Teenistuse korraldamine

RESOLUTION LP.6(17)

ON AMENDMENTS TO ANNEXES 1 AND 2 TO THE LONDON PROTOCOL TO REMOVE SEWAGE SLUDGE FROM THE LIST AND ASSESSMENT OF WASTES OR OTHER

MATTER THAT MAY BE CONSIDERED FOR DUMPING

(Adopted on 7 October 2022) THE SEVENTEENTH MEETING OF CONTRACTING PARTIES TO THE 1996 PROTOCOL TO THE CONVENTION ON THE PREVENTION OF MARINE POLLUTION BY DUMPING OF WASTES AND OTHER MATTER, 1972 RECALLING the objectives of the 1996 Protocol to the London Convention ("London Protocol") that include the protection and preservation of the marine environment from all sources of pollution; RECALLING ALSO the agreement by the sixteenth Meeting of Contracting Parties that there was sufficient evidence and justification for amending Annex 1 to remove sewage sludge from the list of permissible wastes; CONFIRMS that Contracting Parties shall not issue new permits for dumping of sewage sludge after the entry into force of the amendment; DECIDES that Contracting Parties with active permits which have been issued may maintain those permits until the expiry date, but not later than 31 May 2027; CLARIFIES that sewage sludge previously being dumped at sea would not be diverted to alternative ocean placement activities; ENCOURAGES the sharing of best practices for the management of this waste on land to assist with any necessary transition; ADOPTS the following amendments to the Annexes to the London Protocol, in accordance with article 22 of the Protocol, as set out in the annex to this resolution.

- 2 -

ANNEX

AMENDMENTS TO ANNEX 1 TO THE LONDON PROTOCOL PARAGRAPH 1

Delete sub-paragraph 1.2, as follows:

.2 sewage sludge; Renumber the subsequent sub-paragraphs of paragraph 1.

CONSEQUENTIAL AMENDMENT TO ANNEX 2 TO THE LONDON PROTOCOL

PARAGRAPH 4 Delete "sewage sludge" as follows:

4 "For dredged material and sewage sludge, the goal of waste management should be to identify and control the sources of contamination. This should be achieved through implementation of waste prevention strategies and requires collaboration between the relevant local and national agencies involved with the control of point and non-point sources of pollution. Until this objective is met, the problems of contaminated dredged material may be addressed by using disposal management techniques at sea or on land."

RESOLUTSIOON LP.6(17)

LONDONI PROTOKOLLI 1. JA 2. LISA MUUTMISE KOHTA, ET EEMALDADA

REOVEESETTED NENDE JÄÄTMETE VÕI MUUDE AINETE LOETELUST,

MILLE KAADAMIST VÕIB KAALUDA, JA NENDE HINDAMISE KOHTA

(Vastu võetud 7. oktoobril 2022)

1972. AASTA JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISEST PÕHJUSTATUD

MEREREOSTUSE VÄLTIMISE KONVENTSIOONI 1996. AASTA PROTOKOLLI

OSALISRIIKIDE SEITSMETEISTKÜMNES KOHTUMINE

MEENUTADES Londoni konventsiooni 1996. aasta protokolli (edaspidi „Londoni

protokoll“) eesmärke, mis hõlmavad merekeskkonna kaitset ja säilitamist kõigi saasteallikate

eest,

MEENUTADES SAMUTI ka osalisriikide kuueteistkümnendal kohtumisel saavutatud

kokkulepet, et on piisavalt tõendeid ja põhjendusi 1. lisa muutmiseks, et eemaldada

reoveesetted lubatud jäätmete loetelust;

KINNITAB, et osalisriigid ei anna pärast muudatuse jõustumist uusi reoveesetete kaadamise

lube;

OTSUSTAB, et osalisriigid, kellel on välja antud kehtivad load, võivad säilitada need load

kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2027;

KINNITAB, et varem merre kaadatud reoveesetteid ei suunata alternatiivseteks

merreheitmistegevusteks;

JULGUSTAB parimate tavade jagamist kõnealuste jäätmete käitlemiseks maismaal, et aidata

kaasa vajalikule üleminekule,

VÕTAB vastavalt protokolli artiklile 22 VASTU järgmised Londoni protokolli lisade

muudatused, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas.

- 2 -

LISA

LONDONI PROTOKOLLI 1. LISA PUNKTI 1 MUUDATUSED

Kustutada alapunkt 1.2 järgmiselt:

1.2. reoveesetted;

Nummerdada ümber punkti 1 järgmised alapunktid .

LONDONI PROTOKOLLI 2. LISA VASTAV MUUDATUS

PUNKT 4

Kustutada „reoveesetted“ järgmiselt:

4. „Süvenduspinnase ja reoveesetete osas tuleks jäätmemajanduse eesmärgiks

seada reostusallikate väljaselgitamise ja kontrolli all hoidmise. See tuleks

saavutada rakendatavate jäätmetekke vältimisstrateegiatega ning see eeldab

koostööd asjaomaste kohalike ja riigisiseste asutustega, kes tegelevad

punktreostusallikate ja hajureostusallikate kontrollimisega. Kuni selle

eesmärgi saavutamiseni võib reostunud süvenduspinnase probleemi lahendada,

kasutades jäätmete kõrvaldamise meetodeid maismaal või merel.“

EELNÕU

08.04.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

2025 nr

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest

põhjustatud merereostuse vältimise

1972. aasta konventsiooni 1996. aasta

protokolli lisade 2022. aasta

muudatuste heakskiitmine

Välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 2 alusel kiita heaks jäätmete ja muude ainete kaadamisest

põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 1. ja 2.

lisade 2022. aasta muudatused, mis on vastu võetud Londoni protokolli osalisriikide

17. kohtumisel 7. oktoobril 2022. a resolutsiooniga LP.6(17).

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta

konventsiooni 1996. aasta protokolli lisade 2022. aasta muudatuste heakskiitmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

13. novembril 1972. a võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud

merereostuse vältimise konventsioon (edaspidi konventsioon). Tegemist oli jäätmete või muude

ainete kaadamist reguleeriva ülemaailmse konventsiooniga, mida muudeti ning asendati

sisuliselt 7. novembril 1996. a vastu võetud protokolliga (edaspidi protokoll). Protokoll jõustus

24. märtsil 2006. a ning see reguleerib valdkonda ajakohasemalt ja kõikehõlmavamalt, kui

konventsioon seda esialgu tegi. Protokolli artikli 23 kohaselt on protokoll ülimuslik

konventsiooni suhtes.

Protokolli osalisriike on 54, konventsiooni osalisriike on 871. Eesti Vabariik ühines protokolliga

2013. aastal2.

Eestis on jäätmete ja muude ainete kaadamisega seotud nõuded kehtestatud peamiselt

veeseadusega (VeeS) ja jäätmeseadusega (JäätS), mis ühtlasi tagavad ka protokolli

konventsiooni nõuete täitmise.

1.1 Sisukokkuvõte

Korraldusega kiidetakse heaks jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse

vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 1. ja 2. lisa muudatused, mis on vastu

võetud 7. oktoobril 2022. a protokolli osalisriikide 17. kohtumisel resolutsiooniga LP.6(17).

Muudatustega lepiti kokku, et reoveesete, mis oli seni protokolli lisas teatud tingimustel

kaadamiseks lubatavate jäätmete ja ainete loetelus, eemaldatakse nimekirjast. Seetõttu ei

väljasta ka osalisriigid pärast resolutsiooni jõustumist uusi lubasid reoveesette kaadamiseks

merre ning olemasolevad load kehtivad kuni nende aegumiseni, kuid mitte hiljem kui 31. maini

2027.

Protokolli artikkel 22 lõige 4 kohaselt jõustuvad protokolli lisade muudatused iga osalisriigi

suhtes kohe, kui see riik teatab organisatsioonile muudatuse heakskiitmisest, või sada päeva

pärast muudatuse vastuvõtmist osalisriikide kohtumisel, kui see päev on hilisem, välja arvatud

nende osalisriikide suhtes, kes enne sajapäevase perioodi lõppu deklareerivad, et nad ei saa

muudatust sel ajal heaks kiita

Resolutsioon LP.6(17) jõustus rahvusvaheliselt 15. jaanuaril 2023, mil möödus sada päeva

protokolli osalisriikide kohtumisel vastu võetud otsusest. Kuivõrd Eestil ei olnud nimetatud

muudatuse jõustumise osas vastuväiteid, kehtib see ka Eesti suhtes alates 15. jaanuarist 2023.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna

nõunik Rene Rajasalu (tel 625 0002; e-post [email protected]),

1 https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Status%202024.pdf

(seisuga 01.03.2025) 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/216012024008

2

õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905;

e-post ([email protected]). Muudatused tõlkis eesti keelde tõlkebüroo OÜ

Dussan vandetõlk Maris Järve (e-post [email protected]).

1.3 Märkused

Riigisiseseks menetlemiseks ning avaldamiseks vajavad muudatused Vabariigi Valitsuse

heakskiitu välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 25 lõike 2 alusel.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase korraldusega kiidetakse heaks protokolli 1. ja 2. lisa muudatused, mis on esitatud

osalisriikide 17. kohtumisel resolutsiooniga LP.6(17).

Resolutsiooniga LP.6(17) tehakse muudatused protokolli 1. ja 2. lisasse. Muudatuste kohaselt

eemaldatakse reoveesetted nende jäätmete või muude ainete loetelust, mille kaadamist võib

kaaluda. Sellest tulenevalt ei väljasta osalisriigid pärast muudatuste jõustumist uusi lubasid

reoveesette kaadamiseks merre ning olemasolevad load kehtivad kuni nende aegumiseni, kuid

mitte hiljem kui 31. maini 2027.

Muudatused ei too kaasa vajadust riigisiseste õigusaktide muutmiseks, kuna protokolli sätteid

kohaldatakse otse, ilma neid riigisiseses õiguses kordamata.

Läänemerel reguleerib kaadamist Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(edaspidi HELCOM), mille Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris 19. aprillil 1995. aastal ning

mis jõustus Eesti suhtes 19. mail 19953. Vastavalt HELCOM artikli 11 lõikele 1 on Läänemerel

keelatud kaadata kõike peale süvenduspinnase, mis omakorda peab vastama HELCOM lisas V

sätestatud tingimustele.

Eestis reguleerib protokolliga seotud muudatusi veeseaduse § 177, mille kohaselt võib

Läänemerre kaadata üksnes süvenduspinnast tingimusel, et see ei ohusta laevaliiklust, ning

väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju üksnes veeloa alusel.

Nimetatud veeloa väljaandjaks on Kliimaministeerium ning selle loa andmisel lähtutakse

rahvusvaheliste lepingute, eelkõige protokolli nõuetest.

Kliimaministeerium ei ole seni vastavaid lube väljastanud ning protokolli muudatuste

jõustumisega ei ole enam ka võimalik anda välja veelubasid reoveesette kaadamiseks.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid, mida riigisisestes õigusaktides varem ei ole

kasutatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/216012024011

3

direktiiviga 2008/56/EÜ, millega sätestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika

tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), mille eesmärk on kaitsta ja säilitada

merekeskkonda, vähendada reostust ning tagada ressursside ökoloogiliselt jätkusuutlik

kasutamine.

5. Korralduse mõju

Korralduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid riigi julgeolekule, majandusele,

välissuhtlusele, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elu- ja

looduskeskkonnale ega riigiasutustele. Kehtiva korra järgi ei ole reoveesette kaadamine

Läänemerre lubatud ning väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju vaid

veeloa alusel. Nimetatud veeloa väljaandjaks on Kliimaministeerium ning selle loa andmisel

lähtutakse omakorda protokolli nõuetest. Kliimaministeerium ei ole seni vastavaid lube

väljastanud ning protokolli muudatuse jõustumine ei too seega kaasa muudatusi senises

praktikas.

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamisega

eeldatavad tulud

Protokolli 1. ja 2. lisa muudatuste rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ega -

tulusid, kuna reoveesette kaadamise keeld kehtib Eestis juba pikemat aega.

7. Jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

Resolutsioon LP.6(17) jõustus 15. jaanuaril 2023. a (vt. seletuskirja punkti 1.1). Kõnealuse

resolutsiooni puhul Eestil vastuväited puudusid.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule (EVEL) eelnõude infosüsteemi (EIS)

kaudu.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Välisministeerium

Kaitseministeerium

21.04.2025 nr 1-4/25/1886

Vabariigi Valituse korralduse „Jäätmete ja muude

ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse

vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta

protokolli lisade 2022. aasta muudatuste

heakskiitmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Jäätmete ja

muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni

1996. aasta protokolli lisade 2022. aasta muudatused heakskiitmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.

Muudatused on vastu võetud Londoni protokolli osalisriikide 17. kohtumisel 7. oktoobril 2022. a

resolutsiooniga LP.6(17).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Seletuskiri

3. LP.6(17) resolutsioon inglise keeles

4. LP.6(17) resolutsiooni eestikeelne tõlge

Lisaadressaadid: Eesti Vee-ettevõtete Liit

Rene Rajasalu, 625 0002

[email protected]