Otsus

76-25/ <

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

76-25/284278

23.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ,

Leonhard Weiss GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S,

Skepast&Puhkim OÜ vaidlustus Osaühingu Rail Baltic Estonia

riigihankes „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu-Läti piir

põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ (viitenumber

284278) ühispakkujate Bouygues Travaux Publics, Budimex

S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra

OÜ, WSP Finland OY pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusele hanke osas 2

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ, INF

INFRA OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG, Ramboll

Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Hankija, Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja vandeadvokaat

Kadri Matteus

Kolmas isik, ühispakkujad Bouygues Travaux Publics,

Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI),

KMG Infra OÜ, WSP Finland OY, esindajad vandeadvokaat

Tavo Tiits ja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss

GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ vaidlustus

rahuldamata.

2. Jätta ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss

GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ

vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda.

3. Mõista ühispakkujatelt LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard

Weiss GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ

Osaühingu Rail Baltic Estonia kasuks välja esindaja kulud 6750 eurot

2 (49)

(käibemaksuta).

4. Mõista ühispakkujatelt LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard

Weiss GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ

ühispakkujate Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL

ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY kasuks välja

esindajate kulud 11 070 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Rail Baltic Estonia (edaspidi ka Hankija) viib läbi konkurentsipõhist

läbirääkimistega hankemenetlust „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu-Läti piir põhitrassi

projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ (viitenumber 284278) (edaspidi Riigihange).

Riigihanke lühikirjeldus on järgmine: „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu-Läti piir

põhitrassi projekteerimine ja ehitamine (Allianss) (edaspidi Projekt). Projekti asukoht on

Eesti Vabariigi territooriumil Tallinnast (Ülemistest) kuni Läti piirini. Rail Baltica raudtee

pikkus Eesti territooriumil on 213 km. Projekti täpsem info on esitatud RHAD Lisas 18

(Tehniline kirjeldus).

Hankija eesmärk on viia Projekt ellu kahe erineva alliansiga nii, et hanke tulemusena

koostatakse ühtne pingerivi ja sõlmitakse allianssleping osas 1 (Allianss 1) edukuselt

esimeseks tunnistatud Pakkujaga ja osas 2 (Allianss 2) edukuselt teiseks tunnistatud

Pakkujaga.

Osa 1 - Allianss 1 - Ülemiste-Pärnu lõik

Osa 2 – Allianss 2 - Pärnu-Eesti/Läti piir“

2. 21.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG,

Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija

12.03.2025 otsusele tunnistada Riigihanke osas 2 edukaks ühispakkujate Bouygues Travaux

Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP

Finland OY (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 21.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/30 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.02.2025 ja neile vastamiseks 04.03.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

3 (49)

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss

GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ, põhjendab vaidlustust

järgmiselt.

4.1. Pakkumusi hinnatakse Riigihanke osade üleselt järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti meeskonna kirjeldus – 10% hindamise osakaalust;

2) projekti plaani osa kirjeldus – 15%;

3) projektijuhtimise- ja koostöövõimekus – 30%;

4) kaasuse ülesanne – 15%;

5) töötasu võrdlushind – 30%.

Riigihanke alusdokument „Lisa 5 – Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“ (edaspidi

Metoodika) täpsustab (lk 3), et esialgseid pakkumusi hinnatakse ainult kriteeriumide 1 ja 2

(so projekti meeskonna kirjeldus ja projekti plaani osa kirjeldus) alusel ning saadud

hindepunktid kanduvad edasi lõplike pakkumuste vooru, kus neil on – võtmaks siis juba

arvesse ka ülejäänud hindamiskriteeriume – teistsugune osakaal, mis näidatud ülal

hindamiskriteeriumide loetelus.

Riigihanke alusdokument „Lisa 2 – Taotluse esitamise ettepanek“ (lk 24, p 8.3.8) sätestab, et

pakkumuste 2. etappi ehk lõplikke pakkumuste vooru kutsutakse esialgsete pakkumuste

paremusjärjestuse neli paremat.

Riigihankes osalemise taotluse esitasid tähtajaks (31.10.2024) viis ettevõtjate konsortsiumi:

1) LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co.

KG ja Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ (Vaidlustaja);

2) GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE

CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS

(üheskoos GRK);

3) Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET

INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY (Kolmas isik);

4) VINCI CONSTRUCTION GEOINFRASTRUCTURE, AS TREV-2 Grupp,

DODIN CAMPENON BERNARD, ETF ja SYSTRA S.A. (üheskoos

VINCI);

5) Verston Eesti OÜ, Osaühing GoTrack, Osaühing Järelpinge Inseneribüroo ja

Osaühing Reaalprojekt (üheskoos Verston).

15.11.2024 said kõik taotluse esitanud konsortsiumid Hankijalt pakkumuse esitamise

ettepaneku ning esitasid Riigihanke mõlemas osas1 tähtajaks (11.12.2024) oma esialgse

pakkumuse.

20.12.2024 tegi Hankija järgmised otsused:

1) tunnistada kõik esialgsed pakkumused vastavaks;

1 Edaspidi ei ole enam täpsustatud, et silmas on peetud mõlemat Riigihanke osa. Eristav viide ühele või teisele Riigihanke osale

on tehtud vaid siis, kui kontekst seda nõuab.

4 (49)

2) anda esialgsetele pakkumuste hindepunkte järgmiselt: 1.) Kolmas isik – 100

p; 2.) GRK – 81,3 p; 3.) VINCI – 81,2 p; 4.) Vaidlustaja – 58 p; 5.) Verston –

51 p;

3) arvata edasisest menetlusest välja Verston, kelle esialgne pakkumus sai vähim

hindepunkte;

4) kutsuda pakkumuste 2. etappi Kolmas isik , GRK, VINCI ja Vaidlustaja.

Hankija viis 2. etappi pääsenud pakkujatega läbi arendustöötoad, kaasusülesande

lahendamise ja läbirääkimised lepingu tingimuste üle.

Kõik 2. etappi pääsenud pakkujad esitasid tähajaks (28.02.2025) oma lõpliku pakkumuse.

12.03.2025 tegi Hankija järgmised otsused:

1) tunnistada kõik lõplikud pakkumused vastavaks;

2) anda lõplikele pakkumustele hindepunkte järgmiselt (esitatud langevas järjekorras):

i. GRK – 90,11 p;

ii. Kolmas isik – 78,06 p;

iii. Vaidlustaja – 76,29 p;

iv. VINCI – 70,76 p;

3) tunnistada edukaks järgmised pakkumused: osas 1 (allianss nr 1) – GRK; osas 2

(allianss nr 2) – Kolmas isik.

Vaidlustaja leiab, et Metoodikat arvesse võttes on tema lõplikku pakkumust hinnatud liiga

madalalt ja Kolmanda isiku lõplikku pakkumust liiga kõrgelt. Vaidlustaja hinnangul peaks

pakkumuste õige, so Metoodikale vastava, hindamise korral olema paremusjärjestuses 2.

kohal tema pakkumus.

4.2. Hankija on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku lõplikke pakkumusi hinnates eksinud

Metoodika lk 9–11 sätestatud hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“

hindamise metoodika vastu. Vaidlustaja pakkumusele on antud liiga vähe ja Kolmanda isiku

pakkumusele liiga palju punkte.

Hankija on andnud 3. hindamiskriteeriumi eest Kolmanda isiku pakkumusele 21,9 kaalutud

punkti ja Vaidlustaja pakkumusele 16,8 kaalutud punkti.

Metoodika õige kohaldamise korral peaks Vaidlustaja pakkumus saama 3.

hindamiskriteeriumis kokku minimaalselt 19,2 kaalutud punkti ja Kolmanda isiku pakkumus

kokku maksimaalselt 18,3 kaalutud punkti. Arvestades, et praegu on kahe pakkumuse

lõppskoori vahe vaid 1,77 p (78,06–76,29), tähendaks eelmainitud korrektsioon, et

Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused vahetaksid paremusjärjestuses kohad ning

Vaidlustaja pakkumusel oleks koondpunkte minimaalselt 78,69 p ja Kolmanda isiku omal

maksimaalselt 74,46 p. Vaidlustaja pakkumus tõuseks 2. kohale ja Kolmanda isiku pakkumus

langeks 3. kohale, mis tähendaks, et Riigihanke osas 2 tuleks edukaks tunnistada hoopis

Vaidlustaja pakkumus.

Selleks, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused vahetaksid omavahel pingerivis kohad,

piisab ka sellest, et vaidlustuskomisjon nõustub kasvõi ühe Vaidlustaja etteheitega.

4.3. Kolmanda isiku pakkumuse ebaõige hindamine

5 (49)

4.3.1. Alamkriteerium 1

Kolmanda isiku pakkumus sai alamkriteeriumi 1 eest 10 p skaalal 7 p, mis kaalutud hindena

annab 2,1 p (7x0,3, tähistamaks 30%-list osakaalu). Järelikult, võttes aluseks Metoodika, pidi

Hankija leidma, et Kolmanda isiku pakkumus langeb kõnealuses alamkriteeriumis

hindeklassi „Hea. 6–8 punkti“. Metoodikat korrektselt järgides ei saa Kolmanda isiku

esinemine arendustöötoas Hankija enda ülestähelduste järgi langeda hindeklassi „Hea. 6–8

p“. Õige oleks klass „Nõrk. 0–2 p“ või parimal juhul „Rahuldav. 3–5 p“ ning sedagi vaid 3 p

juures.

Hankija on pakkumustele 3. hindamiskriteeriumi (projektijuhtimise- ja koostöövõimekus)

eest antud hindepunkte põhjendanud oma 12.03.2025 otsuse lisas 2 (edaspidi Põhjendused),

mille originaal on inglise keeles. Et aga vaidlustusmenetlus toimub eesti keeles (RHS § 190

lg 8), esitab Vaidlustaja tõendina Hankija koostatud eestikeelse tõlke nimetatud dokumendist

(vaidlustuse lisa 1).

4.3.1.1. Esiteks võib Põhjenduste lk 2 lõpust lugeda Kolmanda isiku kohta järgmist:

„Pärastlõunaks tundus enamik eesmärke olevat selged, välja arvatud ülesande nr 4,

tootmisega seotud alameesmärk, mida arvestati üldisel tasandil.“

Niisiis on Hankija fikseerinud, et töötoa pärastlõunaks ei olnud kõik eesmärgid selged (ehkki

pidanuks olema), kuivõrd tootmisega seotud alameesmärki oli arvestatud vaid „üldisel

tasandil“. See ei vasta hindeklassi „Hea. 6–8 p“ esimesele tunnusjoonele „/---/ ühine töö on

korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks“. Korrektne vaste hindamisskaalal on

„Rahuldav. 3–5 p“, mis näeb ette järgmist. Nimelt, kui töögrupp ei ole kõikide eesmärkidega

arvestanud – mõnega vaid osaliselt –, siis ei saa rääkida sellest, et „töö on korraldatud“ (so

puudusteta / veatult / täielikult korraldatud).

4.3.1.2. Teiseks võib Põhjenduste lk 4 kesk- ja lõpuosast lugeda Kolmanda isiku kohta

järgmist:

„Lõpuks tekkis vajadus kiirustada, sest ettekanneteks oli reserveeritud lühike aeg, mis

algas ajagraafikus märgitust veidi hiljem /---/ ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel

päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut.“

Seega on Hankija selgesõnaliselt fikseerinud, et Kolmas isik ei teinud ühte ülesannet tähtajaks

ära. Töö, mis pidi saama esitatud töötoa 1. päeval, esitati alles 2. päeval, so hilinenult. Ka

viibisid võrreldes ajagraafikuga erinevad presentatsioonid. See ei vasta hindeklassi „Hea. 6–

8 p“ teisele tunnusjoonele. Hankija ei saa arvestada ja kõrgete hindepunktidega premeerida

hilinenult esitatud tööd. Seega on tööga hilinemisel korrektne vaste hindamisskaalal „Nõrk.

0–2 p“. Kõne alla ei tule isegi mitte „Rahuldav. 3–5 p“, kuna see nõuaks, et „töökorralduse

struktuur arvestab ette antud ajaraamistikku“. Hilinemine tähendab, et pole suudetud ette

antud ajaraamistikuga arvestada.

4.3.1.3. Kõrgem hinne kui 3 p ei ole kindlasti õigustatud, kuna see juba täielikult eiraks tõika,

et teatava tööga hilinemise tõttu oli Kolmanda isiku ajakasutus Metoodika mõistes „nõrk“.

Isegi kui Kolmandale isikule soodsamalt anda talle kõnealuses alamkriteeriumis 3 p, siis

tähendaks see, et selle alamkriteeriumi kaalutud hinne on 0,9 p (3x0,3), kõigi

alamkriteeriumide kaalutud hinne 6,1 p (0,9+2,4+2,8) ning kogu 3. hindamiskriteeriumi

kaalutud hinne 18,3 p (6,1x3). Hetkel on Kolmanda isiku viimane näitaja 21,9 p ehk

6 (49)

eeltoodud ümberarvutuse puhul oleks juba varuga tasa tehtud praegune 1,77 p suurune vahe

Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste üldskooride vahel.

4.3.2. Alamkriteerium 2

Kolmanda isiku pakkumus sai alamkriteeriumi 2 eest 10 p skaalal 8 p, mis kaalutud hindena

annab 2,4 p (8x0,3, tähistamaks 30%-list osakaalu). Järelikult, võttes aluseks Metoodika, pidi

Hankija leidma, et Kolmanda isiku pakkumus langeb kõnealuses alamkriteeriumis

hindeklassi „Hea. 6–8 punkti“. Kõik selle alamkriteeriumi hindeklassid ja nende

lahtiseletused on esitatud Metoodika lk 10.

Metoodikat korrektselt järgides ei saa Kolmanda isiku esinemine arendustöötoas Hankija

enda ülestähelduste järgi langeda hindeklassi „Hea. 6–8 p“. Õige oleks klass „Nõrk. 0–2 p“

või parimal juhul „Rahuldav. 3–5 p“ ning sedagi vaid 3 p juures.

4.3.2.1. Esiteks võib Põhjenduste lk 8 lõpust ja lk 9 ülaosast lugeda Kolmanda isiku kohta

järgmist:

„Üksikasjalikum ja värskem sisu puudus osaliselt, kuna PM [project manager –

projektijuht] osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe. /---/ Mõlema töötoa päeval

PM rühmatöös enamasti ei osalenud.“

Niisiis on Hankija fikseerinud, et Kolmanda isiku töörühma juht (projektijuht) lõi rühma

aruteludes kaasa vaid vähesel määral ja sellest kannatas ka arutelude kvaliteet. See ei vasta

hindeklassi „Hea. 6–8 p“ esimesele tunnusjoonele. Kui projektijuht on töö kvaliteeti

kahjustaval määral vajaka, siis ei ole see avatud ja kaasav töökultuur ega teeni vastastikuse

usalduse tekkimist. Korrektne vaste hindamisskaalal on „Nõrk. 0–2 p“. Juhirolli puudulik

täitmine saab mistahes inimkoosluses vastastikust usaldust täita justnimelt vaid „vähesel

määral“. Isegi pakkujale väga soodsa käsitluse korral ei saa liikuda kõrgemale kui hindeklass

„Rahuldav. 3–5 p“. Hankija tähelepanekud võimaldavad pakkujasõbraliku hoiaku korral

rääkida maksimaalselt „osalisest usalduse ehitamisest“. Arvestades ka järgmises punktis

toodut – töörühma liikmete kohatine üksi jätmine – on siiski õigem hindeklass „Nõrk. 0–2

p“.

4.3.2.2. Teiseks võib Põhjenduste lk 9 üla- ja keskosast lugeda Kolmanda isiku kohta

järgmist:

„Rühmade suurused varieerusid; mõnes rühmas oli osalejaid vähem kui teistes. Osa

potentsiaalsest väärtuse loomisest jäi kasutamata, kuna eksperdid kõigi rühmade vahel

ei roteerunud. /---/ Isikutega, kes osalesid töötubade päevadel osaliselt, arvestati ja

alguses ka juhendati, kuid jäeti seejärel suuremalt jaolt täiendava toetuseta.“

Seega on Hankija tõdenud, et Kolmas isik jättis osa ekspertide teadmistest ja sellest loodavast

potentsiaalsest väärtusest kasutamata. Ka jäeti osad töörühma liikmed ühel hetkel lihtsalt

omapäi, ilma juhendust ja toetust andmata. See ei vasta hindeklassi „Hea. 6–8 p“ teisele

tunnusjoonele. Kui Hankija ise on nentinud, et ekspertide teadmisi osaliselt ei kasutatud ning

osad rühmaliikmed jäeti kõrvale, siis ei ole võimalik Metoodikat rikkumata anda hinnet, mille

järgi „erinevate osapoolte ja ekspertide pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi arvestatakse“.

Ühel ja samal ajal ei saa kehtida hinnang „osaliselt ei arvestata“ ja „(täielikult)

arvestatakse“. See on lihtne loogikaviga. Korrektne vaste hindamisskaalal on „Rahuldav. 3–

5 p“.

7 (49)

4.3.2.3. Kõrgem hinne kui 3 p ei ole kindlasti õigustatud, kuna see juba täielikult eiraks tõika,

et tõsiselt puudulike usaldussuhete tõttu oli BTP töögrupi esinemine Metoodika mõistes

„nõrk“. Isegi kui Kolmandale isikule soodsamalt anda talle kõnealuses alamkriteeriumis 3 p,

siis tähendaks see, et tema kogu 3. hindamiskriteeriumi kaalutud hindeks tuleb 18,3 p ja see

tähendaks, et Vaidlustaja pakkumus tõuseks Kolmanda isiku omast pingerivis mööda.

4.3.3. Alamkriteerium 3

Kolmanda isiku pakkumus sai alamkriteeriumi 3 eest 10 p skaalal 7 p, mis kaalutud hindena

annab 2,8 p (7x0,4, tähistamaks 40%-list osakaalu). Järelikult, võttes aluseks Metoodika, pidi

Hankija leidma, et Kolmanda isiku pakkumus langeb kõnealuses alamkriteeriumis

hindeklassi „Hea. 6–8 punkti“. Kõik selle alamkriteeriumi hindeklassid ja nende

lahtiseletused on esitatud Metoodika lk 11.

Metoodikat korrektselt järgides ei saa Kolmanda isiku esinemine arendustöötoas Hankija

enda ülestähelduste järgi langeda hindeklassi „Hea. 6–8 p“. Õige oleks klass „Rahuldav. 3–5

p“ ning sedagi vaid 3 p juures.

4.3.3.1. Esiteks võib Põhjenduste lk 12 ülaosast lugeda Kolmanda isiku kohta järgmist:

„Muul juhul sõltus väärtuse loomine peamiselt kliendi [s.o RBE] panusest. Kuigi

kahepäevased ülesanded olid täidetud töötoa päevade vahelisel ajal, siis suurt

lisandväärtust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi ühiselt edasi.“

Niisiis on Hankija leidnud, et väärtuseloome tulenes osaliselt tema enda panusest, aga mitte

Kolmanda isiku panusest, kelle ülesanne see arendustöötoas tegelikult oli. Kriitilised, ent

kõnekad on Hankija märkused, et „suurt lisandväärust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi

ühiselt edasi“. See ei vasta hindeklassi „Hea. 6–8 p“ esimesele tunnusjoonele. Nagu Hankija

selgitas, siis väärtust ja kasu nii talle kui projektile ei selgitanud välja mitte Kolmas isik üksi,

vaid olude sunnil ka Hankija ise. Ka ei arendanud Kolmas isik talle Hankija ette antud leide

edasi ehk „ei arvestanud neid lahenduste väljatöötamisel“. Korrektne vaste hindamisskaalal

on „Rahuldav. 3–5 p“.

4.3.3.2. Teiseks võib Põhjenduste lk 13 lugeda Kolmanda isiku kohta järgmist:

„Osa tulemusi jäi üldisemale tasemele. Esimesel päeval sisaldasid ülesande nr 4

tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid. Teisel päeval vajas hankestrateegia

mõningast edasi arendamist. /---/ Mõne teema puhul esitati tulemused üldisel tasandil,

mis tekitas kliendipoolsetes osalejates mitmeid küsimusi.“

Seega on Hankija ette heitnud, et osa tulemusi presenteeriti vaid „üldisel tasemel“ ja see

tekitas „mitmeid küsimusi“; samuti, et oli „vähe konkreetsust“ ja hankestrateegia vajas

„mõningast edasiarendamist“. See ei vasta hindeklassi „Hea. 6–8 p“ teisele tunnusjoonele.

Eeltoodud märksõnad Hankija hinnanguis ei saa tõsi- ja ausameelse lähenemise korral

seonduda hinnangutega „hea tase“ ja „selge presenteerimine“. Üks ja sama asi ei saa

samaaegselt olla hea ja selge ning samas ka vajada edasiarendamist ja tekitada mitmeid

küsimusi. See on lihtne loogikaviga. Korrektne vaste hindamisskaalal on „Rahuldav. 3–5 p“.

Arvestades Metoodika ingliskeelset tõlget, mis kasutab selles kontekstis sõnastust

„crystallizes them“ („them“ tähenduses „results of the tasks“, vt seal lk 11), siis tuleb

eestikeelse versiooni viidet „osalisusele“ mõista kui puudulikku presenteerimist –

presenteerimine, mis ei „kristalliseeri“ töötulemusi.

8 (49)

4.3.3.3. Olukorras, kus Hankija täheldused Kolmanda isiku esinemise kohta vastavad läbivalt

ja mitmel põhjusel „Rahuldav. 3–5 p“ hindeklassile, ei saa Hankija kaalutlusreegleid

rikkumata anda Kolmanda isiku pakkumusele muud kui 3 või 4 p. Kõrgem hinne kui 4 p ei

ole kindlasti õigustatud, kuna see juba täielikult eiraks mitmeid hankija fikseeritud puudusi

Kolmanda isiku töögrupi esinemises. Isegi kui Kolmandale isikule soodsamalt anda talle

kõnealuses alamkriteeriumis 4 p, siis tähendaks see, et selle alamkriteeriumi kaalutud hinne

on 1,6 p (4x0,4), kõigi alamkriteeriumide kaalutud hinne 6,1 p (2,1+2,4+1,6) ning kogu 3.

hindamiskriteeriumi kaalutud hinne 18,3 p (6,1x3). Hetkel on Kolmanda isiku viimane näitaja

21,9 p ehk eeltoodud ümberarvutuse puhul oleks juba varuga tasa tehtud praegune 1,77 p

suurune vahe Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste üldskooride vahel.

4.4. Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamine

Hankija on Vaidlustaja pakkumust alahinnanud alamkriteeriumis 3 „Luua väärtust ja pidevat

parendust“.

4.4.1. Vaidlustaja pakkumus sai alamkriteeriumi 3 eest 10 p skaalal 5 p, mis kaalutud hindena

annab 2 p (5x0,4, tähistamaks 40%-list osakaalu). Järelikult, võttes aluseks Metoodika, pidi

Hankija leidma, et Vaidlustaja pakkumus langeb kõnealuses alamkriteeriumis hindeklassi

„Rahuldav. 3–5 p“.

