015/PN) „Reorganisation of special welfare institutions“, pre-notified on 12 December 2015), milles viidati just sellele teatise punktile riigiabi välistamise põhjendamisel. Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. SHS § 455 kohaselt on KOV-i kohustus tagada asendushooldusel olevatele lastele lapse- ja peresõbralik kasvukeskkond. Abimeetmega rajatakse vähemalt kaheksas KOV-is kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevad üksused – peremajad, mis on avalikele teenustele

1 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/asendushooldus-ja-kasuvanemlus#asutusepohine-

asendu.

6

ligipääsetavas asukohas ning lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. Meetme sekkumine panustab strateegia „Eesti 2035“ horisontaalsetesse põhimõtetesse järgmiselt:

 tasakaalustatud regionaalse arengu mõõde ja rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega on tagatud, jagades toetuse nelja piirkonna vahel, arvestades asendus- ja perekodus olevate laste arvu piirkonnas;

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustab meetme tegevus asendushooldusel olevatele lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamisega ning lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomisega, mis valmistab last ette võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena;

 ligipääsetavuse näitajasse panustab meetme tegevus ligipääsetavate elamispindade rajamisega;

 kliima ja keskkonnahoiu osas panustab meetme tegevus elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemisse, kuna planeeritud ja rekonstrueeritavad hooned peavad vastama rangematele kliimakindluse nõuetele, võimaldades rekonstrueerida olemasolevaid hooneid vastavalt vajadustele.

Määruse panust seonduvatesse strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse hinnatakse rakenduskava mõjude hindamise käigus. Regionaalarengu näitajana kasutuses olevat piirkondlike erinevuste vähendamist hinnatakse lähtuvalt toetuse andmise tingimustes regionaalse mõju suunamise juhendist. Vastavalt juhendile on meetme mõju regionaalarengule suurim juhul, kui vähendatakse piirkondade vahelisi lõhesid või arendatakse välja piirkonna arengupotentsiaal. Ligipääsetavuse puhul kohalduvad Eestile ühissätete määruse artikli 9 horisontaalsed põhimõtted ja PIK artikli 9 punkt 1. Viimasest tuleb osalisriigi kohustus anda puudega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsutakistused ja -piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete, teede, transpordi- ja muude sise- ja välisrajatiste, sealhulgas koolide, eluasemete, meditsiiniasutuste ja töökohtade suhtes. Riigisiseselt reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Elukondlikule kinnisvarale nimetatud määruse ligipääsetavusega seonduvad põhimõtted küll ei laiene, kuid kõnealuse toetusmeetme raames on oluline, et toetuse saajad ja partnerid rakendaksid ligipääsetavusnõudeid. Lisaks on käesoleval ajal struktuurivahendite rakendamise perioodil 2021–2027 kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuse alusel) ja tagada puudega inimestele juurdepääs. Toetuse andmisega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Arendatud taristute arv“, muu hulgas peavad nimetatud väljundnäitajasse panustama kõik projektid. Sihttase on täidetud, kui teenuse osutamiseks on infrastruktuurilised arendused tehtud, st vajalikud ruumid sihtrühmale kvaliteetse teenuse pakkumiseks on kohandatud ja loodud (sellekohane ehitusalane dokumentatsioon on esitatud). Määruse „Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine“ alusel on rajatud või rekonstrueeritud kuuekohalistes üksustes keskkonnasõbralik, ligipääsetav, energiasäästlik ja kuluefektiivne taristu. Näitajaid raporteeritakse

7

projektide aruannete alusel, loendades unikaalseid taristuid. Väljundnäitaja sihttasemeks on vähemalt neli väljaarendatud asendushoolduse taristut.

Paragrahv 3 nimetab meetme sekkumise rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse

(edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on meetme RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve tegemise kogemus ja kompetentsus, ning meetme RA on Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond). 2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr“ Paragrahvis 4 kehtestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse uute peresarnaste pere- või asenduskodude rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks, et need vastaksid tervisekaitse, ligipääsetavuse ja kliimakindluse nõuetele. Samuti sätestatakse, et toetatakse vaid neid projekte, mille tegevused on tehtud abikõlblikkuse perioodil. Paragrahv 5 sätestab kulude abikõlblikkuse. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise makse tingimustel. Kulude abikõlblikkust hinnatakse taotluses esitatud eelarve alusel. Kindlasummalise makse alusel toetuse saamise, sealhulgas väljamaksmise tingimused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud eelarve mõistlikkust ja arvestuse aluseid, milleks võivad olla eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Kulude abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerijaks ja ehitajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastavat teenust osutama. Ehitusseadustiku § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb kulu abikõlblikuks arvamisel kontrollida teenuseosutaja pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks, kui on kavas uuendada küttesüsteemi, ei saa energiaallikaks olla fossiilsed kütused, mistõttu ei ole näiteks maagaasil toimivad lahendused abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Paragrahv 6 määrab rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi, mis on määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma määruses märgitud abikõlblikkuse perioodi. Projekti tegevused peavad algama kolme kuu jooksul RÜ taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast arvates. Projekti elluviimine algab sõltuvalt sellest, mis

8

on märgitud projekti esimeseks tegevuseks (nt detailplaneeringu koostamine, projekteerimise või projektijuhtimise hanke väljakuulutamine, kinnistu ost vms). Projekti ehituse hankeleping tuleb sõlmida ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel. Paragrahvis 7 on määratud toetuse maksimaalne suurus. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 522 857,20 eurot, et tagada toetus vähemalt neljas piirkonnas, ja arvestusega, et toetusega saab rajada vähemalt ühe kuuekohalise pere- või asenduskodu. 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ Paragrahv 8 sätestab, et toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla KOV või KOV-i hallatav asendushooldusteenust pakkuv sihtasutus või mittetulundusühing, samuti KOV-i osalusega äriühing, kuivõrd SHS § 455 kohaselt on asendushooldusteenus KOV-i korraldatav sotsiaalteenus. Paragrahv 9 sätestab taotleja ja partneri kohustused. Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlusele. Lõikes 1 on sätestatud nimekiri dokumentidest, mis tuleb esitada lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Nõuetele vastavate projektide väljaselgitamiseks tuleb toetuse taotlusele lisada: kavandatava pere- või asenduskodu asukoha kirjeldus, mis arvestab avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsu; kirjeldus, kuidas tagatakse ligipääsetavus kõigi nelja peamise puudeliigi (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) puhul; vastavus tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele ning energiasäästu ja kuluefektiivsuse nõuetele. Samuti tuleb selgitada, mil viisil panustab projekt deinstitutsionaliseerimise ja peresarnase asendushoolduse tagamise põhimõtetesse, st kuidas aitavad uued hooned kaasa asendushooldusteenuse lapse- ja peresõbralikumale osutamisele ja milline on KOV-i tervikvaade oma piirkonnas valdkonna arendamisele. Taotlusega koos tuleb esitada tulude ja kulude analüüs, kus analüüsitakse projekti finantstulemusi (projekti tulu ja kulu). Projekti arvestusperiood peab vastama vara kasulikule elueale. Projekti vara kindlaks määramisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara võib olla nii materiaalne kui ka immateriaalne (sh nt tarkvara). Projekti vara jääkväärtus on projekti arvestusperioodi ületavate projekti vara kasuliku eluea aastate väärtus. Jääkväärtuse saab leida: a) amortisatsioonijäägina, b) arvestusperioodile järgnevatel projekti vara kasuliku eluea aastatel oodatavate netorahavoogude diskonteeritud väärtusena või c) projekti vara turuväärtusena (müügiväärtusena) arvestusperioodi lõpus, arvestades ülesjäävaid netokohustusi. Rahavoogude meetodi kohaselt tuleb finantsanalüüsis kajastada projekti tulemusena reaalselt tekkinud sissetulekuid ja väljaminekuid. Sissetulekud ja väljaminekud tuleb arvesse võtta sel aastal, mil nad tekivad. Amortisatsiooni, reserve ja muid samaliigilisi raamatupidamislikke näitajaid finantsanalüüs ei hõlma. Projekti taotluse juurde tuleb taotlejal punkti 4 kohaselt esitada ka projekti riskianalüüs, mille raames tuleb hinnata projektiga kaasnevaid riske, mis on seotud planeerimis- ja projekteerimisfaasi, ehitusfaasi ja edasise opereerimise faasiga. Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada, ennetada ja vältida pere- või asenduskodu rajamisega seotud riske kuni hoone valmimiseni ning hõlbustada seeläbi KOV-il projektiga seotud otsuste vastuvõtmist. Taotlejal tuleb esitatava analüüsi käigus hinnata planeerimis- ja projekteerimisfaasis ja ehitusfaasis esineda võivaid riske kahes etapis (riskide täpsemaks liigitamiseks): ► planeerimisfaas, mis kestab alates projekteerimisest ja projekti elluviimisest kuni eeldavata ehitamise alguseni (tuua välja ajaperiood);

9

► ehitusfaas, mis keskendub riskidele hoone ehitamise algusest kuni kasutusele võtmiseni (tuua välja ajaperiood). Projekti sisulised faasid ei pea olema ajaliselt ranges järgnevuses, vaid võivad osaliselt toimuda ka paralleelselt.

