Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-10/25-77/93-14 |
Registreeritud | 23.04.2025 |
Sünkroonitud | 24.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
Toimik | 12.2-10/25-77 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tuule Liinid OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tuule Liinid OÜ |
Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
Vaidlustusasja number
77-25/282302
Otsuse kuupäev 22.04.2025
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustus Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi riigihanke „Väikesaarte
parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302) osas 1
Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise
otsustele, osas 2 Tuule Liinid OÜ kõrvaldamata jätmise
otsusele ja otsusele jätta teave avaldamata
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine
Vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, esindajad
vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm
Hankija, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
esindaja vandeadvokaat Mart Parind
Kolmas isik, Tuule Liinid OÜ, esindaja vandeadvokaat
Britta Oltjer
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel
1. Jätta vaidlustuses esitatud taotlus seonduvalt Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi väidetava otsusega (jätta teave avaldamata) läbi
vaatamata.
RHS § 197 lg 1 p 4 ja alusel
2. Jätta vaidlustus Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise
otsustele riigihanke osas 1 ning Tuule Liinid OÜ kõrvaldamata jätmise otsusele
riigihanke osas 2 rahuldamata.
RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel
3. Mõista Aktsiaseltsilt Kihnu Veeteed välja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kasuks lepingulise esindaja kulud summas
4102,92 eurot (käibemaksuta) ja Tuule Liinid OÜ kasuks lepingulise esindaja
kulud summas 3145 eurot (käibemaksuta).
4. Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluse kulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
2 (19)
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 07.08.2024 avaldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ka Hankija)
riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Väikesaarte parvlaeva
liiniveoteenus“ (viitenumber 282302) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks
muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Riigihange on jagatud kaheks osaks:
- osa 1 – veoteenus parvlaevaliinidel Rohuküla-Sviby, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-
Manilaid, Sõru-Triigi (edaspidi Osa 1);
- osa 2 – veoteenus parvlaevaliinidel Ruhnu-Munalaid, Ruhnu-Pärnu ja Ruhnu-
Roomassaare (edaspidi Osa 2).
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid Osas 1 pakkumuse Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Tuule
Liinid OÜ ja TS Laevad OÜ ning Osas 2 Aktsiaselts Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ.
2. Hankija 13.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-3/4 (edaspidi Käskkiri) kvalifitseeriti ja jäeti
kõrvaldamata kõik pakkujad nii Osas 1 kui ka Osas 2.
3. 24.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmiste otsuste kehtetuks
tunnistamiseks:
- Osas 1 Tuule Liinid OÜ kvalifitseerimise otsus;
- Osades 1 ja 2 Tuule Liinid OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) kõrvaldamata jätmise otsus;
- Hankija otsus, millega Hankija ei avaldanud teavet kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks
Kolmanda isiku poolt tuginetavate ettevõtjate kohta.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/77 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 04.04.2025 ja neile vastamiseks 09.04.2025. Vaidlustuskomisjoni
määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude
taotluse Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha
Hankija ja Kolmas isik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. Osas 1 on Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise
ja kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks, kuna vaidlustuse rahuldamise korral oleks
Vaidlustaja see, kelle pakkumus osutuks Osas 1 eelduslikult edukaks.
5.2. Hankija otsuse, millega Hankija ei avaldanud teavet kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks
Kolmanda isiku poolt tuginetavate ettevõtjate kohta, vaidlustab Vaidlustaja lähtudes Euroopa
Kohtu seisukohast kohtuasjas C-927/19. Seda otsust peab käsitlema sarnaselt RHS § 185 lg 2
p-is 8 nimetatud hankija otsusele. See otsus rikub Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huvisid
3 (19)
ka seeläbi, et kui Vaidlustajale ei avaldata, kelle vahenditele Kolmas isik kvalifitseerimise
tingimustele vastavuseks tugineb, siis ta ei saa isegi oletada, kas ja kuidas Kolmas isik võiks
kvalifitseerimise tingimustele vastata. Kuna Hankija otsuse põhjendatuse ja seeläbi
läbipaistvuse tagamise eelduseks on teadmine sellest, kes on üldse isikud, kelle vahenditele
Kolmas isik tugineb, peaks ainuüksi tuginetavate varjamise fakt kahjustama Vaidlustaja õigusi
ja huve sedavõrd oluliselt, et Vaidlustajal peab olema eraldiseisev vaidlustuse esitamise õigus
ka Hankija otsusele, millega Hankija otsustas tuginetavaid varjata.
5.3. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on läbipaistmatu ja kontrollimatu.
Osas 1 on pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile seatud tingimuseks, et pakkuja kogu
majandustegevuse netokäive peab viimase kolme Riigihanke algamise ajaks lõppenud
majandusaasta peale kokku olema 14,5 miljonit eurot (edaspidi Tingimus).
Lähtudes avalikult kättesaadavast teabest, oli Kolmanda isiku netokäive nendel aastatel kokku
ca 3,75 miljonit eurot. St, et Osas 1 ei vasta Kolmas isik iseseisvalt Tingimusele. Kui teistele
pakkujatele, sh Vaidlustajale, ei tehta teatavaks isegi isikuid, kelle vahenditele Kolmas isik
tugineb, ei ole Hankija otsus RHS § 98 lg 5 mõttes põhjendatud ega läbipaistev ja kontrollitav
RHS § 3 p-i 1 tähenduses.
5.4. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida järgmisi asjaolusid Kolmanda isiku
pakkumuses, Hankija tegevuses ja tema ning Hankija vahetatud teabe osas:
- Kas Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõude täitmiseks teiste
ettevõtjate vahenditele?
- Kas Kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on
nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel?
- Kas väidetavad tuginetavad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas Kolmas isik
on nende näitajatele tuginenud (RHS § 103 lg 5)?
5.5. Kolmanda isiku puhul esineb kõrvaldamise alus, Kolmas isik pole sellest hankepassis
Hankijat teavitanud ning Hankija pole seda kontrollinud ega saanud seetõttu ka Kolmanda isiku
kõrvaldamist kohaselt kaaluda.
5.5.1. Kolmas isik on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema
aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Lisaks sellele on Vaidlustajal alust arvata, et Kolmas
isik ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 4 rikkumist hankepassis avaldanud, millega on Kolmas isik täitnud
ka RHS § 95 lg 4 p-i 9 koosseisu – jätnud nõutavad andmed esitamata või esitanud
valeandmeid.
5.5.2. Raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu seisneb asjaolus, et nagu nähtub
Transpordiameti 12.04.2023 kirjast nr 3.2-7/23/6073-5, ei teavitanud Kolmas isik
Transpordiametit reisikatamaraan RUNÖ vasaku sõukruvi labade vigastusest, kuigi sellest
teavitamine oli Kolmandale isikule kohustuslik. Veelgi enam, Transpordiamet asus seisukohale,
et [---] Nimetatud asjaolu jätab paratamatult mulje, et Transpordiameti eest püüti RUNÖ
vasaku sõukruvi labade vigastuse fakti igati varjata.
Olustikus, milles Kolmas isik täitis nimetatud alusega avaliku teenindamise lepingut, sh vedas
reisijaid ning varjas vähemalt Transpordiameti arvates tahtlikult aluse vigastust, on ilmne, et
Kolmas isik sooritas sellise teo, mida tuleb käsitada ametialaste käitumisreeglite raske
rikkumisena, mis muudab tema aususe küsitavaks. Suure tõenäosusega ei teavitanud Kolmas
isik sellest Hankijat hankepassis.
5.5.3. Hankija otsus mitte avaldada Kolmanda isiku tuginetavaid andmeid on õigusvastane.
Vaidlustuskomisjon ei saa asuda seisukohale, et Hankija sellise otsuse menetlemine pole tema
pädevuses. Vaidlust ei saa olla selle üle, et õigus vaidlustada Hankija otsus ärisaladuse kaitseks
midagi varjata, on Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt õiguskaitsemeetmete direktiivide
4 (19)
mõttes vaidlustatav hankija otsus. Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et ärisaladuseks ega
muul põhjusel konfidentsiaalseks ei saa üldjuhul olla teave ettevõtja kvalifikatsiooni ja seda
tõendavate asjaolude kohta. Euroopa Kohus on küll samas lahendis selgitanud, et täielikult ei
saa välistada vajadust käsitleda konfidentsiaalsena isikuid, sh alltöövõtjaid, kellele pakkuja
tugineb, kuid see peab olema põhjendatud nende isikutega tekkiva erilise sünergiaga, millel on
samal ajal ka kaubanduslik väärtus. Kui sellist kaubanduslikku väärtust ei ole, siis ei saa sellist
teavet ka ärisaladuseks või konfidentsiaalseks pidada. Varjata ei saa isikustamata andmeid.
Praegusel juhul ei ole Hankija avaldanud isikuid, kelle netokäibele Kolmas isik tugineb ega
avaldanud netokäibeid endid. Ka ei ole Hankija põhjendanud, miks on usutav, et sellised
andmed on Kolmanda isiku ärisaladuseks. Kuna Hankijal puudus mistahes alus jätkata sellise
teabe ärisaladusena Kolmanda isiku etteantud viisil määramist, siis ei saanud Hankija otsustada
ka sellist teavet varjata.
5.5. 04.04.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.
Vastus Hankija seisukohtadele
5.5.1. Kui Hankija on koostanud Käskkirja, siis mis muu dokument see olla saab kui Hankija
otsus.
5.5.2. Mõistetamatu on Hankija arvamus justkui sõltuks Hankija otsuse olemasolu sellest, kas
Vaidlustaja on pärast Käskkirja teatavaks tegemist eraldi Hankija poole pöördunud
teabepäringuga teda huvitava teabe saamiseks. Selline käsitlus oleks arusaamatu
menetlusökonoomia seisukohast, kuivõrd sellisel juhul ei teaks Vaidlustaja seda, kas üldse ja
millal Hankija sellisele päringule vastab. Teiseks oleks selline teguviis ka mõttetu, kuna ei ole
usutav, et kui Hankija on juba otsustanud, et ei avalikusta isikuid, kellele Kolmas isik tugineb,
siis miks peaks seda Hankijalt üle küsima.
