Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 21.04.2025 nr 5.2-2/1073-1

Uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotlus

Käesolevaga esitame uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Kadri Kallip 54510804 [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 5 sätestatust palun kooskõlastada

Ida- Viru maakonna raviandmete edastamine Tervisekassa poolt SA-le Viljandi Haigla

statistilise uuringu läbiviimiseks

Uuringu pealkiri Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise

mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel.

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei, kuid taotlus on esitatud

SOM eetikakomiteele.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium Reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktid: Anneli Taal, sotsiaal- ja

tervisevaldkonna integratsiooni juht,

[email protected], 57826625

Kadri Kallip, tervisepoliitika juhtivanalüütik,

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

[email protected], 54510804

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad andmevaldajatelt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (SA

Viljandi Haigla). Andmete töötlemine toimub

volitatud töötlejale kuuluvate vahenditega.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Viljandi Haigla, reg kood: 90004585

Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi

vald, 71024 Viljandi maakond

Kontaktisik: Mart Kull, ravijuht,

[email protected] 5220420

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

§ 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale

tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine. Sama §-i lõike 4

alusel antud määruse, mis loetleb täpsemalt

teadus- ja arendustegevuse valdkonnad, § 3

lõike 3 punkti 3 kohaselt on selliseks

valdkonnaks ka terviseteadused.

Lisaks piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi

2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt

põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi

põhiülesanne mh seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus- ja arendustoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

Põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on

analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne

luua eeldused ministeeriumi poliitika-

kujundamise protsessi teadmiste-põhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade mh

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

tervisevaldkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus

teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib

isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning

antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui

osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et uurida, kas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toe-

tavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“4 (edaspidi projekt) raames SA Ida-

Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla pakutavad teenused – „tervisejuhi osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ ning „tervisejuhi osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toeta-

mise teenus“ (edaspidi koos koordineerimisteenused) – omavad positiivset mõju tervishoiusüstee-

mile (teenuste osutamisele, kuludele) ning võimaldavad tervishoiuteenuseid efektiivsemalt korral-

dada.

Koordinatsiooniteenuste rakendamise mõju inimestele uuritakse läbi tervishoiuteenuste

kasutamise muutuse. Lisaks uuritakse saavutatavat kuluefektiivsust tervishoiusüsteemi vaates.

AKI loa eesmärk on anda SA-le Viljandi Haigla mõju-uuringu läbiviimiseks juurdepääs

uuringuks vajalikele teenuse andmetele (läbi andmepäringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja

SA-le Narva Haigla) ning Tervisekassa raviarvete andmetele (läbi andmepäringu

Tervisekassale). Tervisekassa andmeid kasutatakse võrdlusandmetena koordineerimisteenuseid

saanute andmete suhtes.

Mõju-uuringus järelduste tegemiseks töödeldakse kõigi Ida-Viru maakonna elanike terviseandmeid

perioodil 2022–2027: esmalt selekteerib SA Viljandi Haigla Tervisekassa raviarvete alusel välja

inimesed nelja ja enama organsüsteemi kroonilist haigust ning seejärel lisatakse neile tegelikult

teenuseid saanud inimesed, kes ei olnud eelneva algoritmiga juba hõlmatud, kuid kaasati

koordinatsiooniteenusele SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla poolt (edaspidi koos

sihtrühm). Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmetega.

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine ei ole täna Eestis süsteemselt koordineeritud.

4 kättesaadav: https://adr.rik.ee/som/dokument/16901808

Koordineerimisteenuste mõju uurimine läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse on

rahvusvahelistes teadusuuringutes tunnustatud tavapraktika. Koordineerimisteenuseid pakutakse

projektis inimestele 5 , kellel on mitu organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) ja

sotsiaalsed probleemid, samas kui uuringu võrdlusrühma moodustavad üksnes Ida-Virumaa

elanikud, kellel on neli või enam organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) (tuvastamise

meetod on kirjeldatud punktis 9).

Kuigi välisriikide kogemuste põhjal on valdkonnaülene teenuskoordinatsioon tõenduspõhine ja

kuluefektiivne eeskätt esmatasandil (nt perearsti meeskonna) ning haiglast kodusele ravile

liikumise toetamisel, ei ole võimalik teiste riikide parimaid praktikaid üks-ühele Eestisse üle võtta.

Seetõttu on oluline hinnata loodud koodinatsiooniteenuste mõju Eesti siseselt.

