Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

Eesti Keskkonnateenused AS

[email protected]

Lp Tambet Toomela

[email protected]

andmekaitsespetsialist

23.04.2025 nr 2.1.-4/25/519-1266-1

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Tööinspektsiooni märgukirja, mille kohaselt Eesti

Keskkonnateenused AS töötajate alkoholijoovet kontrollitakse igal hommikul seinale

paigaldatud seadme abil.

Eeltoodust tulenevalt peab AKI vajalikuks juhtida ettevõtte tähelepanu isikuandmete töötlemise

nõuetele, et vajadusel viia need vastavusse isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM)1.

Selgitame, et joovet ja psühhotroopsete ainete kasutamist puudutavad nõuded on tööohutuse

nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 paneb tööandjale

kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse

aine mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 keelab töötajal töötada alkoholi-,

narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Seejuures on alkoholi ja

psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld kui nõue absoluutne – joobes või psühhotroopse aine

mõju all olek tööl on keelatud. TTOS § 13 lg 2 kohaselt võib tööandja kehtestada ettevõttes

seadusega võrreldes rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning kontrollida nende

täitmist.

Arvestama peab lisaks eeltoodule siiski seda, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh joobe

kontroll) peab lähtuvalt IKÜM artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliiki isikuandmete töötlemisel

on lisaks IKÜM artiklile 6 vajalik, et esineks ka üks artikkel 9 lõikes 2 toodud punktidest, mis

lubaks eriliiki (antud juhul tervise-) andmeid töödelda. Muul juhul on eriliiki andmete töötlemine

keelatud.

Terviseandmed on vastavalt IKÜM artikkel 4 punktile 15 isiku füüsilise ja vaimse tervisega

seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis

annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. Joobeseisund kui terviseseisundi liik kuulub

eriliiki isikuandmete hulka IKÜM artikkel 9 lg 1 tähenduses. Kuivõrd alkohol või psühhotroopne

aine mõjutab samuti terviseseisundit, on andmed selle tarvitamise kohta samamoodi eriliiki

isikuandmed, sh ka sel juhul, kui joobe tuvastamiseks on kasutusel alkomeeter või muu seade,

mis ei näita joobeastet (promille) või tarvitatud ainet, vaid mis näitab üksnes joobe olemasolu.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

2 (3)

Täiendavalt selgitab AKI, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed,

mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt, kui tavalisi isikuandmeid. Ühtlasi peab terviseandmete

töötlemisel olema tavapärasest hoolsam, sest võimalik privaatsuseriive on suurem ning selliste

tundlike andmete kasutamisel võib olla andmesubjektidele märkimisväärne kahjulik mõju. Ka

Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma suunistes2 selle välja öelnud ning ka Euroopa Kohtu

asjaomast kohtupraktikat3 silmas pidades tuleb mõistet „terviseandmed“ tõlgendada laialt. Nii on

näiteks terviseandmeteks ka see teave, mis muutub terviseandmeteks ristviitamise teel muude

andmetega, tehes seega avalikuks tervisliku seisundi või terviseriskid.

Nagu mainitud, siis tööohutuse nõuded tulevad TTOS-ist. Kui tööandja soovib töökohal läbi viia

igapäevast joobe kontrolli, tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see vajadus (ohutegurid)

kaardistada ning enne andmetöötlusega alustamist tuleb töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus

täpselt kindlaks määrata ning vastavalt sellele valida vahend, mis selle eesmärgi saavutamiseks

on sobiv ning seadusega kooskõlas. Käesoleval hetkel ei ole alkomeetri kasutamine tööandjate

poolt töökohal Eestis kehtiva seadusandlusega kooskõlas. See tähendab, et ei ole ka võimalik

tööandjatele joobe kontrollimise õigust anda erinevate õigusaktides toodud kohustuste

tõlgendamise teel, vaid säte, mis näeb ette eriliiki isikuandmete töötlemise (joobe kontrollimine),

peab olema seaduses välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Ka seadusemuudatusest4 jäeti see

säte välja ja alust selleks ei loodud. TTOS § 131 lg 2 kohaselt osutab töötervishoiuteenust

töötervishoiuarst, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Lisaks loetleb TTOS § 19 lg 1 täiendavad

töötervishoiuteenuse osutamiseks õigustatud isikud. Tuleb tähele panna ka seda, et pelgalt

asjaolu, et isik on registreeritud tervishoiutöötajate registris, ei tee temast tervishoiuteenuse

osutajat, kes võib teostada terviskontrolli TTOS mõttes või osutada tervishoiuteenust

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes. Tervishoiuteenuse osutaja peab sõlmima

töötaja/patsiendiga tervishoiuteenuse osutamise lepingu (võlaõigusseadus § 758 jj), mida

reguleerivate sätetega kaasneb ka saladuse hoidmise kohustus. Lihtsalt asutuse või ettevõtte

tervishoiuüksuses töötamine seda ei pruugi tagada. Seega on hetkel ainsaks sobivaks viisiks

töötajad tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või korraldada (töö)tervishoiuteenuse

osutamine ettevõttes kohapeal.

Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et juhul kui (töö)tervishoiuteenuse osutamisel tuvastatakse

isikul töökohal olles joove, ei tohiks tööandja teada saada joobe kontrolli tulemust, vaid talle

tuleb anda ainult otsus selle kohta, kas isik võib tööülesandeid täita või mitte. Samuti ei tohiks

rakendada lauskontrolli – tööandja peab oskama ära põhjendada, millised töötajad ning mis

põhjusel tervishoiuteenuse osutaja juurde minema peavad.

Nõusoleku alusel eriliiki isikuandmete töötlemist reguleerib IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt a,

mis ütleb, et eriliiki isikuandmeid võib töödelda, kui inimene on andnud selleks nõusoleku.

Selline inimese nõusolek peab olema vabatahtlik. Töösuhetes ei peeta nõusolekut siiski sobivaks

aluseks joobe kontrollimisel, sest tööandja on jõupositsioonil ning nõusoleku tegelikku

vabatahtlikkust ei ole võimalik garanteerida. Euroopa Andmekaitsenõukogu on seisukohal, et

töökohal tehtava andmetöötluse puhul ei saa ega tohiks aluseks olla töötajate vabatahtlik

nõusolek, sest tööandja on jõupositsioonil ning võttes arvesse tööandja ja töötaja sõltuvussuhet

on ebatõenäoline, et andmesubjekt saab keelduda oma tööandjale andmete töötlemiseks loa

andmisest, tundmata hirmu või tajumata tõelist ohtu, et keeldumisega kaasnevad kahjulikud

tagajärjed. Ei ole tõenäoline, et töötaja saab reageerida vabalt ja ilma, et ta tunneks mingit survet

nõustuda.5 Seega on tegemist kahe poole vahelise suhtega, kus tööandja on töökorralduse

reeglite kehtestamisel ja nende kontrollimisel jõupositsioonis ning reeglite vastu eksimine on

seotud tööülesannete täitmata jätmisega. Ei ole võimalik lõpuni tagada, et vabatahtlikult

nõusoleku andnud töötaja ka päriselt tajus, et alkomeetrisse puhumata jätmine ei too kaasa ühtegi

2 Suunised 3/2020 terviseandmete töötlemise kohta teadusuuringute eesmärgil seoses COVID-19 puhanguga 3 Euroopa Kohtu 6. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-101/01 (Lindqvist), punkt 50. 4 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisel (aastal 2022) oli esmalt planeeritud viia sisse regulatsioon, mis

lubaks tööandjatel joovet kontrollida, kuid seaduse teisel lugemisel eemaldati see säte. 5 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 05/2020 (inglise keeles) p 21

3 (3)

negatiivset tagajärge nagu nt halvem suhtumine, stress, tööandja või töökaaslaste halvakspanu

jms. Seetõttu ei ole ka töötajalt nõusoleku küsimine asjakohane.

Lõpetuseks soovitame, lähtudes töötajate kaitsest ja nende eraelu puutumatusest, kahtluse korral

töötajad siiski tervishoiuteenuse osutaja juurde saata. Välistamaks nt olukordi, kus kahtlus, et

töötaja võib olla joobes või mõnel muul põhjusel töövõimetu ja saadetakse koju, tugineb kellegi

subjektiivsele hinnangule. Sel viisil on kaitstud nii töötajate usaldus tööandja suhtes kui ka nende

õiguspärane ootus, et andmed on kindlaksmääratud isikute valduses. Tööandjal on kohustus

lisaks töökeskkonna ohutusele tagada ka, et andmekaitsenõuded on täidetud.

Eeltoodust tulenevalt palume lähtudes eelnevast vaadata vajadusel üle ettevõttes töötajate

isikuandmete töötlemise praktika töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kontrollimisel ning

vajadusel viia sisse muudatused, et töötajate isikuandmete töötlemine oleks vastavuses

õigusaktidest tulenevate isikuandmete kaitse nõuetega.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida6 ettevõttes andmete töötlemise õiguspärasust ning

rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

6 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.