Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (toimetulekutoetuse muudatused)

1

EELNÕU

31.03.2025

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (toimetulekutoetuse

muudatused)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,“ tekstiosaga „kelle

rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja”;

2) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva

paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse

nimekirjast väljaarvamiseni.“;

3) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja.“;

4) paragrahvi 132 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ tekstiosaga „, ega lepingut, mis on

sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“;

5) paragrahvi 132 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest,

kas taotlejale ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju,

samuti kontrollib nende osalust äriühingutes ning kuulumist äri- ja mittetulundusühingutesse,

et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks

piisavad elatusvahendid.“;

6) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb

esitada taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste

vahendite ja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks.“;

7) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:

„(63) Taotleja ja tema pereliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata

hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta jooksul.“;

8) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

2

„(8) Kui toetuse taotleja viibib toetuse taotlemise kuul ajateenistuses, hüvitatakse talle vaid

eluasemekulud, välja arvatud § 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud kulu, vastavalt käesolevas jaos

sätestatud tingimustele.“;

9) paragrahvi 133 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „tulu“ sõnadega „ja ettevõtluskontole

kantud tulu“;

10) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise“

sõnadega „esmase toimetuleku“;

11) paragrahvi 133 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „sugulased“ tekstiosaga „, või kui üürijaks

on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on eespool nimetatud isik või taotleja

ise“;

12) paragrahvi 133 lõike 91 punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse

võimalus“ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust“;

13) paragrahvi 133 lõiget 91 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“;

14) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud

kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või

toetusega;

11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda

mõlema vanema juures.“;

16) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse

toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda

ka tõendama.“;

17) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses

lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“.

3

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 8, 9, 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

1

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu

(toimetulekutoetuse muudatused) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada toimetulekutoetuse regulatsiooni, muutes toetuse taotlemise

selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks. Muudatused lähtuvad Euroopa Liidu piisava

miinimumsissetuleku soovitusest. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Riigikontrolli auditi ja

Praxise uuringu järeldusi, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste sisendit ning eelnõu

väljatöötamiskavatsuse tulemusi.

Toimetulekutoetus on riiklik ajutine rahaline abi, mille eesmärk on tagada puuduses elavatele

inimestele minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kehtivas regulatsioonis on

ilmnenud mitmeid kitsaskohti, sealhulgas ebaselgus toetuse taotlemise protsessis ja

piirkondlikud erinevused toetuse määramisel. Eelnõuga lihtsustatakse ja täpsustatakse toetuse

saamise tingimusi, et muuta toetuse määramine läbipaistvamaks ja vähendada tarbetut

halduskoormust.

Eelnõus esitatud peamised muudatused on:

1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea

enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest

registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste

abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad

säästud; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on vajalik alles

neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul.

2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri

arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega

sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto

kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma

sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele;

3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse

määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse

väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata toetuse määramisel enam üürilepinguid, mis on

sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses

viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid

eluasemekulud; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulude tasumist, et

vältida toetuse väärkasutamist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Muudatustega soovitakse tagada toimetulekutoetuse sihipärane kasutamine, õiglane ja

läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Lisaks vähendatakse

liigset bürokraatiat ja halduskoormust toetuse taotlemisel.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna nõunik Kaie Pukk (5913 7981, kaie.pukk@sm.ee) ja majandusliku toimetuleku juht

Kati Nõlvak (5804 5973, kati.nolvak@sm.ee) ning analüüsi ja statistika osakonna majandusliku

toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Age Viira (5910 7348, age.viira@sm.ee).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (alice.syndema@sm.ee).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru (virge.tammaru@fin.ee).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) redaktsiooni, mis on

avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 09.01.2025, 26 (jõustub 01.01.2026).

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta1, mis

tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames2 ning aitab saavutada

sotsiaalõiguste samba eesmärke: vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste

arvu ning suurendada tööhõivet. Soovitusega kutsutakse liikmesriike üles kaasajastama

riiklikke miinimumsissetuleku kavasid, sealhulgas parandama miinimumsissetuleku ulatust ja

selle taotlemist: kehtestada läbipaistvad toetuse saamise kriteeriumid, muuta

taotlemismenetlused lihtsamaks ja jagada nende kohta teavet.

Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja punktis 6.

2. Seaduse eesmärk

Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava

ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust,

tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on viimane turvavõrk, mida

inimene saab kasutada siis, kui ta ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil

(pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) tagada endale ja oma perele vahendeid

esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele ja

1 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC. 2 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) kohaselt on igaühel, kellel puuduvad piisavad

elatusvahendid, õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides,

ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku

toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.

3

seda makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) kaudu. TTT taotlemist,

määramist ja maksmist reguleerivad SHS §-d 131–135. TTT maksmise aluseks on

toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel mitmeid kitsaskohti, mis vajavad

ajakohastamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudused on välja toodud ka 16. jaanuaril 2023

avaldatud Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“

(edaspidi audit) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise uuringu

„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ (edaspidi uuring) aruandes.

Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes valmistas Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM)

SHS-i muutmiseks ette TTT regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi

VTK), mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

01.04.2024 (VTK on leitav: Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise

väljatöötamiskavatsus – EIS).

SoM analüüsis VTK koostamise käigus eespool nimetatud auditis ja uuringu aruandes välja

toodud kitsaskohti ja lahendusettepanekuid. VTK koostamise käigus kaardistati TTT menetluse

protsess ja selgitati välja TTT taotluse menetlemiseks olulised andmed: milliseid andmeid

vajatakse esmasel taotlemisel, millised andmed tuleb esitada korduva taotlemise puhul ja

milliseid andmeid praktikas kasutatakse. Samuti uuriti, kas andmed, mida TTT taotlemisel

kogutakse, on ka tegelikult vajalikud ja kas on selliseid andmeid, mida praegu ei küsita, aga

mis on majandusliku abivajaduse hindamise juures olulised. Oluline on, et TTT taotlemisel

hinnatakse taotleja ja tema leibkonna kogu majanduslikku võimekust tagada oma perele

toimetulek. TTT on riiklik toetus abivajajatele, mistõttu tuleb jälgida, et toetust makstaks neile,

kes seda abi vajavad. Seega on oluline seaduse tasandil välja tuua, milliseid olulisi andmeid

abivajaduse väljaselgitamiseks vajatakse.

VTK koostamisse, TTT menetlemise protsessi kaardistamisse ja aruteludesse olid kaasatud

KOV-id, Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL), Õiguskantsleri Kantselei, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium (kohalike omavalitsuste osakond), Rahandusministeerium

(finantsteenuste poliitika osakond), Pangaliit (pangakontod), Kliimaministeerium

(eluasemekulud), Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) (järelevalve, arendus) ning Maksu- ja

Tolliamet (äriühingud).

Seaduseelnõu muudatuste eesmärk on parandada TTT määramise õigusselgust ja

menetlusprosessi efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja

otstarbekasse kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et ühtlustub TTT

menetlemise praktika KOV-ides ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need,

kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Need õigusselgust ja menetlusprotsesse puudutavad

muudatused jaotuvad järgmiselt:

 toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;

 perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;

 eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.

Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine tähendab seda, et taotlejad

ei pea enam osasid andmeid esitama, kuna mitmed andmed saadakse riiklikest registritest.

Pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste abivajajateni, ennetades

olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad säästud. Varade terviklik

hindamine viiakse esmataotlemise asemel hiljemalt neljandale taotlemise korrale.

4

Muudatused toetavad perekondi, kuna lapsele kohaldatavat toimetulekupiiri hakatakse

arvestama ka 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega sarnaseid

põhimõtteid. Lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust ning

toetuse määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

Töötamise alustamine muutub paindlikumaks, ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu arvestatakse

töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel tööle asudes oma sissetulekut suurendada, ilma et

nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele. Kaalutlusotsuste puhul kehtestatakse toetuse

proportsionaalse arvestamise võimalus, kui muude riiklike teenuste või toetustega on isiku

esmavajadused osaliselt või täielikult kaetud.

Eluasemekulude hüvitamise korraldamine muutub õiglasemaks ja läbipaistvamaks, kuna

toetuse määramisel ei arvestata enam üürilepinguid, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedaste

äriühingutega, et ennetada toetuse väärkasutamist.

VTK kohta andsid tagasisidet Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, ELVL, Eesti Töötukassa ja

SKA. Eelnõu koostamisel on arvestatud tagasisides esitatud ettepanekutega. Eelnõu koostamise

käigus toimusid täiendavad arutelud ELVL-iga (sh KOV-id), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, töötukassaga, pangaliiduga, Kaitseressursside Ametiga ja

SKA-ga.

Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ühtlustavad TTT

menetlemise praktikat KOV-ides, vähendavad tõlgendusruumi ning suurendavad õiglust ja

läbipaistvust toetuste jagamisel.

Mõiste „inimväärne äraelamine“ asendatakse mõistega „esmane toimetulek“, et vältida

subjektiivseid tõlgendusi ja tagada, et toetus katab ainult esmavajalikud kulud. Eluasemelaenu

tagasimaksete hüvitamise nõude puhul täpsustatakse sõnastust ja lisatakse säte, et laenuga

ostetud eluase peab olema lisaks taotleja tegelikule elukohale ka rahvastikuregistrijärgne

elukoht. Ajateenistuses viibijaid puudutav muudatus tagab, et neile hüvitatakse teenistuse ajal

vaid eluasemekulud, kuna nende muud esmavajadused on riigi poolt kaetud. Eluasemekulude

katmiseks saadud hüvitise puhul peavad toetuse saajad edaspidi tõendama nende kulude

tasumist, mis aitab vältida toetuste väärkasutamist ja toetab toetuse sihipärast kasutamist.

Lisaks eemaldatakse töötukassa tegevuskava täitmise nõue toetuse maksmisel.

Kokkuvõttes suurendavad muudatused TTT määramisel õigusselgust, tagavad ressursi

sihipärase jaotamise ning aitavad ennetada toetuste väärkasutamist. Kavandatavad muudatused

loovad ühtse ja õiglasema toetuste süsteemi, mis toetab tõhusamalt neid, kes abi kõige enam

vajavad.

VTK-s oli kaalumisel internetiteenuse eraldi kululiigina arvestamise võimalus TTT

menetlemisel. Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse.

SoM-il on käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks, kus analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust.

Analüüs annab tulevikus selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses

arvestada. Eraldi internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii

taotlejale kui ka menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see

muudatus mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks.

5

Sissetulekute andmete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele

TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete

sissetulekute andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse

(GDPR) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise

tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse

korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus,

selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal

ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et

toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas

õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib

õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud

meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas.

Meetme eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida väärkasutust, hinnates

taotleja ja tema pereliikmete majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on sissetulekute

kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumidele. Eesmärk on tagada

ühiskondlike ressursside õiglane jaotamine ning välistada põhjendamatu toetuse saamine.

Seega saab järeldada, et meetmel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike vahendite

efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele.

Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada

vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine,

mis ilma sissetulekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Alternatiivsed meetmed, nagu

üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja

soodustaksid väärkasutust. Meetme rakendamine on vajalik, kuna puuduvad mõistlikud ja sama

tõhusad alternatiivid.

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes

proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse

ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Andmetele juurdepääs on piiratud

volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise protsess on turvaline. Lisaks on

tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja vaidlustada. Riivet võib pidada

mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on vähendatud miinimumini ning selle eesmärk

on õiguspärane ja olulise kaaluga.

Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel sissetulekute andmete töötlemine proportsionaalsuse

põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu puutumatust

riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse eesmärgil.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimust, mille puhul on

õigus saada TTT-d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt

6

netosissetulekuid, aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat,

kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid

(§ 134 lg 4 p 7). Seega tuleb olemasoleva varaga, sealhulgas rahaga arvestamine TTT

menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4), aga selguse huvides, et

olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja

täiendada sätet selliselt, et TTT-d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole

toimetuleku tagamiseks piisavad. Ainult netosissetulekutega arvestamine ei ole majandusliku

abivajaduse hindamiseks piisav ning seetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontole

kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed. Kui menetluse käigus on

KOV-i sotsiaaltöötajad välja selgitanud, et taotlejal on olemas raha, millega saaks tagada tema

toimetuleku, siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS-i kohaselt arvestatakse

TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia

vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses3 (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse,

et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu

eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik

toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi

vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning

väldib edasisi õigusvaidlusi ja suunab toetuse õigetele abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel

arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse

inimestele, kellel on rahalised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas. Toetuse

määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab

vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle

tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei

muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid

kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning

aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 131 lõikega 61, millega luuakse võimalus arvestada

TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud lapsi, kes

õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel

keskharidust. Neile makstakse TTT-d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse

vanusepiiriks 18 eluaastat (SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir

on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õppiva lapse täisealiseks saamisega ei

muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb

aga TTT määr 120%-lt 80%-ni, mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks

80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetusi sündimisest kuni 19-

aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Muudatus puudutab vaid 18–19-aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised

tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on

oluline, et õpingute vältel on TTT-ga kaetus vajaduse korral olemas. Õppimise andmed saab

üldjuhul päringutega Eesti hariduse infosüsteemist, aga Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek andmete

küsimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse SHS § 132 lõikest 2 välja sõnad „sotsiaalne seisund“. Kehtiva

seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate

3 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=390754259

7

isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on

juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit

taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest

registritest pärida. Ka järelevalve käigus on selgunud, et sotsiaalse seisundi andmed ei vasta

STAR-is tegelikkusele. Sotsiaalse seisundi andmed on vajalikud statistikas ja TTT

menetlemisel erandite kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks. Erandeid kasutatakse töise

sissetuleku arvestamisel, kui töötuna registreeritud inimene suundub tööhõivesse ja hakkab

saama töötasu. Samuti ei arvestata sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-

aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase

kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Erand elupinna suuruse arvestamisel on tehtud eluruumis

üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellele võib

TTT määramisel arvestada normpinnaks suuremat elupinda. SHS § 134 lõige 4 annab õiguse

kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid ja selleks on vajalikud töötuna arvel olek ja

aktiivsusnõuete täitmine. Kuivõrd sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse käigus andmete

õigsust ja sooritab andmepäringuid, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid, mida on

menetlejal võimalik ise välja selgitada.

