Kalda tee 49 krundi detailplaneeringu korrigeeritud lahenduse esitamine kooskõlastamiseks

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Päästeamet   Kalda tee 49 krundi detailplaneeringu korrigeeritud lahenduse esitamine kooskõlastamiseks  

Teie  25.03.2025 nr 7.2-3.2/1156-1 Meie 22.04.2025 nr 9-3.2/DP-23-007

Olete keeldunud planeeringu kooskõlastamisest järgmistel põhjustel: Põhijoonis ja seletuskiri ei sobi omavahel kokku. Seletuskiri kirjeldab, et korterelamutele peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikale aga joonise järgi ei ole see tagatud ja ka korterelamute juurde viivate jalgteede laius (3,5 m) päästetehnika liikumiseks.   Planeeringu koostaja on teinud Päästeametiga koostööd ja korrigeerinud vastavalt detailplaneeringu põhijoonist, tehnovõrkude joonist ning seletuskirja.   Palume korrigeeritud detailplaneering kooskõlastada.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 1

Raid Invest OÜ

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 140/23

Asukoht: Tartu linn, Kalda tee 49

Kalda tee 49 krundi

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija Karin Raid

kutsetunnistus nr 219539

/OÜ Raid Invest/

Huvitatud isik: Kaarsilla Kinnisvara OÜ

Tartu 2025

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 2

Sisukord

Sisukord 2

Seletuskiri 3

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk 3

1.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus 3

1.2. Vastavus üldplaneeringule 4

1.3.Planeeringuala linnaehituslikud seosed 4

2.Planeeringulahendus 6

2.1.Planeeringulahenduse põhjendus 6

2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

2.3.Krundi ehitusõigus 6

2.4.Arhitektuurinõuded ehitistele 8

2.5.Erinevate liikumisviiside analüüs 9

2.6.Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus 10

2.7.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 12

2.8.Kujad 13

2.9.Tehnovõrgud ja rajatised 14

2.9.1.Veevarustus 14

2.9.2.Reoveekanalisatsioon 15

2.9.3.Sademeveekanalisatsioon 15

2.9.4.Elektrivarustus ja tänavavalgustus 16

2.9.5.Soojavarustus 16

2.9.6.Telekommunikatsioonivarustus 17

2.9.7.Taastuvenergia tootmine ja kasutamine 17

2.10.Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 17

2.11.Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused 18

2.12.Servituudid ja naabrusõiguste seadmise vajadus 19

2.13.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 19

2.14.Planeeringu rakendamise võimalused 19

Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastuste kokkuvõte 20

JOONISED (esitatud digitaalselt eraldi failidena):

Skeem nr 1: Situatsiooniskeem ning mõjuala funkts ionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Joonis nr 1: Olemasolev olukord

Joonis nr 2: Põhijoonis

Joonis nr 3: Tehnovõrgud

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 3

Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Kalda tee 49 krundi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on OÜ Kaarsilla

Kinnisvara.

Kalda tee 49 hoonestamata krunt suurusega 20190 m² asub Annelinnas Lammi tänava ääres.

Juurdepääs alale on tagatud nii Lammi kui Ihaste põik tänavalt.

Kalda tee 49 krundil kehtib Tartu Linnavalitsuse 29.01.2007 korraldusega nr 144 kehtestatud

„Kalda tee 45, 49 ja 51 kruntide detailplaneering“. Kehtiva detailplaneeringuga on krundile

määratud ehitusõigus kuni kahekorruselise ärihoone ehitisealuse pinnaga 6000 m² ja

absoluutkõrgusega kuni 44,60 rajamiseks. Detailplaneeringuga on määratud ala läbiv

juurdepääsuservituudi ala Ihaste põik tänavast kuni Lammi tänavani. Uue detailplaneeringu

kehtestamisega muutub sama ala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringu

ehitusõigust.

Planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 16.05.2023. a korraldus nr 533 „Kalda

tee 49 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Geodeesia OÜ 06.11.2023.a

koostatud tööd nr: GE-4052 (koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH 2000 süsteemis).

Geodeetilise alusplaani mõõtkava on 1:500.

1.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritava ala asukoha iseloomustamiseks on koostatud skeem nr 1 situatsiooniskeem ning

mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.

Planeeringuala asub Tartu linna Annelinna linnaosas, Lammi tänava ääres. Planeeritav krunt on

hoonestamata. Juurdepääsud krundile on Lammi tänavalt ja Ihaste põik tänavalt.

Ehitisregistri andmetel asuvad naaberkruntidel Ihaste põik 30 // 32 // 34 // 36 kuni

kuuekorruselised korterelamud ehitisealuse pinnaga kokku 1650 m², Kalda tee 41 // 43 kaks

kahekorruselist kaubandushoonet ehitisealuse pinnaga kokku 8370,6 m². Kalda tee 53

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 4

hoonestamata krundil kehtib Kalda tee 43 ja 51 kruntide detailplaneering, määratud on

ehitusõigus kahekorruselise ärihoone rajamiseks, krundi lubatud täisehitusprotsent on 20.

Krundi reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused krundil on vahemikus ca 33.00-34.50 abs

m. Kalda tee 49 krundil asuvad mitmed tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid.

Vaade planeeringualale 2024.a Foto 1

1.2. Vastavus üldplaneeringule

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt asub Kalda tee 49 detailplaneeringuala osalise

korterelamu otstarbega ärihoone maa-alal. Maa-alale on lubatud kuni 40% ulatuses hoonestuse

brutopinnast planeerida korterelamu otstarve, mis võib paikneda nii eraldi hoonetena kui

ärihoonete mahus. Maa-alale ei ole lubatud kavandada majutushooneid.

Antud asukohas on ärihoone maa-ala üldplaneeringu alusel kavandatud nii üle linnalise kui

piirkondliku tähtsusega kaubanduskeskustele, kaubandus- ja teenindusettevõtetele jt

ärihoonetele.

Arhitektuurinõuded määratakse üldplaneeringus toodud arhitektuurilise üksuse TA6 põhjal.

1.3. Planeeringuala linnaehituslikud seosed

Planeeringuala ja teiste läheduses asuvate kruntide ligipääsuvõimalused on piirkonnas

muutunud erinevate liikumisviiside harrastajatele väga heaks, kuna väljaehitatud tänavad ning

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 5

Lammi-Ihaste põik ring ristmik on ümbritsevate tänavatega hästi seotud ja ääristatud heade

kergliiklusteedega.

Kalda tee äärne kaubandus- ja teenindushoonete ala on kiirest arenenud, viimastel aastatel on

lisandunud mitmeid uusi hooneid. Planeeritud ärihoonestus Pos 1 krundil haakub ümbritseva

hoonestusega ning kasutusotstarve soosib mugavat ligipääsu kõigile kasutajatele, kes on

harjunud piirkonna ärihooneid nii jalgsi kui sõidukitega kasutama. Erinevate ärihoonete

paiknemine kobaratena võimaldab piirkonna elanikel ja teistel teenuste tarbijatel saada

äriteenused kätte mugavalt ühes asukohas, ilma et peaks kaugemal asuvate teenuste järgi

teistesse linna asumitesse sõitma.

Kalda tee äärsete ärikruntide puhul on levinud, et krundil asub 1-2 eraldiseisvat ärihoonet.

Sarnaselt on ka planeeritud Pos 1 ärimaa krundi hoonestuseks kuni 2 hoonet.

Pos 1 ärihoonele on planeeritud parkimine osaliselt hoone mahtu. Krundi täisehitus on suurem,

kui naabruses asuvatel ärihoonetel, kuid linnaruumiline mõju parem, kuna avaparklate maht on

osaliselt viidud hoonete mahtu.

Arvestades naabruses asuvate ärihoonete mahtusid, funktsiooni ning linna üldplaneeringuga

kavandatud Kalda tee äärse ärihoonete hoonefrondi ideed, on planeeringuga kavandatav Pos 1

ärihoone linnaruumi mahuliselt ja funktsioonilt sobiv täiendus Kalda tee pikendusele.

Planeeringuala naabruses asuv Ihaste põik tänava äärne (Linnupargi elamuarenduse) ala on

hiljuti hoonestatud uute korterelamutega. Selle ala elamufunktsiooni loomulikuks jätkuks on

planeeritud Pos 2 krundile korterelamud.

Planeeringuga Pos 2 krundile kavandatud korterelamud on madalamad (abs 46.00 m), kui

Linnupargi arendusala kõrgemad korterelamud, mis on osaliselt ka kuue korruselised.

Planeeritud krundistruktuur on piirkonnale iseloomulik. Linnupargi arendusala detailplaneering

võimaldas krunte jagada ja kõik elamukrundid on moodustatud nii, et ühel krundil asuvad 4

eraldiseisvat hoonet.

Sarnast põhimõtet järgib ka planeeritud Pos 2 krundistruktuur ja hoonestus, kus ühele krundile

on kavandatud kuni 5 eraldiseisvat korterelamut. Planeeringuga jäetakse võimalus kruntide

jagamiseks nii, et iga hoone paikneb eraldi krundil.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 6

Planeeritud Pos 2 elamukrundi suurus 12214 m² on sarnane naabruses asuva Ihaste põik 30 //

32 // 34 // 36 krundi suurusega 12956 m².

