Arvamus

Saatja: Tartu Ülikool <[email protected]>

Saadetud: 23.04.2025 12:20

Adressaat: <[email protected]>; <"Mari Amos">; <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (ultra-harvikravimid ja

ekstemporaalsed ravimid) kohta

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on

välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja

faile mitte avada.TereEdastan Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna

arvamuse ravikindlustuse seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kohta.Heade soovidegaTriin Zaèekdekanaadi

sekretärmeditsiiniteaduste valdkondTartu Ülikool737 5326

Sotsiaalministeerium

Mari Amos [email protected]

Kärt Veliste [email protected] 23.04.2025 nr 1-12/MV/10817

[email protected]

Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse

ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (ultra-harvikravimid

ja ekstemporaalsed ravimid) kohta

Austatud minister dr Karmen Joller

Edastan Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) tähelepanekud ja ettepanekud ravikindlustuse

seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK),

mis puudutab ultra-harvikravimite ja ekstemporaalsete ravimite hüvitamist ning

soodusravimitega ravitavate haiguste loetelu, kohta.

VTK toob lahendatava probleemina välja Tervisekassa puudulikku õigust üle võtta

ekstemporaalsete ravimitega seotud kulusid ja seda, et kogu ravimi maksumus tuleb tasuda

patsiendil endal. See võib kallimate ravimvormide korral kujutada patsiendi või tema lähedaste

jaoks märkimisväärset rahalist väljaminekut. Lisaks ei kata lubatud ekstemporaalsete ravimite

juurdehindlus paljudel juhtudel valmistamisega seotud tööjõukulu.

Muudatuste eesmärk on tagada riigi kohustus ravimite füüsiliseks kättesaadavuseks, mis

hõlmab vajalike ravimite olemasolu ja turustamist ning rahaliseks kättesaadavuseks, mis

tähendab nii taskukohast hinda patsiendile kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust ravimite

eest tasumisel. See hõlmaks endas ka Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse osalise üle

võtmise apteekides valmistatavate spetsiaalse ravimivajadusega isikutele ette nähtud ravimite

eest.

Tartu Ülikool soovib aktiivselt osaleda ravimiregulatsioone kujundavate seisukohtade

väljatöötamises, ning lisaks peremeditsiini ja rahvatervishoiuinstituudi esindajatele soovime,

et kaasatud oleks ka farmaatsia instituudi esindajad. Oleme seisukohal, et ekstemporaalsete

ravimite maksumuse ja valmistamisega seotud kulude õiglane hüvitamine on äärmiselt oluline,

sest hetkel kehtiv lahendus on ekstemporaalsete ravimite valmistamist pärssiv ja lahendust

vajav probleem.

Oleme arvamusel, et ekstemporaalsete ravimite valmistamise hinnakiri tuleks

ajakohastada.

VTK-s märgitakse, et pulbrid on küll koostisosa maksumusest tulenevalt patsiendile

soodsamad võrreldes suspensiooni või salvi valmistamisega, kuid nende valmistamine on

aeganõudev ning arvestades valmistamisele kuluvat apteekri tööaega, kahjumlik.

Suspensioonide ja salvide valmistamine on kiirem ja odavam, kuid nende maksumus

kokkuvõttes on kallim, sest ravimi lõpphinna määrab suures osas valmistamiseks kasutatava

suspensiooni- või salvialuse hind.

Sellest lähtuvalt võiks hinnastamist rakendada kategooriate raames, eraldi pulbrite,

suspensioonide jne valmistamise hind. Seda enam, et ravimvormide (ja nende ravimvormide

jaoks kasutatavate tehnoloogiate) võimalused ei piirdu ainult VTK-s mainitud

ravimvormidega.

VTK-s on toodud lause, et „Koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli,

haigla- ja üldapteekide ja erialaorganisatsioonidega on mõned aastad tagasi ära

kirjeldatud n-ö standardretseptuur ehk sellised ekstemporaalsed ravimid, mida

apteekides enim valmistatakse ning mis on patsientidele näidustatud.“

Võimaldamaks ekstemporaalsete ravimite hüvitamist digiretseptisüsteemis pakutakse välja, et

on vajalik selliste ravimite standardiseerimine ehk tehniline kirjeldamine Ravimiregistris ning

sellele RavSis õigusliku aluse loomine.

Oleme arvamusel, et ekstemporaalsete ravimite standardiseerimise mõte ei ole

ainulahendusena kohane.

Tõepoolest moodustati töörühmad, kus hakati retsepte kokku koguma, et oleks võimalik

pakkuda apteegis töötavatele farmatseutidele ja proviisoritele abivahendit, mis lihtsustaks

teatud seeriaviisiliste ravimite valmistamist. Pakutud lahendus (töörühma kirjeldatud

standardretseptuurist lähtuvalt) lahendaks aga ainult osa probleemist. Standardretseptuur

hõlmab endas suuresti seeriaviisiliselt valmistatavaid ravimeid, mis moodustavad aga ainult

osa ekstemporaalsetest ravimitest ja pakutud käsitlus jätaks välja konkreetse patsiendi

vajadustest lähtuva ravimivajaduse tagamise.

Selline standardiseeritus ekstemporaalsete ravimite puhul eeldaks ka, et valmistatavad ravimid

oleks samaväärsed sõltumata valmistamiskohast ja -ajast. Ekstemporaalse ravimi omadused ja

efektiivsus võivad aga sõltuda kasutatavatest suspensiooni- või salvialuste koostisest või

rakendatud valmistamise tehnoloogiast (nt toimeaine peenestamine uhmris või kuulveskis).

Standardiseeritud ekstemporaalse ravimi mõiste eeldaks ka põhjalike standardite kehtestamist

valmistatavale ravimile ja standardile vastavuse kvaliteedikontrolli, mis tooks kaasa

lisakulutusi ravimi valmistamisel.

Selle asemel võiks lisada ekstemporaalsete ravimite valmistamiseks kasutatavad abiained (nt

suspensiooni- ja salvialused jm) soodusravimite nimekirja. See teeks võimalikuks erisuguste

ekstemporaalsete ravimite kompenseerimise Tervisekassa poolt ja ekstemporaalsete ravimite

valmistamine ei oleks piiratud ainult väljapakutud standardretsepti nomenklatuuriga, mis on

vastuolus ekstemporaalse ravimi mõttega.

VTK-s öeldakse, et arst peab ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks retsepti välja

kirjutamisel täitma standardiseerimata retsepti, mille koostamine on võrreldes tavaretseptiga

aeganõudvam ning mida apteekritel on sageli ka keeruline lugeda.

Ekstemporaalse ravimi retsepti välja kirjutamise lihtsustamiseks võiks seotud osapooltele

kättesaadavaks teha nt näidisretseptide loetelu, kuid nn standardretsepti eraldi seadusandluses

reguleerimine ei ole rakendatav eelpool nimetatud põhjustel.

Ekstemporaalsete retseptide väljakirjutamisel on aga oluliseks piiranguks ka kehtiv

seadusandlus, milles sätestatakse, et arst peab retseptile kirjutama täpse ravimi koostise. Samas

arst ei pea teadma eri ravimvormide valmistamise spetsiifikat ja tehnoloogiat, nt millised on

vajalikud abiained mingi ravimvormi valmistamiseks, stabiliseerimiseks või säilivuse

tagamiseks. Oleks asjakohane, kui arst kirjutab ekstemporaalse retsepti väljastamiseks vajaliku

toimeaine, annustamisskeemi ja manustamisviisi. Selle info põhjal (vajadusel täpsustades

arstiga soovitud ravimi omadusi) on proviisor pädeva isikuna võimeline disainima sobiva

ravimvormi ja valmistamistehnoloogia, mille proviisor või farmatseut apteegis valmistab.

Sellise muudatuse tegemine leevendaks praegust olukorda, kus ekstemporaalse retsepti

koostamine on võrreldes tavaretseptiga arstile aeganõudvam.

Palume eelnõu saata tagasisidestamiseks ka Tartu Ülikoolile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Kingo

dekaan, professor

meditsiiniteaduste valdkond