Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord

MÄÄRUS

21.04.2025 nr 11

Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse

andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamiseks

toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses on ehitis, kuhu saab evakueeritava

inimese majutada ja kus tagatakse evakueeritava viibimise korral minimaalsed esmavajalikud

tingimused.

(2) Kerksuskeskus käesoleva määruse tähenduses on avalik toimepidev hoone või ruum, kus

inimene saab kriisiolukorras teavet, nõu ja abi.

(3) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

§ 3. Toetuse taotleja

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja

(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi menetleja).

(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk

2 (8)

Toetuse andmise eesmärk on kriisiolukorras suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse

toimepidevust tema haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või

koolieelses lasteasutuses (edaspidi koos hoone).

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis aitab saavutada käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärki.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi

abikõlblikkuse periood) jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja põhjendatud

ning otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või

füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevused.

(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile;

4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;

5) kulu on tekkinud kooskõlas riigihangete seadusega.

(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

4) kulu projekti raamatupidamisele;

5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

8) vaide- ja kohtukulu;

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) püsikulu, sealhulgas töötasu;

11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;

14) ehitise üürimise või rentimise kulu;

3 (8)

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotluse esitamisest ja lõppeb hiljemalt 31. detsembril

taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(2) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad

projekti kulud.

(3) Abikõlblikkuse perioodi saab mõjuval põhjusel pikendada kuni kolm kuud.

§ 9. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest

sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab

Päästeamet.

(2) Toetuse ülemmäär on 40 000 eurot toetuse saaja kohta.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

Taotleja peab olema hoone omanik või tal peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks

aastaks arvates projekti lõppkuupäevast.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti

keeles ning sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida, kas taotleja ja

taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktisik ning telefoninumber ja e-posti aadress;

3) projekti nimi ja eesmärk;

4) planeeritavad tegevused;

5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

6) hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone ei ole taotleja omanduses;

7) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest,

Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.

4. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise algusaja ja

taotlusvooru eelarve.

4 (8)

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult

menetleja e-toetuse keskkonnas.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve

ammendumiseni.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Menetleja kontrollib, kas taotlus, selle lisadokumendid ja taotleja vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab

menetleja sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. Puuduste kõrvaldamise

ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.

§ 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused;

6) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja puudust ei ole võimalik menetleja

määratud tähtpäevaks kõrvaldada;

2) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid

ja puudused on menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

3) taotlusvoorus ei jätku taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5 (8)

§ 16. Taotlusvooru sulgemine

Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise

otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena

toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et abikõlblikkuse perioodi on vaja pikendada või taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi,

peab toetuse saaja esitama menetlejale põhjendatud muutmistaotluse.

(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema tehtav käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

otsuses määratud tähtpäevaks.

(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul alates

muutmistaotluse saamisest.

(5) Toetuse saaja võib muutmistaotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele

tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne

protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kui projekti eelarve

suureneb, katab selle toetuse saaja.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kohaselt tagastada.

§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti

elluviimise aruande (edaspidi aruanne) ja abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid.

6 (8)

(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada need

üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(4) Kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab menetleja

toetuse saajale teabe kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab kasutamata

toetuse jäägi menetleja määratud tähtpäevaks tagastama.

(5) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või

toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

(6) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul aruande e-toetuse keskkonda

esitamisest arvates.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

4) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.

(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

(4) Menetleja toimetab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale kätte elektrooniliselt.

(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks

kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse

kättesaamisest arvates menetlejale vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse

põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

7 (8)

(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles

kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates.

Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades

sellest toetuse saajat.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada lisateavet ja selgitusi taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse kasutamise kohta;

2) taotleda menetlejalt abikõlblikkuse perioodi pikendamist või projekti tegevustes või eelarves

põhjendatud muudatuste tegemist;

3) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seadust;

2) tagastama toetuse vastavalt toetuse tagasinõudmise otsusele;

3) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe;

4) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt;

5) katma kõik projekti abikõlblikud kulud toetuse saaja arvelduskontolt;

6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset

ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,

selle osasse ja territooriumile;

7) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12

kohaselt;

8) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud

või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;

9) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus

või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;

10) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

11) tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates hoone projekti eesmärgipärase

kasutamise;

12) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 23. Menetleja õigused ja kohustused

(1) Menetlejal on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset

ning tehtud töid;

3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

(2) Menetleja on kohustatud:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või muutmise

otsuse;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

8 (8)

4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas vajaduse korral tegema kohapealseid kontrolle;

5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse

„Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks

toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

ELVL, 03.04.2025, nr 5-1/120-1

Kontaktisik: Mailiis Kaljula, [email protected]

1. Eelnõuga reguleeritava toetuse kasutamise valdkond on väga kitsas, kuigi generaatoreid ei ole kunagi

liiga palju ning hooneid, millele ühendusvõimalus luua, liiga vähe. See on omal kombel karistus neile

KOV-idele, kes on juba varem selliste võimaluste rajamisele mõelnud. Juhime tähelepanu sellele, et

side pidamine elutähtsate teenuste osutajate ning kriisimeeskonna ja tugimeeskonna vahel on

hajaasustusega omavalitsustes olulise tähtsusega ning raadioside vahendite olemasolu tagab selle

võimaluse juhul, kui tavapärane mobiilne side on katkestatud. Seetõttu peaks side ja andmeside

võimekuste hankimine või täiendamine olema samuti lubatud, arvestades adekvaatse teabe

kättesaadavuse ja kommunikatsiooni olulisust kriisides.

Toiduvalmistamise vahendite - väliköögid, katlad jms on oluline osa varustusest juhuks, kui on vaja

majutada evakueeritavaid, kuid majutuseks kasutatavas hoones ( näiteks spordi- või kultuurisaal)

puudub võimalus suures koguses toitu valmistada. Samuti annavad mobiilsed toiduvalmistamise

vahendid võimaluse pakkuda toitlustust päästesündmusele (keskkonnareostuse likvideerimine)

reageerinud inimestele sündmuspaiga läheduses.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 7 Toetatavad tegevused lõiget 2 ning

lisada: punkt 4) raadiosidevahendite soetamine ja töövalmidusse seadmine;

punkt 5) teisaldatavate söögi valmistamise vahendite soetamine.