Tabel 1. Kontaktvööndis asuvate kruntide linnaehitusliku analüüsi tabel

Aadress Krundi

pindala m2

Krundi

kasutus

Detailplaneeringug

a lubatud

täisehituse %

Detailplaneeringuga

lubatud

abs kõrgus

Kalda tee 41 // 43 28027 m² ärihooned 34,8% 46 m

Ihaste tee 2b//2c//2d//2e

Ihaste tee 2f

Ihaste põik 6//8//10//12

Ihaste põik

14//16//18//20

Ihaste põik

22//24//26//28

Ihaste põik 30 // 32 //

34 // 36

7737 m²

3978 m²

11852 m²

8105 m²

9890 m²

12956 m²

korterelamud

korterelamud

korterelamud

korterelamud

korterelamud

korterelamud

21-34,7% 58 m

Lammi tn 6 36108 m² ühiskondlikud

hooned

(spordihooned)

20% 53 m

PLANEERITUD

Pos 1 3986 m² ärihooned 49,9% 46 m

Pos 2 12214 m² korterelamud 24,9% 46 m

Planeeringuga kavandatav hoonestus on elamu-ja äripiirkonda mahuliselt ja funktsioonilt sobiv

täiendus.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 7

2. Planeeringulahendus

2.1. Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala asub tihedalt asustatud elamu-ja äripiirkonna kõrval, üldplaneeringuga

kavandatud äri- ja kõrval otstarbega korterelamumaal.

Lähimatel tänavatel on olemas kõik tehnovõrgud, planeeringualale on juurdepääs nii jalgsi,

ratta, auto kui ka ühistranspordiga ning krundid asuvad elamiseks heas kohas. Peatükis 1.3 on

analüüsitud lähipiirkonna hoonete mahte ja kruntide struktuure. Analüüs näitab, et

planeeringualale äri-ja korterelamute kavandamine on võimalik ja sobilik.

Planeeringus on kajastatud üks võimalik hoonete paigutus arvestades sealhulgas planeeringuala

läbivate tehnovõrkude olemasoluga. Planeeringu realiseerimiseks korraldatakse

arhitektuurivõistlus, mille käigus valitakse kruntidel hoonete parim arhitektuurne lahendus ja

paigutus.

2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeering näeb ette Kalda tee 49 krundi jagamise, mille tulemusel moodustub 1 ärimaa krunt

(Pos 1) ja üks elamumaa krunt (Pos 2). Planeeringuga on seejuures lubatud Pos 2 krundi

jagamine nii, et iga hoone paikneb eraldi krundil.

Moodustatavate kruntide piire ja pindalasid on lubatud katastriüksuste moodustamise käigus

mõõdistamistulemustel täpsustada. Moodustatavad kruntide piirid ja pindalad on kujutatud

joonisel 2.

2.3. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis nr 2). Planeeringualale ehitusõiguse

määramisel on silmas peetud üldplaneeringukohast põhimõtet, kus osalise korterelamu

kasutusotstarbega ärihoone maa-alal on lubatav korterelamu otstarve kuni 40% hoonestuse

brutopinnast.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 2) on tähistatud hoonestusalad. Hooneid võib ehitada

ainult joonisel näidatud planeeritud hoonestusalasse. Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid

rajatisi ning rajada haljastust. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole planeeritud hoonestusala, kui

krundi haljastusnõuded on täidetud. Hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb järgida kujadest

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 8

tingitud nõudeid. Võimaldamaks ehitusjoone, hoonete peasissepääsude ja esindusliku fassaadi

kujunemist tänava poole on kruntidel hoonestusala määratud kuni tänavapoolse piirini.

Lisaks planeeritud hoonetele on lubatud ehitada kogu Pos 1 krundi piires rajatisi (reklaampostid

jms), mis toetavad või ei sega ala sihtotstarbelist kasutamist tingimusel, et tagatud on

planeeritud haljastusnõuete täitmine.

Kavandatava ärihoone paigutus krundil peab olema hästi seotud olemasoleva naabruses asuva

hoonestusega ja hoonet ümbritsev avalik ruum peab olema atraktiivne, liigendatud ja

haljastatud. Hoone peasissepääs peab olema linnaruumis hästi nähtav ning kõikidele hästi

ligipääsetav. Peasissepääsu ees tuleb kavandada väike hajumise alla ning pääsemine

peasissepääsuni peab olema võimalik ka parklat läbimata.

2.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuurivõistlus

Üldplaneeringust lähtuvalt on vajalik kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust (mh

enama kui kolme hoone kogum Tartu linna asustusüksuses). Planeeringuala asub Lammi tänava

ääres linnaruumiliselt hästi vaadeldavas asukohas ja rajada soovitakse enam kui kolmest

hoonest koosnevat arendust. Linn on detailplaneeringu algatamisel asunud seisukohale, et

eesmärgiga tagada ehitustegevuse kavandamisel parim võimalik arhitektuurilahendus,

linnaehituslik sobivus, keskkondlik jätkusuutlikkus ning kõrge ehituskultuur, tuleb parima

arhitektuurilahenduse leidmiseks enne planeeritud ehitusõiguse realiseerimist läbi viia

vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurikonkurss, mille tingimused ja žüriiliikmed

määratakse koostöös linnaarhitektiga.

Hoonete ning avatud ruumi projekteerimisel tuleb tagada inimsõbralik, terviklik ja turvaline

kaasaegne linnaruum.

Hoonetel tuleb välisviimistluses kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Kavandatavate hoonete

arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

Samuti on lubatud kavandada hoonetele päikesepaneele, sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Korterelamute projekteerimisel tuleb hoone mahus mugavas asukohas lahendada abiruumid

jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 9

Kruntide vertikaalplaneerimisel on kavandatud maapinna tõstmine abs kõrguseni min 34.00.

2.5. Erinevate liikumisviiside analüüs

Juurdepääsu võimalused planeeringualale on head nii jalgsi, ratta, ühistranspordi kui

sõiduautoga liigeldes. Lammi ja Ihaste põik tänavate ääres asuvad olemasolevad asfaltkattega

kergliiklusteed ning bussipeatused. Kergliiklustee on ühendatud Tartu linna ja selle

lähiümbruse jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga, mis tagab võimaluse katkestuseta

liikumisvõimalused linna olulisimate tõmbekeskustega ja kesklinnaga. Jalgratta kasutuse

atraktiivsus on suurim kuni 5 km pikkuste liikumiste puhul. Tartu kesklinn jääb planeeringualast

täpselt sobivale kaugusele. Lähimad Tartu rattaringluse laenutuspunktid asuvad Kalda tee ääres

ja Ihaste põik tänavate ääres ca 250m raadiuses planeeringualast.

Planeeringualale lähimad bussipeatused asuvad otse planeeringuala ees Lammi tänaval ja ca

200m raadiuses on veel bussipeatuseid- Kalda teel, Mõisavahe tänavas ja Ihaste põik tänaval.

Olemasolev ühistranspordivõrk võimaldab jõuda ca 10 minutilise sõiduaja jooksul Tartu

kesklinna. Samuti on võimalik ümberistumiseta jõuda enamike oluliste tõmbekeskusteni.

Ühistranspordi kättesaadavus ja ühendusaeg tagavad, et autoliiklus ei taga peamiste

ühendusteede puhul olulist ajalist eelist. Seega on olemasolev bussiühendus piisavalt

atraktiivne, et ei tekiks vajadust autokasutuse järele.

Planeeringualale juurdepääsud on planeeritud sõidukitega ja jalgsi liiklejatele Lammi ja Ihaste

põik tänavatelt. Planeeringuala ümbritsev tänavavõrk on piisav planeeringuala teenindamiseks

ja täiendavaid liikluskorralduslikke muudatusi ei vaja.

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist väljakujunevas ärihoonete ja elamu piirkonnas,

head ühendust olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste, tänavatega ning läheduses

asuvaid rattaringluse rattalaenutuse punkte, on selge, et planeeringuala tulevastele töötajatele

ja teenuste tarbijatele ning elamute elanikele on tagatud erinevate liikumisviiside väga head

kasutamisvõimalused.

Tartu linn on viinud läbi liikluskoormuse uuringu 2023.a. Ihaste põik tänavalt ööpäevane

sõidukite liikluskoormus ca 4800 sõidukit, Lammi tänaval 8000 sõidukit ja Kalda teel 13920

sõidukit ööpäevas.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 10

Detailplaneeringus on planeeritav parkimiskohtade arv 241, mistõttu võib eeldada, et

planeeringulahenduse realiseerimine liiklusprobleeme kaasa ei too.

Väljavõte“ Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2023. aastal ja prognoosid 2040. aastaks“

2.6. Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringualale on planeeritud:

- juurdepääsud Ihaste põik ja Lammi tänavatelt ning ka naaberkrundilt Kalda tee 41//43;

- juurdepääs Pos 1 ärihoone teenindamiseks, sh manööverdamine (prügiauto, kaubaauto jms)

Kalda tee 41//43 krundi parkla kaudu;

- Pos 2 krundi lõunaossa on planeeritud jalgratta-ja jalgtee ühendamine Ihaste põik T1 kinnistul

olemasoleva jalgratta- ja jalgteega;

- jalgsi juurdepääs Ihaste põik 40 avalikule rohealale;

-parkimine kruntidel.

