Jaago ja Aksli maaüksuste detailplaneering

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Kliimaministeerium

[email protected]

16.04.2025 nr 7-1/26-3

Jaago ja Aksli maaüksuste detailplaneering

Saku Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise avaldused ja eskiislahendused,

millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli

maaüksustel gaasielektrijaamade koguvõimsusega 500MW (400 + 100) kavandamiseks.

Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut.

Palume koostöö raames esitada ettepanekuid/täiendusi detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõule ja lähteseisukohtadele. Ettepanekud palume

esitada hiljemalt 02.05.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Riisalo

ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Algatamise otsuse eelnõu

2. Lähteseisukohad

3. Skeem

4. Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid

Sama:

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Päästeamet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

Lisa 1

Saku Vallavolikogu ....2025

otsusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli maaüksustel

I LÄHTEANDMED

1.1 Lepingu täpne nimetus selgub;

1.2 Saku Vallavolikogu 20.04.2023 a. otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.5 Planeerimisseadus (PlanS);

1.6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

1.8 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja

Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW

võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,

rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine

100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete,

seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise valmidust.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.

Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada

gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa

alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on

iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla

territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud

eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt

soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond. Ettevõtluse

soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi), on

hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus. Hoonestus peab

järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Planeeringuga hõlmatav ala on planeeritud muuta äri-

ja tootmisettevõtte maa-alaks, mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja

pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike

teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,

tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on

keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%, pindala 93 865 m2)

ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2) maaüksustest.

3.3 Planeeringuala piirneb Kõrnumaa (71901:001:0995), Servami (71901:001:0949), Tallinna-

Rapla raudtee 920 (71901:001:0950), Tallinna-Rapla raudtee 930 (71901:001:0957), Tallinna-

Rapla raudtee 970 (71901:001:0956), Kivi-Põllu (71901:001:0955), Kivi-Masti

(71814:001:0227), Mõisamaa (71801:001:2236), Silohoidla (71814:001:0216), Viimsi

metskond 46 (71901:001:0127) ja Jaago akupank (71901:001:0856) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 37,7 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga, enamjaolt rohumaa.

3.6 Planeeringuala on hoonestamata. Saku Vallavalitsuse 02.07.2024. a korraldusega nr 459 on

antud projekteerimistingimused päikeseelektrijaama ehitusporjekti koostamiseks Aksli

kinnistule.

3.7 Planeeringualal on kitsendusteks Jaagu soone kalda ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd ja

veekaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd

ning Rail Baltic raudtee trassi koridor.

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Lillemäe teelt.

3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide

selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.

4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda

skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.

4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja

kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete

kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja

kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise

võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,

tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja

juhtotstarbed.

4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede

nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,

dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid

vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number

ja koostamise kuupäev.

4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja

hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,

vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku

ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus

ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta

ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning

maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,

olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi

tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste

põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis

kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel

sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva

vee hulga suurenemise.

4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,

kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.

4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning

lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-

ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile

tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna

ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,

et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja

planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone

asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.

4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele ja põhjendada üldplaneeringu

muutmise vajadust.

4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus

esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala

ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka

absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded

paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,

samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja

ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või

hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;

nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse

põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete

lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus

planeeritaval maa-alal.

4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse

jne planeerimise põhimõtted.

4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates

peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.

4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringus väljatoodud äri- ja tootmisettevõtte

maa-ala tingimustele, Saku valla kliima- ja energiakavale jt loetletud standarditele ja

alusdokumentidele.

4.15 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.16 Analüüsida planeeringus kavandatavate kõrgemate mahtude nähtavust asulatest ja teedelt ning

hinnata kavandatava muudatuse visuaalset mõju. Leida kõrgemate rajatiste ja hoonemahtude

jaoks võimalikult häiringuvaba asukoht.

4.17 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

4.18 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.19 Kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase

raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa alevikust ja Kurtna külast.

4.20 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada

tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.21 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,

parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

4.22 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude

ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

4.23 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning

vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta

4.24 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.25 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

4.26 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid (nt mõju elukeskkonnale, elanikkonna turvalisusele, visuaalset reostust,

võimalikku mõju elanike kinnisvarale jms). Selleks tuleb kaasata keskkonnamõju strateegilise

hindamise meeskonda asjakohaste mõjude hindamisega seotud ekspert.

4.27 Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul arvestada ka olemasolevatest Kiisa alajaamast,

avariielektrijaamadest, akupangast ja juhtimiskeskusest ning kavandatavast päikesepargist

tuleneva kumulatiivse mõjuga.

4.28 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.29 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

4.30 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest, sealhulgas vaated Kiisa alevikust ja

Kurtna külast.

4.31 Kui detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasata  PlanS  § 127 lõigetes 1–3 ja Vabariigi Valitsuse

17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutusi ja isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, sh naaberkinnisasjade omanikud,

Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Terviseamet, Transpordiamet jt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

5.3 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.4 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,

võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

5.5 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut, lisada detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

5.6 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .

5.7 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.8 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ .

5.9 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.10 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.11 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostasid:

Kristina Suits

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2424

[email protected]

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 671 2421

[email protected]

Anu Raun

Saku Vallavalitsuse arhitekt-planeerija

tel 671 2422

[email protected]

SAKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ja

lähteseisukohtade andmine

EELNÕU

Saku 2025 nr

Otsus tehakse planeerimisseaduse (PlanS) § 124, § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõike 1 punkti 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 31 punkti 3, §

31¹ ,§ 33 lõike 1 punkti 2,§ 34 lõigete 1 ja 2,§ 35 lõigete 1, 2, 5 ja 6 ning Saku Vallavolikogu

18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 2

punkti 3 ja 4 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avaldused ja

eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago

ja Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.

Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas Kiisa alajaama ja avariireservelektrijaama

vahetusläheduses. Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%,

pindala 93 865 m2) ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2)

maaüksustest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW

võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,

rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse

määramine 100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate

hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise

valmidust.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.

Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada

gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa

alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.

Harju maakonnaplaneeringu 2030 + kohaselt jääb planeeringuala koostoimivate keskuste alale

ning läände jääb linnalise asustusega ala (Kiisa alevik), lõunasse väärtuslik maastik (Kurtna

küla), põhjas ja idas on rohevõrgustik.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on

iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla

territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud

eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt

soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond.

Ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka

sundliikumisi), on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik

ettevõtlus. Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Planeeringuga hõlmatav

ala on planeeritud muuta äri- ja tootmisettevõtte maa-alaks, mis on kaubandus-, teenindus-,

toitlustus-, majutus-, büroo ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh

hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja

teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib

kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid

kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra,

õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeringuga hõlmatava ala maakasutuse

juhtotstarve muuta äri- ja tootmisettevõtte maa-alaks.

Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.3 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik

olulise ruumilise mõjuga, sh olulise avaliku huviga, ehitise püstitamiseks või rajamiseks.

Lähtudes PlanS § 142 lõike 1 punktist 1 on üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatusliku muutmise korral tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.

Käesoleval juhul soovitakse saada juhtotstarbeta maale äri- ja tootmismaa juhtotstarvet

eesmärgiga rajada uued gaasielektrijaamad. Tegemist on nii olulise ruumilse mõjuga, kui ka

olulise avaliku huviga ehitistega. Gaasielektrijaamade rajamisega tagatakse Eesti elektrivõrgu

stabiliseerimine seoses desünkroniseerimisega Venemaa-Valgevene sünkroonalast.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud

defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja

mitmekesisust. Lisaks leevendab elektrienergia tiputarbimiskoormust ning ühtlustab

elektrihindasid Nordpooli elektriturul.

Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringu muutmiseks

põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omaselt lai

kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on Saku Vallavolikogu

otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud

varem tehtud otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine võib toimuda nii uue üldplaneeringu

kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga. Seejuures

tuleb täita piisava tõhususega planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse

kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate

huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.

Koos detailplaneeringu algatamisega algatatakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

KeHJS § 33 lõige 1 punkt 3 kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine,

kui tegemist on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

tegevust. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tegevusel oluline keskkonnamõju ja seega

tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada soojuselektrijaama või muu

põletusseadme ehitamisel, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 MW või rohkem. Antud

juhul kavandatakse kahte elektrijaama, mille võimsus kokku on maksimaalselt 500 MW. Antud

tegevuse planeerimise puhul pole seega eelhinnangu tegemine vajalik ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse seega selle vajadust põhjendamata.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Saku Vallavolikogu, rakendades kaalutlusõigust, otsustab:

1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli

maaüksustel.

2. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnata ka planeeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli

maaüksuste detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks.

4. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Saku

Vallavalitsus, algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (Juubelitammede tee 15, Saku

alevik, Saku vald, Harjumaa). Detailplaneeringu koostaja on …… ().

5. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus

kavandatavate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja

vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või olemasolevate

objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või ümberehitamiseks sõlmib Saku

vald enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

PlanS § 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse

objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.

6. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise ja lähteseisukohtade andmise korraldusest teade ajalehtedes

Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest ja lähteseisukohtade andmisest PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 ning KeHJ § 35

lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Saku Vallavalitsus korraldab PlanS § 82 lõigete 1 ja 3 kohase avaliku väljapaneku.

9. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja

lähteseisukohtade andmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja

Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Alamaa

vallavolikogu esimees

Lisa 2

Saku Vallavolikogu

otsusele nr

Saku vald

Kirdalu küla

Jaago ja Aksli maaüksuste

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist

330/33kV Alajaam

400MW gaasijaam

Gaasija ama

liit umispunkt

Taastuvate kütuste reservmahutid

C

B

A

2c

2b 2a

NVARISIL HE-09 Uc=7,6 k V

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

L1 L2 L3 T1

L2

L3

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

L1 L2 L3

C

B

A

2c

2b 2a

NVARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

T1

L1 L2 L3

C

B

A

2c

2b 2a

NVARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 k V

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

T1

L1 L2 L3

L1 L2 L3

C

B

A

2c

2b 2a

NVARISIL HE-09 Uc=7,6 k V

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

T1

L1 L2 L3

C

B

A

2c

2b 2a

NVARISIL HE-09 Uc=7,6 kV

VARISIL HE-09 Uc=7,6 k V

VARISIL HE-09 Uc=7,6 k V

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN ,

Un=24 kV

IZOELEKTRO PKIL N TSN,Un=24 kV

P1

P2

P1

P2

P1

P2

L1 L2 L3

T1

L1 L2 L3

Asfalteeritud teed ja platsid

Tingmärgid

Gaasijaama ala piir

Gaasitrass

Kinnistu piir

330kV maakaabelliin

TERRANAUT OÜ Reg no. 12745490 Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu Harku vald / Harjumaa / Estonia

Tellija:

Objekt:

Projekteeris:

Kinnitas:

Kuupäev:

Joonise nimetus:

Joonis nr:

Mõõt:

Leht:

Kiisa Energia OÜ

Saku 400MW gaasijaam, Jaago (71901:001:0855) Kirdalu küla, Saku vald, Harjumaa, Estonia

V. Viiklepp +372 56 152 225 Asendiskeem

V. Viiklepp

11.10.24 231-001 Töö nr. 231 Staatus:Eelprojekt

M1/1000

1

Detailplaneeringu ala 9,2ha

Tingmärgid

Kinnistu piir

Olemasolev tee (Säilitatav)

TERRANAUT OÜ Reg no. 12745490 Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu Harku vald / Harjumaa / Estonia

Tellija:

Objekt:

Projekteeris:

Kinnitas:

Kuupäev:

Joonise nimetus:

Joonis nr:

Mõõt:

Leht:

Kiisa Energia OÜ

Saku 400MW gaasijaam, Jaago (71901:001:0855) Kirdalu küla, Saku vald, Harjumaa, Estonia

V. Viiklepp +372 56 152 225 Detailplaneeringu ala plaan

V. Viiklepp

08.11.24 231-002 Töö nr. 231 Staatus:Eelprojekt

M1/1000

1

Avaldus: 08.11.2024 1/2 Trükkis: Aivar Mäemets, 08.11.2024

Taotluse põhiandmed Üldinfo Taotlus: 08.11.2024 Avaldus: Detailplaneeringu algatamise avaldus (Ehitus ja planeerimine) 2024

Taotleja info Kiisa Energia OÜ Äriregistri number: 17052254 Esmaregistreerimise kuupäev: 21.08.2024

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE AVALDUS 1. DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKU ANDMED Detailplaneeringust huvitatud isik on: juriidiline isik

Juriidilise isiku andmed: Registrikood Telefon E-post Lepingu allkirjastaja

isikukood Lepingu

allkirjastaja e-post 17052254 (Kiisa Energia OÜ, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93819, Lossi tn 3)

5054640 [email protected] [email protected]

2. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU MAA-ALA ANDMED Maa-ala andmed Aadress, kinnistu nimetus:

