Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/1455-2 |
Registreeritud | 21.04.2025 |
Sünkroonitud | 23.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Merlin Sepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Kliimaministri 17. augusti 2023. a
määruse nr 46
„Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetuse andmise
tingimused ja kord“ muutmine
Austatud härra minister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 46
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Eelnõu on otseselt seotud riikliku energia- ja kliimakavaga, mille lõplikku ajakohastatud
versiooni ei ole Eesti endiselt Euroopa Komisjonile esitanud ning seetõttu saatis Euroopa
Komisjon Eestile rikkumismenetluses põhjendatud arvamuse. Euroopa Komisjonil on õigus
maksed Eestile peatada, kuna põhjendatud arvamuse etappi jõudnud rikkumismenetlus võib
seada ohtu ühtekuuluvuspoliitika fondidest planeeritavate ja tehtavate kulude seaduslikkuse
ja korrektsuse. Rahandusministeerium ei kooskõlasta eelnõu, kuna ei ole tagatud eelnõuga
seotud kulude seaduslikkus ja korrektsus, mis toob kaasa arvestatava eelarveriski ning
maksete peatamise riski. Täpsem rikkumismenetluse ning õiguslike aluste info on esitatud
allpool.
13. märtsil 2025. a esitas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
258 alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024
lõplikku ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt energialiidu ja
kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2.
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)
poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „(i) energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ investeeringute põhjenduses on ühe
alusdokumendina välja toodud „Eesti riiklik energia ja kliimakava aastani 2030“, lisaks on
nimetatud kava antud erieesmärgi üheks eeltingimuseks. Sellega on rakenduskavas loodud
otsene seos käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste ja nimetatud strateegilise
dokumendi vahel.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikkel 73 lõige 2
punkt i sätestab, et korraldusasutus tagab toetatavate tegevuste valimisel, et valitud tegevusi
Teie 20.03.2025 nr 1-4/25/1389;
KLIM/25-0298/-1K
Meie 21.04.2025 nr 1.1-11/1455-2
2
ei mõjuta otseselt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus
rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste
tulemuslikkuse. Nimetatud nõuet ei ole korraldusasutusel võimalik täita, mis seab omakorda
ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse.
Lisaks sätestab ÜSM artikkel 97 lõige 1, et Euroopa Komisjon võib peatada maksed, välja
arvatud eelmaksed, täielikult või osaliselt pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse
oma märkuste esitamiseks, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: d) komisjon on
esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse seoses
rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust.
Palume kliimaministeeriumil esitada põhjalik analüüs vastavalt korraldusasutuse antud
lähteülesandele ning palume infot, millises ajaraamis liigutakse edasi riikliku energia- ja
kliimakava ajakohastamisega. Eelnimetatud põhjalik analüüs on sh oluline ka vajadusel
Euroopa Komisjoniga konsultatsiooni algatamiseks, et saada nende seisukoht.
Lisaks riigiabi kommentaar:
1. Palume eelnõu § 1 punkt 2, millega muudetakse määruse § 5 lõige 4 sõnastada
järgmiselt: „Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse
suurus ettevõtja kohta koos mistahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega
abiga ületada 300 000 eurot.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Merlin Sepp 5854 4274
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|