Jalgratta parkimiskohtade projekteerimisel tuleb lähtuda Standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“. Jalgratta parkimiskohtade arvutus on koostatud hoonete suletud brutopinna

kohta. Kui projekteerimisel on teada töötajate arv, siis on lubatud koostada uus jalgrataste

parkimise arvutus, tagades 12 töötaja kohta vähemalt ühe jalgratta parkimiskoha olemasolu.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 11

Projekteerimisel on soovitatav koostada parkimise nõudlust välja selgitav hinnang. Kuna tegu

on Pos 1 puhul ärihoonetega, mille täpne kasutusotstarve selgub projekteerimisel, siis on

lubatud parkimiskohtade arvu vähendada nt vahetustega töö vms korraldamisel. Samuti on

võimalik kaaluda parkimiskohtade vähendamist, kui on selge, et alternatiivsete liikumisviiside

kasutajate hulk on piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole nii palju vaja.

Tartu linnas on läbi viidud uuring "Parkimiskohtade vajaduse määramine Tartu linnas", mille

kohaselt EVS 843 parkimisnormi rakendamisel saab Tartu linnas kasutada kruntide teenustele

ligipääsetavuse väärtust (teenustase).

Arvestades, et planeeringualalt on jalgsi või ühistranspordiga hästi kättesaadavad erinevad

linnas paiknevad teenused, sh piirkondlik kool, lasteaed, toidupood, töökohad (kogumina

krundi teenustase) siis on uuringu kohaselt soovitatav detailplaneeringualal parkimiskohti

kavandada normikohasest arvust 82%. Parkimiskohtade täpne arv sõltub hoonete lõplikust

funktsionaalsest lahendusest.

Parklate maht ja asetus lahendatakse hoonete projekteerimisel.

Tabel 2. Kalda tee 49 krundi planeeritud lahenduse standardikohane parkimiskohtade

arvutus

Ehitise liik Ehitiste

suletud

brutopind

Sõiduautode parkimisnormatiiv /

planeeritud parkimiskohtade arv

(korruselamute ala)

Jalgrataste parkimisnormatiiv/

planeeritud parkimiskohtade

arv (korruselamute ala)

Pos 1

ärihoone

Kaubandus ja

teenindushooned

1200m²

1/50- 24 kohta

1/150- 8 kohta

või 1/12 töötaja kohta

Asutused 7575m² 1/60- 126 kohta

1/100- 75,7 kohta

Ladu 1350 1/150- 9 kohta 1/200- 6,75 kohta

või 1/12 töötaja kohta

Kokku: 10125m²

EVS Normatiivne-159

Vähendus 82%- 131

Planeeritud-131 kohta

Normatiivne-90

planeeritud- 90 (avaparklas

ja/või hoone mahus)

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 12

Pos 2

korterelamud

Korterelamu 6750 m²

1/50- 135 kohta

Vähendus 82%- 110

Planeeritud- 110 kohta

Hoiukohad iga korteri

panipaikades

Nõuded ja soovitused parklate ja juurdepääsu teede projekteerimiseks:

- jalgsi liikumise, kergliikluse ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks tuleb

projektlahenduse ja krundisisese liiklusskeemi koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja

jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede tagamisele. Hoonete projekti

koosseisus peab olema liiklemise skeem, mis kajastab jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate

põhisuundasid. Liiklemise skeemis näidata ära jalakäijate ja sõidukite liiklemiseks

(juurdepääsud hoonetele ja manööverdusalad) rajatavad teed ning platsid ja täpsustada

lume ladustamise alad.

- parkimise paigutamisel on eelistatud lahendused, mis väldivad suurte, liigendamata

avaparklate kujunemist;

- tuleb järgida, et liiklemise teed ja õuealad on selgelt ning kergelt arusaadavad;

- tagada tuleb operatiivsõidukite juurdepääs hoonete sissepääsudeni.

- tagada tuleb autonoomsetele (isesõitvatele) sõidukitele arusaadav keskkond;

- parklates tuleb ette näha elektrimootoritega sõidukite laadimisjaama rajamine;

- Pos 1 hoone kasutusotstarbest tulenevalt tuleb vajadusel projekteerida järelkärudega

sõidukitele parkimiskohad;

- parklad ja teed peavad olema kõvakattega ja puhastatavad;

- parklate ja lume ladustamisala sulavee kogumisalalt kanaliseeritav sademevesi peab

olema enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastatud mudaõlipüüduris;

- parklates tuleb tähelepanu pöörata liikumispuudega inimeste sõidukite või liikumis- ja

nägemispuudega inimesi teenindavate sõidukite parkimiskohtade mugavale asetusele

hoonete sissepääsude suhtes;

- jalgrataste hoiuraamid peavad võimaldama kinnitada jalgratast lisaks ratastele ka

raamist.

2.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuga on näidatud tinglikud haljastuse asukohad kruntidel.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 13

Pos 1 ärikrundil on kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast 10%. Välialad krundil peavad

olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalusi). Nii ärihoone

külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda ja anda projekteerimisel lahendus

krundisiseselt haljasalal puhkeala rajamiseks.

Pos 2 korterelamukrundil peab haljasala moodustama vähemalt 40% krundi pindalast, millest

25% peab olema kõrghaljastus.

Projekteerimise käigus võib haljastuse paigutus muutuda. Haljastuse projekteerimisel tuleb

arvestada nähtavusega ja tehnovõrkude kaitsevöönditega. Parklad tuleb liigendada

haljastusega, kasutades haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust, arvestades vähemalt üks puu

10 parkimiskoha kohta. Suured avaparklad tuleb liigendada haljastusega väiksemateks

üksusteks. Haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste

tagamiseks.

Kogu planeeringuala hõlmav haljastusprojekt tuleb esitada koos hoone projektiga ning

realiseerida hiljemalt hoone valmimise ajaks.

Kliimamuutustega kohanemist silmas pidades tuleb leida täiendavaid võimalusi:

- liigirikka madal ja kõrghaljastuse rajamiseks;

- kõvakattega aladel katendite kombineerimiseks murukiviga;

- sademevee kogumiseks ja taaskasutamiseks kastmiseks jms.

Piirete kasutamine on lubatud Pos 1 majandushoovi vms majandussuunitlusega krundi osadel,

kui selleks tekib vajadus.

2.8. Kujad

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §-le

22 peab tule levimist teisele ehitisele vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara

ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete

vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega

(tulemüür vms).

Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP-2, mis ei keela kõrgema

tulepüsivusklassiga hoonete rajamist. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete

täpne kasutusotstarve ning lõplikud mahud, tuleb vastavalt kehtivatele tuleohutusnõudeid

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 14

käsitletavatele normidele hoonete tuleohutusklass ning kasutatavad tule levikut piiravad

ehituslikud abinõud üle täpsustada.

Hoonete arhitektuurivõistluse ja arhitektuursete projektide koostamisel tuleb tagada

päästetehnika juurdepääs kõigi projekteeritavate korterite hädaväljapääsudele.

EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punkt 14.1.6 - kui I–V kasutusviisiga

hoonele on vajalik tagada juurdepääs tõstuk- või redelautole, peab selle ehitise juures olev tee

olema vähemalt 4,5 m laiune, et oleks tagatud tõstuki või redeli kasutamine.

Juurdepääs tõstuk- või redelautole tuleb tagada hoone kõikidele hädaväljapääsudele, kui

hädaväljapääs asub kõrgemal kui 8 m. Sama standardi punkt 14.1.7 - VI ja VII kasutusviisiga

ehitiste puhul on üldjuhul vajalik tagada tõstuk- või redelautole juurdepääs ehitise kõikidele

külgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine.

2.9. Tehnovõrgud ja rajatised

Lähialal olemasolevad tehnovõrgud on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 1 „Olemasolev

olukord“.

Planeeritud tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel nr 3 „Tehnovõrgud“.

Planeeringuga on näidatud põhimõttelised vee-, reoveekanalisatsiooni-, sademevee-

kanalisatsiooni-, soojatrasside ning side- ja elektriühenduste lahendused.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrgu valdajatega.

2.9.1. Veevarustus

Planeeringuala on kavandatud varustada veega AS-le Tartu Veevärk kuuluvast ühisveevõrgust

vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 30.04.2024.a väljastatud tehnilistele tingimustele

detailplaneeringu koostamiseks 24ARE-2-DT-4.

Kalda tee 49 kinnistut läbib De 160 PE veetoru, millele on seatud AS Tartu Veevärk kasuks

servituut. Tagada De 160 veetorule servituudilepingule ja kehtivale seadusandlusele vastav

kaitsevöönd. Vajadusel tuleb veetoru hoone seinast 5 m kuja tagamiseks ümber tõsta. Ärihoone

veega varustamine planeerida Kalda tee 49 kinnistut läbivast De 160 PE veetorustikust.

Korterelamud varustada veega Kalda tee 49 kinnistut läbivast De 160 PE. Igale korterelamule

on planeeritud eraldi veeühendustoru.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 15

Planeeringuala väline tuletõrjeveevarustus on planeeritud planeeringualal asuvatest

hüdrantidest. Hüdrantide asukohta on planeeritud muuta. Ühisveevärgi võrgust tagatav

vooluhulk on 10 l/s.

2.9.2. Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala reoveed on planeeritud juhtida AS-le Tartu Veevärk kuuluvasse

kanalisatsioonivõrku Lammi tänaval vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 30.04.2024.a a

väljastatud tehnilistele tingimustele 24ARE-2-DT-4.

2.9.3. Sademeveekanalisatsioon

Sademevee lahendus on planeeritud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 30.04.2024. a väljastatud

tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks, 24ARE-2-DT-4.

Kalda tee 49 kinnistul asub AS-le Tartu Veevärk kuuluv De 1500 PP sademevee

kanalisatsioonitorustik. Planeering näeb ette sademeveekanalisatsiooni torustiku ümber

tõstmise. Planeeringus on näidatud üks võimalik nimetatud torustiku ümberjuhtimise lahendus.

Arhitektuurivõistluse lahendusest tulenevalt on lubatud projekteerimisel valida eelnimetatud

sademevee torustiku ümber juhtimiseks teistsugune optimaalseim lahendus (torustiku või

kraaviga).

Sademevesi juhitakse Emajõkke suubuvasse kraavi.

Kraavi põhi ja nõlvad tuleb ühendustoru suudmes kindlustada ning eesvooluks olev kraav

puhastada ja vajalikul määral süvendada. Vajaliku tööde mahu määramiseks teostada enne

arhitektuurivõistluse läbi viimist kraavi seisukorra ja voolurežiimi uuring. Arhitektuuri

võistluse läbiviimisel ja projekteerimisel tuleb uuringu tulemustega ning vajaliku

veejuhtimisega arvestada. Võistlusega tuleb leida kraavile ohutust tagav ja hooldust võimaldav

kaunis lahendus.

Eesvoolualal üleujutuse vältimiseks tuleb valingvihma aegset kinnistult ärajuhitavat

vooluhulka ühtlustada. Selleks kasutada kinnistul, väikese äravooluteguriga pinnakatteid,

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali ning puhvermahtu. Vooluhulga piiramise vajadus

täpsustada eesvooluks oleva kraavi uuringute põhjal.

Katuste sademevesi on planeeritud suunata väljaspool hooneid maapinnale, kust see voolab

sademeveelehtritesse ja restkaevudesse.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 16

Parklate sademevesi tuleb kokku koguda, puhastada muda- ja õli püüduris ning suunata

puhastuse järgselt kraavi.

Parkla sademevee puhastamiseks tuleb kruntidele projekteerida liivapüüdur ja I-klassi

õlipüüdur.

Projekteerimisel tuleb kaaluda sademevee lokaalse käitlemise võimalusi.

Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku paisutuskõrgusega

torustikus (arvestada nii Emajõe maksimaalse veetaseme kui kraavis tekkiva võimaliku

paisutusega).

Detailplaneeringualale jäävad edaspidi mittetöötavad ja tööst kõrvaldatavad torustikud on

kavandatud likvideerida.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

2.9.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektriliitumine on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tartu Regiooni tehnilistele

tingimustele (nr 468974, väljastatud 08.03.2024). Detailplaneeringualale on planeeritud

komplektalajaam. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga alajaamade

AJ9086:(Ülejõe) ja Kallaku 298:(Ülejõe) vahelisest maakaabelliinist KPL151513.

Kruntide piirile on planeeritud 0,4 kV liitumiskilbi asukoht. Liitumiskilp on planeeritud

liituvale krundile ning see peab olema alati vabalt teenindatav. Parklate ja hoonete krundisisene

valgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normatiividele. Parkla

ja selle haljastuse kavandamisel arvestada elektriautode laadimisvajaduse tagamisega.

2.9.5. Soojavarustus

Planeeritav ala asub kaugkütte piirkonnas. Hoonete soojavarustus on planeeritud kaugkütte

baasil ning tuleb projekteerida vastavalt Gren Tartu AS poolt 06.03.2024.a väljastatud

tehnilistele tingimustele 25/24. Liitumine on planeeritud Kalda tee 49 olemasolevalt

soojatorustikult (DN125/250).

Soojatorustik tuleb rajada rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843:2016

“Linnatänavad” nõuded tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta. Soojuskoormuse

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 17

ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks

pöörduda Gren Tartu AS klienditeeninduse poole.

2.9.6. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt AS Telia telekommunikatsiooni

alastele tehnilistele tingimustele nr 38721375, 11.03.2024. a.

Planeeringuala hoonete sidevõrguga ühendamiseks on planeeritud rajada Lammi tänaval

asuvatest vabalt valitavatest sidekanali kaevudest side kanalisatsioon planeeringuala hooneteni.

Sobiva kaevu asukoht valitakse projekteerimisel. Kanalisatsiooni on planeeritud optiline

kaabel, mis tuleb ehitada PON tehnoloogial.

2.9.7. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine

Lubatud on taastuvenergia tootmine, edastamine ja kasutamine.

2.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks

Planeeringualal ei asu teadaolevalt kultuurimälestisi, loodusvarasid, ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringulahenduse kohaselt puudub

vajadus täiendavateks ettepanekuteks maa-alade ja/või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ja

miljööväärtuslike hoonestusalade määramiseks.

Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond ja et

müratase ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 "Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" kehtestatud

piirväärtusi.

Tagada tuleb, et naabruses asuvatel elamualadel ei tekiks ehitistest tulenevaid valguse

häiringuid.

Planeeringualaga piirneval Ihaste põik 40 krundil asuvad EELISe andmetel kaitsealused taimed

ja püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Ropka-Ihaste

looduskaitseala, asub planeeringualast ligi 400 meetri kaugusel. Püsielupaiga niiskusreźiim ei

muudeta. Parklatest kokku kogutav sademevesi puhastatakse enne sademeveekanalisatsiooni

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 18

suunamist õli- ja liivapüüdurites. Tekkiv reovesi kogutakse kokku ning suunatakse

ühiskanalisatsiooni.

Jäätmekäitlus lahendatakse kruntidel. Jäätmekonteinerid peavad olema avalikust ruumist

varjestatud ja kinnistes kogumismahutites.

Ärihoone majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda olmejäätmetest eraldi.

Jäätmekonteinerite (sh Pos 1 ärihoone avalikuks kasutamiseks ette nähtud konteinerite) täpsed

asukohad määratakse projekteerimisel.

Tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada vaba juurdepääs

konteineritele. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole planeeringuga kavandatud muudatusi, mis võiksid mõjutada

naaberkinnistul kaitsealuste taimede või püsielupaiga seisundit.

2.11. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringut koostades on välisruum kavandatud selliselt, et on arvestatud

erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

- tänavate ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

- konkreetsed ja selgelt eristatavad liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite

liikumisest;

- erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

- jälgitavus (videovalve);

- üldkasutatavate teede ja piiratud kasutusega teede ning sissepääsude selge

eristamine;

- atraktiivsed materjalid, värvid;

- atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur;

- ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja süttimatuid konstruktsioone ja

ehitusmaterjale;

- tagada maa-ala korrashoid, mis näitab, et alal on järelevalve, mis vähendab

kuritegude tõenäosust ning süttimise ohtu.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 19

2.12. Servituudid ja naabrusõiguste seadmise vajadus

Planeeringuala liikluse ühendamiseks naaberkrundil Kalda tee 41//43 parklatega seatakse

juurdepääsusid võimaldav servituut Pos 1 ärimaa kinnistu kasuks. Servituudiala ulatus ja

tingimused lepitakse kokku kinnistute vahel ja kantakse kinnistusraamatusse.

Pos 2 kinnistule seatakse juurdepääsu servituut Kalda tee 53 kinnistule juurdepääsu tagamiseks.

Pos 1 kinnistule seatakse juurdepääsu servituut Ihaste põik 40 kinnistule juurdepääsu

tagamiseks.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituudi sisu

Kalda tee 41//43 Pos 1 Juurdepääsu tagamine

Pos 2 Kalda tee 53 Juurdepääsu tagamine

Pos 1 Ihaste põik 40 Juurdepääsu tagamine

Perspektiivsed servituudialad on kajastatud joonisel 2.

Tehnovõrkude rajamiseks seatakse koostatavate ehitusprojektide alusel isiklikud

kasutusõigused tehnovõrkude valdajate kasuks. Tulenevalt asjaolust, et tehnovõrkude

lahendused täpsustuvad projekteerimise faasis, ei ole planeeringu loetavuse huvides

tehnovõrkude isikliku kasutusõiguse planeeringu joonistele kantud. Tehnovõrkude isikliku

kasutusõiguse alaks on vähemalt vastavava tehnovõrgu kaitsevöönd.

2.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)

ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb

tekitaja poolt hüvitada.

2.14. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringu elluviimine eeldab detailplaneeringukohaste tehnorajatiste, sealhulgas

sademeveekanalisatsiooni väljaehitamist ja vastavate kulude kandmist.

Planeeritud rajatiste projekteerimise ja väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja

sellega seotud kulude kandmise tagab krundi igakordne omanik.

Kalda tee 49 krundi detailplaneering

RAID INVEST OÜ 20

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide igakordse hoonestaja ja võrguvaldajate

vaheliste kokkulepetel. Koos hoonete ja rajatistega tuleb rajada ka haljastus.

Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastuste kokkuvõte

Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

kooskõlastaja kuupäev

AS Tartu Veevärk 05.02.2025

Gren Tartu AS 23.07.2024

OÜ Elektrilevi 31.07.2024

AS Telia 23.07.2024

Päästeamet