5.5.3. Hankija näib oma vastuses teoreetiliselt nõustuvat, et eraldiseisva teabepäringu osas
esitatud hankija keeldumine võiks olla hankija otsus. Kui Hankijal selline seisukoht juba on,
siis võiks vaidlustuskomisjon selle küsimuse selles menetluses ära lahendada. Kuna tegemist
on vaidlustatava otsusega ning Riigikohus on leidnud, et vaidlustuskomisjoni kohustus on
Euroopa Liidu õigust kohaldada, siis ei saa vaidlustuskomisjon jätta isikute õigusi kaitseta.
5.5.4. Hankija on püüdnud selgitada, mis võib ja mis ei või olla ärisaladus, kuid selgitustest ei
nähtu, miks Hankija antud juhul peab Kolmanda isiku tuginetavaid isikuid ärisaladuseks.
Hankija otsus tuleb kehtetuks tunnistada juba põhjendamiskohustuse täitmata jätmise tõttu.
5.5.5. Isikud, kelle vahenditele pakkuja tugineb, osalevad hankelepingu täitmisel vahendite
kaudu, mille nad on Kolmandale isikule usaldanud. Hankija otsus neid isikuid varjata tähendab,
et keegi ei peaks teada saama, kes Kolmanda isiku kõrval osalevad parvlaevateenuse osutamises
väikesaartega. Vaidlustuskomisjon on varasemalt lahendanud vaidlustajate nõudeid teavet
avaldada. Vaidlustaja taotluses on selgelt märgitud, et ta soovib teavet selle kohta, mis
seonduvad kvalifitseerimistingimuste täitmisega.
5.5.6. Kõrvaldamata jätmise otsus
5.5.6.1. Hankija on enda sõnutsi andnud hinnangu Kolmanda isiku tegevusele ja leidnud, et
tegu ei ole (sedavõrd) raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu, mis põhjendaks
Kolmanda isiku kõrvaldamist. Vaidlustaja saab sellest aru nii, et Hankija möönab, et Vaidlustaja
poolt vaidlustuses välja toodud rikkumine on RHS § 95 lg 4 p-i 4 mõttes eksimine ametialaste
käitumisreeglite vastu. Samas väidab Hankija, et on seda küsimust kohaselt kaalunud ning
leidnud, et see rikkumine ei vääri Kolmanda isiku kõrvaldamist.
5 (19)
5.5.6.2. Sarnaselt haldus- ja kohtupraktikale nt RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohta, peaks Hankija
kaalutlused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmisest ka millestki nähtuma, sh peaks Hankija
suutma ka tõendada, et ta oli teadlik Kolmanda isiku rikkumisest ja seda kohaselt kaalus.
Vastasel korral ei ole otsus aga kontrollitav. Praegusel juhul Hankija lihtsalt väidab
vaidlustusmenetluses, et oli rikkumisest teadlik ja hindas seda.
5.5.6.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija käsitlusega sellest, et Kolmas isik ei ole hankepassis
jätnud andmeid esitamata või pole esitanud valeandmeid, mistõttu pole Kolmandal isikul
RHS § 95 lg 4 p- 9 mõttes kõrvaldamise alust. Hankija käsitlus muudaks hankepassis esitatud
küsimuse Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises ja sellega
taotletava eesmärgi sisutühjaks.
Vastus Kolmanda isiku seisukohtadele
5.5.7. Kolmas isik on kahe lausega püüdnud selgitada, miks on isikud, kelle netokäibele
Kolmas isik tugineb, Kolmanda isiku ärisaladus. Vaidlustaja hinnangul ei ole kumbki
üldsõnaline põhjendus kooskõlas sellega, mida ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lg 2 alusel üldse ärisaladuseks pidada saab, kuivõrd
selliste põhjenduste raames ei ole ilmselgelt tegemist mistahes teabega, millel saaks olla
kaubanduslik väärtus ja Kolmanda isiku väited ei ole ka eluliselt usutavad. Sisuliselt väidab
Kolmas isik, et mingid teadmata kolmandad isikud, saades teada, et need ettevõtjad on nõus
oma netokäibe kasutamisega nt käesoleva Riigihanke hankelepingute täitmiseks, asuvad
kuidagi tuginetavaid mingil teadmata moel mõjutama. Eesti on õigusriik. Samuti on ebausutav,
et andmete avaldamine selle kohta, kelle netokäibele Kolmas isik tugineb, võib kuidagi
mõjutada nende isikute motivatsiooni oma netokäivet vahendina kasutada anda. Tuginetavate
motivatsiooni oma vahendeid Kolmanda isiku kasutusse anda mõjutab ja saab peaasjalikult
mõjutada üksnes see, kas tekib vajadus neid vahendeid ka tegelikkuses kasutada.
6. Hankija, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Hankija otsus mitte avaldada teavet
6.1.1. Vaidlustaja väidetud keelduvat otsust ei eksisteeri. Kui Vaidlustaja peab silmas Käskkirja
p-is 1.1.3 esitatud kahte lauset selle kohta, et Kolmas isik on määranud teabe tema poolt
netokäibenõude täitmiseks tuginetavate ettevõtjate kohta oma ärisaladuseks ja Hankija järgib
seda suunist, siis see ei ole eraldiseisev „otsus“, vaid osa Käskkirja – täpsemalt Kolmanda isiku
kvalifitseerimise otsuse – põhjendustest. Vaidlustaja ei ole peale Käskkirjaga tutvumist
pöördunud Hankija poole, et esitada teabepäring teda huvitava teabe saamiseks.
Kuivõrd vaidlustada ainult reaalselt eksisteerivaid otsuseid, tuleb kõnealune nõue jätta RHS §
192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
6.1.2. Alternatiiv nr 1: kui väidetud otsus ka eksisteeriks, ei oleks see vaidlustatav. Tegu pole
RHS-i alusel tehtud otsusega ning vaidlustusmenetlust reguleeriv RHS 8. peatükk ei näe ette
selliste nõuete lahendamist. Vaidlustuskomisjon otsustab aeg-ajalt selle üle, kas üks või teine
teabeühik on ärisaladus, kuid seda kontekstis, kas asjaomast teabeühikut võib või peab
vaidlustusmenetluses kõigi menetlusosalistega jagama (RHS § 194 lg 10), mitte aga kontekstis,
kus vaidlustuskomisjon lahendab eraldi nõuet hankija poolt hankemenetluses võetud otsuse
peale teavet mitte jagada. Tegu on põhimõttelise erinevusega: üks puudutab
vaidlustusmenetluse jooksvat korraldamist, teine iseseisva vaidlustuse lahendamist.
6.1.3. Alternatiiv nr 2: kui väidetav otsus eksisteeriks ja oleks vaidlustatav, oleks see ikkagi
õiguspärane
6 (19)
6.1.3.1. Isikustatud teave nende isikute kohta, kelle näitajatele pakkuja tugineb, saab olla
ärisaladus (Euroopa Kohtu otsus C-54/21: Antea Polska, p 77–79). Olukorras, kus pakkuja on
teatava teabe ärisaladuseks määramist õigusaktidega kooskõlaliselt põhjendanud, peab Hankija
seda aktsepteerima
6.1.3.2. Kolmas isik ega Hankija ei leia, et netokäive ise on ärisaladus. Hankija ei too eraldi
välja tuginetavate ettevõtjate käibenumbreid, kuna see võiks kaudselt viia konkreetsete isikute
tuvastamiseni. Turgu ja valdkonda tundvatel inimestel on võimalik ka ühe majandusliku näitaja
pinnalt välja selgitada, millisest äriühingust on jutt. Vaidlustaja õigused ja huvid on piisaval
määral kaitstud seeläbi, et vaidlustuskomisjon peab kontrollima Vaidlustaja väidete
paikapidavust.
6.1.3.3. Vaidlustaja on mh nõudnud Hankija kohustamist anda Vaidlustajale teatavat teavet.
Vaidlustaja on jätnud täpsustamata, millist informatsiooni ta saada soovib. Eelnev aga polegi
niivõrd tähtis, kuivõrd Vaidlustaja on esitanud nõude, mille esitamist seadus ette ei näe ning
mille rahuldamiseks vaidlustuskomisjonil pädevus puudub. Vaidlustaja taotleb sisuliselt
Hankijale ettekirjutuse tegemist (teatud käitumiseks kohustamist, mida RHS ei luba, mistõttu
tuleb vaidlustus asjaomases osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustamisõiguse
puudumise tõttu läbi vaatamata.
6.2. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus
6.2.1. Vaidlustajal on üksnes kahtlused Tingimuse täitmise osas, mida ta palub
vaidlustuskomisjonil kontrollida. On tõsi, et Kolmanda isiku enda summeeritud
netokäibenäitajad ei küüni 14,5 mln euroni, mis ei tingi automaatselt tema kvalifitseerimata
jätmist. Kolmas isik on kasutanud võimalust tugineda teise isiku vahenditele ja see on
Käskkirjas välja toodud. Ka sisaldab Kolmanda isiku pakkumus kõigi tuginetavate ettevõtjate
kinnituskirju.
6.2.2. Selguse huvides palus Hankija 20.02.2025 kõigil Kolmanda isiku tuginetavatel isikutel
nende kinnituskirjade teatavaid aspekte täpsemalt selgitada (sõnumi ID 934005, 934006,
934007 ja 934008). Kolmas isik, koordineerides seda suhtlust, vahendas Hankijani kõik palutud
täpsustused 28.02.2025 ja 03.03.2025 ehk tähtaegselt (sõnumi ID 936564, 936598, 936984 ja
937085). Tegu ei ole põhimõtteliste muudatuste või uuendustega, vaid kinnituskirjades juba
oleva teksti täpsustava selgitamisega. Juba algselt, aga eriti pärast eelviidatud täpsustusi, on
Kolmas isik ja tema tuginetavad isikud hankijale vastuvõetaval viisil tõendanud, et nendel
ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või
taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel (RHS § 103 lg 2 ls 2).
