Seisukoht OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Endla 10a

10142, Tallinn

Teie 14.03.2025 nr 16-7/21-02502-178

Meie 21.04.2025 nr 13-4/1206-2

Seisukoht OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi

meretuulepargi keskkonnamõju hindamise

aruandele

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502-

178 OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande

valikust väljapanekust ja arutelu toimumisest ning palus esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes

seisukoht KMH aruande kohta.

TTJA algatas kõnealuse KMH oma 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 „Hoonestusloa menetluse

ja keskkonnamõju hindamise algatamine“. TTJA 22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-473 algatati

hoonestusloa menetlus kavandatava veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte ning otsustati

keskkonnamõju hindamise menetlus liita TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH

menetlusega. KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks TTJA 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-

02502-095.

KMH aruande kohaselt on kavandatavaks tegevuseks tuuleelektrijaama rajamine merealale Liivi

lahes ning selle veekaabelliiniga põhivõrguga ühendamine. Kavandatav meretuulepark paikneb

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohase tuuleenergeetika võimalikus

arenduspiirkonnas. Eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnustiku ja merepõhja elupaikade uuringutest

tulenevalt kujunes KMH aruandes ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternatiiviks kuni 80

tuulikuga põhialternatiiv 3, mille koguvõimsus oleks maksimaalselt 1600 MW. Tehnilistest

alternatiividest hinnati lisaks erinevaid vundamenditüüpe, tuulikute kõrguseid (sh rootori

diameetreid) ning meretuulepargi ja veekaabelliini võimalikku paigutust. Veekaabelliini pikkus

Liivi lahe kirdeosa rannikuvetes on u 31 km.

Tutvunud esitatud KMH aruandega ja lähtudes valdkonna pädevusest märgime, et joonisel 4.3-4

on toodud kalapüügialad ja seisevnoodad vastavalt Pärnu maakonna mereala planeeringule.

Juhime tähelepanu, et antud kalapüügialade ja seisevnootade asukohtade puhul on tegemist Pärnu

maakonna mereala planeeringu koostamise protsessis kaardistatud huvigruppide huviga, millega

arvestati planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mis on kajastatud planeeringus taustainfona.

Taustainfona esitatu on ajas muutuv ja ei ole kehtestatud planeeringulahenduse osa. Seega palume

joonise pealkirja täpsustada näiteks järgnevalt: Kalapüük Liivi lahes (mis aastate info?),

kalapüügialad ja seisevnoodad (Pärnu maakonna mereala planeeringu taustainfo, 2013)

2 (2)

Täiendavalt märgime järgmist:

1. Ptk 2.2 viimases lõigus on toodud, et käesolev KMH aruanne on koostatud põhivõrguga

veekaabelliini rajamiseks veekaabelliini alal ja meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse

esialgselt alal. Täiendava ala KMH aruanne koostatakse eraldi koos täiendavate

menetlustoimingutega. Arvestades, et TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt liideti Saare-Liivi

meretuulepargiga täiendav ala, mida käesolevas KMH aruandes aga ei käsitleta, võiks aruandesse

lisada selgituse, miks ei ole täiendavat ala KMH aruandesse hõlmatud.

2. Aruande erinevates osades on pargi opereerimisajaks nimetatud erinevaid ajavahemikke.

Nt 2.6.2 on toodud 25+ aastat, 2.6.3 vähemalt 30-35 aastat, 3.11.2 vähemalt 30 aastat, 4.3.1 aga

25 aastat. Soovitame aruandes läbivalt eeldatav opereerimisaeg ühtlustada.

3. Ptk 3.3.3 lk 103 soovitame lisada täiendav alapealkiri – kaablivõrgu ja ühenduskaabli

rajamisega kaasnev heljumi levik ja seal osas mh käsitleda, millisel meetodil kaabli paigaldamist

on modelleerimisel aluseks võetud.

4. Ptk 3.5.3 tabelis 3.5-8 on lindude häirimisriski hindamisel kasutatud 10-20 a vanuseid

teadusartikleid. Arvestades meretuuleparkide kiiret arengut, võiks eeldada, et on olemas ka

uuemaid artikleid, mis käsitlevad tänapäevasemaid meretuuleparke?

5. Ptk 3.5.3, tabelile 3.5-8 järgnevas lõigus on linnustikule avalduva häirimise mõju osas

toodud, et reeglina tuulepargi alal laevadega ei sõideta, kalapüük on keelatud jne, mis omakorda

tasakaalustab hoolduslaevadest põhjustatud võimalikku häiringut. Samas on aga ptk 6.1.3. mõjus

laevaliiklusele toodud, et erinevates maades on tuulepargid avatud nii kaubanduslikuks kui

harrastustegevuseks. Sellest võib järeldada, et mõju hindamisel linnustikule on lähtutud, et alal on

veeliiklus piiratud aga mõju hindamisel laevaliiklusele on arvestatud, et alal võib ka muu veeliiklus

toimuda.

6. Joonisel 4.3-4 on toodud traalide aasta keskmine tihedus kuid kusagilt ei selgu, millised

aastad on aluseks võetud?

7. Tabelis 7.2-1 on toodud olulise ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise meetmed, kus mh on toodud ajavahemikud, millal antud

keskkonnakomponendi jaoks on soovitav töid mitte teostada. Soovitame ptk 7.2 lisada täiendav

lõik, kus oleks ära toodud kõik ajavahemikud, millal tuleks töid vältida ja sellest tulenevalt

ajavahemikud, millal milliseid töid on võimalik teostada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lembe Reiman

58851406 [email protected]