HOLP

2

SISUKORD

1. INFORMATSIOON OHUSTATUD PIIRKONNAST 4

2. VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRAD JA VIITED TEGEVUSJUHISTELE 7

3. OLEMASOLEV RESSURSS 11

3.1. EVAKUATSIOONI JA HÄDAOLUKORRAL TEGUTSEMIST MÕJUTAVAD ANDMED 11 3.2. ETTEVÕTTE TEHNILISED VAHENDID 12 3.3. ETTEVÕTTE KORRALDUSLIKUD VAHENDID 16 3.4. VÄLINE RESSURSS 18 3.5. TOOTMISE KATKESTUSE TAASTAMISE PLAAN 19

4. KOOLITUSPERSONALI KOHUSTUSED 20

5. INFORMEERIMISE KORD 21

5.1. HÄDAOLUKORRAST TEAVITAMISE JUHIS 21 5.2. ELANIKKONNA JA NAABERETTEVÕTETE TEAVITAMISE JUHIS 23 5.3. HENKEL A CEE INFORMEERIMISE JUHIS 25

6. EVAKUATSIOONI LÄBIVIIMINE 27

7. KOOSTÖÖ 29

7.1. NAABERETTEVÕTETEGA TEHTAV KOOSTÖÖ 29 7.2. PÄÄSTEMEESKONNAGA TEHTAV KOOSTÖÖ 30 7.3. VÄLJASPOOL ETTEVÕTET TOIMUVATE PÄÄSTETÖÖDE ABISTAMINE 31

8. TEGUTSEMISJUHISED 32

8.1. HOLP 1 - TEGUTSEMINE GAASILEKKEGA SEOTUD HÄDAOLUKORRA PUHUL 32 8.2. HOLP 2 - TEGUTSEMINE KEMIKAALIDEST PÕHJUSTATUD REOSTUSE KORRAL 35 8.3. HOLP 3 - TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL 36 8.4. HOLP 4 - VÄGIVALD JA MUUD VÄLJAST TULENEVAD OHUTEKITAJAD 40

3

LISAD 42

LISA 1. – TEHASE EVAKUATSIOONIPLAANID LISA 2. – TEHASE TULEKUSTUTUSVAHENDID LISA 3. – PÄÄSTESALGA JUHI MEELESPEA LISA 4. – HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE MEELESPEA LISA 5. – AVALIKKUSE TEAVITAMISE INFOLEHT LISA 6. – TEHASE MAHUTITEST CA. 419 M OHUALASSE JÄÄVAD KINNISTUD LISA 7. – TEHASE SPRINKLERI PLAAN

4

1. INFORMATSIOON OHUSTATUD PIIRKONNAST

Henkel Balti Operations OÜ Pärnu tehas (edaspidi tehas) paikneb firmale AS

Pärnu EEK kuuluval kinnistul, aadressil Savi 12, Pärnu 80040 (katastriüksuse

tunnus 62504:062:0034). Kinnistut renditakse üürilepingu alusel koos seal

paiknevate tootmis- ja laohoonetega. Katastriüksuse pindala on 2,8711 ha,

millest 1,5874 ha on ehitiste alune maa.

Tehas asub Pärnu maakonnas, Pärnu linna loodeosas paiknevas Ülejõe

tööstuspiirkonnas. Hoone paikneb Savi 12 krundil kirde-edela suunaliselt ning

kemikaalide mahutipark asub tehase krundil edela osas vahetult krundi servas,

mille aia taha jäävad transportmaa ja parkimisalad Savi tänavas.

Edela suunas jäävad Pärnu KEK hallatavad äri-, lao- ja tootmishooned (Savi 3

ja Savi 3a), millest Savi 3 on ca 40 rentnikku erinevate firmade näol. Savi 3a on

käesolevate andmete põhjal tühi. Edasi kaugemale Savi tänavast üle Ehitajate

tee algab elamurajoon ning lähim eluhoone on Kuldse Kodu 1, kuna Kuldse

Kodu 2 ja 4 on tühjad majad (garaažid). Pärast Kuldse Kodu hoonet järgnevad

Kiige tänava äärsed korterelamud Kiige 1, 3 ja 5.

Lääne-edela suunda jäävad Rohelise tänava üldkasutatavad maad Roheline 77

ja Roheline 75, mis kujutavad endast haljasalasid. Üle Rohelise tänava

paiknevad kinnistud Roheline 62 (ühepereelamu), Roheline 64

(Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet), Roheline 66 (Mariine Auto Pärnu OÜ),

Roheline 70 (üldkasutatav maa) ja Roheline 72 (Eurostatauto OÜ).

Põhja-loode suunas asuvad kinnistud Plaadi 4 (Tiialo OÜ), Plaadi 6 (Baltic

Forest OÜ) ja Plaadi 8 (Pärnu EEK hallatav kontorihoone), Turba 3 (tühi krunt),

Turba 5 (Pernova Hariduskeskus – ekstreemspordikeskus; Fiberman OÜ;

Vesaro OÜ) ja Turba 7 ning 15 (Ruukki Products AS – metalli külmtöötlemise

tehas) ning Turba 13 (Ravaromet OÜ). Loodeservas asub Turba 2a (tühi krunt)

ning Turba 2 (Margus Aknad OÜ, Citystock OÜ, E-Autopood).

Kirde-ida suunas paiknevad Plaadi 1 (Harmet OÜ – puitelementmajade tootja;

Idmill OÜ; Ringi Lounge OÜ), Betooni 4 (Autostock OÜ), Betooni 6 (Eldur Puit

OÜ), Savi 14 (Flexoil AS õlide hulgiladu ja SOL Baltics Pärnu esindus), Savi

14a (Macserien OÜ), Betooni 1 (erinevad rendipinnad), Betooni 2 (Metaprint

5

AS), Savi 16 (OÜ Ü & A ja Kohvik Nostalgia) ning Savi 16a (Savirehvid OÜ).

Järgnevad kinnistud Killustiku 2 (tühi krunt), Killustiku 3 ja 6 (Savi OÜ hallatavad

erinevad äripinnad.

Teisele poole Savi tänavat kagu-lõuna suunas jäävad Pärnu KEK kinnistud

(Savi 5 ja 7 lao- ja tootmispinnad erinevate rentnike omad). Ehitajate tee 6

(Olerex tankla, My Food Invest OÜ), Ehitajate tee 8//16 (Pärnu KEK renditavad

laopinnad) ja Ehitajate tee 10, 12, 14, 18 (kaubanduspinnad). Lisaks Kirsi 48

(Onninen AS Pärnu Express, DPD Eesti AS, Asicom OÜ, Ursus OÜ) ming üle

Kirsi tänava transpordimaa paiknevad veel Savi 9 (Skamet OÜ), Savi 9a

(Blemotiv OÜ, Ketmas Grupp OÜ) ning ühepereelamud Nelgi 2 ja Mündi 1.

Pärnu tehase puhul suurimaks ehk limiteerivaks (ohtlikuks) ohualaks on

maapealse propaani mahuti BLEVE korral 419 m (8 kW/m2) mahuti tsentrist,

millest väga ohtlik ohuala (10 kW/m2) on 374 m ja eriti ohtlik ohuala (25 kW/m2)

on 231 m. Ehitisi ohustav tase (37 kW/m2) on seejuures 184 m ohualas.

Mõnevõrra väiksem ohtliku ohuala (8 kW/m2) raadius 417 m mahuti tsentrist on

isobutaani mahuti puhul, millest väga ohtlik ohuala (10 kW/m2) ulatus on 373 m

ning eriti ohtlik ohuala (25 kW/m2) on 229 m. Ehitisi ohustav tase (37 kW/m2)

on sellisel juhul 182 m.

Mõneti tagasihoidlikum ohtlik ohuala (8 kW/m2) raadius 389 m mahuti

keskosast on DME mahuti puhul, millest väga ohtlik ohuala (10 kW/m2) on 346

m ja eriti ohtlik ohuala (25 kW/m2) on 206 m. Ehitisi ohustav tase (37 kW/m2)

on seejuures 157 m ohualas.

Väikseim ohtlik ohuala (8 kW/m2) raadius 208 m mahuti tsentrist on R152a

mahuti puhul, millest väga ohtlik ohuala (10 kW/m2) on 182 m. Puudub aga eriti

ohtlik ohuala (25 kW/m2) ja ühtlasi ka ehitisi ohustav tase (37 kW/m2).

6

Joonis 1: Limiteeriv ohualakaart maapealse propaani mahuti BLEVE korral (ohtlik ala inimelule: 419 m tähistatud kollase piirjoonega; ohtlik ala ehitistele: 184 m tähistatud sinise piirjoonega), aluspõhjana kasutati Maa-ameti kaarti (väljavõte Maa-ameti Kaardiserverist M 1:3691).

Märkus: Tehase ohualade tsentrite koordinaadid on järgmised:

Maapealsed mahutid Pinnasega kaetud maa-alused mahutid

DME mahuti X:6474139,8 Y:529428 DME mahuti X:6474136,3 Y:529519,8

Isobutaani mahuti X:6474128,6 Y:529421,7 Isobutaani mahuti X:6474127,5 Y:529528,6

R152 mahuti X:6474124,1 Y:529433,9

Propaani mahuti X:6474126,5 Y:529451,1

7

2. VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRAD JA VIITED TEGEVUSJUHISTELE

Objekt Tegevus Võimaliku

hädaolukorra algpõhjus

Võimalik häda-

olukord Tagajärgede kirjeldus

Viide tegevus- juhisele

Maapealsed gaasimahutid

Veeldatud gaasi ladustamine, suunamine tootmisliinidele

Tehniline defekt, mehhaaniline vigastus, amortisatsioon, inimlikud eksimused, lisaks ohustavad liinide gaasimaju loodusnähtused nagu välk ja tormid, kuritahtlik tegevus, veoki avariid ja võimalikud avariid naaberettevõtetes

Leke

1. Eluohtliku kontsentratsiooni tekkimine ja ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgitatus. 2. Plahvatusohtliku kontsentratsiooni tekke võimalus. 3. Keskkonda sattunud gaasi süttimine. 4. Mahuti ülekuumenemine tules ja BLEVE tekke oht.

HOLP1 HOLP4

Tulekahju

1. Peale veeldatud gaasi leket toimub gaasi aktiivne aurustumine ning sädeme olemasolu korral tema süttimine ja tulekahju. 2. Süttib gaas lekkekohas ja toimub veeldatud gaasi aurustumine ning põlemine. 3. Toruvigastuse korral jugatuli. 4. Aktiivse lekke korral lombi ja lombitule teke.

HOLP3 HOLP4

BLEVE

1. Arvestatava vedelgaasi koguse väljumisel mahutist toimub selle aktiivne põlemine. 2. Mahuti temperatuuri tõusu tulemusel suureneb rõhk mahutis, mis läheneb määratletud konstruktsiooni vastupidavusele. 3. Avariiklapid ei suuda väljuva gaasi kogusega vähendada konstruktsiooni kasvavat koormust. 4. Toimub mahuti rebenemine ja BLEVE teke.

HOLP1 HOLP3 HOLP4

UVCE

1. Arvestatava koguse vedelgaasi väljumine keskkonda ja selle aurumine (lombi teke). 2. Aurustunud gaasi segunemine õhukeskkonnaga. 3. Plahvatusohtliku kontsentratsiooni teke α = 0,96 – 0,98. 4. Gaasipilve plahvatus (UVCE).

HOLP1 HOLP3 HOLP4

8

Keemiamahutid koos trassidega

Kemikaali ladustamine, suunamine segusõlme

Tehniline defekt, mehhaaniline vigastus, amortisat- sioon, inimlikud eksimused, ventiilide rikked

Leke

Olenevalt protseduuri toimimise ajal olevast temperatuurist võib ohualale jäävate inimestel tekkida katmata kehaosade vigastused ja/või kerge mürgistus. Ohuala jääb ruumi ja eemaldatakse peale süsteemi seiskumist ventileerimise teel.

1. CO2 eraldumine mahutite ruumi.

2. Tulekahju korral (500 C0) MDI süttimine ja mürgiste gaaside keskkonna teke.

3. Rõhu suurenemine mahutis aktiivse gaasi eraldumisega mis viib mahuti purunemiseni ja aine välja voolamiseni.

4. POL mahutite korral katmata kehaosade põletuse oht.

HOLP2

Tulekahju

Eluohtliku kontsentratsiooni tekkimine ja ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgistatus.

Ohuala jääb ruumi ja eemaldatakse ventileerimise teel. Mahuti või torustiku purunemisel tekkib polümerisatsiooni oht ja CO2 koguse suurenemine ohu alal ning välja voolava kemikaali koguse suurenemine.

Eksotermilise reaktsiooni oht.

HOLP3

Väikemahutid, segusõlm

Segu valmistamine, suunamine MF liinidele

Tehniline defekt, mehhaaniline vigastus, amortisat- sioon, inimlikud eksimused

Leke

Eksotermilise reaktsiooni tulemusel aurustunud kemikaalide ohtliku kontsentratsiooni tekkimine ja ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgistus. Kauba ja vahetoote hävimine. Ohuala jääb ruumi ja piiratakse eemaldatakse peale süsteemi seiskumist. Ruumi ventileerimine aktiveerub automaatselt.

HOLP2

9

Vahu tootmine Vahu tootmine

Balloonide tehn. defekt, mehhaaniline vigastus, amortisatsioon, inimlikud eksimused.

Tulekahju/ plahvatus

Eksotermilise reaktsiooni aktiivne areng valmistoodangu pudelites. Pudelite pakendis ahelreaktsiooni tekke võimalus. Ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgitatus. Ohuala jääb ruumi ja eemaldatakse peale süsteemi seiskumist ventileerimise teel. Väliskeskkonna doominoefekt võib põhjustada kaitseklappide avanemist ja gaasi leket.

HOLP3

Seadmete pesuruum

Seadmete pesemine

Väljavalamisel satub lahusti keskkonda tekitades loigu, mehhaaniline seadmete puhastus, amortisatsioon, inimlikud eksimused

Süttimisohtliku kontsentratsiooni teke tootmiskeskkonnas:

1. kemikaali välja valamisel/pumpamisel; 2. seadmete hooldamisel; 3. inimfaktori mõjul; 4. maandusseadmete rikked.

Ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgitatus.

HOLP3

Laod Kauba töötlemine, ladustamine

Tehniline defekt, mehhaa-niline vigastus transpordil, ohutust tagava süsteemi rikked, inimlikud eksimu-sed balloonide täitmisel

Tulekahju/ plahvatus

Süttimisohtlik kontsentratsiooni tekkimine ja ohualale jäävate inimeste vigastused HOLP3

Transport Tooraine / kauba käitlemine

Liiklusõnnetus, torustiku mehhaaniline vigastus, inimlikud eksimused

Tulekahju/ plahvatus

1. Keskkonda sattunud kemikaali poolt tekitatud reostus. 2. Põlemisel tekkivad saadused – CO, CO2, lämmastiku oksiidid, isotsüaniidiaurud, väikeses koguses vesiniktsüaniidi. 3. Keskkonda sattunud gaasi süttimine. 4. Inimeste vigastused ja/või kerge mürgitatus. 5. Gaasi transportiva autotsisterni võimalik süttimine.

HOLP3

10

Labor Kvaliteedi ja ohutuse kontroll

Elektriseadmete rikked, mehhaaniline vigastus, inimlikud eksimused

Tulekahju

Ohualale jäävate inimeste põletushaavad ja/või kerge mürgistatus.

1. Välised mõjurid tootmisprotsessist. 2. Töö katkemine. 3. Vara, dokumentide ja informatsiooni riknemine hävimine. 4. Serveri rikked. 5. Haigestumise oht. 6. IT vara hävimine.

HOLP3

Maa-alused mahutid

Veeldatud gaasi ladustamine, suunamine tootmisliinidele

Tehniline defekt, mehhaaniline vigastus, amortisatsioon, inimlikud eksimused

Leke 1. Ohualale jäävate inimeste vigastused ja/või kerge mürgitatus. 2. Keskkonda sattunud gaasi võimalik süttimine. HOLP1

Tulekahju/ plahvatus

1. Peale veeldatud gaasi leket toimub gaasi aktiivne aurustumine ja sädeme olemasolu tõttu tema süttimine ja tulekahju. 2. Süttib gaas lekkekohas ja toimub veeldatud gaasi aurustumine ja põlemine. 3. Toruvigastuse korral jugatuli. 4. Aktiivse lekke korral lombi teke ja lombituli.

HOLP3

UVCE

1. Arvestatava koguse vedelgaasi väljumine keskkonda ja selle aurustumine. 2. Aurustunud gaasi segunemine õhukeskkonnaga. 3. Plahvatusohtliku kontsentratsiooni teke α = 0,96 – 0,98. 4. Gaasipilve plahvatus (UVCE).

HOLP1 HOLP3

11

3. OLEMASOLEV RESSURSS

3.1. Evakuatsiooni ja hädaolukorral tegutsemist mõjutavad andmed

• Ehitise kasutusviis: Ehituskeemia tootmine

• Ehitise kasutamisotstarve: Tööstushoone

• Ehitise tuleohuklass: TP3

• Ehitise korruste arv: 1-2

• Hoonealune pind: 12 096 m2

• Hoone suletud netopind: 11 491,2 m2

• Hoone kubatuur: 120 960 m3

• Ehitise kasutamise kellaajad: 07:00 – 22:00

• Kasutajate arv:

• tehase töötajate arv – 77

• külastajate arv päevas keskmiselt – 20…30

• Ehitises viibivate isikute arv, kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma:

• reeglina ei viibi tehase territooriumil isikuid, kes ei oleks võimelised iseseisvalt

evakueerima.

• Sisevalvepersonali ja turvatöötajate arv:

• turvatöötaja – 1 (ööpäevaringne)

• tehase päästesalk – 13

• Evakueerimise ja evakuatsiooni võimalused ühest tuletõkkesektsioonist teise:

• tulenevalt tehase ohuklassist, ei ole otstarbekas rakendada sellist

evakuatsiooniskeemi.

• Evakueerimise ja evakuatsiooni võimalused muusse ohutusse kohta ehitises:

• tulenevalt tehase ohuklassist, ei ole otstarbekas rakendada sellist

evakuatsiooniskeemi. Evakuatsioon on korraldatud ohutusse kohta väljaspool

hoonet.

• Alternatiivsed elektrilahendused:

• Avariigeneraatorid (6.4 kW / bensiin / 11 L) – 2 tk. Kohapeal on olemas kahe

täispaagi jagu kütust, mis tagab generaatori täisvõimsusel toimepidevuse u. 8 h.

Kütuse juurde toomise võimalus on kõrvalasuvatest tanklatest või mastaapsema

elektrikatkestuse korral lähimast avariitanklast (Neste tankla – Niidu tn 9, Pärnu).

12

3.2. Ettevõtte tehnilised vahendid

Tuletõrjeveevarustus

Välistulekahju kustutamiseks vajalik vesi saadakse olemasolevatest Plaadi tänava

(2 tk) ja Turba tänava (1 tk) hüdrantidest. Sisetulekahju kustutamiseks on hoone

varustatud tuletõrje sisevesikutega.

Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke tarinditest

Vajalikud kommunikatsioonid (torustikud, elektri- ja sidekaablid) on

tuletõkketarinditest läbi viidud ainult tihendades läbimiskohta. Sellega on tagatud

tingimus, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet.

Ventilatsioonitorudele on paigaldatud tuletõkkeklapid. Tarindeid läbivatele

plasttorudele on paigaldatud tuletõkkemansetid, mis tulekahju korral paisudes

sulgevad avavuse.

Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS)

Tehas on varustatud ATS süsteemiga, mis annab automaatselt teate tekkinud

häirest ning oma töövalmidust ohustavatest teguritest. Peamised automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koostisosad on andurid (vt. erinevaid

anduritüüpe), keskseade, käsiteadustid, tulekahjualarm(id), toiteallikat ja kõiki

süsteemi osi ühendavad kaablid.

Alarmsüsteem on paigaldatud selliselt, et see on mõjus kogu hoones

helisignaalina või vajadusel ka valgussignaalina. Keskseade paigaldus tagab kiire

ligipääsu seadmele päästemeeskonna ja omanike poolt ning samuti on tagatud

seadme efektiivne toimimine ja selle kontroll. Tehase keskseade asub

kontorihoone I. korrusel, peasissepääsu vahetus läheduses ning on dubleeritud

juhtpuldiga hoone pääslas.

Tehase ATS süsteem omab 3 minutilist tulekahjusignaali Häirekeskusesse

edastamise viivituse aega. Selle aja jooksul on võimalus tühistada häire kui on

ilmnenud, et tegu ei ole tulekahjuhäirega või kui see on juba kustutatud personali

poolt. Ainult tuvastatud ning kontrollitud ja kontrolli all oleva häire korral on lubatud

teha süsteemile taaskäivitus. Vajutades käsiteadusti nuppu, edastatakse häire

automaatselt häirekeskusse ning seda tühistada ei saa. Häirekeskusesse

13

edastatud teate põhjal saadetakse objektile välja päästemeeskond või -

meeskonnad.

Tulekahju andurid on paigaldatud üle kogu hoone. Tootmis- ja laoruumides on

kasutusel optilised liiniandurid. Oma tööpõhimõttelt eristatakse tulekahju

avastamisseadmeid järgmiselt:

1) Optiline suitsuandur - tundlikud optiliselt tiheda suitsu suhtes, mis tekib

peamiselt hõõguval põlemisel;

2) Ioonandur - efektiivne kiiresti areneva ja leegitseva tulekahju puhul, aga

vähemefektiivne suuri osakesi sisaldava optiliselt tiheda suitsu suhtes,

mida tekitab hõõguv põlemine;

3) Temperatuuriandur - kõige vähem efektiivne, sest reageerivad alles siis,

kui temperatuur ruumis on tõusnud, samas alluvad keskkonnamuutustele

vähem kui teised andurite tüübid;

4) Leegiandur - reageerib efektiivselt leegitsevale tulekahjule ega ole

võimeline avastama hõõguvat põlemist.

NB! Valehäirete korral on päästel õigus rakendada Tuleohutuse seadusest

tulenevaid sanktsioone.

Turva- ja evakuatsioonivalgustus

Evakuatsioonivalgustuseks on paigaldatud evakuatsiooniteedele sisseehitatud

akudega valgusviidad “JOOKSEV SILUETT” vastavate nooltega, mis suunavad

isikud evakuatsiooniväljapääsuni. Evakuatsioonivalgustus on paigaldatud viisil,

mis võimaldab isikutel näha ühe valgusti juures järgmist valgustit ning seeläbi

läbida kogu evakuatsioonitee ohutult. Lisaks on paigaldatud evakuatsiooniteedele

akudega üldvalgustid, mis tagavad evakuatsioonitee valgustatuse ka

elektrikatkestuse korral. Akud tagavad turvavalgustuse toimimise akutoitelt kuni 3

tundi pärast elektrikatkestust.

Suitsu ja kuumuse eraldamise süsteem

Hoone katusele on paigaldatud suitsu ja kuumuse eraldamissüsteem, mis

koosneb luukidest, sulgemisseadmetest ja juhtimispuldist. Tehase juhtimispuldid

asuvad tehase sprinkleriruumis ning peasissepääsu kõrval paiknevas koridoris.

Valmistoodangu lao juhtimispult paikneb tehase valmistoodangu laos.

14

Päästetööde käigus on võimalik suitsuluukidega varustatud piirkonnast suitsu

eemaldamine ülerõhu põhimõttel. Ülerõhku tekitavad seadmed on

päästeteenistusel.

NB! Kategooriliselt on keelatud tulekahju tingimustes avada suitsuluuke ilma

Päästeameti poolse päästetööde juhi vastava korralduseta.

Tuletõrje voolikusüsteem

- Hoones on kokku 73 voolikukappi ehk tuletõrje veepüstikut.

- Hoone territooriumil on 1 tuletõrje veevõtukohta ehk hüdranti.

- Hoone territooriumi ääres on 3 veevõtukohta ehk hüdranti. NB! Enne sisevesiku kasutamist tuleb veenduda, et antud hoone osast või

ruumist on elekter välja lülitatud.

NB! Ettevaatust kustutamisel piirkondades, mis on varustatud UPS seadmetega.

Käsikustutusvahendid

Tehase hoonesse on paigaldatud käsikustutusvahendid pulberkustutite ning CO2

kustutite näol:

- 6kg kustutusmassiga pulbertulekustuteid - 75 tk.

- 5kg kustutusmassiga CO2 kustuteid – 6 tk.

Tehase territooriumile on paigaldatud käsikustutusvahendid pulberkustutite näol:

- 6kg kustutusmassiga pulbertulekustuteid – 18 tk.

Tehases liiklevatele tõstukitele on paigaldatud käsikustutusvahendid

pulberkustutite näol:

- 1kg kustutusmassiga pulbertulekustuteid – 5 tk.

Kõik loetletud tulekustutid on paigaldatud nähtavale kohale.

Hädaolukorra teatenupud

Hoonesse on paigutatud 33 hädaolukorra teatenuppu ehk käsiteadustit.

Piksekaitse

15

Hoone on varustatud piksekaitsesüsteemiga. Piksepüüdurina on kasutatud

kuumtsingitud terastraati ning allaviikude ohuala on tähistatud vastava

märgistusega. Ümber hoone kontuuri on rajatud maandusseade, mis on

ühendatud kahest punktist peamaanduslatiga peakilbi ruumis. Piksekaitse

allaviigud on kaetud isolatsioonitoruga tagamaks allaviigu ohutuse ning vältimaks

isikute kontakti metallosadega.

Esmaabivahendid, individuaalsed kaitse- ja päästevahendid ning muud abivahendid

Tehases on töötajaile järgmised esmakaitsevahendid:

- tööriided

- kaitsemaskid

- kaitseprillid

- kaitsekindad

- esmaabikotid

- esmaabikapid

- silmapuhastusvedelikud

- avariidushid

- silmaloputusvalamud

- käsivalgustid

- lisaks erinevad tööriistad töökojas

Loetletud esmakaitsevahendid asuvad töökohtade vahetus läheduses.

Tehases on lekete likvideerimiseks järgmised tõrjevahendid:

- spetsiaalmatid

- saepuru

- kemikaali piirde pontoonid

- absorbent

- lekkevannid vahemahutitel

- kemikaalilekke andurid

Loetletud lekketõrjevahendid asuvad võimalike lekkeallikate vahetus läheduses.

Päästetööde teostamiseks individuaalsed kaitse- ja päästevahendid puuduvad.

16

Muud andmed, mis mõjutavad evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist Tuleohtlikkuse kirjeldus: reeglina tuleohtlik tegevus ehitises puudub. Lahtise tule

kasutamine on kogu tehase territooriumil rangelt keelatud. Küll kuulub tehas A

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja seose tootmise käigus

kasutatavate eriti tuleohtlike veeldatud gaaside kasutamisega.

Ehitise tuleohud: ehitises võivad tuleohtu põhjustada mistahes viisil tekkinud

sädemed või lahtine tuli, rikked elektri- ja mehhaanikaseadmetes ning inimlik

hooletus või pahatahtlik rünnak.

Tuleohtude ennetamine: hoones on keelatud lahtise tule kasutamine, mitte

tööstuslike elektriliste soojapuhurite ja teiste ajutiste kütteseadmete kasutamine.

Samuti on keelatud elektriseadmete kasutamine, mis ei ole ühendatud

statsionaarsesse elektrivõrku ning ka pikendusjuhtmete kasutamine.

NB! Suitsetamine on tehase territooriumil lubatud ainult selleks spetsiaalselt

ettenähtud suitsetamisruumis.

3.3. Ettevõtte korralduslikud vahendid

Päästesalk

Nimi Telefon Salga ülesanded

Jüri Mölder 5064546

1. Päästetööde algatamine ja koordineerimine.

2. Kemikaalide käitlemise peatamine ja tehase tegevuse seiskamine.

3. Töötajate evakuatsiooni organiseerimine, evakueerimine ohustatud alalt.

4. Vajaduse korral kannatanu abistamine ja võimalusel esmaste vahenditega tekkinud ohu kõrvaldamine.

NB! Täpsemalt on päästesalga liikmete vastutusvaldkonnad ära toodud HOLP3 – Tegutsemine tulekahju korral.

Margo Ailt 5074845

Ivo Enn 56615567

Raul Kond 56281396

Rein Tabur 56671655

Priit Pikkur 5275134

Mihkel Tamme 56685138

Andre Kuus 53022795

Alari Lumberg 5283993

Tarvo Rõõmussaar 55693732

Jaan Maiste 55615171

Ander Savtšuk 56988122

Hannes Parv 53862029

17

Päästesalga liikmete vastutusvaldkonnad on:

Positsioon Vastutusvaldkond

Päästesalga juht:

Jüri Mölder

Asendab:

Hannes Parv

• ATS signaali füüsiline kontroll.

• Päästetööde algatamine ja koordineerimine.

• Päästeteenistuse vastuvõtmine ja päästetööde korraldamine tehase territooriumil kriisimeeskonna liikme(te) saabumiseni.

• Tehase esindamine päästetööde staabis kuni kriisimeeskonna liikme(te) saabumiseni.

• Sidepidamine Päästeameti poolse päästetööde juhiga.

Päästja 1

(päästesalga juhi abi)

• ATS signaali füüsiline kontroll.

• Evakuatsiooni korraldamine.

• Evakueeritud isikute ning olemasolevate nimekirjade kontroll.

• Tehnika evakuatsiooni korraldamine.

• Päästetööde julgestamine.

Päästja 2

Päästja 3

• Päästetööde teostamine.

• Kustutustööde teostamine.

• Lekete sulgemine.

Päästja 4

Päästja 5

• Evakuatsiooni järelkontroll.

• Esmaabi osutamine.

• Avariiventiilide ja kommunikatsioonide sulgemine/ohutuks tegemine.

• Päästetööde julgestamine.

Esmaabisalk

Nimi Telefon Salga ülesanded

Ivo Enn 56615567

1. Kannatanutele esmaabi andmine.

2. Koostöö päästeteenistustega.

Siim Asper 53409897

Tarvo Rõõmussaar 55693732

Erika Teesalu 53604377

Hannes Parv 53862029

Evely Laus 53409915

Mihkel Tamme 56685138

Andre Kuus 53022795

Ander Savtšuk 56988122

Jaan Maiste 55615171

18

3.4. Väline ressurss

Tuletõrjemeeskondade paiknemise kaugus ning kohalejõudmise ajad ja esmane

tegevus.

Tuletõrje

Komando Kaugus Meeskondade

arv Reag. aeg Laek. aeg

Isikuline koosseis

Võimekus

Pärnu komando

4,6 km

Juhtimine + 2 meeskonda + paakauto + redelauto + keemiahaagis

1 min (5 min keemia

haagis) 8 - 11 min.

1 + 3 1 + 3 0 + 1 0 + 1

Juhtimine, keemiasukeldus, suitsusukeldus

Pärnu- Jaagupi komando

25,1 km 1 - paakauto ümberistumisega

1 min. 21 min. 1 + 3 Suitsusukeldus

Hääde- meeste komando

43,4 km 1 - paakauto ümberistumisega

1 min. 36 min. 0 + 2 Suitsusukeldus

Kilingi- Nõmme komando

48,0 km 1 - paakauto ümberistumisega

1 min. 43 min. 1 + 3 Suitsusukeldus

Vändra komando

50,9 km 1 - paakauto ümberistumisega

1 min. 42 min. 1 + 3 Suitsusukeldus

Tõstamaa komando

50,1 km 1 - paakauto ümberistumisega

1 min. 45 min. 0 + 2 Suitsusukeldus

Esmaabiks ja hospitaliseerimiseks: kiirabibrigaadide arvestus, haiglate kaugus ja

vastuvõtuvõime, sobivad kohad lähikonnas kannatanute kogunemiskoha ja

ravitsooni loomiseks.

Kiirabi

Kiirabibaas Kaugus Brigaadide

arv Brigaadi liik

Kohalejõudmise aeg

Pärnu 5,5 km 4 1 arstibrigaad 3 õebrigaadi

12 min.

Pärnu-Jaagupi 26 km 1 1 õebrigaad 24 min.

Vändra 50,9 km 1 1 õebrigaad 42 min.

Kilingi-Nõmme 45,2 km 1 1 õebrigaad 38 min.

Haigla

Haigla liik Kaugus Kohale

jõudmise aeg Voodikohtade

arv Operatsiooni

saale EMO 24 h

Keskhaigla 5,3 km 8 min 440 6 8 voodikohta, 1 isolaator,

3 raamivoodi kohta

19

Politsei

Reageeriv struktuur Aadress Kaugus tehasest

Saabumise aeg Märkused

Pärnu politseijaoskond

Pikk 18, Pärnu 4,1 km 8 min.

NB! Saabumise aeg võib sõltuda nädalapäevast, kellaajast, vabade ressursside olemasolust ning politseiasutuse töökorraldusest.

Pärnu-Jaagupi konstaabli jaoskond

Soo 2, Pärnu - Jaagupi

25,3 km 23 min.

Sindi konstaabli jaoskond

Paide mnt. 5, Sindi

15,1 km 16 min.

Häädemeeste konstaabli jaoskond

Pärnu mnt. 22, Häädemeeste

42,5 km 34 min.

3.5. Tootmise katkestuse taastamise plaan

Henkel Balti Operations OÜ Pärnu tehases on 7 ühekomponentse

polüuretaanvahu tootmise liini (edaspidi MF liinid). MF liinid I, III, V, VI ja VII

asuvad eraldi ruumides ja on eraldatud „tuletõkkeseintega“. Tootmisliinid II ja IV

asuvad üheskoos ühes tootmisruumis ja on teistest eraldatud samuti

„tuletõkkeseintega“.

Tootmisliinide võimsus kahes vahetuses on kokku u. 52 miljonit pudelit aastas.

Liinidel on võimalik toota kolmes vahetuses, mis lisaks tootmisvõimsusele u. 10

miljonit pudelit aastas. Tootmisvõimsuste osas on arvesse võetud sesoonsusest

tulenevaid erisusi.

Tehase toomise ja laoruumid on varustatud sprinklertuletõrjesüsteemiga.

Süsteemi rakendusalade kaardistus on toodud lisas 8.

Ettevõttel on sõlmitud puhaskasumi kaotust kattev tootmise katkestuse kindlustus

ning ettevõtte vara ja vahendid on kindlustatud taastamisväärtuses.

Tehases on välja töötatud hädaolukordade plaan ja tehase töötajad on koolitatud

toimimiseks hädaolukordades.

Lokaliseeritav tootmiskatkestus

Lokaalse tuleõnnetuse või muu sündmuse puhul kui rivist on väljas 1-2 liini, on

võimalik tõsta teiste liinide tootmisvõimsust kasutades lisavahetusena III vahetust.

20

Ühe liini taastamine kogu mahus võib toimuda ca. 1 aasta jooksul kusjuures

seadmete tellimisest nende kättesaamiseni kulub 6-8 kuud.

Gaasimahutite kasutuskõlbmatuks muutumine

Alaliste gaasimahutite õnnetusjuhtumi tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutumise

puhul on võimalik kasutada nö. transpordi konteinereid ning taastada tootmine

praktiliselt mõne nädala jooksul olenevalt konteinerite saadavusest. Uute mahutite

ja torustiku ehituse orienteeruv aeg on 5 - 6 kuud.

Kogu tehase kasutuskõlbmatuks muutumine

Laiaulatusliku õnnetuse tagajärjel kui tootmine hävineb täielikult, on võimalik:

• teatud perioodi jooksul kasutada Euroopa allhankija võimsust tulenevalt

sellest, et Henkelil on pikaajaline koostööleping ühe Euroopa suurima PU

vahtude tootjaga.

• lasta katta osa tootmismahtu Henkeli Türgis asuval tehasel.

Kogu tootmise taastamine õnnetuseelsele tasemele on võimalik orienteeruvalt

ühe aasta jooksul.

4. KOOLITUSPERSONALI KOHUSTUSED

Nr Koolituse teema Sihtgrupp Sagedus Vastutav isik

1

HOLP-i koolitus:

• ohutusalase informeerimise kord;

• objektil olevad tuletõrje ja päästevahendid;

• hädaolukorras tegutsemise kord;

• praktiline tegevus.

Tehase töötajad

Vähemalt 1 kord aastas

Jüri Mölder (Haldusjuht/Päästesalga juht) Teostavad: erinevad koolitajad nii ettevõtte seest kui väljast.

2

Praktiline tegevus:

• tegevused tulekahju korral;

• elektrienergia katkestamine hädaolukorras;

• kemikaalide vastuvõtu ja väljastamise katkestamine hädaolukorras.

Päästesalk Vähemalt 1 korda aastas

Jüri Mölder (Haldusjuht/Päästesalga juht) Teostavad: elektrik, töödejuhatajad, tootearenduse osakond.

3 Praktiline tegevus:

• esmaabi andmise võtted Esmaabisalk

Kord 2 aasta jooksul

Siim Ventsel (Töökeskkonna spetsialist)

Teostavad: erinevad sertifitseeritud ettevõttevälised koolitajad.

21

5. INFORMEERIMISE KORD

5.1. Hädaolukorrast teavitamise juhis

Joonis 2. Henkel Balti Operations OÜ Pärnu tehase informatsiooni edastamise üldskeem.

Ehitises ja selle territooriumil viibivaid isikuid teavitatakse tulekahjust või muust

sündmusest läbi ATS süsteemi. Täpsemad tegevusjuhised ning korraldused

jagatakse verbaalselt. Töötajad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks

raadiotelefone, mobiilsidet ning raadiosaatjaid. Huvitatud osapooltega

sidepidamise eest vastutab tehase juht, keda asendab vajadusel haldusjuht.

Hädaolukorrateate kontrollimise kord

Hädaolukorrateadet on keelatud ignoreerid. Teate õigsust kontrollivad tehase

päästemeeskond, turvamees ja/või sündmuskohale saabunud päästetöötajad.

Hädaolukorrateate õigsust kontrollitakse häiretsooni ülevaatusega. Isik, kes

teostab häiretsooni kontrolli peab olema valmis kasutama toimingute teostamisel

isikukaitse- ning ka esmaseid kustutusvahendeid. Häiretsooni ülevaatust tuleb

teostada vähemalt kahe isikuga. Otseste ohutunnuste puudumisel on lubatud

häirekellad välja lülitada. Häirekellad saab uuesti sisse lülitada hädaolukorrateate

nupust või ATS keskseadmest.

Hädaolukorrateate kontroll:

• kontrollida häiret andnud tsooni;

• lähenedes tulekahjuteadet edastanud ruumile, tuleb jälgida kõiki tulekahjutunnuseid (lõhn, suits, leegid, leegikuma, kõrge temperatuur);

Henkel Balti Operations OÜ (Pärnu tehas) juht

22

• kui tulekahjutunnuseid ei esine ja ruumi uks on suletud, siis kontrollida ukse temperatuuri, katsudes käe välisseljaga ust ning kontrollida lisaks ka käepideme temperatuuri;

• kui ukse või käepideme temperatuur erineb oluliselt ümbritseva keskkonna temperatuurist, ei tohi seda ise avada! Mainitud olukorra ilmnemisel tuleb sellest koheselt teavitada turvameest ja/või aktiveerida tulekahjuteatenupp ning olla valmis evakuatsiooni alustamiseks;

• kui otsesed ohutunnused puuduvad, teavitada sellest turvameest;

• kui ruumi järelkontrolli käigus leiab kinnitust anduri valehäire/rike, tohib antud anduri isoleerida vastavalt seadme kasutusjuhendile;

NB! seadme taaskäivitamise funktsiooni ei tohi personal kasutada.

• pärast ATS keskseadme töö taastamist, taastada hoone automaatika juhtimissüsteemid.

Hädaolukorrateate Häirekeskusele edastamise kord

Varases staadiumis avastatud tulekahju vajab likvideerimiseks väga vähe

ressursse. Piisab isegi sellest, kui mittepõlev materjal visatakse tulekoldele.

Olenemata avastamise kiirusest on ülimalt tähtis, et Häirekeskus ning

päästemeeskonnad omaksid võimalikult täpset ja detailset informatsiooni

sündmusest ja selle kulgemisest. Häirekeskust tuleb teavitada kõikidest

vahejuhtumistest objektil, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule, tervisele ning

varale. Samuti objekti kasutusotstarbest või kasutuse eripäradest tingitud

protsessidest, mis võivad seada ohtu päästetöötajaid.

Hädaolukorra avastamisel helistada 112 ning teatada:

• helistaja andmed;

• aadress (asukoht);

• andmed ettevõtte kohta (nimi ja ohtlikkuse kategooria);

• olukorra iseloomustus (kus toimus õnnetus, mitme korruseline ja mis hoone/rajatis, millised kemikaalid, millest võis sündmus alguse saada, õnnetuse ulatus jne), sh võimalikud lähenemisteed;

• andmed kannatanute ja ohvrite kohta;

• kahjustused, sh inimesi, keskkonda, vara ohustavad tegurid;

• edasised võimalikud olukorra arengud;

• töös olevad protsessid;

• kasutusele võetud abinõud;

• kasutatud jõud ja ressursid;

• abivajaduse määr;

• juhtiv töötaja kohapeal.

NB! Lisaks tuleb täita kõiki päästekorraldaja antud suulisi korraldusi ning juhiseid.

23

5.2. Elanikkonna ja naaberettevõtete teavitamise juhis

Naaberettevõtteid ja elanikkonda ohustavad olukorrad on tehase territooriumil

olevate maapealsete gaasimahutite BLEVE ja UVCE. Suurimaks ohuks on

propaanimahut BLEVE, mille ohuala suuruseks on 419 m mahuti tsentrist

(propaani mahuti X:6474126,5, Y:529451,1). Antud ohualasse jäävad kinnistud on

toodud LISAS 7. Ettevõtetele ja elamutele/eramutele on saadetud

ohutusabinõudest ning õnnetustest teavitamise infoleht, mis on toodud LISAS 6.

Elanikkonnale ja naaberettevõtetele jagatakse infovoldikuid iga 3 aasta järel.

Infovoldik on paberkandjal olemas ka tehase väravas. Õnnetuse korral

teavitatakse elanikkonda ja naaberettevõtteid ohust häiresireeniga, mille

käivitamise üle otsustab Päästeameti poolne päästetööde juht, kes käivitab

sireeni kas ise või annab vastava korralduse tehase poolse päästesalga juhile.

Häiresireen on DSE elektrooniline ruupor tüüpi sireen, mis paikneb tehase

peavaväravas valvurihoone kõrval asuva reklaamposti tipus. Sireeni käivitamine

toimub läbi häirenupu vajutamise, mis paikneb spetsiaalselt tähistatuna tehase

peaväravas valvuri tööruumis ja ei ole kuskil mujal dubleeritud. Häire

käivitamiseks piisab ühest vajutusest (ei pea all hoidma), misjärel aktiveerub

sireeni automaatne töötsükkel. Sireeni hooldust teostatakse 1x kvartalis

(samaaegselt kvartalipõhiste kontrollimistega) ja seda teostab ettevõte AS

Trigger.

NB! elektrikatkestuse korral on tagatud sireenide toimepidevus läbi bensiinil

töötava avariigeneraatori, mille jaoks on tehase väravas tekitatud spetsiaalne

tähistatud ühenduspunkt.

Teavitamise süsteemi hädasignaalid

o HÄIRE ALGUS: 60 sekundi jooksul tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Tähendus: tehases on ohuolukord.

o HÄIRE LÕPP: Ühtlane heli pikkusega 60 sekundit. Signaali edastatakse üks kord. Tähendus: Ohuolukord on lõppenud.

o KONTROLLSIGNAAL: Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit, lähedal viibivatele inimestele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Kontroll viiakse läbi iga kvartali viimasel esmaspäeval ajavahemikus 13:00-14:00. Teostatud kontrollid dokumenteeritakse Häiresireeni hooldusaktidena.

24

Tehnilise Järelvalveameti ja Pärnu Linnavalitsuse teavitamise kord

Teavitamise eest vastutab tehase juht ning edastatav teave on alljärgnev:

• edastaja andmed;

• hädaolukorra koht ja aeg;

• olukorra kirjeldus;

• andmed ohvrite ja kannatanute kohta;

• evakueerimisvajadus;

• purustused;

• ohud inimestele, keskkonnale, varale;

• olukorra võimalikud arengud;

• käivitatud operatsioonid;

• rakendatud meetmed;

• kaasatud jõud ja ressursid;

• abivajadus;

• juht sündmuskohal;

• ametkonna koordinaator;

• informeeritud ametkonnad.

Teavitamine pärast õnnetust

Pärast õnnetust annab käitaja 30 kalendripäeva jooksul Päästeametile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning kohaliku omavalitsuse

üksusele järgmist teavet:

1) õnnetuse asjaolud;

2) õnnetuse põhjustamisega seotud ja õnnetuse tagajärjel vabanenud ohtlikud kemikaalid;

3) kirjeldus õnnetuse mõjudest inimesele ja keskkonnale;

4) rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks;

5) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamiseks kavandatud meetmed;

6) õnnetuse kordumise vältimiseks kavandatud meetmed.

Uute asjaolude ilmnemisel täpsustab käitaja esitatud teavet ja korrigeerib antud

käitumisjuhiseid.

25

5.3. Henkel A CEE informeerimise juhis

Joonis 3. Henkel A CEE informeerimise skeem hädaolukordades.

Kriisist teatamise kriteeriumid

Kriisist tuleb teatada kui:

• see on kiiresti arenev (laienev);

• see põhjustab soovimatut tähelepanu;

• see võib põhjustada suurt kahju keskkonnale, töötajate, avalikkuse ja/või klientide ohutusele ja/või tervishoiule; ettevõtte toimimise suutlikkusele.

• see mõjutab ümbritsevat ühiskonda või keskkonda,

- ühiskonna teadlikkust;

- õnnetusjuhtumid avalike hoonete lähedal;

- liiklusõnnetused peateede lähedal;

• esineb hukkunuid;

• esineb mitmeid vigastatuid;

HBO Pärnu tehase kriisimeeskond

Informatsiooni edastab

Kristjan Pill

A CEE meeskond

HQ Düsseldorf

Joanna Gladysz  +482 256 566 52  +487 283 066 52 Dorota Strosznajder  +482 256 566 65  +487 283 066 65

* = Juhtmeeskond; informeerib kõiki teisi

HÄDAOLUKORD

JAH EI

Vaata all: Kriisist teatamise

kriteeriumid

Mr. Thomas Gerd Kuehn  +49 211 797 8959  +49 151 6800 8959 Mr. Uwe Over  +49 211 797 4143  +49 151 6800 4143

Ms. Siiri Odrats-Koni  +372 7 305 805  +372 5 029 515 Ms. Age Razumova  +372 7 305 809  +372 5 698 172

 +372.7305.806

 +372.5 29 17 30

26

• levib keskkonda kantserogeenseid või toksilisi aineid, isegi juhul kui see leidis aset aiaga piiratud alal;

• see toob kaasa tootmise ulatusliku seisaku või täieliku evakueerumise tehasest, põhjustades sellega meedia tähelepanu;

• tulemuseks on ettevõtte tegevuse seiskamine;

• sarnaseid kriisisituatsioone esineb korduvalt;

• kriis kestab kauem kui 5 tundi;

• esinevad teatud spetsiifilised tingimused, mis võivad teemat laiendada;

• märkimisväärne osa tööjõust vabaneb töökohustustest;

• toimub märkimisväärse osa tööjõu ümberpaigutamine;

• ettevõtte ei ole võimeline säilitama tööhõive taset;

• see kahjustab ettevõtte head nime;

• ettevõtte tegevus võib oluliselt väheneda;

• see põhjustab olulise varalise või rahalise kahju;

• Henkeli konkurentsivõime võib väheneda;

• see on õiguskaitseorganite poolt uurimise ja vaatluse all.

NB! Henkel A CEE-d tuleb kriisist teavitada 24 h jooksul.

Hädaolukorras tegutsev HBO Pärnu tehase kriisimeeskond

Tehase juht SHE juht Tehnilise teenistuse juht

Kristjan Pill Innar Palm Imre Lepik

+372 56 155 087 +372 53 311 038 +372 51 211 11

[email protected] [email protected] [email protected]

Hooldusjuht Haldusjuht Töökeskonna spetsialist

Raivo Rand Jüri Mölder Siim Ventsel

+372 53 002 541 +372 50 645 46 +372 55 567 710

[email protected] [email protected] [email protected]

Töödejuhataja Töödejuhataja Tootmise assistent

Avo Pärtel Andrus Madisson Heino Peetersoo

+372 50 460 73 +372 56 930 111 +372 51 580 37

[email protected] [email protected] [email protected]

Lao töödejuhataja Kvaliteedijuht

Riho Luts Alari Lumberg

+372 51 848 32 +372 52 839 93

[email protected] [email protected]

27

6. EVAKUATSIOONI LÄBIVIIMINE

Evakuatsiooni algatamine

Töötajate ja külaliste evakueerimisel hoonetest ning territooriumilt tuleb järgida

evakuatsiooniplaane ning transpordiskeeme.

Tehase üldevakueerimisega alustatakse juhul, kui:

• sellise otsuse võtab vastu tehase päästesalga juht;

• sellise otsuse võtab vastu kriisimeeskonna juht;

• sellise otsuse võtab vastu kriisikomisjon;

• üldevakuatsiooni korralduse annab päästetööde-, demineerimistöödejuht

või politseiametnik.

Evakuatsiooni algatamise korralduse annab tehase päästesalga juht, eelnevalt

kontrollides olukorda ohukoldes ning hinnates õnnetuse ning selle leviku ulatust.

Evakueerimisel tuleb silmas pidada tõsiasja, et esmalt tuleb evakueerida inimesed

kes on tulekahju või õnnetuse tekkekohas ning selle vahetus läheduses. Seejärel

tuleb evakueerida inimesed kes on tulekaju või õnnetuse tekkekoha pealmistel

korrustel ning külgedel.

NB! Oluline on silmas pidada, et evakueeritavate evakuatsioonitee hoonest ei

ühtiks päästemeeskonna sisenemisteega hoonesse.

Hõlbustamaks ning tõhustamaks evakuatsiooni korraldust, on tehase väravas

evakuatsioonikohver, kus asuvad:

• lamineeritud korruste plaanid koos tuletõkkesektsioonide märgistusega;

• taskulambid - 4 tk;

• tagavarapatareid taskulampidele;

• eraldusvestid 1 oranž ja 3 kollast

- oranž = evakuatsiooni korraldav isik

- kollane = muu personal vastavalt vajadusele

• kirjutustarbed (eri värvi markerid, harilik pliiats, pliiatsiteritaja);

• sidevahendid (koos tagavara akude ning laadijatega);

• tehase kriisimeeskonna liikmete nimekiri koos kontaktandmetega.

28

Henkel Balti Operations OÜ päästesalga liikmete tuvastamise hõlbustamiseks

evakuatsiooni ja päästetööde ajal, on salga liikmed varustatud eraldi sinist värvi

turvavestidega, mis on tähistatud selja pealt kirjega „Päästesalk“.

Evakueerunute ja evakueeritute kogunemiskoht

Evakueerunute ning evakueeritute kogunemiskoht asub õues olevas laohoones.

Kogunemiskoht on tähistatud vastava märgistusega. Edasine evakuatsioon

toimub vajaduse korral kogunemiskohast teistesse tehase hoonetesse või mõnda

muusse kohta. Otsuse evakueerimiseks mõnda teise tehase hoonesse või

muusse kohta võtab vastu evakuatsiooni korraldav isik, kooskõlastades selle

tehase päästemeeskonna juhi ja kriisimeeskonna esindajaga.

Töötajate ja territooriumil viibivate isikute loendamise kord

Tulenevalt tehase tootmise eripäradest ning vajadusest omada pidevat ülevaadet

tehase territooriumil viibivate isikute ning transpordivahendite kohta, on kõik

tehase territooriumil viibivate isikute ning transpordivahendite andmed

dokumenteeritud. Kõik tehasesse saabunud isikud ning transpordivahendid

registreeritakse tehase turvaväravas. Külastajate saatjata liikumine on rangelt

keelatud. Kõrvaliste isikute juurdepääs tehase territooriumile on erivahenditega

piiratud ning keelatud.

Tulekahju teate saamisel, prindib turvamees välja:

1. Tehases töötavate isikute nimekirja.

2. Tehase territooriumil viibivate külaliste nimekirja.

3. Tehase territooriumil viibivate transpordivahendite nimekirja.

29

7. KOOSTÖÖ

7.1. Naaberettevõtetega tehtav koostöö

Kooskõlastatud tegutsemiseks hädaolukordades, moodustatakse

naaberettevõtetega alljärgnev ühise tegutsemise juhtimisgrupp:

Roll Nimi Ettevõte Telefon

Juht: Albert Sibrik AS Pärnu EEK 50 63 802

Asetäitja: Allan Mätnikov AS Pärnu EEK 50 36 039

Liige: Arvo Loorits AS Pärnu EEK 53 430 587

Liige: Kristjan Pill Henkel Balti Operations OÜ 56 231 431

Liige: Rainer Rehe Baltic Forest OÜ 56 603 489

Liige: Andrei Bõstrov OÜ Harmet 56 891 975

Liige: Erkki Krünberk OÜ Nord Homes 58 103 711

Liige: Terje Aron OÜ Ringi Lounge 56 423 91

Liige: Erkki Saarna OÜ Forixmerk 56 624 110

Liige: Tõnu Järve OÜ Perlux 50 50 152

Liige: Veiko Trink OÜ Nordium 53 444 510

Hädaolukorra puhul tegutseb konkreetse ettevõtte juht iseseisvalt vastavalt oma

ettevõtte hädaolukorras tegutsemise plaanile ning tagab ühise tegutsemise

juhtimisgrupi juhi viivitamatu informeerimise.

Joonis 4. Informatsiooni vahetus naaberettevõtetega hädaolukorra puhul.

VÕIMALIK HÄDAOLUKORD

Teate vastuvõtja informeerib:

Ühtlasi kutsub kohale juhtimisgrupi, ootab ära Päästeteenistuse / Kiirabi / Politsei saabumise ja tegutseb vastavalt olukorrale.

HÄDAABINUMBER 112

[ Päästeamet / Kiirabi / Politsei ]

Ühise tegutsemise juhtgrupi juhti: Albert Sibrik: 50 638 02

või

juhi asetäitjat: Allan Mätnikov 50 360 39

Ühise tegutsemise juhtimisgrupi juhi või asetäitja puufumisel üht või mitut

ühise tegutsemise juhtgrupi liiget.

... kes informeerivad

30

7.2. Päästemeeskonnaga tehtav koostöö

Päästemeeskonna vastuvõtmise koht hoones

Päästemeeskonna vastuvõtmine tehase territooriumil toimub tehase

peasissepääsu juures paiknevas pääslas, kus on ka ATS keskuse dubleeritud

juhtimispaneelid, tehase hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) oma lisadega

ning päästetöödeks vajalikud skeemid ja juhendmaterjalid.

Päästemeeskonna sündmuskohale saabudes peab tehase päästesalga juht või

turvamees teatama päästetööde juhile:

• tulekahju tekkekoha;

• kas hoonesse on jäänud inimesi;

• kas hoones on kannatanuid ning millist teed pidi jõuab kõige kiiremini

kannatanuteni (tulekoldeni);

• võimalikust ohust inimestele (kus paiknevad elektrikilbid jms).

Lisaks andma ülevaate:

• tulekahju asukohast ja ulatusest;

• inimeste viibimisest ohualas;

• peakilpide paiknemise asukohast;

• ATS keskseadme asukohast ja tulekahjusignalisatsiooni paiknemistest;

• hoones paiknevatest põlevmaterjalidest;

• hoones paiknevatest ohtlikest ainetest;

• muudest ohtudest.

NB! Päästesündmuse käigus ei tohi tehase vastutavad kontaktisikud ilma

päästetööde juhi loata lahkuda objektilt ega ka ohu likvideerimiseks moodustatud

erineva astme juhtumisstruktuuridest.

Päästesündmuse käigus peab tehase turvamees asuma tehase pääslas, välja

arvatud juhul kui ta on saanud selleks vastava korralduse kas:

• tehase päästesalga juhilt;

• päästetööde juhilt;

• kriisimeeskonna juhilt;

• kriisikomisjonilt.

31

Päästemeeskonna sisenemisteed hoonesse

Päästemeeskonna sisenemine hoonesse toimub üldjuhul kontorihoone

peasissepääsu kaudu, välja arvatud juhul kui päästemeeskonna saabudes ja

nende vastuvõtmisel ei ole kokkulepitud teisiti. Seal paiknevad ka ATS

keskseadmed. Tulenevalt õnnetuse iseloomust ning päästetööde juhi otsusest,

toimub edasisine sisenemine hoonesse päästetööde juhi korralduste alusel.

Päästemeeskonna sisenemise planeerimisel on arvestatud asjaoludega, et oleks

tagatud päästemeeskonna kiire juurdepääs ATS keskseadme juhtpuldile.

Päästemeeskonna informeerimine

Informeerimine tulekahju asukohast, ulatusest, ohualas viibivatest inimestest,

elektrikilpidest, sprinkleri keskuse asukohast, tulekustutuse tugipunktidest,

tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskusest, ATS keskusest,

tuleohutuspaigaldiste liitumiskohast päästeautoga, tuletõrje veevarustusest,

põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest ning muudest ohtudest, toimub tehase

päästesalga juhi või tema puudumisel tehase turvamehe poolt tehase väravas

paikneva pääsla juures või selle vahetus läheduses. Pääslas on päästetöötajate

tarvis ettevalmistatud tulekustutus- ja päästetöödeks vajalik dokumentatsioon,

juhendmaterjalid, kaardid ning plaanid ja skeemid.

7.3. Väljaspool ettevõtet toimuvate päästetööde abistamine

Tehasest lähtuvad õnnetused, mille mõjud võivad ulatuda tehasest väljapoole on

gaasimahutite BLEVE ja UVCE. Ettevõte on valmis abistama väljaspool ettevõtet

toimuvaid päästetöid nii tehasest lähtuva kui ka naabruses toimuvate õnnetuste

korral alltoodud ressurssidega.

Võimalik tehaseväliste mõjudega sündmus

Gaasimahutite BLEVE ja UVCE Naaberettevõttes või läheduses

toimuvad õnnetused

Abistamise võimalus ja

pakutava abi liik dega sündmus

TÕSTUKID

1 gaasitõstuk - tõstevõimsus 1,5 t

1 akutõstukit - tõstevõimsus 1,5 t

3 akutõstukit - tõstevõimsus 1,8 t

TULETÕRJEHÜDRANDID

1 tk Savi tn. 12 (tehase territooriumil)

2 tk Plaadi tn. 1 (väljapool territooriumit)

1 tk Plaadi tn. 4 (väljapool territooriumit)

LEKKETÕKKEVAHENDID

Kanalisatsioonimatid - 10 tk

Lekketõkkepoomid 100 cm - 5 tk

Lekketõkkepoomid 120 cm - 21 tk

Lekketõkkepoom 300 cm - 5 tk

Lekketõkkepoom 600 cm - 8 tk

Ühekordsed kaitseriided ja -prillid - 10 kmpl.

32

8. TEGUTSEMISJUHISED

8.1. HOLP 1 - Tegutsemine gaasilekkega seotud hädaolukorra puhul

Gaasilekke avastamise korral (mahuti armatuuril, gaasimajas või mujal

süsteemis) informeerida liinivanemat, kelle ülesandeks on:

1) Hinnata olukorda.

2) Peatada vedelgaasi pumbad ja gaasisoojendi.

3) Sulgeda kuulkraanid mahuti all ja maaaluse gaasitorustiku mõlemas otsas.

4) Peatada gaasimajas avariinupuga balloonide villimisliini töö ja kontrollida ventilaatorite tööd.

5) Teavitada olukorrast vahetut juhti ja/või tehase juhti ning päästesalka.

6) Vahetu juht informeerib vastavalt hädaabinumbrit 112.

7) Päästesalk peatab vajadusel tehases töö.

8) Päästesalga ülesandeks on:

- vajadusel organiseerida töötajate ja klientide evakueerimine;

- seisatada töötavate mehhanismide jõuallikad;

- organiseerida lekke kõrvaldamine (lekke korral kiirusklapid mahuti sees ei tööta; vajadusel tuleb tekitada äkiline rõhkude vahe selleks, et sulgeda gaasileke kiirusklapi abil);

- määrata riski suurus autode teisaldamiseks 10 meetriselt ohualalt;

- katta kanalisatsiooniluugid kummimattidega.

Gaasipilve süttimise korral tehase territooriumil:

1) Päästesalk peatab tehase töö.

2) Tehase juht informeerib vastavalt hädaabinumbrit 112.

3) Gaasiseadmeid ekspluateeriv töötaja või päästesalk peatab vedelgaasi pumbad ja gaasisoojendi ning sulgeb gaasimahutid.

4) Päästesalga ülesandeks on:

- organiseerida kannatanute ja teiste töötajate evakuatsioon;

- organiseerida tulekahjude kustutamist või piiramist kuni päästeteenistuse saabumiseni.

- vajadusel asuda jahutama gaasimahutit;

- võtta vastu ja suunata kohale jõudnud abi õnnetuskoldesse ning informeerida tekkinud olukorrast naaberettevõtteid;

- anda elektrikule korraldus tehase osaliseks või täielikuks välja lülitamiseks elektrivõrgust.

33

Erijuhised üksuste lõikes:

Valmistoodangu ladu

Juhul kui PU vahu laos avastatakse gaasi lekkiv balloon või balloonid:

1) Lekke avastanud töötaja informeerib transporttöötajaid ja lao töödejuhatajat.

2) Transporttöötajad püüavad lekkivad balloonid võimalikult kiiresti välja toimetada.

3) Kui balloone ei saa ümber paigutada organiseerib lao töödejuhataja valve kuni sundventilatsioon on gaasi eemaldanud. Tuulutust võib tugevdada avades uksed.

4) Lao töödejuhataja informeerib tehase juhti.

5) Kui balloonide ümber paigutamisel toimub ventiilileke või ballooni lõhkemine, viib transporttöötaja lekkiva balloonibloki hoonest välja.

6) Balloonidest lekkiv gaas kutsub esile gaasikontrolliseadmete kaudu sundventilatsiooni käivitumise, mis kõrvaldab laost lekkinud gaasi.

Tehas

Võimalikeks gaasiohu kohtadeks on PU vahu pakkimisliinid, vahelaod ja

gaasitäitejaamad.

PU vahu liini pakketerritooriumil võivad lekked tekkida üksikute balloonide

ventiilivigastuse puhul, mil vabanev gaasihulk ei ole suur. Olukord lahendatakse

ruumi tuulutades kui avariiventilatsioon ei ole käivitunud.

Pakkimisliinil gaasilekke tekke korral:

1) Lekke avastanud töötaja informeerida liinivanemat.

2) Liinivanem:

- peatab avariinupuga liini kui seda ei ole teinud automaatika;

- peatab vedelgaasi pumbad ja gaasisoojendi;

- sulgeb kuulkraanid mahuti all ja maa-aluse gaasitorustiku mõlemas otsas;

- informeerib vahetut juhti ja/või tehase juhti;

- kontrollib ventilaatorite käivitust.

Vahelaos gaasilekke tekke korral:

1) Lekke avastanud töötaja informeerib liinivanemat ja kaastöötajaid.

2) Liinivanem:

- peatab vedelgaasipumbad ja gaasisoojendi;

- sulgeb kuulkraanid mahuti all ja maaaluse torustiku mõlemad otsad;

34

3) Transporditöötaja püüab lekkiva bloki võimalikult kiiresti välja toimetada;

4) Kui balloone ei saa ümber paigutada, organiseerib liinivanem valve kuni sundventilatsioon on gaasi eemaldanud. Tuulutust võib tugevdada avades uksed.

5) Välja viidud lekkiva aluse ümber moodustatakse ohuala.

Gaasihoidlate jahutamine veega toimub siis kui on tekkinud gaasipõlemine

mahutil gaasilekke korral, tulekahju korral ühel mahutitest, tulekahju korral

mahutite läheduses juhul kui kiirgusenergia võib tõsta mahutite temperatuuri.

Jahutamisega tegeleb päästesalk.

Veeventiil on täiteliini juhtimiskeskuse kõrval ja selle süsteemi korrasoleku eest

vastutab tehniline teenindus.

35

8.2. HOLP 2 - Tegutsemine kemikaalidest põhjustatud reostuse korral

Ohtlik olukord võib tekkida kui tehase territooriumil toimub keemiliste ainete

ülevool, torude või ventiilide rikked, kemikaali sattumine tankimisel või vastuvõtul

valesse hoidlasse kus üksteisega reageerivad ained võivad põhjustada

ohuolukordi.

Tuleohtlike vedelike ja gaaside ning tervist kahjustavate ohtlike kemikaalide

kasutamist ja ladustamist kontrollib arendusjuht keda vajadusel asendab

keemiatehnoloog. Vedelgaasi kasutamist kontrollib automaatik keda vajadusel

asendab hooldusjuht.

Reostuse või lekke avastanud töötaja hindab olukorda, võimalusel peatab lekke ja

tõkestab leviku. Informeerib juhtunust koheselt oma vahetut juhti, päästesalka

ning kaastöötajaid.

Tegevused

1) Päästesalk:

- organiseerib ohtliku koha valve ja evakueerib vajadusel töötajad;

- alustab kemikaalide kokku kogumist, neutraliseerimist või nende katmist

saepuruga (NB! Puhas saepuru asub vastavalt märgistatud konteinerites);

- kogub tahked kemikaali jäätmed vastavalt märgistatud konteinerisse, mis

paigutatakse ohtlike jäätmete kogumise konteinerisse.

2) Vahetu juht:

- informeerib tehase juhti ja suurema reostuste korral häirekeskust 112.

3) Päästesalk:

- jätkab reostuse likvideerimist/piiramist kuni päästeteenistuse saabumiseni;

- organiseerib reostatud koha märgistamise kollase lindiga.

4) Lao töödejuhataja:

- organiseerib kemikaali jäätmete eemaldamise tehase territooriumilt

esimesel võimalusel, et kõrvaldada tekkinud riskiallikas.

36

8.3. HOLP 3 - Tegutsemine tulekahju korral

Tehase hädaolukordade juhtimine toimub kolmeastmelise juhtimisskeemi alusel.

I aste: päästesalga juht/töödejuhataja: lokaalne põleng/hädaolukord ühes ruumis.

II aste: kriisimeeskond: põleng/hädaolukord, mis hõlmab rohkem kui ühte ruumi.

III aste: kriisikomisjon (peakorteri tasand): põleng/hädaolukord, mis hõlmab kogu

tehast.

37

Kuni päästeteenistuse või mõne teise sündmuse likvideerimist juhtiva ametkonna

esindaja saabumiseni juhib päästetöid tehase poolt määratud tehase päästesalga

juht. Päästesalga liikmed ja nende kohustused on toodud käesolevas dokumendis

lk.14.

Päästesalga juhi meelespea hädaolukorras tegutsemisel on toodud ära LISAS 4.

Päästetööde teostamisel ning juhtimisel tuleb silmas pidada tõsiasja, et oma

tegevusega/tegevusetusega ei tekitataks suuremat kahju kui on õnnetusest

põhjustatud kahju.

Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine

Hoone on varustatud erinet tüüpi esmaste tulekustutusvahenditega. Enne kustuti

kasutamist tuleb välja selgitada, mis tüüpi kustuti on Sinu kasutada!

Kustutustekk

Tulekustutustekk on valmistatud tulekindlast materjalist ning varustatud

rihmadega millest kustutuse ajal kinni hoida. Tekiga saab tule kustutada seda

lämmatades. Tulekolle kaetakse ettevaatlikult tekiga, takistatakse tulele vajaliku

õhuhapniku juurdepääs ning tuli sumbub. Selleks peab peale tulekolde katmist

tuletekiga jälgima, et tekk kataks süttinud aine või seadme täielikult.

NB! Elektriseadmete kustutamisel tuleb see eelnevalt vooluvõrgust välja lülitada.

NB! Kahjustatud tulekustutustekk tuleb kasutuselt koheselt kõrvaldada.

Pulberkustuti

Pulberkustuti universaalsus seisneb võimaluses kustutada kõike meie ümber

alustades tahketest ainetest, vedelkütustest kuni elektriseadmeteni (U < 1000V,

ohutu kaugus 1 m).

Ainsaks miinuseks pulberkustuti kasutamisel sisetingimustes on kustutuspulber,

mis ei ole inimestele ega keskkonnale ohtlik, kuid sattudes riietele või mööblile on

seda päris tülikas eemaldada. Samuti ei ole kustutuspulber kasulik

elektroonikaseadmetele ning võib neid vigastada/kahjustada. Pulberkustutit on

võimalik kasutada ca. 4-5 m kauguselt. Võrreldes pulberkustutit CO2 kustutiga on

pulberkustuti üldjuhul üle kahe korra efektiivsem ning CO2 kustuti ei ole mõeldud

A-lõkke ehk tahkete ainete kustutamiseks.

38

Kustutit peab kontrollima hooldussertifikaati omavas ettevõttes kord 2 aasta järel.

Juhul, kui kustutile mõjub tavalisest suurem õhuniiskus, temperatuur või

vibratsioon ehk kustuti on kas välistingimustes või liikuvsõidukis, on kustuti

kontrolltsükliks 1 aasta. Perioodiline hooldus on iga 10 aasta järel ja kustutit peab

hooldama peale igat kasutuskorda, kuna peale kustutamist kaotab pulberkustuti

surve paari tunni jooksul.

Süsihappegaasi kustuti

5kg süsihappegaaskustutit kasutatakse ruumides, kus on rohkem väärtusliku

peentehnoloogilist tehnikat (arvutid, serveriruumid, telefonikeskjaamad jne.).

Kustutamisel ei ladestu seadmete raskesti ligipääsetavatele osadele tahket

pulbrit, mille kätte saamine kustutusjärgselt on raskendatud.

Gloria 5kg CO2 kustuti sisaldab 5kg süsihappegaasi toatemperatuuril ca. 58 bar’i

juures. Kustuti tühjeneb pideval kustutamisel ca. 20 sekundiga, kustutusjoa

pikkuseks on ca. 1 m.

Süsihappegaaskustutiga Gloria KS 5 SE saab kustutada vedelkütuseid ning

elektripinges (kuni 1000 V, ohutu kaugus 1 m) olevaid seadmeid. Kustuti

töötemperatuur on -30 kuni +60 ºC.

Kustutit peab kontrollima hooldussertifikaati omavas ettevõttes kord 2 aasta järel.

Juhul, kui kustutile mõjub tavalisest suurem õhuniiskus, temperatuur või

vibratsioon, on kustuti kontrolltsükliks 1 aasta. Perioodiline hooldus on iga 5 aasta

järel ja kustutit peab hooldama peale igat kasutuskorda.

Kustutid tuleb paigutada nähtavale kohale. Mitme kustuti olemasolul nii, et kustuti

oleks kiiresti leitav igast ruumi punktist lähtuvalt. Enne kustutamise alustamist

peaks välja selgitama tulekolde asukoha ja seejärel suunama kustutusjoa

tulekoldesse.

NB! Leekide kustutamine ei garanteeri tule kustumist.

Välistingimustes peab kustutamist alustama allatuult. Kustutamist alusta nii –

eemalda kaitseriiv, suuna juga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja.

39

Kustutamisel peab hindama õigesti riske ning liigsuure ohu korral kustutamisest

loobuma. CO2 gaas vabaneb surve alt ca. -70 ºC juures, mistõttu peab

kustutamisel jälgima, et kustutusainet ei pihustataks nahale ega

hingamisteedesse.

Tuletõrje voolikusüsteem

Kõik voolikukapid on varustatud rulli keeratud voolikutega ning sulguriga

varustatud joatoruga. Voolikukapid on avatavad võtmega ning varustatud

kasutusjuhendiga. Tulekahju korral tuleb avada voolikukapp ning visata või rullida

lahti voolikurull, suunaga põlemiskolde poole. Seejärel tuleb avada voolikukapis

olev kraan ning alustada kustutamist, keerates joatoru sulgurmehhanismi ja

suunates veejuga põlemiskoldele. Lisaks mainitud voolikukappidele on hoone

territooriumil 2 tuletõrjehüdranti.

NB! Enne sisevesiku kasutamist veendu, et antud hoone osast on elekter välja

lülitatud.

Tulekahju leviku piiramise meetmed

Tulekahju piiramiseks on vaja takistada tule ja suitsu levikut ruumis ning vältida

hapniku juurdevoolu põlemiskoldesse. Selleks on lihtsaim võimalus sulgeda

põleva ruumi uks ja jätta tulekahju ühe ruumi piiridesse. Kui see ei ole võimalik,

tuleb sulgeda teiste ruumide uksed ning võtta kasutusele meetmed tulekahju

leviku takistamiseks ühest tuletõkkesektsioonist teise.

Tulekahjukeskuse signaali korral lülituvad ventilatsiooniseadmed välja ja

magnetitega lahti hoitavad tuletõkkeuksed koridorides sulguvad. Kui ventilatsioon

ei ole tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel väljalülitunud, tuleb rakendada

meetmed ventilatsioonisüsteemi seiskamiseks. Sedasorti kõrvalekaldest tuleb

koheselt teavitada kohalesaabuvat päästemeeskonda.

Tehnoloogiliste seadmete või protsesside ohutuks tegemise korraldus

Tehnoloogiliste seadmete ja protsesside ohutuks tegemise eest vastutab tehase

päästesalk.

40

8.4. HOLP 4 - Vägivald ja muud väljast tulenevad ohutekitajad

Kuritahtliku tegevuse ja süütamise vältimiseks on territoorium sh. laod ümbritsetud

võrkaiaga. Kontoriruumid ja osa tehasehoonest on varustatud elektroonilise

alarmiga. Tehase territooriumit valvab turvafirma 24 h.

Pommiähvardus või pommikahtlus

Ennetamine ja vältimine

Tööle asudes ja enne töölt lahkumist vaatab töötaja üle oma töökoha ning

veendub, et seal ei oleks tundmatuid esemeid, osakesi, kilekotte jms.

Tegutsemine kahtlase eseme leidmisel

1. Kahtlase eseme avastanud töötaja informeerib eseme leidmisest viivitamatult vahetut juhti või objekti turvateenistust, hoiatab kaastöötajaid ja lahkub antud kohast.

2. Tehase päästesalga juht või turvatöötaja informeerib häirekeskust 112.

3. Kahtlast eset ei tohi puutuda. Tuleb takista kõrvaliste isikute juurdepääs kahtlasena tunduva eseme lähedusse (sulgeda ruumi uksed).

4. Jätta meelde kahtlase eseme välimus, kuju, suurus ja selle täpne asukoht.

5. Mitte kasutada mobiiltelefone.

Tegutsemine pommiähvarduse korral

1) Vahetul suhtlemisel pommiähvarduse vastuvõtmisel informeerida sellest

esimesel võimalusel kaastöötajat, kes informeerib objekti turvateenistust. Püüda

võita lisaaega politsei ja päästeteenistuse saabumiseni.

2) Kirja teel (sh. e-mail) pommiähvarduse vastuvõtmisel informeerida sellest

viivitamatult objekti turvateenistust ning edastada kirja originaal või e-maili

väljatrükk turvatöötajale.

3) Telefoni teel pommiähvarduse vastuvõtmisel säilitada rahu, kasuta suhtlemisel

pommiähvarduse teinud isikuga normaalset hääletooni, mitte ähvardada. Püüda

koguda võimalikult palju informatsiooni, selleks lasta helistajal sõnumit korrata,

teeselda halba kuuldavust või seda, et ei saanud täpselt aru. Pommiähvardusest

tuleb viivitamatult informeerida kaastöötajat, kes informeerib objekti

turvateenistust ning edastab täidetud pommiähvarduse vastuvõtmise blanketi

turvatöötajale.

NB! Keelatud on kasutada mobiiltelefone.

41

Tehniline avarii Elektrisüsteemi rike

1) Hinnata olukorda.

2) Võimalusel eemaldada rikke põhjustanud või ohustatud elektriseade vooluvõrgust.

3) Teatada rikkest viivitamatult vahetut juhti.

4) Mitte asuda riket iseseisvalt kõrvaldama.

Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi rike

1) Hinnata olukorda.

2) Teatada rikkest viivitamatult allüksuse juhti.

3) Püüda käepäraste vahenditega peatada vee juurdevool.

4) Vajadusel eemalda niiskustkartvad esemed ja tehnika õnnetusekohalt.

Tööõnnetus

1) Hinnata olukorda.

2) Informeerida juhtunust viivitamatult vahetut juhti, töökeskkonnaspetsialisti ja objekti turvateenistust.

3) Anda kannatanule esmast abi või teavita tehase päästesalka, jälgida et kannatanu ei oleks eluohtlikus seisundis. Vajadusel helistada hädaabinumbrile 112 ja kutsuda välja kiirabi.

4) Säilitada rahu, vältida paanikasse sattumist.

5) Säilitada õnnetuskoht tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras nagu oli tööõnnetuse momendil kui see ei ohusta läheduses viibivaid töötajaid ega põhjusta avariiohtu.

6) Anda tööõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks moodustatud komisjonile korrektseid ja põhjalikke seletusi õnnetuse toimumise kohta.

7) Tegutseda vastavalt töökeskkonnaspetsialisti edasistele juhistele.

42

LISAD

LISA 1. – Tehase evakuatsiooniplaanid

LISA 2. – Tehase tulekustutusvahendid

LISA 3. – Päästesalga juhi meelespea

LISA 4. – Hädaolukorras tegutsemise meelespea

LISA 5. – Avalikkuse teavitamise infoleht

LISA 6. – Tehase mahutitest ca. 419 m ohualasse jäävad kinnistud

LISA 7. – Tehase sprinkleri plaan