Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionäri otsus

RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS

Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionäri otsus

21.04.2025

Tallinn

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu töökorra muutmine

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionär Eesti Vabariik (häälte arv vastavalt äriregistrile

2 788 297, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), mida esindab riigi

osalust valitseva Rahandusministeeriumi poolt rahandusminister Jürgen Ligi

tuginedes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 06.03.2025 kirjale nr YLD-1/2025-2, äriseadustiku

§ 298 lõike 1 punktile 10, § 305 lõikele 1 ja § 317 lõikele 11 ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

põhikirja punktile 7.2.5

võttis vastu alljärgneva otsuse:

muuta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu töökorra punkte 3.9, 3.13, 3.16, 3.17, 4.7, 5.10,

5.11, 5.12, 6.5, 6.6, 8.3 ja 8.6, tunnistada kehtetuks punktid 3.10, 3.15, 5.9, 5.13 ja 6.4 ning

kinnitada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu töökord uues redaktsioonis (lisatud).

(Allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu töökorra uus redaktsioon

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu töökord

1. Üldsätted

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Selts) nõukogu töökord (edaspidi Töökord) sätestab

Seltsi nõukogu (edaspidi Nõukogu) sisemise töökorralduse, sealhulgas asjaajamise,

koosolekute kokkukutsumise, otsuste vastuvõtmise ja vormistamise korra, teabe andmise ning

muud Nõukogu tööga seotud küsimused vastavuses kehtivate õigusaktide ja Seltsi põhikirjaga.

2. Nõukogu ülesanded

2.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, sealhulgas kinnitab:

2.1.1. Nõukogu järgmise majandusaasta tööplaani.

2.1.2. Seltsi järgmise majandusaasta tulude, kulude ja investeeringute eelarve.

2.1.3. Seltsi pikaajalise strateegia ja arengusuunad.

2.1.4. siseauditite järgmise aasta tööplaani.

2.2. Nõukogu korraldab Seltsi juhtimist, sealhulgas:

2.2.1. annab vajadusel juhatusele korraldusi Seltsi juhtimisel.

2.2.2. teeb Seltsi aktsionäri, Nõukogu liikme, audiitori või juhatuse nõudel otsuseid muudes

Seltsi majandustegevusega seotud olulistes küsimustes.

2.3. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, sealhulgas:

2.3.1. vaatab Nõukogu korralistel koosolekutel läbi juhatuse poolt esitavad kvartaalsed

ülevaated Seltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast.

3. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

3.1. Nõukogu võtab vastu otsuseid oma koosolekutel. Õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud

juhtudel ja korras võib Nõukogu võtta vastu otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata.

3.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt Nõukogu tööplaanile, kuid mitte

harvemini kui üks kord 3 kuu jooksul.

3.3. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Aktsionäri, audiitori, Nõukogu liikme

või juhatuse nõudel hiljemalt 7 päeva jooksul vastava nõude esitamisest.

3.4. Nõukogu koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige.

3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad Seltsi peakorteris, kui Nõukogu esimees või teda asendav

Nõukogu liige ei otsusta teisiti.

3.6. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku kokkukutsumise teatega, kus märgitakse koosoleku

toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku kokkukutsumise teatele kirjutab alla Nõukogu

esimees või teda asendav Nõukogu liige.

3.7. Nõukogu korralise koosoleku päevakorra koostab juhatus ning selle kinnitab Nõukogu

esimees või teda asendav Nõukogu liige. Aktsionäril, Nõukogu liikmel või juhatusel on õigus

nõuda mistahes küsimuse lülitamist Nõukogu järgmise korralise koosoleku päevakorda.

3.8. Kui Aktsionär, audiitor, Nõukogu liige või juhatus nõuab Nõukogu erakorralise koosoleku

kokkukutsumist, lülitab Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige päevakorda

erakorralise koosoleku kokkukutsumist nõudnud isiku või organi poolt esitatud küsimused.

3.9. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse päevakorras olevate küsimuste

osas viide otsuse vastuvõtmiseks vajalike materjalide (edaspidi Materjalid) asukohale.

Materjalid avalikustatakse Seltsi infosüsteemi kaudu, millele Nõukogu liikmele on tagatud

ligipääs. Materjalid peavad sisaldama juhatuse kirjalikku lühikokkuvõtet vastava

päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekti.

3.10. Nõukogu korralise koosoleku kokkukutsumise teate ja Materjalide ettevalmistamise ja

Nõukogu liikmetele saatmise tagab Nõukogu esimehelt või teda asendavalt Nõukogu liikmelt

saadud teabe alusel juhatus, kui Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige ei otsusta

teisiti.

3.11. Kui Nõukogu kokkukutsumise teadet ja/või Materjale ei valmista ette juhatus, kuid

juhatuse liikmete osalemine on vajalik, siis saadab Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu

liige koosoleku kokkukutsumise teate ja/või materjalid ka juhatusele.

3.12. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja viide Materjalide asukohale edastatakse

hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist Nõukogu liikmetele elektronposti teel.

Vajadusel esitatakse Nõukogu liikmetele materjalid koosolekul paberkandjal. Kui Materjalid

edastatakse Nõukogu liikmetele koosoleku päeval on Nõukogul õigus otsustamine edasi lükata

järgmisele Nõukogu koosolekule.

3.13. Juhul kui eelnimetatud sidepidamise viisi kasutamine ei ole vältimatute asjaolude tõttu

võimalik, võib Nõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate edastada ka suuliselt.

3.14. Kui Nõukogu liige ei saa võtta osa Nõukogu järgmisest koosolekust, peab ta teatama

selle põhjustest Nõukogu esimehele või teda asendavale Nõukogu liikmele viivitamatult pärast

koosolekul osalemise võimatuse ilmnemist.

3.15. Nõukogu esimees võib teha Protokollijale ülesandeks p 3.4. ja 3.12. ülesannete tehnilise

täitmise.

4. Nõukogu koosolek

4.1. Nõukogu koosoleku töökeel on eesti keel.

4.2. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks Nõukogu liikmetele ka juhatuse liikmed ja

Protokollija, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad Nõukogu koosolekul üksnes

Nõukogu esimehe või teda asendava Nõukogu liikme või kui vajadus tuleneb konkreetse

päevakorrapunkti eripäradest, siis juhatuse liikme kutsel. Juhatuse liikmed ning muud isikud

võivad koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul

füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel

elektroonilisel viisil, mis võimaldab neil eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta.

4.3. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine Nõukogu liige ega

kolmas isik. Nõukogu liige võib Nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi

elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva

kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab Nõukogu

liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

4.4. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, tema puudumise korral aga Nõukogu

esimeest asendav Nõukogu liige (edaspidi Koosoleku Juhataja). Koosoleku Juhataja kontrollib

koosoleku alustamisel, kas Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline.

4.5. Juhul, kui kohal on kõik Nõukogu liikmed, paneb Koosoleku Juhataja vastava ettepaneku

olemasolu korral hääletusele küsimuse Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates toodud

päevakorra täiendamisest.

4.6. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, paneb Koosoleku Juhataja Nõukogu korralise koosoleku

päevakorras olevad küsimused arutusele päevakorras toodud järjekorras.

4.7. Nõukogu koosoleku päevakorras olevate küsimuste läbivaatamine algab vastava

ettekandega ja vajadusel kaasettekandega. Kui juhatuse seisukoht ei selgu nimetatud

ettekandest, esitab juhatuse esimees ettekande järel juhatuse seisukoha. Juhul, kui küsimust on

arutanud mõni Nõukogu poolt moodustatud komisjon, siis esitab vastava komisjoni esimees või

tema puudumisel mõni komisjoni liige komisjoni seisukoha antud küsimuses.

4.8. Seejärel annab Koosoleku Juhataja sõna Nõukogu liikmetele küsimuste esitamiseks ning

ettekandjale vastusteks esitatud küsimustele.

4.9. Igal Nõukogu liikmel, juhatuse esimehel ning vajadusel ka päevakorrapunkti arutelu juures

viibinud juhatuse liikmel on õigus enne küsimuse hääletusele panekut vähemalt üheks

repliigiks. Nõukogu võib oma otsusega piirata konkreetsel juhul ettekande tegemiseks,

küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks ja/või repliikide tegemiseks ettenähtud aega või

ettekandest, küsimuste esitamisest ja neile vastamisest ja/või repliikidest üldse loobuda.

Nõukogu võib samuti otsustada päevakorras oleva küsimuse läbivaatamise diskussiooni korras.

Sellisel juhul määrab Nõukogu ka diskussiooniks eraldatava aja. Diskussiooni juhib Koosoleku

Juhataja.

4.10. Pärast päevakorras oleva küsimuse läbivaatamist loeb Koosoleku Juhataja ette otsuse

projekti, ning kui Nõukogu võtab antud päevakorrapunkti osas vastu otsuse, paneb selle

hääletusele.

4.11. Hääletamine on avalik, kui Nõukogu ei otsusta teisti.

4.12. Enne Nõukogu koosoleku lõppemist määratakse kindlaks Nõukogu järgmise koosoleku

toimumise aeg.

4.13. Nõukogu koosoleku lõpetab Koosoleku Juhataja.

5. Nõukogu koosoleku protokollimine

5.1. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollijaks on Nõukogu poolt määratud isik.

Nõukogu koosolek salvestatakse täies ulatuses, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Vastava otsuse

kohta tehakse märge protokolli.

5.2. Protokolli kantakse:

5.2.1. Nõukogu koosoleku toimumise koht ja aeg ning koosoleku alguse ja lõpu aeg.

5.2.2. Koosoleku Juhataja ja Protokollija nimi, Nõukogu koosolekul osalenud Nõukogu ja

juhatuse liikmete ning kutsutud isikute nimed.

5.2.3. Nõukogu koosoleku päevakord.

5.2.4. Nõukogu koosolekul iga päevakorrapunkti arutamisel ettekandeid teinud isikute nimed.

5.2.5. Nõukogu otsused, hääletamise tulemused, otsuse vastu hääletanud Nõukogu liikmete

nimed.

5.2.6. Asjaolu, et Nõukogu liige ei osale hääletamisel koos põhjendusega.

5.2.7. Nõukogu liikme eriarvamus.

5.2.8. Nõukogu liikme või juhatuse esimehe nõudel muud küsimuse arutamisel tähtsust omavad

asjaolud.

5.3. Nõukogu koosoleku protokolli projekt koostatakse Protokollija poolt 2 tööpäeva jooksul

pärast koosolekut ning edastatakse koheselt juhatusele.

5.4. Juhatuse liikmed edastavad Protokollijale vajadusel oma märkused protokolli projekti

kohta 2 tööpäeva jooksul.

5.5. Pärast nimetatud tähtaja möödumist edastab Protokollija protokolli projekti Nõukogu

esimehele, kes edastab vajadusel Protokollijale oma märkused 3 tööpäeva jooksul.

5.6. Pärast nimetatud tähtaja möödumist edastatakse protokolli projekt kõigile Nõukogu

liikmetele, kes edastavad Protokollijale vajadusel oma märkused 3 tööpäeva jooksul.

5.7. Pärast nimetatud tähtaja möödumist vormistatakse protokolli projekt lõplikult ja esitatakse

Nõukogu liikmetele digitaalseks allkirjastamiseks.

5.8. Nõukogu koosoleku protokolli allkirjastavad Protokollija ja Nõukogu liikmed.

5.9. Nõukogu koosolekute protokollide originaaleksemplaride ja Nõukogu koosolekute

salvestuste hoidmise korraldab juhatus.

5.10. Nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega ja muude Nõukogu tööga seotud

materjalidega peavad olema kättesaadavad Protokollija või tehniliste lahenduste kaudu.