Metoodikat korrektselt järgides ei saa Vaidlustaja esinemine arendustöötoas Hankija enda

ülestähelduste järgi langeda hindeklassi „Rahuldav. 3–5 p“. Õige oleks klass „Hea. 6–8 p“

ning seda vähemalt 7 p tasemel.

Nimelt võib Põhjenduste lk 11 ja 12 lugeda Vaidlustaja kohta järgmist:

„Pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel tasandil /---/ Töötubade päevadel

toimusid üldised peegelduse sessioonid, mis aitasid keskenduda mõnele kitsamale

edasiarendusele. /---/ Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide

hankimise ideid, põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades

neid järkjärgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust Üldiselt mõistsid nad, et

raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks peamine prioriteet.“

Seega on Hankija selge sõnaga välja toonud, et isegi kui mõnes väärtuseloome aspektis jäi

Vaidlustajal Hankija arvates ideaalne resultaat saavutamata, esineti töötoas siiski moel, mis

„üldisel tasandil“ lõi väärtust ning näitas pakkuja „õppimisvõimekust“ ja hankija prioriteetide

mõistmist. See ei vasta hindeklassi „Rahuldav. 3–5 p“ esimesele tunnusjoonele.

Adekvaatsem, so korrektne vaste hindamisskaalal on „Hea. 6–8 p“, mis näeb ette järgmist:

„Selgitatakse üldiselt välja, mis loob projektis kliendi jaoks väärtust ja kasu projektile ning

neid arvestatakse lahenduste väljatöötamisel.“ Hankija põhjendid kattuvad just nende

viimaste märksõnadega. Liikudes madalamasse hindeklassi, hindas Hankija Vaidlustaja

pakkumuse kunstlikult alla.

4.4.2. Olukorras, kus Hankija täheldused Vaidlustaja esinemise kohta vastavad sisuliselt

täielikult hindeklassi „Hea. 6–8 p“ tunnustele, ei saa Hankija kaalutlusreegleid rikkumata

anda Vaidlustaja pakkumusele muud kui 7 või 8 p. Välistatud on hindeklassi madalaim hinne

– 6 p – sest selleks peaks esinema selgesti äratuntav ja veenev põhjus. Seda aga ei ole.

Vastupidi, Hankija kirja pandud hinnangu viivad ausa- ja tõsimeelse lähenemise korral

9 (49)

järelduseni, et Vaidlustaja pakutud väärtuseloome oli hindeklassi „Hea“ kesk- või kõrgtaseme

vääriline. Isegi kui Vaidlustajale kahjulikumalt anda talle kõnealuses alamkriteeriumis 7 p,

siis tähendaks see, et selle alamkriteeriumi kaalutud hinne on 2,8 p (7x0,4), kõigi

alamkriteeriumide kaalutud hinne 6,4 p (1,8+1,8+2,8) ning kogu 3. hindamiskriteeriumi

kaalutud hinne 19,2 p (6,4x3). Hetkel on Vaidlustaja viimane näitaja 16,8 p ehk eeltoodud

ümberarvutuse puhul oleks juba varuga tasa tehtud praegune 1,77 p suurune vahe Vaidlustaja

ja Kolmanda isiku pakkumuste üldskooride vahel.

4.5. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.5.1. Kompetentne komisjon loob küll eeldused kvaliteetseks tulemiks, kuid pole 100%-line

õiguspärasuse garantii. Inimesed on ekslikud ning ainuüksi tõik, et komisjoni kuulusid X, Y

ja Z, ei tähenda tingimata seda, et hindamine oli objektiivne ja õiguspärane.

Vaidlustajal ei ole etteheiteid hindamiskomisjoni koosseisule ega ka mitte komisjoni

fikseeritud tähelepanekutele. Vaidlus on selles, kas hindepunktide põhjendustesse

(Põhjendused) kirja pandud hinnangud õigustavad Metoodika kohaselt punkte, mis

pakkumustele omistati. Seega on küsimuse all Metoodika kohaldamine.

Hinnangud, mis hindamiskomisjonil tuli anda, on suuresti subjektiivsed. Vaidluse all ei ole

hindamiskomisjoni sisulised leiud (kes oli aktiivne, kes passiivne, kes pakkus väärtust, kes

mitte jne), vaid nende alusel antud hindepunktid. Isegi subjektiivsuse korral ei ole Hankija

otsustusruum piiramatu. Subjektiivsus ei tohi üle kasvada meelevaldsuseks ega kirja pandud

reeglite kohaldamata jätmiseks. Hankija peab rangelt järgima iseendale Metoodikaga seatud

piire.

4.5.2. Hankija ja Kolmanda isiku vastuste läbiv joon on, et Vaidlustaja argumendid on „selgelt

eksitavad“ jmt. Ometi ei ole kumbki neist Vaidlustaja kriitikale pea üheski episoodis sisuliselt

vastanud.

4.5.3. Mõistmatu on Hankija seisukoht, et „hindamisskaala punkt „Ülesanded viiakse läbi

kokkulepitud viisil ning ette antud ajaraamis“ tähendab enamat, kui ülesande täitmist. See

tähendab, et pakkuja tagab kokkulepitud töö (kogu töötoa ajal töötamine, mitte ainult

konkreetse ülesande täitmine) ja vaba aja kasutamise (pakkuja kasutab kogu töötoa aega

täielikult, mitte ainult ühte osa töötoast).“ Isegi kui vaatlusalune fraas hindamismetoodikas

„tähendab enamat“ kui vaid konkreetsete tööde õigeaegset teostamist, hõlmab see „enam“

siiski ka seda „vähemat“. Seega, isegi kui Hankija vaatleb „ette antud ajaraamis“ tegutsemist

kuidagi laiemalt, siis möödapääsmatult hõlmab see määratlus ka kõigi ja mistahes üksikute

tähtajaliste tööde õigeaegset teostamist. Tõsimeelse suhtumise korral ei saa ju väita, et teatav

töö tehti ära hilinenult, ent siiski ette antud ajaraamis. Sellise lause esimene ja teine pool on

teineteist välistavad.

Õigusliku aluseta on Kolmanda isiku lähenemine, et Põhjenduste eesti- ja ingliskeelsete

versioonide sõnastusliku lahknevuse korral tuleb anda prioriteet viimasele. Riigihanke

alusdokumendid midagi sellist ette ei näe. Hoopis vastupidi, Riigihanke üldandmed

riigihangete registris sedastavad, et hankedokumentide „ametlik“ versioon on eesti keeles,

„mitteametlik“ aga inglise keeles. Ka hanketeate p 11.1 sedastab, et „Keeled, milles käesolev

teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel“. Eelnevat ehk dokumentide (mitte)ametlikkust

kui küsimust õiguslikust kaalust tuleb eristada küsimusest „originaalsusest“. Isegi kui

10 (49)

kõigepealt koostati ingliskeelne dokument, st see on „originaal“, siis kui inglise keel ei ole

hankemenetluse ametlik keel, ei ole ingliskeelse dokumendi originaaliks olemisel konflikti

lahendamise olukorras tähtust.

4.5.4. Hankija ja Kolmas isik teevad veel ühe põhimõttelise vea, kui väidavad, et 1. päeva

kella 15:30ks esitada tulnud ülesande presentatsiooni võis teha ka 2. päeva hommikul. See

otsitud argument lahkneb täielikult sellest, mis oli Hankija positsioon vaid mõni nädal varem.

Ei saa ju rääkida ühekorraga „tähtajast esimesel päeval“ ja sellest, et tähtaega üldse ei ole või

see lõpeb millalgi hiljem kui esimesel päeval. Kui teatav ülesanne on, nagu ütleb Põhjenduste

ingliskeelne versioon – due on the first day –, siis ei saa loogiliselt olla, et seda ülesannet oli

lubatav täita, ilma et seda käsitataks hilinemisena, ka teisel päeval. Siin pole isegi määrav, kas

tähtaeg oli Hankija dikteeritud või pakkuja enda seatud. Eriti märgiline on, et Hankija sõnab

paar lauset pärast mõista andmist, et Kolmas isik ei hilinenud millegagi, veel sedagi, et

hindamiskomisjon konsensuslikult sedastas Kolmanda isiku tegemises „mõningaid ajalisi

nihkumisi“.

Vale on Hankija väide, et „sarnaselt tegutsesid [st esitasid ülesande mälupulgal 1. päeva kl

15:30ks ja presenteerisid ülesannet 2. päeval] ka teised pakkujad (sh vaidlustaja ise!)“.

Vaidlustaja kinnitab, et tema täitis mõlemad pingutused – ülesande mälupulgal esitamine ja

ülesande presenteerimine – ära 1. päeval enne kell 15:30. Selle kohta on lisatud ka Vaidlustaja

tiimi asjaomase liikme, presentatsiooni teinud T.A. kinnituskiri (lisa 1). Vaidlustaja on saanud

ka kahe teise pakkuja (edukas konsortsium GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts

Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO

SAS ning 4. kohale jäänud konsortsium VINCI CONSTRUCTION

GEOINFRASTRUCTURE, AS TREV-2 Grupp, DODIN CAMPENON BERNARD, ETF ja

SYSTRA S.A.) käest info, et nemadki talitasid just nõnda, st arendustöötoa 1. päeva kell

15:30ks esitasid ülesande mälupulgal ja ka presenteerisid selle. Seega on Kolmas isik

tegelikult ainuke pakkuja, kes viis asjaomase ülesande lõpule alles töötoa 2. päeval. Siit edasi

on Hankija ülesanne need väited tõendatult ümber lükata.

4.5.5. Hankija seletuses, et „hindamiskomisjon jõudis konsensusele, et hoolimata mõningatest

ajalistest nihkumistest kolmandate isikute enda määratud ajaraamis, olid töö eesmärgid siiski

täidetud ja töö toimus struktuurselt“ väljendub kõige ehedamalt see, mida Vaidlustaja oma

vaidlustusega ette heidab, nimelt Metoodikast kõrvalekaldumist:

1) Hankija möönab „mõningaid ajalisi nihkumisi“ (tõlgituna inimkeelde: ülesannete

täitmisega hilineti);

2) hindamismetoodika võimaldab hindeklassi „hea“ (6–8 p) kuuluva hinde anda vaid

siis, kui „ülesanded viiakse läbi ette antud ajaraamis“;

3) Hankija otsustab sellest olenemata, et hilinemist ei tulegi tegelikult arvesse võtta.

See on ehe näide, kuidas Hankija valikuliselt ühe pakkuja puhul jätab hindamisreeglid

kohaldamata.

4.5.6. Arendustöötoa 1. ja 2. päev ei olnud kalendaarses mõttes järjestikused päevad, vaid

need toimusid lausa viiepäevase vahega (so 1. ja 2. päeva vahele jäi viis täispikka päeva;

Kolmanda isiku 1. päev oli 04.02 ja 2. päev 10.02.2025). Mängureeglid ei ole võrdsed, kui

ühele pakkujale antakse võimalus presentatsiooniks valmistuda sisuliselt terve nädal, samas

kui teised pidid presentatsiooni ette valmistama ja selle läbi viima 1. päeval nö käigult.

Probleem ei seisne mitte üksnes ettevalmistuse ajas, vaid ka võimalustes. Arendustöötuba oli

11 (49)

nn suletud ruum, töötoas osalejad ei tohtinud kontakteeruda töötoaväliste isikutega (vt kutse

Riigihanke 2. faasi, lisa 2, seal lk 4 lõpp: „Arendustöötoa ajal ja kaasuse ülesande

sooritamisel ei ole kontakt väljaspool arendustöötoa isikutega lubatud.“). On ilmne, et

Kolmas isik sai vaidlusaluse presentatsiooni eel lausa viie täispikka päeva vältel

konsulteerida kellega tahes. Seega on väliste isikutega mittekokkupuutumise nõuet vähemasti

kompromiteeritud, kui mitte otse rikutud. Hankija ei ole sellele kahjuks tähelepanu pööranud

ja kaalu omistanud.

Arendustöötoa ülesannete esitamine ja esitlemine oli oluline osa arendustöötoa hindamisele

kuuluvast tegevusest. Näiteks 3. hindamiskriteeriumi 3. alamkriteerium „Luua väärtust ja

pidevat parendust“ spetsiaalselt hindab ka pakkujate presentatsioone.

Kui Metoodikat korrektselt ja pakkujaid võrdselt kohtlevalt kohaldada, siis ei tohiks hilinenult

(faktiliselt ca nädal hiljem tehtud) presentatsiooni hindamisel üldse arvesse võtta. Hilinenud

presentatsiooni hindamine ei ole aus ega täida oma eesmärki kontrollida pakkuja suutlikkust

toimida kitsas ette antud ajaraamis. Hankija on pakkujaid hinnanud erinevalt aluselt. Pikalt

ette valmistatud presentatsioonil on võrreldes kohapeal ja käigupealt tehtuga selge eelis,

saavutamaks paremat kvaliteeti. Kui Vaidlustajale olnuks teada, et ta ei pea töötoa 1. päeva

töid juba samal päeval presenteerima, siis temagi kindlasti kasutanuks seda võimalust, sest

see mõistagi võimaldab asjad paremini läbi mõelda, tõsta esinemise taset jne. Muu hulgas neil

põhjustel ei ole õige, et Hankija omistas Kolmandale isikule alamkriteeriumis „Luua väärtust

ja pidevat parendust“ 7 punkti. Õige olnuks anda 3 p, maksimaalselt 4 p.

4.5.7. Hankija on arusaamatult viidanud Riigikohtu praktikale, mis puudutab Hankija õigust

oma tööd pakkumuste hindamisel korraldada ning kujundada hindamismetoodika tervikuna

alles pärast pakkumuste avamist. Antud juhul on Hankija kehtestanud ammendava

Metoodika. Hankijal ei olnud voli Metoodikat pakkumuste hindamise käigus „edasi

arendada“.

4.5.8. Ehkki Hankija on kinnitanud, et iga pakkumust hinnati „üksikult vastavalt

hindamismetoodikas toodule“, on ta ikkagi asunud oma vastuses Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku esinemist arendustöötoas omavahel võrdlema. See on metoodiline ja põhimõtteline viga.

Metoodika ei näe ette pakkumuste omavahelist võrdlemist, vaid iga pakkumust tuli hinnata

nö iseenda ja Metoodika peeglis. Hankija pakutud võrdlused on vildakad ka põhjusel, et kui

juba võrrelda (ehkki see on eos vale), siis tuleks võrrelda kõiki nelja pakkumust, mitte vaid

kahte vaidlusalust. Üleüldiselt jääb nii Hankija vastusest kui ka Põhjendustest mulje, et

tegelikult ongi hindamiskomisjon pakkumusi omavahel võrrelnud, mis on aga keelatud.

4.5.9. Hankija on läbivalt hindamiskomisjoni põhjendustele juurde mõelnud, neid edasi

arendanud, selgitanud moel, nagu seda hindamiskomisjon ise ei teinud jne. See ei ole lubatav.

Hankija on vastuse lisadena 1 ja 2 esitanud hindamiskomisjoni põhjendused, mis on

vaidlustusmenetluse tarbeks tähistatud teatud värvikoodidega. Põhjenduste algversioonides

midagi niisugust ei ole. Pole võimalik objektiivselt kontrollida, kas hindamiskomisjon ka

päriselt vaatles kõiki neid väljaütlemisi sellises võtmes nagu Hankija on vaidlustusmenetluses

seletama asunud (punane = negatiivne; roheline = positiivne; kollane = „töö, mis on toimunud,

kuid ei anna iseenesest hindamiskriteeriumide seisukohast pakkuja tööle mingit

lisaväärtust“).

12 (49)

Arusaamatuks jääb, mis loogikast või põhimõtetest lähtuvalt on Hankija osa lauseid või

lauseosi värvinud, aga teised hoopis värvita jätnud.2 Hankija on kollaseks värvinud lause „/-

--/ ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut“. Tuleb

küll nõustuda, et see, kui teatava ülesande esitamisega hilinetakse, „ei anna tööle

lisaväärtust“, aga see on vaid nö pool tehtest, mündi üks külg. Nimelt ei ole hilinemine

neutraalset laadi juhtumine, vaid selge ebaõnnestumine, puudujääk, midagi negatiivset. Nii

peaks see lause olema Hankijal värvitud punaseks, kui ta sooviks oma vastloodud

värviskeemi tõsiselt võtta.

Ilmekas näiteks on see, kus Kolmanda isikul puhul on lauseosa „Kõik pakkuja meeskonna

liikmed panustasid aktiivselt“ märgitud roheliseks, näitamaks selle positiivsust, aga

sealsamas kõrval on Vaidlustajat puudutav fraas „Teised meeskonnaliikmed osalesid

töörühmades, juhtides arutelusid või panustades sisusse“ jäetud üldse värvimata nagu see ei

oleks positiivne või ei omaks üldse kaalu.

4.5.10. Käsitledes 2. alamkriteeriumi, on Hankija omistanud Vaidlustajale väite, et asjaomane

hindamiskriteerium „on kohaldatav ainult projektijuhi suhtes“. Vaidlustaja ei ole midagi

sellist väitnud. Hankija ei ole kas vaidlustusest selles osas aru saanud või tahtlikult moonutab

Vaidlustaja mõtteid. Vaidlustuses on küll mh viidatud hindamiskomisjoni tähelepanekutele

seoses Kolmanda isiku projektijuhiga, ent sellest ei järeldu otse ega kaudselt, et vähem punkte

tuleks anda projektijuhile. Hindamisele kuulus mõistagi pakkuja tiimi kui terviku tegevus,

ent projektijuhi vähene kohalolek mõjutas kogu tiimi tööd. Põhjendustest tuleneb, et

Üksikasjalikum ja värskem sisu puudus osaliselt, kuna PM [project manager – projektijuht]

osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe. Neid Hankija sõnu silmas pidades on alusetu

kriitika Vaidlustaja aadressil, nagu too oleks välja mõelnud väite, et projektijuhi puudumise

tõttu kannatas arutelude kvaliteet. Kui Hankija ise on kirjasõnas fikseerinud, et projektijuht

„osales rühmaaruteludes vähe“, mistõttu „üksikasjalikum ja värskem sisu puudus osaliselt“,

siis sellest tulenebki, et üks viis teiseni (põhjus–tagajärg): liidri eemalolek pärssis arutelude

kvaliteeti.

4.5.11. Seoses Hankija vastuse lisadega 3 ja 4 (Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi avaldus)

tuleb toonitada, et see avaldus on sündinud pärast vaidlustuse esitamist. Seega ei ole tegemist

autentse pakkumuste hindamise aegse või vahetult sellele järgnevalt antud hinnanguga.

Järelikult võivad sellises hinnangus mängida rolli juba hoopis teised kaalutlused kui

neutraalne tagasiside nähtule – hinnangu andmise kontekst on tuntavalt teine.

Kõrvaline vaatleja põhimõtteliselt ei saa anda sellist kõikehõlmavat ja absoluutset hinnangut.

Vaatleja saab oma rollist ja sellest johtuvaist võimalustest tulenevalt paratamatult anda vaid

üldisi, detailidesse mittelaskuvaid ja subjektiivsel üldmuljel rajanevaid hinnanguid. Vaatlejalt

ei saa mõistlikult oodata ega eeldada, et ta viib kohapeal läbi tervet riigihankeõiguse spektrit

katva õigusteadliku süvaanalüüsi pakkumuste hindamise õiguspärasuse osas selle kõigis

finessides. Ka kõige vilunumal riigihankeõiguse spetsialistil võtaks sellise mahu ja

sügavusega analüüsi läbiviimine päevi, kui mitte nädalaid.

4.5.12. Kolmanda isiku arvates ei ole vaidlustuskomisjonil selles vaidluses alust teha Hankija

hindamisotsuste üle intensiivset kontrolli. See ei ole õige. Kolmas isik on teinud Riigikohtu

praktikast „valikulisi järeldusi“.

2 Nt on värvita RBE vastuse lk 10 nähtav tagasiside BTP-le: „PM osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe“. See on selgelt negatiivne tähelepanek ehk peaks olema punane. RBE aga miskipärast jättis selle kõrvale.

13 (49)

4.5.13. Asjakohatu on Kolmanda isiku viide, et Vaidlustaja ei ole hindamiskriteeriume

vaidlustanud. Vajadus hindamiskriteeriume vaidlustada puudus, sest Vaidlustaja ei pea neid

kriteeriume ega ka mitte Metoodikat õigusvastaseks. Hindamiskriteeriumide vaidlustamata

jätmine ei tähenda, et pakkujal ei võiks hiljem olla etteheiteid selles osas, kuidas hankija on

kirja pandud reegleid reaalselt kohaldanud. Kui see nii ei oleks, siis ei tohiks RHS-is sisalduda

§ 185 lg 2 p-i 7, mis võimaldab pakkumuse edukaks tunnistamise kaudu vaidlustada

pakkumuste hindamist.

5. Hankija, Osaühing Rail Baltic Estonia, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Riigihanke alusdokumentide Lisa 5 „Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“3

(Metoodika) sisaldab pakkumuste hindamismetoodikat. Metoodika lk-l 2 kirjeldatakse

hindamise terminoloogiat ja terminite sisu järgmiselt:

• hindamiskriteeriumid (nt slaid 4) kirjeldavad hinnatavaid osi, mida pakkuja

pakkumuses hinnatakse;

• hindamisskaala (nt slaid 5) kirjeldab, millistele hindamisaluste tunnustele peab

pakkumuse sisu vastama tabeli üleval toodud punktivahemikus. Pakkumuse osad

võivad vastata sama või erinevate tulpade osadele (nt. tööülesanded on kirjeldatud

terviklikult, üksikasjalikult ja tööülesanded vastavad hästi antud projektis nõutud

vastutusvaldkondadele);

• hindamisskaalas kirjeldatud erinevad punktid ei ole eraldi osakaaluga

alamkriteeriumid, vaid toetavad hindamist üldhinnangu koostamisel.

Hindamiskriteeriumeid on Riigihankes kokku viis, millest vaidlustatud on üksnes kolmanda

kriteeriumi ehk „Projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alla kuuluvat osa hindamisest.

Kolmas kriteerium andis maksimaalselt 30% kogu hindamisest ja sellel alusel hindamine

toimus üksnes etapis 2.

Kriteeriumi 3 sisunõudeid kirjeldatakse järgmiselt (Metoodika lk 9): „Projekti töökorraldus

ja meetodid töötatakse ja arendatakse välja arendustöötoas. Pakkuja poolt esitatud

võtmeisikud peavad osalema arendustöötoas ja demonstreerima projektijuhtimise- ja koostöö

võimekust Hankija poolt antud ülesannetes. Lisaks osalevad töötoas Tellija võtmeisikud (sh

konsultandid). Hankija hindab projektimeeskonna projektijuhtimise- ja koostöövõimekust,

tuginedes hindamisalustele. Täpsemad sisunõuded esitatavale materjalile esitatakse

pakkujale arendustöötoas. Koostatud materjal esitatakse Hankijale digitaalselt vormistatuna

arendustöötoa lõppedes. Arendustöötoa protseduurid täpsustatakse läbirääkimiste kutses.”