Mittearvestatud, anname selgituse. Tänasele eelnõule täiendusi toetatavate

tegevuste osas ei tehta, küll aga võtame

koostöös Päästeametiga esitatud

ettepanekud arvesse järgnevate aastate

toetusvoorude korraldamisel.

2. Menetletava eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas toetatakse ka näiteks statsionaarse generaatori

paigaldamiseks vajalikke ettevalmistustöid. Näiteks oleks vaja ehitada betoonplats ja katta see

generaator ilmastikukindla rajatisega, lisada valvekaamera jms.

Palume täpsustada, kas tuleohutusnõuete täitmine jms on abikõlbulik, kui on hoone sisene statsionaarne

generaator. Palume sellised kaudsed kulud eraldi välja tuua, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja

vaidlusi, kas kulud olid vältimatult vajalikud.

Anname selgituse.

Toetatavad tegevused on toodud välja

eelnõu § 6 lõikes 2. Lisaks sellele tuleb

järgida eelnõus toodud põhimõtteid,

mille kohaseltabikõlblik on kulu, mis on

tehtud toetuse saaja poolt projekti

2

abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab

projekti eesmärgile ja on vajalik,

põhjendatud ning otseselt seotud projekti

elluviimisega. Eelnõu kohaselt on

abikõlblik määruse § 6 lõikes 2

nimetatud tegevuste elluviimiseks

juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust

ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme

soetamise kulu.

Generaatori paigaldamiseks vajalikud

ettevalmistustööd (nt elektritööd jms)

saab lugeda abikõlblikuks. Betoonplatsi

välja ehitamine võib samuti olla

abikõlblik, kui eeltoodud tingimused on

täidetud, samas tuleohutusnõuetega

seotud kulud ei ole abikõlblikud.

Tuleohutusega seotud kulud ei kuulu

hüvitamisele, kuna üldjuhul ei paigaldata

generaatorit hoone sisse müra,

vibratsiooni ja heitgaaside tekitamise

ning suure tuleohu tõttu, sest generaator

töötab vedelkütusega. Selle koha, kuhu

generaator paigaldatakse,

tuleohutusnõuetega vastavusse viimine

on majanduslikult ebamõistlik ja

käesolev toetus ei ole mõeldud selle

jaoks. Lisaks juhime tähelepanu, et

eelnõu § 8 lõike 4 punkti 15 kohaselt on

turvakaamera või muu jälgimisseadme

soetamise kulu abikõlbmatu.

3

3. Üldised tähelepanekud:

Toetus on kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks väga vajalik. Kahjuks eeldab antud

toetuse jagamine taotlejalt „nobedaid näppe“. Leiame, et sellisel meetodil raha jagamine võiks toimuda

siis, kui üldine elanikkonnakaitse alane tase riigis on kõrge, mida Eestis seni saavutatud ei ole. Juhime

tähelepanu sellele, et raha, eriti, kui seda on vähe, peaks minema sinna, kus vajadus on kõige suurem

ehk omavalitsustele:

a) kus üldine toimepidevus on madal;

b) mis asuvad piiriomavalitsuste lähedal ehk kuhu suure tõenäosusega koonduvad nii ohutsoonist

lahkuvad inimesed kui ka ulatusliku evakuatsiooni käigus ümber paigutatavad elanikud.

Oleme seisukohal, et elanikkonnakaitse korraldamine ei saa põhineda juhusel (kellel on nobedamad

näpud), vaid tuginema süsteemsele ja terviklikule lähenemisele. Elanikkonnakaitse arendamine peab

põhinema selgetel prioriteetidel, riski- ja vajaduspõhisel lähenemisel ning investeeringute maksimaalsel

mõjukusel.

Raha eraldamine peaks lähtuma projekti sisust ja põhjendatusest. Selle saavutamiseks peaks Päästeamet

looma selged hindamiskriteeriumid, mille järgi komisjon koostaks mõjude alusel lõpliku pingerea.

Rahaliste vahendite jagamisel tuleb lähtuda eelkõige riigi kui terviku valmisolekust ning strateegilisest

vajadusest.

Tuleb arvestada, et elanikkonnakaitse nõuded on kohaliku omavalitsuse jaoks uus ja eelarveliselt oluline

kohustus. See eeldab terviklikku vaadet kogu eelarvestruktuurile, sealhulgas põhiteenuste – nagu

haridus, sotsiaalhoolekanne ja infrastruktuur – kuluprotsentide tasakaalustamisele. Täiendavate

kohustuste andmisel omavalitsustele peab riik tagama ka vastava rahastuse ja selged prioriteedid.

Täiendavalt teeme ettepaneku, et KOV kriisivalmiduse varustuse soetusel oleks asjakohane läbi viia

ühishankeid, mille eestvedaja oleks Päästeamet. Eriti puudutab see raha kasutust, mis on riigi toetus.

Oluline argument on, et ühishankega saab mahuefekti toel sama raha eest rohkem ning paralleelselt jääb

alles KOV-ide võimalus hankida varustust ise.

Anname selgituse. Üldiste

tähelepanekute osas täname ELVL-i

ning märgime, et arutame neid koostöös

Päästeametiga 2026. aasta toetusvooru

tingimuste väljatöötamisel.

Käesoleva eelnõuga soovib Päästeamet

mh saada kogemuse koostöö raames

RTK-ga. Selle pinnalt saab kujundada ka

järgnevate aastate toetusvoorude

läbiviimise.