Levinud projektijuhtimise metoodikate kohaselt vaadeldakse projekti riske tüüpiliselt kolmes peamises mõjukategoorias, milleks on aeg, eelarve ja projekti tulemite kvaliteet. Ajafaktori raames vaadatakse asjaolusid, mis mõjutavad projekti tulemite planeeritud tähtajaks valmimist. Projekti eelarve on ehitusprojektide puhul sageli tähelepanu all. Seetõttu tuleb analüüsi juures eraldi välja tuua, kuidas saavutatakse projekti sisu ja eesmärk, kui projekti maksumus ületab eelarvet. Lisaks projekti elutsükli kategooriatele (planeerimine, projekteerimine, ehitus) tuleb vaadelda ka projekti üldisi riske, mis ei ole seotud ühegi projekti etapiga, vaid võivad avalduda kõigis etappides (nt hangetega seotud riskid, personaliriskid jms). Projekti riskianalüüsi juures tuleb vaadelda vähemalt järgmisi riske:

 planeerimisfaasi riskid – kinnistu detailplaneering jmt;

 projekteerimisfaasi riskid – projekti koostamine, projekti tehnilised riskid;

 ehitusfaasi riskid – ehitusressursid, ehitusprotsessi riskid, keskkonnariskid;

 üldised riskid – finantsriskid, personaliriskid, projektijuhtimine, hankeriskid, avalik arvamus, poliitilised riskid, korruptsioon ja turvalisus.

Lisaks tuleb projekti riskianalüüsi käigus hinnata eraldiseisvalt ka projekti majandusliku tasuvusega seotud riske ehk ka kõiki teisi riske, mis võivad KOV-ile opereerimisfaasis avalduda. Sellega seoses tuleb KOV-il põhjalikumalt kaardistada, hinnata ja maandada opereerimisfaasis esineda võivad riskid. Risk on mingi sündmus, mis võib, kuid ei pruugi aset leida. Tõenäosus kujutab ette selle sündmuse toimumise võimalust. Igat riski hinnatakse selle esinemise tõenäosuse ja mõju põhjal ning riskiskoor arvutatakse nende korrutamise teel. Riski tõenäosus peab olema suurem kui null, kuid väiksem kui 100%. Riski koondhinne ehk riskiskoor arvutatakse vastavalt kokkulepitud korrale, nt riski tõenäosuse ja mõju korrutisena. Riskide hindamisel kasutakse paarisarvulist skaalat. Iga riski koondhinde alusel on võimalik kindlaks määrata vastava riski olulisus ehk riski aste. Riski astme kindlaksmääramisel on soovitatav juhinduda alljärgnevast riskimaatriksist.

10

Joonis 1. Riskimaatriks (joonis on illustreeriva tähendusega). Riskide hindamise võtmeküsimused on:

 Mis on riski põhjus?

 Milline on info usaldusväärsus?

 Millised on riski tagajärjed (halvim stsenaarium)?

 Millised on olemasolevad kontrollimeetmed?

 Millised on alternatiivsed lisanduvad kontrollimeetmed?

 Millised on sisemised ja välised kohustused?

 Kas on vajadust riske täiendavalt uurida?

 Millises ulatuses ja kui palju ressurssi see vajaks?

Riski mõju all mõistame kahju või tagajärge, mida konkreetse riski avaldumine või realiseerumine kaasa tuua võib. Riski tõenäosuse all mõistame konkreetse riski avaldumise võimalikkust või sagedust. Teisisõnu näitab tõenäosus riski ilmnemise või esinemise tõenäosust ja mõju tagajärge, mis riski realiseerumisega kaasneb. Kui riskide hindamise tulemusena (lähtudes eeltoodud maatriksist) selgub, et risk on: a) väljunud riskivalmiduse alast (roheline ala), tuleb üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning vajaduse korral rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; b) ületanud riskitaluvuse piiri (liikus kollaselt alalt punasele alale), tuleb kohe üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid. Oluline ei ole riskide hindamisel absoluutväärtus, vaid see, kas risk hinnatakse aktsepteeritavaks või mitte. Kui riskide hindamise tulemusi (riskiskoore) võrrelda riskivalmidusega, saab kindlaks määrata, kas konkreetse riski haldamiseks on vaja astuda täiendavaid samme või mitte. Riskide tuvastamiseks ja hindamiseks tuleb projekti juurde esitada asjakohane riskide hindamise leht, kus on välja toodud riski esinemise korral rakendatavad leevendusmeetmed:

11

Riskid Mõju Tõenäosus Riskiskoor Leevendusmeetmed

Toetuse taotlejal on kohustus esitada koos taotlusega iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust tõendav alusmaterjal, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tegemist on eelkõige, kuid mitte üksnes lihtsustatud kulude alusel toetuse taotlemisel, projekti kulude arvestamise aluseks olevate allikatega. Lõike 2 kohaselt võib taotleja esitada ühe toetuse taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust või rekonstrueerimist. 4. peatükk „Taotlusvooru avamine“ Paragrahv 11 sätestab taotlusvooru avamise, nähes ette eelarve ja ajakava kinnitamise ning sellest teavitamise. 5. peatükk „Taotluste menetlemine” Paragrahvid 12 ja 13 sätestavad taotluse esitamise viisi, taotluse menetlemise tähtaja ja taotluste menetleja. Taotluste menetlejaks on RÜ, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sealhulgas lisateabe esitamiseks, ja määratakse selleks maksimaalselt 20-tööpäevane tähtaeg (lõige 3). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Paragrahv 14 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise. Projektide hindamiseks ja pingerea koostamiseks moodustab RÜ hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt RA-ga. Komisjoni peavad kuuluma erapooletud eksperdid vastavalt valikukriteeriumidele. Projektide vastavust valdkondlikele arengukavadele ja mõju rakenduskava erieesmärkidele, meetme eesmärkidele ja tulemuste saavutamisele ning projekti põhjendatusele (sh hinnang eesmärgipüstitusele, sekkumisloogikale, planeeritud ajakavale) peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust ja kogemust sotsiaalteenuste planeerimisel, kelleks on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna esindajad. Projekti kuluefektiivsust ja projekti riskianalüüsi peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust finantsvõimekuse ja riskide hindamiseks. Taotleja projekti elluviimise võimekust saavad hinnata RÜ koordinaatorid, kellel on kogemus vastavate projektide menetlemisel. Projekti kooskõla hindamisse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust regionaalsele arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, ligipääsetavusele, keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamisele saab kaasata regionaalarengu, keskkonna, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte. Paragrahv 15 sätestab projektide hindamise ning valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekti kooskõla hindamisel valdkondlike arengukavadega ning projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärkide ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele lähtutakse alljärgnevast:

12

1) projekt peab panustama Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetmest „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rahastatava sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu” eesmärkide saavutamisse; 2) projekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. a kinnitatud heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidele; 3) projekt peab panustama meetme väljundnäitaja saavutamisse. Projekti põhjendatuse hindamisel hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, valitud lahenduste realistlikkust ja saavutatavust koosmõjus. Projekti kuluefektiivsuse hindamisel hinnatakse ettenähtude tegevuste piisavust tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja optimaalsust. Toetuse taotleja ja partneri suutlikkuse hindamisel projekti ellu viia hinnatakse taotleja ja partneri kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute tegevus- ja hoolduskulude katmise võimekuse). Projekti kooskõla hindamisel strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse järgmist: 1) kuidas projekt panustab võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse; 2) kuidas projekt panustab kestlikku arengusse, keskkonnakaitsesse ja kliimaneutraalsusesse; 3) kuidas projekt panustab piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse.

Regionaalarengusse panustamist hinnatakse projekti tulemusel saavutatavat asendushoolduse teenuse kättesaadavuse parandamist piirkonnas, arendades välja piirkonna arengupotentsiaal ning vähendades piirkondade vahelisi lõhesid. Hindamine toimub vastavalt lisa 2 hindamislehele. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Kui vastavalt lisale 1 esitatakse toetuse taotlusi piirkonna toetuse eelarve osakaalule väiksemas mahus, antakse toetust teiste piirkondade projektidele, eelistades rohkem punkte saanud taotlust. Paragrahvides 17 ja 18 sätestatakse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kord.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine” Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitab toetuse saaja kirjaliku avalduse koos selgitavate materjalidega RÜ-le. RÜ kooskõlastab muudatuse RA-ga, kaasates vajaduse korral eksperte, kes hindavad projekti muudatuse võimalikku mõju projektide hindamise vastavusele. Tegemist võib olla olukorraga, kus RÜ peab tunnistama taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõudma toetuse tagasi või olukorraga, kus osaliselt tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ja vähendada selle võrra toetust. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused”

