Puhta tööstuse kokkulepe – KONKURENTSIVÕIME JA ÜLEMINEKU TEEKAART

Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415 Tallinn

+372 613 9775 [email protected] www.keemia.ee

Kliimaministeerium Hr. Andres Sutt Meie 23.04.25 -1 energeetika- ja keskkonnaminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Kristi Klaas rohereformi asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr. Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Sandra Särav-Tammus majanduse ja innovatsiooni asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] Puhta tööstuse kokkulepe – KONKURENTSIVÕIME JA ÜLEMINEKU TEEKAART Eesti Keemiatööstusse Liidu seisukohad Keemiatööstus tervitab tugevat ja ambitsioonikat kokkulepet, mille eesmärk on suurendada ELi tööstuste konkurentsivõimet, tagada töökohad ning kiirendada puhta majanduskasvu saavutamist. Konkurentsivõime tagamine globaalsel turul on ülemineku mootoriks. Puhta tööstuse kokkulepe peab käsitlema konkurentsi, majanduskasvu ja rohepöörde küsimusi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Pikas perspektiivis peab EL eelistama meetmeid, mis muudavad Euroopa teadus- ja ärivõimekuse poolest atraktiivsemaks. Lühemas plaanis on hädavajalik tagada tööstuse põhivajadused – konkurentsivõimelise hinnaga energia ja toormaterjalide piisav varu ning kiired lubade menetlused. Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon looks Puhta tööstuse kokkulepet rakendades keemiatööstuse eripaketi, mis tunnustaks sektori strateegilist rolli „tööstuste tööstusena” ning kriitilise tähtsusega molekulide tarnijana.

Kliimaneutraalsus ja konkurentsivõime Mõistame ELi eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Keemiatööstuses tegeletakse aktiivselt erinevate lahenduste otsimise ja arendamisega kliimaneutraalse tootmise saavutamiseks: elektrifitseerimine, ringlusesse suunatud jäätmed, vesinik, CO₂- tooraine ning biopõhised materjalid ja energia. Kõik need aitavad vähendada kasvuhoonegaase ja fossiilsete toorainete vajadust. EKTL koostas 2024 aastal koostöös erinevate sidusrühmadega "Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050.aasta eesmärkide saavutamiseks", milles kaardistatakse hetkeolukord, tuvastatakse puuduvad tingimused ja kirjeldatakse vajalikud meetmed üleminekuprotsessi võimaldamiseks.

Oluliseks eelduseks on puhta, usaldusväärse ja taskukohase elektrienergia kättesaadavus. Elektrinõudluse kasv tuleb arvesse võtta nii energiatõhususe nõuete kui ka maksustamise tasemete puhul. Hetkel kehtivad peamiste kliimapoliitiliste meetmetena ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja süsinikupiirimehhanism (CBAM). Nende meetmete ümberhindamisel tuleb esikohale seada tööstuse ülemineku toetamine, konkurentsivõime tagamine ja süsiniku- ning investeeringute lekkimise ennetamine. CBAM-is puuduvad igasugused meetmed ekspordile orienteeritud tööstussektorite kaitsmiseks. Mida suurem on CBAM-kauba ekspordi intensiivsus ja heitkoguste intensiivsus, seda tundlikum on selle kauba eksport CO2 hindade tõusule ja seda haavatavam on see süsinikdioksiidi lekke ohu suhtes. Hetkel CBAM-ga kaetud sektorite ekspordiosakaal on umbes 6-19% ning ekspordi kaitsemehhanismide puudumine seab juba tõsisesse ohtu nende sektorite globaalse konkurentsivõime. Oleme vastu eksporti karistava CBAM raamistiku laiendamisele teistesse tööstussektoritesse, mille ekspordi osakaal kolmandatesse maadesse on suur.

Dekarboneerimisest rekabroneerimiseni Süsinik mängib keemiatööstuses keskset rolli ja paljusid süsinikupõhiseid tooteid pole võimalik asendada. Süsinik on paljude kemikaalide koostisosana hädavajalik. Seetõttu on alternatiivsete süsinikuallikate (jäätmed, tööstusest püütud CO₂/CO, biopõhised ressursid) tähtsus tulevikus üha suurem. Prognooside järgi kahekordistub süsinikupõhiste kemikaalide ja materjalide globaalne nõudlus aastaks 2050. Seetõttu tuleb kliimaeesmärkide ja ressursitõhususe saavutamiseks sulgeda materjalide ring ja soodustada mitmekesiste süsinikuallikate kasutust. Keemiatööstus püüab suurendada jäätmete ja CO₂ ringlussevõttu ning biopõhiste toorainete kasutust. Üleminek sellistele kestlikele toorainetele vähendab vajadust uue fossiilse tooraine järele. Tuleb mõista, et toodetesse seotud süsinik on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Tähtis on hoida süsinik materjaliringluses, mitte niivõrd selle päritolu. Puhta tööstuse eesmärkide saavutamiseks on ülioluline arendada ja kasutada uusi alternatiivseid materjale. Euroopa suur sõltuvus kolmandatest riikidest tooraine osas toob kaasa vajaduse tugevdada kohalikku toormetootmise ja -arenduse võimekust. Tehisintellekti ja teiste uute tehnoloogiate abil saab kiirendada uute, puhtamate ja kättesaadavamate materjalide otsingut ja kasutuselevõttu, toetades samas Euroopa strateegilist autonoomiat ja vastupidavust.