4. Toetuse andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamise eesmärgil on väga

tervitatav. Ettepanek on seotud taotlusvooru avamise regulatsiooniga. Eelnõu § 13 lõige 1: menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise

algusaja ja taotlusvooru eelarve. Antud säte võimaldab omavalitsusel vooru avamise lihtsalt “maha magada”, sest väga keeruline on

prognoosida, millal võiks minister käskkirja allkirjastada, millal see info RTK-sse jõuab ja mis hetkel

Mittearvestatud, anname selgituse.

Päästeamet on KOV-dega suheldes

toonud välja ja lubanud, et taotlusvooru

avamisega seoses saadetakse kõikidele

KOV-dele otsepostitused. Eelnõu

4

taotlusvoor avaneb. Õigusselguse huvides tuleks olla konkreetne ja sätestada näiteks 7-päevane aeg

taotluse väljakuulutamise ja taotlemise algusaja vahel. Näiteks: “Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise algusaja ja

taotlusvooru eelarve. Taotlemise algusaeg ei või olla varem kui 7 päeva taotlusvooru

väljakuulutamisest arvates.” Eeltoodu on äärmiselt oluline just sellel põhjusel, et vastavalt § 14 lõikele 2 menetletakse taotlusi nende

esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Toodud muudatus § 13 lõikes 1 võimaldab taotlejaid kohelda võrdsemalt.

täiendamine ei ole seega vajalik.

Seletuskirja on eeltoodu osas täiendatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus, 21.03.2025 e-kiri

Kontaktisik: Kaidi Kenkmann, [email protected]

1. Eelnõu § 6 - eelmisel kooskõlastamisel puudus regulatsioon vähese tähtsusega abi kohta, nüüd on

see eelnõusse uuesti tekkinud. Seletuskirja vastavas punktis kirjeldatakse, mida mõistetakse vähese

tähtsusega abi all, kuid ei analüüsita, kas ikkagi KOVidele nende haldusülesannete elluviimise

toetamine saab olla riigiabi. Ja KOVidele antavat abi analüüsides on selge, et antava abi valdkonnas ei

ole tegemist majandustegevusega (kuigi KOV võib olla teatud valdkondades ettevõtja), antav abi ei

anna majanduslikku eelist, antav abi ei ole valikuline (taotleda saavad kõik KOVid) ja antav abi ei

moonuta konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust. Palun analüüsida sisuliselt teemat ja kui jõutakse

järeldusele, et tegemist ei ole vähese tähtsusega abi andmisega, siis eemaldada vastav paragrahv

eelnõust.

Arvestatud.

2. Eelnõu § 8 lõike 3 punkt 5 „kulu on tekkinud riigihangete seaduse järgides“. Peaks olema "kulu on

tekkinud riigihangete seadust järgides". Palun ühtlustada sõnastus.

Arvestatud.

3. Eelnõu § 12 lõige 2 punkt 5: “projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa.”.

Eelnõu § 8 lg 3 p 5 sätestab, et kulud tehakse riigihangete seadust järgides. Kuna koostatud eelarve peab

olema tehtud riigihangete seadust järgides, siis palun täpsustada § 12 lõige 2 punkt 5 tingimust

hinnapäringute ja saadud pakkumiste osas. Kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, vaid

riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimiseks on läbi viidud ostumenetlus, tuleb taotlusega esitada

tehtud hinnapäringud ja saadud pakkumised. Hangete läbiviimise dokumentide alusel saab menetleja

kontrollida, kas kulud on planeeritud ja tehtud riigihangete seadust järgides.

Ettepanek täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 punktiga 8 järgnevas sõnastuses: "Kui käesoleva määruse § 7

lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamiseks ei ole hange läbi

Mittearvestatud, anname selgituse.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkt 5 sätestab, et

kulud (mitte projekti eelarve taotluse

jaoks) tuleb teha RHS-i järgides. Eelnõu

§ 11 reguleerib nõudeid taotlusele.

Taotluses on oluline välja tuua projekti

eelarve abikõlblike kulude lõikes ja

taotletav summa. Taotluse esitamisel ei

saa veel nõuda hangete läbiviimise

dokumente. See oleks taotleja jaoks

liigselt koormav. Kui taotlus

5

viidud riigihangete registris, siis esitada vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale esitatud

hinnapäringud ja saadud pakkumised.".

rahuldatakse, tuleb kulude tegemisel

lähtuda RHS-st.

Seletuskirja on täiendatud.

4. Eelnõu § 14 lõike 2 sõnastusettepanek: „Taotlusi menetletakse ja otsuseid tehakse taotluste esitamise

järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni“. RÜ jaoks oluline, et oleks lisatud ka

otsuste tegemine taotluste esitamise järjekorras.

Mittearvestatud, anname selgituse.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt

menetletakse taotlusi nende esitamise

järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru

eelarve ammendumiseni. Juhime

tähelepanu, et eelnõu § 13 lõike 1

kohaselt koosneb taotluse menetlemine

taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist ning taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Seega on otsuse tegemine menetlemise

osa ja § 13 lõiget 2 ei pea täpsustama.

5. Eelnõu § 15 lõikes 2 palun sätestada puuduste kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg. See on oluline

info taotlejatele ja RÜ-le taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Nõustume seletuskirjas väljatooduga, et

HMS-ist tuleneb üldalus, kuid soovime eelnõusse konkreetset päevade arvu ühtse halduspraktika jaoks.

Mittearvestatud, anname selgituse.

Eelnõu koostajad ei näe vajadust määrata

konkreetne päevade arv. Juhime

tähelepanu, et siseministri määruse

„Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning

selle kasutamise tingimused ja kord“

eelnõus, mille kohaselt menetleb taotlusi

samuti RTK, ei olnud vastavasisulise

sättega probleemi ning jäi HMS-s

sätestatud põhimõte, et menetleja

määrab puuduste kõrvaldamise

tähtpäeva. Leiame, et ühise

halduspraktika ja RTK kui menetleja

huvides on oluline, et määrustes oleks

samasugune lähenemine. RTK kui

6

menetleja saab seega ise määrata

maksimaalse tähtaja puudus(t)e

kõrvaldamiseks.

6. Eelnõu § 21 lõikes 1 palun täpsustada sõnastust kulude maksmist tõendavate dokumentide esitamise

osas. Ettepanek sõnastuseks: "Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu menetlejale

esindusõigusliku isiku poolt projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne) koos abikõlblike kulude ja

nende maksmist tõendavate dokumentidega.".

Mittearvestatud, anname selgituse.

Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt esitab

toetuse saaja esindusõiguslik isik e-

toetuse keskkonna kaudu menetlejale

projekti elluviimise aruande (edaspidi

aruanne) ja abikõlblikke kulusid

tõendavad dokumendid. Meie hinnangul

tähendabki see seda, et tuleb esitada mh

dokumendid, mis tõendavad kulude

tekkimist ehk tegevus või teenus on

tehtud või osutatud ja seda kinnitab

vastav dokument. Seletuskirjas on

vastavad selgitused. Juhime tähelepanu,

et sarnane sõnastus on ka siseministri

määruse „Korteriühistule

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse

andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõus, kus toetusi

menetleb samuti RTK.

7. Eelnõu seletuskiri ei täpsusta määruse § 8 lõiget 3, vaid toob sama teksti mis eelnõus, mistõttu palun

täiendada seletuskirja vastava lõike selgitust riigihangete seaduse kohustusliku rakendamise osas ning

tuua välja olulised punktid taotlejatele sh lihthanke piirmääraga seonduv.

Arvestatud.

KOV-d kui toetuse taotlejad on teadlikud

RHS-st, kuivõrd nad on RHS mõistes

hankijad. Seletuskirja on täiendatud selle

punkti juures – oluline on, et toetuse

saaja on riigihanke läbi viinud järgides

piirmääradest tulenevat menetlusliiki.

8. Seletuskirja lk 10 lause: "E-toetuse keskkonnas tuleb täita kuludokumentide read, mida RTK

kontrollib" on liigne, sest toetuse saaja ei sisesta ise kuludokumente eraldi reale, kuludokumendid on

aruande lisad – palun eemaldage toodud lause.

Arvestatud.

7

9. Kordame mitteametlikul kooskõlastamisel tehtud kommentaari: Tulenevalt Riigikohtu

põhiseaduslikkusele järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määruses asjas nr 5-24-7 viidatud asjaolule, et

toetuste rakendusüksusel ei pruugi olla sisulist pädevust kontrollida igakülgselt seda, kas riigihangete

seaduse kõiki norme on järgitud ning et määruse andja saab rakendusüksuse tegevust lihtsustada seeläbi,

kui sätestab olulisemad riigihankealased kohustused määruses endas, tuleb määrust täiendada

konkreetsete rikkumistega, mille puhul rakendab rakendusüksus finantskorrektsiooni. Teeme

ettepaneku lisada konkreetsed riigihanke rikkumised, mille puhul RÜ kaalub tagasinõuet.

Anname selgituse.

Eelnõus on toodud välja, et abikõlbliku

kulu kohta kehtib tingimus, et kulu peab

olema tekkinud järgides RHS-i (§ 7 lg 3

p 5). Seega RTK kohustub kontrollima,

kas toetuse saaja on kulu tekkimisel

järginud RHS-i. Toetuse tagasinõudmise

alused on sätestatud eelnõu § 21 lõikes 1.

Menetleja nõuab toetuse osaliselt või

täielikult tagasi mh juhul, kui toetuse

saaja on rikkunud käesolevas määruses

kehtestatud nõudeid või taotluse

rahuldamise otsuses määratud tingimusi.

Kui toetuse saaja ei järginud kulu

tekkimisel RHS-i, on ta rikkunud

määruse nõudeid. Seega, RTK saab

rakendada finantskorrektsiooni vaid siis,

kui toetuse saaja ei ole järginud

abikõlbliku kulu tekkimisel RHS-i.

Siinkohal mõeldakse RHS-i §-st 14

tulenevaid piirmäärasid ehk ei ole

võtnud võrreldavaid hinnapakkumusi

või viinud läbi hanget riigihangete

registris.

Rahandusministeerium, 03.02.2025 e-kiri

Kontaktisik: Marju Saar, [email protected]

Olete edastanud Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri eelnõu „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“. Palume eelnõud täiendada järgmiselt:

1. Mis on toetuse eelarveline kogumaht? §10 järgi küll taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet,

aga kui palju on kogumaht?

2. Mis on toetuse ajaline piirang? Mitu aastat toetus kehtib?

Anname selgituse.

Toetuse eelarveline kogumaht 2025.

aastal on 975 851 eurot ja toetus kehtib

aasta.

8

3. § 9 näitel kuulutab Päästeamet 1.juunil 2025 välja taotlusvooru, keegi KOV esitab taotluse 1

detsembril ehk abikõlblikus lõpeb 31.detsembril 2025, aga seda saab pikendada kuni

31.03.2026 põhjendusega, et muidu ei jõua valmis? Ehk siis see tegelikult on osa 2026 aasta

eelarvest juba. Kuidas siis selle abikõlblikkusega on?

Abikõlblikkuse perioodi saab pikendada

kuni kolm kuud ja selleks peab olema

mõjuv põhjus. Üheks selliseks mõjuvaks

põhjuseks võib olla näiteks tarneraskus

generaatori soetamisel. Eelduseks on, et

pikendamist vajavad asjaolud ei ole

tingitud toetuse saaja enda tegevusest või

tegevusetusest. Toetus makstakse

toetuse saajale välja enne kulude

abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena

toetuse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel 10 tööpäeva jooksul (eelnõu

§ 17). Kui abikõlblikkuse perioodi

pikendatakse, tuleb aruanne esitada mitte

hiljem kui 15 tööpäeva pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu (eelnõu §

20 lõige 2). Seega pikendamise puhul

tuleb juhinduda uuest abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast.

1

Siseministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi

kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele kriisivalmiduse suurendamise eesmärgil.

Laiapindse riigikaitse üks eesmärke on ette valmistada KOV-i üksusi eri kriisideks, sealhulgas

riigikaitselisteks kriisideks. Riigikaitselises kriisis on üks peamisi komponente

evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse

suurendamine. Õigel ajal ettevalmistatud ulatusliku evakuatsiooni eesmärk on päästa

inimelusid: toimetada evakueeritavad ohustatud alast ohutusse alasse ja tagada neile

evakuatsioonikoht hädavajalike teenustega. Samas võib vajadus toimepidevate kerksuskeskuste

ja koolieelsete lasteasutuste järele tekkida ka paljudes muudes kriisides, mitte üksnes

riigikaitselises kriisis.

Toetust antakse projektile, millega KOV-i üksus suurendab oma haldusalas ja -territooriumil

kriisivalmidust. Toetuse andmisel on prioriteet kasvatada evakuatsioonikohtade,

kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste toimepidevust. Projektiga toetatakse nii

statsionaarsete kui ka mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab KOV-i üksusele võimaluse

vajaduse järgi muuta mobiilsete generaatorite asukohta ning kasutada neid

evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja koolieelsetes lasteasutustes. Lisaks toetatakse

generaatori ühendamiseks vajalike tööde tegemist ja mobiilse generaatori transportimiseks

vajaliku haagise soetamist.

Toetust saavad taotleda kõik KOV-i üksused.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje

Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud Siseministeeriumi nõunik Anastassia Ümar

([email protected]) ja õigusnõunik Kadi Parmas

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi

Kulp (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse KOV-i üksusele

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

Määruse alusel rahastatakse projekte, mille eesmärk on kriisiolukorras suurendada KOV-i

üksuse toimepidevust evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses ja koolieelses lasteasutuses.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.

Lõike 1kohaselt on evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses ehitis, kuhu saab

evakueeritava 1 inimese majutada ning kus tagatakse evakueeritava viibimise korral

minimaalsed esmavajalikud tingimused, eelkõige olme- ja hügieenitingimused.

Evakuatsioonikohana kasutatavad ehitised peavad vastama üldistele ohutus-, keskkonna-,

tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.

Lõike 2 kohaselt on kerksuskeskus2 käesoleva määruse tähenduses avalik toimepidev hoone või

ruum, kus inimene saab kriisiolukorras teavet, nõu ja abi. Kerksuskeskus asub kohas, kus

inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima, nt linna- või vallavalitsuse ruumid, raamatukogu,

kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne. Kerksuskeskusest saab inimene infot kriisi

kohta ja käitumisjuhiseid (varjumine, evakuatsioon jm), joogivett või teavet, kust on võimalik

saada joogivett, ning vajaduse korral telefoni laadida või teavet, kus on võimalik seda teha.

Lõike 3 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve

ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks

toetust taotletakse.

Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja KOV-i üksus. Nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu

§-s 10.

Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse

rahastaja.

Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse

menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib

toetuse kasutamist ja vajadust mööda tegeleb ka toetuse tagasinõudmisega.

Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.

1 Lisateavet evakuatsiooni kohta leiab Päästeameti veebilehelt. 2 Päästeamet. Kerksuskeskus.

3

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on

kriisiolukorras suurendada KOV-i üksuse toimepidevust tema haldusterritooriumil asuvas

evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või koolieelses lasteasutuses (edaspidi koos ka hoone).

Lisaks evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse suurendamisele soovitakse

suurendada koolieelsete lasteasutuste toimepidevust, kuna kriisiolukordade lahendamisel on

vajadus tagada eelkooliealiste laste hoid. Koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse

suurendamisega tagatakse laste heaolu ajaks, kui nende vanemad on hõivatud kriisi

lahendamisega. Kuna kriis võib mõjutada koolieelse lasteasutuse teenuste osutamist, on oluline

tagada lastevanematele teenuse jätkusuutlikkus ja paindlikkus, et nad saaksid ka kriisiolukorras

jätkata oma tööülesannete täitmist, ilma et peaks muretsema laste heaolu pärast.

Eesmärk on, et KOV-i üksused looksid tingimused hoone evakuatsioonikohana kasutusele

võtuks just enda territooriumil, võttes arvesse elanikkonda ja piirkonna asukoha spetsiifikat.

Toetust ei saa kasutada teise KOV-i üksuse territooriumil asuva hoone evakuatsioonikohaks

kohandamiseks koostöös kõrval asuva KOV-i üksusega. Sama põhimõte kehtib ka

kerksuskeskuse ja koolieelse lasteasutuse kohta.

Eelnõu teise peatükiga reguleeritakse toetuse andmise aluseid.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, mis aitab saavutada eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärki ehk

KOV-i võimalusi tagada kriisiolukorras oma hoonetes elektrivarustus. Toetusega on võimalik

katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleeritakse eelnõu §-ga 7.

Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda.

Punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite

väljaehitamist KOV-i hoone elektripaigaldisele generaatori ühendamiseks ning sellega seotud

ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid.

Generaator on iseseisvalt elektrienergiat tootev süsteem, mis võimaldab elektriseadmetel

töötada elektrikatkestuse ajal. Generaatori soetamisel ja selle kasutamiseks vajalike tööde

tegemisel tuleb arvestada ka elektrienergiat vajavate hoonete süsteeme, mida tuleb töös hoida,

et tagada küte, vesi, ventilatsioon jne. Lisaks on tarvis jälgida, et projekteerimist ja ehitamist

teostav isik oleks pädev ning vajaduse korral valmis oma pädevust ka tunnistusega tõendama.

Toetatavate tegevuste puhul tuleb tähele panna, et toetust on võimalik taotleda ka ainult

generaatori soetamiseks või üksnes avariitoite väljaehitamiseks hoone elektripaigaldises

generaatori ühendamiseks. Toetust on võimalik taotleda üheaegselt ka mõlemat liiki generaatori

soetamiseks. Hoone, kus vastavaid töid tehakse või kuhu generaatorit soetatakse, peab asuma

KOV-i haldusterritooriumil. Mobiilse generaatori osas tuleb taotluses märkida generaatori

põhiline asukoht. See tuleb sisestada aadressi täpsusega ja sellega kaasneb toetuse saajale

kohustus generaatori hoiustamiseks.

Punkti 3 kohaselt toetatakse haagise soetamist, millega on võimalik mobiilset generaatorit ühest

asukohast teise transportida. Haagise soetamist toetatakse koos mobiilse generaatori

4

soetamisega käeolevast toetusmeetmest või juba olemasoleva mobiilse generaatori

transpordiks. Haagise soetamine käesoleva toetusmeetme raames täidab seatud eesmärki, kui

haagis soetatakse kas koos mobiilse generaatoriga või juba olemasoleva generaatori

transpordiks. Seega võib käesoleva toetusmeetme raames taotleda haagise soetamist ka

mobiilsele generaatorile, mille KOV on juba varem omale soetanud. Siinkohal ei ole oluline,

kas mobiilne generaator on soetatud mõnest varasemast toetusmeetmest või KOV-i oma

eelarvelistest vahenditest.

Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.

Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja

põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks

lugemise üldpõhimõttega.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme

soetamise kulu. Abikõlblik on seega kulu, mis on seotud mobiilse või statsionaarse generaatori

soetamise ning avariitoite väljaehitamise ja sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistöödega. Näiteks on abikõlblik ehitustöö projekteerimiskulu ja ehitustööde eest

töö tegijale makstav tasu (milles sisaldub ka ehitusmaterjali kulu) ja omanikujärelevalve kulu.

Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu (sh käibemaks), mis on

otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu kohta järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulud

loetakse abikõlbmatuks;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile;

4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;

5) kulu on tekkinud kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS).

Punkti 5 osas on oluline tähele panna, et RTK kontrollib, kas toetuse saaja on riigihanke

läbiviimisel järginud piirmääradest tulenevat menetlusliiki.

Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatud kulud on valdavalt

toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaolulised või ebasobivad kulud. Taotleja jaoks on

mõistlik ja vajalik sellised kulud välistada, et vältida toetusvahendite ebaotstarbekat kasutamist.

Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise

topeltfinantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda ka kulule, millele on toetust juba

eraldatud.

Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

4) kulu projekti raamatupidamisele;

5

5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

8) vaide- ja kohtukulu;

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) püsikulu, sealhulgas töötasu;

11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;

14) ehitise üürimise või rentimise kulu;

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.

Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.

Lõike 1 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisest ja lõppeb hiljemalt

31. detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi

ja tekivad projekti kulud. Perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavaid projekti

ettevalmistamisega seotud kulusid. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi

jooksul. See tähendab, et kui toetust antakse näiteks generaatori soetamiseks ja selle

ühendamiseks evakuatsioonikoha elektripaigaldisele, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul

teha vastavad ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööd ning soetada vastav seade.

Samuti tuleb tasuda kõik teenuse tellimusega kaasnevad kulud.

Lõike 3 kohaselt on võimalik mõjuval põhjusel abikõlblikkuse perioodi pikendada. Üks

selliseid mõjuvaid põhjuseid võib olla näiteks tarneraskused generaatorite soetamisel.

Eelduseks on, et pikendamist vajavad asjaolud ei ole tingitud toetuse saaja enda tegevusest või

tegevusetusest. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlust menetleb RTK. Abikõlblikkuse

perioodi pikendamiseks tuleb RTK-le esitada põhjendatud muutmistaotlus (vt eelnõu § 18).

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär.

Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt

riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve

kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga aasta

eelarvelistest vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud

vahenditest. Toetuste eelarveline kogumaht 2025. aastal on 975 851 eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 40 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100%

projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla maksimaalselt

40 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada sellega,

et ülemmäärast suuremat summat kinni ei maksta.

Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.

6

Eelnõu § 10 kohaselt peab taotleja olema hoone omanik või tal peab olema kasutusõigus

vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast. Taotlejaks saab eelnõu § 3 kohaselt

olla KOV-i üksus.

Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.

Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab RTK-l kontrollida,

kas taotlus vastab eelnõus toodud nõuetele.

Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Taotlus peab sisaldama taotleja nime ja registrikoodi (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema

taotleja kontaktisik ning tema telefoninumber ja e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas

olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada. Punkti 4

kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ning punkti 5 kohaselt peab kirjas

olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Eelarve

koostamisel lähtub taotluse esitaja kas turu-uuringu tulemustest või hinnapakkumustest.

Taotlusega koos ei pea esitama hinnapakkumusi. Eelarve koostamisel ei pea tõendama

abikõlbliku kulu õiguspärasust RHS-i mõistes. Abikõlbliku kulu tekkimist tõendab toetuse

saaja aruandluse käigus koos vajalike dokumentidega.

Punkti 6 kohaselt peab taotluse juures olema hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone

ei ole taotleja omanduses. Hoone omandiõigust on võimalik RTK-l kontrollida

kinnistusraamatust, kuid kasutusõigust mitte.

Punkti 7 kohaselt tuleb esitada teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal

ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.

Eelnõu neljanda peatükiga reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse

kohta otsuse tegemist.

Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.

Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse ka

taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve. Taotlusvooru avamisega seoses saadetakse

kõikidele KOV-idele ka otsepostitused.

Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja

esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatuna.

Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse taotluse menetlemist.

Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru

eelarve ammendumiseni.

7

Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK, kas esitatud taotlus ja selle lisadokumendid ning taotleja

vastavad määruses sätestatud nõuetele.

Lõikes 2 märgitakse, et kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid, teavitab RTK sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. RTK lähtub

puuduste kõrvaldamise tähtpäeva määramisel haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, milles

on sätestatud, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või

kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel

puuduste kõrvaldamise tähtpäeva, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel

võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused või ebaõiged

andmed, tuleb taotlejal etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale

edastatakse vastav teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad lisaselgitust või

täiendamist, ning puuduste kõrvaldamise tähtpäev. Kui taotleja ei ole puudusi tähtpäevaks

kõrvaldanud, tehakse tema taotluse kohta rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 15).

Eelnõu §-ga 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. RTK-l on kohustus enne otsuste tegemist kontrollida, kas

taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud

andmeid, näiteks kinnistusraamatust. Otsuste tegemiseks ette nähtud aeg on vähim, mille

jooksul jõuab taotlusi menetleda.

Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus

vastavad eelnõus nimetatud nõuetele.

Lõikega 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja

tuua:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused;

6) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

Lõikes 4 tuuakse välja juhtumid, mille korral tuleb teha taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Punkti 1 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus siis, kui taotleja või taotlus ei vasta

määruse nõuetele ja puudust ei ole võimalik RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldada. Taotlust ei

rahuldata ka juhul, kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid ning puudused on RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldamata

(punkt 2). Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka siis, kui taotlusvoorus ei jätku taotluse

rahuldamiseks rahalisi vahendeid (punkt 3).

Lõikega 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse

rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

8

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 16 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve

ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK

veebisaidil.

Eelnõu viienda peatükiga reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.

Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksuna 100% ulatuses

taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.

See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et katta toetatavate tegevustega

seotud kulud.

Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et abikõlblikkuse perioodi on vaja

pikendada või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on

otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.

RTK peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusena. Muutmine

toimub toetuse saaja algatusel – näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta

projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisatakse täiendav tegevus) või kui

toetuse saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast tegevusest.

Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal

juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.

Abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni kolm kuud (§ 8 lõige 3).

Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema tehtav käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses määratud tähtpäevaks.

Haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seaduses ei sätestata teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni § 8

lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni ehk kuni 31. detsembrini taotlusvooru

väljakuulutamise kalendriaastal. Taotluse esitamisel tuleb silmas pidada, et RTK-l on aega viis

tööpäeva otsustada taotluse rahuldamise otsuse muutmine (vt lõiget 4).

9

Muudatus tuleb ellu viia muutmisotsuses määratud tähtpäevaks.

Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud.

RTK võib seega näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud

asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega või kui soovitud

muudatus ei ole põhjendatud. Sellisel juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise

otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 19 lõike 1 punkt 2).

Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul

muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada

dokumendid ja vajaduse korral küsida taotlejalt lisateavet ning hinnata, kas võivad esineda

käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata

muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu

teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

Eelnõu §-ga 20 kehtestatakse aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.

Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale kohustus esitada projekti elluviimise aruanne e-toetuse

keskkonna kaudu. Aruanne tuleb täita etteantud vormi järgi. Aruandes on vaja välja tuua

elluviidud projekti tegevused. Toetuse saaja esindusõiguslik isik peab esitama RTK-le e-toetuse

keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande koos abikõlblikke kulusid tõendavate

dokumentidega. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte

saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või

asja üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab

teavet üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 6 lõikes 2.

Lisaks, eelnõu § 7 lõike 3 punkti 5 kohaselt tuleb kulu tekkimisel järgida RHS-i. Seega

kontrollib RTK aruandluse käigus, kas toetuse saaja on järginud abikõlbliku kulu tekkimisel

RHS-i §-s 14 sätestatud piirmääradest tulenevat menetlusliiki ehk kas on võetud võrreldavad

hinnapakkumused või on viidud läbi hange riigihangete registris. Selleks esitab toetuse saaja

koos aruandega võrreldavad hinnapakkumused või registris avaldatud hanketeate.

10

Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt lõppeb abikõlblikkuse periood

hiljemalt 31. detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Aruande esitamiseks on

aega pärast seda veel 15 tööpäeva.

Oluline on tähele panna, et kui on esitatud muutmistaotlus abikõlblikkuse perioodi

pikendamiseks eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt ja muutmistaotlus on rahuldatud, tuleb aruande

esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda uuest abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevast.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku

kõrvaldada need üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse

summa, saadab RTK toetuse saajale teabe kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja

peab kasutamata toetuse jäägi RTK määratud tähtpäevaks tagastama. Ehk kui pärast toetuse

rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et tegelik projekti elluviimise kulu ehk

maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest, mis märgiti taotluses)

väiksem, siis peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.

Lõikega 5 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud

otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

Lõikega 6 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonda

esitamisest arvates.

Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja

toetuse saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse

tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse

tähenduses.

Lõikega 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille

korral oleks jäetud taotlus rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et

taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude

teadmisel rahuldamata.

Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud

määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib

tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.

Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti

elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil

(punkt 3).

11

Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK aruannet

eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnita.

Lõike 2 kohaselt tuleb RTK-l põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega ja

selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.

Lõikega 3 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad

andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.

Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale

elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse

§ 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes

haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha

menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks

või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus

asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast

menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on

saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõikega 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise

ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja suurtesse makseraskustesse. Toetuse saaja

võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse

kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja

soovitud ajatamise kava.

Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja

määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest

arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

Eelnõu kuuenda peatükiga reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.

12

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada RTK-lt lisateavet ja selgitusi taotluse

rahuldamise otsuse ning toetuse kasutamise kohta. Toetuse saaja võib seega pöörduda RTK

poole, et saada juhiseid nii tehtud otsuste kohta kui ka muude toetuse kasutamist puudutavate

küsimuste osas. See punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja

kohustustega.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või

eelarves põhjendatud muudatusi (nt hinnapakkumuses nimetatud generaatori tarneaeg on

väljaspool projekti ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja seega vajavad avariitoite

ehitustööd ümberprojekteerimist vms). Taotlejal on õigus mõjuval põhjusel taotleda ka

abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada. Toetuse

saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui ka

juba projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub projekti käigus toetuse kasutamisest, siis tuleb

toetus täies ulatuses tagastada.

Lõike 2 punktides 1–12 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgima hakata pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja järgima hanke läbiviimisel RHS-i, kuna KOV on RHS-i

mõistes hankija.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu

§ 21 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK esitab toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda

tagasimaksmise ajatamist.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud

teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete

ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punktide 4 ja 5 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid

muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti

abikõlblikud kulud toetuse saaja pangakontolt.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa RTK kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab

võimaldama RTK-l kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja

tehtud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,

selle osasse ja territooriumile. Toetuse saaja peab säilitama taotluse ja projekti elluviimise

dokumente ning teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt (punkt 7).

Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, veenmaks RTK-d, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega.

Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et

kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Projekti finantsandmed, st

13

projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikuna.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on

muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse

täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või

vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas

(punkt 9). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud

teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest

võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates

hoone projekti eesmärgipärase kasutamise. Käesoleva toetusmeetme eesmärk on suurendada

KOV-ide toimepidevust kriisiolukorras. Seda tagab, kui KOV-i hooned on kriisiolukorras

toimepidevad. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad riigieelarvest toetatud hooned jääma

mõistlikuks ajaks ka KOV-i valdusse ja olema eesmärgipäraselt kasutatavad.

Punkti 12 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid.

Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.

Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse RTK õigused. RTK-l on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet või eset

ning tehtud töid;

3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui esineb eelnõus toodud alus.

Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete

esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal.

Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas

projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise

olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on

võimalik kontrollida ka seda, kas abikõlblike kulude kohta esitatud dokumendid vastavad

originaalile.

Lõike 2 punktidega 1–5 kehtestatakse RTK kohustused. RTK peab:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või muutmise

otsuse;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas vajaduse korral tegema kohapealseid kontrolle;

5) tegema muid eelnõus sätestatud toiminguid.

Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama otsused ka Päästeametile. Kuna Päästeamet on toetuse

rahastaja, peab tal olema ülevaade ja andmed, et kontrollida RTK tehtud otsuste alusel

väljamakstud toetuste, tagasinõutud toetuste või muutmise otsuste tõttu toetuse summasid.

14

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023),

ning Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise analüüs Kuna riigiabi määratlust ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 toodud,

tuleb selle üle otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või konkreetsete kaupade tootmiseks;

 abimeede annab abi saajale eelise;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel3.

Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile eespool toodud neljale kriteeriumile. Vähese

tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see

ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis 4 . Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka

mittetulundusühinguid, seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid

eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt

võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid5.

Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotlejaks KOV-i üksus. KOV-idele antava abi

valdkonnas ei ole eelduslikult tegemist majandustegevusega (kuigi KOV võib olla teatud

valdkondades ettevõtja, nagu ka eespool on välja toodud). Käesoleva määrusega on võimalik

anda toetust selleks, et kriisiolukorras suurendada KOV-i üksuse toimepidevust tema

haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või koolieelses lasteasutuses.

Antav abi ei anna seega KOV-ile majanduslikku eelist, st abimeetme tulemusena ei saa abisaaja

rahaliselt mõõdetavat kasu. Antav abi ei ole ka valikuline, st see pole suunatud näiteks

konkreetsetele ettevõtjatele, ettevõtjate rühmale või majandussektorile. Antud juhul saavad abi

taotleda kõik KOV-id. Antav abi ei moonuta ka konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust.

Eeltoodust tulenevalt ei allu käesoleva määruse alusel antav toetus riigiabi ega vähese

tähtsusega abi reeglitele.

4. Määruse mõjud

3 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Riigiabi | Rahandusministeerium (21.01.2025). 4 Linntam, A. Kuidas tunda ära riigiabi? Albert Linntam. Kuidas tunda ära riigiabi.pdf (21.01.2025). 5 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. Komisjoni teatis

riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (21.01.2025).

15

4.1. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: KOV-id ja nende elanikud. Eestis on kokku 79 KOV-i, kus elab ligi 1,4 miljonit

inimest6.

Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõu rakendamine suurendab KOV-ide kriisivalmidust,

kuna toetatavate tegevustega on võimalik suurendada kriisi ajal oluliste hoonete kriisikindlust.

Generaatorite soetamisega vähendatakse evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja

koolieelsete lasteasutuste sõltuvust elektrivõrgust, võimaldades nendes luua sobivad

viibimistingimused ka elektrikatkestuste ajaks.

KOV-ide parem kriisivalmidus tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.

Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõuga kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest suureneb

KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.

4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm I: KOV-id.

Avalduv mõju ja mõju olulisus. Seoses toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega kaasneb

mõningane KOV-ide töökoormuse kasv, kuid võrreldes KOV-ide kõigi ülesannetega on mõju

vähene. Projekti elluviimine omafinantseeringu olemasolu ei eelda. Taotlusvooruga luuakse

KOV-idele võimalus taotleda kindla eesmärgi jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid,

taotlusvooru avamine ei too KOV-idele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi.

Taotlusvoorus osalemine ei ole KOV-ile kohustuslik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm II: Päästeamet.

Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu,

kuna toetuse andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel RTK. Päästeameti roll piirdub

taotlusvooru eelarve kinnitamisega ja muude omavahel kokkulepitud tegevustega. Võrreldes

Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus seega väike – erilisi muutusi ei kaasne ja puudub

tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on

eelduslikult väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm III: RTK

Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse

kasv, kuid kuna taotluste menetlemine ei ole RTK-le uus tegevus, ei teki otsest tarvidust

muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks ega vajadust lisatöökohtade järele. RTK teeb

määruse kohaselt toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga

sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja

oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse iseloomuga mõju on vähene – taotluste

6 2025. aasta seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv.

16

menetlemine tähendab küll teatud töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele

ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi menetlema peab.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Taotlusi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse

rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt

eelnimetatud teenuse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei

kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Päästeametile, RTK-le ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Mitteametlikult saatis

märkused Rahandusministeerium. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märkusi ei

esitanud. Märkused esitasid ka RTK ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Märkuste arvestamise

tabel on lisatud seletuskirjale.