6.2.3. Kolmanda isiku poolt teiste ettevõtjate netokäibele tuginemine on toimunud kooskõlas
kõigi RHS §-des 103 ja 104 ning RHAD-is sätestatud asjaomaste sisuliste ja formaalsete
nõuetega. Kuna Kolmas isik täidab teisegi Osas 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse – ka
Vaidlustaja pole väitnud vastupidist –, siis tuli Hankijal Kolmas isik Osas 1 kvalifitseerida.
6.2.4. Alusetu on Vaidlustaja etteheide, et Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta
ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Hankijal ei lasu positiivse sisuga otsuste puhul kuigi kõrget
põhjendamiskohustust. Hankija on Käskkirjas välja toonud, et nad täidavad kõik
kvalifitseerimise tingimused.
6.3. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus
Vaidlustaja on vääral seisukohal, et Kolmanda isiku suhtes esinevad RHS § 95 lg 4 p-ides 4 ja
9 sätestatud kõrvaldamise alused.
7 (19)
6.3.1. Vaidlustaja viidatud kõrvaldamise alused on nn vabatahtlikud kõrvaldamise alused. Isegi
kui nende sätete kohaldamise eeltingimused oleksid täidetud, ei pea Hankija Kolmandat isikut
tingimata Riigihankest kõrvaldama. Kolmanda isiku puhul ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-is 4
ega p-is 9 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseis. Järelikult ei teki Hankijal isegi kaalumise
kohta, kas Kolmas isik tuleks kõrvaldada või mitte.
6.3.2. Väidetav valeandmete esitamise väide
6.3.2.1. Kolmandale isikule ei saa ette heita, et ta ei toonud hankepassis välja, et Transpordiamet
on 2023. a talle saatnud vaidlustuse lisaks oleva kirja. Hankepassis küsitakse pakkujalt väga
konkreetseid ja spetsiifilise huviesemega küsimusi. Kõikidest küsimustest saavad
Transportisameti kirja puhul asjasse puutuda kaks järgmist: Kas ettevõtja on süüdi ametialaste
käitumisreeglite olulises rikkumises? Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping
või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem
kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega
võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Transpordiameti kiri ei tingi viimasena osundatud küsimusele jaatava vastuse andmist ainuüksi
põhjusel, et Kolmanda isiku suhtes ei ole rakendatud leppetrahvi ega mistahes muud RHS § 95
lg 4 p-is 8 nimetatud õiguskaitsevahendit. Pole isegi vaja analüüsida, kas tegu oli üldse
hankelepinguga RHS-i tähenduses.
6.3.2.2. Erinevalt varem kogetud sanktsioone puudutavast küsimusest, mis on faktiküsimus, on
küsimus ametialaste käitumisreeglite rikkumise kohta selline, mis hõlmab vähemalt osaliselt
pakkuja subjektiivset hinnangut enda käitumisele. Kolmas isik võis hankepassi täites anda
Transpordiameti kirjast puudutatud faktidele oma hinnangu. See hinnang ei või küll olla
meelevaldne, aga pakkujal on siin lai kaalutlusruum. Kolmas isik võis leida, et rasket eksimust
ametialaste käitumisreeglite vastu ei ole toimunud.
6.3.2.3. Kohtupraktikast tulenevalt saab kvalifikatsiooni või kõrvaldamise aluste kohta
valeandmete esitamine tuua hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa vaid siis, kui varjatud
andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust. Hankijale oli kõnealune Transpordiameti
kiri ja sellega seotud episood teada ka ilma Kolmanda isiku poolse mainimiseta. Kuna info on
Hankijale teada, siis Kolmanda isiku vaikimine ei saanud kaasa tuua Hankija eksitust või
teadmatust.
6.3.3. Väidetav ametialaste käitumisreeglite raske rikkumine
6.3.3.1. Usaldusväärsus ja ausus on subjektiivsed hinnangud, tegu on Hankija kaalutlusotsusega
ja Hankija kaalutlusruum on lai. Hankija ei ole teinud jämedat kaalutlusviga. Isegi kui
rikkumine esines , siis ei olnud see isegi asjast puudutatud tellija jaoks piisavalt oluline, et
rakendada lepingus ette nähtud leppetrahvi. Hankija, olles asja põhjalikult uurinud ja hinnanud,
leiab, et Kolmanda isiku usaldusväärsus ja ausus ei ole kahtluse all või seda vähemasti määral,
mis muudaks kõrvaldamise proportsionaalseks meetmeks.
6.3.3.2. Direktiivi 2014/24 põhjenduses 101 on rõhutatud, et just hankija hinnata on, kas
pakkuja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Hankija on Kolmanda isiku ja
Transpordiameti vahel aset leidnud intsidendi teatavaks võtnud ja seda hinnanud (seda juba
hankemenetluses, mitte alles vaidlustuses), kuid oma avara kaalutlusõiguse piirides leidnud, et
tegu ei ole (sedavõrd) raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudaks
pakkuja aususe küsitavaks ja hankemenetlusest kõrvaldamise kui sanktsioneeriva meetme
proportsionaalseks.
8 (19)
6.4. Hankija esitas 09.04.2025 täiendava seisukoha.
6.4.1. Hankija otsus mitte avaldada teavet
6.4.1.1. Kuivõrd Hankija otsustas Kolmanda isiku kvalifitseerida ja viimane kasutas nn
tuginemise võtet (RHS § 103), siis täitmaks küllaldase põhjendamise ja läbipaistvuse nõudeid,
tõi Hankija tuginemise fakti selgelt välja. Samas selgitas Hankija, et ärisaladuse kaitse tõttu ei
nimeta ta konkreetseid isikuid, kellele on tuginetud.
6.4.1.2. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija ei ole täpsemalt selgitanud, miks ta peab Kolmanda
isiku tuginetavaid isikuid ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks olemist detailselt põhjendama
asudes reedaks Hankija saladuse. Hankija selgituste piiratud detailsus ei riiva ülemääraselt
Vaidlustaja õigust tõhusale õiguskaitsele, kuivõrd vaidlustuskomisjonile on kõik materjalid
kättesaadavad. Hankija on oma üldiselt õiguslikud seisukohad, lugemaks teatavat teavet
ärisaladuseks, Vaidlustajale teatavaks teinud. Hankija on viidanud Euroopa Kohtu praktikale,
mille järgi võib teave alltöövõtjate ja lepingupartnerite kohta olla teatud juhtudel ärisaladus.
6.4.1.3. Hankija kohustamine teavet andma
Hankija tõi oma vastuses välja, et Vaidlustaja nõue kohustada Hankijat andma teavet
kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks Tuule Liinid OÜ poolt tuginetavate ettevõtjate kohta on
kahel põhjusel menetluskõlbmatu: (i) nõue on liialt üldine, s.o mittetäidetav; (ii)
vaidlustuskomisjonil puudub vastav kohustamispädevus. Vaidlustaja on oma seisukohas asunud
vabandama tema algse nõude liiga üldist sõnastust, kuid vaatamata põhjendustele ei saa
vaidlustuskomisjon pädevuse puudumise tõttu nõuet rahuldada.
6.4.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus
6.4.2.1. Hankija on oma vastuses kasutanud tingivat argumentatsiooni, öeldes, et isegi kui
rikkumine oli, siis ei olnud see isegi asjast puudutatud tellija jaoks piisavalt oluline, et
rakendada lepingus ette nähtud leppetrahvi. Samuti Hankija, olles asja põhjalikult uurinud ja
hinnanud, leiab, et Kolmanda isiku usaldusväärsus ja ausus ei ole kahtluse all või seda
vähemasti määral, mis muudaks kõrvaldamise proportsionaalseks meetmeks. Hankija ei ole
kujundanud põhjapanevat seisukohta Kolmanda isiku tegude (võimaliku) ebaõigusmäära osas.
Antud juhul piisab sellest, kui möönda, et isegi kui kõik vastaspoole väited ja etteheited nn
sõukruvi episoodis lugeda tõeseks (st vaadata olukorda Kolmanda isiku kahjuks), siis ei ole see
ikkagi piisav, et peaks kaasa tooma RHS § 95 lg 4 p-i 4 alusel Kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamise.
6.4.2.2. Vaidlustaja on seadnud kahtluse alla Hankija väite, et Hankijale oli Kolmanda isiku ja
Transpordiameti suhetes juhtunud seik teada ja ta arvestas seda kõrvaldamise aluste kontrolli
läbi viies. Hankijal teadis kõnealust sõukruvi episoodi, analüüsis seda ja Hankija saab seda
tõendada majavälise õigusnõustaja vahelise kirjavahetusega (ärisaladus).
7. Kolmas isik, Tuule Liinid OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.
7.1. Info Kolmanda isiku koostööpartnerite kohta on kaetud ärisaladusega
7.1.1. Pakkumuses sisalduva ärisaladuse kaitse on tagatud (RHS §-i 461 regulatsiooniga.
Nimetatud RHS-i norm toob välja loetelu andmetest, mida pakkuja ei või ärisaladusena
määratleda. Ettevõtjate andmed, kellele pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimuste täitmisel
nimetatud loetelus välja toodud ei ole. Seega on pakkujal lubatud määratleda oma hankelepingu
täitmisele kaasatud koostööpartnereid ärisaladusena.
9 (19)
7.1.2. Ärisaladuse mõiste tuleneb EKTÄKS § 5 lg-s 2 määratud tingimustest . Kolmanda isiku
koostööpartnerid ei ole parvlaevade liinivedude tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, nad
ei ole tuvastatavad ja nende isikud ei ole oletatavad tavaliselt laevandusvaldkonnas
tegutsevatele teistele ettevõtjatele. Kokkuvõtvalt on Kolmandal isikul oluline huvi tagada nende
isikute konfidentsiaalsus, kuna nende avaldamine võib avada võimaluse nende erinevaks
mõjutamiseks nii käesolevas kui ka järgnevates hangetes (mis kahjustaks oluliselt Kolmanda
isiku ärihuve) ning eelneva tõttu on Kolmas isik astunud ka vajalikke samme nende
konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Lisaks oleks koostööpartnerite andmete avaldamine
konkurentsi pärssiva mõjuga, kuna võiks mõjutada koostööpartnerite motivatsiooni käesolevas
või teistes hangetes sarnaste garantiide andmiseks.
7.1.3. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahendi nr C-927/19 p-ides 113-118 on rõhutatud, et
ärisaladuse kaitse komponendiks on selle eesmärgipärasus, põhjendatus ja ka usaldus. See
tähendab, et ettevõtja peab mõistlikult põhjendama, miks ta on vastava info määranud oma
ärisaladuseks ning kas sellel on olemas ärisaladuse tunnused ning hankijal lasub kohustus
kaaluda, kas pakkuja esitatud selgitus on piisav. Hankija on 04.03.2025 palunud Kolmandal
isikul täpsemalt selgitada, miks on tema jaoks kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks
tuginetavate isikute koosseis ärisaladus ja Kolmas isik on seda 05.03.2025 selgitanud.
Käskkirjast nähtub, et Hankija on teostanud Kolmanda isiku ärisaladuse koosseisu osas sisulise
kontrolli ja jätnud Kolmanda isiku koostööpartnereid puudutava teabe avaldamata.
7.1.4. Vaidlustaja üritab tekitada illusiooni, nagu oleks Kolmanda isiku koostööpartnerite puhul
tegemist pakkujatega. Selline käsitlus on vale. Ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas
isik tugineb, ei ole pakkujad. Tingimuse täitmiseks kaasatud isikute seotus pakkumuse ja hiljem
hankelepingu täitmisega on pigem oma sisult sarnane finantsgarantii andmisega Hankijale.
Selle eesmärgiks on tagada, et hankelepingu täitmisel oleks Kolmandal isikul olemas piisav
likviidsete vahendite või majandusvõimekuse olemasolu võimalike tõusetuvate probleemide
lahendamiseks ressursside leidmisel. Juhul, kui ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas
isik tugineb, oleksid pakkujad, oleks Kolmas isik esitanud ühispakkumuse.
7.1.5. Õiguspraktikas on tavapärane kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatavate
hankelepingut vahetult täitvate spetsialistide isikute konfidentsiaalsus (et kaitsta neid näiteks
mõjutuste või võimalike üleostupakkumiste eest vmt). Samamoodi võib põhjendatud vajaduse
korral olla ärisaladuseks ka finantsgarantii andnud ettevõte. Olukorras, kus pakkumuses on
võimalik defineerida ärisaladusena tehnilise ja kutsealase suutlikkuse täitmiseks esitatud isikute
teavet, on selline ärisaladuse kaitse lubatav ka majandusliku ja finantsseisundi täitmiseks
esitatud isikute puhul.
7.1.6. Ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele Kolmas isik tugineb, ei ole õiguslikus mõttes
pakkujad ega ka Vaidlustaja konkurendid. Nende roll pakkumuses ja hankelepingu täitmises on
kitsas, kõrvalise iseloomuga ning sellistele isikutele saab laiendada ärisaladuse kaitse vastavalt
RHS §-le 461 ja EKTÄKS § 5 lg-le 2.
7.1.7. Vaidlustuses on Vaidlustaja oma viitega Euroopa Kohtu lahendile C-54/21, p-id 76-80,
ise ümber lükanud väite, mille kohaselt ei saa kvalifitseerimiseks kasutatud tuginetavad
ettevõtjad (või spetsialistid) olla konfidentsiaalsed – Euroopa Kohus on küll samas lahendis
selgitanud, et täielikult ei saa välistada vajadust käsitleda konfidentsiaalsena isikuid, sh
alltöövõtjaid, kellele pakkuja tugineb, kuid see peab olema põhjendatud nende isikutega tekkiva
erilise sünergiaga, millel on samal ajal ka kaubanduslik väärtus.
Mitteisikustatud oluliste andmete avaldamine on oma olemuselt taotlus avaldada Vaidlustajale
infot detailsuses, mis võimaldaks Vaidlustajal (ikkagi) jõuda Kolmanda isiku ärisaladusega
kaitstud infoni kaudselt. Vaidlustaja õigusi saab mõjutada vaid see, kas Kolmas isik täidab
kvalifitseerimise nõuded või mitte. See, millises ulatuses Kolmas isik need nõuded
10 (19)
täidab/ületab, pole Vaidlustaja seaduslike huvide tagamise seisukohast enam oluline.
7.1.8. Hankijal puudub kohustus selgitada pakkujatele, mis põhjustel on nende konkurendid
määratlenud teatud info ärisaladusena ja ka ärisaladuse selgitused on oma olemuselt
konfidentsiaalse iseloomuga, kuna ka nendes sisalduv info võib olla teatud juhtudel
konkurentide poolt kasutatav ärisaladuse info osas järelduste tegemiseks. Arvestades
Riigihanke Osa I käibenõude ulatust, on selliste ettevõtete ring Eestis, kitsamalt Kolmanda isiku
oletatavas suhtlusringkonnas, piiratud, mistõttu võimaldaks selline info teha piisava
tõenäosusväärtusega oletusi ärisaladusega kaetud isikute kohta.
7.1.9. Kolmas isik avaldab Vaidlustajale alljärgneva teabe:
- Kolmas isik on tõendanud ja põhjendanud – pärast vastavasisulise nõude saamist Hankijalt –
miks teave kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks kasutatud teiste ettevõtjate kohta on tema
ärisaladus, ning millistel põhjustel on sellel Kolmanda isiku jaoks kaubanduslik väärtus ning
- konfidentsiaalseks määratud andmete osas kinnitab Kolmas isik, et tema enda ja tuginetavate
ettevõtjate käibed ületavad Osas I kvalifitseerimiseks kehtestatud vajalikku piirmäära.
7.2. Kolmanda isiku kvalifikatsioon vastab Tingimusele
7.2.1. Kolmas isik ei näe esitatud vaidlustuses Hankija tegevuse osas Kolmanda isiku
kvalifitseerimise otsuse tegemisel mistahes õigusvastasuse etteheidet, mille alusel oleks
võimalik taotleda Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Ärisaladusega kaitstud koostööpartnerite info mitteavaldamine on küll uudishimu seisukohast
teiste pakkujate huvi kahjustava iseloomuga, kuid selline põhjendus ei saa olla kvalifitseerimise
otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, miks
ta arvab, et Kolmas isik koos tuginetavate ettevõtjatega ei vastaks Tingimusele. Vaidlustaja
keskendub asjaolule, et Kolmas isik ei täida iseseisvalt Tingimust, kuid Kolmas isik ei olegi
väitnud, et ta seda teeb. Asjaolu, et Kolmanda isiku netokäive iseseisvalt ei ületa Tingimust, ei
ole vaidluse seisukohalt oluline, kuna Vaidlustajale on teada, et Kolmanda isiku pakkumus on
esitatud Tingimuse täitmiseks koos tuginetavate ettevõtjatega.
7.2.2. Kolmanda isiku kohta Osas 1 tehtud kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamine
saaks tugineda ainult sellele, et Kolmas isik (koos tuginetavate ettevõtjatega) ei täida Tingimust.
Vaidlustaja sellist väidet esitanud ei ole.
7.3. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks puuduvad mistahes alused
7.3.1. Vaidlustaja väitel on Hankija jätnud rakendamata RHS § 95 lg 4 p-i 4 (raske eksimus
ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab pakkuja aususe küsitavaks) või alternatiivselt
oletuslikult RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel (valeandmete esitamine hankepassis).
Vaidlustaja toodud episood reisikatamaraan RUNÖ-ga ei saa olla aluseks Kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks – Kolmas isik ei ole Vaidlustaja viidatud episoodis rasket
eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu toime pannud ning tema ausust ei ole võimalik
küsimuse alla seada.
7.3.2. Vastab tõele, et iga „selline“ raske ametialase käitumisreegli rikkumine ei pea olema
tõendatud kohtu otsusega. Küll aga peab sellise süüstava koosseisu varasem olemasolu olema
tõendatud ja fikseeritud. Vaidlustaja on oma väidet üritanud tõendada Transpordiameti
12.04.2023 kirjaga nr 3.2-7/23/6073-5. Viidatud kirjas on Transpordiamet esitanud oletuse,
mille kohaselt võib jääda mulje, et Kolmas isik võib olla üritanud sõukruvi labade vigastuse
fakti varjata. Veel on Transpordiamet oma kirja lõpus viidanud, et laeva vigastuste tekkeaeg on
tegelikult teadmata ja võimalik põhjus vaid oletatav. Selliselt väljendatud pöördumist ei saa
tõlgendada kui tõsikindlalt fikseeritud rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu ja
11 (19)
sellise ebamäärase määratlusega väljendatud konstruktsioon ei saa olla aluseks RHS § 95 lg 4
p-i 4 kirjeldatud asjaolude tõendamiseks, mis võiksid kogumis ja lõppastmes viia Kolmanda
isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseni.
7.3.3. Nimetatud episoodi puhul on täpselt teadmata, millal reisikatamaraani RUNÖ sõukruvi
vigastus tekkis (Kolmanda isiku hinnangul enne seda kui laev talle üle anti). Väljaspool
Vaidlustaja poolt viidatud üksikut „paratamatu mulje“ väljendit pole Kolmanda isiku suhtes
nimetatud RUNÖ episoodi osas mingisuguseid raske ametialase käitumisreeglite rikkumise
etteheiteid välja toodud. Ametkondlikult väljendatud „muljest“ ei saa tuletada sellist rikkumist,
mis võiks Kolmanda isiku jaoks tuua kaasa Riigihankest kõrvaldamise.
7.3.4. Arvestades, et Kolmanda isiku suhtes pole Vaidlustaja RUNÖ episoodi puhul ühtegi
tõsikindlalt väljendatud („paratamatuid muljeid“ kõrvale jättes) või muud reljeefses
sõnakasutuses väljendatud raske ametialase käitumisreegli rikkumist fikseerinud, puudus
Kolmandal isikul vajadus pakkumuse koostamisel eraldi põhjalikult tõlgendada, kas nimetatud
episoodi peaks üldse kaaluma kui infot, mida Kolmas isik hankepassis oleks pidanud mainima.
Kolmanda isiku hinnangul ta seda tegema ei pidanud.
7.3.5. Kolmas isik ei ole midagi Hankija eest tahtlikult varjanud või valeandmeid esitanud.
Ilmselgelt on Vaidlustaja poolt käsitletud RUNÖ episoodi puhul tervikuna tegemist
reisilaevanduse tavapärase argipäevaga ning iga üksikut sellega kaasnevat mõttevahetust või
mõtteavaldust ei saa pidada raskete ametialaste eksimuste fikseerimise aluseks. Samuti ei saa
iga arvamuste lahknevust varasemates hangetes tellija ja täitja vahel meelevaldselt tõlgendada
raske ametialase käitumisreeglite rikkumisena mis muudab pakkuja aususe küsitavaks.
7.4. Kolmas isik esitas 09.04.2025 täiendava seisukoha.
7.4.1. Kolmanda isiku ärisaladus
Vaidlustaja on asunud sisuliselt väitma, et Kolmandal isikul ei saa olla põhjendatud huvi
tuginetavate isikute (koostööpartnerite) info ärisaladusena kaitsmiseks ning Kolmanda isiku
esitatud põhjendused ei ole usutavad. Vaidlustaja eksib.
7.4.1.1. Kolmas isik juhib tähelepanu, et Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend EKo C-
927/19 viitab oma p-ides 48 ja 49 asjaolule, et pakkuja ärisaladusele peab olema tagatud piisav
kaitse. Kolmas isik on oma ärisaladuse kaitseks täitnud kõik EKTÄKS § 5 lg 2 komponendid.
Kuna Kolmanda isiku koostööpartnerite info puhul on tegemist ärisaladusega, laieneb sellele
nii EKTÄKS-ist kui ka RHS-ist tulenev ärisaladuse kaitse ja edasine detailne arutelu ärisaladuse
avaldamise vajalikkusest või kohustuslikkusest ei ole vaidluse lahendamisel asjasse puutuv.
7.4.1.2. Vaidlustaja väidab valesti, et Kolmanda isiku koostööpartnerite kohta käival infol
puudub kaubanduslik väärtus. Kolmas isik on Hankijale kirjeldanud, millised on need põhjused
(sh konkurentsi mõjutavad), miks Tingimuse täitmiseks kaasatud koostööpartnerite info on
pakkuja ärisaladus. Vaidlustaja argumentatsioon on aga ka vasturääkiv, kuna väites ühelt poolt,
et koostööpartnerite infol puudub kaubanduslik väärtus, on ta ise viidanud EKTÄKS § 5 lg-le
2, mis defineerib ärisaladust „teabena“ ega sea sellele mistahes piiranguid, milles selline
kaubanduslik väärtus võib seisneda. Kolmanda isiku koostööpartnerite info on käsitletav
teabena, millel on kaubanduslik väärtus.
Samuti on ebaõige Vaidlustaja väide, et ärisaladuse põhjendamiseks ei ole oluline asjaolu,
millist mõju võiksid vastavad andmed turul omada. Turumõju olemasolu on majandustegevuses
üks peamisi majanduslikku väärtust omavaid tegureid, mistõttu sellist mõju omava info
konfidentsiaalsena hoidmine on pakkuja jaoks olulise ja põhjendatud tähtsusega. Kui tema
koostööpartnerite info oleks ärisaladusena nö „väärtusetu“, puuduks ka Vaidlustajal selle vastu
käesolevas menetluses mistahes „uudishimu“.
12 (19)
7.4.1.3. Majandustegevus on oma olemuselt kauplemine, tehingute tegemine jne ning seda
muuhulgas nii ametlikul/õiguslikul kui ka isiklikul tasandil. Olukorras, kus Kolmanda isiku
koostööpartnerid oleksid avalikud, oleks neile võimalik esitada alternatiivseid pakkumisi kas
järgmistel hangetel kellegi teise kvalifikatsiooninõuete täitmiseks garantii andmiseks või sellest
hoopiski hoiduda. Sellise olukorra tekkimine vähendaks pakkujate vahelist konkurentsi.
Koostööpartnerid on teadlikud sellest, et käibegarantii andmisel on nende andmed Hankijale
teada, nende huvi oma andmete mitteavaldamise vastu on suunatud Kolmanda isiku
konkurentide suunas.
7.4.1.4. Kolmas isik nõustub Hankijaga selles, et ärisaladuse kaitse vaidlustatud Käskkirjas on
pigem väljendatud fakti nentimisena. Pakkujate ärisaladuse kaitse on hankija oluliseks
kõrvalkohustuseks hankemenetluse käigus ning selliste kõrvalise iseloomuga küsimuste osas ei
ole Hankijal kohustust vastu võtta eraldi otsust. RHS-i täitmiseks piisab seaduse täitmisest.
Samuti nõustub Kolmas isik Hankija väljendatud asjaoluga, et ärisaladuse puhul on Hankijal
esmane kohustus tagada ärisaladuse kaitse (kuna selle avaldamist ei ole võimalik hiljem tagasi
võtta). Olukorras, kus Hankija kaitseb pakkuja ärisaladust seadusest tulenevalt, puudub
Hankijal kohustus seda eraldi otsustada, küll aga tuleks Hankijal sellekohase konkurendi nõude
laekumisel (mida esitatud ei ole) vastav konkretiseeritud otsus teha.
7.4.1.5. Vaidlustaja seisukoht, nagu oleks Hankija otsused kontrollimatud, kui konkurentidele
ei avaldata teiste pakkujate ärisaladusi, ei vasta tõele. Pakkuja ärisaladuse kaitse põhimõtet
tasakaalustab vaidlusorgani (vaidlustuskomisjoni või kohtu) iseseisev kontroll.
7.4.1.6. Vaidlustaja on märkinud, et talle ei ole avaldatud täpseid selgitusi, miks Kolmanda isiku
koostööpartnerid on konfidentsiaalsed. Hankijal puudub seadusest tulenev kohustus selliseid
selgitusi Vaidlustajale avaldada.
7.4.1.7. Vaidlustaja väidab, et ta soovib teavet selle kohta, mis seondub Tingimuse täitmisega.
Kolmas isik on juba eelnevalt korduvalt selgitanud, et sellise teabe kontekstis piisab
Vaidlustajale sellest, et seda kontrollib vaidlusorgan, kuna vaidlustajal saab olla seaduslik huvi
vaid selle vastu, kas esitatud pakkumuse kvalifitseerimise otsus on seaduslik. Muu
kvalifitseerimisega seonduv info (kelle majandusnäitajatele tugineti ja millises ulatuses vms)
on kõrvalise iseloomuga ning see ei puutu õiguspärase kvalifitseerimise otsuse järgselt enam
Vaidlustajasse.
7.4.2. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine
7.4.2.1. Hankija hinnang RUNÖ episoodile on pigem suunatud nentimisele, et seda intsidenti
ei toimunud või isegi kui toimus, siis Hankija hinnangul see Riigihankes vastuvõetuid otsuseid
sisuliselt ei mõjuta. Vaidlustaja on eiranud Hankija sedastust, et sellist väidetavat rikkumist ei
ole Kolmanda isiku suhtes kuidagi sanktsioneeritud.
7.4.2.2. Käsitletav episood ja selle fikseerimine on piiratud ühe fraasiga lepingupoolte vahelises
korrespondentsis. Selle pinnalt ei ole võimalik väita, nagu oleks toimunud mingi sündmus, mis
on RHS § 95 lg 4 p-i 4 kontekstis käsitletav raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite
vastu. Asjaolu, et Hankijale on teada mingisugune info seoses varasema hankega ning Hankija
on selle põhjal langetanud otsuse vastava info olulisusest või ebaolulisusest (sh sellest, kas
nimetatud ebaoluline info omab üldse mingisugust puutumust kõnesoleva hankega) ei tähenda,
et Hankija on kohustatud seda siduvalt arvestama või fikseerima.
7.4.2.3. Hankija on oma vastuses leidnud, et RUNÖ episood ei saa olla alus Kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna Hankija hinnangul mingit ametialaste käitumisreeglite
13 (19)
rikkumist ei ole toimunud. Kui normi rakendamise eeldust ei esine, ei saa ka selle märkimata
jätmine hankepassis mõjutada Hankija otsust. Hankija hinnangul puudub vastaval sündmusel
Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks ka vajalik tõsidus või raskusaste
7.4.2.4. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise osas jääb primaarseks küsimuseks
lõppastmes asjaolu, kas selline Vaidlustaja väidetav ja Kolmandale isikule etteheidetav
tegu/sündmus on toimunud. Transpordiameti kirjast ei tulene alust Kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks – see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne tõlgendus nii
kasutatud väljendile (mulje ei fikseeri fakti), selle sisule ega ka kogu sündmusega seotud
asjaoludele ja seda liiatigi olukorras, kus Kolmanda isiku tegelikku rikkumist ühelgi muul ja
adekvaatsemal viisil fikseeritud ei ole.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Vaidlustaja taotlused seonduvalt Hankija otsusega jätta Kolmanda isiku ärisaladust sisaldav
teave avaldamata ja Hankija kohustamisega see teave avaldada.
8.1. Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja vaidlustanud Hankija Käskkirjaga tehtud otsuse,
millega Hankija ei avaldanud teavet Tingimuse täitmiseks Kolmanda isiku poolt tuginetavate
ettevõtjate kohta. Vaidlustaja viitab Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-927/19 (edaspidi
otsus C-927/19) eesmärgiga tunnustada tal kaebeõiguse olemasolu sellise otsuse
vaidlustamiseks.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et enne, kui saab tõusetuda küsimus sellest, kas sellist otsust
saaks vaidlustusmenetluses käsitleda sarnaselt RHS § 185 lg 2 p-is 8 nimetatud hankija otsusele,
peaks Hankija olema sellise otsuse Riigihankes teinud. Poolte vahel on antud juhul
põhimõtteline vaidlus selles, kas Hankija on Riigihankes sellise otsuse Käskkirjaga üldse teinud
ja vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et ei ole.
8.1.1. Käskkirja p-is 1.1.3 on Hankija mh viitega Kolmanda isiku ärisaladusele märkinud, et ei
avalikusta (Käskkirjas) infot tema kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks tuginetavate
ettevõtjate kohta [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see on osa Kolmanda isiku
kvalifitseerimise otsuse põhjendustest andmaks teistele menetlusosalistele teavet selle kohta, et
Kolmas isik on Tingimuse täitmiseks tuginenud teis(t)e isiku(te) vahenditele RHS § 103 mõttes.
Esitatud põhjendust ei saa käsitleda Hankija otsusena, millega Hankija oleks keeldunud
avaldamast ettevõtjale (Vaidlustajale) mõne taotleja või pakkuja (Kolmanda isiku) esitatud
konfidentsiaalseks peetavat teavet (otsuse C-927/19 p 106). Käskkirjas esitatud Kolmanda isiku
kvalifitseerimise kaasa toonud otsuse põhjendused, kui need on asjakohatud, valed vm ega saa
põhjendada Kolmanda isiku kvalifitseerimist, saavad olla vaidlustuskomisjonis vaidlustatavad
Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kaudu.
8.1.2. Vaidlustaja ei ole pöördunud enne vaidlustuse esitamist Hankija poole taotlusega
Kolmanda isiku esitatud teabe väljastamiseks, mistõttu Käskkirjas esitatu ei ole ega saa olla
esitatud eesmärgiga põhjendada andmete Vaidlustajale väljastamisest keeldumist. Asjaolu, et
Vaidlustaja ei saanud Käskkirjas esitatud andmete alusel asuda ise Kolmanda isiku
kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele kontrollima ei tähenda, et Hankija oleks teinud
Riigihankes sellise otsuse, mille sisuks oleks olnud keeldumine Vaidlustajale Kolmanda isiku
esitatud teabe väljastamisest. Tõsi - Käskkirjas esitatud selgitus ärisaladusega kaetud andmete
sisaldumisest Kolmanda isiku poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide hulgas
võis Vaidlustajale anda arusaamise, et kui ta neid andmeid Hankijalt küsiks, siis Hankija neid
tõenäoliselt Vaidlustajale ei väljastaks, kuid sellest arusaamisest ei saa Vaidlustaja ise
konstrueerida Hankija võimalikku otsust tulevikku ja asuda nõudma vaidlustusmenetluses selle
kehtetuks tunnistamist enne selle tegemist viisil, et kui Hankija sellise otsuse teeks, tuleks see
14 (19)
tunnistada kehtetuks.
8.1.3. On fakt, et Vaidlustaja ei ole Hankijalt neid andmeid enne Käskkirja vastuvõtmist
küsinud, mistõttu Käskkirjas ei saa isegi hüpoteetiliselt sisalduda otsust nende Vaidlustajale
väljastamisest keeldumise kohta. Veelgi enam – Käskkirjas alles sisaldub otsus Kolmanda isiku
kvalifitseerimise kohta ja enne otsuse tegemist, ega ka otsuse tegemise hetkel, ei saanud
Vaidlustajal olla mingit õigustatud huvi nende andmete vastu, kuna enne Kolmanda isiku
kvalifitseerimise otsuse tegemist (mis sisaldub Käskkirjas) ei olnud Hankija mingit hinnangut
Kolmanda isiku kvalifikatsioonile, sh vastavusele Tingimusele, andnud ja Vaidlustaja ei olnud
ka väidetavalt õigusvastase Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tõttu Riigihankes millestki
ilma jäänud (mingit kahju kannatanud). Otsusest C-927/19 mõistetavalt ei ole ühelgi juhul
kaitstav ettevõtja huvi saada konkurendi konfidentsiaalseks peetavaid andmeid enne, kui
nendega seotult on hankija üldse mingi otsuse hankemenetluses vastu võtnud.
8.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole antud
juhul Riigihankes (Käskkirjas) vastu võtnud otsust Vaidlustajale Kolmanda isiku
konfidentsiaalseks peetavate andmete väljastamisest keeldumise kohta.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et juhul, kui vaidlustus on esitatud millelegi, mis RHS §-st
185 tulenevalt vaidlustuse esemeks olla ei saa, sh otsusele, mida Hankija ei ole Riigihankes
teinud, tuleb vaidlustus jätta selles osas RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi
vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise põhjusel.
8.2. Vaidlustuskomisjon ei kohusta käesoleva otsusega Hankijat Vaidlustajale soovitud teavet
avaldama.
8.2.1. RHS § 197 lg 1 p 5 annab vaidlustuskomisjonile õiguse vaidlustuse rahuldamisel üksnes
õigusvastane hankija otsus kehtetuks tunnistada ja hankija kohustamine mingiks tegevusteks
on vaidlustuse rahuldamisel võimalik üksnes alusdokumentide vaidluse korral, millisel juhul
vaidlustuskomisjon kohustab hankijat viima riigihanke alusdokument vastavusse õigusaktidega
ettenähtud nõuetega. Seega on põhimõtteliselt õige Hankija väide, et vaidlustuskomisjonil
puudub pädevus vaidlustuse rahuldamisel Vaidlustaja taotluse (kohustada Hankijat andmeid
Vaidlustajale avaldama) rahuldamiseks. Samas – erinevalt otsuste kehtetuks tunnistamise
nõuetest ei viita Vaidlustaja vaidlustuses, esitades nõuet Hankija kohustamiseks andmete
avaldamiseks, RHS § 197 lg 1 p-ile 5. Siiski järgneb Vaidlustaja nõue kohustada Hankijat
andmete avaldamiseks vaidlustuses otsuse, mida Hankija vaidlustuskomisjoni hinnangul teinud
ei ole (nn keeldumise otsus), kehtetuks tunnistamise nõudele, millest vaidlustuskomisjon saab
aru selliselt, et Vaidlustaja soovis saavutada käesolevas vaidlustusmenetluses esmalt nn
keeldumise otsuse kehtetuks tunnistamist ja seejärel Hankija kohustamist andmete, mille
väljastamisest keelduti, väljastamiseks. Vaidlustusest ei selgu, millisel ajahetkel oleks
vaidlustuskomisjon Vaidlustaja arvates pidanud lahendama vaidlustuse nn keelava otsuse
olemasolust ja/või selle õiguspärasusest ja/või tagajärgedest selleks, et Vaidlustajal oleks
tekkinud 30-päevases vaidlustusmenetluse kestvuse ajaaknas (RHS § 200 lg 1) võimalus
tugineda nendele andmetele oma kaitseõiguse teostamisel käesolevas vaidlustusmenetluses.
8.2.2. Euroopa Kohtu otsuse C-450/06 p-ides 51 ja 52 on sedastatud, et riigihankemenetluses
hankija poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei anna võistlevuse põhimõte
pooltele piiramatut ja tingimusteta õigust tutvuda kogu asjaomast riigihankemenetlust
puudutava teabega, mis on kaebuse läbivaatamise eest vastutavale asutusele esitatud.
Vastupidi, tuleb kaaluda seda õigust teabega tutvuda ja teiste ettevõtjate õigust nende
konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste kaitsele. Konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse kaitse
põhimõte tuleb ellu viia nii, et järgitakse ka tõhusa õiguskaitse nõudeid ja tagatakse vaidluse
pooltele kaitseõigus [---].
Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul oli Vaidlustajal teavet piisavalt, et tagada tema õigus
15 (19)
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele menetlusele. Arvestades vaidlustuses esitatud
Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse väidetava õigusvastasuse põhjendusi, ei ole Kolmanda
isiku nimetatud teiste ettevõtjatega üksikasjalik tutvumine ka vaidluse lahendamise seisukohalt
niivõrd vajalik. Vaidlustaja ei ole avaldanud mingit põhjendatud kahtlust, et selliseid isikuid,
kes Kolmanda isikuga koos Tingimust täidaksid, Kolmandal isikul olla ei saa ja sisuliselt soovib
Vaidlustaja üksnes teada saada, kes need konkreetsed ettevõtjad on.
8.2.3. Hankija on viidanud andmete avaldamata jätmisel Euroopa Kohtu otsuse C-54/21 p-idele
77-79, millest on nähtav Hankija ja Kolmanda isiku põhimõtteline õigus käsitleda oma
lepingupartnerite andmeid ärisaladusena, sealjuures selgitab kohus p-is 79, et tingimusel, et on
tõenäoline, et pakkuja ja tema pakutud eksperdid või alltöövõtjad on loonud sünergia, millel on
kaubanduslik väärtus, ei saa välistada, et nende kohustustega seoses isikuandmetega tutvumise
võimaldamisest tuleb keelduda direktiivi 2014/24 artikli 21 lõikes 1 sätestatud avalikustamise
keelu alusel või võib seda teha selle direktiivi artikli 55 lõike 3 alusel. Vaidlustuskomisjoni
hinnangul ei saa ka antud juhul sellise sünergia olemasolu Kolmanda isiku ja Tingimuse
täitmisele kaasatud ettevõtjate vahel pidada võimatuks või ebatõenäoliseks, kuid kuna
vaidlustuskomisjon käesoleva vaidlustuse läbivaatamise tulemusena ei kohusta Hankijat
Vaidlustaja soovitatud Kolmanda isiku andmeid väljastama, ei ole Hankija ja Kolmanda isiku
esitatud põhjendustele asjakohasuse hinnangu andmine käesoleva asja lahendamiseks vajalik
(kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende
suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198,
p 26)).
9. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta Riigihanke osas 1 (Kolmanda isiku
vastavus Tingimusele)
Poolte vahel ei ole põhimõttelist vaidlust, et Tingimuse täitmiseks võis Kolmas isik teis(t)e
isiku(te) vahenditele tugineda, samuti ei ole vaidlust, et Kolmas isik ise (üksi) Tingimusele ei
vasta.
9.1. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida järgmisi asjaolusid:
- Kas Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõude täitmiseks teiste
ettevõtjate vahenditele? (esimene küsimus)
- Kas Kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on
nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel? (teine küsimus)
- Kas väidetavad tuginetavad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas Kolmas isik on
nende näitajatele tuginenud (RHS § 103 lg 5)? (kolmas küsimus)
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja poolt püstitatud küsimused on antud juhul sellised, et
nendele vastamise kaudu on teostatav vaidlustatud ulatuses Hankija otsuse (kvalifitseerida
Kolmas isik osas 1) õiguspärasuse kontroll, kusjuures ainult jaatavad vastused võimaldavad
järeldust, et Hankija otsus on õiguspärane.
9.1.1. Vaidlustuskomisjoni vastus esimesele küsimusele on jaatav.
Käskkirjas esitatud viidet RHS § 103 lg 1 p-ile 1 mõistes ja eesmärgipäraselt sisustades puudub
põhjendus Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks väitega, et kuna Kolmas
isik ise (üksi) Tingimust ei täida, tuleks ta jätta kvalifitseerimata. Kolmanda isiku enda kohta
esitatud hankepassist (teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta) on kontrollitav, et
lisaks enda näitajatele on Kolmas isik tuginenud nelja ettevõtja näitajatele.Kolmas isik oma
hankepassi osas IV: Kvalifitseerimistingimused B: Majanduslik ja finantsseisund kinnitanud, et
NB! Pakkuja tugineb käibekrit. täitmisel ka teiste isikute vahenditele - vt "Alltöövõtjate"
sektsioonis nimetatud ettevõtjate näitajaid (ka maj.aasta aruanded) ja eraldi vabas vormis
kinnitused. [---] Seega Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud ainsa
nõude, milleks on RHAD-ist nähtuvalt Tingimus, täitmiseks teiste ettevõtjate vahenditele.
9.1.2. Vaidlustuskomisjoni vastus teisele küsimusele on jaatav.
16 (19)
9.1.2.1. Märkimisväärne on, et Hankija on jätnud RHAD-is sätestamata viisi, kuidas peaks
pakkuja tõendama Tingimusele vastavust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kogu
majandustegevuse netokäibe kohta on andmed avalikult kättesaadavad äriregistrist (Kolmas
isik on oma hankepassis ka viidanud vastavate andmete sisaldumisele majandusaasta
aruannetes) ja neid andmeid ei pea pakkuja kuidagi eriliselt esitama või nende õigsust
tõendama. Vaidlustuskomisjon veendus nimetatud ettevõtete kohta äriregistris avaldatud 2021-
2023 aasta majandusaasta aruannetest, et Tingimus (minimaalses) rahalises mahus 14,5 miljonit
eurot on hõlpsasti täidetav ja vaidlustuskomisjonile jääb sealjuures isegi arusaamatuks, miks
pidas Kolmas isik vajalikuks nelja ettevõtja kaasamist sedavõrd suures ülemahus (kõikide
ettevõtjate vahendid ei ole Tingimuse täitmiseks RHS § 103 lg 1 mõttes vajalikud), kuid peab
võimalikuks, et Kolmas isik on pidanud Tingimuse mahtu esitatuks RHAD-is ühe, mitte kolme
majandusaasta kohta, mistõttu ületas Kolmas isik mahu kolmekordselt. See asjaolu iseenesest
ei mõjuta Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust ega saa olla ka Kolmanda isiku
ärisaladus.
9.1.2.2. Vaidlustuskomisjon kontrollis Kolmanda isiku poolt pakkumuste esitamise tähtajaks
esitatud dokumentidest, et Kolmas isik on esitanud kõikide ettevõtjate hankepassid, samuti
nende ettevõtjate juhatuse liikmete kinnitused (ilmselget Kolmanda isiku poolt ette antud
sõnastuses), milles nad kinnitavad, et ta:
- on teadlik, et Tuule Liinid OÜ (registrikood 12978461) osaleb pakkujana Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi (registrikood 70000734) korraldataval riigihankel
Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus (viitenr 282302);
- on teadlik, et hanke Osal 1 on üheks kvalifitseerimistingimuseks nn netokäibe nõue:
Hanke osas 1 peab pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimase kolme riigihanke
algamise ajaks lõppenud majandusaasta peale kokku olema 14,5 miljonit eurot,
kusjuures selle nõude täitmiseks võib pakkuja tugineda teis(t)e ettevõtja(te) vahenditele;
- on nõus, et Tuule Liinid OÜ tugineb hanke osal 1 pakkumuse tegemisel ja hankelepingu
täitmisel meie vahenditele (st meie netokäibe näitajale 2021-2023)
9.1.2.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et esitatud kinnitustest ei nähtu selget tõendust selle
kohta, et ettevõtjad on nõus ka sellega, et Kolmas isik kasutab neid hankelepingu täitmisel, kuid
möönab, et selline puudus on selgitustega RHS § 46 lg 4 alusel kõrvaldatav, mida Hankija ongi
teinud, paludes 20.02.2025 Kolmandal isikul vahendada vastuseid järgmisele küsimusele:
Tagamaks kooskõla RHS § 103 lg-s 1 ja riigihanke alusdokumentides sätestatuga, palume teil
täiendavalt kinnitada järgmist:
(a) te olete teadlik ja nõustute, et Tuule Liinid OÜ poolt teie netokäibe näitajatele tuginemisega
kaasneb hankelepingu sõlmimise korral teie ja Tuule Liinid OÜ ühine vastutus, täpsemalt
solidaarvastutus, hankija ees kogu hankelepingu ulatuses (RHS § 103 lg 3);
(b) te olete teadlik ja nõustute, et vajadusel saab Tuule Liinid OÜ teie käibevahendeid
hankelepingu täitmisel kasutada, sh olete nõus oma käibevahendeid vajadusel Tuule Liinid OÜ-
ga jagama.
Kõikide ettevõtjate juhatuse liikmete digitaalselt allkirjastatud dokumentidega (2 on
allkirjastatud 03.03.2025 ja 2 28.02.2025) on kinnitatud (ilmselt jälle Kolmanda isiku poolt
ette antud sõnastuses), et:
Vastusena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud küsimusele riigihankes
viitenumbriga 282302 „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“, [ettevõtja nimi ja registrikood]
esindajana kinnitan, et (a) oleme teadlikud ja nõustume, et Tuule Liinid OÜ poolt meie
netokäibe näitajatele tuginemisega kaasneb hankelepingu sõlmimise korral meie ja Tuule
Liinid OÜ ühine vastutus, täpsemalt solidaarvastutus hankija ees kogu hankelepingu ulatuses
(RHS § 103 lg 3) ning (b) oleme teadlikud ja nõustume, et vajadusel saab Tuule Liinid OÜ meie
käibevahendeid hankelepingu täitmisel kasutada, sh oleme nõus oma käibevahendeid vajadusel
Tuule Liinid OÜ-ga jagama (sõnumi ID-d riigihangete registris 936564, 936598, 936984,
17 (19)
937085). Hankija on sisuliselt kontrollinud Kolmanda isiku poolt esitatud hankepasse ja
kinnitusi ja pidanud neid lõpptulemusel endale vastuvõetavaks ja piisavaks tõenduseks
Kolmanda isiku tuginemise kohta teiste isikute vahenditele.
9.1.2.4. Seega Kolmas isik on Hankijale vastuvõetaval viisil tõendanud, et nendel ettevõtjatel
on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja Kolmas isik saab
kasutada nende käibevahendeid hankelepingu täitmisel.
9.1.3. Vaidlustuskomisjoni vastus kolmandale küsimusele on jaatav – Kolmas isik koos teiste
ettevõtjatega täidavad Tingimuse (vt ka p 9.1.2.1). Iga ettevõtja iseseisvalt ei pea Tingimust
täitma (Vaidlustaja ei väida, et Tingimuse täitmiseks vajalikud näitajad ei ole summeeritavad).
9.2. Tulenevalt eespooltoodust (vaidlustuskomisjoni vastused kõikidele Vaidlustaja küsimustele
on jaatavad) on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on piisavalt ja asjakohaselt
kontrollinud Tingimuse täitmist Kolmanda isiku poolt, sh arvestades õigesti asjaolu (sh esitatud
dokumente), et Kolmas isik on tuginenud Tingimuse täitmiseks teiste ettevõtjate vahenditele.
Seega Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta Riigihanke osas 1 on õige
(kooskõlas RHS § 98 lg-dega 1 ja 5, § 103 lg-dega 1, 3 ja 5) ning kontrollitav (RHS § 3 p 1) ja
selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et
Käskkirjas isikute avaldamata jätmine, kellel Kolmas isik Tingimuse täitmiseks tugines, ei ole
iseseisev alus Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
10. Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta Riigihanke osades 1 ja 2
Vaidlustuse kohaselt on Kolmas isik raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see
muudab tema aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Lisaks ei ole Kolmas isik RHS § 95 lg 4
p-i 4 rikkumist hankepassis avaldanud, millega on Kolmas isik täitnud ka RHS § 95 lg 4 p-i 9
koosseisu (jätnud nõutavad andmed esitamata või esitanud valeandmeid). Vaidlustaja väitel
seisneb raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu asjaolus, et Transpordiameti
12.04.2023 kirjast nr 3.2-7/23/6073-5 (edaspidi Kiri) nähtuvalt ei teavitanud Kolmas isik
Transpordiametit reisikatamaraan RUNÖ vasaku sõukruvi labade vigastusest, kuigi sellest
teavitamine oli Kolmandale isikule kohustuslik, samuti et Transpordiameti arvates püüdis
Kolmas isik seda asjaolu varjata.
Hankija ja Kolmanda isiku väitel ei ole RHS § 95 lg 4 p-is 4 ega p-is 9 sätestatud kõrvaldamise
aluse koosseis täidetud, sealjuures ei ole Kolmanda isiku väitel RÜNO episoodi üldse
toimunud.
10.1. RHS § 95 lg-d 1 ja 4 näevad vastavalt ette kohustuslikud ja valikulised hankemenetlusest
kõrvaldamise alused, mille ühine eesmärk on välistada hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes
on seadusandja või hankija hinnangul ebausaldusväärne.
RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab muu hulgas, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja,
kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud tingimustele vastavuse kohta või jätnud
need andmed või RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid
esitamata.
RHS § 95 lg 4 p-i 4 kohaselt võib hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on
raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks.
10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RUNÖ episoodi korral võib olla tegemist lepingu
mittekohase täitmisega (Kirja pealkiri on Reisikatamaraan „Runö“ kasutusse andmise lepingu
rikkumine, samuti viidatakse kirjas Reisikatamaraan „RUNÖ“ kasutusse andmise tingimuste p-
ist 3.4.1 tulenevale kohustusele) ja Euroopa Kohtu otsuse C-465/11 p-idest 28-30 nähtuvalt võib
seda, kui ettevõtja ei täida oma lepingulisi kohustusi, põhimõtteliselt ka käsitada eksimusena
kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid kohus on rõhutanud, et siiski tuleb mõistet
„raske eksimus” mõista nii, et enamasti viitab see asjaomase ettevõtja käitumisele, milles
18 (19)
ilmneb tema süüline tahtlus või teatava raskusastmega hooletus. Nii võib igasugune lepingu või
selle osa ebakvaliteetne, ebatäpne või puudustega täitmine tõesti näidata asjaomase ettevõtja
kutsealase pädevuse piiratust, kuid ei ole automaatselt samastatav rakse eksimusega.
10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kolmas isik andmeid RUNÖ
episoodi kohta hankepassis ei esitanud, ei esine Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 9
sätestatud kõrvaldamise alust.
10.3.1. Erinevalt RHS § 95 lg 4 p-ist 8, mis piiritleb selgelt lepingud, mille rikkumise kohta
tuleb andmed hankijale esitada, selle kaudu, et lepingust on taganetud, leping üles öeldud, hinda
alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, andes pakkujatele selge indikatsiooni,
millisel juhul peab pakkuja aru saama, et tegemist on kõrvaldamise alusega ja millisel juhul
võib andmete esitamata jätmisel tulla kõne alla RHS § 95 lg 4 p 9, ei sätesta RHS § 95 lg 4 p 4
midagi selle kohta, millisel juhul tuleks lepingurikkumisi, mis ei vasta RHS § 95 lg 4 p-i 8
tunnustele, loetleda (kirjeldada) hankepassis eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu.
Õige on Hankija väide, et RHS § 95 lg 4 p 8 tunnustele RUNÖ episood ei vasta.
10.3.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujatele ei tulene RHS-ist kohustust esitada
hankepassis hankijale RHS § 95 lg 4 p-i 4 kohase kontrolli teostamiseks kõiki andmeid
kõikvõimalike lepingute rikkumiste kohta (kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse
esinemisest – RHS § 95 lg 5) ja üksnes asjaolu, et Kolmas isik ei ole RUNÖ episoodist Hankijat
hankepassis teavitanud, ei saa tuua kaasa RHS § 95 lg 4 p-is 9 sätestatud kõrvaldamise aluse
kohaldamist valeandmete (õigete andmete esitamata jätmise) põhjusel. RHS § 95 lg 4 p 9 võiks
olla andmete esitamata jätmise põhjusel kohaldatav vaid juhul, kui iga lepingurikkumine oleks
igal juhul raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid nii see ei ole – iga
lepingurikkumine ei ole raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu. Lisaks möönab
vaidlustuskomisjon, et Hankija poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsustes (3-20-80, p 22
ja 3-20-334, p 17) on kohus sedastanud, et valeandmete esitamine saab tuua kaasa kõrvaldamise
vaid siis, kui varjatud andmed võinuks mõjutada tulemust ja vaidlustuskomisjoni hinnangul see
antud juhul nii ei ole.
10.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole teinud jämedat kaalutlusviga, kui ei
kohaldanud Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alust.
10.4.1. RHS § 95 lg 4 p-is 4 sätestatud alus võiks esineda pakkuja suhtes juhul, kui:
- pakkuja on eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;
- see eksimus on raske;
- see raske eksimus muudab pakkuja austuse küsitavaks.
Eespoolviidatud kohtuotsusest C-465/11 tulenevalt saab lepingu rikkumisi põhimõtteliselt
pidada eksimuseks ametialaste käitumisreeglite vastu, kuid selleks, et seda eksimust saaks
pidada raske, peab rikkumisest ilmnema ettevõtja süüline tahtlus või teatava raskusastmega
hooletus. Seega asjaolu, et Kolmas isik ei ole RUNÕ episoodi hankepassis kirjeldanud, ei
tähenda iseenesest, et Hankija ei peaks sellest teades või seda teada saades hindama, kas see
üldse toimus (Kolmanda isiku väitel ei toimunud) ja kui toimus, siis kas see eksimus oli raske.
10.4.2. Hankija põhjendustest nähtuvalt ei ole ta RUNÖ episoodi toimumist kuidagi eriliselt
kontrollinud vaid asunud seisukohale, et isegi kui kõik Vaidlustaja etteheited RUNÖ episoodi
kohta on õiged, siis ei ole see ikkagi piisav Kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 4
alusel. Hankija omistab rikkumise sanktsioneerimata jätmisele Transpordiameti poolt
tähenduse, et järelikult polnud rikkumine (eksimus) raske ega muuda Kolmanda isiku ausust
küsitavaks. Vaidlustuskomisjon leiab, et rikkumise tähtsustamine selle kaudu, kas sanktsioone
kohaldati või mitte, on iseenesest lubatav ja on usutav, et raske ja olulise lepingurikkumise
(eksimuse) korral ei oleks jäetud sanktsioone kohaldamata. Vaidlustuskomisjon mõistab, et
19 (19)
olukorras, kus Transpordiamet Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi ei kohaldanud, puudus
Kolmandal isikul vältimatu vajadus ka vaielda Transpordiametiga Kirja sõnastuse või isegi
etteheidetava rikkumise esinemise üle.
10.4.3. Vaidlustuskomisjon peab siinkohal vajalikuks avaldada nõustumust Kolmanda isiku
väitega, et Kirjas märgitust jätab paratamatult mulje, et Transpordiameti eest püüti RUNÖ
vasaku sõukruvi labade vigastuse fakti igati varjata ei pidanud Hankija ka tuletama sellist
rikkumist, millele viidates saaks väita, et Kolmanda isiku suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 4
sätestatud kõrvaldamise alus. Märkimisväärne on, et sisuliselt on rikkumine, mida Kolmandale
isikule ette heidetakse, informeerimiskohustuse täitmata jätmine, mille kohta on
Transpordiamet pidanud vajalikuks täiendavalt märkida järgmist: Selgitame, et ka selliste
juhtumite korral, kus kapteni raportistki nähtub, et laeva vigastuste tekkeaeg on teadmata ja
võimalik põhjus vaid oletatav, siis on kohustus Transpordiametit igal juhul teavitada kohe [---].
Seega isegi kui kohustus vara puudustest Transpordiametit teavitada Kolmandal isikul oli, ei
ole antud juhul tegelikult teada, millal vigastus tekkis (millal tekkis kohustus Transpordiametit
informeerida). Mööndes, et see kohustus millalgi tekkis (sõukruvi labad olid vigastatud ja
sellest tuli Transpordiametit informeerida), on vaidlustuskomisjon seisukohal, et
Transpordiametil tekkinud mulje võimalikust RUNÖ puuduste varjamisest ei tähenda, et
Kolmandal isikul oligi kavatus neid puudusi varjata või et ta jättis Transpordiameti puudustest
informeerimata (raske) hooletuse tõttu. Olukorras, kus Transpordiamet jättis leppetrahvi
kohaldamata ja isegi möönis, et laeva vigastuste tekkeaeg on teadmata, on sisuliselt tõendamata
väide, et Kolmas isik viivitas informeerimisega tahtlikult ja rikkus sellega raskelt kohustusi,
mistõttu ei ole Hankija ilmselgelt eksinud hinnangus, et isegi kui RUNÖ episood aset leidis, ei
olnud see eksimus raske.
10.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda
isiku kõrvaldamata jätmise kohta ei ole vastuolus RHS § 95 lg 4 p-iga 4 ega 9 ja Hankija ei ole
teinud ilmselt kaalutlusviga, kui jättis Kolmanda isiku Riigihanke osades 1 ja 2 kõrvaldamata.
11. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
11.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
kokku summas 4102,92 eurot (käibemaksuta) 19 tunni ja 5 minuti õigusabi osutamise eest
tunnihinnaga 215 eurot.
Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude
hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse
lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kokku summas 3145 eurot (käibemaksuta) 18
tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 170 eurot.
Asja keerukust ja mahtu arvestades peab vaidlustuskomisjon kulusid vajalikeks ja
põhjendatuteks ja mõistab need Vaidlustajalt välja.
11.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kolmanda isiku menetluskulude nimekiri | 09.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-12 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tuule Liinid OÜ |
Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri | 09.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-11 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
3. isiku täiendav seisukoht | 09.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-13 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tuule Liinid OÜ |
Hankija menetluskulude nimekiri | 07.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-10 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Menetluskulude nimekiri | 04.04.2025 | 3 | 12.2-10/25-77/93-8 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tuule Liinid OÜ |
Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus | 04.04.2025 | 3 | 12.2-10/25-77/93-9 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Aktsiaselts Kihnu Veeteed |
Kirjaliku menetluse teade | 01.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-7 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tuule Liinid OÜ |
3. isiku vastus | 01.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tuule Liinid OÜ |
Hankija vastus | 31.03.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-5 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Tähtaja pikendamine | 25.03.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-4 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tuule Liinid OÜ |
Vaidlustus | 25.03.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-1 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Aktsiaselts Kihnu Veeteed |
Vaidlustuse esitamise teade | 25.03.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tuule Liinid OÜ |
Tähtaja pikendamise taotlus | 25.03.2025 | 1 | 12.2-10/25-77/93-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tuule Liinid OÜ |