REACH ja kemikaali-alane regulatsioon REACH on maailma kõige terviklikum ja arenenum kemikaale reguleeriv õigusraamistik. Hoolimata selle keerukusest on tööstus pühendunud selle nõuete täitmisele. Viimastel aastatel on meetmed muutunud aga prognoosimatuks, mis loob investeeringute osas ebakindlust. Järjest kasvav regulatiivne surve ohutult kasutatavatele ainetele suurendab kulusid, kuid ei taga investeeringutele vastavat turu tasuvust. ELi konkurentsivõime taastamise raames peab kavandatav REACHi lihtsustamine oluliselt vähendama regulatiivset keerukust, parandama rakendamist, vähendama kulusid ja ebakindlust – eriti VKE-de jaoks – ning tugevdama Euroopa tööstusbaasi ja strateegilist vastupanuvõimet.

Rahastus ja teadus-arendustegevus EL peaks rakendama ettevõtluskesksemat innovatsiooni- ja oskuste arendamise poliitikat. ELi rahastusele juurdepääsu ja aruandlust tuleks lihtsustada – praegune halduskoormus ja aruandlusnõuded ei toeta piisavalt tehnoloogilist arengut ega innovatsiooni globaalsel tasandil.

Innovatsiooni edendamisel on järjest olulisem roll ka tehisintellekti (AI) rakendamisel puhta tööstuse eesmärkide kiiremaks saavutamiseks. Kuigi USA ja Hiina on juba märkimisväärselt investeerinud AI lahendustesse tööstuse rohepöörde toetamiseks, on Euroopa seni tegutsenud ettevaatlikumalt. AI kasutuselevõtt keemiatööstuses võimaldaks kiirendada protsesside optimeerimist, vähendada keskkonnajalajälge ja kiirendada kestlike lahenduste turule jõudmist. Tulevikku vaatav keemiatööstus vajab tugevat järelkasvu ja teadus-arendustegevust. Seetõttu on oluline süvendada koostööd koolide ja ülikoolidega nii teadusprojektide kui ka õppekavade arendamise kaudu. Tihedam koostöö haridusasutustega aitab tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu, toetades sektori pikaajalist arengut ja innovatsioonivõimet.

Riigiabi Liikmesriigid konkureerivad praegu agressiivselt strateegiliste investeeringute pärast. EL peab kiiresti välja töötama ühise raamistiku ja rahastamismudeli, et lõpetada riikidevaheline riigiabikonkurents ja keskenduda uute investeeringute toomisele Euroopasse.

Vähem reguleerimist / Omnibus Tulemuslik ja selge regulatiivne raamistik on tööstuse konkurentsivõime eeltingimus. Kehtiva süsteemi puudused takistavad tööstuse rohepööret. Komisjon peaks läbi vaatama olemasolevad õigusaktid ning kõrvaldama need, mis pärsivad innovatsiooni. Fookus peab olema sektoripõhistel prioriteetidel ja koostöö tööstusega peab olema tihe.

KEEMIATÖÖSTUSE SOOVITUSED Globaalne konkurentsivõime peab olema kliimaneutraalsuse saavutamise tugisammas ja lähtepunkt tulevasele tööstuspoliitikale. Keemiatööstust tuleb tunnustada strateegilise sektorina, mis varustab jätkusuutlike toorainetega kõiki teisi tööstusharusid ja väärtusahelaid. Jätkusuutlik süsinik – tee tulevikku

 Hoida süsinik materjaliringluses – vaadata regulatsioonid üle nii, et süsiniku ringlussevõtt oleks kogu ELi/EMP ulatuses võrdselt tõhus, vältides 30 erinevat poliitikat.

 Toetada ja väärtustada kõiki alternatiivseid süsinikuallikaid võrdselt, sealhulgas jäätmete ja CO₂ ringlussevõttu sõltumata nende päritolust, samuti biopõhiseid allikaid, tagades võrdsed tingimused nii kütustele kui toorainetele.

 Kõik toodetesse seotud ringluses olev süsinik peab olema käsitletud kui mitte- heitkogus kõigis kliimapoliitikates. Tuleks edendada ringväärtusahelaid ja kliimasõbralikke investeeringuid.

 Toetada kõiki kliimaneutraalseid sisendeid, mis on ülemineku jaoks hädavajalikud, ja mitte piirata nende kättesaadavust. Vajame kogu kliimaneutraalset elektri- ja vesinikutootmist.

 Nii mehaanilist kui keemilist ringlussevõttu tuleb tunnustada jäätmete hierarhias kui vahendit süsiniku materjalides hoidmiseks.

 Tagada tehnoloogianeutraalsus teekonna kujundamisel suletud ringmajanduse suunas. Innovatsioon ja rahastus peavad olema avatud kõikidele lahendustele, mis on kliimaneutraalsuse eesmärkidega kooskõlas.

 Toetada kõiki biopõhiseid tooraineid võrdselt ning kehtestada ühtsed reeglid elurikkuse kriteeriumide kohta nii ELi sees kui väljas toodetud toorainele.

 Tagada ELi tööstuse globaalne konkurentsivõime, arvestades suuri investeeringuvajadusi kliimaneutraalsesse tootmisse.

 Käsitleda süsiniku- ja investeeringute lekkimise riski ning rakendada tõhusad poliitikad selle ennetamiseks. Ekspordi kaitsemehhanismideta CBAM-raamistikku ei tohi laiendada teistele ekspordimahukatele tööstussektoritele.

 REACH-määruse läbivaatamisel tuleb suurendada regulatiivse riskijuhtimise prognoositavust, luues selge regulatiivse tegevuskava ning tehes otsuseid teadus- ja tõenduspõhiselt.

 REACHi lihtsustamine peab tähendama lihtsustamist tööstusele, eriti VKEdele. Otsene seos ohuklassifikatsiooni ja ainete keelustamise vahel ei ole lihtsustamine, vaid tekitab ebakindlust ohutute toorainete kättesaadavuse osas.

 Järelevalve ja rakendatavus tuleb arvesse võtta juba REACHi läbivaatamise algusest, kõigis etappides, sealhulgas edasistes piirangutes ja muudatustes.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor

Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415 Tallinn

+372 613 9775 [email protected] www.keemia.ee

Kliimaministeerium Hr. Andres Sutt Meie 23.04.25 energeetika- ja keskkonnaminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Kristi Klaas rohereformi asekantsler Edastatud e—postiga: [email protected] [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr. Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Sandra Särav-Tammus majanduse ja innovatsiooni asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] REACH määruse läbivaatamine puhta tööstuse kokkuleppe raames Komisjoni 2025. aasta tööprogrammi kohaselt on REACH-määruse sihipärane läbivaatamine kavandatud aasta viimasele kvartalile pealkirja „lihtsustamine” all. Lihtsustamine tähendab eeskirjade tõhusamaks muutmist: tarbetu koormuse vähendamist, tagades samas, et eeskirjad saavutavad seatud eesmärgid. Kooskõlas ELi kohustusega taastada konkurentsivõime, peab väljakuulutatud REACH-määruse lihtsustamine vähendama keerukust, parandama rakendamist, vähendama kulusid ja ebakindlust – eriti VKEde puhul – ning tugevdama Euroopa tööstusbaasi ja strateegilist vastupanuvõimet. Tänu ELis juba kehtivale kemikaalide reguleerimise süsteemile on kogu elanikkonna, sealhulgas tundlike alampopulatsioonide praegune kaitse kemikaalide ohu eest maailmas üks kõrgemaid. Oleme seisukohal, et kõik REACH-määruse ajakohastamise muudatused peavad tingimata olema sihipärased, vähendama tööstuse halduskoormust ja suurendama konkurentsivõimet, ilma et see kahjustaks inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Keemiatööstuse peamised prioriteedid Tuleb vältida igasugust GRA laiendamist:

Keemiatööstus ei toeta üldise riskijuhtimise lähenemisviisi (GRA – Generic Risk management Approach) laiendusi. Teaduspõhised lähenemisviisid piirangutele, sealhulgas riski- ja sotsiaalmajanduslikud hinnangud, on kõige tõhusam viis suurimat muret tekitavate ainete reguleerimiseks. Laiaulatuslikud ja ohupõhised piirangud (st GRA) mõjutaksid oluliselt tootepakkumist ja Euroopa keemia- ning seotud tööstuste konkurentsivõimet. „Üldine lähenemine riskijuhtimisele” (mida tuleks pigem nimetada „üldiseks ohujuhtimiseks”, kuna see ei hõlma tegelikku riski hindamist) loob automatismi, mis toob kaasa põhjendamatud, ettekavatsematud ja ühiskondlikult soovimatud tagajärjed. Juba praegu võidakse kehtivate eeskirjade kohaselt paljud olemasolevad tooted, näiteks kätedesovahendid, automaatselt ja asjatult keelustada, hoolimata ohutust kasutamisest, kui etanool otsustatakse klassifitseerida kategooriasse kantserogeenne ja reproduktiivtoksiline 1B. Tulemuseks võivad olla absurdsed tagajärjed, kus nt etanool on de facto kõigis tarbijatoodetes keelatud, aga mitte inimeste toidulaual. Probleem ei ole ainult riskijuhtimise liigeses lihtsustamises või puudumises, vaid sageli ka ohuhindamise (ehk CLP klassifikatsiooni määramise) liigses lihtsustamises (näiteks ei võeta arvesse ainete ohtlikkuse erinevat potentsust – st negatiivse mõju erinevat tugevust/ulatust) ning kriteeriumide rakendamisel ettevaatusprintsiibist lähtudes igal sammul ohutuse poole kaldu olevate otsuste tegemises, mis kuhjudes annavad tulemuseks vale (ülepaisutatud) ohuprofiili. Automaatsed keelud ja ebaproportsionaalsed piirangud ei pruugi soodustada pikaajalist sisulist innovatsiooni, mis parandab toote jätkusuutlikkust, jõudlust või tarbijakogemust. Selle asemel juhivad niisugused keelud ja piirangud teadus- ja arendustegevuse investeeringud eemale tulevikku suunatud teaduslikest edusammudest (nt biopõhised materjalid või täiustatud ohutuse hindamise meetodid) ning asendavad need reaktiivsetele lühiajalistele asendustele lahenduste leidmisega, mis ei pruugi anda olulist kasu ohutusele ega keskkonnale. Tuleb vältida MAFi integreerimist REACH-määrusesse Oleme vastu segu jaotusteguri (MAF – mixture allocation factor) kehtestamisele, kuna see avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju kõigile keemiatööstuse allkasutus-sektoritele, väärtuslikele rakendustele ning suurendaks vajadust loomkatsete järele. MAF tooks kaasa suure halduskoormuse, ilma kombineeritud riskide tõhusa käsitlemiseta. See mõjutaks kõiki registreerimistoimikutes esitatud riskihinnanguid ja praegust riski iseloomustust. Selle tulemusel peetaks paljusid üksikuid aineid edaspidi „paberil mitte-ohututeks”, kuigi tegelikkuses ei tekita need ained muret. Tõendid näitavad, et kõikidele kemikaalidele rakendatav üldine MAF ei ole õige lahendus, kuna enamik tahtmatuid kemikaalide segusid ei tekita probleeme. Selle asemel tuleks rakendada sihipärasemat riskijuhtimist nende üksikainete suhtes, mis võivad kaasa aidata soovimatute segude toksilisusele. Tuleb vältida polümeeride ülereguleerimist Polümeerid juba on REACH alusel kaudselt reguleeritud monomeeridele rakendatud kohustuste kaudu. Polümeeridele uute teavitus- ja/või registreerimisnõuete kehtestamine REACH-määruse alusel tooks kaasa tarbetu keerukuse, liiasuse ja ebatõhususe kemikaalide haldamisse. See nõuaks nii tööstuselt kui ka Euroopa Kemikaaliametilt (ECHA)

märkimisväärseid lisaressursse. Tööstusharude halduskoormus suureneks, pannes eriti surve alla VKEd. Hinnangute alusel võib erinevaid polümeere EL turul olla 200 000 – 400 000. Tuleb parendada (teaduslikke) dialooge Vajame täiendava (teadus)dialoogi (taas)sisseviimist REACH-i protsessidesse, nt. RACi arvamuste ja rühmitamise ning registreerimistoimikute kohta. Avatud dialoog ja ECHA-ga eelnevalt kokku leppimine on registreerimistoimikute sujuva ajakohastamise või uute väljatöötamise võtmeks. Tuleb tasandada mänguvälja Regulatiivsed meetmed peavad enne vastuvõtmist olema jõustatavad ja proportsionaalsed, et säilitada võrdsed võimalused. Jõustamist ja jõustatavust tuleb kaaluda otsustusprotsessi alguses ja kõigis etappides. Järjekindlam lähenemine jõustamisele, eriti e-kaubanduse ja impordi osas, on vajalik, et tagada õiglus ELis toodetud ja väljastpoolt ELi pärit toodete vahel. Ühtlustatud tõlgenduste ja praktikate tagamiseks on oluline tõhustatud koostöö ELi liikmesriikide täitevasutuste vahel. Koostöös tööstusega tuleks jätkata kooskõlastatud jõustamisprojekte. Kokkuvõte Rõhutame REACHi aluspõhimõtete säilitamise tähtsust, kuid toetame samal ajal sihipäraseid parandusi ja lihtsustusi. Soovime näha teaduspõhiseid lähenemisviise, tihedamat dialoogi ja strateegilist riskijuhtimist, et määrus kaitseks jätkuvalt inimeste tervist ja keskkonda, ilma et see kahjustaks Euroopa (keemia)tööstuse konkurentsivõimet. Lisaks juhime tähelepanu, et tervitame komisjoni uut algatust “VKEde ja konkurentsivõime kontroll”, mis on osa tulevaste seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutest. Seda uut mehhanismi tuleb rakendada ka kriitilise tähtsusega REACH-määruse läbivaatamisel. Enne uute rangete nõuete kehtestamist on vaja läbi viIa põhjalik VKEde ja konkurentsivõime mõjukontroll, et tagada proportsionaalsus ja teostatavus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor

Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415 Tallinn

+372 613 9775 [email protected] www.keemia.ee

Kliimaministeerium Hr. Andres Sutt Meie 23.04.25 -1 energeetika- ja keskkonnaminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Kristi Klaas rohereformi asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr. Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Sandra Särav-Tammus majanduse ja innovatsiooni asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] Puhta tööstuse kokkulepe – KONKURENTSIVÕIME JA ÜLEMINEKU TEEKAART Eesti Keemiatööstusse Liidu seisukohad Keemiatööstus tervitab tugevat ja ambitsioonikat kokkulepet, mille eesmärk on suurendada ELi tööstuste konkurentsivõimet, tagada töökohad ning kiirendada puhta majanduskasvu saavutamist. Konkurentsivõime tagamine globaalsel turul on ülemineku mootoriks. Puhta tööstuse kokkulepe peab käsitlema konkurentsi, majanduskasvu ja rohepöörde küsimusi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Pikas perspektiivis peab EL eelistama meetmeid, mis muudavad Euroopa teadus- ja ärivõimekuse poolest atraktiivsemaks. Lühemas plaanis on hädavajalik tagada tööstuse põhivajadused – konkurentsivõimelise hinnaga energia ja toormaterjalide piisav varu ning kiired lubade menetlused. Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon looks Puhta tööstuse kokkulepet rakendades keemiatööstuse eripaketi, mis tunnustaks sektori strateegilist rolli „tööstuste tööstusena” ning kriitilise tähtsusega molekulide tarnijana.

Kliimaneutraalsus ja konkurentsivõime Mõistame ELi eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Keemiatööstuses tegeletakse aktiivselt erinevate lahenduste otsimise ja arendamisega kliimaneutraalse tootmise saavutamiseks: elektrifitseerimine, ringlusesse suunatud jäätmed, vesinik, CO₂- tooraine ning biopõhised materjalid ja energia. Kõik need aitavad vähendada kasvuhoonegaase ja fossiilsete toorainete vajadust. EKTL koostas 2024 aastal koostöös erinevate sidusrühmadega "Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050.aasta eesmärkide saavutamiseks", milles kaardistatakse hetkeolukord, tuvastatakse puuduvad tingimused ja kirjeldatakse vajalikud meetmed üleminekuprotsessi võimaldamiseks.

Oluliseks eelduseks on puhta, usaldusväärse ja taskukohase elektrienergia kättesaadavus. Elektrinõudluse kasv tuleb arvesse võtta nii energiatõhususe nõuete kui ka maksustamise tasemete puhul. Hetkel kehtivad peamiste kliimapoliitiliste meetmetena ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja süsinikupiirimehhanism (CBAM). Nende meetmete ümberhindamisel tuleb esikohale seada tööstuse ülemineku toetamine, konkurentsivõime tagamine ja süsiniku- ning investeeringute lekkimise ennetamine. CBAM-is puuduvad igasugused meetmed ekspordile orienteeritud tööstussektorite kaitsmiseks. Mida suurem on CBAM-kauba ekspordi intensiivsus ja heitkoguste intensiivsus, seda tundlikum on selle kauba eksport CO2 hindade tõusule ja seda haavatavam on see süsinikdioksiidi lekke ohu suhtes. Hetkel CBAM-ga kaetud sektorite ekspordiosakaal on umbes 6-19% ning ekspordi kaitsemehhanismide puudumine seab juba tõsisesse ohtu nende sektorite globaalse konkurentsivõime. Oleme vastu eksporti karistava CBAM raamistiku laiendamisele teistesse tööstussektoritesse, mille ekspordi osakaal kolmandatesse maadesse on suur.

Dekarboneerimisest rekabroneerimiseni Süsinik mängib keemiatööstuses keskset rolli ja paljusid süsinikupõhiseid tooteid pole võimalik asendada. Süsinik on paljude kemikaalide koostisosana hädavajalik. Seetõttu on alternatiivsete süsinikuallikate (jäätmed, tööstusest püütud CO₂/CO, biopõhised ressursid) tähtsus tulevikus üha suurem. Prognooside järgi kahekordistub süsinikupõhiste kemikaalide ja materjalide globaalne nõudlus aastaks 2050. Seetõttu tuleb kliimaeesmärkide ja ressursitõhususe saavutamiseks sulgeda materjalide ring ja soodustada mitmekesiste süsinikuallikate kasutust. Keemiatööstus püüab suurendada jäätmete ja CO₂ ringlussevõttu ning biopõhiste toorainete kasutust. Üleminek sellistele kestlikele toorainetele vähendab vajadust uue fossiilse tooraine järele. Tuleb mõista, et toodetesse seotud süsinik on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Tähtis on hoida süsinik materjaliringluses, mitte niivõrd selle päritolu. Puhta tööstuse eesmärkide saavutamiseks on ülioluline arendada ja kasutada uusi alternatiivseid materjale. Euroopa suur sõltuvus kolmandatest riikidest tooraine osas toob kaasa vajaduse tugevdada kohalikku toormetootmise ja -arenduse võimekust. Tehisintellekti ja teiste uute tehnoloogiate abil saab kiirendada uute, puhtamate ja kättesaadavamate materjalide otsingut ja kasutuselevõttu, toetades samas Euroopa strateegilist autonoomiat ja vastupidavust.

REACH ja kemikaali-alane regulatsioon REACH on maailma kõige terviklikum ja arenenum kemikaale reguleeriv õigusraamistik. Hoolimata selle keerukusest on tööstus pühendunud selle nõuete täitmisele. Viimastel aastatel on meetmed muutunud aga prognoosimatuks, mis loob investeeringute osas ebakindlust. Järjest kasvav regulatiivne surve ohutult kasutatavatele ainetele suurendab kulusid, kuid ei taga investeeringutele vastavat turu tasuvust. ELi konkurentsivõime taastamise raames peab kavandatav REACHi lihtsustamine oluliselt vähendama regulatiivset keerukust, parandama rakendamist, vähendama kulusid ja ebakindlust – eriti VKE-de jaoks – ning tugevdama Euroopa tööstusbaasi ja strateegilist vastupanuvõimet.

Rahastus ja teadus-arendustegevus EL peaks rakendama ettevõtluskesksemat innovatsiooni- ja oskuste arendamise poliitikat. ELi rahastusele juurdepääsu ja aruandlust tuleks lihtsustada – praegune halduskoormus ja aruandlusnõuded ei toeta piisavalt tehnoloogilist arengut ega innovatsiooni globaalsel tasandil.

Innovatsiooni edendamisel on järjest olulisem roll ka tehisintellekti (AI) rakendamisel puhta tööstuse eesmärkide kiiremaks saavutamiseks. Kuigi USA ja Hiina on juba märkimisväärselt investeerinud AI lahendustesse tööstuse rohepöörde toetamiseks, on Euroopa seni tegutsenud ettevaatlikumalt. AI kasutuselevõtt keemiatööstuses võimaldaks kiirendada protsesside optimeerimist, vähendada keskkonnajalajälge ja kiirendada kestlike lahenduste turule jõudmist. Tulevikku vaatav keemiatööstus vajab tugevat järelkasvu ja teadus-arendustegevust. Seetõttu on oluline süvendada koostööd koolide ja ülikoolidega nii teadusprojektide kui ka õppekavade arendamise kaudu. Tihedam koostöö haridusasutustega aitab tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu, toetades sektori pikaajalist arengut ja innovatsioonivõimet.

Riigiabi Liikmesriigid konkureerivad praegu agressiivselt strateegiliste investeeringute pärast. EL peab kiiresti välja töötama ühise raamistiku ja rahastamismudeli, et lõpetada riikidevaheline riigiabikonkurents ja keskenduda uute investeeringute toomisele Euroopasse.

Vähem reguleerimist / Omnibus Tulemuslik ja selge regulatiivne raamistik on tööstuse konkurentsivõime eeltingimus. Kehtiva süsteemi puudused takistavad tööstuse rohepööret. Komisjon peaks läbi vaatama olemasolevad õigusaktid ning kõrvaldama need, mis pärsivad innovatsiooni. Fookus peab olema sektoripõhistel prioriteetidel ja koostöö tööstusega peab olema tihe.

KEEMIATÖÖSTUSE SOOVITUSED Globaalne konkurentsivõime peab olema kliimaneutraalsuse saavutamise tugisammas ja lähtepunkt tulevasele tööstuspoliitikale. Keemiatööstust tuleb tunnustada strateegilise sektorina, mis varustab jätkusuutlike toorainetega kõiki teisi tööstusharusid ja väärtusahelaid. Jätkusuutlik süsinik – tee tulevikku

 Hoida süsinik materjaliringluses – vaadata regulatsioonid üle nii, et süsiniku ringlussevõtt oleks kogu ELi/EMP ulatuses võrdselt tõhus, vältides 30 erinevat poliitikat.

 Toetada ja väärtustada kõiki alternatiivseid süsinikuallikaid võrdselt, sealhulgas jäätmete ja CO₂ ringlussevõttu sõltumata nende päritolust, samuti biopõhiseid allikaid, tagades võrdsed tingimused nii kütustele kui toorainetele.

 Kõik toodetesse seotud ringluses olev süsinik peab olema käsitletud kui mitte- heitkogus kõigis kliimapoliitikates. Tuleks edendada ringväärtusahelaid ja kliimasõbralikke investeeringuid.

 Toetada kõiki kliimaneutraalseid sisendeid, mis on ülemineku jaoks hädavajalikud, ja mitte piirata nende kättesaadavust. Vajame kogu kliimaneutraalset elektri- ja vesinikutootmist.

 Nii mehaanilist kui keemilist ringlussevõttu tuleb tunnustada jäätmete hierarhias kui vahendit süsiniku materjalides hoidmiseks.

 Tagada tehnoloogianeutraalsus teekonna kujundamisel suletud ringmajanduse suunas. Innovatsioon ja rahastus peavad olema avatud kõikidele lahendustele, mis on kliimaneutraalsuse eesmärkidega kooskõlas.

 Toetada kõiki biopõhiseid tooraineid võrdselt ning kehtestada ühtsed reeglid elurikkuse kriteeriumide kohta nii ELi sees kui väljas toodetud toorainele.

 Tagada ELi tööstuse globaalne konkurentsivõime, arvestades suuri investeeringuvajadusi kliimaneutraalsesse tootmisse.

 Käsitleda süsiniku- ja investeeringute lekkimise riski ning rakendada tõhusad poliitikad selle ennetamiseks. Ekspordi kaitsemehhanismideta CBAM-raamistikku ei tohi laiendada teistele ekspordimahukatele tööstussektoritele.

 REACH-määruse läbivaatamisel tuleb suurendada regulatiivse riskijuhtimise prognoositavust, luues selge regulatiivse tegevuskava ning tehes otsuseid teadus- ja tõenduspõhiselt.

 REACHi lihtsustamine peab tähendama lihtsustamist tööstusele, eriti VKEdele. Otsene seos ohuklassifikatsiooni ja ainete keelustamise vahel ei ole lihtsustamine, vaid tekitab ebakindlust ohutute toorainete kättesaadavuse osas.

 Järelevalve ja rakendatavus tuleb arvesse võtta juba REACHi läbivaatamise algusest, kõigis etappides, sealhulgas edasistes piirangutes ja muudatustes.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor

Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415 Tallinn

+372 613 9775 [email protected] www.keemia.ee

Kliimaministeerium Hr. Andres Sutt Meie 23.04.25 energeetika- ja keskkonnaminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Kristi Klaas rohereformi asekantsler Edastatud e—postiga: [email protected] [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr. Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Edastatud e-postiga: [email protected] Pr. Sandra Särav-Tammus majanduse ja innovatsiooni asekantsler Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] REACH määruse läbivaatamine puhta tööstuse kokkuleppe raames Komisjoni 2025. aasta tööprogrammi kohaselt on REACH-määruse sihipärane läbivaatamine kavandatud aasta viimasele kvartalile pealkirja „lihtsustamine” all. Lihtsustamine tähendab eeskirjade tõhusamaks muutmist: tarbetu koormuse vähendamist, tagades samas, et eeskirjad saavutavad seatud eesmärgid. Kooskõlas ELi kohustusega taastada konkurentsivõime, peab väljakuulutatud REACH-määruse lihtsustamine vähendama keerukust, parandama rakendamist, vähendama kulusid ja ebakindlust – eriti VKEde puhul – ning tugevdama Euroopa tööstusbaasi ja strateegilist vastupanuvõimet. Tänu ELis juba kehtivale kemikaalide reguleerimise süsteemile on kogu elanikkonna, sealhulgas tundlike alampopulatsioonide praegune kaitse kemikaalide ohu eest maailmas üks kõrgemaid. Oleme seisukohal, et kõik REACH-määruse ajakohastamise muudatused peavad tingimata olema sihipärased, vähendama tööstuse halduskoormust ja suurendama konkurentsivõimet, ilma et see kahjustaks inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Keemiatööstuse peamised prioriteedid Tuleb vältida igasugust GRA laiendamist:

Keemiatööstus ei toeta üldise riskijuhtimise lähenemisviisi (GRA – Generic Risk management Approach) laiendusi. Teaduspõhised lähenemisviisid piirangutele, sealhulgas riski- ja sotsiaalmajanduslikud hinnangud, on kõige tõhusam viis suurimat muret tekitavate ainete reguleerimiseks. Laiaulatuslikud ja ohupõhised piirangud (st GRA) mõjutaksid oluliselt tootepakkumist ja Euroopa keemia- ning seotud tööstuste konkurentsivõimet. „Üldine lähenemine riskijuhtimisele” (mida tuleks pigem nimetada „üldiseks ohujuhtimiseks”, kuna see ei hõlma tegelikku riski hindamist) loob automatismi, mis toob kaasa põhjendamatud, ettekavatsematud ja ühiskondlikult soovimatud tagajärjed. Juba praegu võidakse kehtivate eeskirjade kohaselt paljud olemasolevad tooted, näiteks kätedesovahendid, automaatselt ja asjatult keelustada, hoolimata ohutust kasutamisest, kui etanool otsustatakse klassifitseerida kategooriasse kantserogeenne ja reproduktiivtoksiline 1B. Tulemuseks võivad olla absurdsed tagajärjed, kus nt etanool on de facto kõigis tarbijatoodetes keelatud, aga mitte inimeste toidulaual. Probleem ei ole ainult riskijuhtimise liigeses lihtsustamises või puudumises, vaid sageli ka ohuhindamise (ehk CLP klassifikatsiooni määramise) liigses lihtsustamises (näiteks ei võeta arvesse ainete ohtlikkuse erinevat potentsust – st negatiivse mõju erinevat tugevust/ulatust) ning kriteeriumide rakendamisel ettevaatusprintsiibist lähtudes igal sammul ohutuse poole kaldu olevate otsuste tegemises, mis kuhjudes annavad tulemuseks vale (ülepaisutatud) ohuprofiili. Automaatsed keelud ja ebaproportsionaalsed piirangud ei pruugi soodustada pikaajalist sisulist innovatsiooni, mis parandab toote jätkusuutlikkust, jõudlust või tarbijakogemust. Selle asemel juhivad niisugused keelud ja piirangud teadus- ja arendustegevuse investeeringud eemale tulevikku suunatud teaduslikest edusammudest (nt biopõhised materjalid või täiustatud ohutuse hindamise meetodid) ning asendavad need reaktiivsetele lühiajalistele asendustele lahenduste leidmisega, mis ei pruugi anda olulist kasu ohutusele ega keskkonnale. Tuleb vältida MAFi integreerimist REACH-määrusesse Oleme vastu segu jaotusteguri (MAF – mixture allocation factor) kehtestamisele, kuna see avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju kõigile keemiatööstuse allkasutus-sektoritele, väärtuslikele rakendustele ning suurendaks vajadust loomkatsete järele. MAF tooks kaasa suure halduskoormuse, ilma kombineeritud riskide tõhusa käsitlemiseta. See mõjutaks kõiki registreerimistoimikutes esitatud riskihinnanguid ja praegust riski iseloomustust. Selle tulemusel peetaks paljusid üksikuid aineid edaspidi „paberil mitte-ohututeks”, kuigi tegelikkuses ei tekita need ained muret. Tõendid näitavad, et kõikidele kemikaalidele rakendatav üldine MAF ei ole õige lahendus, kuna enamik tahtmatuid kemikaalide segusid ei tekita probleeme. Selle asemel tuleks rakendada sihipärasemat riskijuhtimist nende üksikainete suhtes, mis võivad kaasa aidata soovimatute segude toksilisusele. Tuleb vältida polümeeride ülereguleerimist Polümeerid juba on REACH alusel kaudselt reguleeritud monomeeridele rakendatud kohustuste kaudu. Polümeeridele uute teavitus- ja/või registreerimisnõuete kehtestamine REACH-määruse alusel tooks kaasa tarbetu keerukuse, liiasuse ja ebatõhususe kemikaalide haldamisse. See nõuaks nii tööstuselt kui ka Euroopa Kemikaaliametilt (ECHA)

märkimisväärseid lisaressursse. Tööstusharude halduskoormus suureneks, pannes eriti surve alla VKEd. Hinnangute alusel võib erinevaid polümeere EL turul olla 200 000 – 400 000. Tuleb parendada (teaduslikke) dialooge Vajame täiendava (teadus)dialoogi (taas)sisseviimist REACH-i protsessidesse, nt. RACi arvamuste ja rühmitamise ning registreerimistoimikute kohta. Avatud dialoog ja ECHA-ga eelnevalt kokku leppimine on registreerimistoimikute sujuva ajakohastamise või uute väljatöötamise võtmeks. Tuleb tasandada mänguvälja Regulatiivsed meetmed peavad enne vastuvõtmist olema jõustatavad ja proportsionaalsed, et säilitada võrdsed võimalused. Jõustamist ja jõustatavust tuleb kaaluda otsustusprotsessi alguses ja kõigis etappides. Järjekindlam lähenemine jõustamisele, eriti e-kaubanduse ja impordi osas, on vajalik, et tagada õiglus ELis toodetud ja väljastpoolt ELi pärit toodete vahel. Ühtlustatud tõlgenduste ja praktikate tagamiseks on oluline tõhustatud koostöö ELi liikmesriikide täitevasutuste vahel. Koostöös tööstusega tuleks jätkata kooskõlastatud jõustamisprojekte. Kokkuvõte Rõhutame REACHi aluspõhimõtete säilitamise tähtsust, kuid toetame samal ajal sihipäraseid parandusi ja lihtsustusi. Soovime näha teaduspõhiseid lähenemisviise, tihedamat dialoogi ja strateegilist riskijuhtimist, et määrus kaitseks jätkuvalt inimeste tervist ja keskkonda, ilma et see kahjustaks Euroopa (keemia)tööstuse konkurentsivõimet. Lisaks juhime tähelepanu, et tervitame komisjoni uut algatust “VKEde ja konkurentsivõime kontroll”, mis on osa tulevaste seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutest. Seda uut mehhanismi tuleb rakendada ka kriitilise tähtsusega REACH-määruse läbivaatamisel. Enne uute rangete nõuete kehtestamist on vaja läbi viIa põhjalik VKEde ja konkurentsivõime mõjukontroll, et tagada proportsionaalsus ja teostatavus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor