Kiri

Projekt: Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Uulu teelõigu ehitus

Kellelt: Kaidar Viikman | Riigi Tugiteenuste Keskus | 21.04.2025 15:46

Teema: Taotluse rahuldamise otsuse muudatus

Lisatud manused:

ministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 muutmine_21.04.25.asice (381.5 KB)

Kirja sisu:

Tere!

Täna jõustus investeeringute kava muudatus. Palun esitada taotluse muudatus, kus korrigeerite vastavalt investeeringute kavale ning tegelikule olukorrale projekti näitajat- Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus 8,6 km

Tervitades

Kaidar Viikman

Riigi Tugiteenuste Keskus projektikoordinaator Tel 5192 3484

K Ä S K K I R I

Tallinn 21.04.2025 nr 1-2/25/177

Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a

käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse

nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“

§ 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 17. märtsil

2025. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 1.1-6/25/4296-1 Kliimaministeeriumile taotluse

teedeehituse projektide väljundnäitajate ja eeldatavate rakendamise tähtaegade muutmiseks,

kehtestan majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues

sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendami

se

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksug

a)

ÜF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

Riikliku

kaasfinantse

eringu

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus

ja nende katmise

allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

1 Pärnu‒Uulu 2+2

teelõigu ehitus

I pa 2022–

I pa 2025

45 353 000 38 550 050 85% 6 802 950 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

8,6 km 2+2 teed, ca 21%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

KINNITATUD

21.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/177

Lisa

2 Sauga–Pärnu 2+2 tee I pa 2023–

II pa 2025

18 666 000 15 866 100 85% 2 799 900 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

2,6 km 2+2 teed, ca 6,3%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

3 Tartu mnt

Neanurme–

Pikknurme 2+1 tee

I pa 2023–

II pa 2024

10 383 424 8 825 910 85% 1 557 514 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

6,4 km 2+1 teed, ca 15,6%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

4 Libatse–Nurme 2+2

tee

I pa 2024–

II pa 2029

105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

21,6 km 2+2 teed, ca 52,7%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja

hukkunute arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

5 Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik

I pa 2027–

II pa 2028

7 774 047 6 607 940 85% 1 166 107 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

3 km 2+2 teed, ca 7,3%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

Kokku

ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendami

se

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksug

a)

ERF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

Riikliku

kaasfinantse

eringu

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus

ja nende katmise

allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

1 Teeilmajaamade

seiresüsteemi

uuendamine

I pa 2021–

II pa 2027

2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava

eesmärki: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja:

rekonstrueeritud või uuendatud

teeilmajaamasid 60 tk ning

paigaldatakse 25 uut teeilmajaama

uutesse asukohtadesse.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu kasv

ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Tegemist on

reaalajas töötava

tehnosüsteemiga,

mille uuendamisel

prognoositakse

hooldekulude

vähenemist 30%,

ülalpidamiskulud

on peale valmimist

70 000€/aastas.

See kulu kaetakse

riigieelarvest

Kokku

ERF:

2 571 428,58

1 878 972,65 73,07%

692 455,93

18.03.25

Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“

muutmine juurde

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT

määrus).

Investeeringute kava muudatuse koostamisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood

70001490) (edaspidi TRAM) 17. märtsil 2025. a kirjaga nr 1.1-6/25/4296-1 esitatud taotlust

muuta käskkirjas teedeehituse projektide väljundnäitajaid ja eeldatavaid rakendamise

tähtaegasid. Käskkirja on varasemalt muudetud majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2023.

a käskkirjaga nr 23 (muudatus puudutas ERFi toetusega rajatavate teeilmajaamade projekti,

mille osas eelarve viidi kooskõlasse rakenduskavas toodud eelarvega ning muudeti ka

teeilmajaamade arvu) ning taristuministri 12. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/444

(muudatus puudutas tööde realiseerimise käigu ja hangete maksumuse selgumise tulemusena

nelja teedeehituse projekti eeldatava abikõlbliku kogusumma ja maksimaalse ÜF toetuse

summa muutmist).

Käskkirja ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise

investeeringute kava muudatus (edaspidi investeeringute kava), mis puudutab ÜF toetusega

rajatavaid projekte. ERF toetusega rajatavate teeilmajaamade osas jääb kehtima majandus- ja

taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 kinnitatu.

Muudatus puudutab tööde realiseerimise käigu ja hangete kallinemise tulemusena kolme

teedeehituse projekti väljundnäitajate ja eeldatavate rakendamise tähtaegade muutmist.

Oma muudatustaotluses teeb Transpordiamet ettepaneku teha investeeringute kavas järgmised

muudatused:

1. Pärnu–Uulu 2+2 teelõigu ehituse ÜF projekti uueks väljundnäitajaks 8,6 km (eelmine

projekti väljundnäitaja oli 9,6 km).

Väljundnäitaja vähenemine on tingitud alljärgnevatest asjaoludest:

1.1. Kuni tänaseni ei ole lõpliku selgust, millise ristlõikega jätkub Tallinna–Pärnu–Ikla tee kõne

all olevast projektist Ikla suunas. Kavas on koostada eriplaneering, mille käigus hinnatakse

lõplikult, millises lõigus ja milline ristlõige oleks kõige otstarbekam.

1.2. Projekti lõpu osas toimub ca kahekordne liiklussageduse langus, mistõttu tasuvuse

seisukohast ei ole 2+2 tee edasi ehitamine tasuv.

1.3. Projekti ära jäänud lõigul ei esine liiklusohtlikke kohti.

1.4. Projekti realiseerimisel õgvendati olemasolevat teetrassi ja selle tulemusena lüheneb tee

220 meetri võrra.

Projektiga saavutati ca 21% rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest.

2. Libatse-Nurme 2+2 teelõigu ehituse ÜF projekti uueks rakendamise eeldatavaks

tähtajaks I pa 2024–II pa 2029 (eelmine tähtaeg oli I pa 2024–II pa 2027).

Tähtaja muudatus on vajalik esimese ehitushanke nurjumise (väga kõrge ehitusmaksumus) ja

optimaalsema lahenduse otsimise vajaduse tõttu.

3. Paldiski mnt Harku eritasandilise ristmiku ehituse ÜF projekti uueks rakendamise

eeldatavaks tähtajaks I pa 2027–II pa 2028 (eelmine tähtaeg oli I pa 2024–II pa 2025).

Projekti eeldatava tähtaja muudatus on seotud Libatse–Nurme 2+2 teelõigu ehituse kõikide

hangete tulemustega, et seejärel alustada Harku eritasandilise ristmiku ehitusega, juhul kui

meetmes jääb vabasid vahendeid. Täna on suur tõenäosus, et see projekt jääb rakendamata, kuid

kuna hanketulemusi veel pole, ei ole alust seda projekti käesoleva muudatusega veel

investeeringute kavast välja arvata. Eeldatavasti jääb täitmata ka projekti rakendamisest

oodatud 7,3% rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest.

4. Ettepanekut Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise ERF projekti uuteks

väljundnäitajateks – rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamasid 70 tk ning paigaldatakse

40 täiendavat teeilmajaama uutesse asukohtadesse (kehtivad projekti väljundnäitajad on

rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk ning paigaldatakse 25 täiendavat

teeilmajaama uutesse asukohtadesse) ei arvestata ning varem kinnitatud projekti

väljundnäitajad jäävad kehtima.

Siinkohal on Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium juba varem asunud seisukohale, et

projekti maksumust ei vähendata ning olemasoleva eelarvega tõhustatakse teeilmajaamade

seiresüsteemi võrgu kvaliteeti lisades rohkem uusi teeilmajaamu kui majandus- ja

taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjas nr 23 kinnitati. Näitajate ületäitmine on lubatud

ja ka soovitatav ning seetõttu praeguses investeeringute kava muudatuses teeilmajaamade

väljundnäitajaid ei muudeta.

Kokkuvõtvalt: projektide eesmärke ega eelarveid ei muudeta. Muudetakse projektide

väljundnäitajaid ja rakendamise tähtaegu. Muudatus on muuhulgas kooskõlas TAT §-ga 11.

Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.3.1.1 eelarve on kokku 187 176 471,00 eurot,

millest ÜF toetuse osakaal on 85% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 15%. ÜF osas

kinnitatakse investeeringute kava mahus 159 100 000 eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering summas 28 076 471 eurot.

Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 571 428,58 eurot,

millest ERF toetuse osa kinnitatakse investeeringute kavas summas 1 878 972,65 eurot millele

lisandub riiklik kaasfinantseering summas 692 455,93 eurot (riigi toetus moodustab seega

100%).

Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4

toodud andmed.

Investeeringute kava muutmise alusel toetatakse alljärgnevaid maanteetaristu arendamise

projekte:

Transpordi konkurentsivõime meetme ÜF projektid (nr 21.3.1.1) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus

(85%)

Riiklik

kaasfinantseering

(15%)

Abikõlblik

kogumaksumus

1. Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitus

38 550 050 6 802 950 45 353 000

2. Sauga‒Pärnu 2+2 tee

15 866 100 2 799 900 18 666 000

3. Tartu mnt Neanurme‒Pikknurme 2+1 tee

8 825 910 1 557 514 10 383 424

4. Libatse‒Nurme 2+2 tee

89 250 000

15 750 000

105 000 000

5. Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik

6 607 940 1 166 107 7 774 047

Kokku ÜF projektide maksumus 159 100 000

28 076 471 187 176 471

Transpordi konkurentsivõime meetme ERF projekt (nr 21.2.3.6) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ERF toetus

(73,07%)

Riiklik

kaasfinantseering

(26,93%)

Abikõlblik

kogumaksumus

1. Teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamine

1 878 972,65 692 455,93 2 571 428,58

Kokku ERF projektide maksumus 1 878 972,65 692 455,93 2 571 428,58

Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike

1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5

„Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,

turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“

meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega

„TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused).

ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“

prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega

„teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused).

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti

2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas

panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate, ohutumate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega

väheneb teepikkus ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035

mõõdikusse kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega

panustatakse ka mõõdikusse „ligipääsetavuse näitajasse“ eelkõige selles osas, mis puudutab

kergliiklusteid, bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne

panus ka Eesti 2035 mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu

paranenud seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida

ka sobivama sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse

"ligipääsetavuse näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub.

Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid

põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel

rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile2 ning rakenduskava KSH

aruandes toodud soovitustele.

Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava

aastateks 2021–20353 eesmärki: „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“

2. Käskkirja sisu

Käesoleva käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud sõnastuses, milles

on esitatud Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

2 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 3 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi

maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas

kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab

käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu

edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.1 eelarvest (maanteede

tegevused) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade

rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2020. a korraldusega nr 5

kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ ÜFist kokku 159,1 miljoni euro ulatuses,

millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 28,08 miljonit eurot ning vajadusel ka

omafinantseering. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,88 miljonit eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering ca 692 tuhat eurot.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda

riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati ametkondlikult4 kooskõlastamiseks e-kirja teel Korraldusasutusele

(Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumile (tähtajaga 2.04.25).

Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisas.

Lisa: Kooskõlastustabel

4 Vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 51 teavitatakse investeeringute kava kinnitamisest või muutmisest

Rahandusministeeriumit ja korraldusasutust (seadus ei nõua investeeringute kava ametkondliku kooskõlastamise

vajadust, ega loe kooskõlastamist või mittekooskõlastamist siduvana)

Seletuskirja lisa:

Kooskõlastustabel

Märkuse või

ettepaneku

esitaja, märkus

Kommentaar Märkusega arvestamine/

mitte-arvestamine

1. RTK, 2.04.25 Ettepanek:

seletuskirjas punkti 2 olev käskkirja sisu selgitus välja

jätta, kuna see käib esmase kava kinnitamise kohta.

Praegu sissejuhatuse all olev selgitab tegelikult

muudatusi, seega võib selle osa tõsta sisu osa punkti

alla.

Arvestame osaliselt ja

sõnastame punkti 2 ümber.