Kriteeriumi 3 hindamiskriteeriumid ja -skaalad jagunesid järgmiselt: „Hindamisel hinnatakse

projektimeeskonna võimekust:

• juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega (osakaal

30%);

• ehitada üles usaldust ja teha koostööd4 teiste projektiga seotud osapooltega

(osakaal 30%);

• luua väärtust ja pidevat parendust (osakaal 40%).“

3 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=17927327 4 Vaidlustaja märkas metoodika eestikeelses versioonis trükiviga ning korrektne on “koostööd”. See on hõlpsasti tuvastatav

RHAD lisa 5 inglise keelsest versioonist, mis kirjeldab kriteeriumit järgmiselt: “Build trust and collaboration with other

parties involved in the project (30 %)“.

14 (49)

Kriteeriumi 3 hindamisskaalad on kirjeldatud Taotluse esitamise ettepaneku lehekülgedel 10

ja 11. Dokumendi leheküljel 2 selgitatakse, kuidas Hankija hanke- ja hindamismeeskond

kasutab skaalat juhendina ja hindamine toimub üldise hinnangu alusel. Hankija hanke- ja

hindamismeeskonnas oli 10 ekspertliiget, kes on ka nimeliselt loetletud Taotluse esitamise

ettepanekus lk 14.5

Konkreetsem, 8 inimesest koosnev nimekiri, on leitav aga Põhjendustest (vastuse lisad 1 ja

2). Lisaks osalesid hindamisel hindamiskomisjoni välised eksperdid vastavalt Taotluse

esitamise ettepaneku lk 14-15 märgitule.

Arendustöötubade läbiviimine ja hindamise protsess oli lühidalt järgnev. Üks päev enne

esimese arendustöötoa algust (03.02.2025) viidi läbi hindamiskomisjonile ning teistele

arendustöötoas osalevatele Hankija ekspertidele põhjalik ettevalmistav töötuba, kus tutvustati

arendustöötubade eesmärke ning Hankija rolli arendustöötubades, arendustöötubades

käsitletavaid teemasid, ülesandeid, oodatavaid tulemusi, hindamiskriteeriume ning

hindamismetoodikat. Täpsemalt käidi läbi hindamise protseduur ning selgitati, millele

hindamisel vastavalt hindamiskriteeriumidele ja Metoodikale (RHAD Lisa 5) tähelepanu

pöörata ning mida pakkujate puhul ei hinnata. Lisaks viidi läbi põhjalik selgitus Hankija

poolsete ekspertide rollist ning selgitati mida töötubades vältida (nt vahetu tagasiside andmine

pakkujale töötubade ajal ja pausidel). Pärast iga toimunud töötuba kogunes hindamiskomisjon

arutlemaks arendustöötoas toimunut, lisaks täiendavalt pikem arutelu pärast kõikide pakkujate

esimest töötoa päeva ning pärast kõikide pakkujate teist töötoapäeva toimus esmane

hindepunktidega hindamine, mida täpsustati veel täiendavalt kommentaaride ja tagasisidega.

Viimaks koostas ja kinnitas hindamiskomisjon tulemused ja otsuse, millele lisati lisa 2

(Põhjendused - vaidlustuskomisjonile kättesaadav RHR-is.6).

Arendustöötubade läbiviimisest ja hindamiskomisjoni koosolekutest võttis osa ka erapooletu

vaatleja T.T. (Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht) vastavalt RHAD Lisa 2 Taotluse esitamise

ettepaneku lk 15 märgitule, kes koostas erapooletu vaatleja avalduse, mis on lisatud lisana 3

ja selle eestikeelne tõlge lisas 4. Olulisem lisatud dokumendist on erapooletu vaatleja järeldus

sellest, et „hankeprotsess viidi läbi professionaalselt, vastavalt hanketeatele ja

dokumentidele. Protsess oli objektiivne, erapooletu, õiglane ja mittediskrimineeriv.

Erapooletu vaatlejana ei ole mul hankemenetluse kohta märkusi.“ Erapooletu vaatleja

hinnang on oluline tõend RHS § 3 põhimõtete järgmise tuvastamiseks.

Oluline on panna tähele, et Vaidlustaja on rebinud kontekstist välja üksikuid lauseid või

koguni lauseosi, mis toetavad tema positsiooni, kuid hindamine toimus kogumis. See

tähendab, et alamkriteeriumid andsid võimaluse mõista, mida hindamiskomisjon jälgis ja

hindas, kuid kogu arendustöötoa tegevus kuulus hindamisele tervikuna ja selle kunstlik

tükeldamine ei ole korrektne.

5.2. Riigikohus on asja 3-20-1198 p-s 20 leidnud, et „hindamiskomisjonile peab jääma

vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. /…/

Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile,

5 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=17927350 6 Originaal kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/7804164/documents/document?group=B&procurementDocId=1799 9225 ja tõlked: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/document?group=B&procurementDocId=18023806

15 (49)

mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette

kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa

Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35).

Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema

otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-

1464/41, p 13).“ Seega kuigi hindamiskomisjon on püsinud etteantud Metoodikas, on

hindamiskomisjonil vabadus kujundada ja kohandada Metoodikat ka alles pärast pakkumuste

avamist kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et hindepunktide andmisel on väljutud

Metoodikast. Samas otsuses on kohus sedastanud ka asjaolu (p-s 18), et „kriteeriumid peavad

võimaldama objektiivset hindamist (kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 22), kuid nõustuda

tuleb VAKO ja kohtutega, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada.

Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume.“

Hindamiskriteeriumite objektiivne kohaldamine on tagatud läbi selle, et arendustöötubade

sooritusi hindas 8 oma ala eksperti hindamiskomisjonis7 ning neid toetasid veel täiendavalt

hindamiskomisjoni välised eksperdid alliansshangete valdkonnas vastavalt RHAD Lisa 2

Taotluste esitamise ettepaneku lk 14-15 märgitule. Käesoleva dokumendi lisas 5 on kaasatud

Vison Oy ja BrainTeam OÜ ekspertide varasem kogemus alliansshangetes, mis kinnitab nende

pädevust hindamisprotsessi toetamiseks. Hindamisprotsessi rohkemate isikute ja

erialaspetsialistide kaasamine maandab ühe inimese otsustusega seotud subjektiivsust ning

annab hindamise tulemusele laiema tagapõhja.8

Käesoleval juhul palub Vaidlustaja sekkuda ulatuslikult hindamiskomisjoni

hindamisotsusesse, kuid selleks puudub vaidlustuskomisjonile ja kohtutel õigus ja ka põhjus.

Komisjon on oma tööd teinud vastavalt Metoodikale ning põhjendanud seda piisavalt.

Vaidlustaja esitatud üksikud laused ja fragmendid üksnes negatiivsest tagasisidest Kolmanda

isiku tööle ja ainult positiivsest tagasisidest Vaidlustaja endale tööle ei anna alust vaidlustust

rahuldada. Komisjonil oli avar kaalutlusruum leidmaks, et Vaidlustaja töö ei ole Metoodika

kohaselt kõrgemate hindepunktide tunnustele vastav ning Kolmandate isikute töö jällegi on.

Riigikohus on leidnud asja 3-20-1198 p-s 21, et „hindamiskriteeriume tuleb kohaldada

objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00:

SIAC Construction, p 44). /.../Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda

avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks

olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid

hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema

põhjendamiseta.“ Hankija on põhjendanud ulatuslikult, koguni 14 leheküljel, kõikide

pakkujate tööd arendustöötubades viisil, mis võimaldaks igal pakkujal mõista oma töö

positiivseid ja negatiivseid omadusi ning neid soovi korral ka teiste pakkujate tagasisidega

võrrelda. Hankija on veendumusel, et esitatud tagasiside on põhjalik ning selgesti jälgitav

igaühele, kes seda loeb.

Hindamiskomisjon on pakkujate tegevust hinnanud üksnes iga pakkuja suhtes üksikult

vastavalt Metoodikas toodule. Pakkumuste hindamisel on hindamiskomisjon taganud seega

võrdse kohtlemise ja objektiivsuse, kontrollides seeläbi pakkujate (sh vaidlustaja)

7 Käesoleva dokumendi lisades 6 ja 7 on kirjeldatud algne planeeritud 9-liikmeline hindamiskomisjon, kuid lõplik 8-liikmeline komisjoni koosseis on tuvastatav otsuse lisast 2 ehk käesoleva dokumendi lisadest 1 ja 2. 8 K. Matteus. § 117 komm 11. M.A. Simovart, M. Parind (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019.

16 (49)

kompetentsi ja võimekust mõista eelseisva projekti eripärasid ja meeskonnatööd. Eelnevast

tulenevalt ei saa Vaidlustaja arendustöötoas osalemist hinnata hindamiskomisjon kõrgemalt,

kui otsuses märgitud hindepunktide vääriliselt. Hindamiskomisjoni hinnangul on Metoodika

piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS § 3 üldpõhimõtted. Asjaolu, et

Vaidlustaja ei nõustu Hankija Põhjendustega, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse kehtetuks

tunnistamisele.

5.3. Selleks, et luua ühtlane arusaam ja kontekst Põhjendustest ning Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku hindamisest, lisab Hankija vaidlustusele vastates mõlemad põhjendused alakriteeriumis

kõrvuti, et oleks võimalik kogumis märgata sarnasusi ja erinevusi. Esmalt toetab see

hindamiskomisjoni tööpõhimõtet, mille kohaselt hinnati tegevusi tervikuna, mitte üksikute

tagasiside fragmentide alusel. Samuti on see abiks mõistmaks laiemalt ka asjaolu, et

Vaidlustaja sooritus arendustöötoas oli märgatavalt nõrgem Kolmanda isiku sooritusest,

mistõttu hindepunktide vahe on selgelt põhjendatud ja tuvastatav hoolimata asjaolust, et

tegelikkuses pakkujate tegevust hindamise protsessis omavahel ei võrreldud.

Hindamismetoodika ei näinud ette hindamisel pakkujate soorituse võrdlemist, mistõttu

hindamiskomisjon seda ka ei teinud. Sellegipoolest olukorras, kus Vaidlustaja taotleb

Kolmandate isikute punktide langetamist Vaidlustaja enda punktidest kohati oluliselt

madalamale, on asjakohane hinnata ka kahe soorituse tagasisidet sellest vaatenurgast, kumb

töö oli selle põhjal tugevam. Oluline on hindamist kontrollida põhjenduste kogumis.

Põhjendused sisaldavad nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte pakkujate tegevusest

arendustöötubades ning nagu on kirjeldatud Metoodikas (lk 2), võivad pakkumuse osad

jaguneda samadesse või erinevatesse osadesse/veergudesse (nt ülesanded on väga põhjalikud

ja konkreetsed ning vastavuses nõuetega). Põhjendustes kirjeldatakse üksikasjalikult

pakkujate sooritust iga hindamiskriteeriumi suhtes, et võimaldada pakkujatel hinnata oma

sooritust võrreldes edukate pakkujatega RHS § 47 lg 4 p 3 mõttes ja saadud hindeid.

Põhjendustes on kirjas kõik, mida hindamiskomisjonil on pakkujate töö kohta öelda. Hankija

ei lisa seega käesolevaga Põhjendustele midagi uut.

5.4. Hankija on seisukohal, et pakkujad peavad olema aru saanud, et hindamisskaala

(Metoodika dokumendis tabeli päises määratud „Nõrk“, „Rahuldav“, „Hea“, „Suurepärane“)

erinevad punktid ei ole hindamise alakriteeriumi (Metoodika dokumendi tabelis halliga

märgitud alakriteerium) eraldi kaalutud veelkordsed alamkriteeriumid, vaid hindamisskaala

kirjeldused on juhiseks ja hindamine toimub üldise hinnangu alusel (Metoodika lk 2).

Kohtupraktika mõttes on tegemist sisulise hindamismetoodikaga, mida võib vajadusel jätta ka

ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist, kuid

selgitame, et hoolimata sellest võimalusest jäi hindamiskomisjon täielikult seatud Metoodika

juurde, mis on ka Põhjendustest tuvastatav. Hindamisskaala tekst (paksus kirjas) on kirjutatud

nii, et pakkujad näeksid hõlpsasti, kuidas Põhjendused jagunevad ja mis osad vastavad

Metoodikale.

5.5. Vaidlustaja valis 14-leheküljelisest põhjendustest välja üksikud laused väites, et nende

alusel tuleks Kolmanda isiku punkte vähendada ja sarnase metoodika kohaselt suurendada

tema enda punkte. Vaidlustaja väited põhinevad hindamiskriteeriumide ja Põhjenduste

ekslikul tõlgendusel. Vaidlustaja ei ava omalt poolt Põhjenduste tegelikku teksti. Vaidlustaja

on valinud markeerida üksnes enda tagasiside positiivsed osad ning Kolmanda isiku tagasiside

negatiivsed osad.

17 (49)

Hankija lisab vastusele Põhjenduste inglise keelse ja eesti keelse versiooni, millel on

värviliselt märgitud nii Kolmanda isiku tagasiside kui ka Vaidlustaja tagasiside (lisas 1 inglise

keelne märgistatud seletuskiri ja lisas 2 eesti keelne märgistatud seletuskiri). Nii lisatud

seletuskirjades kui ka käesolevas dokumendis on punasena märgitud tagasiside negatiivne,

rohelises kirjas tagasiside positiivne ja kollases kirjas tagasiside kirjeldab pakkuja tööd, mis

on toimunud, kuid ei anna iseenesest hindamiskriteeriumide seisukohast pakkuja tööle mingit

lisaväärtust.

5.6. Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium 1

5.6.1. Kolmandale isikule omistati kolmanda kriteeriumi esimese alamkriteeriumi alusel 7

hindepunkti 10 punkti skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6-8 punkti“

väärilise sooritusega arendustöötoas.

On ebaõige ja kontekstist välja rebitud Vaidlustaja viide, mille kohaselt ei väärinuks Kolmas

isik „hea“ skaalal hindepunkte, kuna eesmärgid ei olnud selged. See on selgelt eksitav järeldus

järgmisest tagasisidest: „Ülesande eesmärkide läbiminetöötamine toimus rühmades pärast

tööga alustamist. Pärastlõunaks tundus enamik eesmärke olevat selged, välja arvatud

ülesande nr 4, tootmisega seotud alameesmärk, mida arvestati üldisel tasandil.“ Seega juba

ainuüksi grammatiliselt tõlgendades on ilme, et esiteks olid eesmärgid olemas, neist üks

alaeesmärk oli olemas üldisel tasandil. Kusjuures hindeskaalal märgitud iseloomustus nõuab

„hea“ skaalal, et ülesannet eesmärgid oleksid läbi käidud kõikide meeskonnaliikmetega ning

töö oleks korraldatud ja suunatud eesmärgi saavutamisele. Seega eesmärkide olemasolu

iseseisvalt ei olegi hindamisel aluseks, vastupidiselt sellele, mida Vaidlustaja püüab

vaidlustuses näidata. Seega ei nõustu Hankija Vaidlustaja seisukohtadega leides, et

eesmärkide saavutamisele suunatud töö toimus vastavalt Metoodikale ka olukorras, kus üks

alaeesmärk oli üldisemale tasemele jäänud selleks ajahetkeks. Selle kinnituseks tagasisidestas

komisjon ka järgmist: „Teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja grupid

võtsid seda arvesse. Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu töötoa

jooksul vaadati neid läbi korduvalt.“ See viitab asjaolule, et Kolmas isik olid selgelt

eesmärkidele pühendunud ning arutasid neid järjepidevalt kogu töötoa jooksul.

5.6.2. Vaidlustaja tegevus arendustöötoa ülesande eesmärkide seadmisel ja töö korraldamisel

on saanud rohkem negatiivset tagasisidet, mistõttu on omistatud ka Kolmanda isikuga

võrreldes üks hindepunkt vähem, kuigi hindamiskomisjon pidas asjakohaseks jääda samale,

„hea“ skaalale. See näitab, et hindamiskomisjon kaalutles põhjalikult ka iga hindeskaala

siseselt põhjendusi, nende mõju ja olulisust ning omistas selle tulemusel ka vastavad

hindepunktid.

5.6.3. Sarnaselt eelnevale on Vaidlustaja ka vaidlustuse viidanud, nagu hindeskaala „Hea 6–8

punkti“ poleks asjakohane tulenevalt asjaolust, et Kolmas isik ei ole kinni pidanud

tähtaegadest. Hindamisskaala punkt „Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil ning ette

antud ajaraamis” tähendab enamat, kui ülesande täitmist. See tähendab, et pakkuja tagab

kokkulepitud töö (kogu töötoa ajal töötamine, mitte ainult konkreetse ülesande täitmine) ja

vaba aja kasutamise (pakkuja kasutab kogu töötoa aega täielikult, mitte ainult ühte osa

töötoast). Need hindamiskriteeriumid, nagu ka teised selle alamkriteeriumi

hindamiskriteeriumid, kehtivad mõlemal päeval tehtud töö kohta.

Arendustöötoa esimesel päeval tutvustatud Hankija poolt antud ajakava kohaselt pidid

18 (49)

ülesanded olema Hankijale esitatud teisel arendustöötoa päeval hiljemalt kell 15:30, mida ka

tagasiside kohaselt tehti. Üksnes neljanda ülesande puhul pidi ülesande mälupulgal üle andma

esimese töötoa päeva lõpuks, kuid ettekande toimumise aeg ei olnud sätestatud Hankija poolt.

Välja toodud märkus puudutas ettekande tegemist, mitte ülesande esitamata jätmist. Faktiliselt

andis Kolmas isik esimese töötoa päeva lõpus kell 15:30 üle neljanda ülesande mälupulgal,

misjärel esitleti seda ülesannet teise töötoa päeva alguses. Sarnaselt tegutsesid ka teised

pakkujad (sh Vaidlustaja ise), kui olid oma ajakavas ettekannete aja vastavalt määratlenud.

Muus osas (kui lisas 6 ja 7 märgitud dokumentides) pidid pakkujad ise looma päevakava- ja

struktuuri, millest kinni pidamist hindamiskomisjon ka jälgis ning tagasisidestas.

Hindamiskomisjon jõudis konsensusele, et hoolimata mõningatest ajalistest nihkumistest

Kolmandale isikule enda määratud ajaraamis, olid töö eesmärgid siiski täidetud ja töö toimus

struktuurselt. Vaidlustaja vastuväited selles küsimuses ei arvesta kogu antud tagasisidet.

5.6.4. Kui vaadelda sama alamkriteeriumi tagasisidet, mis anti Vaidlustajale, siis on taas

märgata selgelt erinevust ja tegevuse kvaliteeti kahe pakkuja töös. On ilmne, et Vaidlustaja,

kelle tagasiside oli läbivalt negatiive osas, mis puudutas antud ülesannete eesmärkide

seadmisel ja/või töökorralduse struktuuri koostamisel arvestamist ette antud ajaraamistikuga,

ei saa olla võrdne või parem kolmandate isikute tegevusest. Hindamiskomisjon selgitas, et

kuigi Kolmas isik pidi kohandama ajakava, siis saavutati meeskonnatööga vajalikud

eesmärgid ülesannete täitmisel.

5.6.5. Kokkuvõtlikult on Hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud

kolmanda kriteeriumi esimese alamkriteeriumi Metoodikat ja sellega koos olevat

hindamisskaalat ning toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama.

Hindamiskomisjon on asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks Kolmandale isikule

isikutele omistati esimese alamkriteeriumi „Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste

projektiga seotud osapooltega“ alusel 7 hindepunkti ja Vaidlustajale 6 hindepunkti. Samuti on

tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt.

5.7. Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium 2

5.7.1. Kolmandale isikule omistati teise alamkriteeriumi alusel 8 hindepunkti 10 punkti

skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6–8 punkti“ väärilise sooritusega

arendustöötoas.

Vaidlustaja on valdavalt positiivsest tagasisidest toonud esile üksikud laused, millele

tuginedes väidab, et õiglane olnud Kolmandale isikule omistada käesolevas alamkriteeriumis

hindepunkte vahemikus hindeskaalal 0–3. Hankija sellega kindlasti ei nõustu leides taas, et

Vaidlustaja on jõudnud üksikute lausete analüüsimisel ebaõigetele järeldustele

hindamiskomisjoni tagasisidest ja selle mõjust hindepunktide omistamisele.

Vaidlustuse selgitab Vaidlustaja, et olukorras, kus töörühma juht (projektijuht) lõi rühma

aruteludes kaasa vaid vähesel määral, siis kannatas sellest ka arutelude kvaliteet. Sellist

tagasisidet Hankija andnud ei ole, mistõttu Vaidlustaja järeldus on ennatlik. Vaidlustaja

selgitas täiendavalt, et „Kui projektijuht on töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka, siis ei

ole see avatud ja kaasav töökultuur ega teeni vastastikuse usalduse tekkimist.“ Vaidlustaja

väidab ekslikult, et hindamiskriteerium on kohaldatav ainult projektijuhi suhtes.

Hindamiskriteeriumid kehtivad kogu projektimeeskonnale. Sellest tulenevalt on Hankija

tagasisidestanud Kolmandale isikule ka laialdaselt positiivset tagasisidet just meeskonnatöö

19 (49)

osas tervikuna, mis korvas selgelt asjaolu, et projektijuht ei olnud maksimaalselt kaastatud.

Hindamiskomisjon märkis näiteks järgmist: „Kõiki inimesi koheldi võrdselt, sealhulgas

pakkuja enda meeskonnas, mis oli suuresti integreeritud. Meeskond tundus olevat teadlik oma

meeskonnakaaslaste tugevatest külgedest ja püüdis vastutust vastavalt sellele jaotada. /…/

Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende suhtlemisstiil oli soe ja inimestele

orienteeritud.“ See tagasiside kogumis ülejäänud põhjendustega andis selge pildi sellest, et

meeskonnatöö raames loodi vastastikust usaldust peamiselt avatult, kaasavalt ja

tunnustatavalt. Puudub mistahes alus ja õigustus eraldada meeskonnast projektijuht isiklikult

ning sellest tulenevalt hindepunkte vähendada, kui hindamismetoodika sellist erisust ette ei

näe, seega Vaidlustaja argumentatsioon selles küsimuses ei ole kooskõlas RHAD-ga.

5.7.2. Vaidlustajale antud tagasisidest tuleneb selgelt välja erisus Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku soorituse vahel. Vaidlustajale antud tagasisidest kumab läbivalt välja asjaolu, et kuigi

üksikliikmed toimetasid asjakohaselt, siis meeskonnatöö kogumis ei vastanud ootustele. On

ilmne, mille tulemusel kujunesid näiteks ainuüksi nende kahe soorituse vahel sama

hindeskaala erinevates otstes antud hindepunktid. Samuti muudab etteheite kummastavaks

asjaolu, et Vaidlustajale oli tagasisidena ka märgitud, et projektijuhi osalus ei olnud läbiv:

„Läbivalt mõlema töötubade päevadel osales PM rühmatöös aeg-ajalt.“

Vaidlustuses käsitleb Vaidlustaja väidet, mille kohaselt Hankija tagasisidestas Kolmandale

isikule, et nad jätsid osa ekspertide teadmistest ja sellest loodavast potentsiaalsest väärtusest

kasutamata. Vaidlustaja tõi välja ka, et osad töörühma liikmed jäeti ühel hetkel lihtsalt omapäi,

ilma juhendust ja toetust andmata. Hankija on seadnud vastava hindeskaala kirjeldusena

järgneva: „Tulemuste saavutamiseks arvestatakse erinevate osapoolte ja/või ekspertide

pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.“ Vaidlustaja on ise lisanud sellele täienduse „täielikult“

[arvestatakse], mis ei ole korrektne. Vaidlustaja ega Hankija ei saa peale pakkumuste esitamise

tähtaega asuda RHAD-s märgitut muutma vastavalt sellele, kuidas parem sõnastus sobituks

argumentatsiooniga.

Seega ei ole Vaidlustaja käsitlus sellest, et hindeskaalal „Hea 6–8 punkti“ pidi olema

arvestatud täielikult kõikide pädevustega. Ka kõrgemal hindeskaalal on kirjeldus, mille

kohaselt „Tulemuste saavutamiseks arvestab erinevate osapoolte ja/või ekspertidega ning

kasutab mitmekülgselt nende pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.“ Mitte ühelgi

hindamismetoodika iseloomustusel ei ole viidatud täielikule või ideaalsele teadmiste ja

pädevustele kasutamisele vastupidiselt vaidlustaja väidetele. Seega isegi olukorras, kus

Hankija tagasisidestas Kolmandale isikule asjaolu, et rühmade suurused varieerusid ning osa

potentsiaalist jäi kasutamata, ei anna alust ülejäänud positiivse tagasiside kontekstis

vähendada hindepunkte. Kolmas isik tegi silmapaistvalt hea soorituse, mistõttu omistati selles

alamkriteeriumis ka hindeskaala 6-8 puhul maksimaalne ehk 8 hindepunkti.

5.7.3. Võrdlusena võib kõrvale tuua Vaidlustajale antud tagasiside, mille kohaselt ekspertide

rollidele ei pööratud piisavalt tähelepanu, kõikide ideedega ei arvestatud jne. On märgata

selgelt negatiivse tonaalsusega tagasiside Vaidlustajale, mis oli jällegi sama hindeskaala „Hea

6-8 p“ teises otsas olev sooritus. Hankija on läbipaistvalt ja ausalt hinnanud alamkriteeriumis

märgitud osa sooritusest ning hindepunkte on jagatud õiglaselt.

5.7.4. Kokkuvõtlikult on Hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud

Metoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat teise alamkriteeriumi hindamisel ning

toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on

20 (49)

asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks Kolmandale isikule omistati teise

alamkriteeriumi „Ehitada üles usaldust ja teha koostööd teiste projektiga seotud osapooltega“

alusel 8 hindepunkti ja Vaidlustajale 6 hindepunkti. Samuti on tuvastatav, et pakkujate puhul

jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt.

5.8. Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium 3

5.8.1. Kolmandale isikule omistati kolmanda alamkriteeriumi alusel 7 hindepunkti 10 punkti

skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6–8 punkti“ väärilise sooritusega

arendustöötoas.

Vaidlustaja on vaidlustuses leidnud, et õiglane olnuks Kolmandale isikule omistada

kolmandas alakriteeriumis 3 hindepunkti. Hankija selle seisukohaga ei nõustu, kuivõrd

Vaidlustaja välja toodud fragmendid tagasisidest ei toeta Vaidlustaja argumentatsiooniliini

selles küsimuses.

Vaidlustaja on vaidlustuses selgitanud, et Kolmanda isiku tagasiside kohaselt nende

väärtuseloome tulenes osaliselt Hankija enda panusest, aga mitte Kolmanda isiku panusest,

kelle ülesanne see arendustöötoas tegelikult oli. Vaidlustaja pidas eriti kriitiliseks ja kõnekaks

tagasiside lauseosa „suurt lisandväärust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi ühiselt edasi“.

Hankija ei nõustu Vaidlustaja järeldustega ning suunab põhjendustega kogumis arvestama.

Näiteks on Hankija avaldanud tagasisidena Kolmandale isikule järgmist: „Pakkuja lõi

väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid ja töötas nendega üldisel tasandil edasi. Esimesel

päeval tutvustati ka ideid, mis projektile selgelt kasu tooksid. Näiteks seoses testimise ja

kasutuselevõtuga tegi pakkuja kindlaks väga olulised punktid, määratledes BP piirid viisil,

mis on kooskõlas pigem terviklõigu kui tarnitava lõigu osas, aidates vältida hilisemaid

probleeme kasutusloa saamisel. Teine väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja

integreerimise paralleelne elluviimine. Samuti pakkusid pakkuja välja mitmeid

projekteerimise lahendusi, mis võiksid kliendile eelarve mõttes kasu tuua, kuigi polnud päris

selge, kas neid lahendusi saab kasutada. Töötubade päevadel toimusid peegeldamise

sessioonid, mis keskendusid osalejate mõtetele või rühmatöö edenemisele, aidates tuvastada

mõningaid parendusvõimalusi.“

Seega on Kolmanda isiku sooritus olnud igati väärtuslik ja tugev ning üksikud tagasiside osad

sellest, et tööpäevade vahelisel ajal ei toimunud näiteks edasiarendusi, ei anna edasi

tervikpilti. Piisav ja väärtust loov areng toimus töötubades kohapeal ja see oli hankija jaoks

piisav selleks, et omistada määratud arv punkte.

5.8.2. Vaidlustuses toob Vaidlustaja esile, „üks ja sama asi ei saa samaaegselt olla hea ja selge

ning samas ka vajada edasiarendamist ja tekitada mitmeid küsimusi.“ Hindamiskomisjon

annab tagasisidet väga paljude osade kohta pakkujate sooritusest, millest kõik ei pruugi olla

esiteks aluseks hindepunktide kujunemisele ja teiseks ei pruugi need mõjutada alati sama

kaaluga hindepunktide andmist. Ka käesoleval juhul on Vaidlustaja toonud esile üksikud

laused, mis kontekstita võiksid justkui mõjuda halvasti, kuid selliselt toimimine ei ole

asjakohane. Soorituse hindamine on üks tervik, mistõttu tuleb kogu hindamiskomisjoni

tagasisidet vaadata kogumis. Vaidlustaja markeeritud lausele „osa tulemusi jäi üldisemale

tasemele“ eelnes läbivalt positiivne tagasiside: „Enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna kõrgel

tasemel. Ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa päeval üsna selgelt, demonstreerides

arusaamist esitletavast sisust.“ Seega asjaolu, et mõned tulemustes olid üldisemad, ei

21 (49)

varjutanud üldpilti sellest, et enamik tulemusi olid kõrgetasemelised. Viidatud negatiivne

tagasiside on toonud esmalt Kolmanda isiku maksimaalse skaala asemel skaalale „Hea 6-8 p“

ning ka sellel hindeskaalal on omistatud mitte maksimaalne, vaid keskmine hindepunktide

arv. Oleks põhjendamatu omistada veelgi vähem hindepunktide kõrgetasemelise soorituse

eest.

5.8.3. Kokkuvõtlikult on Hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud

Metoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat kolmanda alamkriteeriumi hindamisel ning

toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on

asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks Kolmandale isikule omistati kolmanda

alakriteeriumi „Luua väärtust ja pidevat parendust“ alusel 7 hindepunkti. Samuti on

tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt.

5.9. Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium 3

5.9.1. Vaidlustajale omistati kolmanda alamkriteeriumi alusel 5 hindepunkti 10 punkti skaalal,

kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Rahuldav 3-5 punkti“ väärilise sooritusega

arendustöötoas.

Vaidlustaja on vaidlustuses esitanud seisukoha, mille kohaselt pidanud Hankija hindama

Vaidlustaja tööd hindeskaalal „Hea. 6–8 p“ ning seda vähemalt 7 p tasemel. Hankija selle

käsitlusega ei nõustu juba üksnes eespool toodud selgituste tõttu Kolmanda isiku sooritusele

antud põhjenduste osas, mis iseenesest juba näitab kahe soorituse tasemevahet. Vaidlustaja

sooritus ei vasta mingil juhul kõrgemale hindepunktide arvule, kuna tegemist ei olnud hea

sooritusega kolmanda alamkriteeriumi kohaselt. Esitatud tagasiside on valdavalt negatiivne ja

välja toodud positiivsed osad sooritusest ei ole niivõrd suure mõjuga üldise tagasiside

kontekstis, et aitaks katta vajakajäämisi märkimisväärses ulatuses.

5.9.2. Vaidlustaja on vaidlustuses toonud välja üksikuid fragmente lausetest ja üksikuid

lauseid ilma kontekstita. Üldise tagasiside negatiivsuses saab veenduda selgelt kõikide

põhjendustega tutvudes. Vaidlustaja sooritus oli läbivalt pealiskaudne ehk kogu sooritus oli

üldisel tasemel ning seda ei korva asjaolu, et Vaidlustaja on õppimisvõimeline. Iseäranis

kõnekas on märkus, mille kohaselt „Pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel tasandil

/---/“ ja kaks lauset koos annavad tegeliku tervikpildi: „Võimalike lahenduste kohta, mida

saaks rakendada, ei jagatud palju üksikasju. Väärtuse loomise tuvastamiseks vajasid nad

sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema projekti vajadustele.“

5.9.3. Vaidlustaja on samuti ekslikult järeldanud, et järgmine tagasiside on tema jaoks

positiivne, kuigi tekstist nähtub, et Vaidlustaja tegevus on toonud kaasa vaid väikeseid

parandusi, mis üldpilti oluliselt ei toeta: „Töötubade päevadel toimusid üldised peegelduse

sessioonid, mis aitasid keskenduda mõnele kitsamale edasiarendusele.”

Põhjendus „Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid,

põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid järkjärgult ja

demonstreerides oma õppimisvõimekust.” ei tõenda Vaidlustaja töö tipptaset. Vaidlustaja on

eelmisele tekstile lisanud järgmise tsitaadi: „Üldiselt mõistsid nad, et raudtee läbipaistev ja

paindlik valmimine on kliendi jaoks peamine prioriteet.” Lauseid kombineerides püüdis

Vaidlustaja esitada põhjendusi Vaidlustaja seisukohast paremal viisil. Kuid tegelikkuses on

olukord vastupidine, kuna tekstist nähtub, et Vaidlustaja on tegutsenud, kuid ei ole saavutanud

22 (49)

hindamiskriteeriumide mõttes lisaväärtust.

5.9.4. Teksti tervikuna vaadates on Vaidlustaja tulemus negatiivne: „Teisel päeval püüdis

pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid, põhimõtteid ja erinevaid aspekte,

eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid järkjärgult ja demonstreerides oma

õppimisvõimekust. Isegi kui nad kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud

nende panus kogu projektile märkimisväärset kasu. Mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud

väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt arvestatud. Üldiselt mõistsid nad, et

raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks peamine prioriteet.” Eeltoodust

nähtub, et Vaidlustaja on üksikute lausete väljavalimisega püüdnud anda oma tegevusest

paremat pilti, kui põhjendustest nähtub. Selline teguviis ei ole aga kohane ega kooskõlas

Metoodikaga, mis eeldab terviku hindamist.

5.9.5. Lisaks on asjakohane tulla tagasi ka Kolmanda isiku tagasiside juurde, mida kõrvutades

Vaidlustaja tagasisidega ilmneb, et soorituste vahe on märkimisväärne. Nii negatiivse kui ka

positiivse tagasiside hulk ja olulisus, kui ka lõpptulemused annavad selge arusaama sellest, et

nende kahe pakkuja töö hindepunktid pidid selgelt üksteistest eristuma nii hindeskaala

klasside kui ka hindepunktide mõttes hindeskaala siseselt. Näiteks juba ainuüksi Metoodika

„Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja vormistatakse ja/või presenteeritakse osaliselt“

osa vastab tegelikult madalamale hindamisskaalale ilma ühegi positiivse kommentaarita. Ka

Vaidlustaja ei ole vaidlustanud tagasisidet selles osas alamkriteeriumi hindamisest.

5.9.6. Kokkuvõtlikult on Hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud

Metoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat kolmanda alamkriteeriumi hindamisel ning

toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on

asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks Vaidlustajale omistati kolmanda

alamkriteeriumi „Luua väärtust ja pidevat parendust“ alusel 5 hindepunkti. Samuti on

tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt.

Puuduvad mistahes alused Vaidlustajale rohkemate hindepunktide omistamiseks.

5.10. Hankija täiendav seisukoht.

5.10.1. Vaidlustaja täiendavate seisukohtade kese on hoolimata vaidlustuse keerukusest

tegelikult lihtne ja seisneb selles, kas Kolmas isik andis Hankijale esimese arendustöötoa

lõpuks kell 15:30 üle mälupulga, millel oli neljas ülesanne, või mitte.

Hankija on objektiivsete tõendite, asjaosaliste kinnituste ja ka hindamiskomisjoni tagasiside

põhjal selgelt lükanud ümber Vaidlustaja keskse väite, et Kolmas isik hilines. Kolmas isik ei

ole hilinenud Hankija seatud tähtaegade järgimisega. Seda fakti ei kõiguta ka asjaolu, et eesti

keeles on mitmeid sünonüüme sõnale „esitama“. Vaidlustaja, jõudes arusaamale, et

tegelikkuses hankekomisjon ega Kolmas isik eksinud ei ole, on asunud valimatult ründama

kõike ja kõiki oma seisukohas, sh Hankija sünonüümide ja keele kasutust.

5.10.2. Hindamine moodustas ühte terviku, mistõttu ei saa hindamise järgselt asuda üksikuid

lauseid või koguni sõnu käsitlema. Hindamiskomisjon on oma töös olnud põhjalik, lähtudes

täielikult Metoodikas sätestatust, tagades seejuures läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise. Ka

hindamiskomisjoni konsensuslikult otsustatud hindepunktid on kooskõlas tagasiside,

Metoodika ja hindamisskaalaga.

23 (49)

On igati loogiline, et menetluses samal poolel oleva Hankija ja Kolmanda isiku seisukohad

suuresti kattuvad. Pigem näitab see asjaolu, et Kolmas isik sai hindepunktide põhjendustest

samamoodi aru nagu Hankija seda mõtles.

5.10.3. Vaidlustaja soov tuua esile üksnes negatiivsed laused või lauseosad ei anna edasi

tervikpilti sellest, kuidas ja milliste põhjenduste alusel hindepunktid anti. Hindamine oli ja on

tervik, mida ei saa Vaidlustaja soovi kohaselt tükeldada osadeks viisil, mida Vaidlustaja

taotleb. Hankija vajadus tuua esile ka teisi osi lisaks Vaidlustaja markeeringutele oli vajalik

üksnes konteksti loomiseks ja tervikpildi tuvastamiseks.

Eelnevat toetab selgelt Metoodika9 lk 2, mis kirjeldab selgelt ja ühemõtteliselt

hindamismetoodikat ja- skaalat: „Hindamisskaalas kirjeldatud erinevad punktid ei ole eraldi

osakaaluga alamkriteeriumid, vaid toetavad hindamist üldhinnangu koostamisel.“ Vaidlustaja

vastuväited selles osas jäävad arusaamatuks, kuivõrd tegemist on millegagi, mis on olnud

kõikidele hankes osalejatele esimesest päevast peale teada ja avaldatud. Hindamise

terviklikkus peab säilima ka olukorras, kus vaidlustuskomisjon või kohtud asuvad

hindamisotsust kontrollima ulatuslikumalt (mida Hankija jätkuvalt ei pea põhjendatuks).

Vaidlustaja surve vaadelda üksnes Vaidlustaja esile toodud osi tagasisidest ei ole põhjendatud.

5.10.4. Hankija on hindamise üles ehitanud arvestades lepingumudeli eripärasid ning

leidmaks lepingu partneriteks ettevõtted, kes mõistavad alliansi olemust ja eripärasid.

Tegemist ongi tavapärasest erilisema lepingumudeliga, mistõttu on ka hindamine

mitmetahulisem, keskenduses eeskätt tuvastamisele, kas ettevõtte mõistab allianss lepingu

aluspõhimõtteid, alliansi tegevusega seotud kohustusi ja kõiki projektiga seotud tahkusid

piisavalt, et olla väärikas partner hankijale ja teistele lepingupartneritele. Vaidlustaja sooritus

ei olnud piisav selleks, et Hankijal tekiks veendumus selles, mistõttu on ka hindamiskomisjoni

määratud hindepunktid ja tagasiside sellest johtuvalt keskpärane.

5.10.5. 31.03.2025 vastuse lisana 6 on esitatud arendustöötoa päeva alguses esitatud

informatsioon ja ajaraam pakkujatele seoses arendustöötoa ülesannete täitmisega. Näiteks lk

9 on tuvastatav, et esimene „ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal

arendustöötoa teisel päeval hiljemalt kell 15:30. Lõplik ülesande tulemus peab olema esitatud

Alliansi Juhtrühma koosolekul arendustöötoa teisel päeval. Ülesandega võib tööd jätkata

kahe arendustöötoa vahel ja arendustöötoa teisel päeval.“ Sama on märgitud lk 10 ja 11 ka

teise ja kolmanda ülesande puhul.

Neljas ülesanne on eelnevatest erineva ajaraamiga ning märgitud on lk 12 järgnev: „Ülesanne

peab olema esitatud Hankijale mälupulgal hiljemalt kell 15:30.“ Ka inglise keelses versioonis

(Kolmanda isiku vaidlustuse vastuse lisas 1, lk 12), mida kasutati reaalselt arendustöötoas

(kuna see toimus inglise keeles), on selgitatud neljanda ülesande kohta, et „The assignment

must be returned to the Client saved on a memory stick by 15:30.“ Seega kohustuslikuks

ajaraamiks oli esimese päeva kell 15:30, mil pidi esitama Hankijale mälupulgal ülesande.

Puuduvad mistahes viited sellele, millal peavad toimuma presentatsioonid, st tegemist oli

osaga, mida pidid pakkujad ise juhtima enda loodud ajakavas.

Seega on siinkohal igati korrektne ka Kolmanda isiku käsitlus sellest, et inglise keelses

originaalis on antud lause kirjutatud ühemõtteliselt: „Only the assignment that was due on the

9 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/7804164/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=17927327

24 (49)

first day was not presented before the second morning“. Eestikeelsena on sobilik veelkord

esile tuua kogu lõik tagasisidest: „Lõpuks tekkis vajadus kiirustada, sest ettekanneteks oli

reserveeritud vaid lühike aeg, mis algas ajagraafikus märgitust veidi hiljem. Ainult ülesannet,

mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut.“ Kui lugeda antud

lõiku terviklikult, siis on ilmne, et seletuskirjas esitatu räägib ülesannete tulemuste

ettekannetest ning teises lauses on kasutatud sõna „ettekande“ sünonüümi, mitte ei ole

räägitud sellest, kas ülesanded esitati ehk mõistes „anti üle“ mälupulgal. Kui tegemist oleks

ülesande esitamata jätmisega, pidanud hankekomisjon kasutama kas 31.03.2025 vastuse lisas

6 esitatud arendustöötoa päeva sõnastust „returned“ või selle sünonüümi „submitted“. Hankija

selgitas aga, et ülesannet ei presenteeritud esimesel päeval ning sellel on eesti keeles

tõepoolest mitu sünonüümi, sh „esitama“, „ette kandma“ jne. Seega Vaidlustaja poolt oma

vaidlustuse rajamine eestikeelse tõlke sõnale „esitama“ on nõrk, kuna ükski teine, sh

seletuskirja originaaldokument ja faktilised asjaolud seda ei toeta.

Kolmas isik andis neljanda ülesande mälupulgal üle esimese arendustöötoa päeva lõpus kell

15:30. Selle ülesande esitamine/esitlemine/presenteerimine toimus teises töötas vastavalt

Kolmanda isiku planeeritud ajakavale. Ülesande esitamine kätkeb antud juhul ülesande

tulemuste tutvustamist, mitte üleandmist. Selline toimimine ei ole vastuolus esitatud ülesande

ajaraamiga. Eelnevat toetab ka tagasiside osa, mis selgitab, et „Esimesel päeval sisaldasid

ülesande nr 4 tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid“. Seega on Vaidlustaja

ebaõigesti sisustanud sõna „esitatud“, jättes arvesse võtmata ülejäänud tagasiside ja

originaaldokumendis ehk inglise keelses versioonis märgitu, mis aitaks mõista ka kehva

sünonüümi kasutamise korral konteksti. Mistahes hilinemist Hankija seatud tähtaegades

Kolmanda isiku poolt toimunud ei ole.

Hankija esitab täiendava tõendi (käesoleva dokumendi lisas 1), millest ilmneb fakt, et

ülesanne õigel päeval ja ajal üle anti Kolmanda isiku poolt. Tegemist on konfidentsiaalse

tõendiga, mille avaldamine Vaidlustajale ei ole võimalik. Tõendist on näha, et Kolmanda isiku

töö edastati arendustöötoa lõppemise järgselt 04.02.2025 kell 16:12 teistele tiimiliikmetele

peale seda, kui see oli mälupulgalt alla laetud ja valmis edastamiseks teistele. Kuna

mälupulgalt alla laetud faili jagati Hankija tiimiliikmete vahel esimese arendustöötoa

lõppedes, siis on ilmselge, et see oli Hankijale üle antud ja olemas esimesel arendustöötoa

päeval. Samuti kinnitavad tiimiliikmed S.S. (lisas 2) ja N.F. (lisas 3), et Kolmas isik andis

mälupulga koos ülesandega üle esimese arendustöötoa lõpus enne 15:30. Sellega on

ammendavalt tõendatud, et Kolmas isik esitas 4. ülesande mälupulgal üle õigeaegselt.

Vaidlustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele sellest, mida tähendavad sõnad „due on the first

day” seletuskirjas. Kõik ülesanded, oli vajalik esitada ja presenteerida alles teisel päeval, va

neljas ülesanne, mille pidi mälupulgal üle andma esimesel päeval ja mida pidi presenteerima

vastavalt pakkuja enda seatud ajakavale. Seega hõlbustas hindamiskomisjon viitega üksnes

mõistmist, millises ülesandest on jutt, kuivõrd üksnes neljas ülesanne vajas esimesel päeval

mälupulgal esitamist. Ajalised nihkumised pakkujate enda loodud ajakavades võisidki

konkreetsete arendustöötoa päevade sees toimuda ja seda on märgata mitmete pakkujate

tagasisides – tegemist ei ole millegi erilisega käesoleva vaidluse kontekstis.

Seletuskirjas on välja toodud: “Teine päev algas eelmiste ülesannete tulemuste detailsema

tutvustamisega. Esimesed kolm ülesannet, mida pakkuja kahe töötoapäeva vahel viimistles,

said lõpuks valmis.” Vaidlustaja väide, et ülesannet nr 4 lubati mälupulgal üleantavana

täiendada vahepealsel ajal on seega Vaidlustaja enda tõlgendus ehk tegemist on valeväitega.

25 (49)

Ülesanne 4 anti üle mälupulgal Kolmanda isiku poolt 04.02.2025 kell 15:30 vastavalt Hankija

seatud ajaraamile ja seda ka hinnati. Ülesannet 4 presenteeriti ehk tutvustati tehtud tööd ilma,

et see muudaks juba mälupulgal üle antud tööd - see oli igati lubatav Hankija seatud nõudeid

arvestades. Kusjuures neljanda ülesande presenteerimine eraldiseisvalt ei kuulunud

hindamisele, vaid ülesanne ise ehk mälupulgale lisatu oli hindamise objektiks.

Vaidlustaja arusaam Hankija kirjapandust nii Põhjendustes kui ka vaidlustuse vastuses on

meelevaldne. Asjaolu, et hankekomisjon märkas Kolmanda isiku enda poolt määratud ajakava

nihkeid ei võrdu ühelgi juhul sellega, et Kolmas isik jättis täitmata Hankija seatud ajakava.

See on tõendatav ja kontrollitav, et Kolmas isik järgis kõiki kohustuslikke ajaraame. Seega

„ette antud ajaraam“ ehk Hankija poolt 31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 6 ja 7

märgitud ajaraam oligi täidetud Kolmandal isikul. Muid, st Kolmanda isiku enda poolt seatud

ajaraame, ei saa pidada „ette antud ajaraamiks“, nagu Vaidlustaja ebaõigesti väita püüab.

Nagu on näha dokumentaalsetest tõenditest (31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 6 ja 7),

siis ei antud neljanda ülesande presenteerimiseks ette mistahes kohustuslikku aega. Asjaolu,

et mõni pakkuja valis seda teha esimesel arendustöötoa päeval ei väära seda, et kõigil oli

võrdne õigus ja võimalus presenteerida ülesande nr 4 tulemusi siis, kui seda sobilikuks peeti

– kohustus oli ülesanne mälupulgal Hankijale esimese arendustöötoa päeva lõpus kell 15:30

üle anda. Hankija ei saa asuda nõudma või koguni punkte alandama millegi eest, mida nõutud

ei ole. Kõigil pakkujatel oli vabadus presenteerida ükskõik millise teema edasiarendust, mida

ka kasutati, kuid mida ei hinnatud. Vaidlustaja enda ebapraktiline ajakasutus ja ajaraamide

mõistmatus (mida on ka vastavalt tagasisidestatud) ei ole aluseks Kolmanda isiku punktide

langetamisel Metoodika kohaselt.

5.10.6. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses korrektselt, et „RBE on pakkumustele 3.

hindamiskriteeriumi (projektijuhtimise- ja koostöövõimekus) eest antud hindepunkte

põhjendanud oma 12.03.2025 otsuse lisas 2 („Põhjendused“), mille originaal on inglise

keeles. Et aga vaidlustusmenetlus toimub eesti keeles (RHS § 190 lg 8), esitab Vaidlustaja

VAKO-le tõendina RBE koostatud eestikeelse tõlke nimetatud dokumendist (vt lisa 1).“

Täiendavas seisukohas on Vaidlustaja aga vastupidiselt leidnud, et „Õigusliku aluseta on BPT

lähenemine, et Põhjenduste eesti- ja ingliskeelsete versioonide sõnastusliku lahknevuse korral

tuleb anda prioriteet viimasele“. Ehk Vaidlustaja mõistab tegelikult, sarnaselt teistele

osapooltele ja Hankija kommunikatsioonile, et hindamiskomisjoni koostatud

originaaldokument on inglise keeles ning sellest on tehtud Vaidlustaja palvel üksnes eesti

keelne tõlge. See ei muuda eesti keelset dokumenti originaaliks, kuivõrd hindamiskomisjoni

kuulusid mh eesti keelt mittevaldavad spetsialistid, kellel puuduks võimalus kontrollida

konsensusliku otsuse sisu. Seejuures on eestikeelsel versioonil päises ka märge „Tõlge eesti

keelde originaal dokumendist Annex 2 Memorandum, Project Management and

Collaborations Capabilities“.

Ka Vaidlustaja lähtus vaidlustuse esitamisel (ka tähtaja järgimisel) selgelt originaalversiooni

edastamisest ehk inglise keelse versiooni saatmise kuupäevast, mitte eestikeelse tõlke

edastamisest. Tegelikult mõistavad kõik osapooled lisaks esitatud dokumentides märgitule, et

arendustöötubade keelt ja pakkujate ning hindamiskomisjoni rahvusvahelisust arvestades on

hindamiskomisjoni põhjenduste originaaldokumendiks ja selle mõtte selgitamiseks inglise

keelne versioon ja seda tuleb ka pidada silmas vaidluse lahendamisel.

26 (49)

Arendustöötubade töökeeleks oli kokku lepitud (ja sellega nõustus ka Vaidlustaja) valdavalt

inglise keel ning ühispakkujate hulgas olid rahvusvahelised ettevõtted, mistõttu edastati

kõigile pakkujatele tagasiside inglise keeles, millest said ühtmoodi aru ka kõik

hindamiskomisjoni liikmed. See on kooskõlas ka keeleseaduse §-ga 13, mille kohaselt

riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal on õigus

kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

5.10.7. Hankija ei nõustu väitega, et vaidlustuse vastuses sisalduvad Põhjendustega

seonduvalt uued asjaolud. Vaidlustaja ei ole ühtki sellist olukorda ka sisuliselt välja toonud,

mistõttu ei ole tegelikult selge, millest vastav viide. Hankija on püsinud väga konkreetselt

Riigikohus ja ka vaidlustuskomisjon on leidnud (RKHKo 3-20-1198, p 21; VAKOo 64-

23/262842, p 13), et vaidluse tekkides saab hankija vaidlustusmenetluses enda otsuseid

pakkumuste hindamise kohta täpsemalt avada ja selgitada.

5.10.8. Hankija poolt 31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitletud värvikoodid ei

muuda seletuskirja sisu. Hankija koostas värvikoodidega süsteemi üksnes 14 lk pikkuse

seletuskirja lugemise lihtsustamiseks. Asjaolu, kuidas hankekomisjon tagasisidet vaatles on

midagi, mida ongi võimalik selgitada näiteks käesoleva vaidlustusmenetluse. Täpselt

samamoodi interpreteerib tagasisidet vastavalt enda vajadustele ka Vaidlustaja, mistõttu on

ebakohane Hankijale sellise süsteemi koostamist ette heita.

Hankija selgitas, et värvita osad on midagi, mida hindamiskomisjon ei arvestanud. See

tähendab, et sellist asja ei olnud Metoodika kohaselt vaja hinnata, kuid hindamiskomisjon

soovis selle siiski tagasisidena välja tuua.

Hindamaks, kas „Ülesannete eesmärgid käiakse läbi meeskonna kõigi osapooltega ning ühine

töö on korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks“, pidi hankekomisjon kontrollima

ühise töö korraldamist. Hindamiskomisjon põhjendas, millist rolli keegi meeskonnas kandis

ning mis osa sellest aitas kaasa ühiste eesmärkide saavutamiseks ja meeskonna kõikide

osapoolte kaasamiseks.

Nimelt on Kolmandale isikule antud tagasiside: „Töötoa päevadel võttis PM peamiselt

vaatleja rolli või keskendus iseseisvale tööle. Mõnikord võttis ta töörühmas osalise juhirolli,

kuid mitte algusest lõpuni. Teine meeskonnaliige mängis aktiivset rolli osalejate seas mugava

ja kaasahaarava õhkkonna loomisel, kasutades mõnda ”jäämurdmise” tegevust. Samuti

aitasid nad tööd koordineerida, liikudes aeg-ajalt rühmade vahel, et tagada kaasatus ja

fookus. Kõik pakkuja meeskonna liikmed panustasid aktiivselt, kas siis juhtides arutelusid või

andes ülesande sisuga seotud sisendit.“

See tähendab, et Kolmanda isiku meeskonnatöösse olid kaasatud kõik osapooled, koos liiguti

ühiste eesmärkide suunas, sh oli positiivne asjaolu, et kõik pakkuja meeskonna liikmed

panustasid aktiivselt arutelude juhtimisel ja ülesande sisendi andmisel. Projektijuhi hindamis

eraldi hindamismetoodika ette ei näinud, mistõttu on see ka ilma värvita ehk selgitav osa

tagasisidest ja põhirõhk on meeskonna kui terviku hindamisel.

Samal ajal on Vaidlustajale antud tagasiside: „Töötubade päevadel võttis PM peamiselt

vaatleja rolli või keskendus iseseisvale tööle, andes ainult üldist nõu ega osalenud rühmatöös

aktiivselt. Töö ja ajast kinnipidamise koordineerimisel aitas teine meeskonnaliige. Vahepeal

liikusid nad rühmade vahel, aidates aegajalt rühmades keskenduda ülesannetele. Teised

27 (49)

meeskonnaliikmed osalesid töörühmades, juhtides arutelusid või panustades sisusse, kuid

nende ettevalmistuse tase oli ebaühtlane.“

See näitab, et Vaidlustaja meeskond toimetas ebaühtlase ettevalmistustasemega, kusjuures PM

tegeles iseseisva tööga ja „teine meeskonnaliige“ korraldas töö ja ajast kinnipidamist ning

need isikud kahekesi liikusid ka erinevate rühmade vahel. Nendest kahest ülejäänud ehk teised

meeskonnaliikmed osalesid rühmades juhtide ja panustajatena, kuid see oli ebaühtlase

tasemega. Seega Vaidlustaja väljavõetud lauseosad ei anna pilti tegelikust olukorrast, mis on

selgelt kehvem, kui vaidlustaja näidata püüab.

5.10.9. Hindamiskomisjoni professionaalne koosseis ja sellesse kuuluvate inimeste arv,

samuti erapooletu vaatleja olemasolu, aitavad tagada hindamise läbipaistvust ja võrdset

kohtlemist. Erapooletu vaatleja koostas enda avalduse vastavalt sellele, kuidas ta pidas

vajalikuks – on kohatu Hankijale ette heita selle sisu, sõnakasutust vms. Riigihanke

alusdokumendi lisas 410 p-s 1 on kirjeldatud erapooletu vaatleja ülesanded ja roll, sh oli üheks

ülesandeks koostada arvamus hankemenetluse läbiviimise kohta. Tegemist on täiendava

tõendiga kogumis, mis väljendab kaasatud erapooletu vaatleja isiklikku seisukohta hindamise

protsessile. Tegemist on inimesega, kes osales kõikides arendustöötubades ja

hindamiskomisjoni koosolekutel, mistõttu on võimalik just temal anda sisend kõikide

pakkujate üleselt.

Tuginedes kehtivale vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikale, ei ole vajalik Hankijal näiteks

kõiki toiminguid salvestada, seda ka hindamise protsessis. Erapooletu vaatleja seisukoha

koostamise aeg on käesolevas kontekstis irrelevantne.

5.10.10. Vaidluse all olevate hindamiskriteeriumite puhul on tagasisidest näha selgelt, et üks

pakkuja oli teistest taseme võrra kõrgemal (edukas pakkuja esimesel järjekohal) ning üks

pakkuja selgelt nõrgem (hindamistulemuse alusel viimane pakkuja). Kahe keskmise puhul on

tagasiside järgi selgelt märgatav ka tasemevahe. On näha, et Kolmanda isiku sooritus pälvis

oluliselt laiemas ulatuses kiidusõnu ja positiivset tagasisidet ajal, mil Vaidlustaja sooritust

tagasisidestati valdavalt negatiivselt või neutraalselt. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et

vaidlustuse tulemusel ei saa tekkida olukord, kus selgelt nõrgema sooritusega pakkujale

omistataks hindamise tulemusel rohkem hindepunkte, kui parema sooritusega pakkujale.

Hindamismetoodika eesmärk on tuvastada pakkuja meeskondade oskused ja kvaliteet. Seega

on ka loogiline, et hindamistulemused seda ka õiglaselt kajastavad, hoolimata sellest, et

hindamismetoodika kohaselt ei võrreldud ühelgi juhul pakkujate sooritusi omavahel.

6. Kolmas isik, ühispakkujad Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP

CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY, vaidleb

vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja on Riigikohtu 11.12.2020 otsusest 3-20-1198 teinud valikulised järeldused,

jättes arvestamata Riigikohtu juhised hindamisotsuse piiratud kontrollile allumise kohta.

Nimelt, vaidlustaja viidatud lahendist tuleneb, et hankija hindamisotsuste puhul tuleb kohtul

olla vaoshoitud, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust,

piirdudes nõrgemate kontrollistandarditega nagu ratsionaalsuse või isegi ilmsete vigade

testiga (otsuse p 14). Seejuures alluvad hankija poolt asjaolude pinnalt tehtavad järeldused

10 Leitav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=17927328

28 (49)

vaid piiratud kontrollile, kusjuures vaidlustuskomisjon ega kohus ei pea hankija järelduste

kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid

kahtlusi (otsuse p 17).

Käesoleval juhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega ning

veelgi enam – alliansshankega, milles hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja

kogemust. Samuti ei kaasne hindamisega õiguste riivet. Seega intensiivse kontrolli

teostamiseks ning Hankija otsuste enda omadega asendamiseks käesoleval juhul alused

puuduvad.

6.2. Hankija hinnangulise otsuse kontroll allub käesoleval juhul kas ratsionaalsuse testile või

isegi üksnes ilmsete vigade testile. Seejuures ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste

puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud

õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki

asjakohaseid fakte. 11 Hankija ei ole hinnangulise otsuse tegemisel teinud ilmselgeid vigu ning

pole rikkunud ratsionaalsuse testist tulenevaid nõudeid.

6.3. Hankija on 12.03.2025 otsuse Lisas 2 „Seletuskiri, projektijuhtimise ja koostöövõimekus“

edastanud kõigile pakkujatele Hankija hanke- ja hindamismeeskonna punktid koos detailsete

põhjendustega. Hankija on esile toodud kaalutlused hindepunktide andmisel õiged,

küllaldased, loogilised ja arusaadavad. Vaidlustuse etteheited väidetavatest kaalutusvigadest

on põhjendamatud.

Vaidlustaja omistab alusetult määravat tähendust enda subjektiivsele arvamusele, mis

väljendub Metoodika ning Põhjenduste meelevaldses tõlgendamises. Vaidlustajal puudub

õigus nõuda, et Hankija hanke- ja hindamismeeskond jõuaks pakkumuste hindamise

tulemusena samale järeldusele nagu Vaidlustaja.

6.4. Vaidlustaja on Hankija põhjendusi läbivalt käsitlenud meelevaldselt, valides hinnangust

välja üksikud osad, mida on võimalik ekslikult kajastada, ning tehes neist Hankija esile toodud

asjaoludega mittehaakuvaid ja põhjendamatuid järeldusi. Vaidlustaja ei ole seega lähtunud

terviklikust hindamisest. Seejuures on Vaidlustaja omistanud Hankijale järeldusi, milliseid

Hankija pole teinud ning on manipuleerinud ka hindamisskaala kirjelduste sisustamisega.

Vaidlustaja hinnangud on äärmiselt subjektiivsed, lähtudes eelkõige iseendale kõige

kasulikumast, kuid meelevaldsest loogikast ning seades alusetult kahtluse alla 8-liikmelise

professionaalse hankija hanke- ja hindamismeeskonna hinnangu.

6.5. Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis 1

6.5.1. Vaidlustaja tõlgendab meelevaldselt alamkriteeriumi hindeklassi „Good 6-8 p“ sisu.

Vaidlustaja on hindeklassi sisu asunud kunstlikult laiendama, tuletades sealt tingimusi, mida

seal tegelikult ei ole sätestatud. Nimetatud hindamisskaala kirjelduse kohaselt tuli ülesannete

eesmärgid ühiselt läbi käia meeskonna kõigi osapooltega ning ühine töö pidi olema

korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamisele. Seega tuli hindamisskaala kirjelduse

kohaselt hinnata eesmärkide läbi käimist ja ühise töö korraldamist, mitte hinnata eraldiseisvalt

iga eesmärgi selguse taset Vaidlustaja poolt suvaliselt valitud päevasisesel kellajal.

11 Tallinna Halduskohtu 18.12.2024 otsus nr 3-24-3072, p 84, RKHKo 11.12.2020 nr 3-20-1198, p 14.

29 (49)

Eeltoodust tulenevalt on Vaidlustaja poolt ka äärmiselt eksitav väita, justkui oleks eesmärkide

selguse taseme osas Hankija poolt ette nähtud mingisugune päevasisene (nn „pärastlõunane“)

vahetähtaeg, millest Kolmas isik väidetavalt kinni ei pidanud. Vaidlustaja etteheide on seega

asjakohatu ja välja mõeldud ning ei mõjuta Kolmandale isikule omistatud hindamispunktide

õigsust.

Kolmas isik käis eesmärgid meeskonna kõigi osapooltega läbi ja ühine töö oli korraldatud ja

suunatud eesmärkide saavutamiseks. Vaidlustaja vastupidine väide on alusetu. Põhjenduste

kohaselt olid Kolmanda isiku puhul vastava hindeklassi eeldused täidetud ja Hankija poolt

omistatud punktid põhjendatud. Põhjendustest nähtuvalt toimus töötoa esimesel päeval

ülesannete eesmärkide rühmades läbitöötamine kohe pärast tööga alustamist ning muuhulgas

arvestati üldisel tasandil ülesande nr 4 tootmisega seotud alameesmärgiga (s.o „Production

plan principles for restricted time frame”). 12 Erinevalt Vaidlustaja ebaõigest väitest ei ole

Põhjendustes sedastatud, et eesmärgid oleksid jäänud kokkuvõttes ebaselgeks. Põhjendustes

kirjeldatakse vastupidist – enamik eesmärke näisid Hankijale selged ja ülesande nr 4

alameesmärki oli arvestatud üldisel tasandil.

Seejuures oli Kolmandal isikul omal äranägemisel õigus välja töötada eesmärkideni jõudmise

töökorraldus. Töötoa teisel päeval vaadati sama päeva ülesannete eesmärgid samuti korduvalt

läbi ja neid arutati kõigis rühmades. Nii on Hankija selgelt esile toonud: „Teisel päeval

juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja grupid võtsid seda arvesse. Eesmärgid vaadati

läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu töötoa jooksul vaadati neid läbi korduvalt.“ Seega

on Hankija poolt Metoodika täitmisele antud hinnang Hankija esile toodud asjaoludega

kooskõlas. Hankijal puudusid Kolmanda isiku suhtes etteheited seoses eesmärkide

läbikäimisega ja ühise töö korraldamisega. Vaidlustaja on käsitlenud Hankija Põhjendusi

valikuliselt (mitte terviklikult), jättes teadlikult kõrvale Hankija esile toodud olulised asjaolud

ja moonutades seeläbi hindamisel tehtud järeldusi.

6.5.2. Vaidlustaja väide seoses töö hilinenult esitamisega on ebaõige ja otseselt eksitav.

Nimelt, kuigi Vaidlustaja on selgelt tõdenud, et hindamistabeli originaal on inglise keeles,

tsiteerib ta antud väite puhul hindamistabeli eestikeelse tõlke lk 4 lõpuosa, mis

originaalsõnastusega kokku ei lähe ja milles on toodud: “Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli

esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut”.13 Sõna “esitatud” puhul on

hindamistabeli eesti keelses versioonis tegemist originaaldokumendi ebaõnnestunud

(ebaõige) tõlkega, sest hindamistabeli ingliskeelses originaalis on antud lause kirjutatud

hoopis järgnevalt: „Only the assignment that was due on the first day was not presented before

the second morning“. 14 Sõna „present" eestikeelne tõlge siin kontekstis on „presenteerima“,

„esitlema“ või „ette kandma“. Sellist tõlget toetab ka eeltoodud ingliskeelsele lausele eelnev

ja järgnev hindamistabeli lause, kus sõna „presentation“ kasutatakse samuti ettekande või

esitluse tegemise tähenduses. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab sõna “esitama” nii

“ettekandmist” kui ka “üleandmist”.15 Seega ei käi vastav lause mitte ülesande esitamise

kohta, vaid töö presenteerimise (esitlemise) kohta.

Vaidlustaja on manipuleerinud sõnaga “esitama” ning püüab jätta eksitavat muljet, justkui

oleks Kolmas isik hilinenud tööülesande üleandmisega. Kokkuvõtvalt nähtub ingliskeelsest

12 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 1-3 ja originaali tõlke lk-d 1-3. 13 Rõhuasetus lisatud kolmanda isiku poolt. 14 Vt Hankija hindamistabeli originaali lk 4 lõpuosa. 15 Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, kättesaadav https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=esitama&F=M

30 (49)

hindamistabelist, et Kolmas isik täitis kõik ülesanded õigeaegselt ning ainult ühe ülesande

hilisem presentatsioon toimus töötoa teise päeva hommikul (mis oli ka lubatav).

Töötoa esimesel päeval pidi Kolmas isik esitama hiljemalt kell 15:30 Hankijale mälupulgal

ülesande nr 4 lahenduse. Ülesande sisuks oli „Ehitustegevus keskkonnatundlikel aladel“.

Eelviidatud ülesande tähtaeg (kell 15:30) on selgelt välja toodud ka töötoa lähtematerjalis

„Development phase 0“ lk-del 2 ja 12 ja (Lisa 1). Vaidlustuses on paraku püütud jätta ekslik

mulje, et selle ülesande lahendamiseks ja esitamiseks oli Kolmandal isikul justkui aega vaid

lõunani. Kolmas isik täitis ülesande õigeaegselt, esitades kogu esimese päeva arendustöötoa

tulemused (sh ülesande nr 4 lahenduse) Hankijale enne kella 15:30 mälupulgal vastavalt

ülesande kirjeldusele. Ülesande õigeaegsele täitmisele on selgelt viidatud ka Hankija

Põhjenduste eestikeelse tõlke lk-l 13, milles öeldakse: „Esimesel päeval sisaldasid ülesande

nr 4 tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid“. Eeltoodust tulenevalt on Vaidlustaja

väited seoses ülesande hilinenult esitamisega alusetud. Kolmas isik eeldab, et kuivõrd Hankija

sai tähtaegselt kõigi ülesannete lahendused kätte, siis kinnitab ka Hankija vajadusel vastava

asjaolu õigsust, mistõttu ei pea Kolmas isik vajalikuks seda asjaolu käesolevas menetlusfaasis

täiendavalt tõendada. Seda enam, et Põhjenduste eestikeelse versiooni lk 12 kinnitab:

„Pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide põhitulemused. Enamik tulemusi täitis eesmärgid

üsna kõrgel tasemel.“

6.5.3. Vaidlustaja jätab oma etteheidetes mainimata, et presentatsiooni tegemine töötoa

esimesel päeval polnud kohustuslik, sest ettekande toimumise aeg ei olnud Hankija poolt ette

antud. Seega on Vaidlustaja väited presentatsiooniga hilinemise kohta ebaõiged.

Põhjendustest nähtuvalt küll kiirendati tempot, kuid ei ületatud planeeritud kellaaegu.

Vaidlustaja väited ebaefektiivse töökorralduse või kasutusel oleva aja struktureerimata jätmise

kohta on eelnevast tulenevalt alusetud. Hankija on hinnanud hindamisaluste tunnuste

esinemist terviklikult ja õigesti.

6.6. Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis 2

6.6.1. Vaidlustaja järeldus arutelude kvaliteedi kannatamise kohta on Vaidlustaja enda

meelevaldne järeldus, mis ei nähtu Hankija esile toodud asjaoludest. Vaidlustaja väitel on

Hankija justkui „fikseerinud“, et Kolmanda isiku töörühma juht (projektijuht) lõi rühma

aruteludes kaasa vaid vähesel määral ja et sellest kannatas ka arutelude kvaliteet. Vaidlustaja

väide, et “sellest kannatas ka arutelude kvaliteet”, on Vaidlustaja enda tehtud järeldus, mida

ei ole Hankija poolt Kolmandale isikule hinnanguna antud ning milliseks hinnanguks puudub

ka alus.

Kolmanda isiku meeskonnas oli 9 võtmeisikut, kes kõik osalesid arendustöötubades ja kelle

summaarset panust hinnati erapooletult. Hankija Põhjendustes terviklikult toodud asjaoludest

ja järeldustest ilmneb selgelt, et rühmatöö toimis, kõik rühmade liikmed olid aruteludesse

kaasatud ning arutelude kvaliteet ei kannatanud. Hankija on arutelude tulemusel sedastanud

ka üksikasjaliku ja värskema sisu olemasolu. Vastupidiselt Vaidlustaja meelevaldsetele

järeldustele on Hankija esile toonud rühmatöös valitsenud usalduse, iseseisvuse ja juhtrolli

jagamise meeskonnaliikmete vahel. Vaidlustaja on lisaks kõigele muule üritanud jätta muljet,

et antud kriteeriumi hindamisel tuleks hinnata vaid ühte isikut – projektijuhti. Metoodika lk 9

kajastab hindamiskriteeriumite all järgmist „Hindamisel hinnatakse projektimeeskonna

võimekust“.

31 (49)

6.6.2. Samuti ei nähtu Hankija esile toodud asjaoludest, et projektijuht oleks olnud kahjustaval

määral vajaka. Vaidlustaja eksitab. Vaidlustaja on asunud Kolmanda isiku pakkumust ise

hindama. Vaidlustaja on teinud „osade töörühma liikmete väidetavast üksi jätmisest“

järelduse, et „Kui projektijuht on töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka, siis ei ole see avatud

ja kaasav töökultuur ega teeni vastastikuse usalduse tekkimist“ ning hinnanud, et õige

hindeklass on seetõttu „Nõrk. 0-2 p“. Vaidlustaja ilmselgelt püüab eksitad, kuna tegemist on

Vaidlustaja enda tehtud meelevaldse järeldustega, mille tegemiseks mis tahes alus puudub.

Töörühma liikmeid ei jäetud üksi. Hankija esile toodud asjaoludest ei nähtu, et projektijuht

oleks olnud töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka.

6.6.3. Hankija on Kolmandale isikule andnud hinnangud näitavad selgelt ja jälgitavalt, et

Kolmanda isiku rühmatöö toimus avatult, kaasavalt ja tunnustavalt, kusjuures projektijuht

täitis edukalt juhtimisrolli, jagades seda vastavalt meeskonna tugevusele

meeskonnaliikmetega. See tähendab, et ei jäädud ka sõltuvaks PM olemasolust või tema

suunistest olukordades, kus PM pidi täitma muid Hankija poolt määratletud ülesandeid

(valmistumine AJR-koosolekuks, AJR-koosolekul osalemine, kaasuse-ülesande lahendamisel

osalemine jne). Seega Vaidlustaja poolt üksikute lausete tervikust väljarebimine ei muuda

terviklikku järeldust. Antud punktid koosnevad mitmetest kaalutud aspektidest, mis kokku on

andnud summaarsed punktid.

6.6.4. Vaidlustaja on väitnud, et „Ka jäeti osad töörühma liikmed ühel hetkel lihtsalt omapäi,

ilma juhendust ja toetust andmata“, „osad rühmaliikmed jäeti kõrvale“. Hankija ei ole

selliseid järeldusi teinud ega ka selliste järelduste tegemiseks alust andvaid asjaolusid esile

toonud.

Hankija esile toodud asjaolude terviklikust käsitlusest nähtub, et erinevate osapoolte

pädevuste, tugevuste ja teadmistega arvestati.

6.7. Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis 3

Vaidlustaja väited väärtuse ja kasu välja selgitamata jätmise ning arvestamata jätmise kohta

on alusetud - Hankija ei ole selliseid hinnanguid Kolmandale isikule andnud. Vaidlustaja

eksitab, kui väidab et Kolmas isik on jätnud osad töörühma liikmed omapäi. Sellist lauset

Põhjendustes ei ole ja see väide on vale. Hankija esile toodust ei järeldu rühmatöödest välja

jätmist. Kui lugeda Hankija terviklikke põhjendusi, siis on näha põhjalik kirjeldus sellest,

kuidas Kolmas isik lõi väärtust ja kasu ning arvestas nendega.

Vaidlustaja poolt Põhjendustest välja rebitud lauseosad ning neist meelevaldselt tehtud

järeldused on seejuures eksitavad ja isegi pahausksed.

Kolmas isik esitas tööülesannete tulemused peamiselt kõrgel tasemel ja presenteeris neid

selgelt. Vaidlustaja järeldused on meelevaldsed ega lähtu Hankija terviklikust hinnangust.

Vaidlustaja on välja noppinud Hankija põhjendustest üksikud sõnad nagu „üldisel tasemel“

„vähe konkreetsust“, püüdes muuta sellega Hankija hinnangu terviklikkuväärtust. Kui tutvuda

Hankija terviklike põhjendustega, siis on näha Hankija põhjalik kirjeldus sellest, kuidas

kolmas isik ülesannete tulemused esitas ja presenteeris.

Hankija hinnangust on näha, et Kolmas isik vastab Hankija hinnangule „Produces mainly

high-level results for the objectives of the tasks through joint work and presents them clearly“.

32 (49)

Ühtlasi on väär Vaidlustaja väide, et üks ja sama asi ei saa samaaegselt olla hea ja selge ning

samas ka vajada edasiarendamist ja tekitada küsimusi. Nimelt, allianss-lepingu loogika näeb

ette, et kui algab koos tellijaga arendusfaas, siis arendatakse hanke faasis arendustöötubades

välja töötatud lahendusi ja ideid edasi. Küsimuste tekkimine näitab seda, et Hankija

meeskonna liikmed olid aktiivselt protsessi kaasatud ja tõstatatud teemad lõid lisandväärtust

läbi erinevate aspektide, mida arvestada.

6.8. Vaidlustaja pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis 3

Vaidlustaja pakkumus selgitas väärtuse välja vaid osaliselt ning arvestas nendega lahenduste

väljatöötamisel vaid osaliselt. Hankija on Põhjendustes esile toonud selged puudused ja

vajakajäämised, mistõttu ei olnud võimalik Vaidlustaja pakkumust käsitleda muu kui vaid

väärtuse osalise selgitamisena ja osalise arvestamisena lahenduste väljatöötamisel.

Vaidlustaja on käsitlenud ka õppimisvõimega seotud asjaolusid vaid valikuliselt, jättes esile

toomata järgmised Hankija poolt seoses Vaidlustaja õppimisvõimega osundatud olulised

asjaolud ja järeldused:

• isegi kui nad kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud nende panus

kogu projektile märkimisväärset kasu.

Eeltoodust nähtuvalt, kus juba ainuüksi keskkonnarühmas polnud väärtust loodud ja

tuvastatud eesmärgid ei olnud mõnes rühmas arvestatud, on selge, et väärtuste

väljaselgitamine ja nendega arvestamine oli täidetud vaid osaliselt, mitte üldisel tasemel

tervikuna (nagu Vaidlustaja näidata püüab).

6.9. Kolmanda isiku täiendav seisukoht.

6.9.1. Vaidlustaja on püüdnud vaidlustuskomisjoni eksitada, tõstes meelevaldselt esile

hindamiskomisjoni üksikuid põhjendusi Kolmanda isiku osas, osaliselt neid moonutanud ja

lisanud nendele järeldusi, mida Hankija ise ei ole teinud. Arendustöötubades toimunud

projektijuhtimise- ja koostöövõimekuse terviklik

Vaidlustaja tõstatatud väited tööülesannetega hilinemise ja tiimiliikmete üksinda jätmise

kohta, on väljamõeldis ja ei kajasta tegelikku olukorda. Negatiivsete siltide kasutamine ei

muuda fakti, et hindamiskomisjoni otsused on tehtud hindamismetoodika kriteeriumite alusel

ja on õiguspärased.

6.9.2. Vaidlustaja moonutab pahatahtlikult alamkriteeriumi 1 hindeklassi „Good 6-8p“ sisu ja

Hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitusi. Nimetatud hindeklassi kirjelduses on

ülesannete läbiviimise aja kohta öeldud järgmist: „Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil

ning ette antud ajaraamis“.16 Ette antud ajaraamistik töötoa 1. päeva kohta sisaldus Hankija

lähteülesandes „Development phase 0“ ja seal toodud ajakavas, mille kohaselt töö algas

hommikul kell 09:00, lõunapausiks oli määratud ajavahemik 11:30 - 12:30 ja ülesande

lahenduse esitamise tähtajaks oli määratud kell 15:30. Ülesande läbiviimine etteantud

ajaraamis ei välistanud pakkuja õigust teha oma sisemises töökorralduses vastavalt vajadusele

muudatusi, kui need jäävad kokkulepitud ajaraami (lõpptähtaja) piiresse. Seega, kui

Kolmanda isiku sisemises ajakavas esineski mingeid (ebaolulisi) nihkeid, siis on oluline

16 Inglise keeles: “Ensures working as agreed and utilization of available time”.

33 (49)

ikkagi see, et kõik ülesanded lõpetati õigeaegselt Hankija ja Kolmanda isiku ajakava piires.

Seega pole Hankija 31.03.2025 vastuses viidatud „ajalised nihkumised kolmanda isiku enda

määratud ajaraamis“ käsitletavad Hankija etteantud ajakava ületamisena. Samuti ei ole

Hankija Kolmandale isikule ette heitnud Kolmanda isiku enda määratud ajaraami (so

sisetähtaegade) ületamist. 17

6.9.3. Hankija pole Riigihanke alusdokumendides ja töötoa materjalides ülesande nr 4

presentatsiooni ega selle tegemise tähtaega ette näinud. Seda erinevalt ülesannetest nr 1 - 3,

mille osas on Hankija lähteülesandes selgelt ette nähtud nii nende ülesannete esitamine

(„return“) kui ka nende presenteerimine („present“).18

Seega ei olnud ülesande nr 4 puhul selle presenteerimist Hankija poolt ette nähtud. Kolmas

isik on eelviidatud lähteülesande faili jaganud oma 31.03.2025 vastuses ja Vaidlustaja on

saanud veenduda, et talle esitatud lähteülesanne oli identne. Seetõttu ei saa ka rääkida

pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest olukorras, kus kõigile pakkujatele antakse sama

lähteülesanne.

Vaidlustaja on presentatsiooni tegemise väidetava tähtaja ise välja mõelnud, eksitades sellega

vaidlustuskomisjoni. Vaidlustaja pole isegi väite tasandil selgitanud (rääkimata tõendamisest),

kust tulenes pakkujatele ülesande nr 4 presentatsiooni tegemise kohustus töötoa 1. päeval.

Vaidlustaja ei saanudki seda teha, sest Hankija polnud sellist kohustust ega tähtaega

pakkujatele ette näinud. Seda kinnitab üheselt ka Hankija 31.03.2025 vastuses toodud selgitus:

„Üksnes neljanda ülesande puhul pidi ülesande mälupulgal üle andma esimese töötoa päeva

lõpuks, kuid ettekande toimumise aeg ei olnud sätestatud hankija poolt“. Samuti on

Põhjendustes alamkriteeriumi nr 1 puhul läbivalt öelnud, et Kolmas isik pidas etteantud

ajakavast korrektselt kinni. Põhjendustes pole presentatsiooni väidetava hilinemise osas

tehtud Kolmandale isikule mistahes etteheiteid.19 See on ka loogiline, sest pole võimalik

hilineda millegagi, millel pole tähtaega. Vastupidine on Vaidlustaja meelevaldne väide, mis

on Vaidlustaja poolt pealegi täielikult tõendamata.

Ülesande nr 4 osas oma töö presenteerimine oli iga pakkuja enda otsustada, lähtuvalt pakkuja

enda sisemisest töökorraldusest ja ajakavast. Arendustöötubades oli päeva ja tegevuste

juhtimine mitte Hankija, vaid pakkuja kohustus, kes vastavalt oma töökorraldusele koostas

täiendavad päevakavad ja päeva sisustamise tegevustega, millega loodi Hankijale väärtust.

Sellest lähtuvalt tegigi Kolmas isik ka oma vabal valikul ülesande nr 4 tulemuste

presentatsiooni töötoa 2. päeva hommikul. Kuna Hankija ei olnud 4. ülesande presenteerimist

ja tähtaega ette näinud, siis samasugune võimalus presentatsiooni tegemiseks töötoa 2. päeval

oli ka teistel pakkujatel, sh Vaidlustajal endal. Ka Hankija on oma vastuses märkinud, et

sarnaselt [ehk enda valitud ajal] võisid ettekanded teha ka kõik teised pakkujad (sh

vaidlustaja) – kui pakkujad olid oma ajakavas nii määratlenud, oli neil soovi korral võimalik

teha ülesande nr 4 ettekanne töötoa teisel päeval.

Vaidlustaja poolt viidatud Põhjenduste eestikeelses tõlkes toodud lauses „/---/ ülesannet, mille

tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut“ ei ole käsitletud ülesande

enda (mälupulgal) esitamist, vaid töö presenteerimist ehk ettekande tegemist. Hindamistabeli

17 Hankija hindamistabelis on kolmanda isiku ajaraamist nõuetekohase kinnipidamise puhul hoopis sedastatud, et „Esimesel

töötoa päeval tegevuste struktureeritud ajakava ja -kasutus toimis enamasti hästi“ ning „/---/ olemasolevat aega

kasutati üsna intensiivselt – vt hankija hindamistabeli ingliskeelse originaali lk 4 ja eestikeelse tõlke lk 4. 18 Vt kolmanda isiku 31.03.2025 vastuse lisa 1 ja selles toodud tööülesannete esitamise ja presenteerimise tähtajad. 19 Vt hankija hindamistabeli ingliskeelse originaali lk-d 4 - 6 ja eestikeelse tõlke lk-d 4 - 6.

34 (49)

põhjendustest nähtub seega kogumis, et Kolmas isik presenteeris ülesannet 4, mille lahendus

tuli töötoa 1. päeval üle anda, töötoa 2. päeval, kuid vastava ülesande presenteerimiseks

tegelikult kohustus puudus.

6.9.4. Tõendina on asjassepuutumatu Vaidlustaja 08.04.2025 seisukoha lisana 1 esitatud T.A.

kinnituskiri, milles viimane kinnitab, et Vaidlustaja tegi ülesande nr 4 presentatsiooni töötoa

1. päeval. Nimetatud tõend ei sisalda mingeid asjakohaseid andmeid presentatsiooni tegemise

kohustuse kohta ega selle kohta, kas ja kuidas Kolmas isik (kellele Vaidlustaja hilinemist ette

heidab) presentatsiooni tegi. Vaidlustaja on soovinud kinnituskirjaga mh ümber lükata

Hankija väidet, et ka Vaidlustaja ise tegi 4. ülesande presentatsiooni töötoa 2. päeval, kuid

Vaidlustaja on tõenäoliselt Hankija avaldatut valesti mõistnud. Kuigi Hankija vastuses toodud

lause tundub esmapilgul tõesti mitmeti mõistetav, saab Kolmas isik Hankija seisukohti

kogumis vaadates sellest lausest aru selliselt, et Hankija viitab selles pakkujate õigusele teha

4. ülesande presentatsioon vastavalt oma sisemisele töökorraldusele ning asjaolule, et kõik

pakkujad (sh vaidlustaja) lähtusidki sellest, so tegid presentatsiooni vastavalt oma sisemisele

töökorraldusele.

6.9.5. Kolmas isik leiab, et hindamisega ei kaasne õiguste riivet. Seetõttu puuduvad alused

intensiivse kontrolli teostamiseks ja Hankija otsuste asendamiseks enda omadega. Kolmas isik

juhib tähelepanu, et see, kas riigihanke maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära 10 korda

või 1 kord, ei oma tähtsust ning ei mõista Vaidlustaja rõhuasetust sellele. Rahvusvahelise

piirmäära ületamine pole kontrolli ulatuse osas määrav. Arvestada tuleb ka muid olulisi

asjaolusid, millele Riigikohus on 11.12.2020 lahendis 3-20-1198 osutanud - eeskätt seda, et

hindamisotsuse tegemine eeldas antud juhul õigusvälist pädevust ja kogemust. Vaidlustaja

poolt riigihanke piirmäära ületähtsustamine viiks absurdsele järeldusel, et iga hanke puhul

(sõltumata asja sisust ja hindamist mõjutavatest asjaoludest) tuleks vaidlustatud otsuse

õiguspärasuse osas automaatselt teha intensiivne kontroll.

6.9.6. Kolmas isik on märkinud, et enne töötasu protsendi esitamist oli Kolmanda isiku edu

Vaidlustaja ees 13,4 väärtuspunkti. Vaidlustaja on leidnud, et see asjaolu pole asjakohane, kuid

on sellegipoolest pühendanud selle asjaolu käsitlemisele pika arutluskäigu. Kolmanda isiku

hinnangul on see fakt oluline, kuna see näitab selgelt, et Kolmanda isiku pakkumus oli juba

enne töötasu protsendi arvestamist märkimisväärselt parem ning Kolmanda isiku pakkumuse

paremus ei seisne pelgalt Vaidlustaja poolt vaidlustatud 3. hindamiskriteeriumi alusel antud

hindamispunktides. Pakkumusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel, mis näeb ette

koondpunktide põhjal võitja väljaselgitamist. Seega on taustainfona oluline teada, kuidas

punktid jagunesid enne lõpliku koondtulemuse arvutamist, ehk milline on olnud pakkujate töö

kvaliteet enne töötasu esitamist.

6.9.7. Vaidlustaja kriitika, et Hankija on pakkumusi omavahel võrrelnud, on samuti alusetu.

Hindamiskomisjon on hinnanud iga pakkumust eraldi vastavalt kehtestatud metoodikale. Seda

kinnitavad üheselt hindamisotsuse põhjendused, millest nähtub selgelt iga pakkuja soorituse

hindamine hindamiskriteeriumite vastu, mitte teiste pakkumuste vastu. Hankija vastuses esitas

Hankija kahe pakkumuse hindamiskomisjoni põhjendused, et näidata täiendavalt tagasisidet

ka sellest vaatest, miks Kolmanda isiku pakkumus sai rohkem punkte.

Kolmanda isiku hinnangul on see asjakohane ja oluline, kuivõrd sellest nähtub lisaks

asjaolule, et iga pakkuja soorituse hindamine on selgelt jälgitav ja õige, ka asjaolu, et

pakkujate sooritustele antud hinnangud on ka omavahel terviklikult jälgitavad ja võrreldavad

35 (49)

– need põhjendused ilmestavad, miks Kolmanda isiku sooritus sai samade kriteeriumite alusel

õigustatult rohkem ja Vaidlustaja sooritus vähem punkte.

6.9.8. Vaidlustaja väide, justkui erapooletu vaatleja ei saa anda adekvaatset hinnangut, on

ekslik. On alust arvata, et Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi avaldus põhineb tema

professionaalsel kogemusel ja teadmistel, mis annavad talle õiguse ja pädevuse anda selliseid

hinnanguid. Vaatleja ei pea läbi viima tervet riigihankeõiguse spektrit katvat süvaanalüüsi, et

anda vaatlejana pädev hinnang hankemenetluse kohta. Erapooletu vaatleja on kirjeldanud nii

oma tegevust vaatluse läbiviimisel kui ka järeldusi, tuues selgelt esile, et tal ei ole protsessi

erapooletu, õiglase ja mittediskrimineeriva läbiviimise osas mingeid märkusi.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on kehtestanud viis pakkumuste hindamise kriteeriumit, neist kolme tuli

kohaldada Riigihanke etapis 2.

Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse Riigihanke osas 2 edukaks

tunnistamise otsuse põhjendusel, et Hankija on hinnanud ühe hindamise kriteeriumi

Projektijuhtimise- ja koostöövõimekus. Project management and collaboration capabilities

(edaspidi Kriteerium) alusel Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumust valesti.

Kriteeriumi alusel on Hankija andnud Kolmanda isiku pakkumusele 21,9 kaalutud punkti,

Vaidlustaja pakkumusele 16,8 kaalutud punkti.

8. Erapooletu vaatleja arvamus ei ole vaidlustuskomisjonile aluseks oma seisukohtade

kujundamisel, sest tegemist pole ekspertarvamusega (RHS § 195 lg-d 8 ja 9).

Vaidlustuskomisjon lähtub Hankija otsuse tunnistada Riigihanke osas 2 edukaks Kolmanda

isiku pakkumus õiguspärasuse kontrollimisel järgmistest dokumentidest:

1) Lisast 5 „Hindamise kriteeriumid ja hindamismeetod“ (edaspidi Metoodika);

2) 12.03.2025 otsuse lisa 2 „Kriteerium 1.3 Projektijuhtimise ja koostöövõimekus

(arendustöötubades, arendusetapp 0)“ (edaspidi Põhjendused);

3) Lisa 2 „Taotluse esitamise ettepanek“;

4) „Kutse pakkumuste etappi 2“;

5) Hankija 31.03.2025 vastuse lisad 6 ja 7 (koostatud Lisa 2 „Taotluse esitamise

ettepanek“ p-i 8.4.2. alusel ja esitatud pakkujatele arendustöötubade alguses).

Metoodikast tuleneb Kriteeriumi kohta, et:

1) projekti töökorraldus ja meetodid töötatakse ja arendatakse välja arendustöötoas.

Pakkuja poolt esitatud võtmeisikud peavad osalema arendustöötoas ja demonstreerima

projektijuhtimise- ja koostöö võimekust Hankija poolt antud ülesannetes.

Lisaks osalevad töötoas Tellija võtmeisikud (sh konsultandid).

Hankija hindab projektimeeskonna projektijuhtimise- ja koostöövõimekust, tuginedes

hindamisalustele.

Täpsemad sisunõuded esitatavale materjalile esitatakse pakkujale arendustöötoas. Koostatud

materjal esitatakse Hankijale digitaalselt vormistatuna arendustöötoa lõppedes.

Arendustöötoa protseduurid täpsustatakse läbirääkimiste kutses.

2) Kriteeriumi alusel hindamisel hinnatakse pakkuja projektimeeskonna võimekust

(edaspidi alamkriteeriumid 1, 2 ja 3):

36 (49)

• juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega (osakaal

30 %)

• ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega (osakaal

30 %)

• luua väärtust ja pidevat parendust (osakaal 40%)

3) iga Kriteeriumi alamkriteeriumi kohta on toodud hindamisskaala - nõrk 0–2 punkti,

rahuldav 3–5 punkti, hea 6–8 punkti, suurepärane 9–10 punkti ning selgitused

(alused) punktide andmise kohta.

Metoodikast tuleneb, et:

„• Hindamiskriteeriumid (nt. slaid 4) kirjeldavad hinnatavaid osi, mida pakkuja pakkumuses

hinnatakse

• Hindamisskaala (nt. slaid 5) kirjeldab, millistele hindamisaluste tunnustele peab

pakkumuse sisu vastama tabeli üleval toodud punktivahemikus. Pakkumuse osad võivad

vastata sama või erinevate tulpade osadele (nt. tööülesanded on kirjeldatud terviklikult,

üksikasjalikult ja tööülesanded vastavad hästi antud projektis nõutud

vastutusvaldkondadele).

• Hindamisskaalas kirjeldatud erinevad punktid ei ole eraldi osakaaluga alamkriteeriumid,

vaid toetavad hindamist üldhinnangu koostamisel.“

Lisa 2 „Taotluse esitamise ettepanek“ p-i 8.4.2. kohaselt ärimudeli ja lepingu läbirääkimiste

eesmärgiks on käsitleda Pakkujate küsimusi ja tagasisidet hankelepingu projektile ning

ärimudelile, kinnistada ühtne nägemus ja arusaam ärimudelist ning Allianss lepingu sisust.

Pakkujad peavad olema eelnevalt tutvunud Allianss lepingu projektiga, ärimudeliga ja

muudes RHAD-s toodud nõuetega ning esitama enne läbirääkimisi Hankijale kommentaarid

ja parandusettepanekud kirjalikult RHAD Lisas 9 (Kommentaarid lepingu läbirääkimistel)

toodud vormil. Pakkuja peab esitama eelmainitud vormi hankija poolt määratud tähtajaks.

Ärimudeli ja lepingu läbirääkimised viiakse läbi vastavalt läbirääkimiste ajakavale ja

korrale. Võimalikest täiendavatest ärimudeli läbirääkimistest teavitab Hankija eraldi.

Pakkumuste etapis 2 kutsutakse iga Pakkuja lepingu läbirääkimistele ja kahele

arendustöötoale. Igale Pakkujale kahe arendustöötoa ülesehitust nimetatakse Arendusetapp

0-ks (DP0). Arendusetapp 0 sarnaneb Allianssi tegeliku arendusetapiga, kuna mõlemal juhul

luuakse projektile väärtust/tulemit, mida saab kasutada järgmistes etappides. Hankija annab

ette lähteülesande mida Pakkuja peab hakkama lahendama.

Lisa 2 „Taotluse esitamise ettepanek“ p-i 8.4.3. kohaselt lepingu läbirääkimistel võivad

osaleda Pakkuja lepingudokumentide eest vastutavad töötajad ja soovi korral selleks

määratud võtmeisikud. Arendustöötubades ja Kaasuse ülesande lahendamisel võib osaleda

maksimaalselt Pakkuja poolt nimetatud võtmeisikud (9 inimest).

Üksikasjalikumad juhised esitatakse Pakkumuste etapi 2 kutses.

„Kutse pakkumuste etappi 2“ p-is 3.1. on toodud arendustöötubade graafik ja sisu. Mh on

ette nähtud järgmine:

„ Iga Pakkuja kohta kahest päevast koosnev arendusetöötuba kannab nimetust Arendusetapp

0 (DP0). DP0 sarnaneb alliansi tegelikule arendusetapile, kus mõlemad päevad hõlmavad

projektile väärtuse/tulemuste loomist, mida saab kasutada järgmistes etappides. Hankija

esitab lähteülesande, millega Pakkujal tuleb arendustöötoas tegeleda.

37 (49)

Arendustöötoad viiakse läbi eeldusel, et projekti organisatsioon on juba loodud ning tellija

ja töövõtja osalejaid on projekti organisatsiooni liikmed. Töötubades täidetakse hankija

poolt esitatud ülesandeid, mille eesmärk on projekti arendamine.

Hankija on arvestanud valitud teemadele kaks eraldi DP0 päeva, mille jooksul on ühiseks

tööks kättesaadavad ka tellija eksperdid ajavahemikus kell 9.00-16.00 (Lisa 1). Hankija viib

enne koostööga alustamist läbi sissejuhatuse, kus tutvustab arendustöötoaga seotud juhiseid

ja ülesandeid.

Ülesannete väljundite koostamisel osalevad hankija ja hankija konsultandid, välja arvatud

kaasuse ülesanne. Kaasuse ülesandega võib korraga töötada kuni kolm pakkuja isikkooseisu

kuuluvat isikut. Antud piirang on kehtestatud, et tagada kaasuse ülesande täitmine ei häiriks

oluliselt arendustöötoa üldist tegevust.

Pakkuja vastutab ülesannete täitmise juhtimise, töökorralduse, ressursside juhtimise,

tulemuste esitamise, dokumenteerimise ja päeva ajajuhtimise eest. Pakkuja on vastutav

ülesannete täitmise eest. Ülesannete täitmisel on pakkujal võimalik kaasata arendustöötoas

osalevaid hankija poolseid esindajaid. Pakkuja saab ise otsustada, milliseid töömeetodeid

soovitakse kasutada, kuidas organiseeritakse töökorraldus, kaasates hankija poolseid

ressursse ning kasutades etteantud ajakava.

Arendustöötubade käigus hinnatakse projektimeeskonna projektijuhtimise ja

koostöövõimekust vastavalt hankedokumentatsiooni Lisas 5 toodud

hindamiskriteeriumidele.

Arendustöötubade käigus valminud väljundid jäävad kasutamiseks nii Hankijale kui ka

vastavale pakkujale. Pakkujal on lubatud koostada, kirjeldada või dokumenteerida kogu

töötubade käigus tekkinud materjal. Hankija võib arendustöötoa tegevust pildistada, et

toetada pakkuja meeskonna hindamist ja punktide andmist. Väljundite kvaliteeti

arendustöötubade raames ei hinnata. Pakkujad on aga kohustatud arendustöötoa lõpus

esitama hankijale arendustöötubade väljundid ja kaasuse ülesande digitaalsel kujul.

[---].“

Seega Kriteeriumi alusel hindamine toimus kahe-päevases arendusetöötoas toimunu alusel.

Lisa 2 „Taotluse esitamise ettepanek“ p-is 6.1. on toodud:

1) Hankija hanke- ja hindamiskomisjoni (kes hindab ka pakkumisi) koosseis;

2) alliansi ja Riigihanke eksperdid ja projektijuhtimise konsultandid ning nende

ülesanded;

3) Hankija poolt nimetatud erapooletu vaatleja, kelle kulud katab Hankija.

Hankija 31.03.2025 vastuse lisa 6 (edaspidi Lisa 6) on esimese arendustöötoa päeva alguses

esitatud informatsioon koos tähtaegadega ja lisas 7 (edaspidi Lisa 7) on teise arendustöötoa

päeva alguses esitatud informatsioon koos tähtaegadega. Tähtajad, mis kehtisid

arendustöötubades toimunule, on ette nähtud üksnes neis lisades.

9. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, millise intensiivsusega tuleks vaidlustuskomisjonil

kontrollida Kriteeriumi alamkriteeriumite alusel Kolmanda isiku ja Vaidlustaja hindamist.

Riigikohtu 11.12.2020 otsuses 3-20-1198 (p 16) on Riigikohus välja toonud kolm

38 (49)

pakkumuste hindamise kontrollimise alust:

1) ratsionaalsuse või mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse test;

2) ilmselgete vigade test;

3) intensiivne kontroll.

Kui harilikult toimub pakkumuste hindamine pakkumuses esitatud dokumentide või

andmete alusel, siis käesoleval juhul on Kriteeriumi alusel Hankija hindamiskomisjon

hinnanud kahe päeva jooksul kohapeal pakkuja projektijuhtimise ja koostöö võimekust ja

selle hindamise tulemusena on pakkumused saanud punkte.

Riigikohus on viidatud otsuse p-is 12 märkinud, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas

vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt.

VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste

standardite järgi, sh otsuste otstarbekust. Kriteeriumi alusel hindamise kontrollimisel

õiguslikuks küsimuseks üksnes see, kas Hankija on lähtunud Metoodikast, Põhjendusi on

vaidlustuskomisjonil võimalik kontrollida vaid osaliselt - on võimalik võtta seisukoht, kas

Põhjendustes esitatud hinnangute alusel sai anda just sellised punktid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata sellele, et tegemist on Riigihankega, mille

eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ei ole Kriteeriumi alusel pakkumuste

hindamist võimalik intensiivselt kontrollida, sest vaidlustuskomisjonile pole (ja ei saagi olla)

täpselt teada see, mis arendustöötubades toimus. Hankija polnud kohustatud kõike

üksikasjalikult protokollima ega salvestama. Käesoleval juhul on võimalik üksnes Hankija

otsuse tunnistada Kolmanda isiku pakkumus Riigihanke osas 2 edukaks kontroll lähtudes

Vaidlustaja vaidlustusest ja ratsionaalsuse testi abil - kas Hankija on Kolmandat isikut ja

Vaidlustajat hinnanud Kriteeriumi alusel vastavalt Metoodikale ja kas Põhjendused on

vastavuses Metoodikaga, arvestades teadaolevaid asjakohaseid ja tõendatud fakte ning

õiguse üldpõhimõtteid.

10. Kriteeriumi alamkriteerium 1

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodika järgi pidid selle alamkriteeriumi alusel

antavad punktid sõltuma sellest:

1) kas ja kuidas meeskonnas ja teiste projekti osapooltega ühist tööd korraldatakse ja kas

see on suunatud eesmärkide saavutamisele;

2) kuidas ülesandeid läbi viiakse ja kas püsitakse ajaraamis.

Kolmas isik on saanud 7 punkti, hinde „Hea“. Vaidlustaja leiab, et need punktid Kolmandale

isikule pole põhjendatud.

10.1. Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud sellest, et ülesannete eesmärgid

käiakse läbi meeskonna kõigi osapooltega ning ühine töö on korraldatud ja suunatud

eesmärkide saavutamiseks.

39 (49)

Põhjendused on järgmised:

„Töötoa päevade alguses tutvustas projektijuht (PM) mõningaid üldisi põhireegleid tõhusaks

Big Roomi toimimiseks ja esitas kõigile osalejatele eelnevalt kavandatud päevakava. Pakkuja

oli töötoa ruumi ette valmistanud vastavate teemakohaste visuaalsete materjalidega ning

tutvustas ühistöö struktuuri. Kliendi esindajate jagamine väikestesse gruppidesse oli eelnevalt

kavandatud, lähtudes kliendi kutsest arendustöötubades osalemise kohta. Sellest tulenevalt oli

mõlema töötoa päeva algus üsna sujuv.

Esimeseks töötoa päevaks oli pakkuja ette valmistanud töötoa ruumi vastavalt DP0

üldteemadele (mis olid välja toodud kliendi kutses). Pärast päeva konkreetsete ülesannete

tutvustamist kulus pakkujal veidi aega, et oma fookust ümber seada, liikumaks antud

ülesannetega üldistelt teemadelt põhjalikumalele. Mõned rühmad hakkasid esialgu töötama

laiemate teemadega, enne kui asusid otseselt tegelema esitatud ülesannetega. Ülesande

eesmärkide läbiminetöötamine toimus rühmades pärast tööga alustamist.

Pärastlõunaks tundus enamik eesmärke olevat selged, välja arvatud ülesande nr 4, tootmisega

seotud alameesmärk, mida arvestati üldisel tasandil.

Teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja grupid võtsid seda arvesse.

Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu töötoa jooksul vaadati neid läbi

korduvalt. Võrreldes esimese päevaga järgiti etteplaneeritud koostöö struktuuri

süsteemsemalt.

Töötoa päevadel võttis PM peamiselt vaatleja rolli või keskendus iseseisvale tööle. Mõnikord

võttis ta töörühmas osalise juhirolli, kuid mitte algusest lõpuni. Teine meeskonnaliige mängis

aktiivset rolli osalejate seas mugava ja kaasahaarava õhkkonna loomisel, kasutades mõnda

”jäämurdmise” tegevust. Samuti aitasid nad tööd koordineerida, liikudes aeg-ajalt rühmade

vahel, et tagada kaasatus ja fookus. Kõik pakkuja meeskonna liikmed panustasid aktiivselt,

kas siis juhtides arutelusid või andes ülesande sisuga seotud sisendit.“

Vaidlustaja on viidanud Põhjendustes toodud hinnangule, et pärastlõunaks tundus enamik

eesmärke olevat selged, välja arvatud ülesande nr 4, tootmisega seotud alameesmärk, mida

arvestati üldisel tasandil.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et eesmärkide olemasolu iseseisvalt ei ole selle

alamkriteeriumi alusel hindamisel oluline - Metoodika järgi tuli hinnata seda, kas meeskonna

töö on korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks. Vaidlustaja välja toodud lause

Põhjendustest ei näita seda, et Kolmanda isiku meeskonna töö oli korraldatud selliselt, et

eesmärkide saavutamine polnud oluline. Asjaolu, et üks, ülesandega nr 4 seotud, alaeesmärk

oli esimese päeva lõpuks üldisel tasandil selge, ei näita seda, et Kolmanda isiku meeskonna

töö korraldamises oli midagi viga.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga selles, et grammatiliselt tõlgendades on ilme, et

esiteks olid eesmärgid olemas, neist üks alaeesmärk oli olemas üldisel tasandil.

Põhjendustest nähtub ka see, et teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja

grupid võtsid seda arvesse. Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu

töötoa jooksul vaadati neid läbi korduvalt, mis vaidlustuskomisjoni hinnangul tähendab, et

Kolmanda isiku meeskonna töö oli suunatud eesmärkide saavutamisele - Vaidlustaja välja

toodud ühest lausest ei järeldu vastupidine.

10.2. Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud ka sellest, et ülesanded viiakse läbi

kokkulepitud viisil ning ette antud ajaraamis.

40 (49)

Põhjendused on järgmised:

„Esimesel töötoa päeval tegevuste struktureeritud ajakava ja -kasutus toimis enamasti hästi.

Hommikuse sessiooni ajal jäid mõned arutelud üldisemale tasandile, samas kui mõned

rühmad keskendusid täpsemalt oma ülesannetele. Pärast lõunat muutus fookus

kontsentreeritumaks ja olemasolevat aega kasutati üsna intensiivselt.

PM ja koordinaator tagasid kõigi osalejate kaasamise ja tasakaalustasid töörühmi. Kaasuse

ajal jäi ühes rühmas ressursse väheseks ja ettekanne lõpetati nappide ressurssidega

iseseisvalt. Eesmärkide ja oodatavate tulemuste osas näis olevat ebaselgust. Lõpuks tekkis

vajadus kiirustada, sest ettekanneteks oli reserveeritud vaid lühike aeg, mis algas ajagraafikus

märgitust veidi hiljem. Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne

teise päeva hommikut.

Teine päev algas eelmiste ülesannete tulemuste detailsema tutvustamisega. Esimesed kolm

ülesannet, mida pakkuja kahe töötoapäeva vahel viimistles, said lõpuks valmis. Vahepeal

kohandati eelnevalt planeeritud ajakava, et see sobiks teise päeva ülesannetega. Pärast

esitlusi jätkas pakkuja selge fookusega kliendi järgmiste ülesannete tegemist. PM-i ja

koordinaatori vahelised rollid olid selgemad kui esimesel päeval ning nad täiendasid

teineteise tööd tõhusamalt – isegi siis, kui PM oli hõivatud AJR koosoleku ettevalmistustega.

Mõlemal päeval trükiti päeva ajakava välja ja pandi iga rühma seinale. Teisel päeval erines

väljatrükitud ajakava mõnevõrra tegelikkusest, kuid selleks ajaks oli kõiki ajagraafikuid

korrigeeritud. Ajast kinnipidamisega tegelesid pakkuja meeskonnaliikmed. Keskmiselt oli

rühmatöö hästi keskendunud ja päeva esimesel poolel oli edusammud ühtlased. Pärast lõunat

sai kõikide ülesannete sisu käsitletud ning esitletud kiirustamata.

Kokkuvõttes oleks meeskonna sooritust parandanud natuke suurem paindlikkus olukorraga

kohanemisel. Siiski töötas meeskond koos hästi, mis selle mingil määral korvas.“

Vaidlustaja on viidanud Põhjendustes toodud hinnangule, et lõpuks tekkis vajadus kiirustada,

sest ettekanneteks oli reserveeritud vaid lühike aeg, mis algas ajagraafikus märgitust veidi

hiljem. Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva

hommikut. Vaidlustaja on lähtunud sellest, et ühe ülesandega Kolmas isik hilines, st ei pidanud

kinni ette antud ajaraamist.

Vaidlus on selles, kas Kolmas isik esitas ühe ülesande tähtaegselt või hilinemisega.

Lisa 6 kohaselt oli esimeses päeval ette nähtud järgmiste ülesannete lahendamine:

1) Esimese 2 aasta ajagraafik - ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal

arendustöötoa teisel päeval hiljemalt kell 15:30

2) Allianss 1 ja 2 koostöö - ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal

arendustöötoa teisel päeval hiljemalt kell 15:30

3) Tegevuskava Tallinn-Pärnu lõigu kasutuselevõtuks tööde üleandmisel - ülesanne peab

olema esitatud Hankijale mälupulgal arendustöötoa teisel päeval hiljemalt kell 15:30.

4) Ehitamine keskkonnatundlikes piirkondades - ülesanne peab olema esitatud Hankijale

mälupulgal hiljemalt kell 15:30 (st esimesel päeval).

Lisa 7 kohaselt oli teisel päeval ette nähtud järgmiste ülesannete lahendamine:

1) Kulude juhtimine Arendusetapis - ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal

hiljemalt kell 15:30

2) Strateegiliste materjalide hankimine - ülesanne peab olema esitatud Hankijale

mälupulgal hiljemalt kell 15:30

3) Seotud töövõtjate (kõrvallepingud) integreerimine - ülesanne peab olema esitatud

41 (49)

Hankijale mälupulgal hiljemalt kell 15:30

Seega – Lisast 6 tuleneb, et esimese päeva ühe ülesande (Ehitamine keskkonnatundlikes

piirkondades) lahendus pidi olema Hankijale mälupulgal esitatud esimesel päeval hiljemalt

kell 15:30. Ülesande lahendus tuli esitada mälupulgal, mitte üheski dokumendis pole nõuet,

et lisaks mälupulgal esitamisele tuli selle ülesande lahendus ka esimesel päeval ette kanda.

Vaidlustuskomisjon loeb Hankija 11.04.2025 vastuse lisadega 2 ja 3 tõendatuks, et Kolmas

isik andis mälupulgal ülesande (Ehitamine keskkonnatundlikes piirkondades) lahenduse üle

esimese arendustöötoa lõpus enne 15:30.

Vaidlustaja pole viidanud ühelegi alusdokumendile, milles Hankija oleks nõudnud, et ühe

ülesande (Ehitamine keskkonnatundlikes piirkondades) mälupulgal üle andmine ja esitlemine

pidi toimuma esimesel päeval. See, et keegi esitles seda ülesannet esimese päeval, ei tähenda,

et Kolmas isik oleks eiranud mõnda nõuet - kõigil oli võimalus seda ülesannet esitleda

järgmisel päeval. Nimelt sai pakkuja otsustada seda, millal seda ülesannet esitleda (oma

ajakavas). Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga selles, et selle ülesande (Ehitamine

keskkonnatundlikes piirkondades) täitmist ei saanud hinnata mitte esitluse alusel, vaid

hindamise objektiks sai olla üksnes mälupulgal lisatu.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alamkriteeriumi alusel hindamisel sai Hankija

lähtuda ette antud ajaraamidest (Lisad 6 ja 7), aga mitte pakkuja enda ajakavast ja selle

järgimisest. Vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et Kolmas isik ette antud

ajaraamidest kinni ei pidanud.

11. Kriteeriumi alamkriteerium 2

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodika järgi pidid selle alamkriteeriumi alusel

antavad punktid sõltuma sellest:

1) kas ja kuidas luuakse meeskonnas vastastikust usaldus;

2) kelle pädevust, tegevusi ja teadmisi tulemuste saavutamiseks arvestatakse, kas

meeskonna otsused põhinevad erinevate osapoolte/ekspertide sisulistel

teadmistel.

Kolmas isik sai 8 punkti, hinde „Hea“. Vaidlustaja leiab, et need punktid Kolmandale isikule

pole põhjendatud.

Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud sellest, et luuakse vastastikust usaldust

peamiselt avatult, kaasavalt ja tunnustatavalt.

Põhjendused on järgmised:

„Töötubade päevadel olid arutelud läbivalt avatud, sujuvad ja kaasahaaravad. Õhkkond oli

(üsna) professionaalne ja hooliv. Töötoa alguses rõhutati alliansi väärtusi. Kõiki inimesi

42 (49)

koheldi võrdselt, sealhulgas pakkuja enda meeskonnas, mis oli suuresti integreeritud.

Meeskond tundus olevat teadlik oma meeskonnakaaslaste tugevatest külgedest ja püüdis

vastutust vastavalt sellele jaotada.

Meeskonda juhiti osaliselt eemalt. PM ei olnud alati kättesaadav ega täielikult teadlik, mida

rühmad teevad, kuid usaldas neid ja lubas neil tegutseda üsna iseseisvalt. Juhtrolli jagati

teiste meeskonnaliikmete vahel.

Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende suhtlemisstiil oli soe ja inimestele

orienteeritud.

Üksteise tundmaõppimist ja positiivse meeskonnavaimu loomist hõlbustasid sellised

tegevused nagu „jää murdmise“ sessioonid ja kokkuvõtted. "Inimesed alati esikohal"

lähenemine soodustas töötoas sooja õhkkonda.

Meeskond oli suhteliselt hästi ette valmistunud ja neil oli projekti kohta mõõdukad

taustateadmised. Meeskonna liikmed tutvusid hankedokumentide sisuga, kuid ei kasutanud

oma esialgse pakkumuse projektiplaani osa kirjeldust, kui see olnuks asjakohane. Teiste

osapoolte ja sidusrühmade (võtmeisikute) rolle projektis mõisteti mingil määral.

AJR-i materjalid valmistas ette peamiselt PM. Teise päeva alguses, kui rühmad tööle

hakkasid, püüdis ta esialgu kaasata ettevalmistusse kaht kliendipoolset osalejat. Kui see

lähenemine ei õnnestunud, jätkas ta iseseisvalt ja palus rühmajuhtidel enne AJR-i koosolekut

lühidalt vormistada olulisemad tulemused. Mõne teema puhul jäid PM-i kommentaarid

üldiseks ja põhinesid esimese töötoa päeva dokumenteeritud tulemustel. Üksikasjalikum ja

värskem sisu puudus osaliselt, kuna PM osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe.

Üldiselt tehti AJR otsuste tegemiseks ühist ettevalmistust vähe. AJR koosoleku otsustest

teistele osalejatele ülevaadet ei antud.“

Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud ka sellest, et tulemuste saavutamiseks

arvestatakse erinevate osapoolte ja/või ekspertide pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.

Põhjendused on järgmised:

„Pakkuja oli töötubade päevadel valdavalt osalejate jaotuse eelnevalt ette valmistanud, kuid

võimaldas osadel kliendi osalejatel valida sobiv rühm vabatahtlikult. Osalejate rühmadesse

jaotamise nimekiri esitati ekraanil. Rühmade suurused varieerusid; mõnes rühmas oli

osalejaid vähem kui teistes. Osa potentsiaalsest väärtuse loomisest jäi kasutamata, kuna

eksperdid kõigi rühmade vahel ei roteerunud.

Mõlema töötoa päeval PM rühmatöös enamasti ei osalenud. Selle asemel abistas peamiselt

nimetatud koordinaator rühmi ülesannete täitmisel, ressursside puudumisel või vähese

aktiivsuse korral. Isikutega, kes osalesid töötubade päevadel osaliselt, arvestati ja alguses ka

juhendati, kuid jäeti seejärel suuremalt jaolt täiendava toetuseta.

Grupiaruteludes valitses üldjuhul tasakaal kliendi ja pakkuja poolt pakutud ideede vahel.

Mõnes grupis tugines pakkuja esialgu rohkem kliendi arvamusele, kuid hakkas töötoa

edenedes järkjärgult panustama ka oma ideedega. Üldiselt kuulati nii pakkuja kui ka

kliendipoolsete osalejate ideid ja arvamusi. Iga arutelu lõpus koostati kokkuvõtted, mis

tagasid, et kõik tunneksid end kaasatuna ning neil oleks võimalus oma mõtteid ja arvamusi

jagada.

Rühmatöö oli peamiselt suunatud ühise tulemuse saavutamisele. Aruteludesse olid kaasatud

kõik rühma liikmed. Üldiselt olid arutelud ülesannete eesmärkidega kooskõlas.“

Vaidlustaja on viidanud Põhjendustes toodud hinnangutele, et:

1) üksikasjalikum ja värskem sisu puudus osaliselt, kuna PM osales käimasolevates

rühmaaruteludes vähe. Mõlema töötoa päeval PM rühmatöös enamasti ei osalenud;

43 (49)

2) rühmade suurused varieerusid; mõnes rühmas oli osalejaid vähem kui teistes. Osa

potentsiaalsest väärtuse loomisest jäi kasutamata, kuna eksperdid kõigi rühmade

vahel ei roteerunud;

3) isikutega, kes osalesid töötubade päevadel osaliselt, arvestati ja alguses ka juhendati,

kuid jäeti seejärel suuremalt jaolt täiendava toetuseta.

Nendest Vaidlustaja viidetest ei saa teha järeldust, et PM vähene osalemine tähendab, et

Kolmanda isiku meeskonnas puudus vastastikune usaldus. Põhjendustest tuleneb, et

Meeskonda juhiti osaliselt eemalt. PM ei olnud alati kättesaadav ega täielikult teadlik, mida

rühmad teevad, kuid usaldas neid ja lubas neil tegutseda üsna iseseisvalt. Juhtrolli jagati

teiste meeskonnaliikmete vahel.

Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende suhtlemisstiil oli soe ja inimestele

orienteeritud.

Üksteise tundmaõppimist ja positiivse meeskonnavaimu loomist hõlbustasid sellised

tegevused nagu „jää murdmise“ sessioonid ja kokkuvõtted. "Inimesed alati esikohal"

lähenemine soodustas töötoas sooja õhkkonda.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija, et puudub mistahes alus ja õigustus eraldada

meeskonnast projektijuht isiklikult ning sellest tulenevalt hindepunkte vähendada, kui

hindamismetoodika sellist erisust ette ei näe.

Samuti ei tulene Vaidlustaja välja toodud hinnangutest, et teiste osapoolte ja ekspertidega ei

arvestatud. Põhjendustest nähtub, et Grupiaruteludes valitses üldjuhul tasakaal kliendi ja

pakkuja poolt pakutud ideede vahel. Mõnes grupis tugines pakkuja esialgu rohkem kliendi

arvamusele, kuid hakkas töötoa edenedes järkjärgult panustama ka oma ideedega. Üldiselt

kuulati nii pakkuja kui ka kliendipoolsete osalejate ideid ja arvamusi. Iga arutelu lõpus

koostati kokkuvõtted, mis tagasid, et kõik tunneksid end kaasatuna ning neil oleks võimalus

oma mõtteid ja arvamusi jagada.

Põhjendus, et Osa potentsiaalsest väärtuse loomisest jäi kasutamata, kuna eksperdid kõigi

rühmade vahel ei roteerunud, ei tähenda, et ekspertidega ei arvestatud.

12. Kriteeriumi alamkriteerium 3

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodika järgi pidid selle alamkriteeriumi alusel

antavad punktid sõltuma sellest:

1) kas selgitatakse välja see, mis kliendi jaoks loob väärtust ja kasu ning kas sellega

lahenduste välja töötamisel arvestatakse;

2) kuidas ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja vormistatakse/presenteeritakse.

Kolmas isik sai 7 punkti, hinde „Hea“. Vaidlustaja leiab, et need punktid Kolmandale isikule

pole põhjendatud.

44 (49)

12.1. Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud sellest, et selgitatakse üldiselt välja,

mis loob projektis kliendi jaoks väärtust ja kasu projektile ning neid arvestatakse lahenduste

väljatöötamisel.

Põhjendused on järgmised:

„Pakkuja lõi väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid ja töötas nendega üldisel tasandil

edasi. Esimesel päeval tutvustati ka ideid, mis projektile selgelt kasu tooksid. Näiteks seoses

testimise ja kasutuselevõtuga tegi pakkuja kindlaks väga olulised punktid, määratledes BP

piirid viisil, mis on kooskõlas pigem terviklõigu kui tarnitava lõigu osas, aidates vältida

hilisemaid probleeme kasutusloa saamisel. Teine väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja

integreerimise paralleelne elluviimine. Samuti pakkusid pakkuja välja mitmeid

projekteerimise lahendusi, mis võiksid kliendile eelarve mõttes kasu tuua, kuigi polnud päris

selge, kas neid lahendusi saab kasutada.

Töötubade päevadel toimusid peegeldamise sessioonid, mis keskendusid osalejate mõtetele

või rühmatöö edenemisele, aidates tuvastada mõningaid parendusvõimalusi.

Muul juhul sõltus väärtuse loomine peamiselt kliendi panusest. Kuigi kahepäevased

ülesanded olid täidetud töötoa päevade vahelisel ajal, siis suurt lisandväärtust ei pakutud

ega arendatud ka tulemusi ühiselt edasi. Teisel päeval tõi kasu paralleelsete tööde sidusa ja

kohase juhtimise tuvastamine kõrvaltöövõtjatega, mis on edu saavutamiseks ülioluline.

Mõned märkused ja vastatud küsimused andsid lõppsessioonidel esitatud tulemustele

lisandväärtust, kuigi nende jaoks jäi vähe aega.“

Vaidlustaja on viidanud järgmisele Põhjendustes toodud hinnangule - muul juhul sõltus

väärtuse loomine peamiselt kliendi panusest. Kuigi kahepäevased ülesanded olid täidetud

töötoa päevade vahelisel ajal, siis suurt lisandväärtust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi

ühiselt edasi.

Põhjenduste alguses on selgitus, et Pakkuja lõi väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid

ja töötas nendega üldisel tasandil edasi. Esimesel päeval tutvustati ka ideid, mis projektile

selgelt kasu tooksid. Näiteks seoses testimise ja kasutuselevõtuga tegi pakkuja kindlaks väga

olulised punktid, määratledes BP piirid viisil, mis on kooskõlas pigem terviklõigu kui

tarnitava lõigu osas, aidates vältida hilisemaid probleeme kasutusloa saamisel. Teine

väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja integreerimise paralleelne elluviimine. Samuti

pakkusid pakkuja välja mitmeid projekteerimise lahendusi, mis võiksid kliendile eelarve

mõttes kasu tuua, kuigi polnud päris selge, kas neid lahendusi saab kasutada.

Seega ei ole õige Vaidlustaja arusaam, et väärtust ja kasu nii Hankijale kui projektile ei

selgitanud välja Kolmas isik üksi ja et Kolmas isik ei arendanud talle Hankija ette antud leide

edasi ehk „ei arvestanud neid lahenduste väljatöötamisel“.

12.2. Kolmandale isikule punktide andmisel on lähtutud ka sellest, et ühiste tööülesannete

tulemused esitatakse heal tasemel ja vormistatakse ja/või presenteeritakse selgelt.

Põhjendused on järgmised:

„Pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide põhitulemused.

Enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna kõrgel tasemel. Ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa

päeval üsna selgelt, demonstreerides arusaamist esitletavast sisust.

Osa tulemusi jäi üldisemale tasemele. Esimesel päeval sisaldasid ülesande nr 4 tulemused

vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid. Teisel päeval vajas hankestrateegia mõningast edasi

45 (49)

arendamist.

Enamik rühmi jõudis koostööprotsessi käigus selgete järelduste ja tulemusteni.

Kahepäevased ülesanded viis pakkuja lõpuni esimese ja teise töötoa päevade vahel ning

tulemused esitati kõigile osalejatele teise päeva hommikul.

Teise päeva ülesannete vahepealseid ühistöö tulemusi kasutati AJR-i koosolekul piiratud

ulatuses. Mõne teema puhul esitati tulemused üldisel tasandil, mis tekitas kliendipoolsetes

osalejates mitmeid küsimusi.

Kliendile esitatud lõpptulemused vormistati terviklikult. Mõningase edasiarenduse korral

saaks tulemit projektiga alustamise korral kasutada.“

Vaidlustaja on viidanud järgmistele Põhjendustes toodud hinnangutele:

1) osa tulemusi jäi üldisemale tasemele. Esimesel päeval sisaldasid ülesande nr 4

tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid. Teisel päeval vajas

hankestrateegia mõningast edasi arendamist;

2) mõne teema puhul esitati tulemused üldisel tasandil, mis tekitas kliendipoolsetes

osalejates mitmeid küsimusi.

Põhjendused tööülesannete tulemuste esitamise, vormistamise ja presenteerimise kohta

näitavad, et Pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide põhitulemused. Enamik tulemusi täitis

eesmärgid üsna kõrgel tasemel. Ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa päeval üsna selgelt,

demonstreerides arusaamist esitletavast sisust.

Osade tulemuste ja mõnede teemade üldisemalt esitamine (ja küsimuste tekkimine), ühe

ülesandega seonduvalt kõigi tootmispõhimõtete puudumine ja vajadus hankestrateegiat

mõningal määral edasi arendada ei tähenda, et tulemused oleksid poolikud või et tegemist

oleks osalise esitamisega.

Põhjendustes on selgelt kirjas, et Kliendile esitatud lõpptulemused vormistati terviklikult.

Mõningase edasiarenduse korral saaks tulemit projektiga alustamise korral kasutada.

13. Kriteeriumi alamkriteerium 3

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodika järgi pidid selle alamkriteeriumi alusel

antavad punktid sõltuma sellest:

1) kas selgitatakse välja see, mis kliendi jaoks loob väärtust ja kasu ning kas sellega

lahenduste välja töötamisel arvestatakse;

2) kuidas ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja vormistatakse/presenteeritakse.

Vaidlustaja sai 5 punkti, hinde „Rahuldav“. Vaidlustaja leiab, et need punktid talle pole

põhjendatud.

13.1. Vaidlustajale punktide andmisel on lähtutud sellest, et osaliselt selgitatakse, mis loob

46 (49)

projektis kliendi jaoks väärtust ja/või arvestatakse neid osaliselt lahenduste väljatöötamisel.

Põhjendused on järgmised:

„Pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel tasandil.

Võimalike lahenduste kohta, mida saaks rakendada, ei jagatud palju üksikasju. Väärtuse

loomise tuvastamiseks vajasid nad sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema projekti

vajadustele. Kliendi eesmärgid projektile olid välja trükitud, kuid neid ei kasutatud

laiapõhjaliselt.

Töötubade päevadel toimusid üldised peegelduse sessioonid, mis aitasid keskenduda mõnele

kitsamale edasiarendusele.

Esimesel päeval esitasid nad mõned tehnilised ideed rabaalade ehitamise ja sildade

ehitamise kohta ning määratlesid ümber teatud opereerimise lõigud. Allianss 1 ja 2 vahelise

koostöö osas nägid nad võimalusena avatud koostööd teise töövõtjaga. Ühised arutelud, kus

kogu rühm kogunes riskide ja võimaluste käsitlemiseks, tõid teatud väärtust, välja arvatud

keskkonnarühmas. Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise

ideid, põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid

järkjärgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust. Isegi kui nad kaalusid riske ja

võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud nende panus kogu projektile märkimisväärset kasu.

Mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt

arvestatud. Üldiselt mõistsid nad, et raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi

jaoks peamine prioriteet. “

Vaidlustaja on viidanud järgmistele Põhjendustes toodud hinnangutele:

1) pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel tasandil;

2) töötubade päevadel toimusid üldised peegelduse sessioonid, mis aitasid keskenduda

mõnele kitsamale edasiarendusele;

3) teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid,

põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid

järkjärgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust;

4) üldiselt mõistsid nad, et raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks

peamine prioriteet.

Vaidlustaja leiab, et Põhjendused Vaidlustajale näitavad, et õige hinnang oleks „Hea. 6–8 p“:

„Selgitatakse üldiselt välja, mis loob projektis kliendi jaoks väärtust ja kasu projektile ning

neid arvestatakse lahenduste väljatöötamisel.“

Vaidlustuskomisjon on seisukoha, et hinnete „Rahuldav“ ja „Hea“ vahe on eelkõige selles,

kas ja kuidas kliendi jaoks väärtus ja kasu projektis välja selgitatakse ning kas neid

arvestatakse lahenduste välja töötamisel osaliselt või täielikult.

Osaliselt kliendi jaoks väärtuse ja kasu välja selgitamine tähendab, et seda tehti üksnes mingis

osas, teatud määral. Sõna „üldiselt“ aga viitab sellele, et kliendi jaoks väärtus ja kasu on välja

selgitatud kokkuvõtlikult, selles võis olla väikesi probleeme, kuid välja tooduga ollakse

põhimõtteliselt rahul. Seega osaline tähendab mingit osa, üldine aga käib terviku kohta.

Vaidlustaja välja toodud Põhjenduste lausetes on kasutatud sõna „üldine“, kuid teised

Põhjendustes toodud hinnangud näitavad, et kliendi väärtuste ja kasu välja toomine on olnud

osaline (Võimalike lahenduste kohta, mida saaks rakendada, ei jagatud palju üksikasju.

Väärtuse loomise tuvastamiseks vajasid nad sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema

47 (49)

projekti vajadustele. Isegi kui nad kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud

nende panus kogu projektile märkimisväärset kasu. Mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud

väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt arvestatud.).

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja on soovinud välja toodud üksikute

lausetega anda oma tegevusest paremat pilti kui Põhjendustest nähtub.

13.2. Vaidlustajale punktide andmisel on lähtutud ka sellest, et ühiste tööülesannete

tulemused esitatakse ja vormistatakse ja/või presenteeritakse osaliselt.

Põhjendused on järgmised:

„Pakkuja esitas enamiku kõigi ülesannete eesmärkide olulisematest tulemustest. Tulemused

vastasid eesmärkidele siiski ainult üldisel tasandil ja esitati ka sellele vastavalt. Osa

tulemustest koosnes erinevatest kokku pandud materjalidest.

Üldiselt jäid tulemused pealiskaudseks ja sama ülesande esitlusslaidide vahel olid mõningad

vastuolud. Ettekanne meenutas enamasti ülevaadet arutelude käigust ning koosnes peamiselt

märksõnade loenditest.

Kahepäevast ajagraafiku ülesannet jätkati ühiselt teisel päeval. Ülesannete vahepealseid

ühistöö tulemusi kasutati AJR koosolekul vaid minimaalselt ja esitatud materjal jäi üldiseks.

Kliendile esitatud lõpptulemused vormistati üldisel tasandil. Edasise arendamise korral

võiks potentsiaalselt kasutada digitaalselt formaliseeritud hankeprotsessi projektiga

alustamise korral.“

Vaidlustusest võib järeldada, et Vaidlustaja on nende põhjendustega nõustunud.

14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Põhjendustest tulenevalt pole alust nõustuda

Vaidlustajaga, et Hankija on Kriteeriumi alusel hindamisel Kolmandat isikut ja Vaidlustajat

hinnanud vastuolus Metoodikaga ja et pole arvestatud teadaolevaid asjakohaseid ja

tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid.

Asjaolu, et Hankija oma vaidlustusmenetluses antud selgitustes Kolmandat isikut ja

Vaidlustajat võrrelnud, ei tähenda, et hindamisel oleks seda tehtud - Põhjendustest seda

järeldada ei saa.

Eeltoodu alusel jääb rahuldamata Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Hankija otsus

Riigihanke osas 2 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

15. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

15.1. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses (riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 9052,08 eurot (käibemaksuta), 37 tunni ja 55 minuti õigusabi osutamise eest,

tunnitasuga 240 eurot) jäävad Vaidlustaja kanda.

15.2. Hankija on tähtaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks:

1) 5437,5 eurot (käibemaksuta), 36 tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest,

48 (49)

tunnitasuga 150 eurot;

2) 3487,5 eurot (käibemaksuta), 23 tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasu

150 eurot.

Hankija taotleb kokku 8925 euro (käibemaksuta) välja mõistmist, 59 tunni ja 30 minuti

õigusabi osutamise eest.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks:

1) 32 431,25 eurot (käibemaksuta), 133,5 tunni õigusabi osutamise eest (1 tund

tunnitasu 320 eurot; 91,5 tundi tunnitasu 260 eurot; 39,25 tundi tunnitasuga 210

eurot, 1 tund tunnitasuga 140 eurot, 0,75 tundi tunnitasuga 95 eurot);

2) 10 280 eurot (käibemaksuta), 40,5 tunni õigusabi osutamise eest (35,5 tundi

tunnitasuga 260 eurot; 5 tundi tunnitasuga 210 eurot).

Kolmas isik taotleb kokku 42 711,25 euro (käibemaksuta) välja mõistmist, 174 tunni

õigusabi osutamise eest.

15.3. Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab

vaidlustuskomisjon arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste

küsimuste keerukust, samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei

tohiks tervikuna olla vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et välja mõistetavate esindaja kulude vajalikkus

ja põhjendatus ei sõltu sellest, kui suur on riigihanke eeldatav maksumus.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusasi on küll keskmisest mahukam, kuid

mistahes vajadust keeruliste õiguslike küsimustega tegelemiseks ja mahukate dokumentide

läbi töötamiseks polnud, sest vaidlus taandus sellele, kas Hankija koostatud Põhjendusest ja

Metoodikast lähtuvalt oli Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumustele ühe

hindamiskriteeriumi alusel antud punkte õigesti.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja

põhjendatud summas 6750 eurot (käibemaksuta), 45 tunni õigusabi osutamise eest.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on selgitanud, et tavapärasest suuremate lepinguliste esindajate kulude suurust

mõjutavad käesoleval juhul oluliselt nii osapoolte paljusus (ühispakkujaid on 5, kellest 4 on

välismaised äriühingud), erinevate osapooltega suhtlemise, asjaolude selgitamise ja

kooskõlastamise vajalikkus kui ka asjaolu, et välismaiste äriühingute esindajad ei valda

vaidlustusmenetluse keelt (eesti keelt), millega kaasneb tõlkimise vajadus. Muuhulgas ei ole

välismaiste äriühingute esindajad mõistetavalt kursis ka Eestis toimuva

vaidlustusmenetlusega, mistõttu hõlmab õigusteenuse osutamine ka sellega seonduvat

suhtlust ning selgitamist.

Vaidlustuskomisjonil on õigus lepingulise esindaja kulud välja mõista üksnes põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

49 (49)

RHS § 195 lg 6 kohaselt asjaajamine vaidlustusmenetluses ja vaidlustuse läbivaatamine

toimuvad eesti keeles. Menetlusosalisel, kes ei saa eesti keelest aru, on õigus anda seletusi ja

esineda vaidlustuse läbivaatamisel tõlgi või eesti keelt oskava esindaja vahendusel. Tõlgi

kaasamise ja talle tasu maksmise kohustus on tõlki vajaval isikul.

Seega - kui Kolmas isik vajas tõlki, siis tõlgi kulud pidi kandma ta ise, tõlkimise vajadusega

Kolmas isik lepinguliste esindajate kulusid põhjendada ei saa.

Lepingulised esindajad teevad tööd oma kõige parema äranägemise järgi, kuid suhtlemine,

selgitamine ja kooskõlastamine ei saa põhjendada tavapärasest oluliselt suuremaid esindajate

kulusid (isegi siis, kui tegemist on välismaiste äriühingutega).

Vaidlustuskomisjon leiab, et mitte millegagi pole põhjendatud, et Kolmanda isiku kaks

lepingulist esindajat on õigusabi osutanud peaaegu kolm korda ajaliselt pikemalt Hankija

esindajast.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud on

vajalikud ja põhjendatud summas 11 070 eurot (käibemaksuta) (vaidlustuskomisjon lähtub

Kolmandale isikule õigusabi osutamise keskmisest tunnitasust 246 eurot (käibemaksuta) (42

711,25/174) ja 45 tunnist õigusabi osutamisest).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets