KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maret Hallikma
Määruse tegemise aeg ja koht
07.04.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-693
Haldusasi
Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.03.2025 otsusele vaidlustusasjas nr 27-25/286130 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks
Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenumber 286130) riigihanke alusdokumentidele
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS ATKO Bussiliinid, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Triinu Eismel
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Tühistada asjas määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg 21.04.2025.
2. Lõpetada haldusasjas menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel osas, milles kaebaja vaidlustas riigihanke nr 286130 riigihanke alusdokumendiks olevat avalike teenuste osutamise lepingu projekti punkti 9.1.
3. Võtta vastu kaebusest loobumine ülejäänud kaebuse osas ja lõpetada haldusaja menetlus HKMS 152 lg 1 p-i 3 alusel.
4. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kasuks välja menetluskuluna 555 eurot.
5. Tagastada Aktsiaseltsile Atko Bussiliinid pool kaebuselt tasutud riigilõivust ehk 650 eurot.
6. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2-4 ja 6 osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kaebus, milles kaebaja taotleb riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.03.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 27-25/286130 osalist tühistamist. Kaebaja palub tühistada VAKO 10.03.2025 tehtud otsus asjas nr 27-25/286130 osas, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata hanke alusdokumendiks oleva avaliku teenuse osutamise lepingu (ATL) projekti punktide 9.1, 9.4 ning „Juhised pakkumuse koostamiseksˮ punkti 14.2. osas ja jäeti menetluskulud osaliselt kaebaja kanda ning kohustada vastustajat muutma riigihanke alusdokumendi ATL lepinguprojekti punkte 9.1 ja 9.4 ning „Juhised pakkumuse koostamiseksˮ punkti 14.2.
2. Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija, vastustaja) esitas 31.03.2025 kohtule vastuse kaebusele, milles taotles, et kohus jätaks ATL projekti punkti 9.1 osas kaebuse läbi vaatamata. Vastustaja on tulenevalt õigusselguse ja läbipaistvuse põhimõtetest 27.03.2025 muutnud ATL projekti 9.1 teist lauset ning teinud selle muudatuse riigihangete registris riigihankes osalemisest huvitatud isikutele samal päeval nähtavaks.
3. Kaebaja esitas 01.04.2025 kohtule seisukoha ning nõustus vastustaja taotlusega kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ATL projekti punkti 9.1 osas, sest peale kaebuse esitamist on vastustaja vaidlusaluse punkti ära muutnud ning seega on kaebuse alus ära langenud. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskuluna õigusabi eest tasutu väljamõistmist. Lisaks teavitas kaebaja, et menetlusökonoomika ja õigusrahu eesmärgil loobub kaebaja ülejäänud punktide osas kaebusest. Kaebaja soovib, et kohus tagastaks seetõttu talle pool tasutud riigilõivust. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et 1/3 kaebuse oas esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning ülejäänud osas kaebaja loobub kaebusest, kaebaja taotleb riigilõivust poole tagastamist ja menetluskulude jätmist vastustaja kanda.
Menetluse osaline lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel
4. Menetlusosalised on oma seisukohtades leidnud, et ATL p-i 9.1 muutmise tulemusel tuleks kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid (HKMS § 151) käesolevas asjas siiski ei esine, küll võib HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus menetluse lõpetada, kui kaebusega soovitud eesmärk on enne kohtuotsuse tegemist saavutatud (kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või nõutav haldusakt on antud). Eeltoodud asjaolud viitavad, et kaebaja on vaidlustatud ATL punkti 9.1 muutmisega kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud ja seega saab menetluse selles osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
5. Eeltoodust tulenevalt lõpetan ülaltoodud osas haldusasja nr 3-25-693 HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
Kaebusest loobumine
6. Kaebaja on kohtule teada andnud, on ülejäänud osas (ATL punkti 9.4 ning „Juhised pakkumuse koostamiseks“ punkti 14.2. osas) on ta otsustanud menetlusökonoomika ja õigusrahu eesmärgil kaebusest loobuda.
7. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 152 lg 1 p-i 3 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.
8. Võtan kaebusest loobumise vastu. Käesolevas asjas ei esine HKMS § 153 lõike 1 teises lauses nimetatud aluseid, mis takistaks kaebusest loobumist vastu võtta.
9. Lõpetan seega ülalviidatud osas asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 3 alusel.
Menetluse lõpetamise tagajärjed
10. Selgitan menetlusosalistele, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.
Menetluskulud
11. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
12. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi, millest nähtub, et kaebaja menetluskuluks (peale riigilõivu) on õigusabikulu, kokku 2029,68 eurot käibemaksuga (ilma käibemaksuta 1663,67 eurot).
13. Vastustaja palub kohtul hinnata, kas HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kulude väljamõistmise alus on tegelikkuses ära langenud, kuivõrd RHAD koosseisus esitatud ATL projekti punkti 9.1 muutmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentide (RHAD) koosseisus esitatud ATL projekti punkti 9.1 teist lauset muutnud üksnes kaebuse esitamise tõttu, vaid tulenevalt vaidlustuskomisjoni selgitusest otsuse punktis 10, et „vähemalt 12 kuud“ tähendab, et see võib olla ka rohkem – näiteks 13, 14 või isegi rohkem. Selline määratlematus teenuse osutamise algusaja suhtes ATL projekti 9.1 teises lauses kirjeldatud asjaolude ilmnemisel ei ole olnud hankija eesmärk RHAD koostamisel. Seetõttu on hankija muutnud RHAD koosseisus esitatud ATL projekti tulenevalt RHS § 3 toodud üldpõhimõtetest, et kõikidele riigihankes osalemisest huvitatud isikutele oleks üheselt selge, millal algab teenuse osutamine ATL projekti 9.1 teises lauses toodud asjaolude ilmnemisel.
14. Leian siiski, et käesoleval juhul tuleb kaebaja menetluskuluks olevad õigusabikulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt välja mõista, kuid seda proportsionaalselt ulatuses, milles kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel.
14.1. Kohtupraktika kohaselt ei nõua HKMS § 108 lg 6 menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud.
15. Siinsel juhul ei ole minu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaebuse esitamise mõju vastutaja tegevusel saaks pidada sedavõrd väheseks, et puuduks alus menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt. Selge on, et ATL p-i 9.1 muutis vastustaja peale kaebuse esitamist ja on muuhulgas selgitanud, et lähtus ATL-i muutmisel VAKO otsuse põhjendavas osas toodud seisukohtadest. Kuivõrd VAKO jättis selles osa kaebaja vaidlustuse rahuldamata, oli kohtusse pöördumine, arvestades hankemenetluses kehtestatud lühikest edasikaebetähtaega, vältimatult vajalik ja kohane kaebaja õiguste kaitseks.
16. Eeltoodust tulenevalt mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu proportsionaalselt ulatuses, milles menetlus kuulub lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel. Kaebaja on täpsustanud, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulu 1663,67 eurot ilma käibemaksuta, on kulu, mille kaebaja on kandnud kogu kaebuse ulatuses. Seega tuleb menetluskuluna vastustajalt välja mõista 1/3 sellest kulust ilma käibemaksuta ehk 555 eurot. Sellises mahus õigusabikulu välja mõistmine on minu hinnangul asja sisu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
17. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kohus tagastab pool asjas tasutud 50 eurot ületavast riigilõivust juhul, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on halduskohtus tasunud riigilõivu 1300 eurot, sellest pool ehk 650 eurot tuleb kaebajale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)