13

Ühissätete määruse artiklis 65 on sätestatud toetatud tegevuste kestuse nõue. Ühendmääruse § 4 lõike 1 punktis 11 sätestatu kohaselt peab taotlus sisaldama tegevuste kestuse nõude täitmise tagamiseks vajalikke abinõusid, sealhulgas peab olema määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad. Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktis 5 on sätestatud RÜ kohustus teha projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises. Et vähendada võimalikke rikkumisi riigihangete korraldamisel, on toetuse saaja ja partner, välja arvatud ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise makse alusel toetuse saamisel, kohustatud esitama RÜ-le eelhindamiseks riigihanke alusdokumendid. Arvestada tuleb, et eelhinnangu näol ei ole tegemist kontrollitoiminguga ega siduva eelotsusega ning hilisemad kontrollijad ja auditeerijad võivad asuda teistsugusele seisukohale kui RÜ eelnõustaja. 8. peatükk „Aruannete esitamine” Peatükis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. 9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused” Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel, välja arvatud juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Sellisel juhul toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel ja toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalise makse tingimuste alusel pärast tööde tegemist. Kindlasummaline makse võib kujundada etappideks – see võib põhineda näiteks tehtud tööde ajakaval ja seda tõendatakse töölõigu üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, nõutakse etappide eest juba makstud toetus tagasi. Tegelike kulude alusel väljamaksete tõhusamaks rakendamiseks esitatakse kulud hüvitamisele, kui need on tekkinud. Makse ja ettemakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb RÜ- le esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus. 10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. IV Määruse mõjud Meetme sekkumisele rakenduvad alljärgnevad horisontaalsed põhimõtted.

Meetme tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatuga, sealhulgas vastavusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ ja artiklile 37 „Keskkonnakaitse“. Meetme sekkumise raames rajatakse ligipääsetavad pere- või asenduskodud asendushooldusel olevatele lastele, et tagada neile võimalus kasvada asutuse asemel peresarnases keskkonnas ja asendushoolduselt elluastumisel vajaduspõhine toetamine. Rajatavad ja rekonstrueeritavad hooned peavad vastama kliimakindluse nõuetele,

Taristu rajamine arvestab PIK artikli 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ põhimõttega, hinnates avalike teenuste kättesaadavust. DNSH („ei kahjusta oluliselt“ ingl do no significant harm) hindamise tulemusena saab väita, et meetme sekkumine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, st meede ei põhjusta olulist kahju

14

keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine – toetuse andmise eesmärk on rajada pere- või asenduskodud, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele ja seeläbi panustavad elamufondi CO2 vähendamisse; 2) kliimamuutustega kohanemine – planeeritavate hoonete tehnosüsteemid peavad vastavalt tervisekaitsenõuetele tagama sisekliima, mis võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate välistemperatuuri kõikumistega; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse – meetmest toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele; 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt – pere- või asenduskodude rajamisel ja kasutamisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ja KOV-i jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde tegijaga saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ja kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. KOV-ides on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutusega. KOV-ide eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ja käitlema. Seeläbi on võimalik tekkivaid jäätmeid ka ringlusse ja taaskasutusse suunata. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ja et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kellel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada; 5) saastuse vältimine ja tõrje – ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ja millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad ehitusseadustikust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ja ehitustööde käigus kasutatavad materjalid vastavalt ehitusseadustikule; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine – meede on suunatud avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavasse asukohta rajatavate pere- või asenduskodude rajamisele ega hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikele aladele ehitamist.

Kliimakindluse tagamine Toetuse kaasabil rajatava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab toetuse taotleja esitama RÜ-le kliimakindluse tagamise hindamise vastavalt ühendmääruse lisa 3 osale B. Ühendmääruse lisa 3 tugineb Euroopa Komisjoni välja antud teatisel nr 2021/C 373/012, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

2 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu).

15

Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“3 vastavalt ehitusloa taotluse või ehitisteatise esitamise hetkel kehtiva redaktsiooniga“.

TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu4 peamine soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse puhul, kuna need meetmed toovad kaasa nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui ka rahalise säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu5 tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada pere- ja asenduskodude rajamisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste leevendamine (hoonefondi CO2-jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (mis saavutatakse peamiselt ehitamisel kasutatavate tehniliste lahendustega, mis maandavad kliimariske). Ehitise energiakulu ja CO2-heite arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud ehitisregistri kaudu. Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia6 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused Üleujutusega seotud riskide hindamine7 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20–40 cm või kuni 40–60 cm. Siseveekogude puhul lubab kliimamuutuste suundumus eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses8.

3 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja. 4 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs | SEI. 5 You searched for Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju | SEI. 6 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. 7 https://kliimaministeerium.ee/uleujutusega-seotud-riskide-hinnang. 8 https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused/uleujutusohuga-alad/uleujutusohuga-alade-kaardirakenduse-

kirjeldus-p467.html.

16

Tormide sagenemine Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadeveesüsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites:

 EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1–4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad projektide tehnilistesse lahendustesse projekteerimisnormide muudatuste kaudu. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST9 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma õigusaktidesse aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna kaasa tuua mõningase kütmisvajaduse vähenemise talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuuritõus esineb linnade nn soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on suurem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades. Uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel peab ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 11 kohaselt energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa ajavahemikul 1. juunist 31. augustini jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi. 1. juunil 2025. a jõustuva määruse nr 63 redaktsiooni kohaselt muutub jahutuse seadeväärtus väikeelamute ja korterelamu püstitamisel – nimetatud hoonete jahutuse seadeväärtuseks alates nimetatud kuupäevast on 26 °C. Olemasoleva korterelamu olulisel rekonstrueerimisel on jahutuse seadeväärtuseks 27 °C. See tähendab, et nende hoonete puhul, mille ehitusloa taotlus (või ehitisteatis) esitatakse alates 1. juunist 2025. a, tuleb suvise ruumitemperatuuri kontrolli tõendamisel juhinduda uutest seadeväärtustest. Alates 1. juunist 2025. a rakenduvad jahutuse seadeväärtused on esitatud nimetatud kuupäevast alates jõustuva redaktsiooni lisas 1. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27 °C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Pere- või asenduskodude projekteerimisel tuleks kuumalainetega toimetulekuks võimaluse korral eelistada passiivseid jahutuslahendusi aktiivsetele jahutuslahendustele. Jahutussüsteemi valikul tuleks lähtuda põhimõttest, et esmalt kavandatakse passiivsed jahutuslahendused ning alles seejärel kompenseerida vajadusel puudujääv jahutusvõimsus aktiivse jahutussüsteemiga

9 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Kliimaministeerium

17

(jahutusseadmega). Päikesekiirgusest tekkiva vabasoojuse mõju vähendamiseks eluhoonetes on kõige otstarbekam kasutada näiteks akende varjustust, päikesekaitseklaase; uue hoone püstitamisel ka hoone asendi paigutust ilmakaarte suhtes. Passiivsed jahutuslahendused aitavad vähendada hoone kasutusaegset energiatarvet võrreldes energiat kasutatavate aktiivsete jahutuslahendustega. Pere- või asenduskodude projekteerimisel saab kuumalainetega toimetulemiseks kavandada päikesekaitseklaase (päikesekaitsetegur g-0,4, eluruumide akende klaaspakettide päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides), lõuna ja lääne suuna akende varjestust ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 °C). Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitsemeetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend10, mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Jahutussüsteemide elektrienergia kasutuse kompenseerimiseks tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelistel päevadel, on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. V Projektide valiku kooskõla valikukriteeriumidega Projekti tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse §-s 7 sätestatule: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) elluviija (taotleja, sh partneri(te) kaasamisel partneri(te)) suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

VI Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega rahastatavate projektide eelarve on 3 571 428,96 eurot, sealhulgas ERFi toetus 2 500 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 114 286,00 eurot (3,2%) ja toetuse saajate omafinantseering 957 142,86 eurot (26,8%). Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on asendushooldusteenuste parem kättesaadavus, avalikele teenustele ligipääs tänu heale asukohale ja peresarnases üksuses kasvamine, mis tagab asendushoolduselt ellu astuvatele noortele parema vajaduspõhise ettevalmistuse ja toe. Olemasolevate peremajade rekonstrueerimisega tagatakse ligipääsetavad, energiasäästlikud, keskkonnasõbralikud ja kuluefektiivsed pere- või asenduskodud. VII Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VIII Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

10 Microsoft Word - Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx

18

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus), Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Esitatud kommentaare ja vastuseid neile kajastatakse kooskõlastustabelis. Seletuskirja lisad: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2

MINISTRI MÄÄRUS

17.04.2025 nr 16

Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetusega panustatakse: 1) ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames rahastatava sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu” eesmärkide saavutamisse; 2) Eesti riigi eelarvestrateegia 2025.–2028. aasta heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetme 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivalla ohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ tegevuse 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ eesmärkide saavutamisse; 3) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi „Lapsed ja pered“ tegevussuuna „Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine“ saavutamisse. (3) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on asendushooldust vajavatele lastele peresarnaste, keskkonnasõbralike, teenuse toimepidevust tagavate ja ökonoomsete elamistingimuste loomine ja olemasolevate elamistingimuste parandamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on peresarnastes tingimustes asendushoolduse osakaal suurenenud ning rajatud või rekonstrueeritud on kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevad üksused, mis on avalikele teenustele ligipääsetavas asukohas ning on lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, toimepidevad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. (3) Toetuse andmine panustab: 1) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 1 „Lapsed ja pered“ mõõdiku „Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr“ vähenemise saavutamisse; 2) meetmete nimekirja väljundnäitaja „Arendatud taristute arv“ saavutamisse. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) elamute ja mitteelamute energiatarve. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused (1) Projekti tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused peavad vastama asendushooldusteenuse osutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud nõuetele. (3) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne abikõlblikkuse perioodi. (4) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile. Taristuinvesteeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 või § 20 lõike 1 punkti 1 kohase kindlasummalise makse alustega ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalike tööde tegemise kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektijuhtimine; 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 3) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine; 4) kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamine vastavalt ühendmääruse lisa 3 B- osas sätestatule; 5) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 6) katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 7) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 8) ligipääsetavuse ekspertiisi ja auditi tegemine, et tagada kogu ehitise ja ümbritseva taristu ligipääsetavus nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele; 9) teenuse toimepidevuse ekspertiisi ja auditi tegemine, et tagada kogu ehitise ja muu taristu valmisolek kriisides ja ohuolukordades teenuse jätkusuutlikuks ja kättesaadavaks osutamiseks; 10) omanikujärelevalve tegemine; 11) ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 12) jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja mittetaaskasutatavate jäätmete kõrvaldamine; 13) ehitamine vastavalt ehitusprojektile; 14) autorijärelevalve; 15) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 16) ehitisse paigaldatav lapsesõbralik, laste arengut ja vanust arvestav sisustus, kohtkindlad seadmed ja tehnika; 17) taastuvenergiasüsteemid, automaatika ja targad juhtimisseadmed, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, ja nende paigaldamine; 18) teenuste katkestuste ennetamiseks vajalike energiasüsteemide lahendused, sealhulgas generaatorid ja automaatsed juhtimissüsteemid, ja nende paigaldamine; 19) krundi valgustuse, liikumisteede, parkimisala ja elektrisõidukite laadimispunkti rajamine; 20) krundi haljastuse rajamine ja kohtkindla väliinventari paigaldamine; 21) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitustegevus; 22) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel ning raamatupidamises kajastatakse käibemaksu otsearvestuse meetodit. (3) Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 nimetatud tegevused. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku määruse jõustumise kuupäevast kuni 2028. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti elluviimine peab algama kolme kuu jooksul rakendusüksuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast arvates. § 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest Toetuse osakaal on maksimaalselt 73,2% abikõlblike kulude maksumusest, mis jaguneb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahel vastavalt 70% ja 3,2%. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 522 857,20 eurot. Toetuse saaja kohustuslik omafinantseering on minimaalselt 26,8% abikõlblikest kuludest.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla: 1) kohalik omavalitsus või asendushooldusteenust pakkuv sihtasutus või mittetulundusühing, mille asutajaks on kohalik omavalitsus; 2) osaühing või aktsiaselts, mille osanikuks või aktsionäriks on kohalik omavalitsus; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatule. § 9. Taotleja ja partneri kohustused Taotleja ja partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 10. Nõuded taotlusele (1) Ühendmääruse § 2 lõikes 1 nimetatud e-toetuse keskkonnas esitatav taotlus ja projekti kirjeldus peavad sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) kirjeldus, kuidas projektiga rajatakse või rekonstrueeritakse toetuse objektiks olevad teenuseüksused ning kuidas projekt panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Arendatud taristute arv“ saavutamisse; 2) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 3) projekti tulude ja kulude analüüs; 4) projekti riskianalüüs; 5) abikõlblike kulude suurus, mille aluseks on tõenduspõhiselt koostatud, säästlik, parima hinna ja kvaliteedi suhtega kulude eelarve; 6) teave taotluses nimetatud projekti kulude katmiseks mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta; 7) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ega puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi ning projekti elluviimisel kaasatakse võimaluse korral lapsi nende arengule ja vanusele sobiliku lahenduse leidmisel; 8) partneri kaasamise korral partneri rolli kirjeldus projekti elluviimisel ja sellekohane partneri kinnitus; 9) notariaalselt tõestatud leping, mis tõendab toetuse taotleja, kes ei ole kinnisvara omanik, kasuks seatud hoonestusõiguse olemasolu vähemalt toetusega seotud kohustuste täitmise aja jooksul.

(2) Toetuse taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust või rekonstrueerimist.

4. peatükk Taotlusvooru avamine

§ 11. Taotlusvooru avamise korraldus (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve. (2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest avalikkust ja sihtrühmi oma veebilehel vähemalt üks kuu enne taotlusvooru avamise päeva.

5. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlemine toimub vooruliselt. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevaks. (2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest. (3) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates, mida võib pikendada kuni 20 tööpäeva ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. § 13. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 ja käesolevas määruses sätestatule. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §- s 8 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded. § 14. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata hindamisprotsessi eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. § 15. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt lisale 2 järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, projekti panus toetuse andmise eesmärkide

ja tulemuste saavutamisse, projekti mõju piirkonna sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisele – maksimaalselt 4 punkti; 2) projekti põhjendatus; projekti eesmärgipüstitus, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusus ja tegevuste ajakava realistlikkus – maksimaalselt 2 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus; ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsus, planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus – maksimaalselt 2 punkti; 4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia; taotleja ja partneri kogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud – maksimaalselt 3 punkti; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse – maksimaalselt 3 punkti. (2) Projekti hinnang loetakse positiivseks, kui see ei ole saanud ühtegi hinnet 0. (3) Igat projekti hindavad erapooletud, sõltumatud ja usaldusväärsed valdkonna eksperdid, kes vastavad ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (4) Rakendusüksusel on õigus vajaduse korral kaasata projektide hindamisse täiendavaid eksperte, kooskõlastades eelnevalt eksperdi valiku rakendusasutusega. (5) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. § 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus. (2) Võrdsete koondhinnetega projektide puhul eelistatakse § 15 lõikes 1 nimetatud kriteeriumide järjekorras rohkem punkte saanud projekti. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1. (4) Kui taotluste rahaline maht on suurem kui rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, tehakse vastavalt §-le 17 taotluse osalise rahuldamise otsus. (5) Kui vastavalt lisale 1 esitatakse toetuse taotlusi piirkonna toetuse eelarve osakaalule väiksemas mahus, antakse toetust teiste piirkondade projektidele, eelistades rohkem punkte saanud taotlust. (6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Ettemakse puhul täpsustatakse ettemakse väljamaksmise ja kasutamise tõendamise tingimusi ja tähtaega. (7) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus, mis edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist rakendusüksuse poolt toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemist või avalikust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ja rakendusasutusega kooskõlastatult ühendmääruse §- des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui toetust on antud kindlasummalise maksena, on võimalik muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. (3) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmise korral kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ja vastavust valikukriteeriumidele. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama kõik projektiga seotud muudatused rakendusüksusele. (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama hiljemalt esimese väljamakse taotlemisel ühendmääruse lisa 3 B-osa kohase kliimakindluse tagamise hindamise tulemuse. (4) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. (5) Toetuse saaja on kohustatud tagama projektiga rajatavates või rekonstrueeritavates peremajades ligipääsetavuse nii füüsilise keskkonna kui ka digitaalsete teenuste puhul. (6) Toetuse saaja ja partner on lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule kohustatud tagama: 1) projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) projekti eesmärkide elluviimise ning saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ja projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud mahus, sealhulgas kandma võimalikud projekti kallinemisega seotud kulud; 3) rajatud ja rekonstrueeritud taristu eesmärgipärase kasutamise viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 4) riigihanke alusdokumentide rakendusüksusele eelnõustamiseks esitamise, välja arvatud kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamise korral. § 22. Projekti riigihanke alusdokumentide eelnõustamiseks esitamise kord (1) Toetuse saaja ja partner esitavad § 21 lõike 6 punktis 4 nimetatud juhul rakendusüksusele riigihanke alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankemenetluse algatamist ja hankelepingu muudatuse eelnõu vähemalt viis tööpäeva enne hankelepingu muudatuse sõlmimise kavandatud tähtaega. (2) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste dokumentide kavandite vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele ning annab eelhinnangu koos soovitustega. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub ÜSS2021_2027-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja või partneri majanduslik olukord on halvenenud selliselt, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

6) teha muid ÜSS2021_2027-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist, sealhulgas kasutusloa või -teatise olemasolu; 3) koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks; 4) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 5) teeb projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises.

8. peatükk Aruannete esitamine

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas: 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ja 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil, rakendusüksuse nõudmise või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muu hulgas näitajate täitmine; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete ja näitajate kohta, millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, ja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (4) Rakendusüksus kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele e- toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 25. Toetuse maksmine (1) Projekti puhul, mille kogumaksumus on üle 200 000 euro, makstakse toetuse saajale toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatule tegelike kulude alusel või ettemaksena § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. (2) Projekti puhul, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, makstakse toetuse saajale toetust ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikes 2 sätestatule ja taotluse rahuldamise otsuses määratule. (3) Toetuse maksete ja ettemaksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Ettemakse kasutamisperiood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates.

(4) Tegelike kulude alusel väljamaksete tegemisel arvestatakse abikõlblike kulude tõendamisel ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega. (5) Makse ja ettemakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus, kui kulud on tekkinud, ettemakse saamisel juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatust. (6) Toetuse kindlasummalise väljamakse tegemiseks peavad makse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatud. Kindlasummaline makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele ja see võib muu hulgas põhineda tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile. Kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, nõutakse etappide eest juba makstud toetus tagasi. (7) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele. § 26. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ettemakse korral, kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud vastavalt § 25 lõikes 5 sätestatud tähtajaks, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 28. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule. Rakendusüksus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Lisa 1 „Toetuse eelarve jaotus piirkondade kaupa“ Lisa 2 „Hindamisleht“