Vastus järelevalveteatele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Diana Minumets

Advokaadibüroo WIDEN

[email protected]

Vastus järelevalveteatele

Austatud vandeadvokaat Minumets

Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteates juhtiste tähelepanu Elering AS, registrikood

11022625, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega asjade riigihankele "Trafode transpordi-

treileri ja tungimisseadmete ost", viitenumber 285536, (edaspidi: riigihange), leides, et riigihanke

tehniline kirjeldus on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 2 lg-s 1, § 3 p-des 2-3 ja § 88 lg-tes

6-7 sätestatuga ning kuna pakkumuste esitamise tähtpäeva saabudes ei ole hankijal enam võimalik

viia riigihanke alusdokumente RHS-ga kooskõlla, palusite Rahandusministeeriumil alustada

(riikliku) järelevalve menetlust ja teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutus hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks.

RHS § 205 lg 2 teise lause alusel pöördusime järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamiseks

vajalike lähteandmete ja selgituste saamiseks hankija poole. Palusime hankijal vastata hiljemalt

17.04.2025. 17.04.2025 teatas hankija, et Elering AS juhatus on otsustanud RHS § 73 lg 3 p 6

alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Teatele oli lisatud väljavõte 17.04.2025 toimunud

hankija juhatuse koosoleku protokollist. 17.04.2025 teavitas hankija riigihangete registri kaudu

pakkujaid, et hankija on põhjendatud vajaduse tõttu tunnistanud hankemenetluse omal algatusel

kehtetuks. Vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12 ja lg-le 3 olid teates ära toodud ka riigihanke kehtetuks

tunnistamise põhjused. 21.04.2025 avaldati riigihangete registris ning 22.04.2025 Euroopa Liidu

Teataja lisas vormikohane teade selle kohta, et edukat pakkujat välja ei valitud ja riigihange on

lõpetatud hankelepingut sõlmimata (vt ELT teade nr 258365-2025).

Elenevast tulenevalt esineb antud juhul ad hoc järelevalvemenetlust välistav imperatiivne asjaolu,

mis tingib järelevalvemenetluse alustamata jätmise. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandus-

ministeerium võib järelevalveteate ajendil alustada järelevalvemenetluse nö juhtumipõhiselt,

kui esineb põhjendatud kahtlus, so kui on küllaldaselt andmeid RHS-i võimaliku rikkumise kohta,

ja samaaegselt puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.

RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

RHS § 73 lg 3 p 6 näeb ette kaks alternatiivset õiguslikku alust hankemenetluse lõppemiseks

hankija otsusega kehtetuks tunnistamise kaudu, millest teise alternatiivi (alt II) kohaselt lõppeb

hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal

algatusel. Riigihangete vaidlustuskomisjoni valitseva praktika järgi on hankijal hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise küsimuses ulatuslik kaalutlusruum ja otsustusvabadus (nt VAKO 16.04.

2025, nr 73-25/289226, p 11).

Teie 03.04.2025

Meie 23.04.2025 nr 12.2-1/1699-6

2

Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et õigusdogmaatikas on "põhjendatud vajaduse" juhtumeid

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks jagatud sisu poolest tinglikult viieks suuremaks

kaasusgrupiks: (i) hankija vigadest tingitud vajadus; (ii) hankija vajaduse muutumine; (iii)

hankija võimaluste muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi saavutamise võimatus; (v) vähene

konkurents (vt TlnRnKo 16.10.2024, nr 3-24-2008, p 14).

RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II ja § 206 lg 3 alusel teatame, et hankija

algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu ei alusta Rahandusministeerium

järelevalvemenetlust Elering AS-i avatud hankemenetlusega riigihanke "Trafode transpordi-

treileri ja tungimisseadmete ost", viitenumber 285536, seaduslikkuse kontrollimiseks.

Täname Teid esitatud järelevalveteate ning selles nimetatud asjaoludele tähelepanu juhtimise

eest. Edaspidi, kui esindate riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjat, soovitame tutvuda

riigihanke alusdokumentidega aegsasti enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, vajadusel juhtida

hankija tähelepanu võimalikele alusdokumentide puudustele ja kui sellele vaatamata leiate, et

riigihanke alusdokument on jätkuvalt õigusvastane ning rikub või kahjustab ettevõtja õigusi (nt

piirab põhjendamatult pakkumuse esitamist), siis tuleks ettevõtjal oma subjektiivsete õiguste

kaitseks pöörduda alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimise nõudes vaidlustusega

riigihangete vaidlustuskomisjoni (RHS § 185 lg 1, lg 2 p 1, § 190 lg 4 p 2, § 189 lg 2 p-d 1-3).

Nimelt ei ole riigihangete objektiivse õiguspärasuse tagamiseks ning avaliku huvi kaitseks

toimetatava riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeks dubleerida või asendada tõhusat subjektiivset

õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk-d 138-

139). Kui ettevõtja jätab vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegselt kasutamata ja minetab selle,

võib see olla RHS § 206 lg 2 p 1 järgi aluseks järelevalvemenetluse alustamata jätmisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

osakonnajuhataja

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]