TTT taotlemisel on vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime,

töötuna arveloleku ja pensionäri staatuse kohta. Eelnõu punktiga 8 lisatakse ka säte kaitseväe

ajateenistujatele eluasemekulude hüvitamiseks. Registritest on võimalik pärida, kas inimene

töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne.

Kui kellegi sotsiaalset seisundit ei õnnestu andmebaasidest teada saada, on KOV-i töötajal

võimalus küsida taotlejalt lisainfot. Muudatusega vähendatakse halduskoormust küsides

taotlejalt vähem andmeid saades need tulevikus riiklikest andmekogudest.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 132 lõiget 5 ja sätestatakse, kellega sõlmitud

lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta

eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate

ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine.

Eespool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse leibkonda või neil on

perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest

rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja

Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende

kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja

üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On

juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega

TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Muudatustega soovitakse tagada

sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada

sotsiaalabi väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 132 lõiget 61 ja pannakse KOV-ile kohustus

selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus äriühingutes ning kuulumine äriühingutesse

ja mittetulundusühingutesse. Kehtiva seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi

kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse

tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus

tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Äri- ja mittetulundusühingutes osalemise

andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu TTT varade hindamisel ja kuivõrd

sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse käigus andmete õigsust ja sooritab andmepäringuid,

ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid, mida on menetlejal võimalik ise välja selgitada. Lisaks

äriühingusse kuulumisele kontrollitakse andmete põhjal ka taotleja seotust äriühingu nimel

8

üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada või välistada eluasemekulude arvestamist TTT

menetlemisel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 132 lõikega 62, milles sätestatakse, milliseid

dokumente tuleb olemasoleva raha ja majandusliku toimetuleku hindamiseks esitada. Kui

taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada

taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste vahendite ja

täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks. Kehtivas seaduses ei ole pangakontode esitamise

kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on esitatud vaid sotsiaalhoolekande seaduse,

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE

II4 (lk 21), milles on selgitatud, et netosissetulekuid saab tõendada pangakonto väljavõttega ja

sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid TTT menetlemise igapäevases praktikas.

TTT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks

tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja.

Samas puudub KOV-i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osade

sissetulekute andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes

pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud

elatis või lähedastelt saadud raha jm). Samuti esineb praktikas olukordi, kus taotlejatel on lisaks

esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse.

Seega on tulevikus oluline saada taotleja ja tema perekonna kõigi liikmete kohta teavet, kas nad

omavad pankades arvelduskontot või ei.

Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast, eluasemekulude

tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste vajadusest

(majandusnõustamine, võlanõustamine jm). TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse

netosissetulekute tõendamiseks pangakontode väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse

pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega pole reguleeritud ka seda, mitme kuu

kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika KOV-ides erinev, mistõttu on oluline

kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas seda millise perioodi

kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada. On oluline, et esitatud kontoväljavõtetel

on muu hulgas nähtav ka konto alg- ja lõppseis. Taotlejad, kellel ei ole internetipanga

kasutamise ja panga külastamise võimalust, esitavad pangaautomaadist kontoväljavõtte

viimaste tehingute ja kontojäägi kohta. Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT

sissetulekute arvestamiseks ja jooksva kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite

arvestamiseks. Eelmise kuu kontoväljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT

menetlemisel sissetulekuna. Jooksval kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused

ja hüvitised, saadud elatis) arvestatakse üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks, nagu seda on ka

varem tehtud. Kui jooksva kuu kontoväljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand,

lotovõit, pensioni II samba väljamaksed, saadud laen vms) või sääste, mis tagavad inimese või

leibkonna toimetuleku, on leibkonnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks.

Oluline on jälgida, et samad sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse. Kui

taotleja ei soovi, et kontoväljavõte jääb menetleja valdusesse, on võimalik pärast oluliste

andmete saamist ja andmete õigsuse kontrollimist tagastada menetluse lõppedes kontoväljavõte

taotlejale.

TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast

menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõtete esitamine

toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas. Kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis

omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku

majandusliku olukorra.

4 Eelnõu - Riigikogu.

9

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõikega 63, millega reguleeritakse TTT

menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise kohustust. Seda tuleb teha hiljemalt

neljandal taotlemise korral ühe aasta (12 kuu) jooksul. Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT

esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema perekonna omandis olevatest

vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT menetlemisel teha päringuid

kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning

võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS § 132 lg 61). Menetluse käigus

tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, mille üürimine,

rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema perekonnale toimetulekuks piisavad

elatusvahendid.

