Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Piret Leevald

[email protected]

Teie 01.04.2025 Meie 23.04.2025 nr 2.2-9/25/1033-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai SA Tallinna Lastehaigla (haigla) pöördumise seoses haigla

töötaja karistusregistri kontrolli õigusliku alusega, nimelt soovib haigla täpsustada, kas

korruptsiooni ennetamise eesmärgil töötaja karistusregistri kontrolli õiguslikuks aluseks on

seadus/õigusakt või õigustatud huvi.

Selgitan, et tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) nii kandideerimisprotsessi

jooksul kui töösuhte kestel võib olenevalt asjaoludest olla andmetöötluse (sh karistusregistri

andmete kontrollimise) õiguslikuks aluseks õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 p f), vastutava

töötleja juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM art 6 lg 1 p c) ja avalikes huvides oleva ülesande

täitmine või vastutava töötleja avaliku võimu teostamine (IKÜM art 6 lg 1 p c). Seejuures on

oluline rõhutada, et õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemine on välistatud juhul, kui

isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel.

IKÜM art 6 lg 1 p-des c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alused eeldavad kas EL

õigusaktiga või siseriikliku õigusaktiga vastava kohustuse kehtestamist. Eesti õigusega on riigi-

või kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele pandud kohustus kontrollida ametiisikute

karistusandmed korruptsiooni ennetamise eesmärgil ehk loodud on IKÜM art 6 lg 1 p-s c

nimetatud õiguslik alus – juriidiline kohustus. Nimelt näeb korruptsioonivastase seaduse (KVS)

§ 3 lg 4 ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab tagama, et tema nimel,

ülesandel või järelevalve all ei täida teenistuses olles või lepingu alusel avalikku ülesannet

ametiisik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või

ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo, samuti kelmuse, usalduse kuritarvitamise,

altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase

kuriteo või majandusalase kuriteo eest. Seletuskirja1 kohaselt on nimetatud sätte eesmärgiks

seada riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele kohustuse hoolitseda selle eest, et

asutuses ei täidaks avalikke ülesandeid isik, kellel on karistatus korruptiivse kuriteo eest.

Haigla on Tallinna linna ainuosalusega sihtasutus ehk kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav

asutus, millele laieneb KVS § 3 lg-s 4 nimetatud kohustus kontrollida ametiisiku karistusandmed.

Siiski ei tähenda see seda, et KVS alusel tuleks automaatselt kontrollida haigla iga töötaja

karistusandmeid, vaid ainult nende isikute andmeid, kes täidavad haiglas avalikke

ülesandeid KVS § 2 tähenduses. KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid

alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu,

1 Vt seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (2019)

2 (2)

nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming

või osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Ehk kontrollile alluva isiku

kindlakstegemise määravaks kriteeriumiks on ametiisiku osalemine asutuse otsustusprotsessides

või võimalus neid suunata ja mõjutada.

Eesmärgiga määrata kindlaks korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise põhimõtteid ja

korraldust kehtestas Tallinna Linnavolikogu 6.02.2025 määrusega number 3

korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda2 (määrus), millega mh täpsustas ametiisiku

mõistet (vt määruse § 7), ametiseisundi tuvastamise korda (vt määruse § 8) ja KVS § 3 lg-st 4

tuleneva kohustuse täitmise korda (vt määruse § 9). Siinkohal peab AKI vajalikuks rõhutada, et

iseenesest võiks määrusega ja selle alusel asutuse sisemiste alamaktidega mingeid seaduses

sätestatud mõisteid ja kohustusi täpsustada, kuid seadusest erinevat uut õigust luua (st laiendada

määrusega seaduse kohaldamisala) ei saa. Selgitustaotlusele vastamise raames ei ole AKI-l

võimalust viia läbi põhjalikku analüüsi, mistõttu ei saa AKI anda hetkel hinnangut sellele, kas

näiteks KVS § 2 lg-s 1 sätestatud ametiisiku mõistet on määrusega laiendatud või kas määruse

§-s 8 ettenähtud ametiseisundi tuvastamise kord on kooskõlas KVS § 2 lg 2 piiride ja eesmärgiga.

Määruse § 9 alusel karistatuse kontrollimisel peab aga kindlasti silmas pidada, et selline kontroll

on lubatud just KVS §-s 2 nimetatud ametiisikute suhtes.

Lisaks selgitan, et kui töötaja taustakontrolli kohustus ei tulene KVS-st või muust vastavat alust

loovast õigusaktist, st taustakontrolli näol ei ole tegemist asutuse avaliku ülesande või juriidilise

kohustuse täitmisega, ei saa välistada, et sellise taustakontrolli õiguslikuks aluseks võiks olla

teatud asjaolude esinemisel ka haigla õigustatud huvi (nt raamatupidaja taustakontroll isiku

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil). Oluline on aga selguse huvides rõhutada, et

korruptsiooni ennetamise eesmärgil KVS-s nimetamata isikute karistusandmete kontrollimine

õigustatud huvi alusel on välistatud, kuna oleks see kontroll vajalik ja õigustatud, näeks

seadusandja ette ka nende isikute karistusandmete töötlemiseks aluse KVS-s.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel

2 Vt TEELE > Dokument > Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord (viimati vaadatud 22.04.2025)