Koordineerimisteenuste oodatavaks mõjuks tervishoiusüsteemile on EMO visiitide

vähenemine, hospitaliseerimiste (sh erakorraliste hospitaliseerimiste ja rehospitaliseerimiste)

vähenemine ja haiglaravi kestuse langus, esmatasandi teenuste (s.o perearsti ja pereõe

vastuvõttude, füsioteraapia ja koduõenduse) kasutuse kasv, inimese suurenenud võime

kodukeskkonnas toime tulla ja mõju eriarstiabi kuludele. Samuti soovitakse uuringuga hinnata,

kui suurel määral koordineerimisteenuste osutamisega oodatavat mõju saavutatakse.

Isikuandmete töötlemise protsessi selgitus Projektis pakutakse koordinatsiooniteenuseid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla

tervisejuhtide kaudu. Tervisejuhi juurde jõuab inimene, kui ta on tavapärase tervishoiuteenuse

(enamasti perearsti või haigla arsti või muu tervishoiutöötaja poolt osutatava teenuse) raames või

KOV sotsiaaltöötaja poolt saanud ettepaneku osaleda teenusel ning andnud selleks oma nõusoleku.

Tervisejuhid dokumenteerivad teenuse pakkumise vastava SA Ida-Viru Keskhaigla või SA Narva

Haigla infosüsteemis.

Mõju-uuringu viib läbi SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud käesolevas

taotluses toodud andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh

hävitamisele, edastavad:

 raviarvete andmed Tervisekassa;

 koordineerimisteenuste andmed SA Narva Haigla ja Sa Ida-Viru Keskhaigla.

SA Viljandi Haigla annab üle analüüsi agregeeritud tulemused Sotsiaalministeeriumile ja tutvustab

neid Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pilootprojekti raames teenuseosutamisega

seotud isikutele, Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste esindajatele ja Tervisekassale.

Sotsiaalministeeriumile üleantavates agregeeritud andmetes puudub isiku tuvastamise võimalus.

Koordineerimisteenuste oodatava tulemuse andmeanalüüsiks on vajalikud järgmised isikustatud

andmed:

a) koordineerimisteenuste osutamisega seotud andmed, mida hoitakse SA Ida-Viru

Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemides (vt täpsem andmekoosseis p 9.2.

alapunktid B ja C);

b) Tervisekassa raviarvete andmed, mis võimaldavad hinnata oodatavat mõju (vt täpsem

andmekoosseis p 9.2. alapunkt A).

5 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil

01.01.2025–31.12.2026 - alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal

5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Koordineerimisteenuste mõju tuvastamiseks on vajalik võrrelda sihtrühmas

koordineerimisteenuseid saanud isikute ja selliseid teenuseid mittesaanud isikute tulemusnäitajaid, samuti võrrelda koordinatsiooniteenuste saajate tulemusnäitajaid teenuse

osutamisele eelneva ajaperioodiga, et teha järeldusi selliste teenuste mõju kohta.

Ida-Virumaa elanike sihtrühma tuvastamiseks kasutab SA Viljandi Haigla Tervisekassalt Ida-

Virumaa elanike kohta saadavaid diagnooside andmeid ja GMA (Adjusted Morbidity Grouper6)

grupeerija andmeid, mis seob inimese iga diagnoosi mõne organsüsteemiga ja loeb kokku, mitu

organsüsteemi haigust inimesel on.

Tulemusnäitajate arvutamiseks on vajalik siduda Tervisekassa raviarvete andmed Ida-Virumaa

elanike kohta isikupõhiselt:

a) sihtrühma kuulumise tunnusega (jah/ei) – selle saab SA Viljandi Haigla määrata GMA

grupeerija abil olemasolevate Tervisekassa andmete alusel;

b) koordineerimisteenuse saaja andmetega (kogutavate andmete nimekiri on leitav punktist 9.2

B) - need andmed pärib SA Viljandi Haigla SA-delt Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla.

Selleks, et punktides a) ja b) nimetatud tunnuseid ja andmeid Tervisekassa andmetega siduda, on

vajalikud andmed isikustatud kujul, s.o isikukoodidega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teineteisest eraldatud korraldus ja valdkonnaülese

koordineerimise puudumine on viinud ressursside ebaoptimaalse kasutuseni sh põhjustades

ülemäärast koormust erakorralisele abile ja statsionaarsele arstiabile (s.o haiglaravi), mis on

alternatiividest kalleim teenuse osutamise viis. Vananeva elanikkonna tingimustes ei ole Eestil ilma

süsteemi olulisel määral ümber korraldamata ja valdkondade vahelist koostööd parandamata

võimalik tulla toime suurenenud abivajadusega eakate populatsiooniga. Antud probleemile

viitavad nii Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Heaolu arengukava7 kui ka Rahvastiku tervise

arengukava8.

