Sisekorraeeskirja kinnitamine

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

aprilli 2025

käskkirjaga nr 30

SISEKORRAEESKIRI

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED .......................................................................................................................... 1 2. ÜLDISED KÄITUMISEESKIRJAD ....................................................................................... 1 3. TÖÖAEG ................................................................................................................................. 3

4. PUHKUS .................................................................................................................................. 3 5. VARADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 4 6. RUUMIDE KASUTAMINE .................................................................................................... 4

7. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHISED ....................................................... 5 8. TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED............................................................................................ 5 Lisa 1 KAUGTÖÖ JUHEND RAVIMIAMETIS ............................................................................... 6

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sisekorraeeskiri sätestab Ravimiameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi koos

nimetatud teenistujad) käitumisreeglid teenistus- ja töösuhetes.

1.2 Sisekorraeeskirjaga reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest.

2. ÜLDISED KÄITUMISEESKIRJAD

2.1 Teenistujal on õigus:

2.1.1 saada teenistus- ja tööülesannete (edaspidi koos nimetatud teenistusülesanded) täitmiseks

vajalikku informatsiooni ja dokumente ameti teistelt teenistujatelt;

2.1.2 teha vahetule juhile ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks

korraldamiseks ning teenistusülesannete täitmiseks vajaliku kirjanduse, info- ja

teavitusmaterjalide tellimiseks ja ostmiseks;

2.1.3 taotleda oma teenistusülesannete täitmiseks vajalikku täiendkoolitust;

2.1.4 saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist abi nende

kasutamisel;

2.1.5 keelduda vahetu juhi või kõrgemalseisva juhi korralduste täitmisest, kui korraldus

 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega,

 tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses,

 täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või

 eeldab sellist haridust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole teenistujalt

nõutud.

2.2 Teenistuja on kohustatud:

2(8)

2.2.1 täitma oma teenistusülesandeid lojaalselt vastavalt oma parimatele teadmistele ja võimetele

ning ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja erapooletult, lähtudes avalikest ja ameti huvidest;

2.2.2 täitma oma teenistusülesandeid erikorraldusi ootamata, lähtudes seadustest, käskkirjadest,

ametijuhendist, töölepingust ja tööjuhenditest;

2.2.3 juhinduma vahetu juhi ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest

juhistest ja korraldustest, kusjuures kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest teavitab

teenistuja ka vahetut juhti;

2.2.4 pidama kinni ettenähtud tööajast ja kasutama seda teenistusülesannete täitmiseks;

2.2.5 käituma korrektselt ja väärikalt nii teenistuses olles kui väljaspool teenistust, lähtuma ameti

käitumiskoodeksist ning järgima õigusaktidest (korruptsioonivastane seadus, avaliku

teenistuse seadus) tulenevaid tegevus- ja toimingupiiranguid;

2.2.6 hoiduma tegudest, mis kahjustavad ameti mainet, huve ja vara ning mis takistavad teistel

teenistujatel oma kohustuste täitmist, pingestavad kaasteenistujate omavahelisi suhteid või

kahjustavad kaasteenistujate või teiste isikute elu, tervist või vara;

2.2.7 teatama vahetule juhile viivitamatult takistustest oma teenistusülesannete täitmisel või selle

tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama need ise;

2.2.8 minema lähetusse ameti lähetuste korras sätestatud tingimustel;

2.2.9 märkima esimesel võimalusel MS Outlooki kalendrisse lähetused, koolitused, puhkused,

kaugtööl viibimise jms;

2.2.10 hoidma Riigitöötaja Iseteenindusportaalis kajastuva informatsiooni (kontaktandmed,

pangakonto jms) ajakohasena ning teavitama tööandjat muu asjakohase informatsiooni

muudatustest;

2.2.11 kaitsma ameti infovara ja täitma selleks vajalikke infoturbe meetmeid;

2.2.12 nii teenistus- ja töösuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma talle teenistuse või töö tõttu

teatavaks saanud ametialast ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid

andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, st mitte avaldama talle

teadaolevat informatsiooni, mis võiks kahjustada ameti või kolmandate isikute huve;

2.2.13 andma üle asjaajamise (pooleliolevad tööd ja dokumendid jms) teenistus- või töösuhte

lõppemisel või peatumisel vastavalt ameti dokumendihalduse korrale.

2.3 Teenistuja teenistusülesanded on kindlaks määratud ametijuhendis ja/või töölepingus.

Ametijuhendit ei või muuta teenistuja nõusolekuta, kui muutuvad oluliselt ülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuded või ametijuhendis määratud ülesanded, suureneb oluliselt

ülesannete maht või ülesannete muutmise tõttu väheneb teenistuja põhipalk.

2.4 Teenistus- ja töösuhte peatumise ajal (sh puhkus ja ajutine töövõimetus) on teenistuja ajutiselt

vabastatud teenistusülesannete täitmisest, seega ei tohi teenistuja allkirjastada dokumente,

viibida lähetuses ega võtta osa koolitusest, mille kulud kannab amet.

3(8)

2.5 Teenistuskohustuste süülise rikkumise korral võib ametnikule määrata distsiplinaarkaristuse

vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Töötaja töökohustuste süülise rikkumise korral

lähtutakse töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud korrast.

3. TÖÖAEG

3.1 Ametis kehtiv täistööaeg on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Eeldatakse, et teenistuja

töötab tööpäevadel ning iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval.

3.2 Tööpäeva algus ja lõpp lepitakse kokku vahetu juhiga, lähtudes ajavahemikust 7:00 kuni

21.00 ja punktis 3.3 toodud nõuetest. Teenistuja tavapärane tööaeg märgitakse teenistuja

profiili juurde siseveebi.

3.3 Tööpäev täistööaja puhul koosneb 8-tunnisest tööajast ja 30-minutilisest tööpäevasisesest

vaheajast puhkamiseks ja einestamiseks. Osalise tööajaga töötamise puhul tuleb arvestada, et

pikema kui 6-tunnise töötamise kohta peab tegema vähemalt 30-minutilise vaheaja.

3.4 Teenistuja peab esimesel võimalusel teavitama oma vahetut juhti, kui ta ei saa mingil põhjusel

tööle tulla, tuleb tavapärasest hiljem, peab tööpäeva kestel töölt ära käima või lahkuma. Kui

töölt tuleb eemal viibida pikemalt kui 30 minutit, tuleb see info märkida MS Outlook

kalendrisse. Kui töölt tuleb eemal viibida päev või kauem, tuleb see märkida MS Outlook

kalendrisse ning teavitada sekretäri.

3.5 Teenistuja võib kooskõlastatult vahetu juhiga enda haigestumise korral viibida 3 tööpäeva

kalendriaastas kodusel ravil ilma töövõimetusleheta koos palga ja töötasu säilitamisega.

Teenistuja asendamise ja vajadusel tööde jagamise korraldab vahetu juht.

3.6 Tööaja hulka arvestatakse seaduses ettenähtud ning vahetu juhi poolt lubatud eemalolekud,

näiteks

3.6.1 arsti juures käimine,

3.6.2 perekonnas aset leidnud haigestumised ja/või õnnetusjuhtumid,

3.6.3 aeg vere loovutamiseks doonorina (vereseadus),

3.6.4 vaheajad lapse toitmiseks (töötervishoiu ja –ohutuse seadus) ning

3.6.5 muud kokkulepitud juhud.

3.7 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

3.8 Ravimiamet võib teenistujale võimaldada teenistuskohustuste täitmist väljaspool ameti

asukohta ehk kaugtööd. Ravimiameti kaugtöö tingimused ja põhimõtted on kirjas

sisekorraeeskirja lisas 1.

4. PUHKUS

4.1 Põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas. Teenistujatel on õigus teistele puhkustele, näiteks

lapsepuhkus, isapuhkus, õppepuhkus jne, töölepingu seaduses ja täiskasvanute koolituse

seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Puhkused vormistatakse Riigitöötaja

Iseteenindusportaalis.

4.2 Põhipuhkus tuleb üldjuhul kasutada kalendriaasta jooksul. Puhkust võib võtta osadena, kuid

ühe puhkuseosa pikkus kalendriaastas peab olema vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Puhkuse

4(8)

nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust

arvestatakse.

4.3 Puhkuse andmine toimub ajakava alusel, mis tehakse teenistujatele teatavaks kalendriaasta

esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse teenistuja põhipuhkus, kasutamata

puhkus ning võib märkida ka muud seadustes ettenähtud puhkused. Ajakava koostatakse

Riigitöötaja Iseteenindusportaalis, mille kaudu edastatakse jaanuaris teenistujatele ülevaade

saadaolevate puhkusepäevade kohta. Selle alusel paneb teenistuja kirja oma puhkusesoovid

ja edastab vahetule juhile kooskõlastamiseks. Ajakava koostamisel peavad juhid arvestama

osakonnasiseste ja -üleste asendustega, tehes koostööd teenuste tagamiseks ja arvestades

võimalusel korral teenistujate soove. Puhkuste ajakava kinnitab ameti peadirektor.

4.4 Puhkuste ajakava muutmiseks või ajakavavälise puhkuse võtmiseks esitab teenistuja avalduse

vähemalt 14 kalendripäeva enne kinnitatud puhkuseaega või soovitud puhkuse algust.

4.5 Puhkusetasu arvestamise ja maksmise põhimõtted on kirjas ameti palgajuhendis.

5. VARADE KASUTAMINE

5.1 Teenistuja kasutab ameti vara teenistusülesannete täitmiseks sihipäraselt, säästlikult ja

heaperemehelikult, vältides selle rikkumist, kaotamist või muul viisil kahjustamist. Isikliku

vara ja seadmete kasutamine ei ole üldjuhul lubatud, v.a mobiiltelefoni laadijad ja

köögitarvikud puhkeruumis.

5.2 Ameti varade kasutusse andmine ja tagastamine vormistatakse Riigitöötaja

Iseteenindusportaalis. Ameti sõidukite ja mobiiltelefonide kasutamise kord on kinnitatud

peadirektori käskkirjaga. Elektriseadmete kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid,

pikendusjuhtmete kasutamisel vältida nende paigutamist käiguteedele ja üksteise külge

ühendamist.

5.3 Ametile tagab infotehnoloogilised varad Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning

nende kasutamine ja tagastamine on kirjeldatud ameti Infovara kasutamise korras.

Infotehnoloogiliste varade üleandmine vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis.

5.4 Teenistuja on kohustatud vara riketest, vargusest või kaotamisest teavitama koheselt

haldusspetsialisti.

5.5 Teenistus- ja töösuhte lõpetamisel või peatumisel üle 3 kuu tagastab teenistuja hiljemalt

viimase tööpäeva lõpuks kõik tema kasutusse antud varad, sh sissepääsukaardi ja võtmed.

5.6 Teenistuja on kohustatud hüvitama ametile süülise rikkumisega tekitatud kahju õigusaktides

sätestatud korras.

6. RUUMIDE KASUTAMINE

6.1 Ameti tööruume tohivad kasutada ameti teenistujad. Labori analüüsiruumides viibimine

labori teenistujata on keelatud.

6.2 Teenistuja on kohustatud hoidma puhtust ja korda, kasutama säästlikult vett, elektri- ja

soojusenergiat, teatama arendus- ja haldusosakonnale tehnosüsteemide riketest või ruumi

kasutamist takistavatest asjaoludest.

5(8)

6.3 Tööruumidest viimasena lahkuja on kohustatud sulgema aknad, uksed, kustutama tuled, välja

lülitama konditsioneeri ja eemaldama vooluvõrgust lisaseadmed (nt puhur, õhuniisuti vms).

6.4 Tartu kontori ruumid pannakse valve alla tööpäevadel kell 21:00 ja võetakse valvest maha

kell 7.00. Kui teenistuja viibib tööl tööpäevadel ajavahemikul 21:00-7:00, puhkepäevadel või

riiklikel pühadel, vastutab ta tööruumide valvest mahavõtmise ja valvestamise eest. Tallinna

kontori ruumid pannakse valve alla tööpäevadel kell 21:00 ja võetakse valvest maha kell 7:00,

puhkepäevadel ja riiklikel pühadel saavad ruumidesse teenistujad, kellele on vastavad õigused

antud.

6.5 Ameti ruumides võetakse külastajaid vastu töö ajal üldjuhul fuajees ja nõupidamisruumides.

Külastajaid lubatakse teistesse ruumidesse ainult ameti teenistuja saatel. Külastaja vastu

võtnud teenistuja vastutab külalise turvalisuse eest ja tagab ameti turvanõuete täitmise

külastuse ajal.

Kui külastaja viibib ametis kauem kui ühe tööpäeva, registreeritakse ta „Külaliste

registreerimise raamatus“ sekretäri juures, instrueeritakse teda olulisematest turvanõuetest

ning vajadusel väljastatakse talle allkirja vastu „Külaline“ märgistusega sissepääsukaart, mis

tagastatakse Ravimiameti esindaja allkirja vastu lahkumisel.

6.6 Ravimiameti ruumide haldajatel ja nende volitatud isikutel on lubatud ruumidesse siseneda

tööülesannete täitmise eesmärgil, üldjuhul teavitatakse sellisest vajadusest eelnevalt

haldusspetsialisti. Avariiolukorras on hoonete haldajatel õigus ette teatamata siseneda ameti

ruumidesse, et peatada hoonet või selle kasutajaid ohustava sündmuse kulg või selle tagajärg.

7. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHISED

7.1 Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ja kohustused on kirjeldatud ameti töötervishoiu ja

tööohutuse korras ning laboris töötamise ohutusjuhendis.

7.2 Peadirektori käskkirjaga määratakse:

- töökeskkonnanõukogu koosseis;

- esmaabiandjad ja nende asendajad.

7.3 Teenistuja kohustub tegema tööd, milles ta on välja õppinud ning ohututes töövõtetes

juhendatud ning kasutama talle väljaantud ja vastava töö tegemiseks ettenähtud

kaitsevahendeid.

8. TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED

8.1 Tuleohutuse tagamine on kirjeldatud toimepidevuse tagamise korras ning hoonete

tuleohutusjuhendites (tulekahju korral tegutsemise plaanis).

8.2 Tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud määratakse peadirektori käskkirjaga.

6(8)

Lisa 1

Ravimiameti sisekorraeeskirja juurde

Lisa 1 KAUGTÖÖ JUHEND RAVIMIAMETIS

1. Üldpõhimõtted

1.1. Käesolev juhend sätestab Ravimiameti kaugtöö tingimused ja põhimõtted. Kaugtööks loetakse

töötamist väljaspool tööandja asukohta.

1.2. Kaugtöö tegemine on vabatahtlik ning see tugineb vastastikusel kokkuleppel, usaldusel ja

vastutuse võtmisel. Kaugtöö vormis töötavalt teenistujalt eeldatakse kohusetunnet, iseseisvust ja

planeerimisoskust.

1.3. Kõigil teenistujatel on lubatud teha kaugtööd ühel päeval nädalas, mille kasutamise õigus ei ole

ülekantav järgmistesse nädalatesse. Sellel päeval kehtivad tavapärased töö- ja puhkeaja reeglid,

kuid töö tegemise asukoht ei ole kontoris. Kaugtöö päev lepitakse kokku vahetu juhiga ning

märgitakse MS Outlooki kalendrisse. Kaugtööks kasutab teenistuja sülearvutit, muid

lisatöövahendeid sellise kaugtöö korral ei tagata.

1.4. Püsivat ja osalist kaugtööd väljaspool tööandja asukohta on Ravimiametis võimalik teha

tööandjaga kokkuleppel, lähtudes käesoleva juhendi 2. peatükis toodud reeglitest.

1.5. Kaugtöö eelduseks on turvalise, kiire ja stabiilse internetiühenduse olemasolu, sest

internetiühenduse kvaliteet ja VPNi kasutamine võib aeglustada oluliselt andmete alla- ja

üleslaadimist ameti võrgus ning kaasa tuua turvariske.

1.6. Kaugtööd tegev teenistuja on tööpäeva jooksul kättesaadav e-posti, telefoni või muu

kokkulepitud suhtluskanali kaudu (nt Microsoft Teams vms).

1.7. Üldjuhul tehakse kaugtööd teenistuja kodus, muu asukoha (nt raamatukogu, kohvik jms) puhul

tuleb töökoha sobivus ja riskid eraldi hinnata.

1.8. Tagamaks sujuvat kontori ja kaugtöö ühendamist, saadetakse kõik koosoleku kutsed nii, et

koosolekutega on alati võimalik liituda erinevate TEHIKu poolt heakskiidetud turvaliste

suhtlusvahendite kaudu (nt video- või kõnekonverentsi seade, Microsoft Teams vms).

1.9. Kaugtööd tehes on teenistuja kohustatud järgima kõiki andmekaitse reegleid. Konfidentsiaalset

teavet ja isikuandmeid tuleb töödelda viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotamise, hävitamise või

kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslike meetmeid.

1.10. Juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis katseajal kaugtööd ei rakendata.

2. Püsiv ja osaline kaugtöö

2.1. Püsiv kaugtöö on kaugtöö tegemise vorm, kus teenistuja täidab tööandjaga kokkuleppel oma

teenistusülesandeid väljaspool tööandja asukohta igapäevaselt ehk teenistuja põhitöökoht on

väljaspool tööandja asukohta. Püsiva kaugtöö korral teenistujal tööandja asukohas isiklikku

töökohta ei ole, tal on võimalik kasutada ameti ruumides asuvaid ühistöökohti, registreerides

kasutuse ette broneerimistabelis.

7(8)

2.2. Osaline kaugtöö on kaugtöö tegemise vorm, kus teenistuja täidab tööandjaga kokkuleppel oma

teenistusülesandeid vähemalt kahel päeval nädalas väljaspool tööandja asukohta. Osalise

kaugtöö korral lepitakse eraldi kokku, kas teenistuja põhitöökoht asub tööandja asukohas või

mitte, kas teenistuja jagab töökohta kaastöötajaga või kasutab ühistöökohti.

2.3. Püsiva ja osalise kaugtöö võimaldamise otsustab teenistuja osakonna juhataja koostöös teenistuja

vahetu juhiga, osakonnajuhatajate ja peadirektori otsealluvate puhul teenistuja vahetu juht,

hinnates konkreetse teenistuskoha ülesandeid, töö iseloomu ja teenistuja isikuomadusi ning

koostöös töökeskkonnaspetsialistiga töötingimusi teenistuja kaugtöökohal, sest töökoht peab

olema võrdne kontoritöökohaga ja vastama töötervishoiu ja –ohutuse nõuetele.

2.4. Ravimiamet tagab püsiva ja osalise kaugtöö puhul teenistujale järgmised töövahendid:

 sülearvuti,

 dokk,

 monitor(id),

 klaviatuur,

 arvutihiir,

 mikrofoniga kõrvaklapid,

 vastavalt vajadusele mobiiltelefon ja/või printer koos tarvikutega.

2.5. Otsus püsiva ja osalise kaugtöö lubamiseks tehakse kokkuleppel tööandjaga, sealjuures

arutatakse eelnevalt läbi ja lepitakse kokku vähemalt järgnev:

2.5.1. teenistuja tööaeg – lähtutakse tavapärastest ameti töö- ja puhkeaja reeglitest ning tööaeg

pannakse kirja ka siseveebi teenistuja profiili alla,

2.5.2. osalise kaugtöö puhul tööaja jaotumine kontori ja kaugtöökoha vahel ning põhitöökoha

asukoht – kas see on kontoris või kaugtöökohal, kas kontoris jagab töölauda või kasutab

ühistöökohti jms,

2.5.3. töö üleandmise ja vastuvõtmise korraldus,

2.5.4. asutuse ja osakonna koosolekutel viibimise kord,

2.5.5. kas teenistujal on olemas kõik vajalikud töövahendid,

2.5.6. kas teenistuja kaugtöökoha töötingimused (laud, tool, valgustus, piisav ruum jms)

vastavad töötervishoiu ja –ohutuse nõuetele, selle hindamisse kaasatakse ameti

töökeskkonnaspetsialist,

2.5.7. mil viisil on teenistuja kättesaadav kaastöötajatele, klientidele ja koostööpartneritele,

2.5.8. muud konkreetse teenistuskoha ja –ülesannetega seotud küsimused.

2.6. Kaugtööle asuva teenistujaga sõlmitakse kirjalikult kaugtöö kokkulepe, kui teenistuja töötab

kaugtööl vähemalt 50% oma tööajast. Kokkulepe kajastab punkti 2.4 kohaselt teenistujale antud

töövahendeid, punktides 2.5 ja 2.7 kokku lepitud tingimusi ja muid vajalikke tingimusi kaugtöö

sujuvaks tagamiseks. Kaugtöö kokkuleppe näidisvorm on kättesaadav siseveebist.

2.7. Töökeskkonnaspetsialist juhendab püsivalt või osaliselt kaugtööle jäävaid teenistujaid enne

kaugtööle jäämist kaugtöökoha töötingimuste ja töökeskkonna osas, et teenistuja saaks tagada

ohutu töötamise kaugtöökohal.

2.8. Tööandjal on õigus igal ajal teenistuja püsiv või osaline kaugtöö tegemine keelata tuues välja

selle põhjuse(d) ning teavitades teenistujat sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette.

2.9. Teenistujal on õigus igal ajal püsiv või osaline kaugtöö tegemine lõpetada, teavitades tööandjat

sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette.

8(8)

3. Teenistuja vastutus

3.1. Kaugtööd tegev teenistuja peab järgima tööandja eeskirjades ja tööjuhendites sätestatud

töökorda, sh täitma kõiki töötervishoiu ja –ohutuse nõudeid.

3.2. Teenistuja kasutab talle antud töövahendeid heaperemehelikult, sealjuures on oluline meeles

pidada, et töövahendeid kasutatakse üksnes teenistusülesannete täitmiseks ning teenistuja ei tohi

lubada tööandja poolt antud töövahendeid, andmebaase ja programme kasutada kolmandatel

isikutel. Järgida tuleb tööandja infoturvapoliitikat, infovara kasutamise korda jt IT-juhendeid.

3.3. Kaugtööl tuleb arvutiekraan paigutada nii, et kõrvalised isikud teenistuja selja tagant ekraani ei

näe. Kaugtöökohast eemal viibides tuleb vajadusel Ravimiameti infovara kaitseks hoida aknad

kinni ja uksed lukustatuna.

3.4. Teenistuja võib konfidentsiaalse teabega dokumente ja digitaalseid andmekandjaid kaugtöökohta

transportida ainult äärmisel vajadusel ja pideva järelevalve all, säilitades neid lukustatud kapis.

Digitaalsel andmekandjal olev konfidentsiaalne teave tuleb eelnevalt krüpteerida. Vältida tuleb

konfidentsiaalse teabe ainueksemplaride väljaviimist Ravimiameti ruumidest.

3.5. Sülearvutiga peab käima Ravimiameti (kaabli) arvutivõrgus vähemalt üks kord kvartalis, et

arvuti saaks vajalikud uuendused. IT-vahendite probleemide korral tuleb kohe pöörduda IT-

kasutajatoe poole.

3.6. Tööandja eeldab püsivat ja osalist kaugtööd tegevalt teenistujalt keskmisest suuremat iseseisvust

ja initsiatiivikust.

KÄSKKIRI

aprill 2025 nr 30

Sisekorraeeskirja kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, avaliku teenistuse seaduse § 67, töölepinguseaduse

§ 28 lõike 2 punkti 7 ning sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti

põhimäärus“ § 7 punktide 11 ja 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti sisekorraeeskirja koos lisadega.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 06. augusti 2020. a käskkirja nr 30

„Sisekorraeeskirja kinnitamine“ ja 08. märtsi 2022. a käskkirja nr 21 „Sisekorraeeskirja

muutmine“

3. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Märt Roogna

[email protected]