Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ muutmise eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua justiits- ja digiminister

Rahandusministeerium ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE).

Eelnõu kohta on meil järgmised märkused:

1. Eelnõus puudub erand, mille kohaselt ei ole üks sisse, üks välja põhimõtte järgimine

kohustuslik Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ning täiesti uue, seni reguleerimata valdkonna

õigusakti kehtestamisel.

Seletuskirjas ei ole esitatud infot Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ega ka seni reguleerimata

valdkonda puudutava õigusloome mahu kohta. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise vajadust ei

ole seletuskirjas isegi mainitud. See on kummastav, sest Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist

puudutava õigusloome maht on aastatel 2022–2024 olnud keskmiselt üle 26 protsendi.

Rahandusministeeriumi valitsemisalas on valdkondi, mille regulatsioon peamiselt tuginebki

Euroopa Liidu õigusel (näiteks finantssektoris ligi 95% ja üksnes 5% tuleneb selles

valdkonnas siseriiklikust õigusest, sh VÕSist, ÄSist, PankrS). Ka ei saa eeldada, et kõik

direktiivid on üle võetud ülemääraselt ning nendes valdkondades on küllaga kohustusi, mida

ära kaotada saaks. Seega tähendaks üks sisse, üks välja reegli kehtestamine nendes

valdkondades seda, et tuleb asuda kehtetuks tunnistama teiste valdkondade seadustes olevaid

sätteid, omamata valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja seega ka teadmata, miks ja milleks mingid

sätted teiste valdkondade seadustes vajalikud on.

Seni reguleerimata valdkonnas õigusakti välja töötamine on poliitika kujundamise

väljenduseks (nii Vabariigi Valitsuse kui ministri) ning see ei tähenda, et uue algatuse tõttu

tuleks või saaks mõne olemasoleva valdkonna seaduse või nendes sisalduvad kohustused

kehtetuks tunnistada (keeruline on uue seaduse puhul ka mujal vähendatavate kohustuste

mahu määramine).

Teie 26.03.2025 nr 8-1/2870-1;

JDM/25-0314/-1K

Meie 21.04.2025 nr 1.1-11/1557-2

2

Seega teeme ettepaneku hõlmata erandiga nii Euroopa Liidu õigus kui ka seni reguleerimata

valdkond.

2. HÕNTE muudatus näeb ette, et üks sisse, üks välja põhimõtte rakendamisel ei pea

järgima HÕNTE § 32 lõikes 3 sätestatud nõuet, et seaduseelnõusse ei kavandata erinevate

seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi

saavutamisega. See tähendab, et eelnõu kohase muudatuse tulemusena ei pruugi ettepanek

piirduda oma valitsemisala seadustes ettepaneku tegemisega, vaid ministril on võimalik teha

ettepanek ka ministri enda vastutusvaldkonnast väljas oleva valdkonna reguleerimiseks.

Selline muudatus võib olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja sellest tulenevalt ka

Vabariigi Valitsuse seadusega.

Põhiseaduse § 94 kohaselt moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks seaduse alusel

vastavad ministeeriumid. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju

ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 45 sätestab valitsemisalade korraldamiseks moodustatud

ministeeriumide loendi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 kohaselt on ministri

pädevuses vastava ministeeriumi juhina muuhulgas ministeeriumi juhtimine ja

valitsemisalasse kuuluvate küsimuste korraldamine peaministri korraldusega määratud

pädevuse ja vastutusvaldkonna piires, samuti ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate

küsimuste otsustamine, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse

määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt hõlmab ministeeriumi

juhtimise ülesanne eeskätt vastutust poliitikakujundamise eest ministeeriumi valitsemisala

küsimustes. Ministeerium koostab valitsemisala kujundavad poliitikadokumendid ning

õigusaktide eelnõud. Minister on nii strateegilise vaate kujundaja kui ka administraator, kes

korraldab ja tagab vajalike vahendite olemasolu, sh riigieelarveliste läbirääkimiste kaudu. Ka

juhul, kui ühte ministeeriumi juhib kaks ministrit, ei tohi üks minister sekkuda teise ministri

vastutusvaldkonda. 1

Seega on mõeldamatu, et ühe ministeeriumi koostatavasse eelnõusse lisatakse teise

ministeeriumi valdkondi või teemasid, milles eelnõu koostaval ministeeriumil ekspertiis

puudub. Ministri määruste puhul puuduks ka määruse kehtestamiseks õiguslik alus

(volitusnorm on valdkonna eest vastutavale ministrile).

Ühes eelnõus mitme valdkonna reguleerimine seab ka Riigikogu juhatuse keerulisse olukorda

eelnõule juhtivkomisjoni määramisel.

3. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et üks sisse, üks välja põhimõtte jõustumise järel

jätab Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastamata eelnõu, kui reeglit ei ole kohaldatud ega

esine aluseid, mille puhul võib jätta reegli kohaldamata. Me ei toeta sellist n-ö vetoõigust, sest

see takistab ministritel tegemast oma valitsemisala puudutavaid poliitikaotsuseid.

4. Halduskoormuse vähendamise kohti otsivad kõik ministeeriumid ise, samuti

tegeletakse halduskoormuse vähendamisega Euroopa Liidu õiguse tasandil. Valitsuse juurde 1 https://pohiseadus.ee/sisu/3570/paragrahv_94

3

loodi efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Seega tegeletakse halduskoormuse küsimusega

laialdaselt ning meie hinnangul tuleks kaaluda, kas eelnõu kohane HÕNTE muudatus on üldse

vajalik, sest see toob ministeeriumidele eelnõude ettevalmistamisel kaasa olulise töökoormuse

kasvu. Seletuskirjast nähtub, et 2024. aastal tõi avalikule sektorile töökoormuse kasvu 42%

seaduse eelnõudest (töökoormus ei kasvanud 20% eelnõudest), samal ajal kui ettevõtjate

halduskoormuse kasvu tõi kaasa 24% eelnõudest (halduskoormus ei muutunud 53 % eelnõude

puhul). Olukorras, kus ka ministeeriumide tööprotsessid on optimeerimisel, et kulusid ja

ametnikke vähendada, ei ole täiendavat töökoormust kaasa toov eelnõu mõistlik. Samuti

muutuks HÕNTEsse lisatav üks sisse, üks välja põhimõtte rakendamine õige pea võimatuks,

sest erinevate revisjonide tulemusena on juba eelnevalt koormust tekitanud sätted kehtetuks

tunnistatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]