Vajalik on leida teenuse osutamise viisid, mis võimaldaks vähendada koormust erakorralisele abile

ja haiglaravile. Selleks on seni ellu kutsutud erinevaid pilootprojekte ning analüüsitakse nende

tulemuslikkust ja mõju: Üheks seni piloteeritud lahenduseks on hoolduskoordinaatori teenus, mis

on aidanud luua koostöövõrgustikke.9 Teiseks näiteks on SA Viljandi Haigla PAIK projekt, mis on

ka näidanud häid tulemusi.10

Uuringu aluseks olevasse projekti on koondatud seniste pilootprojektide parimad praktikad ja selle

abil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada süsteemi integreeritavate

koordineerimisteenuste kestliku lahenduse.

6 GMA on Hispaanias, Kataloonia piirkonnas väljatöötatud agregatiivne indeks, mis grupeerib inimese teatud perioodi

diagnoosiinfo alusel nn haiguskoormuse rühma (alates tervest lõpetades raskelt haigetega). 7 kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 8 kättesaadav: https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 9 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hoolduskoordinatsiooni-projektis-jatkatakse-maakondlike-vorgustikega 10 https://paik.vmh.ee/

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kuna mõju-uuringu raames kasutatakse tervisekassa andmebaasist ja haiglate andmebaasist

pärinevaid sekundaarandmeid, siis mõju-uuringuga seotud isikutelt mõju-uuringuks nõusolekut ei

küsita. Mõju-uuringu läbiviimine ei too see isikule negatiivseid tagajärgi ega mõjuta mingil moel

talle teenuse osutamist sh valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamist.

Uuringu raames töödeldakse kõigi Ida-Virumaa elanike diagnooside andmeid (vt punkt 9.2

Tervisekassa esmase päringu andmekoosseis) eesmärgiga välja selekteerida ainult sihtrühma

kuuluvad inimesed. Samuti ei võeta inimese suhtes ühtegi andmeanalüüsil põhinevat otsust, millel

oleks füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist

isikut sh tema kohustuste mahtu.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Tervisekassa edastab punktis 9.2 kirjeldatud raviarvete andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule

lähtudes nendevahelisest andmete üleandmise lepingust ja kasutades ID-kaardi krüpteerimist.

SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastavad punktis 9.2 kirjeldatud

koordineerimisteenuste osutamise andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes samuti

nendevahelisest andmete üleandmise lepingust kasutades ID-kaardi krüpteerimist.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Tervisekassa väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi Haigla raviarvete andmed (vt

andmekoosseisu täpsemalt p 9.2), nende inimeste kohta, kelle elukohaks on andmepäringu ajal Ida-

Viru maakond (ca 128 000 inimest Statistikaameti hinnangul). SA Viljandi Haigla selekteerib

saadud andmestikust andmetöötluse käigus GMA grupeerijaga välja sihtrühma (hinnanguliselt ca

20%), millele lisatakse tegelikult teenuseid saanud inimesed, kes ei sattunud sihtrühma läbi

algoritmi, kuid kaasati täiendavalt teenusele SA Ida-Viru Haigla ja SA Narva Haigla poolt.

Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmetega.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Tervisekassa andmebaasist tehakse päringud aastate 2022–2027 kohta. Esmane päring tehakse

perioodi 2022–2024 kohta (eesmärgiga selgitada välja sellel perioodil sihtrühma kuuluvad

11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

inimesed), edasi tehakse päring mõjuanalüüsiks kord poolaastas kuni projekti lõppemiseni 2027

aasta lõpus.

Koordineerimisteenuste osutajad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla, edastatavad

koordineerimisteenuste saajate andmed volitatud töötleja esindajale perioodil 01.04.2025–

31.12.2027 järgmiste perioodide kaupa: 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026

II poolaasta ja 2027 I poolaasta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A. Tervisekassa raviarvete andmebaas

Esmase päringu eesmärgiks on selgitada välja sihtrühma kuuluvad inimesed.

Päringu objektiks on 2022–2024 perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi

raviarved kõigi isikute kohta, kelle elukoht on päringu teostamise hetkel Ida-Viru maakond.

Päritavad raviarvete andmed koosnevad kahest andmetabelist:

Andmed raviarvete kohta:

 arve kood

 raviarve alguse kuupäev

 raviarve lõpu kuupäev

 raviarve lõpetamise põhjus

 patsiendi isikukood

Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:

 arve kood

 põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10

järgi)

 diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus)

Edasiste päringute eesmärgiks on saada andmed mõju-uuringu mõõdikute arvutamiseks.

Päringu objektiks on perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi

raviarved kõigi isikute kohta, kelle elukoht on päringu teostamise hetkel Ida-Viru maakond.

Raviarvete andmeid päritakse raviarve alguse kuupäeva järgi kõigi isikute kohta, kellel on

mõni raviarve perioodidel 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II

poolaasta, 2027 I poolaasta.

Päritavad raviarvete andmed koosnevad kolmest andmetabelist:

Andmed raviarvete kohta:

 arve kood

 raviarve alguse kuupäev

 raviarve lõpu kuupäev

 raviarve lõpetamise põhjus

 patsiendi isikukood

 patsiendi sugu

 patsiendi vanus arvel

 ravile saabumise liik

 vältimatu abi (jah/ei)

 raviarve paki tüüp (20 – 0-summaga raviarve, 70 – Eesti Haigekassa kindlustatu, 85 – mit-

tekindlustatu, 80 – perearsti arve.)

 arve esitaja ärinimi

 teenuse osutamise asukoha maakond

 teenuse osutamise asukoha vald

 arve eriala (arve konto)

 arve väljastanud arsti eriala

 arve väljastanud arsti kood

 tervishoiuteenuse tüüp (ambulatoorne, päevaravi, statsionaarne, õendus, jne)

 järgarve (jah/ei)

 kas arvel oli EMO tunnus või ei (jah/ei)

 raviarve väljamakstud kogusumma

Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:

 arve kood

 põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10

järgi)

 diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus)

Andmed nendel raviarvetel olevate teenuste kohta:

 arve kood

 teenuse liik (indikaatorite arvutamiseks on vajalik ainult kolme liiki teenuseid: ambulatoor-

sed vastuvõtud sh koduteenused, taastusravi ja perearstiabi)

 teenuse kood (kõik ambulatoorse vastuvõtu koodid, kõik taastusravi koodid ja järgmised

perearstiabi koodid: 5092A, 5095A, 9001, 9002, 9003, 9004, 9016, 9018, 9019, 9044,

9053,9054, 9061, 9062, 9063, 9064, 9065, 9066, 9067, 9068, 9069, 9070, 9090, 9091, 9092,

9093, 9094, 9095)

 teenuse hulk (kordi x koef 1)

B. SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem

Päringu objektiks on koordineerimisteenuste osutamise andmed:

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise alguskuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

C. SA Narva Haigla, haigla infosüsteem

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

a) Tervisekassa raviarvete andmebaas;

b) SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem;

c) SA Narva haigla, haigla infosüsteem.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed kogutakse isikustatud kujul ja neid ei pseudonümiseerita ega anonümiseerita, sest sellisel

juhul ei ole võimlik andmetele lisada punktis 5 kirjeldatud lisatunnuseid, ilma milleta pole võimalik

mõju-uuringut läbi viia.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. -

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

-

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Andmeid ei pseudonüümita. Andmed kustutatakse hiljemalt 01.03.2028. Andmeanalüüsi leping

lõppeb 31.12.2027 aruande esitamisega. Juhul, kui aruandes esineb puudusi, antakse nende

kõrvaldamiseks tähtaeg, mis ei ole pikem kui 3 kuud.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Andmesubjekte ei teavitata mõju-uuringu

raames isikuandmete töötlemisest.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage12 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla

juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Tegemist on avalikes huvides teostatava

uuringuga. Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline

üldistus. Töötlemine toimub statistilisel

eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata

otsuste tegemiseks üksikisikute kohta.

Teavitamise puudumine ei mõjuta

andmesubjektide õigusi ega kohustusi.

2. nõusoleku küsimine oleks seotud

ebamõistlikult suurte kuludega.

Teavitamiskohustus rakendaks

ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et

see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste

kaitsele.

Mõju-uuringu riskirühma kuulumine põhineb

TerK andmeanalüüsile ning kõik mõju-

uuringusse kaasatud inimesed teenusele ei jõua,

seega ei pruugi valdkonnaülese teenuse osutajal

olla nende inimestega päriselus üldse kontakti.

3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt

vähendaks üldistuste valiidsust.

Kõik SOM uuringud ja analüüsid avaldatakse

ka SOM lehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused13?

Viide andmekaitsetingimustele

Viljandi haigla

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse14 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid -

12 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 13 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 14 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)15 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad16:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui

on olemas)

Esitatakse

hiljem

Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil

ja haiglast kodusele ravile liikumisel. 16 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.