Riigikogu liikmete arupärimine

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 19.04.2025 /  nr 2-2/15-752; Riigikantselei / 21.04.2025 /  nr 7-1.1/25-00738

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine kaitseministrile (AP 752)

Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 09.06.2025

Lisainfo: Tallinna Kaitseväe kalmistu probleemide kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 21.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Ecsti Vabariigi kaitseminister Hr Hanno Pevkur

ARUPARIMINE Tallinna Kaitseväe kalmistu probleernidest Sôjavüekalmistud on langenutc malestamiseks ja austamiseks fling kannavad ralwuslikku ja ajaloolist malu. Tuntumateks sojavackalmistuteks meie naaberriikides on Powqzki

sojavaekalmistu Poolas, Antakalnio kalmistu (Antakalnise kapints) Leedusja Vennashaudade

kalmistu (Braju kapi) Utis. Need kalmistud on kujunenud vaarikateks puhadeks paikadeks, kus korraldatakse riiklikke malestustlritusi.

Eestis kujundati enne 1940. aastat selliseks keskseks kalmistuks Tallinna Kaitsevüe

kalmistu. Siia maeti Vabadussojas langenud Eesti sojamebed. Nôukogude okupatsiooni ajal tehti Tallinna Kaitsevae kalmistu eestiaegsed hauad barbaarsclt maatasa ja mdc vabaduse

cest langenud kangelaste peale macti Noukogude sojavuelased ja nende pcreliikmed.

Moni aasta peale Ecsti iseseisvuse taastamist otsustas valitsus alustada tegevusi

kalmistu taastamiseks 1940. aasta seisule vOimalikult lilhedascs olukorras. Tanaseks on

taastatud Vabadussoja juhtide malestussammas ja memoriaal, kalmistu kabel, Vabadusristi

kavaleride malestussammas. varavaehitus, mMestusehis, keiserliku Saksamaa sodurite

mulestusmurk. Ikili mereväelaste malestusmargid ja Eesti Vabariigi lendurite matmisala.

Konserveeritud on Manniku p)ahvatusohvrite mUlestussanimas. taastatud nende hauattihiscd

ning rajatudjuurdepaasutee Vabadussojas langenute monumendijuurde.

Neid toid on tehtud paraku teosammul. 2007. aastal teisaldati Tallinna Kaitsevac

kalmistule varem Tonismilci olnud Noukogude sOduri monument. nn pronkssôdur.

Samal ajal on kalmistul tegutsetud ka Venemaa Fodcratsiooni Tallinna saatkonna

initsiatiivii ja rahastusel. Nôukogude armee sbjameeste haudadel olevate hauatahiste

restaureerimise ja konserveerimise sildi all hakati neid peale NOukogude sôduri monumendi

Tallinna Kaitsevae kalmistule teisaldamist uute vastu vahetama, secjuures ilma

kooskolastuseta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna ega Tallinna

Kaitsevde kalmistu taastarnisprojekti autoritega. Nil on naiteks VabadussOjas langenud

ulemleitnandi hauakivi korvale paigaldatud 1941. aastal langenud politruki kenotaai Viimastel aastatel on I maailmasojas langenud Saksa sodurite matmisalale ilmunud hoopis

peale soda hukkunud Nôukogude söjavilelaste hauatlthised vOi kenotaafid.

Kalmistu B-3 kvartalis on iga Eesti sOduri kalmule paigutatud Noukogude sojavaelase

hauatahis vol kcnotaaf. MOned Eesti sOdurite kalmudele asetatud granlidist millestuskivid on

vüga suured. Paijudelt kenotaafidelt selgub, et malestatakse NOukogude sojavaelasi, kclle

surma-aastateks on ajavahemik 1945-1953. si suurc töendosusega on tegemist hukkunutega

vôitluses Eesti metsavendade vastu.

Nr.i2

Tallinna Kaitsevae kalmistu koige suuremaks vaatamisvaarsuseks ja rituaalidc labiviimise paigaks on aga kujunenud Noukogude soduri monument. Kogunemiste kaigus

tallatakse Festi sodurite haudadel. Iseloomulik on veel asjaolu, et kui videokaameratega

valvatud Noukogude soduri monumendi kailal vandaalitseti, siis taastaii see see kiiremas

korras. cm VabadussOjas langenute hauatahiste iaastarnine peale vandaalitsemist on \‘Otflud

hoopis rohkem aega. Venemaa rahastuse toetusel hoolitsetakse NOukogucle soduri monumenti

umbritseval alal silmanahiavalt paremini heakorra ja soliidse valjanigernise cest kui Lesti Vabariigi Kaitseministeerium hoolitseb Eesti sOjavaelaste kalmude eest. Naiteks kindral

.lohannes Kerdi hauaplats oh eelmise aasta kevadel täiesti rohtu kasvanud.

himselgelt on tegemist meie riiklusele alandava knootilise olukorraga fling niih. ci

puudub flidine. kontseptuaalne piaan, kuidas peaks kaimistut edasi arendama. Eat korduvad

Eesti Eruohvitseride Kogu ja Tallinna Kaitsevae kalmistu taastamisprojekti aulorite

poOrdumised Kaitseministeeriumi poole ci ole olukorda paremaks muutnud.

Scilega scoscs on mcii Teile jiirgniiscd küsimuscd:

1. Kas Nôukogudc soduri monument kavaisctakse jEitla Tallinna Kaitscvue kalniistule? Kui

alt siis kuidas on okLlpandi malestusmargi eksponcerimine kooskOlas lugupidamisega Lesti

riikluse vastu? Kui ci kavatseta jätta. siis millal eemaldatakse?

2. Miks on l’allinna Kaitsevac kalmistu taastaminc veninud ule 30 aasta?

3. Miks ci ole Tallinna Kaitsevac kalmistul piiraiud \‘enemaa Fodcntsiooni saaikonna

algatusel ja rahasiusel toimunud/ioimuvat omavoli. mis alandab mdc riiklust?

4. Kas on tOsi. ci Kaitseministeeriumil puudub plaan. kuidas kalmistut cdasi arendada?

5. Midaja mililal kavatseb kaitseminister ette vOtta olukorra lahendamiseks?

Esitavad Riigikogu liikmed; Jaak Valge J. 11- Leo Kunnas $° LJ

Allkirjastatud digitaalselt

Lp hr Keit Kasemets .04.2025 nr 2-2/15-752

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel