| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/25/870-1 |
| Registreeritud | 21.04.2025 |
| Sünkroonitud | 22.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
21.04.2025 nr 11
Kohaliku omavalitsuse üksuse
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse
andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamiseks
toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses on ehitis, kuhu saab evakueeritava
inimese majutada ja kus tagatakse evakueeritava viibimise korral minimaalsed esmavajalikud
tingimused.
(2) Kerksuskeskus käesoleva määruse tähenduses on avalik toimepidev hoone või ruum, kus
inimene saab kriisiolukorras teavet, nõu ja abi.
(3) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud
ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.
§ 3. Toetuse taotleja
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja
(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi menetleja).
(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.
§ 5. Toetuse andmise eesmärk
2 (8)
Toetuse andmise eesmärk on kriisiolukorras suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse
toimepidevust tema haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või
koolieelses lasteasutuses (edaspidi koos hoone).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mis aitab saavutada käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärki.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamine;
2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva
hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja
projekteerimistööd;
3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.
§ 7. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi
abikõlblikkuse periood) jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja põhjendatud
ning otseselt seotud projekti elluviimisega.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või
füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevused.
(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;
5) kulu on tekkinud kooskõlas riigihangete seadusega.
(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;
14) ehitise üürimise või rentimise kulu;
3 (8)
15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotluse esitamisest ja lõppeb hiljemalt 31. detsembril
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.
(2) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad
projekti kulud.
(3) Abikõlblikkuse perioodi saab mõjuval põhjusel pikendada kuni kolm kuud.
§ 9. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest
sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab
Päästeamet.
(2) Toetuse ülemmäär on 40 000 eurot toetuse saaja kohta.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
Taotleja peab olema hoone omanik või tal peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks
aastaks arvates projekti lõppkuupäevast.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti
keeles ning sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida, kas taotleja ja
taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktisik ning telefoninumber ja e-posti aadress;
3) projekti nimi ja eesmärk;
4) planeeritavad tegevused;
5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
6) hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone ei ole taotleja omanduses;
7) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest,
Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.
4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise algusaja ja
taotlusvooru eelarve.
4 (8)
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult
menetleja e-toetuse keskkonnas.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Menetleja kontrollib, kas taotlus, selle lisadokumendid ja taotleja vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab
menetleja sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. Puuduste kõrvaldamise
ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.
§ 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja puudust ei ole võimalik menetleja
määratud tähtpäevaks kõrvaldada;
2) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid
ja puudused on menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
3) taotlusvoorus ei jätku taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
5 (8)
§ 16. Taotlusvooru sulgemine
Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise
otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 17. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena
toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et abikõlblikkuse perioodi on vaja pikendada või taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi,
peab toetuse saaja esitama menetlejale põhjendatud muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema tehtav käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
otsuses määratud tähtpäevaks.
(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul alates
muutmistaotluse saamisest.
(5) Toetuse saaja võib muutmistaotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele
tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne
protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kui projekti eelarve
suureneb, katab selle toetuse saaja.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kohaselt tagastada.
§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti
elluviimise aruande (edaspidi aruanne) ja abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid.
6 (8)
(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada need
üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
(4) Kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab menetleja
toetuse saajale teabe kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab kasutamata
toetuse jäägi menetleja määratud tähtpäevaks tagastama.
(5) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või
toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
(6) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul aruande e-toetuse keskkonda
esitamisest arvates.
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,
ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;
4) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.
(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuses.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
(4) Menetleja toimetab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse
saajale kätte elektrooniliselt.
(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest arvates menetlejale vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse
põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
7 (8)
(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles
kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates.
Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades
sellest toetuse saajat.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada lisateavet ja selgitusi taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse kasutamise kohta;
2) taotleda menetlejalt abikõlblikkuse perioodi pikendamist või projekti tegevustes või eelarves
põhjendatud muudatuste tegemist;
3) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seadust;
2) tagastama toetuse vastavalt toetuse tagasinõudmise otsusele;
3) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe;
4) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
5) katma kõik projekti abikõlblikud kulud toetuse saaja arvelduskontolt;
6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,
selle osasse ja territooriumile;
7) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12
kohaselt;
8) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud
või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
9) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus
või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
10) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga;
11) tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates hoone projekti eesmärgipärase
kasutamise;
12) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
§ 23. Menetleja õigused ja kohustused
(1) Menetlejal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud töid;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.
(2) Menetleja on kohustatud:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või muutmise
otsuse;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
8 (8)
4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas vajaduse korral tegema kohapealseid kontrolle;
5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse
„Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks
toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja lisa
Märkustega arvestamise tabel
ELVL, 03.04.2025, nr 5-1/120-1
Kontaktisik: Mailiis Kaljula, Mailiis.kaljula@elvl.ee
1. Eelnõuga reguleeritava toetuse kasutamise valdkond on väga kitsas, kuigi generaatoreid ei ole kunagi
liiga palju ning hooneid, millele ühendusvõimalus luua, liiga vähe. See on omal kombel karistus neile
KOV-idele, kes on juba varem selliste võimaluste rajamisele mõelnud. Juhime tähelepanu sellele, et
side pidamine elutähtsate teenuste osutajate ning kriisimeeskonna ja tugimeeskonna vahel on
hajaasustusega omavalitsustes olulise tähtsusega ning raadioside vahendite olemasolu tagab selle
võimaluse juhul, kui tavapärane mobiilne side on katkestatud. Seetõttu peaks side ja andmeside
võimekuste hankimine või täiendamine olema samuti lubatud, arvestades adekvaatse teabe
kättesaadavuse ja kommunikatsiooni olulisust kriisides.
Toiduvalmistamise vahendite - väliköögid, katlad jms on oluline osa varustusest juhuks, kui on vaja
majutada evakueeritavaid, kuid majutuseks kasutatavas hoones ( näiteks spordi- või kultuurisaal)
puudub võimalus suures koguses toitu valmistada. Samuti annavad mobiilsed toiduvalmistamise
vahendid võimaluse pakkuda toitlustust päästesündmusele (keskkonnareostuse likvideerimine)
reageerinud inimestele sündmuspaiga läheduses.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 7 Toetatavad tegevused lõiget 2 ning
lisada: punkt 4) raadiosidevahendite soetamine ja töövalmidusse seadmine;
punkt 5) teisaldatavate söögi valmistamise vahendite soetamine.
Mittearvestatud, anname selgituse. Tänasele eelnõule täiendusi toetatavate
tegevuste osas ei tehta, küll aga võtame
koostöös Päästeametiga esitatud
ettepanekud arvesse järgnevate aastate
toetusvoorude korraldamisel.
2. Menetletava eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas toetatakse ka näiteks statsionaarse generaatori
paigaldamiseks vajalikke ettevalmistustöid. Näiteks oleks vaja ehitada betoonplats ja katta see
generaator ilmastikukindla rajatisega, lisada valvekaamera jms.
Palume täpsustada, kas tuleohutusnõuete täitmine jms on abikõlbulik, kui on hoone sisene statsionaarne
generaator. Palume sellised kaudsed kulud eraldi välja tuua, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja
vaidlusi, kas kulud olid vältimatult vajalikud.
Anname selgituse.
Toetatavad tegevused on toodud välja
eelnõu § 6 lõikes 2. Lisaks sellele tuleb
järgida eelnõus toodud põhimõtteid,
mille kohaselt abikõlblik on kulu, mis on
tehtud toetuse saaja poolt projekti
2
abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab
projekti eesmärgile ja on vajalik,
põhjendatud ning otseselt seotud projekti
elluviimisega. Eelnõu kohaselt on
abikõlblik määruse § 6 lõikes 2
nimetatud tegevuste elluviimiseks
juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust
ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme
soetamise kulu.
Generaatori paigaldamiseks vajalikud
ettevalmistustööd (nt elektritööd jms)
saab lugeda abikõlblikuks. Betoonplatsi
välja ehitamine võib samuti olla
abikõlblik, kui eeltoodud tingimused on
täidetud, samas tuleohutusnõuetega
seotud kulud ei ole abikõlblikud.
Tuleohutusega seotud kulud ei kuulu
hüvitamisele, kuna üldjuhul ei paigaldata
generaatorit hoone sisse müra,
vibratsiooni ja heitgaaside tekitamise
ning suure tuleohu tõttu, sest generaator
töötab vedelkütusega. Selle koha, kuhu
generaator paigaldatakse,
tuleohutusnõuetega vastavusse viimine
on majanduslikult ebamõistlik ja
käesolev toetus ei ole mõeldud selle
jaoks. Lisaks juhime tähelepanu, et
eelnõu § 8 lõike 4 punkti 15 kohaselt on
turvakaamera või muu jälgimisseadme
soetamise kulu abikõlbmatu.
3
3. Üldised tähelepanekud:
Toetus on kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks väga vajalik. Kahjuks eeldab antud
toetuse jagamine taotlejalt „nobedaid näppe“. Leiame, et sellisel meetodil raha jagamine võiks toimuda
siis, kui üldine elanikkonnakaitse alane tase riigis on kõrge, mida Eestis seni saavutatud ei ole. Juhime
tähelepanu sellele, et raha, eriti, kui seda on vähe, peaks minema sinna, kus vajadus on kõige suurem
ehk omavalitsustele:
a) kus üldine toimepidevus on madal;
b) mis asuvad piiriomavalitsuste lähedal ehk kuhu suure tõenäosusega koonduvad nii ohutsoonist
lahkuvad inimesed kui ka ulatusliku evakuatsiooni käigus ümber paigutatavad elanikud.
Oleme seisukohal, et elanikkonnakaitse korraldamine ei saa põhineda juhusel (kellel on nobedamad
näpud), vaid tuginema süsteemsele ja terviklikule lähenemisele. Elanikkonnakaitse arendamine peab
põhinema selgetel prioriteetidel, riski- ja vajaduspõhisel lähenemisel ning investeeringute maksimaalsel
mõjukusel.
Raha eraldamine peaks lähtuma projekti sisust ja põhjendatusest. Selle saavutamiseks peaks Päästeamet
looma selged hindamiskriteeriumid, mille järgi komisjon koostaks mõjude alusel lõpliku pingerea.
Rahaliste vahendite jagamisel tuleb lähtuda eelkõige riigi kui terviku valmisolekust ning strateegilisest
vajadusest.
Tuleb arvestada, et elanikkonnakaitse nõuded on kohaliku omavalitsuse jaoks uus ja eelarveliselt oluline
kohustus. See eeldab terviklikku vaadet kogu eelarvestruktuurile, sealhulgas põhiteenuste – nagu
haridus, sotsiaalhoolekanne ja infrastruktuur – kuluprotsentide tasakaalustamisele. Täiendavate
kohustuste andmisel omavalitsustele peab riik tagama ka vastava rahastuse ja selged prioriteedid.
Täiendavalt teeme ettepaneku, et KOV kriisivalmiduse varustuse soetusel oleks asjakohane läbi viia
ühishankeid, mille eestvedaja oleks Päästeamet. Eriti puudutab see raha kasutust, mis on riigi toetus.
Oluline argument on, et ühishankega saab mahuefekti toel sama raha eest rohkem ning paralleelselt jääb
alles KOV-ide võimalus hankida varustust ise.
Anname selgituse. Üldiste
tähelepanekute osas täname ELVL-i
ning märgime, et arutame neid koostöös
Päästeametiga 2026. aasta toetusvooru
tingimuste väljatöötamisel.
Käesoleva eelnõuga soovib Päästeamet
mh saada kogemuse koostöö raames
RTK-ga. Selle pinnalt saab kujundada ka
järgnevate aastate toetusvoorude
läbiviimise.
4. Toetuse andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamise eesmärgil on väga
tervitatav. Ettepanek on seotud taotlusvooru avamise regulatsiooniga. Eelnõu § 13 lõige 1: menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise
algusaja ja taotlusvooru eelarve. Antud säte võimaldab omavalitsusel vooru avamise lihtsalt “maha magada”, sest väga keeruline on
prognoosida, millal võiks minister käskkirja allkirjastada, millal see info RTK-sse jõuab ja mis hetkel
Mittearvestatud, anname selgituse.
Päästeamet on KOV-dega suheldes
toonud välja ja lubanud, et taotlusvooru
avamisega seoses saadetakse kõikidele
KOV-dele otsepostitused. Eelnõu
4
taotlusvoor avaneb. Õigusselguse huvides tuleks olla konkreetne ja sätestada näiteks 7-päevane aeg
taotluse väljakuulutamise ja taotlemise algusaja vahel. Näiteks: “Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise algusaja ja
taotlusvooru eelarve. Taotlemise algusaeg ei või olla varem kui 7 päeva taotlusvooru
väljakuulutamisest arvates.” Eeltoodu on äärmiselt oluline just sellel põhjusel, et vastavalt § 14 lõikele 2 menetletakse taotlusi nende
esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Toodud muudatus § 13 lõikes 1 võimaldab taotlejaid kohelda võrdsemalt.
täiendamine ei ole seega vajalik.
Seletuskirja on eeltoodu osas täiendatud.
Riigi Tugiteenuste Keskus, 21.03.2025 e-kiri
Kontaktisik: Kaidi Kenkmann, Kaidi.Kenkmann@rtk.ee
1. Eelnõu § 6 - eelmisel kooskõlastamisel puudus regulatsioon vähese tähtsusega abi kohta, nüüd on
see eelnõusse uuesti tekkinud. Seletuskirja vastavas punktis kirjeldatakse, mida mõistetakse vähese
tähtsusega abi all, kuid ei analüüsita, kas ikkagi KOVidele nende haldusülesannete elluviimise
toetamine saab olla riigiabi. Ja KOVidele antavat abi analüüsides on selge, et antava abi valdkonnas ei
ole tegemist majandustegevusega (kuigi KOV võib olla teatud valdkondades ettevõtja), antav abi ei
anna majanduslikku eelist, antav abi ei ole valikuline (taotleda saavad kõik KOVid) ja antav abi ei
moonuta konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust. Palun analüüsida sisuliselt teemat ja kui jõutakse
järeldusele, et tegemist ei ole vähese tähtsusega abi andmisega, siis eemaldada vastav paragrahv
eelnõust.
Arvestatud.
2. Eelnõu § 8 lõike 3 punkt 5 „kulu on tekkinud riigihangete seaduse järgides“. Peaks olema "kulu on
tekkinud riigihangete seadust järgides". Palun ühtlustada sõnastus.
Arvestatud.
3. Eelnõu § 12 lõige 2 punkt 5: “projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa.”.
Eelnõu § 8 lg 3 p 5 sätestab, et kulud tehakse riigihangete seadust järgides. Kuna koostatud eelarve peab
olema tehtud riigihangete seadust järgides, siis palun täpsustada § 12 lõige 2 punkt 5 tingimust
hinnapäringute ja saadud pakkumiste osas. Kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, vaid
riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimiseks on läbi viidud ostumenetlus, tuleb taotlusega esitada
tehtud hinnapäringud ja saadud pakkumised. Hangete läbiviimise dokumentide alusel saab menetleja
kontrollida, kas kulud on planeeritud ja tehtud riigihangete seadust järgides.
Ettepanek täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 punktiga 8 järgnevas sõnastuses: "Kui käesoleva määruse § 7
lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamiseks ei ole hange läbi
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 7 lõike 3 punkt 5 sätestab, et
kulud (mitte projekti eelarve taotluse
jaoks) tuleb teha RHS-i järgides. Eelnõu
§ 11 reguleerib nõudeid taotlusele.
Taotluses on oluline välja tuua projekti
eelarve abikõlblike kulude lõikes ja
taotletav summa. Taotluse esitamisel ei
saa veel nõuda hangete läbiviimise
dokumente. See oleks taotleja jaoks
liigselt koormav. Kui taotlus
5
viidud riigihangete registris, siis esitada vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale esitatud
hinnapäringud ja saadud pakkumised.".
rahuldatakse, tuleb kulude tegemisel
lähtuda RHS-st.
Seletuskirja on täiendatud.
4. Eelnõu § 14 lõike 2 sõnastusettepanek: „Taotlusi menetletakse ja otsuseid tehakse taotluste esitamise
järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni“. RÜ jaoks oluline, et oleks lisatud ka
otsuste tegemine taotluste esitamise järjekorras.
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt
menetletakse taotlusi nende esitamise
järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru
eelarve ammendumiseni. Juhime
tähelepanu, et eelnõu § 13 lõike 1
kohaselt koosneb taotluse menetlemine
taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Seega on otsuse tegemine menetlemise
osa ja § 13 lõiget 2 ei pea täpsustama.
5. Eelnõu § 15 lõikes 2 palun sätestada puuduste kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg. See on oluline
info taotlejatele ja RÜ-le taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Nõustume seletuskirjas väljatooduga, et
HMS-ist tuleneb üldalus, kuid soovime eelnõusse konkreetset päevade arvu ühtse halduspraktika jaoks.
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu koostajad ei näe vajadust määrata
konkreetne päevade arv. Juhime
tähelepanu, et siseministri määruse
„Korteriühistule kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse andmise ning
selle kasutamise tingimused ja kord“
eelnõus, mille kohaselt menetleb taotlusi
samuti RTK, ei olnud vastavasisulise
sättega probleemi ning jäi HMS-s
sätestatud põhimõte, et menetleja
määrab puuduste kõrvaldamise
tähtpäeva. Leiame, et ühise
halduspraktika ja RTK kui menetleja
huvides on oluline, et määrustes oleks
samasugune lähenemine. RTK kui
6
menetleja saab seega ise määrata
maksimaalse tähtaja puudus(t)e
kõrvaldamiseks.
6. Eelnõu § 21 lõikes 1 palun täpsustada sõnastust kulude maksmist tõendavate dokumentide esitamise
osas. Ettepanek sõnastuseks: "Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu menetlejale
esindusõigusliku isiku poolt projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne) koos abikõlblike kulude ja
nende maksmist tõendavate dokumentidega.".
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt esitab
toetuse saaja esindusõiguslik isik e-
toetuse keskkonna kaudu menetlejale
projekti elluviimise aruande (edaspidi
aruanne) ja abikõlblikke kulusid
tõendavad dokumendid. Meie hinnangul
tähendabki see seda, et tuleb esitada mh
dokumendid, mis tõendavad kulude
tekkimist ehk tegevus või teenus on
tehtud või osutatud ja seda kinnitab
vastav dokument. Seletuskirjas on
vastavad selgitused. Juhime tähelepanu,
et sarnane sõnastus on ka siseministri
määruse „Korteriühistule
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse
andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõus, kus toetusi
menetleb samuti RTK.
7. Eelnõu seletuskiri ei täpsusta määruse § 8 lõiget 3, vaid toob sama teksti mis eelnõus, mistõttu palun
täiendada seletuskirja vastava lõike selgitust riigihangete seaduse kohustusliku rakendamise osas ning
tuua välja olulised punktid taotlejatele sh lihthanke piirmääraga seonduv.
Arvestatud.
KOV-d kui toetuse taotlejad on teadlikud
RHS-st, kuivõrd nad on RHS mõistes
hankijad. Seletuskirja on täiendatud selle
punkti juures – oluline on, et toetuse
saaja on riigihanke läbi viinud järgides
piirmääradest tulenevat menetlusliiki.
8. Seletuskirja lk 10 lause: "E-toetuse keskkonnas tuleb täita kuludokumentide read, mida RTK
kontrollib" on liigne, sest toetuse saaja ei sisesta ise kuludokumente eraldi reale, kuludokumendid on
aruande lisad – palun eemaldage toodud lause.
Arvestatud.
7
9. Kordame mitteametlikul kooskõlastamisel tehtud kommentaari: Tulenevalt Riigikohtu
põhiseaduslikkusele järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määruses asjas nr 5-24-7 viidatud asjaolule, et
toetuste rakendusüksusel ei pruugi olla sisulist pädevust kontrollida igakülgselt seda, kas riigihangete
seaduse kõiki norme on järgitud ning et määruse andja saab rakendusüksuse tegevust lihtsustada seeläbi,
kui sätestab olulisemad riigihankealased kohustused määruses endas, tuleb määrust täiendada
konkreetsete rikkumistega, mille puhul rakendab rakendusüksus finantskorrektsiooni. Teeme
ettepaneku lisada konkreetsed riigihanke rikkumised, mille puhul RÜ kaalub tagasinõuet.
Anname selgituse.
Eelnõus on toodud välja, et abikõlbliku
kulu kohta kehtib tingimus, et kulu peab
olema tekkinud järgides RHS-i (§ 7 lg 3
p 5). Seega RTK kohustub kontrollima,
kas toetuse saaja on kulu tekkimisel
järginud RHS-i. Toetuse tagasinõudmise
alused on sätestatud eelnõu § 21 lõikes 1.
Menetleja nõuab toetuse osaliselt või
täielikult tagasi mh juhul, kui toetuse
saaja on rikkunud käesolevas määruses
kehtestatud nõudeid või taotluse
rahuldamise otsuses määratud tingimusi.
Kui toetuse saaja ei järginud kulu
tekkimisel RHS-i, on ta rikkunud
määruse nõudeid. Seega, RTK saab
rakendada finantskorrektsiooni vaid siis,
kui toetuse saaja ei ole järginud
abikõlbliku kulu tekkimisel RHS-i.
Siinkohal mõeldakse RHS-i §-st 14
tulenevaid piirmäärasid ehk ei ole
võtnud võrreldavaid hinnapakkumusi
või viinud läbi hanget riigihangete
registris.
Rahandusministeerium, 03.02.2025 e-kiri
Kontaktisik: Marju Saar, marju.saar@fin.ee
Olete edastanud Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri eelnõu „Kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“. Palume eelnõud täiendada järgmiselt:
1. Mis on toetuse eelarveline kogumaht? §10 järgi küll taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet,
aga kui palju on kogumaht?
2. Mis on toetuse ajaline piirang? Mitu aastat toetus kehtib?
Anname selgituse.
Toetuse eelarveline kogumaht 2025.
aastal on 975 851 eurot ja toetus kehtib
aasta.
8
3. § 9 näitel kuulutab Päästeamet 1.juunil 2025 välja taotlusvooru, keegi KOV esitab taotluse 1
detsembril ehk abikõlblikus lõpeb 31.detsembril 2025, aga seda saab pikendada kuni
31.03.2026 põhjendusega, et muidu ei jõua valmis? Ehk siis see tegelikult on osa 2026 aasta
eelarvest juba. Kuidas siis selle abikõlblikkusega on?
Abikõlblikkuse perioodi saab pikendada
kuni kolm kuud ja selleks peab olema
mõjuv põhjus. Üheks selliseks mõjuvaks
põhjuseks võib olla näiteks tarneraskus
generaatori soetamisel. Eelduseks on, et
pikendamist vajavad asjaolud ei ole
tingitud toetuse saaja enda tegevusest või
tegevusetusest. Toetus makstakse
toetuse saajale välja enne kulude
abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena
toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel 10 tööpäeva jooksul (eelnõu
§ 17). Kui abikõlblikkuse perioodi
pikendatakse, tuleb aruanne esitada mitte
hiljem kui 15 tööpäeva pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu (eelnõu §
20 lõige 2). Seega pikendamise puhul
tuleb juhinduda uuest abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäevast.
1
Siseministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi
kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele kriisivalmiduse suurendamise eesmärgil.
Laiapindse riigikaitse üks eesmärke on ette valmistada KOV-i üksusi eri kriisideks, sealhulgas
riigikaitselisteks kriisideks. Riigikaitselises kriisis on üks peamisi komponente
evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse
suurendamine. Õigel ajal ettevalmistatud ulatusliku evakuatsiooni eesmärk on päästa
inimelusid: toimetada evakueeritavad ohustatud alast ohutusse alasse ja tagada neile
evakuatsioonikoht hädavajalike teenustega. Samas võib vajadus toimepidevate kerksuskeskuste
ja koolieelsete lasteasutuste järele tekkida ka paljudes muudes kriisides, mitte üksnes
riigikaitselises kriisis.
Toetust antakse projektile, millega KOV-i üksus suurendab oma haldusalas ja -territooriumil
kriisivalmidust. Toetuse andmisel on prioriteet kasvatada evakuatsioonikohtade,
kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste toimepidevust. Projektiga toetatakse nii
statsionaarsete kui ka mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab KOV-i üksusele võimaluse
vajaduse järgi muuta mobiilsete generaatorite asukohta ning kasutada neid
evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja koolieelsetes lasteasutustes. Lisaks toetatakse
generaatori ühendamiseks vajalike tööde tegemist ja mobiilse generaatori transportimiseks
vajaliku haagise soetamist.
Toetust saavad taotleda kõik KOV-i üksused.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje
Lillo (terje.lillo@paasteamet.ee) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots
(katlin.tanavots@paasteamet.ee).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud Siseministeeriumi nõunik Anastassia Ümar
(anastassia.ymar@siseministeerium.ee) ja õigusnõunik Kadi Parmas
(kadi.parmas@siseministeerium.ee).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi
Kulp (teenistussuhe lõppenud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina
Alekõrs (tiina@luisa.ee).
2
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse KOV-i üksusele
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
Määruse alusel rahastatakse projekte, mille eesmärk on kriisiolukorras suurendada KOV-i
üksuse toimepidevust evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses ja koolieelses lasteasutuses.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.
Lõike 1 kohaselt on evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses ehitis, kuhu saab
evakueeritava 1 inimese majutada ning kus tagatakse evakueeritava viibimise korral
minimaalsed esmavajalikud tingimused, eelkõige olme- ja hügieenitingimused.
Evakuatsioonikohana kasutatavad ehitised peavad vastama üldistele ohutus-, keskkonna-,
tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.
Lõike 2 kohaselt on kerksuskeskus2 käesoleva määruse tähenduses avalik toimepidev hoone või
ruum, kus inimene saab kriisiolukorras teavet, nõu ja abi. Kerksuskeskus asub kohas, kus
inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima, nt linna- või vallavalitsuse ruumid, raamatukogu,
kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne. Kerksuskeskusest saab inimene infot kriisi
kohta ja käitumisjuhiseid (varjumine, evakuatsioon jm), joogivett või teavet, kust on võimalik
saada joogivett, ning vajaduse korral telefoni laadida või teavet, kus on võimalik seda teha.
Lõike 3 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve
ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks
toetust taotletakse.
Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja KOV-i üksus. Nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu
§-s 10.
Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse
rahastaja.
Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse
menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib
toetuse kasutamist ja vajadust mööda tegeleb ka toetuse tagasinõudmisega.
Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.
1 Lisateavet evakuatsiooni kohta leiab Päästeameti veebilehelt. 2 Päästeamet. Kerksuskeskus.
3
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on
kriisiolukorras suurendada KOV-i üksuse toimepidevust tema haldusterritooriumil asuvas
evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või koolieelses lasteasutuses (edaspidi koos ka hoone).
Lisaks evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse suurendamisele soovitakse
suurendada koolieelsete lasteasutuste toimepidevust, kuna kriisiolukordade lahendamisel on
vajadus tagada eelkooliealiste laste hoid. Koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse
suurendamisega tagatakse laste heaolu ajaks, kui nende vanemad on hõivatud kriisi
lahendamisega. Kuna kriis võib mõjutada koolieelse lasteasutuse teenuste osutamist, on oluline
tagada lastevanematele teenuse jätkusuutlikkus ja paindlikkus, et nad saaksid ka kriisiolukorras
jätkata oma tööülesannete täitmist, ilma et peaks muretsema laste heaolu pärast.
Eesmärk on, et KOV-i üksused looksid tingimused hoone evakuatsioonikohana kasutusele
võtuks just enda territooriumil, võttes arvesse elanikkonda ja piirkonna asukoha spetsiifikat.
Toetust ei saa kasutada teise KOV-i üksuse territooriumil asuva hoone evakuatsioonikohaks
kohandamiseks koostöös kõrval asuva KOV-i üksusega. Sama põhimõte kehtib ka
kerksuskeskuse ja koolieelse lasteasutuse kohta.
Eelnõu teise peatükiga reguleeritakse toetuse andmise aluseid.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, mis aitab saavutada eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärki ehk
KOV-i võimalusi tagada kriisiolukorras oma hoonetes elektrivarustus. Toetusega on võimalik
katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleeritakse eelnõu §-ga 7.
Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda.
Punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite
väljaehitamist KOV-i hoone elektripaigaldisele generaatori ühendamiseks ning sellega seotud
ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid.
Generaator on iseseisvalt elektrienergiat tootev süsteem, mis võimaldab elektriseadmetel
töötada elektrikatkestuse ajal. Generaatori soetamisel ja selle kasutamiseks vajalike tööde
tegemisel tuleb arvestada ka elektrienergiat vajavate hoonete süsteeme, mida tuleb töös hoida,
et tagada küte, vesi, ventilatsioon jne. Lisaks on tarvis jälgida, et projekteerimist ja ehitamist
teostav isik oleks pädev ning vajaduse korral valmis oma pädevust ka tunnistusega tõendama.
Toetatavate tegevuste puhul tuleb tähele panna, et toetust on võimalik taotleda ka ainult
generaatori soetamiseks või üksnes avariitoite väljaehitamiseks hoone elektripaigaldises
generaatori ühendamiseks. Toetust on võimalik taotleda üheaegselt ka mõlemat liiki generaatori
soetamiseks. Hoone, kus vastavaid töid tehakse või kuhu generaatorit soetatakse, peab asuma
KOV-i haldusterritooriumil. Mobiilse generaatori osas tuleb taotluses märkida generaatori
põhiline asukoht. See tuleb sisestada aadressi täpsusega ja sellega kaasneb toetuse saajale
kohustus generaatori hoiustamiseks.
Punkti 3 kohaselt toetatakse haagise soetamist, millega on võimalik mobiilset generaatorit ühest
asukohast teise transportida. Haagise soetamist toetatakse koos mobiilse generaatori
4
soetamisega käeolevast toetusmeetmest või juba olemasoleva mobiilse generaatori
transpordiks. Haagise soetamine käesoleva toetusmeetme raames täidab seatud eesmärki, kui
haagis soetatakse kas koos mobiilse generaatoriga või juba olemasoleva generaatori
transpordiks. Seega võib käesoleva toetusmeetme raames taotleda haagise soetamist ka
mobiilsele generaatorile, mille KOV on juba varem omale soetanud. Siinkohal ei ole oluline,
kas mobiilne generaator on soetatud mõnest varasemast toetusmeetmest või KOV-i oma
eelarvelistest vahenditest.
Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.
Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja
projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja
põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks
lugemise üldpõhimõttega.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste
elluviimiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme
soetamise kulu. Abikõlblik on seega kulu, mis on seotud mobiilse või statsionaarse generaatori
soetamise ning avariitoite väljaehitamise ja sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja
projekteerimistöödega. Näiteks on abikõlblik ehitustöö projekteerimiskulu ja ehitustööde eest
töö tegijale makstav tasu (milles sisaldub ka ehitusmaterjali kulu) ja omanikujärelevalve kulu.
Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu (sh käibemaks), mis on
otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks.
Lõike 3 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu kohta järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulud
loetakse abikõlbmatuks;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;
5) kulu on tekkinud kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS).
Punkti 5 osas on oluline tähele panna, et RTK kontrollib, kas toetuse saaja on riigihanke
läbiviimisel järginud piirmääradest tulenevat menetlusliiki.
Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatud kulud on valdavalt
toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaolulised või ebasobivad kulud. Taotleja jaoks on
mõistlik ja vajalik sellised kulud välistada, et vältida toetusvahendite ebaotstarbekat kasutamist.
Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise
topeltfinantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda ka kulule, millele on toetust juba
eraldatud.
Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;
14) ehitise üürimise või rentimise kulu;
15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.
Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisest ja lõppeb hiljemalt
31. detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi
ja tekivad projekti kulud. Perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavaid projekti
ettevalmistamisega seotud kulusid. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi
jooksul. See tähendab, et kui toetust antakse näiteks generaatori soetamiseks ja selle
ühendamiseks evakuatsioonikoha elektripaigaldisele, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul
teha vastavad ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööd ning soetada vastav seade.
Samuti tuleb tasuda kõik teenuse tellimusega kaasnevad kulud.
Lõike 3 kohaselt on võimalik mõjuval põhjusel abikõlblikkuse perioodi pikendada. Üks
selliseid mõjuvaid põhjuseid võib olla näiteks tarneraskused generaatorite soetamisel.
Eelduseks on, et pikendamist vajavad asjaolud ei ole tingitud toetuse saaja enda tegevusest või
tegevusetusest. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlust menetleb RTK. Abikõlblikkuse
perioodi pikendamiseks tuleb RTK-le esitada põhjendatud muutmistaotlus (vt eelnõu § 18).
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär.
Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt
riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve
kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga aasta
eelarvelistest vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud
vahenditest. Toetuste eelarveline kogumaht 2025. aastal on 975 851 eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 40 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100%
projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla maksimaalselt
40 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada sellega,
et ülemmäärast suuremat summat kinni ei maksta.
Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.
6
Eelnõu § 10 kohaselt peab taotleja olema hoone omanik või tal peab olema kasutusõigus
vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast. Taotlejaks saab eelnõu § 3 kohaselt
olla KOV-i üksus.
Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.
Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab RTK-l kontrollida,
kas taotlus vastab eelnõus toodud nõuetele.
Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab sisaldama taotleja nime ja registrikoodi (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema
taotleja kontaktisik ning tema telefoninumber ja e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas
olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada. Punkti 4
kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ning punkti 5 kohaselt peab kirjas
olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Eelarve
koostamisel lähtub taotluse esitaja kas turu-uuringu tulemustest või hinnapakkumustest.
Taotlusega koos ei pea esitama hinnapakkumusi. Eelarve koostamisel ei pea tõendama
abikõlbliku kulu õiguspärasust RHS-i mõistes. Abikõlbliku kulu tekkimist tõendab toetuse
saaja aruandluse käigus koos vajalike dokumentidega.
Punkti 6 kohaselt peab taotluse juures olema hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone
ei ole taotleja omanduses. Hoone omandiõigust on võimalik RTK-l kontrollida
kinnistusraamatust, kuid kasutusõigust mitte.
Punkti 7 kohaselt tuleb esitada teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal
ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.
Eelnõu neljanda peatükiga reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse
kohta otsuse tegemist.
Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.
Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse ka
taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve. Taotlusvooru avamisega seoses saadetakse
kõikidele KOV-idele ka otsepostitused.
Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatuna.
Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse taotluse menetlemist.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru
eelarve ammendumiseni.
7
Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK, kas esitatud taotlus ja selle lisadokumendid ning taotleja
vastavad määruses sätestatud nõuetele.
Lõikes 2 märgitakse, et kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke
andmeid, teavitab RTK sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. RTK lähtub
puuduste kõrvaldamise tähtpäeva määramisel haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, milles
on sätestatud, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või
kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel
puuduste kõrvaldamise tähtpäeva, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel
võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused või ebaõiged
andmed, tuleb taotlejal etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale
edastatakse vastav teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad lisaselgitust või
täiendamist, ning puuduste kõrvaldamise tähtpäev. Kui taotleja ei ole puudusi tähtpäevaks
kõrvaldanud, tehakse tema taotluse kohta rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 15).
Eelnõu §-ga 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates. RTK-l on kohustus enne otsuste tegemist kontrollida, kas
taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud
andmeid, näiteks kinnistusraamatust. Otsuste tegemiseks ette nähtud aeg on vähim, mille
jooksul jõuab taotlusi menetleda.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus
vastavad eelnõus nimetatud nõuetele.
Lõikega 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja
tuua:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
Lõikes 4 tuuakse välja juhtumid, mille korral tuleb teha taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Punkti 1 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus siis, kui taotleja või taotlus ei vasta
määruse nõuetele ja puudust ei ole võimalik RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldada. Taotlust ei
rahuldata ka juhul, kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid ning puudused on RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldamata
(punkt 2). Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka siis, kui taotlusvoorus ei jätku taotluse
rahuldamiseks rahalisi vahendeid (punkt 3).
Lõikega 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse
rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
8
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Eelnõu § 16 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve
ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK
veebisaidil.
Eelnõu viienda peatükiga reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.
Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksuna 100% ulatuses
taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.
See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et katta toetatavate tegevustega
seotud kulud.
Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et abikõlblikkuse perioodi on vaja
pikendada või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on
otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.
RTK peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusena. Muutmine
toimub toetuse saaja algatusel – näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta
projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisatakse täiendav tegevus) või kui
toetuse saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast tegevusest.
Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse
saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal
juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.
Abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni kolm kuud (§ 8 lõige 3).
Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema tehtav käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses määratud tähtpäevaks.
Haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,
kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse
täitmiseni, kui seaduses ei sätestata teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni § 8
lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni ehk kuni 31. detsembrini taotlusvooru
väljakuulutamise kalendriaastal. Taotluse esitamisel tuleb silmas pidada, et RTK-l on aega viis
tööpäeva otsustada taotluse rahuldamise otsuse muutmine (vt lõiget 4).
9
Muudatus tuleb ellu viia muutmisotsuses määratud tähtpäevaks.
Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud.
RTK võib seega näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud
asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega või kui soovitud
muudatus ei ole põhjendatud. Sellisel juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise
otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 19 lõike 1 punkt 2).
Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul
muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada
dokumendid ja vajaduse korral küsida taotlejalt lisateavet ning hinnata, kas võivad esineda
käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.
Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata
muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu
teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
Eelnõu §-ga 20 kehtestatakse aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.
Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale kohustus esitada projekti elluviimise aruanne e-toetuse
keskkonna kaudu. Aruanne tuleb täita etteantud vormi järgi. Aruandes on vaja välja tuua
elluviidud projekti tegevused. Toetuse saaja esindusõiguslik isik peab esitama RTK-le e-toetuse
keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande koos abikõlblikke kulusid tõendavate
dokumentidega. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte
saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või
asja üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab
teavet üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 6 lõikes 2.
Lisaks, eelnõu § 7 lõike 3 punkti 5 kohaselt tuleb kulu tekkimisel järgida RHS-i. Seega
kontrollib RTK aruandluse käigus, kas toetuse saaja on järginud abikõlbliku kulu tekkimisel
RHS-i §-s 14 sätestatud piirmääradest tulenevat menetlusliiki ehk kas on võetud võrreldavad
hinnapakkumused või on viidud läbi hange riigihangete registris. Selleks esitab toetuse saaja
koos aruandega võrreldavad hinnapakkumused või registris avaldatud hanketeate.
10
Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva
pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt lõppeb abikõlblikkuse periood
hiljemalt 31. detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Aruande esitamiseks on
aega pärast seda veel 15 tööpäeva.
Oluline on tähele panna, et kui on esitatud muutmistaotlus abikõlblikkuse perioodi
pikendamiseks eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt ja muutmistaotlus on rahuldatud, tuleb aruande
esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda uuest abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevast.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku
kõrvaldada need üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse
summa, saadab RTK toetuse saajale teabe kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja
peab kasutamata toetuse jäägi RTK määratud tähtpäevaks tagastama. Ehk kui pärast toetuse
rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et tegelik projekti elluviimise kulu ehk
maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest, mis märgiti taotluses)
väiksem, siis peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.
Lõikega 5 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud
otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
Lõikega 6 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonda
esitamisest arvates.
Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja
toetuse saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse
tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse
tähenduses.
Lõikega 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille
korral oleks jäetud taotlus rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et
taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude
teadmisel rahuldamata.
Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud
määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib
tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.
Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti
elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke
andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil
(punkt 3).
11
Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK aruannet
eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnita.
Lõike 2 kohaselt tuleb RTK-l põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega ja
selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.
Lõikega 3 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad
andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale.
Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse
§ 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes
haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha
menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks
või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus
asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast
menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on
saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikega 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja suurtesse makseraskustesse. Toetuse saaja
võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja
soovitud ajatamise kava.
Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja
määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest
arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,
teavitades sellest toetuse saajat.
Eelnõu kuuenda peatükiga reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.
12
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada RTK-lt lisateavet ja selgitusi taotluse
rahuldamise otsuse ning toetuse kasutamise kohta. Toetuse saaja võib seega pöörduda RTK
poole, et saada juhiseid nii tehtud otsuste kohta kui ka muude toetuse kasutamist puudutavate
küsimuste osas. See punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja
kohustustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või
eelarves põhjendatud muudatusi (nt hinnapakkumuses nimetatud generaatori tarneaeg on
väljaspool projekti ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja seega vajavad avariitoite
ehitustööd ümberprojekteerimist vms). Taotlejal on õigus mõjuval põhjusel taotleda ka
abikõlblikkuse perioodi pikendamist.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada. Toetuse
saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui ka
juba projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub projekti käigus toetuse kasutamisest, siis tuleb
toetus täies ulatuses tagastada.
Lõike 2 punktides 1–12 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgima hakata pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja järgima hanke läbiviimisel RHS-i, kuna KOV on RHS-i
mõistes hankija.
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu
§ 21 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK esitab toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda
tagasimaksmise ajatamist.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud
teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete
ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Punktide 4 ja 5 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid
muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti
abikõlblikud kulud toetuse saaja pangakontolt.
Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa RTK kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab
võimaldama RTK-l kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja
tehtud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,
selle osasse ja territooriumile. Toetuse saaja peab säilitama taotluse ja projekti elluviimise
dokumente ning teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt (punkt 7).
Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või
paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, veenmaks RTK-d, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega.
Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et
kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Projekti finantsandmed, st
13
projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikuna.
Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on
muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse
täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või
vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas
(punkt 9). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud
teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest
võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates
hoone projekti eesmärgipärase kasutamise. Käesoleva toetusmeetme eesmärk on suurendada
KOV-ide toimepidevust kriisiolukorras. Seda tagab, kui KOV-i hooned on kriisiolukorras
toimepidevad. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad riigieelarvest toetatud hooned jääma
mõistlikuks ajaks ka KOV-i valdusse ja olema eesmärgipäraselt kasutatavad.
Punkti 12 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid.
Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.
Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse RTK õigused. RTK-l on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet või eset
ning tehtud töid;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui esineb eelnõus toodud alus.
Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete
esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal.
Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas
projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise
olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on
võimalik kontrollida ka seda, kas abikõlblike kulude kohta esitatud dokumendid vastavad
originaalile.
Lõike 2 punktidega 1–5 kehtestatakse RTK kohustused. RTK peab:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või muutmise
otsuse;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas vajaduse korral tegema kohapealseid kontrolle;
5) tegema muid eelnõus sätestatud toiminguid.
Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama otsused ka Päästeametile. Kuna Päästeamet on toetuse
rahastaja, peab tal olema ülevaade ja andmed, et kontrollida RTK tehtud otsuste alusel
väljamakstud toetuste, tagasinõutud toetuste või muutmise otsuste tõttu toetuse summasid.
14
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023),
ning Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise analüüs Kuna riigiabi määratlust ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 toodud,
tuleb selle üle otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või konkreetsete kaupade tootmiseks;
abimeede annab abi saajale eelise;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel3.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile eespool toodud neljale kriteeriumile. Vähese
tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see
ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise
viis 4 . Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka
mittetulundusühinguid, seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid
eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt
võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid5.
Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotlejaks KOV-i üksus. KOV-idele antava abi
valdkonnas ei ole eelduslikult tegemist majandustegevusega (kuigi KOV võib olla teatud
valdkondades ettevõtja, nagu ka eespool on välja toodud). Käesoleva määrusega on võimalik
anda toetust selleks, et kriisiolukorras suurendada KOV-i üksuse toimepidevust tema
haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või koolieelses lasteasutuses.
Antav abi ei anna seega KOV-ile majanduslikku eelist, st abimeetme tulemusena ei saa abisaaja
rahaliselt mõõdetavat kasu. Antav abi ei ole ka valikuline, st see pole suunatud näiteks
konkreetsetele ettevõtjatele, ettevõtjate rühmale või majandussektorile. Antud juhul saavad abi
taotleda kõik KOV-id. Antav abi ei moonuta ka konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust.
Eeltoodust tulenevalt ei allu käesoleva määruse alusel antav toetus riigiabi ega vähese
tähtsusega abi reeglitele.
4. Määruse mõjud
3 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Riigiabi | Rahandusministeerium (21.01.2025). 4 Linntam, A. Kuidas tunda ära riigiabi? Albert Linntam. Kuidas tunda ära riigiabi.pdf (21.01.2025). 5 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. Komisjoni teatis
riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (21.01.2025).
15
4.1. Mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: KOV-id ja nende elanikud. Eestis on kokku 79 KOV-i, kus elab ligi 1,4 miljonit
inimest6.
Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõu rakendamine suurendab KOV-ide kriisivalmidust,
kuna toetatavate tegevustega on võimalik suurendada kriisi ajal oluliste hoonete kriisikindlust.
Generaatorite soetamisega vähendatakse evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja
koolieelsete lasteasutuste sõltuvust elektrivõrgust, võimaldades nendes luua sobivad
viibimistingimused ka elektrikatkestuste ajaks.
KOV-ide parem kriisivalmidus tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.
Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõuga kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest suureneb
KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.
4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm I: KOV-id.
Avalduv mõju ja mõju olulisus. Seoses toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega kaasneb
mõningane KOV-ide töökoormuse kasv, kuid võrreldes KOV-ide kõigi ülesannetega on mõju
vähene. Projekti elluviimine omafinantseeringu olemasolu ei eelda. Taotlusvooruga luuakse
KOV-idele võimalus taotleda kindla eesmärgi jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid,
taotlusvooru avamine ei too KOV-idele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi.
Taotlusvoorus osalemine ei ole KOV-ile kohustuslik.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
Sihtrühm II: Päästeamet.
Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu,
kuna toetuse andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel RTK. Päästeameti roll piirdub
taotlusvooru eelarve kinnitamisega ja muude omavahel kokkulepitud tegevustega. Võrreldes
Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus seega väike – erilisi muutusi ei kaasne ja puudub
tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on
eelduslikult väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
Sihtrühm III: RTK
Avalduv mõju ja mõju olulisus. Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse
kasv, kuid kuna taotluste menetlemine ei ole RTK-le uus tegevus, ei teki otsest tarvidust
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks ega vajadust lisatöökohtade järele. RTK teeb
määruse kohaselt toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga
sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja
oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse iseloomuga mõju on vähene – taotluste
6 2025. aasta seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv.
16
menetlemine tähendab küll teatud töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele
ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi menetlema peab.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taotlusi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse
rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt
eelnimetatud teenuse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei
kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Päästeametile, RTK-le ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Mitteametlikult saatis
märkused Rahandusministeerium. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märkusi ei
esitanud. Märkused esitasid ka RTK ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Märkuste arvestamise
tabel on lisatud seletuskirjale.