Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

77-25/282302

Otsuse kuupäev 22.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi riigihanke „Väikesaarte

parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302) osas 1

Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise

otsustele, osas 2 Tuule Liinid OÜ kõrvaldamata jätmise

otsusele ja otsusele jätta teave avaldamata

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, esindajad

vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Hankija, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Kolmas isik, Tuule Liinid OÜ, esindaja vandeadvokaat

Britta Oltjer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel

1. Jätta vaidlustuses esitatud taotlus seonduvalt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi väidetava otsusega (jätta teave avaldamata) läbi

vaatamata.

RHS § 197 lg 1 p 4 ja alusel

2. Jätta vaidlustus Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise

otsustele riigihanke osas 1 ning Tuule Liinid OÜ kõrvaldamata jätmise otsusele

riigihanke osas 2 rahuldamata.

RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel

3. Mõista Aktsiaseltsilt Kihnu Veeteed välja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kasuks lepingulise esindaja kulud summas

4102,92 eurot (käibemaksuta) ja Tuule Liinid OÜ kasuks lepingulise esindaja

kulud summas 3145 eurot (käibemaksuta).

4. Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluse kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (19)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.08.2024 avaldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Väikesaarte parvlaeva

liiniveoteenus“ (viitenumber 282302) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Riigihange on jagatud kaheks osaks:

- osa 1 – veoteenus parvlaevaliinidel Rohuküla-Sviby, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-

Manilaid, Sõru-Triigi (edaspidi Osa 1);

- osa 2 – veoteenus parvlaevaliinidel Ruhnu-Munalaid, Ruhnu-Pärnu ja Ruhnu-

Roomassaare (edaspidi Osa 2).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid Osas 1 pakkumuse Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Tuule

Liinid OÜ ja TS Laevad OÜ ning Osas 2 Aktsiaselts Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ.

2. Hankija 13.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-3/4 (edaspidi Käskkiri) kvalifitseeriti ja jäeti

kõrvaldamata kõik pakkujad nii Osas 1 kui ka Osas 2.

3. 24.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmiste otsuste kehtetuks

tunnistamiseks:

- Osas 1 Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise otsus;

- Osades 1 ja 2 Tuule Liinid OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) kõrvaldamata jätmise otsus;

- Hankija otsus, millega Hankija ei avaldanud teavet kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks

Kolmanda isiku poolt tuginetavate ettevõtjate kohta.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/77 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 04.04.2025 ja neile vastamiseks 09.04.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

taotluse Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Osas 1 on Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise

ja kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks, kuna vaidlustuse rahuldamise korral oleks

Vaidlustaja see, kelle pakkumus osutuks Osas 1 eelduslikult edukaks.

5.2. Hankija otsuse, millega Hankija ei avaldanud teavet kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks

Kolmanda isiku poolt tuginetavate ettevõtjate kohta, vaidlustab Vaidlustaja lähtudes Euroopa

Kohtu seisukohast kohtuasjas C-927/19. Seda otsust peab käsitlema sarnaselt RHS § 185 lg 2

p-is 8 nimetatud hankija otsusele. See otsus rikub Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huvisid

3 (19)

ka seeläbi, et kui Vaidlustajale ei avaldata, kelle vahenditele Kolmas isik kvalifitseerimise

tingimustele vastavuseks tugineb, siis ta ei saa isegi oletada, kas ja kuidas Kolmas isik võiks

kvalifitseerimise tingimustele vastata. Kuna Hankija otsuse põhjendatuse ja seeläbi

läbipaistvuse tagamise eelduseks on teadmine sellest, kes on üldse isikud, kelle vahenditele

Kolmas isik tugineb, peaks ainuüksi tuginetavate varjamise fakt kahjustama Vaidlustaja õigusi

ja huve sedavõrd oluliselt, et Vaidlustajal peab olema eraldiseisev vaidlustuse esitamise õigus

ka Hankija otsusele, millega Hankija otsustas tuginetavaid varjata.

5.3. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on läbipaistmatu ja kontrollimatu.

Osas 1 on pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile seatud tingimuseks, et pakkuja kogu

majandustegevuse netokäive peab viimase kolme Riigihanke algamise ajaks lõppenud

majandusaasta peale kokku olema 14,5 miljonit eurot (edaspidi Tingimus).

Lähtudes avalikult kättesaadavast teabest, oli Kolmanda isiku netokäive nendel aastatel kokku

ca 3,75 miljonit eurot. St, et Osas 1 ei vasta Kolmas isik iseseisvalt Tingimusele. Kui teistele

pakkujatele, sh Vaidlustajale, ei tehta teatavaks isegi isikuid, kelle vahenditele Kolmas isik

tugineb, ei ole Hankija otsus RHS § 98 lg 5 mõttes põhjendatud ega läbipaistev ja kontrollitav

RHS § 3 p-i 1 tähenduses.

5.4. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida järgmisi asjaolusid Kolmanda isiku

pakkumuses, Hankija tegevuses ja tema ning Hankija vahetatud teabe osas:

- Kas Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõude täitmiseks teiste

ettevõtjate vahenditele?

- Kas Kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on

nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel?

- Kas väidetavad tuginetavad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas Kolmas isik

on nende näitajatele tuginenud (RHS § 103 lg 5)?

5.5. Kolmanda isiku puhul esineb kõrvaldamise alus, Kolmas isik pole sellest hankepassis

Hankijat teavitanud ning Hankija pole seda kontrollinud ega saanud seetõttu ka Kolmanda isiku

kõrvaldamist kohaselt kaaluda.

5.5.1. Kolmas isik on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema

aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Lisaks sellele on Vaidlustajal alust arvata, et Kolmas

isik ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 4 rikkumist hankepassis avaldanud, millega on Kolmas isik täitnud

ka RHS § 95 lg 4 p-i 9 koosseisu – jätnud nõutavad andmed esitamata või esitanud

valeandmeid.

5.5.2. Raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu seisneb asjaolus, et nagu nähtub

Transpordiameti 12.04.2023 kirjast nr 3.2-7/23/6073-5, ei teavitanud Kolmas isik

Transpordiametit reisikatamaraan RUNÖ vasaku sõukruvi labade vigastusest, kuigi sellest

teavitamine oli Kolmandale isikule kohustuslik. Veelgi enam, Transpordiamet asus seisukohale,

et [---] Nimetatud asjaolu jätab paratamatult mulje, et Transpordiameti eest püüti RUNÖ

vasaku sõukruvi labade vigastuse fakti igati varjata.

Olustikus, milles Kolmas isik täitis nimetatud alusega avaliku teenindamise lepingut, sh vedas

reisijaid ning varjas vähemalt Transpordiameti arvates tahtlikult aluse vigastust, on ilmne, et

Kolmas isik sooritas sellise teo, mida tuleb käsitada ametialaste käitumisreeglite raske

rikkumisena, mis muudab tema aususe küsitavaks. Suure tõenäosusega ei teavitanud Kolmas

isik sellest Hankijat hankepassis.

5.5.3. Hankija otsus mitte avaldada Kolmanda isiku tuginetavaid andmeid on õigusvastane.

Vaidlustuskomisjon ei saa asuda seisukohale, et Hankija sellise otsuse menetlemine pole tema

pädevuses. Vaidlust ei saa olla selle üle, et õigus vaidlustada Hankija otsus ärisaladuse kaitseks

midagi varjata, on Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt õiguskaitsemeetmete direktiivide

4 (19)

mõttes vaidlustatav hankija otsus. Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et ärisaladuseks ega

muul põhjusel konfidentsiaalseks ei saa üldjuhul olla teave ettevõtja kvalifikatsiooni ja seda

tõendavate asjaolude kohta. Euroopa Kohus on küll samas lahendis selgitanud, et täielikult ei

saa välistada vajadust käsitleda konfidentsiaalsena isikuid, sh alltöövõtjaid, kellele pakkuja

tugineb, kuid see peab olema põhjendatud nende isikutega tekkiva erilise sünergiaga, millel on

samal ajal ka kaubanduslik väärtus. Kui sellist kaubanduslikku väärtust ei ole, siis ei saa sellist

teavet ka ärisaladuseks või konfidentsiaalseks pidada. Varjata ei saa isikustamata andmeid.

Praegusel juhul ei ole Hankija avaldanud isikuid, kelle netokäibele Kolmas isik tugineb ega

avaldanud netokäibeid endid. Ka ei ole Hankija põhjendanud, miks on usutav, et sellised

andmed on Kolmanda isiku ärisaladuseks. Kuna Hankijal puudus mistahes alus jätkata sellise

teabe ärisaladusena Kolmanda isiku etteantud viisil määramist, siis ei saanud Hankija otsustada

ka sellist teavet varjata.

5.5. 04.04.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

Vastus Hankija seisukohtadele

5.5.1. Kui Hankija on koostanud Käskkirja, siis mis muu dokument see olla saab kui Hankija

otsus.

5.5.2. Mõistetamatu on Hankija arvamus justkui sõltuks Hankija otsuse olemasolu sellest, kas

Vaidlustaja on pärast Käskkirja teatavaks tegemist eraldi Hankija poole pöördunud

teabepäringuga teda huvitava teabe saamiseks. Selline käsitlus oleks arusaamatu

menetlusökonoomia seisukohast, kuivõrd sellisel juhul ei teaks Vaidlustaja seda, kas üldse ja

millal Hankija sellisele päringule vastab. Teiseks oleks selline teguviis ka mõttetu, kuna ei ole

usutav, et kui Hankija on juba otsustanud, et ei avalikusta isikuid, kellele Kolmas isik tugineb,

siis miks peaks seda Hankijalt üle küsima.

5.5.3. Hankija näib oma vastuses teoreetiliselt nõustuvat, et eraldiseisva teabepäringu osas

esitatud hankija keeldumine võiks olla hankija otsus. Kui Hankijal selline seisukoht juba on,

siis võiks vaidlustuskomisjon selle küsimuse selles menetluses ära lahendada. Kuna tegemist

on vaidlustatava otsusega ning Riigikohus on leidnud, et vaidlustuskomisjoni kohustus on

Euroopa Liidu õigust kohaldada, siis ei saa vaidlustuskomisjon jätta isikute õigusi kaitseta.

5.5.4. Hankija on püüdnud selgitada, mis võib ja mis ei või olla ärisaladus, kuid selgitustest ei

nähtu, miks Hankija antud juhul peab Kolmanda isiku tuginetavaid isikuid ärisaladuseks.

Hankija otsus tuleb kehtetuks tunnistada juba põhjendamiskohustuse täitmata jätmise tõttu.

5.5.5. Isikud, kelle vahenditele pakkuja tugineb, osalevad hankelepingu täitmisel vahendite

kaudu, mille nad on Kolmandale isikule usaldanud. Hankija otsus neid isikuid varjata tähendab,

et keegi ei peaks teada saama, kes Kolmanda isiku kõrval osalevad parvlaevateenuse osutamises

väikesaartega. Vaidlustuskomisjon on varasemalt lahendanud vaidlustajate nõudeid teavet

avaldada. Vaidlustaja taotluses on selgelt märgitud, et ta soovib teavet selle kohta, mis

seonduvad kvalifitseerimistingimuste täitmisega.

5.5.6. Kõrvaldamata jätmise otsus

5.5.6.1. Hankija on enda sõnutsi andnud hinnangu Kolmanda isiku tegevusele ja leidnud, et

tegu ei ole (sedavõrd) raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu, mis põhjendaks

Kolmanda isiku kõrvaldamist. Vaidlustaja saab sellest aru nii, et Hankija möönab, et Vaidlustaja

poolt vaidlustuses välja toodud rikkumine on RHS § 95 lg 4 p-i 4 mõttes eksimine ametialaste

käitumisreeglite vastu. Samas väidab Hankija, et on seda küsimust kohaselt kaalunud ning

leidnud, et see rikkumine ei vääri Kolmanda isiku kõrvaldamist.

5 (19)

5.5.6.2. Sarnaselt haldus- ja kohtupraktikale nt RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohta, peaks Hankija

kaalutlused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmisest ka millestki nähtuma, sh peaks Hankija

suutma ka tõendada, et ta oli teadlik Kolmanda isiku rikkumisest ja seda kohaselt kaalus.

Vastasel korral ei ole otsus aga kontrollitav. Praegusel juhul Hankija lihtsalt väidab

vaidlustusmenetluses, et oli rikkumisest teadlik ja hindas seda.

5.5.6.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija käsitlusega sellest, et Kolmas isik ei ole hankepassis

jätnud andmeid esitamata või pole esitanud valeandmeid, mistõttu pole Kolmandal isikul

RHS § 95 lg 4 p- 9 mõttes kõrvaldamise alust. Hankija käsitlus muudaks hankepassis esitatud

küsimuse Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises ja sellega

taotletava eesmärgi sisutühjaks.

Vastus Kolmanda isiku seisukohtadele

5.5.7. Kolmas isik on kahe lausega püüdnud selgitada, miks on isikud, kelle netokäibele

Kolmas isik tugineb, Kolmanda isiku ärisaladus. Vaidlustaja hinnangul ei ole kumbki

üldsõnaline põhjendus kooskõlas sellega, mida ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lg 2 alusel üldse ärisaladuseks pidada saab, kuivõrd

selliste põhjenduste raames ei ole ilmselgelt tegemist mistahes teabega, millel saaks olla

kaubanduslik väärtus ja Kolmanda isiku väited ei ole ka eluliselt usutavad. Sisuliselt väidab

Kolmas isik, et mingid teadmata kolmandad isikud, saades teada, et need ettevõtjad on nõus

oma netokäibe kasutamisega nt käesoleva Riigihanke hankelepingute täitmiseks, asuvad

kuidagi tuginetavaid mingil teadmata moel mõjutama. Eesti on õigusriik. Samuti on ebausutav,

et andmete avaldamine selle kohta, kelle netokäibele Kolmas isik tugineb, võib kuidagi

mõjutada nende isikute motivatsiooni oma netokäivet vahendina kasutada anda. Tuginetavate

motivatsiooni oma vahendeid Kolmanda isiku kasutusse anda mõjutab ja saab peaasjalikult

mõjutada üksnes see, kas tekib vajadus neid vahendeid ka tegelikkuses kasutada.

6. Hankija, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija otsus mitte avaldada teavet

6.1.1. Vaidlustaja väidetud keelduvat otsust ei eksisteeri. Kui Vaidlustaja peab silmas Käskkirja

p-is 1.1.3 esitatud kahte lauset selle kohta, et Kolmas isik on määranud teabe tema poolt

netokäibenõude täitmiseks tuginetavate ettevõtjate kohta oma ärisaladuseks ja Hankija järgib

seda suunist, siis see ei ole eraldiseisev „otsus“, vaid osa Käskkirja – täpsemalt Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse – põhjendustest. Vaidlustaja ei ole peale Käskkirjaga tutvumist

pöördunud Hankija poole, et esitada teabepäring teda huvitava teabe saamiseks.

Kuivõrd vaidlustada ainult reaalselt eksisteerivaid otsuseid, tuleb kõnealune nõue jätta RHS §

192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

6.1.2. Alternatiiv nr 1: kui väidetud otsus ka eksisteeriks, ei oleks see vaidlustatav. Tegu pole

RHS-i alusel tehtud otsusega ning vaidlustusmenetlust reguleeriv RHS 8. peatükk ei näe ette

selliste nõuete lahendamist. Vaidlustuskomisjon otsustab aeg-ajalt selle üle, kas üks või teine

teabeühik on ärisaladus, kuid seda kontekstis, kas asjaomast teabeühikut võib või peab

vaidlustusmenetluses kõigi menetlusosalistega jagama (RHS § 194 lg 10), mitte aga kontekstis,

kus vaidlustuskomisjon lahendab eraldi nõuet hankija poolt hankemenetluses võetud otsuse

peale teavet mitte jagada. Tegu on põhimõttelise erinevusega: üks puudutab

vaidlustusmenetluse jooksvat korraldamist, teine iseseisva vaidlustuse lahendamist.

6.1.3. Alternatiiv nr 2: kui väidetav otsus eksisteeriks ja oleks vaidlustatav, oleks see ikkagi

õiguspärane

6 (19)

6.1.3.1. Isikustatud teave nende isikute kohta, kelle näitajatele pakkuja tugineb, saab olla

ärisaladus (Euroopa Kohtu otsus C-54/21: Antea Polska, p 77–79). Olukorras, kus pakkuja on

teatava teabe ärisaladuseks määramist õigusaktidega kooskõlaliselt põhjendanud, peab Hankija

seda aktsepteerima

6.1.3.2. Kolmas isik ega Hankija ei leia, et netokäive ise on ärisaladus. Hankija ei too eraldi

välja tuginetavate ettevõtjate käibenumbreid, kuna see võiks kaudselt viia konkreetsete isikute

tuvastamiseni. Turgu ja valdkonda tundvatel inimestel on võimalik ka ühe majandusliku näitaja

pinnalt välja selgitada, millisest äriühingust on jutt. Vaidlustaja õigused ja huvid on piisaval

määral kaitstud seeläbi, et vaidlustuskomisjon peab kontrollima Vaidlustaja väidete

paikapidavust.

6.1.3.3. Vaidlustaja on mh nõudnud Hankija kohustamist anda Vaidlustajale teatavat teavet.

Vaidlustaja on jätnud täpsustamata, millist informatsiooni ta saada soovib. Eelnev aga polegi

niivõrd tähtis, kuivõrd Vaidlustaja on esitanud nõude, mille esitamist seadus ette ei näe ning

mille rahuldamiseks vaidlustuskomisjonil pädevus puudub. Vaidlustaja taotleb sisuliselt

Hankijale ettekirjutuse tegemist (teatud käitumiseks kohustamist, mida RHS ei luba, mistõttu

tuleb vaidlustus asjaomases osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustamisõiguse

puudumise tõttu läbi vaatamata.

6.2. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus

6.2.1. Vaidlustajal on üksnes kahtlused Tingimuse täitmise osas, mida ta palub

vaidlustuskomisjonil kontrollida. On tõsi, et Kolmanda isiku enda summeeritud

netokäibenäitajad ei küüni 14,5 mln euroni, mis ei tingi automaatselt tema kvalifitseerimata

jätmist. Kolmas isik on kasutanud võimalust tugineda teise isiku vahenditele ja see on

Käskkirjas välja toodud. Ka sisaldab Kolmanda isiku pakkumus kõigi tuginetavate ettevõtjate

kinnituskirju.

6.2.2. Selguse huvides palus Hankija 20.02.2025 kõigil Kolmanda isiku tuginetavatel isikutel

nende kinnituskirjade teatavaid aspekte täpsemalt selgitada (sõnumi ID 934005, 934006,

934007 ja 934008). Kolmas isik, koordineerides seda suhtlust, vahendas Hankijani kõik palutud

täpsustused 28.02.2025 ja 03.03.2025 ehk tähtaegselt (sõnumi ID 936564, 936598, 936984 ja

937085). Tegu ei ole põhimõtteliste muudatuste või uuendustega, vaid kinnituskirjades juba

oleva teksti täpsustava selgitamisega. Juba algselt, aga eriti pärast eelviidatud täpsustusi, on

Kolmas isik ja tema tuginetavad isikud hankijale vastuvõetaval viisil tõendanud, et nendel

ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või

taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel (RHS § 103 lg 2 ls 2).

6.2.3. Kolmanda isiku poolt teiste ettevõtjate netokäibele tuginemine on toimunud kooskõlas

kõigi RHS §-des 103 ja 104 ning RHAD-is sätestatud asjaomaste sisuliste ja formaalsete

nõuetega. Kuna Kolmas isik täidab teisegi Osas 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse – ka

Vaidlustaja pole väitnud vastupidist –, siis tuli Hankijal Kolmas isik Osas 1 kvalifitseerida.

6.2.4. Alusetu on Vaidlustaja etteheide, et Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta

ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Hankijal ei lasu positiivse sisuga otsuste puhul kuigi kõrget

põhjendamiskohustust. Hankija on Käskkirjas välja toonud, et nad täidavad kõik

kvalifitseerimise tingimused.

6.3. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus

Vaidlustaja on vääral seisukohal, et Kolmanda isiku suhtes esinevad RHS § 95 lg 4 p-ides 4 ja

9 sätestatud kõrvaldamise alused.

7 (19)

6.3.1. Vaidlustaja viidatud kõrvaldamise alused on nn vabatahtlikud kõrvaldamise alused. Isegi

kui nende sätete kohaldamise eeltingimused oleksid täidetud, ei pea Hankija Kolmandat isikut

tingimata Riigihankest kõrvaldama. Kolmanda isiku puhul ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-is 4

ega p-is 9 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseis. Järelikult ei teki Hankijal isegi kaalumise

kohta, kas Kolmas isik tuleks kõrvaldada või mitte.

6.3.2. Väidetav valeandmete esitamise väide

6.3.2.1. Kolmandale isikule ei saa ette heita, et ta ei toonud hankepassis välja, et Transpordiamet

on 2023. a talle saatnud vaidlustuse lisaks oleva kirja. Hankepassis küsitakse pakkujalt väga

konkreetseid ja spetsiifilise huviesemega küsimusi. Kõikidest küsimustest saavad

Transportisameti kirja puhul asjasse puutuda kaks järgmist: Kas ettevõtja on süüdi ametialaste

käitumisreeglite olulises rikkumises? Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping

või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem

kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega

võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Transpordiameti kiri ei tingi viimasena osundatud küsimusele jaatava vastuse andmist ainuüksi

põhjusel, et Kolmanda isiku suhtes ei ole rakendatud leppetrahvi ega mistahes muud RHS § 95

lg 4 p-is 8 nimetatud õiguskaitsevahendit. Pole isegi vaja analüüsida, kas tegu oli üldse

hankelepinguga RHS-i tähenduses.

6.3.2.2. Erinevalt varem kogetud sanktsioone puudutavast küsimusest, mis on faktiküsimus, on

küsimus ametialaste käitumisreeglite rikkumise kohta selline, mis hõlmab vähemalt osaliselt

pakkuja subjektiivset hinnangut enda käitumisele. Kolmas isik võis hankepassi täites anda

Transpordiameti kirjast puudutatud faktidele oma hinnangu. See hinnang ei või küll olla

meelevaldne, aga pakkujal on siin lai kaalutlusruum. Kolmas isik võis leida, et rasket eksimust

ametialaste käitumisreeglite vastu ei ole toimunud.

6.3.2.3. Kohtupraktikast tulenevalt saab kvalifikatsiooni või kõrvaldamise aluste kohta

valeandmete esitamine tuua hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa vaid siis, kui varjatud

andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust. Hankijale oli kõnealune Transpordiameti

kiri ja sellega seotud episood teada ka ilma Kolmanda isiku poolse mainimiseta. Kuna info on

Hankijale teada, siis Kolmanda isiku vaikimine ei saanud kaasa tuua Hankija eksitust või

teadmatust.

6.3.3. Väidetav ametialaste käitumisreeglite raske rikkumine

6.3.3.1. Usaldusväärsus ja ausus on subjektiivsed hinnangud, tegu on Hankija kaalutlusotsusega

ja Hankija kaalutlusruum on lai. Hankija ei ole teinud jämedat kaalutlusviga. Isegi kui

rikkumine esines , siis ei olnud see isegi asjast puudutatud tellija jaoks piisavalt oluline, et

rakendada lepingus ette nähtud leppetrahvi. Hankija, olles asja põhjalikult uurinud ja hinnanud,

leiab, et Kolmanda isiku usaldusväärsus ja ausus ei ole kahtluse all või seda vähemasti määral,

mis muudaks kõrvaldamise proportsionaalseks meetmeks.

6.3.3.2. Direktiivi 2014/24 põhjenduses 101 on rõhutatud, et just hankija hinnata on, kas

pakkuja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Hankija on Kolmanda isiku ja

Transpordiameti vahel aset leidnud intsidendi teatavaks võtnud ja seda hinnanud (seda juba

hankemenetluses, mitte alles vaidlustuses), kuid oma avara kaalutlusõiguse piirides leidnud, et

tegu ei ole (sedavõrd) raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudaks

pakkuja aususe küsitavaks ja hankemenetlusest kõrvaldamise kui sanktsioneeriva meetme

proportsionaalseks.

8 (19)

6.4. Hankija esitas 09.04.2025 täiendava seisukoha.

6.4.1. Hankija otsus mitte avaldada teavet

6.4.1.1. Kuivõrd Hankija otsustas Kolmanda isiku kvalifitseerida ja viimane kasutas nn

tuginemise võtet (RHS § 103), siis täitmaks küllaldase põhjendamise ja läbipaistvuse nõudeid,

tõi Hankija tuginemise fakti selgelt välja. Samas selgitas Hankija, et ärisaladuse kaitse tõttu ei

nimeta ta konkreetseid isikuid, kellele on tuginetud.

6.4.1.2. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija ei ole täpsemalt selgitanud, miks ta peab Kolmanda

isiku tuginetavaid isikuid ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks olemist detailselt põhjendama

asudes reedaks Hankija saladuse. Hankija selgituste piiratud detailsus ei riiva ülemääraselt

Vaidlustaja õigust tõhusale õiguskaitsele, kuivõrd vaidlustuskomisjonile on kõik materjalid

kättesaadavad. Hankija on oma üldiselt õiguslikud seisukohad, lugemaks teatavat teavet

ärisaladuseks, Vaidlustajale teatavaks teinud. Hankija on viidanud Euroopa Kohtu praktikale,

mille järgi võib teave alltöövõtjate ja lepingupartnerite kohta olla teatud juhtudel ärisaladus.

6.4.1.3. Hankija kohustamine teavet andma

Hankija tõi oma vastuses välja, et Vaidlustaja nõue kohustada Hankijat andma teavet

kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks Tuule Liinid OÜ poolt tuginetavate ettevõtjate kohta on

kahel põhjusel menetluskõlbmatu: (i) nõue on liialt üldine, s.o mittetäidetav; (ii)

vaidlustuskomisjonil puudub vastav kohustamispädevus. Vaidlustaja on oma seisukohas asunud

vabandama tema algse nõude liiga üldist sõnastust, kuid vaatamata põhjendustele ei saa

vaidlustuskomisjon pädevuse puudumise tõttu nõuet rahuldada.

6.4.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus

6.4.2.1. Hankija on oma vastuses kasutanud tingivat argumentatsiooni, öeldes, et isegi kui

rikkumine oli, siis ei olnud see isegi asjast puudutatud tellija jaoks piisavalt oluline, et

rakendada lepingus ette nähtud leppetrahvi. Samuti Hankija, olles asja põhjalikult uurinud ja

hinnanud, leiab, et Kolmanda isiku usaldusväärsus ja ausus ei ole kahtluse all või seda

vähemasti määral, mis muudaks kõrvaldamise proportsionaalseks meetmeks. Hankija ei ole

kujundanud põhjapanevat seisukohta Kolmanda isiku tegude (võimaliku) ebaõigusmäära osas.

Antud juhul piisab sellest, kui möönda, et isegi kui kõik vastaspoole väited ja etteheited nn

sõukruvi episoodis lugeda tõeseks (st vaadata olukorda Kolmanda isiku kahjuks), siis ei ole see

ikkagi piisav, et peaks kaasa tooma RHS § 95 lg 4 p-i 4 alusel Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamise.

6.4.2.2. Vaidlustaja on seadnud kahtluse alla Hankija väite, et Hankijale oli Kolmanda isiku ja

Transpordiameti suhetes juhtunud seik teada ja ta arvestas seda kõrvaldamise aluste kontrolli

läbi viies. Hankijal teadis kõnealust sõukruvi episoodi, analüüsis seda ja Hankija saab seda

tõendada majavälise õigusnõustaja vahelise kirjavahetusega (ärisaladus).

7. Kolmas isik, Tuule Liinid OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Info Kolmanda isiku koostööpartnerite kohta on kaetud ärisaladusega

7.1.1. Pakkumuses sisalduva ärisaladuse kaitse on tagatud (RHS §-i 461 regulatsiooniga.

Nimetatud RHS-i norm toob välja loetelu andmetest, mida pakkuja ei või ärisaladusena

määratleda. Ettevõtjate andmed, kellele pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimuste täitmisel

nimetatud loetelus välja toodud ei ole. Seega on pakkujal lubatud määratleda oma hankelepingu

täitmisele kaasatud koostööpartnereid ärisaladusena.

9 (19)

7.1.2. Ärisaladuse mõiste tuleneb EKTÄKS § 5 lg-s 2 määratud tingimustest . Kolmanda isiku

koostööpartnerid ei ole parvlaevade liinivedude tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, nad

ei ole tuvastatavad ja nende isikud ei ole oletatavad tavaliselt laevandusvaldkonnas

tegutsevatele teistele ettevõtjatele. Kokkuvõtvalt on Kolmandal isikul oluline huvi tagada nende

isikute konfidentsiaalsus, kuna nende avaldamine võib avada võimaluse nende erinevaks

mõjutamiseks nii käesolevas kui ka järgnevates hangetes (mis kahjustaks oluliselt Kolmanda

isiku ärihuve) ning eelneva tõttu on Kolmas isik astunud ka vajalikke samme nende

konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Lisaks oleks koostööpartnerite andmete avaldamine

konkurentsi pärssiva mõjuga, kuna võiks mõjutada koostööpartnerite motivatsiooni käesolevas

või teistes hangetes sarnaste garantiide andmiseks.

7.1.3. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahendi nr C-927/19 p-ides 113-118 on rõhutatud, et

ärisaladuse kaitse komponendiks on selle eesmärgipärasus, põhjendatus ja ka usaldus. See

tähendab, et ettevõtja peab mõistlikult põhjendama, miks ta on vastava info määranud oma

ärisaladuseks ning kas sellel on olemas ärisaladuse tunnused ning hankijal lasub kohustus

kaaluda, kas pakkuja esitatud selgitus on piisav. Hankija on 04.03.2025 palunud Kolmandal

isikul täpsemalt selgitada, miks on tema jaoks kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks

tuginetavate isikute koosseis ärisaladus ja Kolmas isik on seda 05.03.2025 selgitanud.

Käskkirjast nähtub, et Hankija on teostanud Kolmanda isiku ärisaladuse koosseisu osas sisulise

kontrolli ja jätnud Kolmanda isiku koostööpartnereid puudutava teabe avaldamata.

7.1.4. Vaidlustaja üritab tekitada illusiooni, nagu oleks Kolmanda isiku koostööpartnerite puhul

tegemist pakkujatega. Selline käsitlus on vale. Ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas

isik tugineb, ei ole pakkujad. Tingimuse täitmiseks kaasatud isikute seotus pakkumuse ja hiljem

hankelepingu täitmisega on pigem oma sisult sarnane finantsgarantii andmisega Hankijale.

Selle eesmärgiks on tagada, et hankelepingu täitmisel oleks Kolmandal isikul olemas piisav

likviidsete vahendite või majandusvõimekuse olemasolu võimalike tõusetuvate probleemide

lahendamiseks ressursside leidmisel. Juhul, kui ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas

isik tugineb, oleksid pakkujad, oleks Kolmas isik esitanud ühispakkumuse.

7.1.5. Õiguspraktikas on tavapärane kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatavate

hankelepingut vahetult täitvate spetsialistide isikute konfidentsiaalsus (et kaitsta neid näiteks

mõjutuste või võimalike üleostupakkumiste eest vmt). Samamoodi võib põhjendatud vajaduse

korral olla ärisaladuseks ka finantsgarantii andnud ettevõte. Olukorras, kus pakkumuses on

võimalik defineerida ärisaladusena tehnilise ja kutsealase suutlikkuse täitmiseks esitatud isikute

teavet, on selline ärisaladuse kaitse lubatav ka majandusliku ja finantsseisundi täitmiseks

esitatud isikute puhul.

7.1.6. Ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas isik tugineb, ei ole õiguslikus mõttes

pakkujad ega ka Vaidlustaja konkurendid. Nende roll pakkumuses ja hankelepingu täitmises on

kitsas, kõrvalise iseloomuga ning sellistele isikutele saab laiendada ärisaladuse kaitse vastavalt

RHS §-le 461 ja EKTÄKS § 5 lg-le 2.

7.1.7. Vaidlustuses on Vaidlustaja oma viitega Euroopa Kohtu lahendile C-54/21, p-id 76-80,

ise ümber lükanud väite, mille kohaselt ei saa kvalifitseerimiseks kasutatud tuginetavad

ettevõtjad (või spetsialistid) olla konfidentsiaalsed – Euroopa Kohus on küll samas lahendis

selgitanud, et täielikult ei saa välistada vajadust käsitleda konfidentsiaalsena isikuid, sh

alltöövõtjaid, kellele pakkuja tugineb, kuid see peab olema põhjendatud nende isikutega tekkiva

erilise sünergiaga, millel on samal ajal ka kaubanduslik väärtus.

Mitteisikustatud oluliste andmete avaldamine on oma olemuselt taotlus avaldada Vaidlustajale

infot detailsuses, mis võimaldaks Vaidlustajal (ikkagi) jõuda Kolmanda isiku ärisaladusega

kaitstud infoni kaudselt. Vaidlustaja õigusi saab mõjutada vaid see, kas Kolmas isik täidab

kvalifitseerimise nõuded või mitte. See, millises ulatuses Kolmas isik need nõuded

10 (19)

täidab/ületab, pole Vaidlustaja seaduslike huvide tagamise seisukohast enam oluline.

7.1.8. Hankijal puudub kohustus selgitada pakkujatele, mis põhjustel on nende konkurendid

määratlenud teatud info ärisaladusena ja ka ärisaladuse selgitused on oma olemuselt

konfidentsiaalse iseloomuga, kuna ka nendes sisalduv info võib olla teatud juhtudel

konkurentide poolt kasutatav ärisaladuse info osas järelduste tegemiseks. Arvestades

Riigihanke Osa I käibenõude ulatust, on selliste ettevõtete ring Eestis, kitsamalt Kolmanda isiku

oletatavas suhtlusringkonnas, piiratud, mistõttu võimaldaks selline info teha piisava

tõenäosusväärtusega oletusi ärisaladusega kaetud isikute kohta.

7.1.9. Kolmas isik avaldab Vaidlustajale alljärgneva teabe:

- Kolmas isik on tõendanud ja põhjendanud – pärast vastavasisulise nõude saamist Hankijalt –

miks teave kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks kasutatud teiste ettevõtjate kohta on tema

ärisaladus, ning millistel põhjustel on sellel Kolmanda isiku jaoks kaubanduslik väärtus ning

- konfidentsiaalseks määratud andmete osas kinnitab Kolmas isik, et tema enda ja tuginetavate

ettevõtjate käibed ületavad Osas I kvalifitseerimiseks kehtestatud vajalikku piirmäära.

7.2. Kolmanda isiku kvalifikatsioon vastab Tingimusele

7.2.1. Kolmas isik ei näe esitatud vaidlustuses Hankija tegevuse osas Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse tegemisel mistahes õigusvastasuse etteheidet, mille alusel oleks

võimalik taotleda Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Ärisaladusega kaitstud koostööpartnerite info mitteavaldamine on küll uudishimu seisukohast

teiste pakkujate huvi kahjustava iseloomuga, kuid selline põhjendus ei saa olla kvalifitseerimise

otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, miks

ta arvab, et Kolmas isik koos tuginetavate ettevõtjatega ei vastaks Tingimusele. Vaidlustaja

keskendub asjaolule, et Kolmas isik ei täida iseseisvalt Tingimust, kuid Kolmas isik ei olegi

väitnud, et ta seda teeb. Asjaolu, et Kolmanda isiku netokäive iseseisvalt ei ületa Tingimust, ei

ole vaidluse seisukohalt oluline, kuna Vaidlustajale on teada, et Kolmanda isiku pakkumus on

esitatud Tingimuse täitmiseks koos tuginetavate ettevõtjatega.

7.2.2. Kolmanda isiku kohta Osas 1 tehtud kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamine

saaks tugineda ainult sellele, et Kolmas isik (koos tuginetavate ettevõtjatega) ei täida Tingimust.

Vaidlustaja sellist väidet esitanud ei ole.

7.3. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks puuduvad mistahes alused

7.3.1. Vaidlustaja väitel on Hankija jätnud rakendamata RHS § 95 lg 4 p-i 4 (raske eksimus

ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab pakkuja aususe küsitavaks) või alternatiivselt

oletuslikult RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel (valeandmete esitamine hankepassis).

Vaidlustaja toodud episood reisikatamaraan RUNÖ-ga ei saa olla aluseks Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamiseks – Kolmas isik ei ole Vaidlustaja viidatud episoodis rasket

eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu toime pannud ning tema ausust ei ole võimalik

küsimuse alla seada.

7.3.2. Vastab tõele, et iga „selline“ raske ametialase käitumisreegli rikkumine ei pea olema

tõendatud kohtu otsusega. Küll aga peab sellise süüstava koosseisu varasem olemasolu olema

tõendatud ja fikseeritud. Vaidlustaja on oma väidet üritanud tõendada Transpordiameti

12.04.2023 kirjaga nr 3.2-7/23/6073-5. Viidatud kirjas on Transpordiamet esitanud oletuse,

mille kohaselt võib jääda mulje, et Kolmas isik võib olla üritanud sõukruvi labade vigastuse

fakti varjata. Veel on Transpordiamet oma kirja lõpus viidanud, et laeva vigastuste tekkeaeg on

tegelikult teadmata ja võimalik põhjus vaid oletatav. Selliselt väljendatud pöördumist ei saa

tõlgendada kui tõsikindlalt fikseeritud rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu ja

11 (19)

sellise ebamäärase määratlusega väljendatud konstruktsioon ei saa olla aluseks RHS § 95 lg 4

p-i 4 kirjeldatud asjaolude tõendamiseks, mis võiksid kogumis ja lõppastmes viia Kolmanda

isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseni.

7.3.3. Nimetatud episoodi puhul on täpselt teadmata, millal reisikatamaraani RUNÖ sõukruvi

vigastus tekkis (Kolmanda isiku hinnangul enne seda kui laev talle üle anti). Väljaspool

Vaidlustaja poolt viidatud üksikut „paratamatu mulje“ väljendit pole Kolmanda isiku suhtes

nimetatud RUNÖ episoodi osas mingisuguseid raske ametialase käitumisreeglite rikkumise

etteheiteid välja toodud. Ametkondlikult väljendatud „muljest“ ei saa tuletada sellist rikkumist,

mis võiks Kolmanda isiku jaoks tuua kaasa Riigihankest kõrvaldamise.

7.3.4. Arvestades, et Kolmanda isiku suhtes pole Vaidlustaja RUNÖ episoodi puhul ühtegi

tõsikindlalt väljendatud („paratamatuid muljeid“ kõrvale jättes) või muud reljeefses

sõnakasutuses väljendatud raske ametialase käitumisreegli rikkumist fikseerinud, puudus

Kolmandal isikul vajadus pakkumuse koostamisel eraldi põhjalikult tõlgendada, kas nimetatud

episoodi peaks üldse kaaluma kui infot, mida Kolmas isik hankepassis oleks pidanud mainima.

Kolmanda isiku hinnangul ta seda tegema ei pidanud.

7.3.5. Kolmas isik ei ole midagi Hankija eest tahtlikult varjanud või valeandmeid esitanud.

Ilmselgelt on Vaidlustaja poolt käsitletud RUNÖ episoodi puhul tervikuna tegemist

reisilaevanduse tavapärase argipäevaga ning iga üksikut sellega kaasnevat mõttevahetust või

mõtteavaldust ei saa pidada raskete ametialaste eksimuste fikseerimise aluseks. Samuti ei saa

iga arvamuste lahknevust varasemates hangetes tellija ja täitja vahel meelevaldselt tõlgendada

raske ametialase käitumisreeglite rikkumisena mis muudab pakkuja aususe küsitavaks.

7.4. Kolmas isik esitas 09.04.2025 täiendava seisukoha.

7.4.1. Kolmanda isiku ärisaladus

Vaidlustaja on asunud sisuliselt väitma, et Kolmandal isikul ei saa olla põhjendatud huvi

tuginetavate isikute (koostööpartnerite) info ärisaladusena kaitsmiseks ning Kolmanda isiku

esitatud põhjendused ei ole usutavad. Vaidlustaja eksib.

7.4.1.1. Kolmas isik juhib tähelepanu, et Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend EKo C-

927/19 viitab oma p-ides 48 ja 49 asjaolule, et pakkuja ärisaladusele peab olema tagatud piisav

kaitse. Kolmas isik on oma ärisaladuse kaitseks täitnud kõik EKTÄKS § 5 lg 2 komponendid.

Kuna Kolmanda isiku koostööpartnerite info puhul on tegemist ärisaladusega, laieneb sellele

nii EKTÄKS-ist kui ka RHS-ist tulenev ärisaladuse kaitse ja edasine detailne arutelu ärisaladuse

avaldamise vajalikkusest või kohustuslikkusest ei ole vaidluse lahendamisel asjasse puutuv.

7.4.1.2. Vaidlustaja väidab valesti, et Kolmanda isiku koostööpartnerite kohta käival infol

puudub kaubanduslik väärtus. Kolmas isik on Hankijale kirjeldanud, millised on need põhjused

(sh konkurentsi mõjutavad), miks Tingimuse täitmiseks kaasatud koostööpartnerite info on

pakkuja ärisaladus. Vaidlustaja argumentatsioon on aga ka vasturääkiv, kuna väites ühelt poolt,

et koostööpartnerite infol puudub kaubanduslik väärtus, on ta ise viidanud EKTÄKS § 5 lg-le

2, mis defineerib ärisaladust „teabena“ ega sea sellele mistahes piiranguid, milles selline

kaubanduslik väärtus võib seisneda. Kolmanda isiku koostööpartnerite info on käsitletav

teabena, millel on kaubanduslik väärtus.

Samuti on ebaõige Vaidlustaja väide, et ärisaladuse põhjendamiseks ei ole oluline asjaolu,

millist mõju võiksid vastavad andmed turul omada. Turumõju olemasolu on majandustegevuses

üks peamisi majanduslikku väärtust omavaid tegureid, mistõttu sellist mõju omava info

konfidentsiaalsena hoidmine on pakkuja jaoks olulise ja põhjendatud tähtsusega. Kui tema

koostööpartnerite info oleks ärisaladusena nö „väärtusetu“, puuduks ka Vaidlustajal selle vastu

käesolevas menetluses mistahes „uudishimu“.

12 (19)

7.4.1.3. Majandustegevus on oma olemuselt kauplemine, tehingute tegemine jne ning seda

muuhulgas nii ametlikul/õiguslikul kui ka isiklikul tasandil. Olukorras, kus Kolmanda isiku

koostööpartnerid oleksid avalikud, oleks neile võimalik esitada alternatiivseid pakkumisi kas

järgmistel hangetel kellegi teise kvalifikatsiooninõuete täitmiseks garantii andmiseks või sellest

hoopiski hoiduda. Sellise olukorra tekkimine vähendaks pakkujate vahelist konkurentsi.

Koostööpartnerid on teadlikud sellest, et käibegarantii andmisel on nende andmed Hankijale

teada, nende huvi oma andmete mitteavaldamise vastu on suunatud Kolmanda isiku

konkurentide suunas.

7.4.1.4. Kolmas isik nõustub Hankijaga selles, et ärisaladuse kaitse vaidlustatud Käskkirjas on

pigem väljendatud fakti nentimisena. Pakkujate ärisaladuse kaitse on hankija oluliseks

kõrvalkohustuseks hankemenetluse käigus ning selliste kõrvalise iseloomuga küsimuste osas ei

ole Hankijal kohustust vastu võtta eraldi otsust. RHS-i täitmiseks piisab seaduse täitmisest.

Samuti nõustub Kolmas isik Hankija väljendatud asjaoluga, et ärisaladuse puhul on Hankijal

esmane kohustus tagada ärisaladuse kaitse (kuna selle avaldamist ei ole võimalik hiljem tagasi

võtta). Olukorras, kus Hankija kaitseb pakkuja ärisaladust seadusest tulenevalt, puudub

Hankijal kohustus seda eraldi otsustada, küll aga tuleks Hankijal sellekohase konkurendi nõude

laekumisel (mida esitatud ei ole) vastav konkretiseeritud otsus teha.

7.4.1.5. Vaidlustaja seisukoht, nagu oleks Hankija otsused kontrollimatud, kui konkurentidele

ei avaldata teiste pakkujate ärisaladusi, ei vasta tõele. Pakkuja ärisaladuse kaitse põhimõtet

tasakaalustab vaidlusorgani (vaidlustuskomisjoni või kohtu) iseseisev kontroll.

7.4.1.6. Vaidlustaja on märkinud, et talle ei ole avaldatud täpseid selgitusi, miks Kolmanda isiku

koostööpartnerid on konfidentsiaalsed. Hankijal puudub seadusest tulenev kohustus selliseid

selgitusi Vaidlustajale avaldada.

7.4.1.7. Vaidlustaja väidab, et ta soovib teavet selle kohta, mis seondub Tingimuse täitmisega.

Kolmas isik on juba eelnevalt korduvalt selgitanud, et sellise teabe kontekstis piisab

Vaidlustajale sellest, et seda kontrollib vaidlusorgan, kuna vaidlustajal saab olla seaduslik huvi

vaid selle vastu, kas esitatud pakkumuse kvalifitseerimise otsus on seaduslik. Muu

kvalifitseerimisega seonduv info (kelle majandusnäitajatele tugineti ja millises ulatuses vms)

on kõrvalise iseloomuga ning see ei puutu õiguspärase kvalifitseerimise otsuse järgselt enam

Vaidlustajasse.

7.4.2. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine

7.4.2.1. Hankija hinnang RUNÖ episoodile on pigem suunatud nentimisele, et seda intsidenti

ei toimunud või isegi kui toimus, siis Hankija hinnangul see Riigihankes vastuvõetuid otsuseid

sisuliselt ei mõjuta. Vaidlustaja on eiranud Hankija sedastust, et sellist väidetavat rikkumist ei

ole Kolmanda isiku suhtes kuidagi sanktsioneeritud.

7.4.2.2. Käsitletav episood ja selle fikseerimine on piiratud ühe fraasiga lepingupoolte vahelises

korrespondentsis. Selle pinnalt ei ole võimalik väita, nagu oleks toimunud mingi sündmus, mis

on RHS § 95 lg 4 p-i 4 kontekstis käsitletav raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite

vastu. Asjaolu, et Hankijale on teada mingisugune info seoses varasema hankega ning Hankija

on selle põhjal langetanud otsuse vastava info olulisusest või ebaolulisusest (sh sellest, kas

nimetatud ebaoluline info omab üldse mingisugust puutumust kõnesoleva hankega) ei tähenda,

et Hankija on kohustatud seda siduvalt arvestama või fikseerima.

7.4.2.3. Hankija on oma vastuses leidnud, et RUNÖ episood ei saa olla alus Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna Hankija hinnangul mingit ametialaste käitumisreeglite

13 (19)

rikkumist ei ole toimunud. Kui normi rakendamise eeldust ei esine, ei saa ka selle märkimata

jätmine hankepassis mõjutada Hankija otsust. Hankija hinnangul puudub vastaval sündmusel

Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks ka vajalik tõsidus või raskusaste

7.4.2.4. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise osas jääb primaarseks küsimuseks

lõppastmes asjaolu, kas selline Vaidlustaja väidetav ja Kolmandale isikule etteheidetav

tegu/sündmus on toimunud. Transpordiameti kirjast ei tulene alust Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamiseks – see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne tõlgendus nii

kasutatud väljendile (mulje ei fikseeri fakti), selle sisule ega ka kogu sündmusega seotud

asjaoludele ja seda liiatigi olukorras, kus Kolmanda isiku tegelikku rikkumist ühelgi muul ja

adekvaatsemal viisil fikseeritud ei ole.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja taotlused seonduvalt Hankija otsusega jätta Kolmanda isiku ärisaladust sisaldav

teave avaldamata ja Hankija kohustamisega see teave avaldada.

8.1. Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja vaidlustanud Hankija Käskkirjaga tehtud otsuse,

millega Hankija ei avaldanud teavet Tingimuse täitmiseks Kolmanda isiku poolt tuginetavate

ettevõtjate kohta. Vaidlustaja viitab Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-927/19 (edaspidi

otsus C-927/19) eesmärgiga tunnustada tal kaebeõiguse olemasolu sellise otsuse

vaidlustamiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et enne, kui saab tõusetuda küsimus sellest, kas sellist otsust

saaks vaidlustusmenetluses käsitleda sarnaselt RHS § 185 lg 2 p-is 8 nimetatud hankija otsusele,

peaks Hankija olema sellise otsuse Riigihankes teinud. Poolte vahel on antud juhul

põhimõtteline vaidlus selles, kas Hankija on Riigihankes sellise otsuse Käskkirjaga üldse teinud

ja vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et ei ole.

8.1.1. Käskkirja p-is 1.1.3 on Hankija mh viitega Kolmanda isiku ärisaladusele märkinud, et ei

avalikusta (Käskkirjas) infot tema kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks tuginetavate

ettevõtjate kohta [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see on osa Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse põhjendustest andmaks teistele menetlusosalistele teavet selle kohta, et

Kolmas isik on Tingimuse täitmiseks tuginenud teis(t)e isiku(te) vahenditele RHS § 103 mõttes.

Esitatud põhjendust ei saa käsitleda Hankija otsusena, millega Hankija oleks keeldunud

avaldamast ettevõtjale (Vaidlustajale) mõne taotleja või pakkuja (Kolmanda isiku) esitatud

konfidentsiaalseks peetavat teavet (otsuse C-927/19 p 106). Käskkirjas esitatud Kolmanda isiku

kvalifitseerimise kaasa toonud otsuse põhjendused, kui need on asjakohatud, valed vm ega saa

põhjendada Kolmanda isiku kvalifitseerimist, saavad olla vaidlustuskomisjonis vaidlustatavad

Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kaudu.

8.1.2. Vaidlustaja ei ole pöördunud enne vaidlustuse esitamist Hankija poole taotlusega

Kolmanda isiku esitatud teabe väljastamiseks, mistõttu Käskkirjas esitatu ei ole ega saa olla

esitatud eesmärgiga põhjendada andmete Vaidlustajale väljastamisest keeldumist. Asjaolu, et

Vaidlustaja ei saanud Käskkirjas esitatud andmete alusel asuda ise Kolmanda isiku

kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele kontrollima ei tähenda, et Hankija oleks teinud

Riigihankes sellise otsuse, mille sisuks oleks olnud keeldumine Vaidlustajale Kolmanda isiku

esitatud teabe väljastamisest. Tõsi - Käskkirjas esitatud selgitus ärisaladusega kaetud andmete

sisaldumisest Kolmanda isiku poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide hulgas

võis Vaidlustajale anda arusaamise, et kui ta neid andmeid Hankijalt küsiks, siis Hankija neid

tõenäoliselt Vaidlustajale ei väljastaks, kuid sellest arusaamisest ei saa Vaidlustaja ise

konstrueerida Hankija võimalikku otsust tulevikku ja asuda nõudma vaidlustusmenetluses selle

kehtetuks tunnistamist enne selle tegemist viisil, et kui Hankija sellise otsuse teeks, tuleks see

14 (19)

tunnistada kehtetuks.

8.1.3. On fakt, et Vaidlustaja ei ole Hankijalt neid andmeid enne Käskkirja vastuvõtmist

küsinud, mistõttu Käskkirjas ei saa isegi hüpoteetiliselt sisalduda otsust nende Vaidlustajale

väljastamisest keeldumise kohta. Veelgi enam – Käskkirjas alles sisaldub otsus Kolmanda isiku

kvalifitseerimise kohta ja enne otsuse tegemist, ega ka otsuse tegemise hetkel, ei saanud

Vaidlustajal olla mingit õigustatud huvi nende andmete vastu, kuna enne Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse tegemist (mis sisaldub Käskkirjas) ei olnud Hankija mingit hinnangut

Kolmanda isiku kvalifikatsioonile, sh vastavusele Tingimusele, andnud ja Vaidlustaja ei olnud

ka väidetavalt õigusvastase Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tõttu Riigihankes millestki

ilma jäänud (mingit kahju kannatanud). Otsusest C-927/19 mõistetavalt ei ole ühelgi juhul

kaitstav ettevõtja huvi saada konkurendi konfidentsiaalseks peetavaid andmeid enne, kui

nendega seotult on hankija üldse mingi otsuse hankemenetluses vastu võtnud.

8.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole antud

juhul Riigihankes (Käskkirjas) vastu võtnud otsust Vaidlustajale Kolmanda isiku

konfidentsiaalseks peetavate andmete väljastamisest keeldumise kohta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et juhul, kui vaidlustus on esitatud millelegi, mis RHS §-st

185 tulenevalt vaidlustuse esemeks olla ei saa, sh otsusele, mida Hankija ei ole Riigihankes

teinud, tuleb vaidlustus jätta selles osas RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi

vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise põhjusel.

8.2. Vaidlustuskomisjon ei kohusta käesoleva otsusega Hankijat Vaidlustajale soovitud teavet

avaldama.

8.2.1. RHS § 197 lg 1 p 5 annab vaidlustuskomisjonile õiguse vaidlustuse rahuldamisel üksnes

õigusvastane hankija otsus kehtetuks tunnistada ja hankija kohustamine mingiks tegevusteks

on vaidlustuse rahuldamisel võimalik üksnes alusdokumentide vaidluse korral, millisel juhul

vaidlustuskomisjon kohustab hankijat viima riigihanke alusdokument vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega. Seega on põhimõtteliselt õige Hankija väide, et vaidlustuskomisjonil

puudub pädevus vaidlustuse rahuldamisel Vaidlustaja taotluse (kohustada Hankijat andmeid

Vaidlustajale avaldama) rahuldamiseks. Samas – erinevalt otsuste kehtetuks tunnistamise

nõuetest ei viita Vaidlustaja vaidlustuses, esitades nõuet Hankija kohustamiseks andmete

avaldamiseks, RHS § 197 lg 1 p-ile 5. Siiski järgneb Vaidlustaja nõue kohustada Hankijat

andmete avaldamiseks vaidlustuses otsuse, mida Hankija vaidlustuskomisjoni hinnangul teinud

ei ole (nn keeldumise otsus), kehtetuks tunnistamise nõudele, millest vaidlustuskomisjon saab

aru selliselt, et Vaidlustaja soovis saavutada käesolevas vaidlustusmenetluses esmalt nn

keeldumise otsuse kehtetuks tunnistamist ja seejärel Hankija kohustamist andmete, mille

väljastamisest keelduti, väljastamiseks. Vaidlustusest ei selgu, millisel ajahetkel oleks

vaidlustuskomisjon Vaidlustaja arvates pidanud lahendama vaidlustuse nn keelava otsuse

olemasolust ja/või selle õiguspärasusest ja/või tagajärgedest selleks, et Vaidlustajal oleks

tekkinud 30-päevases vaidlustusmenetluse kestvuse ajaaknas (RHS § 200 lg 1) võimalus

tugineda nendele andmetele oma kaitseõiguse teostamisel käesolevas vaidlustusmenetluses.

8.2.2. Euroopa Kohtu otsuse C-450/06 p-ides 51 ja 52 on sedastatud, et riigihankemenetluses

hankija poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei anna võistlevuse põhimõte

pooltele piiramatut ja tingimusteta õigust tutvuda kogu asjaomast riigihankemenetlust

puudutava teabega, mis on kaebuse läbivaatamise eest vastutavale asutusele esitatud.

Vastupidi, tuleb kaaluda seda õigust teabega tutvuda ja teiste ettevõtjate õigust nende

konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste kaitsele. Konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse kaitse

põhimõte tuleb ellu viia nii, et järgitakse ka tõhusa õiguskaitse nõudeid ja tagatakse vaidluse

pooltele kaitseõigus [---].

Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul oli Vaidlustajal teavet piisavalt, et tagada tema õigus

15 (19)

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele menetlusele. Arvestades vaidlustuses esitatud

Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse väidetava õigusvastasuse põhjendusi, ei ole Kolmanda

isiku nimetatud teiste ettevõtjatega üksikasjalik tutvumine ka vaidluse lahendamise seisukohalt

niivõrd vajalik. Vaidlustaja ei ole avaldanud mingit põhjendatud kahtlust, et selliseid isikuid,

kes Kolmanda isikuga koos Tingimust täidaksid, Kolmandal isikul olla ei saa ja sisuliselt soovib

Vaidlustaja üksnes teada saada, kes need konkreetsed ettevõtjad on.

8.2.3. Hankija on viidanud andmete avaldamata jätmisel Euroopa Kohtu otsuse C-54/21 p-idele

77-79, millest on nähtav Hankija ja Kolmanda isiku põhimõtteline õigus käsitleda oma

lepingupartnerite andmeid ärisaladusena, sealjuures selgitab kohus p-is 79, et tingimusel, et on

tõenäoline, et pakkuja ja tema pakutud eksperdid või alltöövõtjad on loonud sünergia, millel on

kaubanduslik väärtus, ei saa välistada, et nende kohustustega seoses isikuandmetega tutvumise

võimaldamisest tuleb keelduda direktiivi 2014/24 artikli 21 lõikes 1 sätestatud avalikustamise

keelu alusel või võib seda teha selle direktiivi artikli 55 lõike 3 alusel. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul ei saa ka antud juhul sellise sünergia olemasolu Kolmanda isiku ja Tingimuse

täitmisele kaasatud ettevõtjate vahel pidada võimatuks või ebatõenäoliseks, kuid kuna

vaidlustuskomisjon käesoleva vaidlustuse läbivaatamise tulemusena ei kohusta Hankijat

Vaidlustaja soovitatud Kolmanda isiku andmeid väljastama, ei ole Hankija ja Kolmanda isiku

esitatud põhjendustele asjakohasuse hinnangu andmine käesoleva asja lahendamiseks vajalik

(kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende

suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198,

p 26)).

9. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta Riigihanke osas 1 (Kolmanda isiku

vastavus Tingimusele)

Poolte vahel ei ole põhimõttelist vaidlust, et Tingimuse täitmiseks võis Kolmas isik teis(t)e

isiku(te) vahenditele tugineda, samuti ei ole vaidlust, et Kolmas isik ise (üksi) Tingimusele ei

vasta.

9.1. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida järgmisi asjaolusid:

- Kas Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõude täitmiseks teiste

ettevõtjate vahenditele? (esimene küsimus)

- Kas Kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on

nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel? (teine küsimus)

- Kas väidetavad tuginetavad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas Kolmas isik on

nende näitajatele tuginenud (RHS § 103 lg 5)? (kolmas küsimus)

Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja poolt püstitatud küsimused on antud juhul sellised, et

nendele vastamise kaudu on teostatav vaidlustatud ulatuses Hankija otsuse (kvalifitseerida

Kolmas isik osas 1) õiguspärasuse kontroll, kusjuures ainult jaatavad vastused võimaldavad

järeldust, et Hankija otsus on õiguspärane.

9.1.1. Vaidlustuskomisjoni vastus esimesele küsimusele on jaatav.

Käskkirjas esitatud viidet RHS § 103 lg 1 p-ile 1 mõistes ja eesmärgipäraselt sisustades puudub

põhjendus Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks väitega, et kuna Kolmas

isik ise (üksi) Tingimust ei täida, tuleks ta jätta kvalifitseerimata. Kolmanda isiku enda kohta

esitatud hankepassist (teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta) on kontrollitav, et

lisaks enda näitajatele on Kolmas isik tuginenud nelja ettevõtja näitajatele.Kolmas isik oma

hankepassi osas IV: Kvalifitseerimistingimused B: Majanduslik ja finantsseisund kinnitanud, et

NB! Pakkuja tugineb käibekrit. täitmisel ka teiste isikute vahenditele - vt "Alltöövõtjate"

sektsioonis nimetatud ettevõtjate näitajaid (ka maj.aasta aruanded) ja eraldi vabas vormis

kinnitused. [---] Seega Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud ainsa

nõude, milleks on RHAD-ist nähtuvalt Tingimus, täitmiseks teiste ettevõtjate vahenditele.

9.1.2. Vaidlustuskomisjoni vastus teisele küsimusele on jaatav.

16 (19)

9.1.2.1. Märkimisväärne on, et Hankija on jätnud RHAD-is sätestamata viisi, kuidas peaks

pakkuja tõendama Tingimusele vastavust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kogu

majandustegevuse netokäibe kohta on andmed avalikult kättesaadavad äriregistrist (Kolmas

isik on oma hankepassis ka viidanud vastavate andmete sisaldumisele majandusaasta

aruannetes) ja neid andmeid ei pea pakkuja kuidagi eriliselt esitama või nende õigsust

tõendama. Vaidlustuskomisjon veendus nimetatud ettevõtete kohta äriregistris avaldatud 2021-

2023 aasta majandusaasta aruannetest, et Tingimus (minimaalses) rahalises mahus 14,5 miljonit

eurot on hõlpsasti täidetav ja vaidlustuskomisjonile jääb sealjuures isegi arusaamatuks, miks

pidas Kolmas isik vajalikuks nelja ettevõtja kaasamist sedavõrd suures ülemahus (kõikide

ettevõtjate vahendid ei ole Tingimuse täitmiseks RHS § 103 lg 1 mõttes vajalikud), kuid peab

võimalikuks, et Kolmas isik on pidanud Tingimuse mahtu esitatuks RHAD-is ühe, mitte kolme

majandusaasta kohta, mistõttu ületas Kolmas isik mahu kolmekordselt. See asjaolu iseenesest

ei mõjuta Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust ega saa olla ka Kolmanda isiku

ärisaladus.

9.1.2.2. Vaidlustuskomisjon kontrollis Kolmanda isiku poolt pakkumuste esitamise tähtajaks

esitatud dokumentidest, et Kolmas isik on esitanud kõikide ettevõtjate hankepassid, samuti

nende ettevõtjate juhatuse liikmete kinnitused (ilmselget Kolmanda isiku poolt ette antud

sõnastuses), milles nad kinnitavad, et ta:

- on teadlik, et Tuule Liinid OÜ (registrikood 12978461) osaleb pakkujana Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (registrikood 70000734) korraldataval riigihankel

Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus (viitenr 282302);

- on teadlik, et hanke Osal 1 on üheks kvalifitseerimistingimuseks nn netokäibe nõue:

Hanke osas 1 peab pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimase kolme riigihanke

algamise ajaks lõppenud majandusaasta peale kokku olema 14,5 miljonit eurot,

kusjuures selle nõude täitmiseks võib pakkuja tugineda teis(t)e ettevõtja(te) vahenditele;

- on nõus, et Tuule Liinid OÜ tugineb hanke osal 1 pakkumuse tegemisel ja hankelepingu

täitmisel meie vahenditele (st meie netokäibe näitajale 2021-2023)

9.1.2.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et esitatud kinnitustest ei nähtu selget tõendust selle

kohta, et ettevõtjad on nõus ka sellega, et Kolmas isik kasutab neid hankelepingu täitmisel, kuid

möönab, et selline puudus on selgitustega RHS § 46 lg 4 alusel kõrvaldatav, mida Hankija ongi

teinud, paludes 20.02.2025 Kolmandal isikul vahendada vastuseid järgmisele küsimusele:

Tagamaks kooskõla RHS § 103 lg-s 1 ja riigihanke alusdokumentides sätestatuga, palume teil

täiendavalt kinnitada järgmist:

(a) te olete teadlik ja nõustute, et Tuule Liinid OÜ poolt teie netokäibe näitajatele tuginemisega

kaasneb hankelepingu sõlmimise korral teie ja Tuule Liinid OÜ ühine vastutus, täpsemalt

solidaarvastutus, hankija ees kogu hankelepingu ulatuses (RHS § 103 lg 3);

(b) te olete teadlik ja nõustute, et vajadusel saab Tuule Liinid OÜ teie käibevahendeid

hankelepingu täitmisel kasutada, sh olete nõus oma käibevahendeid vajadusel Tuule Liinid OÜ-

ga jagama.

Kõikide ettevõtjate juhatuse liikmete digitaalselt allkirjastatud dokumentidega (2 on

allkirjastatud 03.03.2025 ja 2 28.02.2025) on kinnitatud (ilmselt jälle Kolmanda isiku poolt

ette antud sõnastuses), et:

Vastusena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud küsimusele riigihankes

viitenumbriga 282302 „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“, [ettevõtja nimi ja registrikood]

esindajana kinnitan, et (a) oleme teadlikud ja nõustume, et Tuule Liinid OÜ poolt meie

netokäibe näitajatele tuginemisega kaasneb hankelepingu sõlmimise korral meie ja Tuule

Liinid OÜ ühine vastutus, täpsemalt solidaarvastutus hankija ees kogu hankelepingu ulatuses

(RHS § 103 lg 3) ning (b) oleme teadlikud ja nõustume, et vajadusel saab Tuule Liinid OÜ meie

käibevahendeid hankelepingu täitmisel kasutada, sh oleme nõus oma käibevahendeid vajadusel

Tuule Liinid OÜ-ga jagama (sõnumi ID-d riigihangete registris 936564, 936598, 936984,

17 (19)

937085). Hankija on sisuliselt kontrollinud Kolmanda isiku poolt esitatud hankepasse ja

kinnitusi ja pidanud neid lõpptulemusel endale vastuvõetavaks ja piisavaks tõenduseks

Kolmanda isiku tuginemise kohta teiste isikute vahenditele.

9.1.2.4. Seega Kolmas isik on Hankijale vastuvõetaval viisil tõendanud, et nendel ettevõtjatel

on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja Kolmas isik saab

kasutada nende käibevahendeid hankelepingu täitmisel.

9.1.3. Vaidlustuskomisjoni vastus kolmandale küsimusele on jaatav – Kolmas isik koos teiste

ettevõtjatega täidavad Tingimuse (vt ka p 9.1.2.1). Iga ettevõtja iseseisvalt ei pea Tingimust

täitma (Vaidlustaja ei väida, et Tingimuse täitmiseks vajalikud näitajad ei ole summeeritavad).

9.2. Tulenevalt eespooltoodust (vaidlustuskomisjoni vastused kõikidele Vaidlustaja küsimustele

on jaatavad) on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on piisavalt ja asjakohaselt

kontrollinud Tingimuse täitmist Kolmanda isiku poolt, sh arvestades õigesti asjaolu (sh esitatud

dokumente), et Kolmas isik on tuginenud Tingimuse täitmiseks teiste ettevõtjate vahenditele.

Seega Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta Riigihanke osas 1 on õige

(kooskõlas RHS § 98 lg-dega 1 ja 5, § 103 lg-dega 1, 3 ja 5) ning kontrollitav (RHS § 3 p 1) ja

selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

Käskkirjas isikute avaldamata jätmine, kellel Kolmas isik Tingimuse täitmiseks tugines, ei ole

iseseisev alus Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

10. Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta Riigihanke osades 1 ja 2

Vaidlustuse kohaselt on Kolmas isik raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see

muudab tema aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Lisaks ei ole Kolmas isik RHS § 95 lg 4

p-i 4 rikkumist hankepassis avaldanud, millega on Kolmas isik täitnud ka RHS § 95 lg 4 p-i 9

koosseisu (jätnud nõutavad andmed esitamata või esitanud valeandmeid). Vaidlustaja väitel

seisneb raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu asjaolus, et Transpordiameti

12.04.2023 kirjast nr 3.2-7/23/6073-5 (edaspidi Kiri) nähtuvalt ei teavitanud Kolmas isik

Transpordiametit reisikatamaraan RUNÖ vasaku sõukruvi labade vigastusest, kuigi sellest

teavitamine oli Kolmandale isikule kohustuslik, samuti et Transpordiameti arvates püüdis

Kolmas isik seda asjaolu varjata.

Hankija ja Kolmanda isiku väitel ei ole RHS § 95 lg 4 p-is 4 ega p-is 9 sätestatud kõrvaldamise

aluse koosseis täidetud, sealjuures ei ole Kolmanda isiku väitel RÜNO episoodi üldse

toimunud.

10.1. RHS § 95 lg-d 1 ja 4 näevad vastavalt ette kohustuslikud ja valikulised hankemenetlusest

kõrvaldamise alused, mille ühine eesmärk on välistada hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes

on seadusandja või hankija hinnangul ebausaldusväärne.

RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab muu hulgas, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja,

kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud tingimustele vastavuse kohta või jätnud

need andmed või RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid

esitamata.

RHS § 95 lg 4 p-i 4 kohaselt võib hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on

raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks.

10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RUNÖ episoodi korral võib olla tegemist lepingu

mittekohase täitmisega (Kirja pealkiri on Reisikatamaraan „Runö“ kasutusse andmise lepingu

rikkumine, samuti viidatakse kirjas Reisikatamaraan „RUNÖ“ kasutusse andmise tingimuste p-

ist 3.4.1 tulenevale kohustusele) ja Euroopa Kohtu otsuse C-465/11 p-idest 28-30 nähtuvalt võib

seda, kui ettevõtja ei täida oma lepingulisi kohustusi, põhimõtteliselt ka käsitada eksimusena

kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid kohus on rõhutanud, et siiski tuleb mõistet

„raske eksimus” mõista nii, et enamasti viitab see asjaomase ettevõtja käitumisele, milles

18 (19)

ilmneb tema süüline tahtlus või teatava raskusastmega hooletus. Nii võib igasugune lepingu või

selle osa ebakvaliteetne, ebatäpne või puudustega täitmine tõesti näidata asjaomase ettevõtja

kutsealase pädevuse piiratust, kuid ei ole automaatselt samastatav rakse eksimusega.

10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kolmas isik andmeid RUNÖ

episoodi kohta hankepassis ei esitanud, ei esine Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 9

sätestatud kõrvaldamise alust.

10.3.1. Erinevalt RHS § 95 lg 4 p-ist 8, mis piiritleb selgelt lepingud, mille rikkumise kohta

tuleb andmed hankijale esitada, selle kaudu, et lepingust on taganetud, leping üles öeldud, hinda

alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, andes pakkujatele selge indikatsiooni,

millisel juhul peab pakkuja aru saama, et tegemist on kõrvaldamise alusega ja millisel juhul

võib andmete esitamata jätmisel tulla kõne alla RHS § 95 lg 4 p 9, ei sätesta RHS § 95 lg 4 p 4

midagi selle kohta, millisel juhul tuleks lepingurikkumisi, mis ei vasta RHS § 95 lg 4 p-i 8

tunnustele, loetleda (kirjeldada) hankepassis eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu.

Õige on Hankija väide, et RHS § 95 lg 4 p 8 tunnustele RUNÖ episood ei vasta.

10.3.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujatele ei tulene RHS-ist kohustust esitada

hankepassis hankijale RHS § 95 lg 4 p-i 4 kohase kontrolli teostamiseks kõiki andmeid

kõikvõimalike lepingute rikkumiste kohta (kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse

esinemisest – RHS § 95 lg 5) ja üksnes asjaolu, et Kolmas isik ei ole RUNÖ episoodist Hankijat

hankepassis teavitanud, ei saa tuua kaasa RHS § 95 lg 4 p-is 9 sätestatud kõrvaldamise aluse

kohaldamist valeandmete (õigete andmete esitamata jätmise) põhjusel. RHS § 95 lg 4 p 9 võiks

olla andmete esitamata jätmise põhjusel kohaldatav vaid juhul, kui iga lepingurikkumine oleks

igal juhul raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid nii see ei ole – iga

lepingurikkumine ei ole raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu. Lisaks möönab

vaidlustuskomisjon, et Hankija poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsustes (3-20-80, p 22

ja 3-20-334, p 17) on kohus sedastanud, et valeandmete esitamine saab tuua kaasa kõrvaldamise

vaid siis, kui varjatud andmed võinuks mõjutada tulemust ja vaidlustuskomisjoni hinnangul see

antud juhul nii ei ole.

10.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole teinud jämedat kaalutlusviga, kui ei

kohaldanud Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alust.

10.4.1. RHS § 95 lg 4 p-is 4 sätestatud alus võiks esineda pakkuja suhtes juhul, kui:

- pakkuja on eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;

- see eksimus on raske;

- see raske eksimus muudab pakkuja austuse küsitavaks.

Eespoolviidatud kohtuotsusest C-465/11 tulenevalt saab lepingu rikkumisi põhimõtteliselt

pidada eksimuseks ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid selleks, et seda eksimust saaks

pidada raske, peab rikkumisest ilmnema ettevõtja süüline tahtlus või teatava raskusastmega

hooletus. Seega asjaolu, et Kolmas isik ei ole RUNÕ episoodi hankepassis kirjeldanud, ei

tähenda iseenesest, et Hankija ei peaks sellest teades või seda teada saades hindama, kas see

üldse toimus (Kolmanda isiku väitel ei toimunud) ja kui toimus, siis kas see eksimus oli raske.

10.4.2. Hankija põhjendustest nähtuvalt ei ole ta RUNÖ episoodi toimumist kuidagi eriliselt

kontrollinud vaid asunud seisukohale, et isegi kui kõik Vaidlustaja etteheited RUNÖ episoodi

kohta on õiged, siis ei ole see ikkagi piisav Kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 4

alusel. Hankija omistab rikkumise sanktsioneerimata jätmisele Transpordiameti poolt

tähenduse, et järelikult polnud rikkumine (eksimus) raske ega muuda Kolmanda isiku ausust

küsitavaks. Vaidlustuskomisjon leiab, et rikkumise tähtsustamine selle kaudu, kas sanktsioone

kohaldati või mitte, on iseenesest lubatav ja on usutav, et raske ja olulise lepingurikkumise

(eksimuse) korral ei oleks jäetud sanktsioone kohaldamata. Vaidlustuskomisjon mõistab, et

19 (19)

olukorras, kus Transpordiamet Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi ei kohaldanud, puudus

Kolmandal isikul vältimatu vajadus ka vaielda Transpordiametiga Kirja sõnastuse või isegi

etteheidetava rikkumise esinemise üle.

10.4.3. Vaidlustuskomisjon peab siinkohal vajalikuks avaldada nõustumust Kolmanda isiku

väitega, et Kirjas märgitust jätab paratamatult mulje, et Transpordiameti eest püüti RUNÖ

vasaku sõukruvi labade vigastuse fakti igati varjata ei pidanud Hankija ka tuletama sellist

rikkumist, millele viidates saaks väita, et Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 4

sätestatud kõrvaldamise alus. Märkimisväärne on, et sisuliselt on rikkumine, mida Kolmandale

isikule ette heidetakse, informeerimiskohustuse täitmata jätmine, mille kohta on

Transpordiamet pidanud vajalikuks täiendavalt märkida järgmist: Selgitame, et ka selliste

juhtumite korral, kus kapteni raportistki nähtub, et laeva vigastuste tekkeaeg on teadmata ja

võimalik põhjus vaid oletatav, siis on kohustus Transpordiametit igal juhul teavitada kohe [---].

Seega isegi kui kohustus vara puudustest Transpordiametit teavitada Kolmandal isikul oli, ei

ole antud juhul tegelikult teada, millal vigastus tekkis (millal tekkis kohustus Transpordiametit

informeerida). Mööndes, et see kohustus millalgi tekkis (sõukruvi labad olid vigastatud ja

sellest tuli Transpordiametit informeerida), on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Transpordiametil tekkinud mulje võimalikust RUNÖ puuduste varjamisest ei tähenda, et

Kolmandal isikul oligi kavatus neid puudusi varjata või et ta jättis Transpordiameti puudustest

informeerimata (raske) hooletuse tõttu. Olukorras, kus Transpordiamet jättis leppetrahvi

kohaldamata ja isegi möönis, et laeva vigastuste tekkeaeg on teadmata, on sisuliselt tõendamata

väide, et Kolmas isik viivitas informeerimisega tahtlikult ja rikkus sellega raskelt kohustusi,

mistõttu ei ole Hankija ilmselgelt eksinud hinnangus, et isegi kui RUNÖ episood aset leidis, ei

olnud see eksimus raske.

10.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda

isiku kõrvaldamata jätmise kohta ei ole vastuolus RHS § 95 lg 4 p-iga 4 ega 9 ja Hankija ei ole

teinud ilmselt kaalutlusviga, kui jättis Kolmanda isiku Riigihanke osades 1 ja 2 kõrvaldamata.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

11.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kokku summas 4102,92 eurot (käibemaksuta) 19 tunni ja 5 minuti õigusabi osutamise eest

tunnihinnaga 215 eurot.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kokku summas 3145 eurot (käibemaksuta) 18

tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 170 eurot.

Asja keerukust ja mahtu arvestades peab vaidlustuskomisjon kulusid vajalikeks ja

põhjendatuteks ja mõistab need Vaidlustajalt välja.

11.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk