Töötervishoiu ja tööohutuse korra kinnitamine

KÄSKKIRI

aprill 2025 nr 31

Töötervishoiu ja tööohutuse korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 ja

sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide

11 ja 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti töötervishoiu ja tööohutuse korra.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 25. juuni 2019. a käskkirja nr 14

„Töötervishoiu ja tööohutuse korra kinnitamine“ ja 08. aprilli 2021. a käskkirja nr 14

„Töötervishoiu ja tööohutuse korra ning majanduskulude hüvitamise korra muutmine“

punkti 1.

3. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Märt Roogna

[email protected]

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

aprilli 2025

käskkirjaga nr 31

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORD

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ....................................................................................................................................................... 1 2. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TAGAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED ..................................................... 1 3. TEENISTUJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................... 2 4. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST ..................................................................................................................... 3 5. TÖÖKESKKONNAVOLINIK ............................................................................................................................. 4 6. TÖÖKESKKONNANÕUKOGU ......................................................................................................................... 5 7. ESMAABI ............................................................................................................................................................ 5 8. ARENDUS- JA HALDUSOSAKONNA VASTUTUS JA ÜLESANDED ......................................................... 6 9. TERVISEKONTROLL ........................................................................................................................................ 7 10. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE .................................................................................................. 7 11. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALANE JUHENDAMINE ..................................................................... 7 12. TERVISEGA SEOTUD KULUDE HÜVITAMINE ............................................................................................ 8 Lisa 1 OHUTUSJUHEND: KUVARIGA TÖÖTAMINE ............................................................................................... 9 Lisa 2 OHUTUSJUHEND: ELEKTRISEADMETEGA TÖÖTAMINE ...................................................................... 11 Lisa 3 OHUTUSJUHEND: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE ....................................................................... 12 Lisa 4 OHUTUSJUHEND: REDELIL TÖÖTAMINE ................................................................................................. 13

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Käesolev kord sätestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning Ravimiameti ametnike ja

töötajate (edaspidi teenistujad) õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel

ja tagamisel.

1.2 Tegevusjuhised kriisiolukordade ennetamiseks ja nendes käitumiseks on kirjeldatud

Toimepidevuse tagamise korras.

1.3 Tegevusjuhised ohutuks töötamiseks ja isikukaitsevahendite kasutamiseks laboris on

kirjeldatud Ohutusjuhendis laboris töötamiseks.

1.4 Käesolevas korras käsitlemata juhtude korral lähtutakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

ja selle alusel kehtestatud määrustest.

2. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TAGAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1 Õigusaktidest tulenevad töötervishoiu ja tööohutusega seotud tööandja kohustused on

Ravimiametis jagatud töökeskkonnaspetsialisti ja arendus- ja haldusosakonna vahel (edaspidi

koos nimetatud tööandja esindajad).

2.1.1 Töökeskkonnaspetsialisti töö eesmärk on Ravimiametis ohutu töökeskkonna tagamine

lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide nõuetest.

2.1.2 Arendus- ja haldusosakonna eesmärk on korraldada Ravimiameti töötervishoiu ja

tööohutuse alaste ülesannete täitmist osakonna põhimääruses märgitud ülesannete

ulatuses ehk tugiteenuste osas.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

2(13)

2.1.3 Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse

küsimustes.

2.1.4 Töökeskkonnanõukogu on tööandja esindajate ja töötajate esindajate koostöökogu, kus

lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

2.2 Ohutu töökeskkonna tagamiseks teevad tööandja esindajad koostööd teenistujatega. Selleks

konsulteerivad nad teenistujate või töökeskkonnavolinikega küsimustes, mis puudutavad:

2.2.1 töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist;

2.2.2 tervisekontrolli korraldamist;

2.2.3 esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja evakueerimise eest vastutavate teenistujate

määramist;

2.2.4 töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kavandamist ja korraldamist;

2.2.5 uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist.

Võimaluse korral arvestatakse tehtud ettepanekuid ning kaasatakse teenistujad kavandatu

elluviimisesse.

2.3 Teenistujate terviseriskide vältimisel või vähendamisel lähtutakse järgmistest

üldpõhimõtetest:

2.3.1 riskide tekkimise vältimine;

2.3.2 vältimatute riskide hindamine;

2.3.3 riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine

vastuvõetava tasemeni;

2.3.4 ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;

2.3.5 töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;

2.3.6 töövahendite ja –meetodite kohandamine tehnika arengule;

2.3.7 ühiskaitsemeetmete ja –vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele.

2.4 Töötervishoiu ja tööohutuse alane info on teenistujatele kättesaadav siseveebis.

3. TEENISTUJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Teenistuja on kohustatud:

3.1.1 osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

3.1.2 järgima sisekorraeeskirjas kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

3.1.3 järgima ohutusjuhendeid;

3.1.4 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;

3.1.5 tagama vastavalt väljaõppele ja kehtestatud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda

ega teiste elu ega tervist ega saastaks keskkonda;

3.1.6 teatama esimesel võimalusel sellel hetkel kättesaadavale juhile, töökeskkonnavolinikule

ja vajadusel esmaabiandjale õnnetusjuhtumist, kriisiolukorrast või selle tekkimise ohust,

tööõnnetusest ja teenistus- või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning

kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;

3.1.7 täitma Ravimiameti, töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti

ja Tööinspektsiooni töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhiseid;

3.1.8 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;

3.1.9 kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

3(13)

3.1.10 hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või

ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt;

3.1.11 teenistujal on soovitav teatada oma rasedusest võimalikult vara, et vajadusel oleks

võimalik kasutusele võtta täiendavad ohutusabinõud tema tervise kaitseks;

3.1.12 teenistujal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või

psühhotroopse aine mõju all.

3.2 Teenistujal on õigus:

3.2.1 nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja

isikukaitsevahendeid;

3.2.2 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,

tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja

Tööinspektsiooni ettekirjutusest;

3.2.3 tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;

3.2.4 keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või

ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata

töökeskkonnaspetsialistile ja töökeskkonnavolinikule;

3.2.5 nõuda arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma

töötingimuste ajutist kergendamist;

3.2.6 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud

ulatuses;

3.2.7 pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ning Tööinspektsiooni

poole, kui tema arvates Ravimiameti poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga

töökeskkonna ohutust.

4. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST

4.1 Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega teenistuja, keda

Ravimiameti peadirektor volitab täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.

Töökeskkonnaspetsialisti töö eesmärk on Ravimiametis ohutu töökeskkonna tagamine

lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide nõuetest. Selleks teeb ta koostööd

teenistujatega ning töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja arendus- ja

haldusosakonnaga ohutu töökeskkonna loomiseks ja hoidmiseks ning teenistujate töövõime

säilitamiseks.

Töökeskkonnaspetsialist annab punktis 4.2 nimetatud ülesannete osas ülevaate peadirektorile.

4.2 Töökeskkonnaspetsialist:

4.2.1 tunneb töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja sellest tulenevaid määrusi, jälgib ja

kontrollib Ravimiameti töötingimusi ning võtab tarvitusele abinõud töökeskkonna

ohutegurite mõju vähendamiseks;

4.2.2 viib riskianalüüsi tulemuste alusel läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille

käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda Ravimiametis

vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; vajadusel teeb koostööd teenistujatega;

analüüsib koos töökeskkonnanõukoguga sisekontrolli tulemusi; üks kord aastas (IV

kvartalis) vaatab läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse (tegevused ja dokumendid),

analüüsib selle olukorda ning vajaduse korral kohandab abinõud muutunud olukorrale;

4.2.3 korraldab koostöös arendus- ja haldusosakonnaga töökeskkonna riskianalüüsi, kui

töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud,

kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või

ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

4(13)

töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud tööga seotud haigestumise;

töökeskkonnaspetsialist on kontaktisikuks riskianalüüsi läbiviijaga sisulistes küsimustes

ning jälgib riskianalüüsi praktilist läbiviimist;

4.2.4 koostab riskianalüüsi tulemuste põhjal tegevuskava eelnõu ning pärast selle analüüsimist

koos töökeskkonnanõukoguga, esitab selle peadirektorile;

4.2.5 peatab ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelab ohtliku töövahendi kasutamise, kui on

tekkinud otsene oht teenistuja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil

kõrvaldada.

4.2.6 viib teenistujatele läbi töötervishoiu ja tööohutuse alase sissejuhatava juhendamise;

4.2.7 hoiab käesoleva korra, selles viidatud dokumendid ja ohutusjuhendid ajakohasena; hoiab

töötervishoiu ja tööohutuse alase info siseveebis ajakohasena;

4.2.8 teeb koostööd teenistujatega, korraldades vajadusel küsitlusi ja kogudes teenistujate

ettepanekuid ohutu töökeskkonna loomiseks.

5. TÖÖKESKKONNAVOLINIK

5.1 Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.

5.2 Ravimiametis valitakse kaks töökeskkonnavolinikku, nende volitused kehtivad kuni neli

aastat. Töökeskkonnavolinike valimised korraldab Arendus- ja haldusosakond. Valimistel on

kõigil teenistujatel võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu.

Valimised loetakse toimunuks, kui neis osales vähemalt 50% kõigist Ravimiameti

teenistujatest. Valimiste käik ja tulemused protokollitakse.

5.3 Töökeskkonnavolinik peab oma ülesannete täitmiseks läbima kahe kuu jooksul alates tema

valimisest 24-tunnise töökeskkonna-alase koolituse; täiendkoolitus tuleb läbida, kui

töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui valdkonda reguleerivates

õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik,

töökeskkonnanõukogu liige, peadirektor või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

5.4 Töökeskkonnavolinikud on kohustatud:

5.4.1 jälgima, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et

teenistujad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;

5.4.2 osalema oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;

5.4.3 teatama ohuolukorrast ja töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata teenistujatele ja

peadirektorile ning töökeskkonnaspetsialistile ja arendus- ja haldusosakonnale ning

nõudma puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; tööd ei tohi jätkata enne,

kui oht on kõrvaldatud;

5.4.4 tundma teenistujatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;

5.4.5 jälgima, et teenistujad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud

teadmised, juhendamise ja väljaõppe;

5.4.6 jälgima, et teenistujad oleksid läbinud tervisekontrolli.

5.5 Töökeskkonnavolinikel on õigus:

5.5.1 nõuda töökeskkonnaspetsialistilt ja arendus- ja haldusosakonnalt töötervishoiu ja

tööohutuse abinõude rakendamist, teenistujate varustamist töökorras

isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna

parandamiseks;

5.5.2 pääseda asutuses kõigisse nende ülesannete täitmiseks vajalikesse ruumidesse;

5.5.3 saada töökeskkonnaspetsialistilt või arendus- ja haldusosakonnalt oma kohustuste

täitmiseks vajalikku teavet:

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

5(13)

 töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste ja nende põhjal koostatud tegevuskava kohta;

 tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kohta;

 Tööinspektsiooni ettekirjutustest;

5.5.4 pöörduda Tööinspektsiooni;

5.5.5 peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui

teenistuja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada;

ohust tuleb viivitamata teatada peadirektorile, töökeskkonnaspetsialistile ja arendus- ja

haldusosakonna juhatajale;

5.5.6 täita oma kohustusi tööajal, töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmiseks on ette nähtud

kaks tundi nädalas.

6. TÖÖKESKKONNANÕUKOGU

6.1 Töökeskkonnanõukogu on tööandja esindajate ja teenistujate esindajate koostöökogu, kus

lahendatakse asutuse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

6.2 Ravimiameti töökeskkonnanõukogu on neljaliikmeline, kellest kaks on tööandja esindajad ja

kaks teenistujate valitud esindajad. Töökeskkonnanõukogu liikmete volitused kehtivad kuni

neli aastat. Töökeskkonnanõukogu koosseis kinnitatakse peadirektori käskkirjaga.

Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja, nõukogu võtab

otsused vastu konsensuse põhimõttel. Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende

volituste kehtimise ajad avaldatakse siseveebis.

6.3 Töökeskkonnanõukogu liige peab oma ülesannete täitmiseks läbima kahe kuu jooksul alates

tema valimisest 24-tunnise töökeskkonna-alase koolituse; täiendkoolituse peab läbima, kui

töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui valdkonda reguleerivates

õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik,

töökeskkonnanõukogu liige, peadirektor või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

6.4 Töökeskkonnanõukogu:

6.4.1 analüüsib korrapäraselt Ravimiameti töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb

ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;

6.4.2 osaleb Ravimiameti töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning asutuse

rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

6.4.3 tutvub Ravimiameti töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

6.4.4 analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning

jälgib abinõude rakendamist;

6.4.5 aitab luua rasedatele ja rinnaga toitvatele naisteenistujatele ning alaealistele ja

tervisekahjustusega teenistujatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

6.5 Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud kirjalikult peadirektorile. Kui peadirektor ei

pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta kolme nädala jooksul

kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.

7. ESMAABI

7.1 Ravimiametis määratakse esmaabiandjateks Tartu kontoris vähemalt 2 isikut. Tallinna

kontoris on Ravimiameti töötajatele esmaabi tagatud Terviseameti esmaabiandja poolt.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

6(13)

7.2 Esmaabiandjad peavad läbima 16-tunnise koolituse täiendkoolitusasutuses ühe kuu jooksul

arvates määramisest ja 6-tunnise täiendkoolituse iga kolme aasta järel.

7.3 Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:

7.3.1 annab tervisekahjustuse korral Ravimiameti ruumides viibijale esmaabi;

7.3.2 kutsub vajadusel kiirabi;

7.3.3 kontrollib regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust Ravimiameti

vajadustele.

7.4 Esmaabivahendid on kättesaadavad järgmistes asukohtades:

7.4.1 Tartu kontori vasaku tiiva puhkeruumis märgistatud sahtlis;

7.4.2 Tartu kontori keldrikorrusel ruumis 029;

7.4.3 Tartu kontori parema tiiva puhkeruumi ees olevas märgistatud kapis;

7.4.4 Tallinna kontori viienda korruse puhkeruumis olevas märgistatud kapis.

8. ARENDUS- JA HALDUSOSAKONNA VASTUTUS JA ÜLESANDED

8.1 Arendus- ja haldusosakond vastutab Ravimiameti töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eest

osakonna põhimääruses sätestatud ülesannete ulatuses.

8.2 Arendus- ja haldusosakonna ülesanded töötervishoiu ja tööohutuse alal on:

8.2.1 riigihanke läbiviimine töökeskkonna riskianalüüsi korraldamiseks;

8.2.2 teenistujate tervisekontrolli korraldamine;

8.2.3 esmaabivahendite, esmaabi andmise juhiste, hädaabinumbri 112 ja esmaabiandjate

nimede ning telefoninumbrite kättesaadavuse korraldamine;

8.2.4 labori teenistujatele isikukaitsevahendite hankimine;

8.2.5 teenistujate töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise korraldamine, arvestuse

pidamine juhendamiste üle ning juhendamiste kokkuvõtete registreerimine;

8.2.6 töökeskkonnaspetsialisti ja esmaabiandjate määramise, töökeskkonnavolinike valimise ja

töökeskkonnanõukogu moodustamise korraldamine ning nende suunamine seaduses

ettenähtud koolitustele;

8.2.7 Tööinspektsiooni teavitamine töökeskkonnaspetsialisti määramisest ja

töökeskkonnavolinike valimisest;

8.2.8 töökeskkonnaspetsialisti teavitamine teadaolevatest ohuteguritest, mis mõjutavad või

võivad mõjutada teenistujate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest

abinõudest, õnnetusjuhtumite ennetamise abinõudest ning juurdepääsu tagamine

töötervishoiu ja tööohutuse alastele dokumentidele;

8.2.9 töökeskkonnaspetsialisti teavitamine töötingimuste muutumisest, töövahendite või

tehnoloogia vahetamisest või uuendamisest, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri

mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse

tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus

tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;

8.2.10 töökeskkonnanõukogu teavitamine rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste

ja muude plaanide koostamisest Ravimiametis;

8.2.11 teenistujate, töökeskkonnanõukogu, töökeskkonnavolinike teavitamine ohuteguritest,

töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks

rakendatavatest abinõudest;

8.2.12 tagama vajadusel tervisekahjustusega töötaja toimetamise vastavalt arsti korraldusele

tervishoiuasutusse või koju.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

7(13)

9. TERVISEKONTROLL

9.1 Teenistujate tervisekontroll viiakse läbi töötervishoiu arsti juures töö ajal ning selle eest tasub

Ravimiamet. Tervisekontrolli korraldab personalispetsialist.

9.2 Esmane tervisekontroll tehakse nelja kuu jooksul teenistuja ametisse või tööle asumisest

arvates. Teenistujatele, kes võivad kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega,

kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühenditega, korraldatakse esmane tervisekontroll

enne ohuteguriga kokkupuute algust.

9.3 Edaspidised tervisekontrollid korraldatakse töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel,

kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Tervisekontrolli vahepealsel ajal suunab

Ravimiamet teenistuja silmade ja nägemise kontrolli, kui teenistuja annab teada selle

vajadusest ja nägemishäire esinemisest.

9.4 Töötervishoiuarst edastab teenistujale tema tervisekontrolli otsuse ning Ravimiametile

teenistuja tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud teenistuja töökeskkonna

või töökorralduse muutmiseks.

10. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE

10.1 Tööõnnetus on teenistuja tervisekahjustus või surm, mis juhtus Ravimiameti teenistus- või

tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul

Ravimiameti huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või

surma, mis toimus õigusaktis loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses teenistuja

töö või töökeskkonnaga.

10.2 Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna

ohutegur või töö laad.

10.3 Töökeskkonnaspetsialist teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata

Tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.

10.4 Töökeskkonnaspetsialist uurib kõiki tööõnnetusi või kutsehaigestumisi, registreerib need

seaduses kehtestatud korras ning teeb sellekohased andmed, sealhulgas uurimise tulemused,

teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule ja

töökeskkonnavolinikele.

11. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALANE JUHENDAMINE

11.1 Enne teenistusse asumist läbivad kõik teenistujad sissejuhatava juhendamise raames

tööohutusalase juhendamise, vajadusel korraldatakse täiendjuhendamine. Uute teenistujate

üldist juhendamist koordineerib personalispetsialist.

11.2 Töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist, v.a laboris

ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamise juhendamise, mida korraldab labori juhataja.

Juhendamine registreeritakse Juhendamise kokkuvõttes ning juhendaja ja teenistuja

kinnitavad seda oma allkirjaga. Juhendamist tõendavaid dokumente hoitakse teenistuja

isikuandmete toimikus.

11.3 Töötervishoiu ja tööohutuse juhendamisel käsitletakse järgmisi teemasid:

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

8(13)

11.3.1 Ravimiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord ja selle lisades olevad ohutusjuhendid;

11.3.2 töökeskkonnavolinike, töökeskkonnaspetsialisti ja esmaabiandjate kontaktandmed;

11.3.3 töökeskkonna riskianalüüside tulemused, sealhulgas töökeskkonna ohutegurid,

terviseriskid ja tervisekahjustuse vältimiseks rakendatavad abinõud;

11.3.4 toimepidevuse tagamise kord (tegutsemine tulekahju, vee- ja kanalisatsiooniõnnetuse,

pommiähvarduse, sissetungi korral) ;

11.3.5 tegutsemine tervisekahjustuse ja tööõnnetuse korral, esmaabivahendite asukoht,

hädaabinumber 112;

11.3.6 ergonoomiliselt õiged tööasendid kontoritöötajatele;

11.3.7 ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine (labori teenistujatele);

11.3.8 labori ohutusjuhend sh keskkonna saastamisest hoidumise juhised (labori teenistujatele).

11.4 Töötervishoiu ja tööohutuse alane täiendjuhendamine korraldatakse kui:

11.4.1 muutub Ravimiameti töötervishoiu ja tööohutuse korraldus;

11.4.2 muutuvad teenistuja teenistus- või tööülesanded või antakse kasutusse uus töövahend või

tehnoloogia;

11.4.3 teenistuja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada

õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse;

11.4.4 kontoritöötaja on töölt eemal viibinud kauem kui 1 aasta, labori teenistuja kauem kui pool

aastat;

11.4.5 teenistuja, tööandja esindajad või Tööinspektsioon peavad seda vajalikuks.

12. TERVISEGA SEOTUD KULUDE HÜVITAMINE

12.1 Ravimiamet hüvitab oma teenistujatele sportimiseks ja/või taastusraviks ning nägemisteravust

parandavatele vahenditele tehtud kulutused kooskõlas Majanduskulude hüvitamise korraga.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

9(13)

Lisa 1 OHUTUSJUHEND: KUVARIGA TÖÖTAMINE

Kuvariga töötamise töökoha moodustavad kuvar ja selle juurde kuuluv riist- ja tarkvara, töötool ja –

laud, dokumendihoidja ning muud abivahendid ja neid ümbritsev töökeskkond. Selle juhendi nõudeid

ei kohaldata sülearvuti, tahvelarvuti ja muu samalaadse nutiseadmega lühiajalisele töötamisele ning

auto arvutisüsteemile.

MEELESPEA TEENISTUJATELE

1. Töökoht

 Kõik kuvariga töötavad teenistujad peavad oma töö korraldama selliselt, et silmade ülepinge ja

sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist

teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, tuleb perioodiliselt pidada

puhkepause, puhkepauside kestus peab olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast (6 minutit

1 tunni kohta). Puhkepausidel liigu või tee harjutusi silmadele ning kehale.

 Reguleeri oma tooli kõrgus, seljatugi, käetoed ning iste endale sobivaks Juhend hea töökoha

loomiseks kontoris.pdf

 Kui tunned lihaspinget, siis tõuse oma kohalt ja kõnni veidi ringi. Asenda mõned majasisesed

telefonikõned otsesuhtlusega. Ära kasuta lifti vaid treppi. Treppidest üles-alla kõndimine

aktiviseerib lihaseid ja aitab neid viia tasakaalu.

 Lõdvestusharjutusteks vaata lisamaterjale töötervishoiu ja tööohutuse võrgustiku veebilehelt

Tervislik liikumine töökohal | Tööelu portaal

 Kui sinu töökoht (kuvar ja selle juurde kuuluv riist- ja tarkvara, töötool ja –laud ning muud

abivahendid ja neid ümbritsev töökeskkond) tekitavad sulle mingeid vaevusi, anna sellest teada

töökeskkonnavolinikele või –spetsialistile. Kui mõni nimetatud vahenditest on katki ja see on

vaja välja vahetada samaväärse vastu, siis anna sellest teada arendus- ja haldusosakonnale.

2. Kuvar

 Kuvari ülaäär peaks olema silmadega samal joonel või natukene allpool. Kuvar peab paiknema

otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. Kui kasutad samaaegselt kaht kuvarit,

siis enamkasutatav kuvar peab paiknema otse ees. Kui mõlema kuvari kasutusaeg jaotub võrdselt,

siis paiguta kuvarid nii, et nende vaatamiseks tuleks pead võimalikult vähe pöörata.

 Kuvari kaugus silmadest sõltub kuvari sagedusest, kontrastsusest, lahutusvõiimest, heledusest,

tähesuurusest. Reguleeri need kuvari allservas paiknevate nuppude abil endale sobivaks.

 Et silmi vähem väsitada, suurenda teksti tähesuurus.

 Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.

3. Klaviatuur ja hiir

 Klaviatuuri parim kaugus kehast on võrdeline küünarvarre pikkusega.

 Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme

trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme.

 Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid.

 Pingete vähendamiseks võid kasutada randmetoega hiirepatja, sel juhul jälgi, et see ei tekitaks

survet karpaalkanali piirkonnas ega suruks kokku veresooni.

 Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik, kasuta Windowsi kiirklahve.

 Soovitav oleks kasutada randmetoetusega hiirepatja. Harjuta end hiirt kasutama vaheldumisi

mõlema käega.

4. Valgustus

 Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja arvesta seda töökoha paigutusel.

Loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

10(13)

 Kasutada võib nii üldvalgustust või tervet töökohta valgustavat kohtvalgustust.

TÖÖKOHA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED (TÖÖANDJA ESINDAJATELE)

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid on seotud luu- ja lihaskonna ülekoormusega,

mida põhjustavad sundasendid ning probleemid silmadega (nägemisteravuse langus, õhuniiskusest ja

valgustustingimustest tulenevad probleemid). Terviseprobleemide ennetamiseks järgitakse järgmisi

põhimõtteid:

 Töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel lähtutakse määrusest „Kuvariga töötamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Juhend hea töökoha loomiseks kontoris on leitav siit:

Ergonoomika | Tööelu portaal

 Kuvariga töötamisel peab töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari,

klaviatuuri ja muude seadmete sobivat paigutamist. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega

ja mati pinnaga ning paigutatud töölauale nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega

käsivartes. Loetavuse tagamiseks peab märkide kontrastsus ja suurus olema reguleeritud,

ekraanipilt peab olema püsiv ja vaba virvendustest ning kuvari kõrgus ja kaldenurk olema

muudetavad.

 Tooli ja töölaua paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Istme kõrgus

peab olema reguleeritav ning seljatoe asend ja kaldenurk muudetavad. Tooli valikul peab

eelkõige hindama tooli sobivust töötajale, kes seda kasutama hakkab. Enne tooli ostma minemist

tuleks välja selgitada laua kõrgus ja reguleerimisvõimalused. Laua kõrgusest sõltub istme

reguleerimisvahemiku vajadus. Üldjuhul reguleeritakse istme kõrgus selliseks, et isteasendis

oleva töötaja vabalt langeva õlavarre küünarnukk asetseb klaviatuuriga ühel tasapinnal või veidi

madalamal. Kui selles isteasendis töötaja jalatallad toetuvad põrandale ning põlveõndlast

moodustub täis- või nürinurk, on enamikule töötajatele isteasend sobiv. Kui põlveõndlast

moodustub teravnurk, on vajalik suurendada nii istme kui ka laua kõrgust. Kui tooli iste on

seismisel põlveõndlast kõrgemal, on vajalik kasutada jalatuge.

 Lülisambale mõjuv minimaalne koormus tagatakse seljatoe ja istme vahelise kaldenurgaga 100-

110 kraadi. Tooli istme materjal peaks olema õhku läbilaskev ja hõõrdumistakistusega, mis

võimaldab istumisasendis püsida istme kergelt ettekallutatud asendis. Nii vajatakse minimaalselt

lihasjõudu asendi säilitamiseks või muutmiseks ning verevarustus tagumistes reielihastes on

vähem takistatud.

 Tooli seljatoe ülesanne on toetada nimmepiirkonda. Toetatud isteasendis jääb põlveõndlate ja

istme vahele vähemalt kahe sõrme pikkuse jagu ruumi. Kui alaselga toetavas asendis on istme

esiserv vastu põlveõnnalt, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool.

 Käetugedele käsivarte või küünarnukkide toetamisel ei tohi õlad olla tõstetud. Kui muud

reguleerimised on tehtud, võivad tooli käetoed takistada tooli lauale lähedale liikumist. Lauast

liialt kaugemalasuva töötaja asendit iseloomustavad sageli ettevõlvunud õlad, ettepainutatud pea

ja keha. Kui randmeid ja käsivarsi on võimalik mujale toetada ning käetoed takistavad tooli

liikumist, siis võiks kaaluda käetugede eemaldamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

11(13)

Lisa 2 OHUTUSJUHEND: ELEKTRISEADMETEGA TÖÖTAMINE

1. 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik.

220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südame töö ebareeglipärasust, aja jooksul

hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.

2. Keelatud on kasutada või ise remontida rikkis elektriseadmeid. Kui elektriseadme või -tarviti

töös on märgata rikkeid või häireid, tuleb seade koheselt välja lülitada ja sellest teada anda

arendus- ja haldusosakonnale, kes korraldab seadme parandamise või uue hankimise.

3. Täiendavate elektriküttevahendite kasutamisel tööruumis ei tohi neid jätta järelevalveta ning

töölt lahkudes tuleb need välja lülitada ning selle eest vastutab viimane ruumist lahkuja.

4. Elektriseadmete kasutajad peavad arvestama:

 elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;

 enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on

terved, rikkis seadmeid kasutada ei tohi;

 pikendusjuhtmete üksteisega ühendatult kasutamine on keelatud;

 pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides;

 kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine

keelatud;

 tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;

 elektrijuhtmeid, pabereid ja tuleohtlikke materjale ei tohi hoida kuumade küttekehade

läheduses.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

12(13)

Lisa 3 OHUTUSJUHEND: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE

3.1 Teisaldustöö on massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamine.

3.2 Dokumendikaste ja mappe transporditakse arhiivi ja II korruse tööruumide vahel ratastega

teisalduskärudega.

3.3 Teisaldajad peavad:

 suured raskused võimaluse korral jagama mitmesse ossa;

 jälgima, et teisaldustööks oleks piisavalt ruumi nii töötamiskohal kui liikumisteedel;

 jälgima, et töötamiskohal ja liikumisteedel oleks valgus ja ventilatsioon sisse lülitatud;

 kaustad ja teised säilikud paigutama riiulitele kindlalt, et vältida nende kukkumist;

 kasutama jalanõusid, mille tald oleks libisemiskindel;

 vajadusel tegema puhkepause.

3.4 Suuremõõtmeliste või raskete esemete, nt dokumentatsioonikastide, paigutamine ainult

redeliga juurdepääsetavatele riiulitele jm kohtadele on keelatud.

3.5 Naiste rakendamisel teisaldustööl peab jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks nende

eeldatavaid füüsilisi võimeid. Rasedal ja naisel kuni kolm kuud pärast sünnitust on

teisaldustöö keelatud.

3.6 Kui teenistuja leiab, et vaatamata juhiste täitmisele osutub teisaldustöö temale füüsiliselt liiga

koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest

töökeskkonnaspetsialistile ja vahetule juhile.

Töötervishoiu ja tööohutuse kord

13(13)

Lisa 4 OHUTUSJUHEND: REDELIL TÖÖTAMINE

4.1 Üldised ohutusnõuded redelil töötamisel

 Redel on tehniline abivahend, mis on mõeldud ajutise juurdepääsuvõimalusena. Lubatud on

kasutada kolmnurkredelit.

 Enne redeli kasutamist tuleb tutvuda redelil olevate piltidega (piktogrammidega) ja järgi

nendel toodud nõudeid (näiteks selle kohta, millist koormust redel kannatab).

4.1.2 Redeli paigaldamine:

 enne redeli kasutamist tuleb hinnata, kas kavandatavat tööd saab teha ka põrandal või mingilt

teiselt kindlalt tasapinnalt;

 redel tuleb paigutada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt, redel peab seisma tugeval

sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad seisaksid horisontaalasendis;

 keelatud on redeli toetamine riiulile või redeli paigutamine põrandapinnast kõrgemale alusele;

 kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist

takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega.

 redel tuleb paigutada nii, et vajaliku objektini ulatumiseks ei ole vaja suuremat vahemaad,

kui üks käepikkus.

4.1.3 Redeli kasutamine:

 redelil töötamisel peavad jalas olema sobivad jalatsid pehme libisemiskindla tallaga, jalats

peab kindlalt jalas püsima;

 redelit tuleb kasutada nii, et teenistuja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt

toetuda ka siis, kui redelil olles midagi kantakse;

 redelil liikudes peab olema alati näoga redeli poole;

 redeli astmel seismisel hoida keha raskuskese võimalikult redeli lähedal, mitte kallutada

ennast redelist eemale;

 redelil töötades on keelatud seista kõrgemal kui ülalt kolmandal astmel; kui redeli valmistaja

on ühe ülemistest redelipulkadest värvinud punaseks, ei tohi sellest kõrgemale liikuda.

 redelil võib korraga viibida vaid üks inimene;

 redelil võib kanda kergeid ja kergesti käsitsetavaid esemeid; esemega peab olema võimalik

töötada ühe käega;

 redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku

tööpäeva pikkusest;

4.1.4 Redeli seisukord ja hooldamine

 Redeli osad ei tohi olla pragunenud või deformeerunud. Lahtitõmmatavate redelite

lukustusmehhanismid peavad töötama tõrgeteta.

 Kui redeli kasutaja märkab redeli vigastusi, siis ei tohi sellega tööd alustada, vigastustest

tuleb teatada haldusspetsialistile.