Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-8/1067-2 |
Registreeritud | 22.04.2025 |
Sünkroonitud | 23.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
Toimik | 1.1-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA |
Saabumis/saatmisviis | Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA |
Vastutaja | Kelly Otsman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2024. aasta tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest Sihtasutuse tegevus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on 2024. aastal 1,73 (Eesti haiglate keskmine 1,34). Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33 erialakeskusega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp). 2024. aasta oli kolm kvartalit järjest Eestis majanduslanguses, kuid pöördus viimasel kvartalil kasvule (+1,2% YoY). Aasta lõpuks langes ka EURIBOR tasemeni 2,7%, mis mõjutab meie majandust positiivses suunas, kuna Eesti erasektori võlakoorem on oluliselt suurem, kui meie naabermaades. Inflatsioon jäi aasta keskmisena 3,6% juurde, kuid 2025. aastal on maksutõusude tõttu oodata inflatsiooni kasvu 4% juurde. 2024. aasta oli Regionaalhaigla vaates väljakutsete rohke. Eesti tervishoiu rahastuses on keerulised ajad, mis ei jäta ka Regionaalhaiglat puudutamata.
2024. aasta ravirahastuse lepingu mahud osutusid madalamaks, kui oli meie võimekus osutada raviteenust. IV kvartalist andis Tervisekassa lisalepingut onkoloogiale ja hematoloogiale summas 4,6 mil eurot. Aasta lõpuks olime teinud suures mahus ületööd (ravitöö üle ravirahastuslepingu mahu), mille tõttu kaotasime ca 5 mil eurot Tervisekassa poolt rakendatava koefitsiendi tõttu.
2024. aastal võtsime kasutusele Verekeskuse esimeses etapis rekonstrueeritud pinnad Ädala tänaval, alustasime X-korpuse rekonstrueerimistöödega. Esimese etapina rajasime operatsioonikeskuse ettevalmistusruumi. Võtsime tervikuna kasutusele rekonstrueeritud AB- korpuse liidespinnad ning käivitasime Y-korpuse katusele rajatud päikeseelektrijaama kogutoodanguga 50 000 kWh 2024. aastal.
Eesmärkide täitmine Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2024. aastal mõjutas enam välisvahendite (sihtfinantseeringud) langus, mis on seotud investeeringute mahuga. Samuti mõjutab tulemit Regionaalhaigla ja grupi haiglate poolt osutatud ravi maht ning kasvavad kulud seoses hinnatõusudega. 2023. aastal investeeris haigla suurelt taristusse välisvahendite arvelt. 2024. aastal Regionaalhaigla grupil välisvahendeid kasutada ei olnud, seega on investeeringud taristusse oluliselt tagasihoidlikumad.
tuhat EUR 2024 sh
Regionaalhaigla 2023
sh Regionaalhaigla
Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste kohustustega)
1,6 1,5 1,5 1,5
Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 1 0,9 0,3 0,3
Netovara suhtarv (netovara/vara) 64,3% 61,6% 63,9% 61,5%
Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed varad)/tegevustulud))
-1,0% 1,1% 11,2% 13,3%
ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 1,0% 0,7% 13,5% 10,9%
Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupi kohustused on langenud tasemele, kus likviidsed varad ületavad kohustusi. Sellest tulenevalt on oluliselt paranenud netovõlakoormuse suhtarv, mis grupi tasemel on miinuses. Oluliselt vähenenud on ka tulem võrreldes 2023. aastaga, mis avaldab mõju varade tootlusele.
Tegevuseesmärgid 2021. aastal kinnitati Regionaalhaigla 10 aasta arengukava, mis valmis töötajate, patsientide ning tervishoiusüsteemi partnerite koostöös. Arengukava vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse üks kord aastas. Viimane arengukava ülevaatus toimus 2024. aasta kevadel. Tulenevalt patsientide, töötajate ja tervishoiusüsteemi vajadustest, oleme Regionaalhaigla arengukava koostamisel lähtunud kolmest põhiteesist, mis aitavad hoida meie fookust strateegiliste eesmärkide seadmisel. Arengukava kolm põhiteesi:
Patsiendile peab parima võimaliku ravi saamine olema lihtne ja väärikust austav. Regionaalhaiglas töötamine peab olema arendav, motiveeriv ja turvaline. Regionaalhaigla panustab Eesti tervishoiusüsteemi ühtlasesse ja kestlikku arengusse.
Haigla edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide vajadusi ja ootusi ning tagada, et neid võetaks teenuste arendamisel arvesse. Juba aastaid on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külastajatel on võimalus avaldada nii rahulolu kui ka rahulolematust ning teha ettepanekuid. 2024. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule abi saamiseks 434 769 korral. Keskmiselt raviti 38 205 patsienti ning erakorralisse vastuvõttu pöörduti 97 687 korral. Haiglale esitati 674 tänuavaldust. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid tipptasemel ravi, hoolivuse, professionaalsuse, sõbralikkuse, kannatliku meele ja lootuse pakkumise eest keerulises terviseolukorras. Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsiinivaldkonna eri osades. Oluliste projektide osas sõlmisime ka koostöölepingu Icosageni ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning alustasime puhasruumi ehitamist, et võiksime 2026. aastal alustada verevähkide ravimist inimese enda immuunsüsteemi rakkudega. Osaluste omandamine ja varade üleandmine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2024. aastal ei toimunud. 2024. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2024. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 8,9 (2023: 58,8) miljoni euro ulatuses. Sihtasutuse tegevuse jätkamine Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel. Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele.
Viimaste aastate kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude järjest kasvav osakaal viib olukorrani, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus, mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2024. aastal Regionaalhaiglas läbi ei viidud. Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes. 2024. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Kaie Koskaru-Nelk (esimees), Regina Vällik ja Hanno Matto. Auditikomitee käis 2024. aastal koos viiel korral, mille raames:
tegi nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta; analüüsis siseauditi üksuse töö tulemusi; hindas meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite käigus tehtud
ettepanekutest lähtuvalt; hindas auditeeritud valdkondades oluliste riskide maandamise tõhusust; analüüsis audiitorettevõtja töö tulemusi; vaatas läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas nõukogule selle
kohta oma arvamuse.
Siseauditeid viib läbi Regionaalhaigla siseauditi üksus, kus 2024. aastal töötas üks siseaudiitor. Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet, et asutuse juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inimressursside ja varade kasutamise majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Siseauditeid viiakse läbi nõukogu poolt kinnitatud riskipõhise aastaplaani alusel, mille koostamisel lähtutakse nii nõukogu, juhatuse kui ka auditikomitee sisendist, võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Siseauditite ulatuse määramisel võetakse teemadest lähtuvalt arvesse ka tütarhaiglaid. 2024. aastal viidi läbi neli plaanitud siseauditit:
Õe iseseisev vastuvõtuteenus(sh kaasati tütarhaiglaid) – eesmärk oli anda hinnang, kas õe iseseisva vastuvõtuteenuse osutamine Regionaalhaiglas toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning haigla eesmärkidele.
Kemikaalide käitlemine – eesmärk oli anda hinnang, kas kemikaalide käitlemisel Regionaalhaiglas on tagatud patsiendi, töötajate ja keskkonna ohutus.
SA Eesti Tervishoiu Pildipank – eesmärk oli anda hinnang, kas SA Eesti Tervishoiu Pildipank tänane tegevus ning tegevuse tulemused vastavad Regionaalhaigla kui ühe asutaja ootustele ja vajadustele ning kas Regionaalhaigla osalus asutajaõiguste teostajana Pildipangas on jätkuvalt asjakohane ning Regionaalhaigla huvisid silmas pidades õigustatud.
Patsiendi identifitseerimine – eesmärk oli anda hinnang, kas 2020. aastal läbiviidud auditi tulemusel rakendatud tegevused on täitnud eesmärki ning kas patsientide identifitseerimisprotsess tagab ohujuhtumite ärahoidmise.
Siseauditite raames tuvastatud riskid, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest lähtuvate tegevuskavade täitmine on püsivalt haigla juhtkonna ja siseaudiitori seire fookuses. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse auditikomiteele kord aastas. Nõukogu peamised tegevused 2024. aastal Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) nõukogu ülesandeks on kavandada Regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud Regionaalhaigla põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest.
Taavi Rõivas (nõukogu esimees kuni 01.07.2024) Anniki Lai (nõukogu esimees alates 01.08.2024) Diana Ingerainen Hanno Matto Regina Vällik Madis Tiik (alates 01.08.2024) Kersti Esnar (kuni 30.09.2024) Nele Labi (alates 30.09.2024)
Regionaalhaigla juhatus tegutses 2024. aastal järgnevas koosseisus:
juhatuse esimees Agris Peedu juhatuse liige - haigla ülemarst – dr Kristo Erikson juhatuse liige Katre Zirel
2024. aastal pidas nõukogu kokku 8 koosolekut. Kinnitati 2024. aasta eelarve ning pikaajaline finantsplaan. Vaadati üle 2023. aasta majandusaasta tulemused ning arengukava. Kinnitati siseauditi tööplaan.
Nõukogu tavapärase tegevuse taustal on oluline esile tõsta 31.12.2024 lõppenud majandusaastal:
SA Põhja-Eesti regionaalhaigla uueks esimeheks kinnitati Anniki Lai.
2024. aasta eelarve ja keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani kinnitamine.
2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.
Regionaalhaigla arengukava kinnitamine.
Regionaalhaigla tegevusplaani kinnitamine.
Tööplaanide kinnitamine.
Lisa 1 Nõukogu liikmete ja auditikomitee liikmete tasud 2024. aastal (eurodes, ilma tööandja maksudeta):
Jrk.nr Ametikoht Töötaja nimi Auditikomitee
tasu Nõukogu
liikme tasu Kokku summa
1 auditi komitee liige Koskaru-Nelk Kaie 3 600 3 600
2 nõukogu esimees Lai Anniki 1 920 1 920
3 nõukogu esimees Rõivas Taavi 2 880 2 880
4 nõukogu liige Esnar Kersti 3 240 3 240
5 nõukogu liige Ingerainen Diana 4 440 4 440
6 nõukogu liige Labi Nele 1 080 1 080
7 nõukogu liige Lai Anniki 360 360
8 nõukogu liige Matto Hanno 1 080 4 320 5 400
9 nõukogu liige Tiik Madis 1 800 1 800
10 nõukogu liige Vällik Regina 1 080 4 320 5 400
Kokku summa 5 760 24 360 30 120
Juhatuse liikmete tasud 2024. aastal (eurodes, ilma tööandja maksudeta):
Jrk.nr Töötaja nimi Juhatuse
liikme tasu Tulemustasu Puhkusetasu Koolitus
Lähetus/ koolitus
Kokku summa
1 Peedu Agris 95 052 35 000 9 286 2 231 13 431 155 000
2 Erikson Kristo 95 383 7 000 11 142 2 120 5 356 121 000
3 Zirel Katre 78 532 28 000 12 893 2 358 2 216 124 000
Kokku summa 268 967 70 000 33 321 6 709 21 004 400 000
Nele Labi Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa [email protected]
Teie 21.04.2025 nr 1.1-8/1067-1 Meie 22.04.2025 nr 1.1-7/2788-2
Riigi asutajaõiguste teostamisest Lugupeetud Nele Labi Esitame SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabe ja seisukoha rahandusministri 10.06.2022.a määruse nr 24 § 5 lõigete 1 ja 2 nõutu osas (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees Lisa: 1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2024. aasta tegevuse korraldamisest ja järelevalve teostamisest. Kairi Kivimäe 617 1133 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|