5.11. Nõukogu koosolekute salvestused kustutatakse Protokollija poolt hiljemalt 3 tööpäeva

jooksul peale protokolli allkirjastamist kõigi Nõukogu liikmete poolt. Protokolle koos lisadega

säilitatakse alaliselt.

6. Nõukogu otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

6.1. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus

kõik Nõukogu liikmed. Igal liikmel on õigus teha ettepanek otsuse vastuvõtmiseks koosolekut

kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt nimetatud isik esitab Nõukogu liikmetele

otsuse eelnõu ja vajalikud materjalid ning määrab vastamiseks vajaliku tähtaja. Nõukogu

liikmed, kes määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei saada, loetakse hääletanuks otsuse

vastu.

6.2. Koosolekut kokku kutsumata tehtud otsus loetakse vastu võetuks, kui kõik Nõukogu

liikmed on hääletanud ning otsuse poolt on antud üle poole Nõukogu liikmete häältest.

Hääletamisel Nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav Nõukogu esimehe

hääl.

6.3. Koosolekut kokku kutsumata tehtud otsuse korral koostab Protokollija hääletustulemuste

kohta koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli, mille allkirjastavad Protokollija ja kõik

Nõukogu liikmed. Protokolli lahutamatuks lisaks on Nõukogu liikmete hääletusega seotud

seisukohad.

6.4. Kui kõik Nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse

vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita.

6.5. Nõukogu esimees võib teha Protokollijale ülesandeks p 6.1. ülesande tehnilise täitmise.

7. Nõukogu poolt moodustatud komisjon

7.1. Õigusaktidest tulenevalt või oma töö efektiivsuse tõstmiseks võib Nõukogu moodustada

erinevate tegevusvaldkondade küsimustega tegelevaid komisjone. Komisjoni esimehe ja

liikmed määrab Nõukogu.

7.2. Komisjon tegutseb talle Nõukogu poolt pandud tegevusvaldkonnas Nõukogule esitavate

materjalide läbitöötamise ja neile hinnangute andmisega.

7.3. Komisjon teostab oma tööd koosolekute vormis. Koosolekud kutsub kokku komisjoni

esimees. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Komisjoni koosolekud

protokollitakse. Komisjoni koosolekute tehnilise teenindamise ning protokollimise tagab

juhatus.

8. Nõukogu tehniline teenindamine, esindamine ja teabe andmine

8.1. Nõukogu tehnilise teenindamise korraldab juhatus.

8.2. Nõukogu tegevust juhib ja Nõukogu esindab suhetes kolmandate isikutega Nõukogu

esimees, tema äraolekul või võimetuse korral oma kohustusi täita aga Nõukogu vanim liige.

Oma äraolekust või võimetusest oma kohustusi täita teatab esimesel võimalusel Nõukogu

esimees teda asendavale Nõukogu liikmele ja juhatusele.

8.3. Teavet Nõukogu otsuste kohta, samuti muud Nõukogu tööd puudutavat mitteavalikku

teavet võib kolmandatele isikutele avaldada Nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik.

Teavet avaldanud isik vastutab teabe avaldamise ulatuse ja otstarbekuse eest.

8.4. Kolmandatele isikutele ei või avaldada teavet, mille avaldamine kahjustab või võib

kahjustada Seltsi huve. Teabe avaldamiseks kolmandatele isikutele ei loeta teabe andmist

aktsionäride üldkoosolekule ning Nõukogu otsuste täitmiseks vajaliku teabe andmist Seltsi

töötajatele.

8.5. Pressiteate avaldamise pärast Nõukogu koosolekut tagab Seltsi juhatus kooskõlastades

selle eelnevalt Nõukogu esimehega.

8.6. Nõukogu liikmel on õigus saada igalt juhatuse liikmelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku

teavet, sealhulgas dokumente ja selgitusi ning asjakohast tehnilist tuge.

Kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri poolt aprillis 2025