Katastritunnus Sihtotstarve Registriosa 71901:001:0855

Katastrikoodi andmed Aadress Harju

maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Jaago

Pindala 93865 m²

Kaart kaart

Maatulundusmaa 6832502

Planeeritava ala hoonestus: Alale soovitakse püstitada kuni 400MW võimsusega gaasielektrijaam koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ning taristuga. Hoonestuseks on: 1. Tootmishooned (Tehnoloogia, kas turbiinid või mootorid, täpsustub) 2. Juhtimishooned 3. Gaasi jaotla/liitumispunkt 4. 330kV pingeastmega trafod koos latistusega - kuni 5tk 5. Kütusemahutid kuni 5000m3 mahutavusega (kütuse liik täpsustub) 6. Muud rajatised mis on vajalikud elektrienergia tootmiseks ning gaasielektrijaama toimimiseks Gaasielektrijaam liidetakse lähedal paikneva Eleringi gaasitorustiku ning 330kV alajaamaga. Ühendustaristud rajatakse maa-aluselt. Planeeritava ala tehnovarustus (vesi, elekter, kanalisatsioon, side): Vesi: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus lokaalselt. Elekter: Puudub, 330kV ühendus maakaabelliiniga rajatakse vastavalt Eleringi tehnilistele tingimustele ning nõuetele.

Avaldus: 08.11.2024 2/2 Trükkis: Aivar Mäemets, 08.11.2024

Kanalisatsioon: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus lokaalselt. Side: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus. Juurdepääs planeeritavale alale: Juurdepääs kinnistule toimub läbi olemasoleva avaliku Lillemäe tee. Vajadusel parandatakse tee seisukorda kokkuleppel tee omanikuga.

3. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID Algatatava detailplaneeringu eesmärgid: Ehitusõiguse määramine Ehitusõiguse määramine : Kuni 400MW võimsusega gaasielektrijaama ja selle juurde kuuluva taristu rajamiseks Äri- või tootmistegevuse kirjeldus: Gaasielektrijaama eesmärgiks on: 1. Eesti elektrivõrgu stabiliseerimine seoses desünkroniseerimisega Venemaa-Valgevene sünkroonalast. 2. Elektrienergia tiputarbimiskoormuse leevendamine ning elektrihindade ühtlustamine Nordpooli elektriturul. 3. Eesti energeetilise julgeoleku parendamine ning varustuskindluse tagamine kriisiolukordades. 4. Juhitava tootmisvõimsuse tagamine Eestis.

4.AVALDUSE LISAD 4.1 planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000): 231-002 Jaago gaasijaama Detailplaneeringu ala.pdf 4.2 planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul): 4.3 detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega: 231-001 Jaago gaasijaama asendiplaan.pdf Esialgne eskiislahendus ei oma planeerimisprotsessis õiguslikku tähendust. 4.4 Muu:

5. MÄRKUSED Käesoleva avalduse esitamisega võtab detailplaneeringust huvitatud isik teadmiseks: 5.1 Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks; 5.2. Kooskõlas planeerimisseaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik kohustub enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima kohaliku omavalitsusega halduslepingu detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta; 5.3. Avalduse esitaja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.

Aksli kinnistu (71901:001:0954) detailplaneeringuala asukohaskeem

Tingmärgid: Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Märkused: Alusena on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtet (27.02.2025) Koostaja: Katrin Rannama, Kaamos Energy OÜ maaplaneeringute ja keskkonnaspetsialist

Detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus Eesti elektrisüsteem ühendati lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist. Ühendati ja sünkroniseeriti koos Läti ning Leeduga Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, seoses sellega kaasneb sagedusjuhtimise vajadus. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust. Elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine on olemas. Sobiv tehnoloogiline lahendus ja tehnoloogia tarnetähtaeg selgub koostöös tehnoloogiapartneriga. Üks võimalikest tehnoloogia kirjeldustest.

Ehitusmaht: Pindala: 10 325 m² + valikulised hooned Teed: 1 760 m² Kruusapind: 4 000 m² Tasandatud ala: 2 400 m² Kokku: ligikaudu 1,25 ha Elekterijaama näitajad: Elektrijaama elektriline võimsus - 100 Mwe. Elektrijaama primaarenergia kütus - maagaas/biometaan/vesinik. Elektrijaama primaarenergia vajadus - 220 MW (maagaasi/biometaani puhul 23 tuh nm³/h). Vee vajadus - olmevajadus kuni 20 inimest, tuletõrje süsteemi vajadus 100 m³ (10 m³/h, 10h). Kanalisatsiooni süsteemi vajadus - olmevajadus kuni 20 inimest. Keskkonnaalased aspektid: CO2 emissioon - 430 kg CO2/MWh, kokku ca 630 t/a vastavalt elektrijaama 1500 h töötunnile. Müra tase elektrijaama territooriumil - 60 dB. NOx emissioon - vastavalt direktiivile EL 2015/2193 ja tööstusheite seadusele (<95 mg/nm³).

Maakasutus: Elektrijaama kinnistu 28 ha, olemas maakasutusõigus. Gaasielektrijaam 100 MWe (ligikaudu 1,25 ha). Päikeseelektrijaam 25 MWp (ligikaudu 25 ha). Alajaama kinnistu IKÕ seatud, liitumisleping Elering’ga sõlmitud sh juurdepääsud jne. Gaasivõrguga liitumistaotlus esitatud ja liitumispakkumine saadud.

Väljavõte Saku valla üldplaneeringu lahendusest. Detailplaneeringu asukoht.

Avaldus: 27.02.2025 1/2 Trükkis: Katrin Rannama, 28.02.2025

Taotluse põhiandmed Üldinfo Taotlus: 27.02.2025 Avaldus: Detailplaneeringu algatamise avaldus (Ehitus ja planeerimine) 2025

Taotleja info Katrin Rannama Isikukood: 47705296022

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE AVALDUS 1. DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKU ANDMED Detailplaneeringust huvitatud isik on: juriidiline isik

Juriidilise isiku andmed: Registrikood Telefon E-post Lepingu allkirjastaja

isikukood Lepingu

allkirjastaja e-post 16051063 (KC Energy OÜ, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138, Veskiposti tn 2)

38702100229 [email protected]

2. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU MAA-ALA ANDMED Maa-ala andmed Aadress, kinnistu nimetus:

Katastritunnus Sihtotstarve Registriosa 71901:001:0954

Katastrikoodi andmed Aadress Harju

maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Aksli

Pindala 284265 m²

Kaart kaart

Maatulundusmaa 100% 6832902

Planeeritava ala hoonestus: Planeeritav ala on hoonestamata. Saku Vallavalitsus on väljastanud projekteerimistingimused päikseelektrijaama (25 MWp) projekteerimiseks.

Planeeritava ala tehnovarustus (vesi, elekter, kanalisatsioon, side): Vesi: Lahendatakse planeeringu käigus. Elekter: Kinnistuni on elektriühendus projekteeritud (97,5 MVA), isikliku kasutusõiguse seadmine on töös. Kanalisatsioon: Lahendatakse planeeringu käigus. Side: Lahendatakse planeeringu käigus. Juurdepääs planeeritavale alale: Juurdepääs planeeritavale alale on mööda olemasolevat Lillemäe teed. Vajadusel määratakse planeeringuga servituudi seadmise vajadus ning nähakse ette tee seisukorra parendamine.

3. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID Algatatava detailplaneeringu eesmärgid: Maa-ala kruntideks jaotamine, Ehitusõiguse määramine

Avaldus: 27.02.2025 2/2 Trükkis: Katrin Rannama, 28.02.2025

Maa-ala kruntideks jaotamine: Gaasielektrijaama tarbeks kavandatakse Aksli kinnistust moodustada eraldi krunt. Ehitusõiguse määramine : Planeeringuga soovitakse kavandada gaasielektrijaam võimsusega 100 MW koos selle juurde kuuluva taristu ning alternatiivse kütuse kasutamise valmidusega: - elektriühendus; - gaasiühendus, -liitumispunkt; - tootmishooned; - juhtimishooned; - trafod; - juurdepääsuteed, parklad, platsid; - vee- ja kanalisatsiooni lahendus.

Äri- või tootmistegevuse kirjeldus: Eesti elektrisüsteem ühendati lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist, ühendati ja sünkroniseeriti koos Läti ning Leeduga Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, seoses sellega kaasneb sagedusjuhtimise vajadus. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab: - leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest; - tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust.

Elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine on olemas. Sobiv tehnoloogiline lahendus ja tehnoloogia tarnetähtaeg selgub koostöös tehnoloogiapartneriga.

4.AVALDUSE LISAD 4.1 planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000): DP algatamise taotluse asendiskeem.pdf 4.2 planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul): 4.3 detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega: DP eesmärkide kirjeldus.pdf Esialgne eskiislahendus ei oma planeerimisprotsessis õiguslikku tähendust. 4.4 Muu:

5. MÄRKUSED Käesoleva avalduse esitamisega võtab detailplaneeringust huvitatud isik teadmiseks: 5.1 Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks; 5.2. Kooskõlas planeerimisseaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik kohustub enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima kohaliku omavalitsusega halduslepingu detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta; 5.3. Avalduse esitaja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.