Kõige enam taotletakse TTT-d lühikest aega (1–3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a

~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine

ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba

esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg-d 6 ja 61), mis on

ebamõistlik halduskoormus menetlejale. Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS

§ 134 lõike 4 punktis 7, mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus

maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu,

et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat

tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha

varade täielikku hindamist.

Kõikide SHS § 134 lõikes 4 sisalduvate sätete puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on

kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. Enne kui KOV

jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT taotlejale teada,

et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks. KOV ei

saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab remonti, milleks rahalisi

vahendeid pole. Ajutiste raskuste tõttu ei peaks isik müüma vara, mis tagab tulevikuks

kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt

tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda näiteks majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks

ta hakkama vara müüma, mille tulemusena ta võib lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda

(peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla kulukam).

Ühe probleemina on KOV-id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV-ides

erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid.

Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada

võrdne kohtlemine. Samas on oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korral säästavad või varem

kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida

TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada

ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mida võib taotleja ja tema

pere säästudeks arvestada, on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis

kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool

toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana

jätta arvestamata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui

tegemist on kaheliikmelise perekonnaga, on soovituslik summa 500 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks

täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 +

100 + 100 + 100). Täpsem selgitus, kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas

10

TTT juhendis.5 Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja

selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse

taotleja vaatest halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte

ajateenistuses viibijatele. Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv

isik tavapäraselt tööturul aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt

toitlustus- ja majutuskulud) on teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda

endiselt eluasemekulud (nt üür, kommunaalkulud). Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul

kümme või 15 päeva (olenevalt ajateenistuse pikkusest) puhkust ning ajateenistuskoha ülem

võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud

perioodidel on oluline, et ajateenijal säiliks elukoht, kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka

puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks.

Praegu on KOV-idel kasutusel erinev praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjustab

ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka õiguskantsler on oma kirjas6 (31.05.2024 nr 7-

5/240582/2403257) välja toonud, et üldjuhul võib eeldada, et ajateenija TTT-d ei vaja, sest

kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised

toetused, näiteks ajateenija toetus, sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus

(kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11). Ka eluasemega seotud küsimused on

ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude kandmiseks lahendus leida, sest

kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu (kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt

ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal tuleb kanda eluasemekulud ning ta jääb

sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi juhiseid selle kohta, kuidas tuleb

ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut, mille tulemused võivad oluliselt

erineda. Seetõttu on mõistlik, kui ajateenijale sätestatakse TTT maksmise tingimused.

Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega

kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT-d

nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud.

Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on

riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest.

Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud,

on põhjendatud, et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude

katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)7 § 54 lõike 14 alusel tasub riik ajateenistuse

perioodil eluasemelaenu intressid ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse,

kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuiseid kommunaalmakseid, mis on suuremad võrreldes

ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal

teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT

menetluses ja muudatuse eesmärk on hüvitada kommunaalkulud.

Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta, kuidas ajateenistuses viibijaid TTT

kontekstis käsitletakse, vältides KOV-ides erisusi ja subjektiivseid tõlgendusi.

Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste

registrist. Tulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15

on andmete saamise alus olemas.

5 Toimetulekutoetus | Sotsiaalkindlustusamet. 6 Õiguskantsleri kiri on edastatud Narva linna sotsiaalabi ametile ja teadmiseks sotsiaalministeeriumile ja

Riigikogu sotsiaalkomisjonile. 7 Kaitseväeteenistuse seadus - Kaitseväeteenistuse seadus–Riigi Teataja.

11

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SHS § 133 lõiget 23 ja luuakse võimalus lugeda

ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks

sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise

lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 23).

TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut,

mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta

laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni

või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust

taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel

järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei

arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku

või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal

kuul 50% töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 21). Seega, töise sissetuleku arvestamata jätmist

sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT

taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT-d ja hakkab saama töist sissetulekut.

Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi,

näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul.

Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna

ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut, aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka

ettevõtluskonto kulu arvestamine erandi kasutamisel igati õigustatud. STAR-is saab töise

sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töise sissetuleku andmed on saadud päringutega Maksu-

ja Tolliametist. Ettevõtluskontol oleva sissetuleku andmeid on võimalik STAR-ist päringutega

saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua

õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse SHS § 133 lõikes 6 sõnad „inimväärse äraelamise“

sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks

SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Inimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline

väide ja raskesti mõõdetav. TTT taotlejad pöörduvad SoM-i, SKA ja KOV-ide poole

küsimusega: mis tähendab inimväärne äraelamine? Selle üle saab palju väidelda, et kas see on

inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT-ga

esmase toimetuleku. Praktikas on juhtumeid, kus puudusesse sattunud inimesed ei taha

varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt endiste mugavuste hüvitamist. TTT

eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja võimaluse korral tööle naasmist, mitte

toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili.

„Esmane toimetulek“ keskendub ainult inimese ellujäämiseks vajalikele ressurssidele, samas

kui „inimväärne äraelamine“ võib sisaldada ka luksuslikke elemente, mis ei ole eluks vajalikud.

Mõiste „inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see sõltub isiklikest

arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT eesmärk on ajutiselt

tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „esmane toimetulek“ keskendub

täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Täpsustades

TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema lähenemise ning

õigusselguse, suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on hädavajalik TTT-

d saada.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri

TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või

esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Lõiget täiendatakse selliselt, et üüri ei

võeta arvesse ka juhul, kui üürijaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on

eespool nimetatud isik või taotleja ise. Eespool nimetatud isikutel on perekonnaseaduse alusel

12

ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem üürilepinguid, mis

on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Aga ka sel juhul kehtib

ülalpidamiskohustus eespool nimetatud isikute suhtes ja äriühingu alt lepingu sõlmimine ei

tohiks ülalpidamiskohustust vähendada. Kui nende inimeste vahel on sõlmitud üürilepinguid,

ei saa TTT-ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab arvestada muid

sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse tagada

sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada

sotsiaalabi väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse SHS § 133 lõike 91 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus,

et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul,

kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust.

Kehtiva seaduse kohaselt võetakse eluasemelaenu soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT

arvestamisel arvesse juhul, kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud

maksepuhkuse võimalus. See on tekitanud küsimusi, kas maksepuhkus peab olema täielikult

ära kasutatud, et saada hüvitist. Selleks, et seda küsimust ei tekiks, muudetakse säte selgemaks.

Kui isik on pöördunud panga poole maksepuhkuse saamiseks ja talle on võimaldatud

maksepuhkust, tuleb laenuvõtjal üldjuhul ikkagi tasuda intress ja kohustuslik kindlustus. Sel

juhul tuleb arvestada seda, et isik on pangaga püüdnud raskele majanduslikule olukorrale

lahenduse leida, ning hüvitada maksepuhkuse ajal intressi ja kohustusliku kindlustuse maksed.

Kui pank keeldub maksepuhkuse andmisest, tuleb selle kohta esitada panga tõend. Kuivõrd

eluasemelaenu makseid saab TTT menetluses kasutada kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul

(§ 133 lõige 92), tuleb esitada pangatõend maksepuhkuse kohta igal kalendriaastal uuesti.

Muudatusega luuakse õigusselgust.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse SHS § 133 lõiget 91 punktiga 4 ja lisatakse tingimus, et

laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja

rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse eluasemekulusid TTT

arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle

KOV-i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kui riik on üle võtnud kohustuse, mis on

inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha kokkulangemine,

et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga

ostetud ainus eluruum, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks

olema taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta

rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV-

ist – tegelikust ja rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muudatus puudutab eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamist TTT menetluses. Toetuse taotleja tegeliku

ja rahvastikuregistrijärgse elukoha arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT

jaotamise, vähendades toetuste väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste

sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi

väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõike 4 punkt 3. Töötukassa on

teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõike 4 punkt 3, mille kohaselt võib KOV

jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas

töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud

talle pakutud sobivast tööst. Kehtiva seaduse puudusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse

vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava

tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud

nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV-i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi.

Üldjuhul on korduvalt TTT-d saaval inimesel probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid,

13

eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis

vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid

kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt,

kuid arvestades sihtrühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise

aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline

KOV-i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning

tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV-i tasandil

lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi

täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda

töötukassa ei suuda tööturuteenustega aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id

nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes minimaalselt.

Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni

tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT-le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi (SHS § 134

lg 3). Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus,

võlanõustamisteenuse kättesaadavuse, ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad

isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 31). Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta

TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta

keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134

lg 4 p 5). Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem

kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmist järgides.

Erinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on

oluline selleks, et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne. Ka

töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu

pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähendada

makstavat toetust või jätta toetuse maksmata, mistõttu ei ole mõistlik kasutada samu meetmeid

erinevate toetuste või teenuste määramisel. Seega on õigustatud, et see säte kehtetuks

tunnistatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 134 lõiget 4 punktidega 10 ja 11. Punktiga 10

lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna

liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused osaliselt või täielikult riigieelarvest rahastava

teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt

tagatud toitlustus ja majutus, aga muud esmavahendid (nt hügieenitarbed jm) polnud pakutava

teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT-d, aga kehtiva seaduse kohaselt ei ole sellises

olukorras võimalik TTT-d osaliselt maksta, mistõttu said inimesed TTT-d kogusummas, mis

on aga ebavõrdne nende suhtes, kes peavad TTT-st katma kõik esmavajadused. Seaduse

täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab toetust mitmest allikast sama

kulutuse katteks. Sarnane on näiteks olukord, kus isik suunatakse tahtest olenemata ravile, mille

korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning inimene peab tasuma vaid

eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba loodud selleks, et katta teatud

esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle

samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT-d määrata. Piiratud eelarve tingimustes on oluline,

et TTT-d makstakse neile, kellel muu abi puudub, ja riik saab suunata olemasolevaid ressursse

suurema vajadusega inimestele.

Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda

ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil

saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad

14

viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seaduses on selgelt sätestatud, et riigieelarvest juba kaetud

kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et

kõiki abivajajaid koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada

sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada

sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad.

Paragrahvi 134 lõike 4 punktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus

taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema

juures. Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid, aga praktikas tuleb TTT

menetlemisel järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps

elab vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja

toodud, et TTT-d võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT-d

määrata siis, kui mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks

inimene olla korraga kahes leibkonnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada

ega jagada, saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas, mis toob kaasa ebavõrdsust

teiste toetuse saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste

ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks

nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära

ulatuses. Sellistel juhtudel tuleb arvestada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-il on

õigus hinnata konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri

arvestamist ja jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega.

Muudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d

vajaduspõhiselt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine,

tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse, ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb

lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagamist

vanemate vahel saab tõendada kas kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega

või omavahelise kirjaliku nõusolekuga.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 134 lõiget 7 selliselt, et TTT taotleja või tema

pereliige, kellele arvestatakse TTT-d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende

tasumise ja seda ka tõendama. Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele arvestatakse TTT

eluasemekulude katmiseks, kohustus tagada nende tasumine. Praktikas aga esineb juhtumeid,

kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud, mistõttu võib sellistel

juhtudel arvata, et inimesel on sissetulekuid, mida ta varjab. Toetuse maksmisel peab KOV

veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad kulude tasumist ka

tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel kui selleks, milleks

see on ette nähtud.

Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendades erinevaid

tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude

hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse

määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT

õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selles, kuidas toetust

kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske.

Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust

saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega

pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Varem hüvitatud eluasemekulude maksmist

tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV-

i pöörduma, vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada varem hüvitatud eluasemekulude tasumist

(nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid).

15

Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted, saab

nende poolt eluasemekulude tasumist hästi tõendada.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 135 lõikega 21, millega muudetakse täiendava

sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul, kes on saanud 18-aastaseks. Kehtiva seaduse

§ 135 alusel on õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel,

kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. Kui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel

õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva

lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanemal

lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava

sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatuse eesmärk on toetada üksi

last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib

põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse

täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel

on 18–19-aastaseid õpilasi.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8, 9, 15 ja 17 jõustuvad

2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud punktidega kaasnevad STAR-i arendused. Jõustumisaja

puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks tehtavate arendustööde ja nende testimise ning

kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut ega muudeta olemasolevat terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigusaktid eelnõus käsitletud küsimusi otseselt ei reguleeri. Sotsiaaltoetuste

määramine kuulub riigisisesesse pädevusse. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi

efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse

kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV-

ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal

piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks:

 toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;

 perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;

 eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.

Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga

muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja

andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis (seletuskirja lisa). Seaduseelnõu

muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju kohaliku omavalitsuse

korraldusele ja mõju riigieelarvele.

1.1. Sotsiaalne mõju

16

2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust.

Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud

leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega

leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad

29% kõigist TTT saajatest.

Joonis 1. Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude

kaupa

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT-

d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti

elanikest.8

Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi:

lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega

leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%,

valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega

leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad

12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe

leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi

töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal

Leibkondade

arv

Rahuldatud

taotluste arv

Ühe leibkonna

keskmine

toetuse

saamise

kordade arv

Kokku 15562 93687 6,0

Lastega leibkondi 5407 33549 6,2

sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3

Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7

8 Arvestuste aluseks on rahvastikuregistri rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2024.

17

sh lastega töötutega 3112 16862 5,4

sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4

Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7

sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7

sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5

Osalise ja/või puuduva töövõimega

leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7

sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7

sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1

* Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja

sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond

võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud

näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad.

1.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine

Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse:

TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid

puuduvad.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja

koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete

sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama.

Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava

täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja

terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast.

Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa

tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta

andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d

saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi.

Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide

olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT

maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid

harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral,

2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud

2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega

on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on

suur.

Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral

tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal

moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest.

Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest,

mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile.

Joonis 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi

2024. aastal

18

Allikas: STAR-i andmed

Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad

kõikides Eesti KOV-ides. Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2%

elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju

avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on

TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju.

1.1.2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused

Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on

positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu

„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT-

d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid

võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust

taotlenud leibkondadest. 2024. aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget, kelle sotsiaalne staatus

oli töötav. Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele

TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse

kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT-d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit

kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT

saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot.

Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures

elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist

on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes

lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes

leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa

lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu9 kohaselt oli selliseid

lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest,

kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli

4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju

eeldatavasti väikesele osale lastega peredest.

9 https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/3-laps-ja-leibkonna-elukorraldus-1.html#lapse-elukorraldus-kui-

teine-vanem-ei-ela-leibkonnas-1.

1 kuni 3

38%

4 kuni 6

20%

7 kuni 9

13%

10 kuni 12

29%

1 kuni 3 4 kuni 6 7 kuni 9 10 kuni 12

19

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud

sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega

hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on

õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate

seas 8764 alla 18-aastast last (ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest).

2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest.

Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%-lt 120%-ni perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele

liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama

põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik

teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega

leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega

pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega

leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine

ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist

TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.

1.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist puudutavad

muudatused

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused loovad inimese jaoks

õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat

menetlemist.

Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks

mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt

eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud

kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks.

Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga.

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata

keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja

hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju.

1.2. Mõju riigivalitsemisele

1.2.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e. 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides

Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne

elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni

(Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna

suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d

saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab,

millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega

20

suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta.

Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on

absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku

kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem

Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv

1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus

elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud

joonisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel

seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud

seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel

TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust.

TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti

kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid pärida.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse

vähenemist.

Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid

menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT

taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale

suur. Vähese töökoormuse suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava menetluskulu tõus,

mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste arvu kasv.

Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on

potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id, kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku

regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on

21

mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT-ga

seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.

1.2.2. Mõju riigieelarvele

TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse

kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks

38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetlemise ja väljamaksmise

kulusid 1,1 miljonit eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest

2024. aastal (4031 miljonit eurot)10 moodustavad TTT kulud 1%.

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse

vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt

240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas

18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja

151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv

kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka

täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav

täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot.

Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal

lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga

leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks

18–19,5 tuhande euro võrra.

Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat

eurot.

200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0,5% RES 2026–2029 2025. aasta kevadprognoosi raames

koostatud TTT prognoosist aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid

kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga.

TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne, sest muudatustega

seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektist

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“. STAR2 TTT

tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot, mille rahastamise allikas on Euroopa

Regionaalarengu Fond ja riiklik kaasfinantseering.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TTT määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest

(SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS).

Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku

vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel

kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel

on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata

hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema

aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või

10 Riigieelarve 2024 juhtimislaud, kättesaadav https://www.fin.ee/2024-riigieelarve.

22

nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1).

Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on

õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise

käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2).

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus

nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38

lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada

olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib

haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).

TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode

andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine,

lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab

nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks

kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist

reguleerivate seadustega.

Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes

andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on

hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine.

Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida

toetuse ebaõiget maksmist.

Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto

väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud

andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad need STAR-i kui turvalisse infosüsteemi.

Andmete säilitamise tähtaeg on määratud vastavalt seadusele ning tavaliselt on see kuni viis

aastat pärast toetuse määramist. Andmete edastamine toimub ainult seadusest tulenevatel

juhtudel, näiteks SKA-le või kohtule. Kõik andmeedastused toimuvad turvaliste kanalite kaudu,

tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse.

Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised:

1. Andmete volitamata ligipääs või lekkimine

o Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist.

o Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata

juurdepääsu.

2. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine

o Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi.

o Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide

järgimine.

3. Andmete kadumine või hävimine

o Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse

regulaarselt.

4. Andmesubjektide õiguste rikkumine

o Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende

parandamist või kustutamist.

o Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest.

23

Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju väike,

kuna võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise protsessis toimub

vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute õigustele ja vabadustele.

Turvameetmete rakendamine ja pidev järelevalve aitavad ennetada andmetega seotud riske ning

tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri

tõstmine alates 2027. aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-

arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning

arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil.

Tabel 2. TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 2027–2029

2027 2028 2029

TTT kaasajastamise muudatused (laste

vanusepiiri tõstmine) 150 000 200 000 200 000

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr

72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“, mille kavand töötatakse välja

määruse muutmise käigus.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8, 9, 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud punktid

vajavad STAR-i arendusi. Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks tehtavate

arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.

Ülejäänud muudatuste jaoks ei ole täiendavat üleminekuaega vaja ning need jõustuvad üldises

korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Eesti Töötukassale, Kaitseressursside Ametile ja Sotsiaalkindlustusametile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

24

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / info@sm.ee / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 23.04.2025 nr 1.2-2/23-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (toimetulekutoetuse muudatused). Palume vastata 15 tööpäeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) eelnõu seletuskirja lisa. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Kaitseressursside Amet Sotsiaalkindlustusamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaie Pukk Kaie.Pukk@sm.ee